Aiandi keskuse kinnistute detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnangu esitamine seisukoha saamiseks

JÕHVI VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet 01.09.2025 nr 7-1.3/2141-2

[email protected]

Aiandi keskuse kinnistute detailplaneeringu

KSH algatamise eelhinnangu esitamine

seisukoha saamiseks

Huvitatud isik avaldas soovi Jõhvi vallas Edise külas, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt

Aiandi keskus 18 kinnistutel (edaspidi Aiandi keskuse dp) (katastritunnus 25101:001:1200;

25101:001:0022; 25101:001:0023) detailplaneeringu algatamisest.

Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritaval alal jagada planeeringualale jäävad katastriüksused

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus,

hoonestustingimused ja juurdepääsud. Osa planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud

pereelamu juhtotstarbega alale. Detailplaneering teeb ettepaneku määrata planeeringuala ulatuses

selle maa-ala juhtotstarbeks segahoonestusala. Vt Lisa 1. detailplaneeringu asukoha skeem.

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- / laohoonete kompleks ning selle

teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Planeeringualale kavandatakse 15 tootmis- ja ärimaa

sihtotstarbega krunti, mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Üks krunt, millele jääb

alal olev hoonestus, on kavandatud suurusega 30124 m². Planeeringuga nähakse ette võimalus

vajadusel krunte pärast detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub

lubatud ehitusõigus. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 12 m, lubatud

maksimaalne maapealne korruselisus on 2 ning maa-alune 1.Vt Lisa 3 detailplaneeringu plaan

Juurdepääs planeeringualale on olemas kõrvalmaanteelt 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (1 Tallinn-

Narva tee, kat. tunnus 25201:001:0015) ning kõrvalmaanteelt 13215 Aiandi tee (13215 Aiandi tee

L1, kat. tunnus 25201:005:0269 ja 13215 Aiandi tee L3, kat. tunnus 25201:005:0226).

Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 on kehtestatud valla üldplaneering, mille

kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast reserveeritud segahoonestus alana ja pereelamu

juhtotstarbega alana. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi

keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii, et olemasolev segahoonestus maa

juhtotstarve (S) muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks (T, B) ja pereelamumaa (EP)

juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks (S). Planeeringualale on kavandatud 15

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m².

Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang(Vt

lisa2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang)

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Edise küla Aiandi keskuse kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 01.09.2025 kirjaga nr 7-

1.3/2141-2 Keskkonnaametile, Terviseametile, Päästeametile ja Maa- ja Ruumiametile seisukoha

kujundamiseks.

Lisa 1 detailplaneeringu asukoha skeem

Lisa 2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang

Lisa 3 detailplaneeringu plaan

Lisa 4 detailplaneeringu algatamise eelnõu

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

TINGMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR

SITUATSIOONISKEEM

09.06.2025 a. Lisa 1DP 23-241:20000 Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

algatamine

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

AS Põlluvara

Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla

Aiandi keskus 5, 5b, 9, 17, 18 ja Aiandi üldmaa 1 detailplaneering

1

Jõhvi valla Edise küla, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt

Aiandi keskus 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes

4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 sätestatule detailplaneering võib põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik

muutmine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu

seletuskiri ja sellele kuuluvad dokumendid ning avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas enne Jõhvi valla Edise küla, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja

osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute detailplaneeringu (edaspidi DP) kehtestamist on vajalik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse

tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta

asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

3. Üldinfo

3.1 Detailplaneeringu vajadus

Planeeringuala asub Jõhvi vallas Edise külas Jõhvi kesklinnast umbes 1,7 km kaugusel ja hõlmab

17,739 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada planeeringualal asuvad katastriüksused

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ja

2

hoonestustingimused. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala, liikluskorraldus,

haljastus ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide seadmise vajadus

ning seatakse keskkonnatingimused.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Planeeritav maa-ala hõlmab Aiandi keskus 5 (katastriüksuse tunnus 25101:001:1200,

maatulundusmaa 60%, tootmismaa 40%, pindala 8,2 ha), Aiandi keskus 17 (katastriüksuse tunnus

25201:001:0022, tootmismaa 100%, pindala 3,37 ha) ja osaliselt Aiandi keskus 18 (katastriüksuse

tunnus 25201:001:0023, maatulundusmaa 100%, pindala 8,62 ha).

Detailplaneeringuala asub Edise küla põhjaosas, Jõhvi-Täkumetsa tee ja Aiandi tee vahelisel alal.

Jõhvi linnast jääb planeeringuala linnulennult 1,65 km loode poole.

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- ja laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks

vajalik infrastruktuur (teed, platsid, tehnovõrgud). Alal vahelduvad ebakorrapäraselt rohealad, rohtu

kasvanud platsid ning erinevate kõvakatenditega alad ja teed. Kõrghaljastust kasvab alal vähe,

peamiselt ala lääneosas. See on peamiselt kujunenud alal varem asunud aiandi likvideerimise järgselt.

Planeeringuala piirneb läänes ning osaliselt põhja pool põllumaaga. Põhjas ja kirdes paiknevad 2 ja

3-korruselised korterelamud. Lõuna pool piirneb planeeringuala Aiandi teega (kõrvalmaantee). Teisel

pool Aiandi teed jätkuvad põllumaad üksikute elamukohtadega. Idas piirneb planeeringuala

tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega, kus jätkub planeeringualaga samataoline maakasutus (osa

endise aiandi maadest).

Planeeringuala maakasutust piiravad olemasolevate tehnovõrkudega seotud kitsendused. Lisaks

ulatuvad planeeringualale avalikult kasutatava tee kaitsevööndid (13213 Jõhvi-Täkumetsa tee ja

13215 Aiandi tee).

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

3

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Osa planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud pereelamu juhtotstarbega alale.

Detailplaneering teeb ettepaneku määrata planeeringuala ulatuses selle maa-ala juhtotstarbeks

segahoonestusala.

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- / laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks

vajalik infrastruktuur. Planeeringualale kavandatakse 15 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti,

mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Üks krunt, millele jääb alal olev hoonestus, on

kavandatud suurusega 30124 m². Planeeringuga nähakse ette võimalus vajadusel krunte pärast

detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub lubatud ehitusõigus. Hoonete

lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 12 m, lubatud maksimaalne maapealne korruselisus on

2 ning maa-alune 1.

Juurdepääs planeeringualale on olemas kõrvalmaanteelt 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (1 Tallinn-Narva

tee, kat. tunnus 25201:001:0015) ning kõrvalmaanteelt 13215 Aiandi tee (13215 Aiandi tee L1, kat.

tunnus 25201:005:0269 ja 13215 Aiandi tee L3, kat. tunnus 25201:005:0226).

Planeeritud krundipiirid, pindala ja kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Planeeritava maa-ala põhijoonis

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Jõhvi valla üldplaneering (2013). ÜP kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast

reserveeritud segahoonestus alana ja pereelamu juhtotstarbega alana. Hetkel kehtivas üldplaneeringus

on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla

üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii,

et olemasolev segahoonestus maa juhtotstarve (S) muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks

(T, B) ja pereelamumaa (EP) juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks (S). DP on

üldplaneeringu muutev. Tootmisalade kavandamisel on Jõhvi linnas üldplaneeringu kohaselt

eelistatud väiksemat saastet põhjustavaid tootmisliike. Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on

kohustus vähemalt 20% planeeritud tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala

piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid).

4

Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega

kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016) (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016

korraldusega nr 1-1/2016/278; täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).

Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et Ida-Virumaa temaatiliseks väärtuseks on omapärane

tööstusmaastik, mida kujundavad peamiselt põlevkivitootmise käigus tekkinud uute huvitavate

pinnavormidega alad (karjäärid, terrikoonikud, settebasseinid jms), omalaadseid vaatepilte loovad ka

ettevõtete industriaalhooned. Planeeritav ala oma sihtotstarbelt on äri- ja tootmismaa, mille asetus ja

kujundus on kooskõlastatud arhitektide ja planeerijatega, vastates seeläbi maakonnaplaneeringus

esitatud omapäraste tööstusmaastike tingimustele. Lisaks on maakonnaplaneeringus välja toodud, et

Ida-Virumaakonna majanduskeskkonna arendussuundadeks on suurettevõtluse kõrval väike- ja

keskmise suurusega ettevõtluse arendamine.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

Tegemist on linnalähedase piirkonnaga. Planeeringu ala piirneb elamumaa (kortermajadega)

kruntidega.

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- ja laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks

vajalik infrastruktuur (teed, platsid, tehnovõrgud). Tegemist on maatulundusmaa, tootmismaa, ärimaa

ning transpordimaa sihtotstarvetega katastriüksutega. Informatsioon jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas,

aheraine; Soosetted: turvas; Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda; Järvesetted:

klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi; Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv,

liivsavi, savi, sapropeel; Tuulesetted: liiv; Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus,

liiv; Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi; Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk;

Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m.

Planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga piikonnas. Eesti pinnase radooniriski ja loo-

duskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus

pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteeri-

misel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate

uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. Jõhvi valla haldus-

territoorium kuulub ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisal-

duse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniris-

kiga töökohtadel“ kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3). Planeeringuala piirkonnas on kaitsmata põhjaveega ala.

5

Joonis 3. Planeeringuala põhjavee kaitstus

3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Lähim Natura2000 võrgustik (Edise loodusala

EELISe koodiga RAH0000164) asub ca 950 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud

kaitsealani. Planeeringualal puuduvad looduskaitseobjektid. Lähim kaitseala (Kukruse mõisa park

koodiga KLO1200444) asub ca 460 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud kaitsealani.

Joonis 4. Natura 2000 ja kaitseala asukoht

6

5.3 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Lähimad pärandkultuuri objektid on Revino

muinaspõllud (registreerimisnumber 251:MUP:001) ja Revino küla (registreerimisnumber

251:POK:001).

5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Aiandi keskus 5 katastriüksusel paikneb riiklik keskkonnaseire jaam (reg. kood – SJA3146000;

nimetus – 2281: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla). Alal asuvad kolm puurkaevu (vid

PRK0002281; PRK0002268; PRK0002276), mille sanitaarkaitsealad on 50 m. Alale ulatub

puurkaevu PRK0002969 sanitaarkaitseala. Alal paiknevad gaasitrass ja elektripaigaldis.

Joonis 5. Kitsendused ja mõjualad

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Esitatud dokumentides ei ole selgelt välja toodud, millised tegevused on DP maa-alal planeeritud.

Edaspidi, maakasutuse lepingute sõlmimisel või kinnistute müümisel, võivad esineda pikemaajalised

mõjud, mis alguses on seotud pigem tööstuse rajamisega ja edaspidi juba tööstuse igapäevase

tootmistegevusega. Seoses sellega Jõhvi Vallavalitsus on seisukohal, et arvestades piirkonna lähedust

elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete rajamine.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Tegemist on linnalähedase piirkonnaga.

Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikule Järve-Edise-Peeri maastikule.

Maakonnaplaneeringuga on seotud kasutustingimused väärtuslikemaastike säilitamiseks ja väärtuste

suurendamiseks, sh:

1) Säilitada väärtuslike maastike omapära.

• Väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmine pole soovitatav juhul, kui sellega muutub

oluliselt maastikumuster

• Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks

maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga.

2) Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine

7

ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastikutaustaga.

Jõhvi üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslikul maastikul hoonestus rajada etapiviisiliselt, et

säilitada maastiku avatus. Uushoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne

ning sobituma planeeringuala piirkonda.

Jõhvi üldplaneeringu punktis 2.3.2.3 on sätestatud, et kuna Jõhvi linnast läänesuunal on kavandatud

elamualasid maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikule Järve-Edise-Peeri maastikule, siis

kehtestatakse nendele aladele täiendavad ehitustingimused:

• Maastiku avatavuse säilitamiseks tuleb hoonestust rajada etapiliselt. Vallavalitsus võib seada

eritingimusi hoonestuse arhitektuursele lahendusele ning hoonete paiknemisele maastikul

detailplaneeringu lähteseisukohtadega või projekteerimistingimustega.

• Esmajärjekorras on võimalik uusi ehituskrunte ette näha olemasolevate teede äärde, et säiliks

piirkonnale omane ridaküla struktuur.

• Olemasolevate teede äärsete alade ammendumisel võib kaaluda uute teede rajamist ja nende

äärde kavandada eelmise etapi eeskujul ridaküla struktuuriga ehituskrunte.

• Jõhvi tuuleveskile (kultuurimälestis; reg nr 13870) tuleb tagada avalikelt teedelt vaatekohad.

Vaatekohtade asukohad määratakse detailplaneeringu(te)ga koostöös Muinsuskaitseametiga.

• Ehitamise õigust tagava minimaalne krundi suurus on 2400 m², soovituslik krundi suurus on

5000 m².

Antud juhul tegemist on juba tehnogeenselt mõjutatud piirkonnaga.

Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud tootmisalast haljastada

(eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid).

Olemasolevate ning üldplaneeringus määratud elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse

kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju elamupiirkonnale.

6.2 Mõju pinnasele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud

pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss

esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks planeeringualast väljaspool,

tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja

kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete

rajamine.

Planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga piikonnas. Eesti pinnase radooniriski ja

looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus

pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete

projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse

korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust

majade siseõhus miinimumini.

Jõhvi valla haldusterritoorium kuulub ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide

õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused

kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.

8

6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Pinna- ja põhjavee seisundile avaldavad määravat mõju ilmastikutingimused, esmajärjekorras

sademed ja nende aastasisene jaotumine.

Kui sademevesi on veeseaduse ja Keskkonnaministri 8.11.2019. aasta määruse nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 5, 7, 15 ja lisale 1,

mõistes saastunud, on vajalik sademevett koguda ning enne suublasse juhtimist puhastada. Mitte

saastunud sademevett, mis lähtub näiteks hoonete katustelt ja/või inertsete toorme ja/või

kaubamaterjalide ladustuspaikadelt, ei ole vaja eraldi puhastada ning selle võib juhtida otse

kavandatavasse kraavi (sealt suublasse). Leevendatavaks meetmeks peab DP lisada tingimus, et

kõikidelt planeeritavatelt kinnistutel kõva kattega aladelt kokku kogutav sademevesi enne sademevee

süsteemi juhtimist või pinnasesse immutamist juhtida läbi õli-mudapüüduri. Haljasaladelt ning

hoonete katustelt lähtuva sademevee võib juhtida otse kraavi.

Kuivõrd veevarustus ja kanalisatsioon on kavas lahendada ühisvõrkude baasil, siis ei kaasne

kavandatava tegevusega täiendavaid mõjusid veevarustuse või reoveekäitluse osas. Kinnistutele

rajatavate hoonete veevarustuse ja reoveekäitlussüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate

õigusaktidega. Sellegipoolest on oluline, et ettevõtted rajatakse lähtuvalt kehtivast seadusandlusest ja

veevarustus lahendatakse vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.

6.4 Mõju loodusele

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine

olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada

kõrge väärtusega elupaigaks.

Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud alast haljastada

(eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid).

Olemasolevate ning üldplaneeringus määratud elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse

kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju elamupiirkonnale.

Täpsem haljastuse asukoht lahendatakse DP-s.

6.5 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.6 Jäätme- ja energiamahukus

Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse

(põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel.

Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole teada. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit ja

vett.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

6.7 Riigipiiriülene mõju

Arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest

keskkonnamõju.

9

6.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Inimeste elukvaliteet on sõltuvuses piirkondlikust sotsiaalmajanduslikust arengust (Sepp, 2010).

Mida halvemad on piirkonna majandustingimused, seda suurem on tõenäosus, et inimesed rändavad

paremasse piirkonda, otsides paremat palka, paremaid töötingimusi jms (Piesse, 2014).

Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv lõhn,

müra ja vibratsioon. DP ala naabrite heaolu seisukohast lähtuvalt on oluline õhusaaste ja müra

temaatika.

Äri- ja tootmisettevõtete rajamisel luuakse piirkonda uusi töökohti, tekitades töökohti juurde ning

säilitades olemasolevaid ka kaudselt läbi koostööpartnerite. Piirkonda uute ettevõtete loomine

vähendab pendelrännet kõrval omavalitsustesse, mis omakorda mõjub positiivselt kohalikule

tulubaasile (mõju hinnatud mõõdukalt positiivseks).

Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Mõju maastikule on kirjeldatud

punktis 6.1.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete

rajamine. Samas ei ole lubatud punktides 6.10, 6.11 ja 6.12 nimetatud äri- ja tootmistegevuse

arendamine.

6.9 Jäätmed

Alal paiknevad ning kasutuses olevad ehitised rekonstrueeritakse, kasutusest välja jäävad ning

amortiseerunud ehitised lammutatakse. Hoonete lammutamine peab toimuma projekti ja ehitisteatise

alusel. Koos lammutusproj

Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete kogumine ja äravedu toimub

vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt olemasoleva ja avaliku

teedevõrgu kaudu.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

Kuna hetkel ei ole teada, millised ettevõtted ja tootmised planeeringualal arendatakse, puudub

võimalus jäätmemahtude ja selle käitlemist hinnata. Vastav hinnang tehakse vajadusel

projekteerimise ajal.

6.10 Õhusaastatus

Käesoleva planeeringuala puhul tekib õhusaastet kahes etapis: ehitusaegne õhusaaste, mis tekib

ehitusmasinate käitamisel ning ehitusmasinate transpordil; käitamisaegne õhusaaste.

Planeeringuala ei ole kavandatud liituma kaugküttega. Samas ei selgu taotlusest, milliseid

kütteallikaid on plaanis kasutada.

Planeeritud hoonete soojavarustuseks on lubatud liituda kaugküttega või kasutada küttesüsteeme

nagu näiteks päikeseküte, maaküte (kui geoloogilised või hüdrogeoloogilised tingimused

võimaldavad), elektriküte; lubatud ei ole kütteõlide ja kivisöe kasutamine.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud õhusaaste tekkitava äri- ja

tootmistegevuse arendamine.

6.11 Müra, vibratsioon

Elamud asuvad planeeringuala vahetus läheduses. Seega seoses planeeringuala edasise arendamisega

võivad tekkida müra ja/või vibratsiooni häiringud.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse §55 lg 2 esitatakse müra definitsioon – välisõhus leviv müra on

inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed

või liikuvad allikad. Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme muutmise meetodid“ §2 lg 2 kohaselt on müra inimest

häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.

10

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt

ei levi normtaset ületavat müra.

2017. aasta veebruaris jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Elamutes ja

ühiskasutuses hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr

41 alusel.

Elamud asuvad planeeringuala vahetus läheduses, paiknedes pereelamute maa juhtotstarbega maal.

Sellest lähtuvalt on tegemist atmosfääri kaitse seaduse kohaselt II kategooria alaga, kus tööstusmürale

on päevasel ajal kehtestatud 60dB ning öisel ajal 45dB, liiklusmürale vastavalt päevasel ajal 60dB

(65dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55dB (60dB on lubatud

müratundliku hoone teepoolsel küljel).

Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtustele.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud müratekitava või

vibratsiooniohtliku äri- ja tootmistegevuse arendamine.

6.12 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ehitus- ja käitamisajal võib masinate kasutamisel kaasuda valgusreostus. Tuginedes

korrakaitseseadusele (§ 56) on vallas, mujal kui avalikus kohas, ajavahemikul kella 22.00-st kuni

6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või

korduvalt teist isikut oluliselt häirivaid valgusefekte.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud ebameeldiva lõhna tekkiva

äri- ja tootmistegevuse arendamine.

6.13 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole lubatud keskkonnaohtlikud rajatised ega tegevused. Seega ei ole eeldada

kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras ning

avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini.

6.14 Koosmõju

Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

7. Leevendatavad meetmed

Allpool esitatud leevendusmeetmete järgimine aitab minimeerida kavandatava tegevusega kaasnevat

ebasoodsat mõju keskkonnale.

• Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga

ettevõtete rajamine.

• Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud müratekitava või

vibratsiooniohtliku äri- ja tootmistegevuse arendamine.

• Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud ebameeldiva lõhna

tekkiva äri- ja tootmistegevuse arendamine.

• Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud õhusaaste tekkitava

äri- ja tootmistegevuse arendamine.

• Planeeritud hoonete soojavarustuseks on lubatud liituda kaugküttega või kasutada

küttesüsteeme nagu näiteks päikeseküte, maaküte (kui geoloogilised või hüdrogeoloogilised

11

tingimused võimaldavad), elektriküte; lubatud ei ole kütteõlide ja kivisöe kasutamine.

• Müra vähendamiseks on oluline, et planeeringu maa-alale rajatavate hoonete

ventilatsiooniavad ja teised mära tekitatavad seadmed ei paikneks elamupoolsel küljel.

• Kinnistutel peab kasutama madalat tootmis- ja/ äriterritooriumile suunatud valgustust.

• Pinna- ja põhjavee saastatuse vältimiseks on vajalik kõikidelt planeeritavatelt kinnistutel kõva

kattega aladelt kokku kogutav sademevesi enne sademevee süsteemi juhtimist või pinnasesse

immutamist juhtida läbi õli-mudapüüduri. Haljasaladelt ning hoonete katustelt lähtuva

sademevee võib juhtida otse sademeveekraavi või immutada pinnasesse.

Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud tootmisalast

haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega

kaasnevaid mõjusid).

• Olemasolevate ning üldplaneeringus määratud elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse

kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju

elamupiirkonnale.

Planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga piikonnas. Seega on antud alal

otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse

meetmete rakendamist

• Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikule Järve-Edise-Peeri

maastikule. Seega tuleb arvestada Jõhvi valla üldplaneeringu (2013) punktis 2.3.2.3

sätestatuga.

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel mõju kaitsealusele loodusobjektile või Natura2000 võrgustikule. Järgides punktis 7

sätestatud leevendusmeetmeid, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole lubatud tegevused, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ning

järgides punktis 7 sätestatud leevendusmeetmed, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset

keskkonnamõju;

3) Kui järgitakse punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei põhjusta kavandatav tegevus keskkonna

vastupanuvõime ületamist;

4) Kui järgitakse punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kahjusta detailplaneeringuga kavandatav

tegevus kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne

olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate

ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Kui järgitakse punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava

tegevusega soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva

lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla Edise küla, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt

Aiandi keskus 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Pos 1 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2580 5

2 / 1 6449 m²

Pos 2 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 12050 12

2 / 1 30124 m²

JÕ H

V I V

A LD

TO IL

A V

A LD

Pos 3 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 3644 7

2 / 1 9110 m²

Pos 4 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 4867 7

2 / 1 12168 m²

Pos 5 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2576 5

2 / 1 6441 m²

Pos 6 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2377 5

2 / 1 5944 m²

Pos 7 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2378 5

2 / 1 5944 m²

Pos 8 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 4167 7

2 / 1 10417 m²

Pos 9 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 3803 7

2 / 1 9506 m²

Pos 10 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 3072 5

2 / 1 7680 m²

Pos 11 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2580 5

2 / 1 6450 m²

Pos 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 5256 7

2 / 1 13139 m²

Pos 13 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 4259 7

2 / 1 10647 m²

Pos 14 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 1258 4

2 / 1 3146 m²

Aiandi keskus 5 25101:001:1200

Aiandi keskus 18 25201:001:0023

Aiandi keskus 17 25201:001:0022

Aiandi keskus 11 25201:001:0016

Aiandi keskus 7 25201:001:0030

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015

Aiandi keskus 4 25201:001:0006

13215 Aiandi tee L1 25201:005:0269

Aiandi keskus 3 25201:001:0005

Aiandi keskus 2 25201:001:0035

Aiandi keskus 1a 25201:001:0009

Aiandi keskus 6 25201:001:0020

Aiandi keskus 10 25201:001:0002

Aiandi keskus 8 25201:001:0003

Kalmupõllu 25201:001:0025

Põllumaa 32002:004:0039

13215 Aiandi tee L3 25201:005:0226 13215 Aiandi tee L2

25201:005:0272

13215 Aiandi tee L4 25201:005:0261

Aiandi keskus 5b 25101:001:1199

Aiandi keskus 9 25101:001:1201

Pos 15 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 7143 7

2 / 1 17858 m²

Pos 16 OV 100%

6 808 2

1 5388 m²

Pos 17 LT 100%

- - -

- 16941 m²

Aiandi alajaam 25201:001:1000

Aiandi keskus 16 25201:001:0040

Aiandi keskus 5a 25201:001:1100

Aiandi üldmaa 25101:001:1202

8,0

8, 0

15,0

15,0

15,0

15,0

4, 0

8,0

8,0

8, 0

30,0

4,04,04,0

4,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0 4,0

30,0

4,0

4,0

4,0

6,0 2,0

4,0

4,0

15,0

15,0

4,0 4,0

8,0

15 ,0

15 ,0

30,0

30,0

4,0

4,0

4,0

15,0

11,1

15,0 4,0

4, 0

4,0

4, 0

4,0

4, 04

,0

4,0

4,04,0

4,0

4,0

4,0

4,0

15,0

15,0

4,0

4,0

4,0 4,0

15,0

4,0

4,0

4,0

15,0

15,0

4,0

4,04,0

4,0

15,0

4,0

7,0

7,0

Perspektiivne mahasõit Aiandi keskus 18 katastriüksusele

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

kr un

di su

ur im

lu ba

tu d

tä is

eh itu

sp ro

ts en

t

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l

ho on

e lu

ba tu

d m

ax ko

rr us

el is

us

ho on

e lu

ba tu

d m

ax m

aa -a

lu ne

ko rr

us el

is us

ho on

e lu

ba tu

d m

ax kõ

rg us

m aa

pi nn

as t

(m )

pl an

ee rit

av k

ru nd

i ka

su ta

m is

e si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa lu

%

pl an

ee rit

av ka

ta st

riü ks

us e

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne /

ka va

nd at

ud

pi ira

ng ud

1 6449 2580 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 8*

2 30124 12050 40% 12 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 1*, 2*, 8*

3 9110 3644 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*

4 12168 4867 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 1*, 2*

5 6441 2576 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest

6 5944 2377 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 8*

7 5944 2378 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest

8 10417 4167 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest

9 9506 3803 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*

10 7680 3072 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*

11 6450 2580 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*, 7*

12 13139 5256 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 5*, 7*

13 10647 4259 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*, 3*, 7*

14 3146 1258 40% 4 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*, 3*, 4*,

7*

15 17858 7143 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 1*, 2*, 7*,

8*

16 5388 808 15% 2 1 1 6 OV 100% T 100% - 1*, 2*, 4*, 6*

17 16941 - - - - - - LT 100% L 100% - 1*, 2*, 3*, 5*, 7*, 8*

Arhitektuursed piirangud

- Minimaalne haljastuse osakaal 20%. Soovitatav kasutada erineva kõrgusega haljastust. - Hoone ± 0.00 = 0,2-0,7 m olemasolevast maapinnast (täpsustatakse ehitusprojektis). - Katusekalle 0° kuni 40°. - Välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. - Profileeritud pleki kasutamine ärihoonete ja sotsiaalobjektide seinte välisviimistluse põhimaterjalina on keelatud. Keelatud on välisviimistluses kasutada palki või palgi imitatsiooni. - Hooned ja rajatised tuleb projekteerida terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega. - Krundi piiridele võib rajada piirdeaiad. Kõik piirdeaiad peavad asuma teedekatte servast min 2 m kaugusel. Lubatud kuni 2 m kõrguseid piirded. Soovitatav piirde tüüp on võrkaed (keevisvõrk vmt). Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on lubatud juhul, kui see on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. Piirde tüüp tuleb määrata projektiga ning kooskõlastada valla arhitektiga. - Reklaamkonstruktsioonid on planeeringuga lubatud, kuid välireklaamide paigaldamine ja avalikustamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. - Kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5,0 m kõrgused väkeehitised arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning need peavad paiknema hoonestusala piirides. Selliste väikeehitiste arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule.

Aiandi keskus 18 Pos 1

Pos 2

Pos 3

Pos 4

Pos 5

Pos 7

Pos 8

Pos 9

Pos 10 Pos 11

Pos 6

Pos 12

Pos 13

Pos 14

Pos 15

Pos 16

Pos 17

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA

po s n

r.

kr un

di aa

dr es

s v õi

aa dr

es si

et te

pa ne

k

pl an

ee rit

av ka

ta st

ri- ük

su se

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

%

kr un

di pl

an ee

rit ud

su ur

us (m

²)

m oo

du s-

ta ta

ks e

ki nn

is tu

te st

(n r)

lii de

ta va

te /

la hu

ta ta

va te

os ad

e su

ur us

ed (m

²)

os ad

e se

ni ne

ka ta

st ri-

ük su

se si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

1 T 0...100% / Ä 0...100% 6449

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -6081.9 T 100%

Aiandi keskus 18 kinnistu nr: 2061408 -367.3 M 100%

2 T 0...100% / Ä 0...100% 30124

Aiandi keskus 5 kinnistu nr: 4419908

-3723.2 M 60% T 40%-5174.0

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -20950.4 T 100%

Aiandi üldmaa 1 kinnistu nr: 4419908 -276.1 L 100%

3 T 0...100% / Ä 0...100% 9110 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -9110.5 M 60% T 40%

4 T 0...100% / Ä 0...100% 12168

Aiandi keskus 5 kinnistu nr: 4419908 -9570.1 M 60%

T 40%

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -2598.3 T 100%

5 T 0...100% / Ä 0...100% 6441 Aiandi keskus 18

kinnistu nr: 2061408 -6441.2 M 100%

6 T 0...100% / Ä 0...100% 5944

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -3013.7 T 100%

Aiandi keskus 18 kinnistu nr: 2061408 -2929.9 M 100%

7 T 0...100% / Ä 0...100% 5944 Aiandi keskus 18

kinnistu nr: 2061408 -5944.1 M 100%

8 T 0...100% / Ä 0...100% 10417 Aiandi keskus 18

kinnistu nr: 2061408 -10417.0 M 100%

9 T 0...100% / Ä 0...100% 9506 Aiandi keskus 18

kinnistu nr: 2061408 -9506.3 M 100%

10 T 0...100% / Ä 0...100% 7680 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -7679.8 M 60% T 40%

11 T 0...100% / Ä 0...100% 6450 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -6450.0 M 60% T 40%

12 T 0...100% / Ä 0...100% 13139 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -13139.1 M 60% T 40%

13 T 0...100% / Ä 0...100% 10647 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -10647.4 M 60% T 40%

14 Aiandi keskus 5b T 0...100% / Ä 0...100% 3146 Aiandi keskus 5b

kinnistu nr: 4419908 - Ä 100%

15 Aiandi keskus 9 T 0...100% / Ä 0...100% 17858 Aiandi keskus 9

kinnistu nr: 4419908 - M 60% T 40%

16 T 100% 5388 Aiandi keskus 5 kinnistu nr: 4419908 -5388.1 M 60%

T 40%

17 Aiandi üldmaa 1 L 100% 16941

Aiandi keskus 5 kinnistu nr: 4419908 -11177.1 M 60%

T 40%

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -1059.9 T 100%

Aiandi keskus 18 kinnistu nr: 2061408 -2763.6 M 100%

Aiandi üldmaa 1 kinnistu nr: 4419908 -1940.4 L 100%

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 1,0 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Vajadusel võib krunte pärast detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub lubatud ehitusõigus. 4) Enne olemasoleva keskpinge maakaabli ümberehitust ei ole kruntidele pos 9, pos 10 ja pos11 võimalik maakaabli kaitsevööndisse püstitada ehitisi. 5) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Elker RMT OÜ, töö nr GA380, mõõdistatud jaanuar 2025, koostatud 06.03.2025 6) Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

09.06.2025 a. Lisa 2DP 23-24

Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla

1:1000

Aiandi keskus 5, 5b, 9, 17, 18 ja Aiandi üldmaa 1 detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

algatamine

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

AS Põlluvara

PÕHIJOONIS

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE:

TOOTMISMAA / ÄRIMAA

TOOTMISMAA

TRANSPORDIMAA

KATASTRIÜKSUSE PIIR OMAVALITSUSE PIIR HOONE PIIRE VEETORU KANALISATSIOONITORU KANALISATSIOONI SURVETORU SADEMEVEE KANALISATSIOON MADALPINGE MAAKAABELLIIN KESKPINGE MAAKAABELLIIN

MADALIPNGE ÕHULIIN SIDE MAAKAABELLIIN

SIDE ÕHULIIN MAAPEALNE GAASITORU MAA-ALUNE GAASITORU

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND TEE KAITSEVÖÖND PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDI PIIR HOONESTUSALA

OLEMASOLEVA KESKPINGE MAAKAABLI KAITSEVÖÖND. (ALA, KUHU ENNE MAAKAABLI ÜMBEREHITUST EI OLE VÕIMALIK PÜSTITADA EHITISI.)

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

TULEKINDEL TARIND (vajadusel)

HALJASPUHVER

SÕIDUTEE TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND KESKPINGE MAAKAABELLIIN

PLANEERITAV

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE

/MAA-ALUNE)

5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

DETAILPLANEERINGUALA SKEEM m 1:5000

Planeeringualast välja jääva Aiandi keskus 18 kinnistu maa-ala suuruseks jääb 47820 m².

Piirangud: 1* Maapealne A ja B kategooria gaasitorustik - kaitsevöönd 1 m torustiku

välimisest mõõtmest mõlemal pool gaasitorustikku; 2* elektrimaakaabelliin - kaitsevöönd 1m mõlemal pool liini äärmistest

kaablitest; 3* elektri madalpinge õhuliin - kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge; 4* alajaam - kaitsevöönd 2 m piirdeaiast, seinast või seadmest; 5* side maakaabli kaitsevöönd - 1 m mõlemal pool sideehitist; 6* puurkaevu sanitaarkaitseala - r=30 m; 7* vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd - 2 m torustiku telgjoonest

mõlemale poole; 8* avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast.

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013): TL - LAOHOONE MAA TT - TOOTMISHOONE MAA TP - PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISEHITISE MAA OE - ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA OV - VEE TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA ÄK - KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA ÄV - VÄIKEETTEVÕTLUSE HOONE JA -TOOTMISE HOONE MAA ÄB - BÜROOHOONE MAA TK - LOGISTIKAKESKUSE MAA LT - TEE JA TÄNAVA MAA-ALA

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: T - TOOTMISMAA Ä - ÄRIMAA L - TRANSPORDIMAA M - MAATULUNDUSMAA

Jõhvi Vallavolikogu otsuse eelnõu

Jõhvi …………..2025 nr 000

Detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine (Aiandi keskuse dp)

Jõhvi Vallavolikogu algatab Jõhvi vallas Edise külas, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt

Aiandi keskus 18 kinnistutel (edaspidi Aiandi keskuse dp) (katastritunnus 25101:001:1200;

25101:001:0022; 25101:001:0023) detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga jagada planeeringualale

jäävad katastriüksused tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele

ehitusõigus, hoonestustingimused ja juurdepääsud.

Osa planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud pereelamu juhtotstarbega alale. Detailplaneering

teeb ettepaneku määrata planeeringuala ulatuses selle maa-ala juhtotstarbeks segahoonestusala.

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- / laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks

vajalik infrastruktuur. Planeeringualale kavandatakse 15 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, mille

suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Üks krunt, millele jääb alal olev hoonestus, on

kavandatud suurusega 30124 m². Planeeringuga nähakse ette võimalus vajadusel krunte pärast

detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub lubatud ehitusõigus. Hoonete

lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 12 m, lubatud maksimaalne maapealne korruselisus on 2

ning maa-alune 1.

Juurdepääs planeeringualale on olemas kõrvalmaanteelt 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (1 Tallinn-Narva

tee, kat. tunnus 25201:001:0015) ning kõrvalmaanteelt 13215 Aiandi tee (13215 Aiandi tee L1, kat.

tunnus 25201:005:0269 ja 13215 Aiandi tee L3, kat. tunnus 25201:005:0226).

Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 on kehtestatud valla üldplaneering, mille

kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast reserveeritud segahoonestus alana ja pereelamu

juhtotstarbega alana. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi

keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii, et olemasolev segahoonestus maa

juhtotstarve (S) muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks (T, B) ja pereelamumaa (EP)

juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks (S).

Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes

1. Lähtudes Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Samas eelhindamise kohustus tuleneb KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt KSH

algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse

detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja

§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 kohaselt

tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda järgmiste muude tegevuste

korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid

mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku

ala või kaitstavat loodusobjekti.

Lähtudes eelhinnangust (lisa 2) ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja iseloomu ei saa

eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja kavandatavate ehitiste sihipärase kasutamisega

seonduvat olulist keskkonnamõju. Järgides punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei saa

eeldada detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik

järgnevatel põhjustel:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole lubatud tegevused, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ning

järgides eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmed, ei ole ette näha antud asukohas

olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Kui järgitakse eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei põhjusta

kavandatav tegevus keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Kui järgitakse eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kahjusta

detailplaneeringuga kavandatav tegevus kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Kui järgitakse eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kaasne

detailplaneeringuga kavandatava tegevusega soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, PlanS § 142 lõike 2 ning § 77

lõike 1, KeHJS § 33 lg 2 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79

„Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, „Jõhvis Edise

külas Aiandi keskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, Jõhvi

Vallavolikogu

o t s u s t a b :

detailplaneeringu koostamine

1. Algatada Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu koostamine

2. Jätta Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata.

3. Kinnitada detailplaneeringualale lähtesisukohad vastavalt Lisale 1.

4. Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi

Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu (aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

5. Detailplaneering anda üle planeeringu koostaja poolt pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes

eksemplaris kaustana ning digitaalselt laserkettal.

6. Jõhvi Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade

andmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise

otsusega on võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja

tööpäevadel Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

8. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

8.1. ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

8.2. Ametlikes Teadaannetes;

8.3. Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

8.4. Maa ja Ruumiametile

8.5. Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Seletuskiri eelnõule Edise küla Aiandi keskuse detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“.

Seletuskiri on koostatud tulenevalt Jõhvi Vallavolikogu töökorra § 18 lõikest 2.

1) Asja otsustamise vajalikkuse põhjendus.

Asja otsustamise vajalikkus tuleneb Jõhvi vallavalitsuse huvist toetada ettevõtluse arengut

Jõhvi valla territooriumil.

2) Kas ja milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti

vastuvõtmisel.

Edise küla Aiandi keskuse detailplaneeringu kehtestamisega muudetakse Jõhvi valla

üldplaneeringut

3) Eelnõu vastuvõtmisega seotud ja kaasnevad majanduslike kulude arvestus ja

finantseerimisallikad.

Kõik kaasnevad majanduslikud kulud kaetakse huvitatud isiku poolt. Huvitatud isikuga

sõlmitakse detailplaneeringu koostamise korraldamisega seotud ülesannete osalise üleandmise

leping nr 6.1-12.1/63-1

4) Eelnõu rakendamisega kaasnevad mõjud.

Keskkonnamõjud on kirjeldatud Edise küla Aiandi keskuse detailplaneeringu

keskkonnamõjude eelhinnangus vt lisa 2

Eelnõu esitab valitsus, koostas planeerimisspetsialist Tiit Toos.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik volikogu liikmete poolthäälte/koosseisu häälte enamus.

JÕHVI VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet 01.09.2025 nr 7-1.3/2141-2

[email protected]

Aiandi keskuse kinnistute detailplaneeringu

KSH algatamise eelhinnangu esitamine

seisukoha saamiseks

Huvitatud isik avaldas soovi Jõhvi vallas Edise külas, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt

Aiandi keskus 18 kinnistutel (edaspidi Aiandi keskuse dp) (katastritunnus 25101:001:1200;

25101:001:0022; 25101:001:0023) detailplaneeringu algatamisest.

Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritaval alal jagada planeeringualale jäävad katastriüksused

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus,

hoonestustingimused ja juurdepääsud. Osa planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud

pereelamu juhtotstarbega alale. Detailplaneering teeb ettepaneku määrata planeeringuala ulatuses

selle maa-ala juhtotstarbeks segahoonestusala. Vt Lisa 1. detailplaneeringu asukoha skeem.

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- / laohoonete kompleks ning selle

teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Planeeringualale kavandatakse 15 tootmis- ja ärimaa

sihtotstarbega krunti, mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Üks krunt, millele jääb

alal olev hoonestus, on kavandatud suurusega 30124 m². Planeeringuga nähakse ette võimalus

vajadusel krunte pärast detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub

lubatud ehitusõigus. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 12 m, lubatud

maksimaalne maapealne korruselisus on 2 ning maa-alune 1.Vt Lisa 3 detailplaneeringu plaan

Juurdepääs planeeringualale on olemas kõrvalmaanteelt 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (1 Tallinn-

Narva tee, kat. tunnus 25201:001:0015) ning kõrvalmaanteelt 13215 Aiandi tee (13215 Aiandi tee

L1, kat. tunnus 25201:005:0269 ja 13215 Aiandi tee L3, kat. tunnus 25201:005:0226).

Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 on kehtestatud valla üldplaneering, mille

kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast reserveeritud segahoonestus alana ja pereelamu

juhtotstarbega alana. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi

keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii, et olemasolev segahoonestus maa

juhtotstarve (S) muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks (T, B) ja pereelamumaa (EP)

juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks (S). Planeeringualale on kavandatud 15

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m².

Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang(Vt

lisa2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang)

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Edise küla Aiandi keskuse kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 01.09.2025 kirjaga nr 7-

1.3/2141-2 Keskkonnaametile, Terviseametile, Päästeametile ja Maa- ja Ruumiametile seisukoha

kujundamiseks.

Lisa 1 detailplaneeringu asukoha skeem

Lisa 2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang

Lisa 3 detailplaneeringu plaan

Lisa 4 detailplaneeringu algatamise eelnõu

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

TINGMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR

SITUATSIOONISKEEM

09.06.2025 a. Lisa 1DP 23-241:20000 Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

algatamine

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

AS Põlluvara

Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla

Aiandi keskus 5, 5b, 9, 17, 18 ja Aiandi üldmaa 1 detailplaneering

1

Jõhvi valla Edise küla, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt

Aiandi keskus 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes

4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 sätestatule detailplaneering võib põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik

muutmine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu

seletuskiri ja sellele kuuluvad dokumendid ning avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas enne Jõhvi valla Edise küla, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja

osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute detailplaneeringu (edaspidi DP) kehtestamist on vajalik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse

tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta

asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

3. Üldinfo

3.1 Detailplaneeringu vajadus

Planeeringuala asub Jõhvi vallas Edise külas Jõhvi kesklinnast umbes 1,7 km kaugusel ja hõlmab

17,739 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada planeeringualal asuvad katastriüksused

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ja

2

hoonestustingimused. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala, liikluskorraldus,

haljastus ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide seadmise vajadus

ning seatakse keskkonnatingimused.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Planeeritav maa-ala hõlmab Aiandi keskus 5 (katastriüksuse tunnus 25101:001:1200,

maatulundusmaa 60%, tootmismaa 40%, pindala 8,2 ha), Aiandi keskus 17 (katastriüksuse tunnus

25201:001:0022, tootmismaa 100%, pindala 3,37 ha) ja osaliselt Aiandi keskus 18 (katastriüksuse

tunnus 25201:001:0023, maatulundusmaa 100%, pindala 8,62 ha).

Detailplaneeringuala asub Edise küla põhjaosas, Jõhvi-Täkumetsa tee ja Aiandi tee vahelisel alal.

Jõhvi linnast jääb planeeringuala linnulennult 1,65 km loode poole.

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- ja laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks

vajalik infrastruktuur (teed, platsid, tehnovõrgud). Alal vahelduvad ebakorrapäraselt rohealad, rohtu

kasvanud platsid ning erinevate kõvakatenditega alad ja teed. Kõrghaljastust kasvab alal vähe,

peamiselt ala lääneosas. See on peamiselt kujunenud alal varem asunud aiandi likvideerimise järgselt.

Planeeringuala piirneb läänes ning osaliselt põhja pool põllumaaga. Põhjas ja kirdes paiknevad 2 ja

3-korruselised korterelamud. Lõuna pool piirneb planeeringuala Aiandi teega (kõrvalmaantee). Teisel

pool Aiandi teed jätkuvad põllumaad üksikute elamukohtadega. Idas piirneb planeeringuala

tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega, kus jätkub planeeringualaga samataoline maakasutus (osa

endise aiandi maadest).

Planeeringuala maakasutust piiravad olemasolevate tehnovõrkudega seotud kitsendused. Lisaks

ulatuvad planeeringualale avalikult kasutatava tee kaitsevööndid (13213 Jõhvi-Täkumetsa tee ja

13215 Aiandi tee).

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

3

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Osa planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud pereelamu juhtotstarbega alale.

Detailplaneering teeb ettepaneku määrata planeeringuala ulatuses selle maa-ala juhtotstarbeks

segahoonestusala.

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- / laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks

vajalik infrastruktuur. Planeeringualale kavandatakse 15 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti,

mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Üks krunt, millele jääb alal olev hoonestus, on

kavandatud suurusega 30124 m². Planeeringuga nähakse ette võimalus vajadusel krunte pärast

detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub lubatud ehitusõigus. Hoonete

lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 12 m, lubatud maksimaalne maapealne korruselisus on

2 ning maa-alune 1.

Juurdepääs planeeringualale on olemas kõrvalmaanteelt 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (1 Tallinn-Narva

tee, kat. tunnus 25201:001:0015) ning kõrvalmaanteelt 13215 Aiandi tee (13215 Aiandi tee L1, kat.

tunnus 25201:005:0269 ja 13215 Aiandi tee L3, kat. tunnus 25201:005:0226).

Planeeritud krundipiirid, pindala ja kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Planeeritava maa-ala põhijoonis

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Jõhvi valla üldplaneering (2013). ÜP kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast

reserveeritud segahoonestus alana ja pereelamu juhtotstarbega alana. Hetkel kehtivas üldplaneeringus

on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla

üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii,

et olemasolev segahoonestus maa juhtotstarve (S) muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks

(T, B) ja pereelamumaa (EP) juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks (S). DP on

üldplaneeringu muutev. Tootmisalade kavandamisel on Jõhvi linnas üldplaneeringu kohaselt

eelistatud väiksemat saastet põhjustavaid tootmisliike. Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on

kohustus vähemalt 20% planeeritud tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala

piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid).

4

Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega

kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016) (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016

korraldusega nr 1-1/2016/278; täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).

Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et Ida-Virumaa temaatiliseks väärtuseks on omapärane

tööstusmaastik, mida kujundavad peamiselt põlevkivitootmise käigus tekkinud uute huvitavate

pinnavormidega alad (karjäärid, terrikoonikud, settebasseinid jms), omalaadseid vaatepilte loovad ka

ettevõtete industriaalhooned. Planeeritav ala oma sihtotstarbelt on äri- ja tootmismaa, mille asetus ja

kujundus on kooskõlastatud arhitektide ja planeerijatega, vastates seeläbi maakonnaplaneeringus

esitatud omapäraste tööstusmaastike tingimustele. Lisaks on maakonnaplaneeringus välja toodud, et

Ida-Virumaakonna majanduskeskkonna arendussuundadeks on suurettevõtluse kõrval väike- ja

keskmise suurusega ettevõtluse arendamine.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

Tegemist on linnalähedase piirkonnaga. Planeeringu ala piirneb elamumaa (kortermajadega)

kruntidega.

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- ja laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks

vajalik infrastruktuur (teed, platsid, tehnovõrgud). Tegemist on maatulundusmaa, tootmismaa, ärimaa

ning transpordimaa sihtotstarvetega katastriüksutega. Informatsioon jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas,

aheraine; Soosetted: turvas; Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda; Järvesetted:

klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi; Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv,

liivsavi, savi, sapropeel; Tuulesetted: liiv; Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus,

liiv; Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi; Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk;

Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m.

Planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga piikonnas. Eesti pinnase radooniriski ja loo-

duskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus

pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteeri-

misel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate

uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. Jõhvi valla haldus-

territoorium kuulub ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisal-

duse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniris-

kiga töökohtadel“ kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3). Planeeringuala piirkonnas on kaitsmata põhjaveega ala.

5

Joonis 3. Planeeringuala põhjavee kaitstus

3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Lähim Natura2000 võrgustik (Edise loodusala

EELISe koodiga RAH0000164) asub ca 950 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud

kaitsealani. Planeeringualal puuduvad looduskaitseobjektid. Lähim kaitseala (Kukruse mõisa park

koodiga KLO1200444) asub ca 460 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud kaitsealani.

Joonis 4. Natura 2000 ja kaitseala asukoht

6

5.3 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Lähimad pärandkultuuri objektid on Revino

muinaspõllud (registreerimisnumber 251:MUP:001) ja Revino küla (registreerimisnumber

251:POK:001).

5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Aiandi keskus 5 katastriüksusel paikneb riiklik keskkonnaseire jaam (reg. kood – SJA3146000;

nimetus – 2281: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla). Alal asuvad kolm puurkaevu (vid

PRK0002281; PRK0002268; PRK0002276), mille sanitaarkaitsealad on 50 m. Alale ulatub

puurkaevu PRK0002969 sanitaarkaitseala. Alal paiknevad gaasitrass ja elektripaigaldis.

Joonis 5. Kitsendused ja mõjualad

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Esitatud dokumentides ei ole selgelt välja toodud, millised tegevused on DP maa-alal planeeritud.

Edaspidi, maakasutuse lepingute sõlmimisel või kinnistute müümisel, võivad esineda pikemaajalised

mõjud, mis alguses on seotud pigem tööstuse rajamisega ja edaspidi juba tööstuse igapäevase

tootmistegevusega. Seoses sellega Jõhvi Vallavalitsus on seisukohal, et arvestades piirkonna lähedust

elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete rajamine.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Tegemist on linnalähedase piirkonnaga.

Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikule Järve-Edise-Peeri maastikule.

Maakonnaplaneeringuga on seotud kasutustingimused väärtuslikemaastike säilitamiseks ja väärtuste

suurendamiseks, sh:

1) Säilitada väärtuslike maastike omapära.

• Väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmine pole soovitatav juhul, kui sellega muutub

oluliselt maastikumuster

• Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks

maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga.

2) Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine

7

ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastikutaustaga.

Jõhvi üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslikul maastikul hoonestus rajada etapiviisiliselt, et

säilitada maastiku avatus. Uushoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne

ning sobituma planeeringuala piirkonda.

Jõhvi üldplaneeringu punktis 2.3.2.3 on sätestatud, et kuna Jõhvi linnast läänesuunal on kavandatud

elamualasid maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikule Järve-Edise-Peeri maastikule, siis

kehtestatakse nendele aladele täiendavad ehitustingimused:

• Maastiku avatavuse säilitamiseks tuleb hoonestust rajada etapiliselt. Vallavalitsus võib seada

eritingimusi hoonestuse arhitektuursele lahendusele ning hoonete paiknemisele maastikul

detailplaneeringu lähteseisukohtadega või projekteerimistingimustega.

• Esmajärjekorras on võimalik uusi ehituskrunte ette näha olemasolevate teede äärde, et säiliks

piirkonnale omane ridaküla struktuur.

• Olemasolevate teede äärsete alade ammendumisel võib kaaluda uute teede rajamist ja nende

äärde kavandada eelmise etapi eeskujul ridaküla struktuuriga ehituskrunte.

• Jõhvi tuuleveskile (kultuurimälestis; reg nr 13870) tuleb tagada avalikelt teedelt vaatekohad.

Vaatekohtade asukohad määratakse detailplaneeringu(te)ga koostöös Muinsuskaitseametiga.

• Ehitamise õigust tagava minimaalne krundi suurus on 2400 m², soovituslik krundi suurus on

5000 m².

Antud juhul tegemist on juba tehnogeenselt mõjutatud piirkonnaga.

Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud tootmisalast haljastada

(eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid).

Olemasolevate ning üldplaneeringus määratud elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse

kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju elamupiirkonnale.

6.2 Mõju pinnasele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud

pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss

esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks planeeringualast väljaspool,

tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja

kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete

rajamine.

Planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga piikonnas. Eesti pinnase radooniriski ja

looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus

pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete

projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse

korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust

majade siseõhus miinimumini.

Jõhvi valla haldusterritoorium kuulub ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide

õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused

kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.

8

6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Pinna- ja põhjavee seisundile avaldavad määravat mõju ilmastikutingimused, esmajärjekorras

sademed ja nende aastasisene jaotumine.

Kui sademevesi on veeseaduse ja Keskkonnaministri 8.11.2019. aasta määruse nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 5, 7, 15 ja lisale 1,

mõistes saastunud, on vajalik sademevett koguda ning enne suublasse juhtimist puhastada. Mitte

saastunud sademevett, mis lähtub näiteks hoonete katustelt ja/või inertsete toorme ja/või

kaubamaterjalide ladustuspaikadelt, ei ole vaja eraldi puhastada ning selle võib juhtida otse

kavandatavasse kraavi (sealt suublasse). Leevendatavaks meetmeks peab DP lisada tingimus, et

kõikidelt planeeritavatelt kinnistutel kõva kattega aladelt kokku kogutav sademevesi enne sademevee

süsteemi juhtimist või pinnasesse immutamist juhtida läbi õli-mudapüüduri. Haljasaladelt ning

hoonete katustelt lähtuva sademevee võib juhtida otse kraavi.

Kuivõrd veevarustus ja kanalisatsioon on kavas lahendada ühisvõrkude baasil, siis ei kaasne

kavandatava tegevusega täiendavaid mõjusid veevarustuse või reoveekäitluse osas. Kinnistutele

rajatavate hoonete veevarustuse ja reoveekäitlussüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate

õigusaktidega. Sellegipoolest on oluline, et ettevõtted rajatakse lähtuvalt kehtivast seadusandlusest ja

veevarustus lahendatakse vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.

6.4 Mõju loodusele

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine

olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada

kõrge väärtusega elupaigaks.

Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud alast haljastada

(eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid).

Olemasolevate ning üldplaneeringus määratud elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse

kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju elamupiirkonnale.

Täpsem haljastuse asukoht lahendatakse DP-s.

6.5 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.6 Jäätme- ja energiamahukus

Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse

(põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel.

Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole teada. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit ja

vett.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

6.7 Riigipiiriülene mõju

Arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest

keskkonnamõju.

9

6.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Inimeste elukvaliteet on sõltuvuses piirkondlikust sotsiaalmajanduslikust arengust (Sepp, 2010).

Mida halvemad on piirkonna majandustingimused, seda suurem on tõenäosus, et inimesed rändavad

paremasse piirkonda, otsides paremat palka, paremaid töötingimusi jms (Piesse, 2014).

Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv lõhn,

müra ja vibratsioon. DP ala naabrite heaolu seisukohast lähtuvalt on oluline õhusaaste ja müra

temaatika.

Äri- ja tootmisettevõtete rajamisel luuakse piirkonda uusi töökohti, tekitades töökohti juurde ning

säilitades olemasolevaid ka kaudselt läbi koostööpartnerite. Piirkonda uute ettevõtete loomine

vähendab pendelrännet kõrval omavalitsustesse, mis omakorda mõjub positiivselt kohalikule

tulubaasile (mõju hinnatud mõõdukalt positiivseks).

Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Mõju maastikule on kirjeldatud

punktis 6.1.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete

rajamine. Samas ei ole lubatud punktides 6.10, 6.11 ja 6.12 nimetatud äri- ja tootmistegevuse

arendamine.

6.9 Jäätmed

Alal paiknevad ning kasutuses olevad ehitised rekonstrueeritakse, kasutusest välja jäävad ning

amortiseerunud ehitised lammutatakse. Hoonete lammutamine peab toimuma projekti ja ehitisteatise

alusel. Koos lammutusproj

Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete kogumine ja äravedu toimub

vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt olemasoleva ja avaliku

teedevõrgu kaudu.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

Kuna hetkel ei ole teada, millised ettevõtted ja tootmised planeeringualal arendatakse, puudub

võimalus jäätmemahtude ja selle käitlemist hinnata. Vastav hinnang tehakse vajadusel

projekteerimise ajal.

6.10 Õhusaastatus

Käesoleva planeeringuala puhul tekib õhusaastet kahes etapis: ehitusaegne õhusaaste, mis tekib

ehitusmasinate käitamisel ning ehitusmasinate transpordil; käitamisaegne õhusaaste.

Planeeringuala ei ole kavandatud liituma kaugküttega. Samas ei selgu taotlusest, milliseid

kütteallikaid on plaanis kasutada.

Planeeritud hoonete soojavarustuseks on lubatud liituda kaugküttega või kasutada küttesüsteeme

nagu näiteks päikeseküte, maaküte (kui geoloogilised või hüdrogeoloogilised tingimused

võimaldavad), elektriküte; lubatud ei ole kütteõlide ja kivisöe kasutamine.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud õhusaaste tekkitava äri- ja

tootmistegevuse arendamine.

6.11 Müra, vibratsioon

Elamud asuvad planeeringuala vahetus läheduses. Seega seoses planeeringuala edasise arendamisega

võivad tekkida müra ja/või vibratsiooni häiringud.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse §55 lg 2 esitatakse müra definitsioon – välisõhus leviv müra on

inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed

või liikuvad allikad. Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme muutmise meetodid“ §2 lg 2 kohaselt on müra inimest

häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.

10

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt

ei levi normtaset ületavat müra.

2017. aasta veebruaris jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Elamutes ja

ühiskasutuses hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr

41 alusel.

Elamud asuvad planeeringuala vahetus läheduses, paiknedes pereelamute maa juhtotstarbega maal.

Sellest lähtuvalt on tegemist atmosfääri kaitse seaduse kohaselt II kategooria alaga, kus tööstusmürale

on päevasel ajal kehtestatud 60dB ning öisel ajal 45dB, liiklusmürale vastavalt päevasel ajal 60dB

(65dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55dB (60dB on lubatud

müratundliku hoone teepoolsel küljel).

Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtustele.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud müratekitava või

vibratsiooniohtliku äri- ja tootmistegevuse arendamine.

6.12 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ehitus- ja käitamisajal võib masinate kasutamisel kaasuda valgusreostus. Tuginedes

korrakaitseseadusele (§ 56) on vallas, mujal kui avalikus kohas, ajavahemikul kella 22.00-st kuni

6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või

korduvalt teist isikut oluliselt häirivaid valgusefekte.

Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud ebameeldiva lõhna tekkiva

äri- ja tootmistegevuse arendamine.

6.13 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole lubatud keskkonnaohtlikud rajatised ega tegevused. Seega ei ole eeldada

kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras ning

avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini.

6.14 Koosmõju

Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

7. Leevendatavad meetmed

Allpool esitatud leevendusmeetmete järgimine aitab minimeerida kavandatava tegevusega kaasnevat

ebasoodsat mõju keskkonnale.

• Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga

ettevõtete rajamine.

• Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud müratekitava või

vibratsiooniohtliku äri- ja tootmistegevuse arendamine.

• Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud ebameeldiva lõhna

tekkiva äri- ja tootmistegevuse arendamine.

• Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud õhusaaste tekkitava

äri- ja tootmistegevuse arendamine.

• Planeeritud hoonete soojavarustuseks on lubatud liituda kaugküttega või kasutada

küttesüsteeme nagu näiteks päikeseküte, maaküte (kui geoloogilised või hüdrogeoloogilised

11

tingimused võimaldavad), elektriküte; lubatud ei ole kütteõlide ja kivisöe kasutamine.

• Müra vähendamiseks on oluline, et planeeringu maa-alale rajatavate hoonete

ventilatsiooniavad ja teised mära tekitatavad seadmed ei paikneks elamupoolsel küljel.

• Kinnistutel peab kasutama madalat tootmis- ja/ äriterritooriumile suunatud valgustust.

• Pinna- ja põhjavee saastatuse vältimiseks on vajalik kõikidelt planeeritavatelt kinnistutel kõva

kattega aladelt kokku kogutav sademevesi enne sademevee süsteemi juhtimist või pinnasesse

immutamist juhtida läbi õli-mudapüüduri. Haljasaladelt ning hoonete katustelt lähtuva

sademevee võib juhtida otse sademeveekraavi või immutada pinnasesse.

Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud tootmisalast

haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega

kaasnevaid mõjusid).

• Olemasolevate ning üldplaneeringus määratud elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse

kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju

elamupiirkonnale.

Planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga piikonnas. Seega on antud alal

otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse

meetmete rakendamist

• Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikule Järve-Edise-Peeri

maastikule. Seega tuleb arvestada Jõhvi valla üldplaneeringu (2013) punktis 2.3.2.3

sätestatuga.

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel mõju kaitsealusele loodusobjektile või Natura2000 võrgustikule. Järgides punktis 7

sätestatud leevendusmeetmeid, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole lubatud tegevused, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ning

järgides punktis 7 sätestatud leevendusmeetmed, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset

keskkonnamõju;

3) Kui järgitakse punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei põhjusta kavandatav tegevus keskkonna

vastupanuvõime ületamist;

4) Kui järgitakse punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kahjusta detailplaneeringuga kavandatav

tegevus kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne

olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate

ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Kui järgitakse punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava

tegevusega soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva

lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla Edise küla, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt

Aiandi keskus 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Pos 1 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2580 5

2 / 1 6449 m²

Pos 2 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 12050 12

2 / 1 30124 m²

JÕ H

V I V

A LD

TO IL

A V

A LD

Pos 3 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 3644 7

2 / 1 9110 m²

Pos 4 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 4867 7

2 / 1 12168 m²

Pos 5 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2576 5

2 / 1 6441 m²

Pos 6 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2377 5

2 / 1 5944 m²

Pos 7 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2378 5

2 / 1 5944 m²

Pos 8 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 4167 7

2 / 1 10417 m²

Pos 9 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 3803 7

2 / 1 9506 m²

Pos 10 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 3072 5

2 / 1 7680 m²

Pos 11 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 2580 5

2 / 1 6450 m²

Pos 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 5256 7

2 / 1 13139 m²

Pos 13 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 4259 7

2 / 1 10647 m²

Pos 14 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 1258 4

2 / 1 3146 m²

Aiandi keskus 5 25101:001:1200

Aiandi keskus 18 25201:001:0023

Aiandi keskus 17 25201:001:0022

Aiandi keskus 11 25201:001:0016

Aiandi keskus 7 25201:001:0030

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015

Aiandi keskus 4 25201:001:0006

13215 Aiandi tee L1 25201:005:0269

Aiandi keskus 3 25201:001:0005

Aiandi keskus 2 25201:001:0035

Aiandi keskus 1a 25201:001:0009

Aiandi keskus 6 25201:001:0020

Aiandi keskus 10 25201:001:0002

Aiandi keskus 8 25201:001:0003

Kalmupõllu 25201:001:0025

Põllumaa 32002:004:0039

13215 Aiandi tee L3 25201:005:0226 13215 Aiandi tee L2

25201:005:0272

13215 Aiandi tee L4 25201:005:0261

Aiandi keskus 5b 25101:001:1199

Aiandi keskus 9 25101:001:1201

Pos 15 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100%

12 7143 7

2 / 1 17858 m²

Pos 16 OV 100%

6 808 2

1 5388 m²

Pos 17 LT 100%

- - -

- 16941 m²

Aiandi alajaam 25201:001:1000

Aiandi keskus 16 25201:001:0040

Aiandi keskus 5a 25201:001:1100

Aiandi üldmaa 25101:001:1202

8,0

8, 0

15,0

15,0

15,0

15,0

4, 0

8,0

8,0

8, 0

30,0

4,04,04,0

4,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0 4,0

30,0

4,0

4,0

4,0

6,0 2,0

4,0

4,0

15,0

15,0

4,0 4,0

8,0

15 ,0

15 ,0

30,0

30,0

4,0

4,0

4,0

15,0

11,1

15,0 4,0

4, 0

4,0

4, 0

4,0

4, 04

,0

4,0

4,04,0

4,0

4,0

4,0

4,0

15,0

15,0

4,0

4,0

4,0 4,0

15,0

4,0

4,0

4,0

15,0

15,0

4,0

4,04,0

4,0

15,0

4,0

7,0

7,0

Perspektiivne mahasõit Aiandi keskus 18 katastriüksusele

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

kr un

di su

ur im

lu ba

tu d

tä is

eh itu

sp ro

ts en

t

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l

ho on

e lu

ba tu

d m

ax ko

rr us

el is

us

ho on

e lu

ba tu

d m

ax m

aa -a

lu ne

ko rr

us el

is us

ho on

e lu

ba tu

d m

ax kõ

rg us

m aa

pi nn

as t

(m )

pl an

ee rit

av k

ru nd

i ka

su ta

m is

e si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa lu

%

pl an

ee rit

av ka

ta st

riü ks

us e

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne /

ka va

nd at

ud

pi ira

ng ud

1 6449 2580 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 8*

2 30124 12050 40% 12 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 1*, 2*, 8*

3 9110 3644 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*

4 12168 4867 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 1*, 2*

5 6441 2576 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest

6 5944 2377 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 8*

7 5944 2378 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest

8 10417 4167 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest

9 9506 3803 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*

10 7680 3072 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*

11 6450 2580 40% 5 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*, 7*

12 13139 5256 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 5*, 7*

13 10647 4259 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*, 3*, 7*

14 3146 1258 40% 4 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 2*, 3*, 4*,

7*

15 17858 7143 40% 7 2 1 12 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK

0...100%

T 0...100% / Ä 0...100%

määratakse ehitusprojektiga lähtuvalt parkimisnormatiivist

ning ettevõtte vajadusest 1*, 2*, 7*,

8*

16 5388 808 15% 2 1 1 6 OV 100% T 100% - 1*, 2*, 4*, 6*

17 16941 - - - - - - LT 100% L 100% - 1*, 2*, 3*, 5*, 7*, 8*

Arhitektuursed piirangud

- Minimaalne haljastuse osakaal 20%. Soovitatav kasutada erineva kõrgusega haljastust. - Hoone ± 0.00 = 0,2-0,7 m olemasolevast maapinnast (täpsustatakse ehitusprojektis). - Katusekalle 0° kuni 40°. - Välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. - Profileeritud pleki kasutamine ärihoonete ja sotsiaalobjektide seinte välisviimistluse põhimaterjalina on keelatud. Keelatud on välisviimistluses kasutada palki või palgi imitatsiooni. - Hooned ja rajatised tuleb projekteerida terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega. - Krundi piiridele võib rajada piirdeaiad. Kõik piirdeaiad peavad asuma teedekatte servast min 2 m kaugusel. Lubatud kuni 2 m kõrguseid piirded. Soovitatav piirde tüüp on võrkaed (keevisvõrk vmt). Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on lubatud juhul, kui see on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. Piirde tüüp tuleb määrata projektiga ning kooskõlastada valla arhitektiga. - Reklaamkonstruktsioonid on planeeringuga lubatud, kuid välireklaamide paigaldamine ja avalikustamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. - Kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5,0 m kõrgused väkeehitised arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning need peavad paiknema hoonestusala piirides. Selliste väikeehitiste arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule.

Aiandi keskus 18 Pos 1

Pos 2

Pos 3

Pos 4

Pos 5

Pos 7

Pos 8

Pos 9

Pos 10 Pos 11

Pos 6

Pos 12

Pos 13

Pos 14

Pos 15

Pos 16

Pos 17

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA

po s n

r.

kr un

di aa

dr es

s v õi

aa dr

es si

et te

pa ne

k

pl an

ee rit

av ka

ta st

ri- ük

su se

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

%

kr un

di pl

an ee

rit ud

su ur

us (m

²)

m oo

du s-

ta ta

ks e

ki nn

is tu

te st

(n r)

lii de

ta va

te /

la hu

ta ta

va te

os ad

e su

ur us

ed (m

²)

os ad

e se

ni ne

ka ta

st ri-

ük su

se si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

1 T 0...100% / Ä 0...100% 6449

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -6081.9 T 100%

Aiandi keskus 18 kinnistu nr: 2061408 -367.3 M 100%

2 T 0...100% / Ä 0...100% 30124

Aiandi keskus 5 kinnistu nr: 4419908

-3723.2 M 60% T 40%-5174.0

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -20950.4 T 100%

Aiandi üldmaa 1 kinnistu nr: 4419908 -276.1 L 100%

3 T 0...100% / Ä 0...100% 9110 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -9110.5 M 60% T 40%

4 T 0...100% / Ä 0...100% 12168

Aiandi keskus 5 kinnistu nr: 4419908 -9570.1 M 60%

T 40%

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -2598.3 T 100%

5 T 0...100% / Ä 0...100% 6441 Aiandi keskus 18

kinnistu nr: 2061408 -6441.2 M 100%

6 T 0...100% / Ä 0...100% 5944

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -3013.7 T 100%

Aiandi keskus 18 kinnistu nr: 2061408 -2929.9 M 100%

7 T 0...100% / Ä 0...100% 5944 Aiandi keskus 18

kinnistu nr: 2061408 -5944.1 M 100%

8 T 0...100% / Ä 0...100% 10417 Aiandi keskus 18

kinnistu nr: 2061408 -10417.0 M 100%

9 T 0...100% / Ä 0...100% 9506 Aiandi keskus 18

kinnistu nr: 2061408 -9506.3 M 100%

10 T 0...100% / Ä 0...100% 7680 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -7679.8 M 60% T 40%

11 T 0...100% / Ä 0...100% 6450 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -6450.0 M 60% T 40%

12 T 0...100% / Ä 0...100% 13139 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -13139.1 M 60% T 40%

13 T 0...100% / Ä 0...100% 10647 Aiandi keskus 5

kinnistu nr: 4419908 -10647.4 M 60% T 40%

14 Aiandi keskus 5b T 0...100% / Ä 0...100% 3146 Aiandi keskus 5b

kinnistu nr: 4419908 - Ä 100%

15 Aiandi keskus 9 T 0...100% / Ä 0...100% 17858 Aiandi keskus 9

kinnistu nr: 4419908 - M 60% T 40%

16 T 100% 5388 Aiandi keskus 5 kinnistu nr: 4419908 -5388.1 M 60%

T 40%

17 Aiandi üldmaa 1 L 100% 16941

Aiandi keskus 5 kinnistu nr: 4419908 -11177.1 M 60%

T 40%

Aiandi keskus 17 kinnistu nr: 4419908 -1059.9 T 100%

Aiandi keskus 18 kinnistu nr: 2061408 -2763.6 M 100%

Aiandi üldmaa 1 kinnistu nr: 4419908 -1940.4 L 100%

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 1,0 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Vajadusel võib krunte pärast detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub lubatud ehitusõigus. 4) Enne olemasoleva keskpinge maakaabli ümberehitust ei ole kruntidele pos 9, pos 10 ja pos11 võimalik maakaabli kaitsevööndisse püstitada ehitisi. 5) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Elker RMT OÜ, töö nr GA380, mõõdistatud jaanuar 2025, koostatud 06.03.2025 6) Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

09.06.2025 a. Lisa 2DP 23-24

Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla

1:1000

Aiandi keskus 5, 5b, 9, 17, 18 ja Aiandi üldmaa 1 detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

algatamine

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

AS Põlluvara

PÕHIJOONIS

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE:

TOOTMISMAA / ÄRIMAA

TOOTMISMAA

TRANSPORDIMAA

KATASTRIÜKSUSE PIIR OMAVALITSUSE PIIR HOONE PIIRE VEETORU KANALISATSIOONITORU KANALISATSIOONI SURVETORU SADEMEVEE KANALISATSIOON MADALPINGE MAAKAABELLIIN KESKPINGE MAAKAABELLIIN

MADALIPNGE ÕHULIIN SIDE MAAKAABELLIIN

SIDE ÕHULIIN MAAPEALNE GAASITORU MAA-ALUNE GAASITORU

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND TEE KAITSEVÖÖND PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDI PIIR HOONESTUSALA

OLEMASOLEVA KESKPINGE MAAKAABLI KAITSEVÖÖND. (ALA, KUHU ENNE MAAKAABLI ÜMBEREHITUST EI OLE VÕIMALIK PÜSTITADA EHITISI.)

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

TULEKINDEL TARIND (vajadusel)

HALJASPUHVER

SÕIDUTEE TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND KESKPINGE MAAKAABELLIIN

PLANEERITAV

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE

/MAA-ALUNE)

5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

DETAILPLANEERINGUALA SKEEM m 1:5000

Planeeringualast välja jääva Aiandi keskus 18 kinnistu maa-ala suuruseks jääb 47820 m².

Piirangud: 1* Maapealne A ja B kategooria gaasitorustik - kaitsevöönd 1 m torustiku

välimisest mõõtmest mõlemal pool gaasitorustikku; 2* elektrimaakaabelliin - kaitsevöönd 1m mõlemal pool liini äärmistest

kaablitest; 3* elektri madalpinge õhuliin - kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge; 4* alajaam - kaitsevöönd 2 m piirdeaiast, seinast või seadmest; 5* side maakaabli kaitsevöönd - 1 m mõlemal pool sideehitist; 6* puurkaevu sanitaarkaitseala - r=30 m; 7* vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd - 2 m torustiku telgjoonest

mõlemale poole; 8* avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast.

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013): TL - LAOHOONE MAA TT - TOOTMISHOONE MAA TP - PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISEHITISE MAA OE - ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA OV - VEE TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA ÄK - KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA ÄV - VÄIKEETTEVÕTLUSE HOONE JA -TOOTMISE HOONE MAA ÄB - BÜROOHOONE MAA TK - LOGISTIKAKESKUSE MAA LT - TEE JA TÄNAVA MAA-ALA

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: T - TOOTMISMAA Ä - ÄRIMAA L - TRANSPORDIMAA M - MAATULUNDUSMAA

Jõhvi Vallavolikogu otsuse eelnõu

Jõhvi …………..2025 nr 000

Detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine (Aiandi keskuse dp)

Jõhvi Vallavolikogu algatab Jõhvi vallas Edise külas, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt

Aiandi keskus 18 kinnistutel (edaspidi Aiandi keskuse dp) (katastritunnus 25101:001:1200;

25101:001:0022; 25101:001:0023) detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga jagada planeeringualale

jäävad katastriüksused tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele

ehitusõigus, hoonestustingimused ja juurdepääsud.

Osa planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud pereelamu juhtotstarbega alale. Detailplaneering

teeb ettepaneku määrata planeeringuala ulatuses selle maa-ala juhtotstarbeks segahoonestusala.

Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- / laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks

vajalik infrastruktuur. Planeeringualale kavandatakse 15 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, mille

suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Üks krunt, millele jääb alal olev hoonestus, on

kavandatud suurusega 30124 m². Planeeringuga nähakse ette võimalus vajadusel krunte pärast

detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub lubatud ehitusõigus. Hoonete

lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 12 m, lubatud maksimaalne maapealne korruselisus on 2

ning maa-alune 1.

Juurdepääs planeeringualale on olemas kõrvalmaanteelt 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (1 Tallinn-Narva

tee, kat. tunnus 25201:001:0015) ning kõrvalmaanteelt 13215 Aiandi tee (13215 Aiandi tee L1, kat.

tunnus 25201:005:0269 ja 13215 Aiandi tee L3, kat. tunnus 25201:005:0226).

Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 on kehtestatud valla üldplaneering, mille

kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast reserveeritud segahoonestus alana ja pereelamu

juhtotstarbega alana. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi

keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii, et olemasolev segahoonestus maa

juhtotstarve (S) muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks (T, B) ja pereelamumaa (EP)

juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks (S).

Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes

1. Lähtudes Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Samas eelhindamise kohustus tuleneb KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt KSH

algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse

detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja

§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 kohaselt

tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda järgmiste muude tegevuste

korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid

mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku

ala või kaitstavat loodusobjekti.

Lähtudes eelhinnangust (lisa 2) ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja iseloomu ei saa

eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja kavandatavate ehitiste sihipärase kasutamisega

seonduvat olulist keskkonnamõju. Järgides punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei saa

eeldada detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik

järgnevatel põhjustel:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole lubatud tegevused, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ning

järgides eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmed, ei ole ette näha antud asukohas

olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Kui järgitakse eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei põhjusta

kavandatav tegevus keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Kui järgitakse eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kahjusta

detailplaneeringuga kavandatav tegevus kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Kui järgitakse eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kaasne

detailplaneeringuga kavandatava tegevusega soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, PlanS § 142 lõike 2 ning § 77

lõike 1, KeHJS § 33 lg 2 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79

„Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, „Jõhvis Edise

külas Aiandi keskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, Jõhvi

Vallavolikogu

o t s u s t a b :

detailplaneeringu koostamine

1. Algatada Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu koostamine

2. Jätta Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata.

3. Kinnitada detailplaneeringualale lähtesisukohad vastavalt Lisale 1.

4. Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi

Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu (aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

5. Detailplaneering anda üle planeeringu koostaja poolt pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes

eksemplaris kaustana ning digitaalselt laserkettal.

6. Jõhvi Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade

andmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise

otsusega on võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja

tööpäevadel Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

8. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

8.1. ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

8.2. Ametlikes Teadaannetes;

8.3. Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

8.4. Maa ja Ruumiametile

8.5. Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Seletuskiri eelnõule Edise küla Aiandi keskuse detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“.

Seletuskiri on koostatud tulenevalt Jõhvi Vallavolikogu töökorra § 18 lõikest 2.

1) Asja otsustamise vajalikkuse põhjendus.

Asja otsustamise vajalikkus tuleneb Jõhvi vallavalitsuse huvist toetada ettevõtluse arengut

Jõhvi valla territooriumil.

2) Kas ja milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti

vastuvõtmisel.

Edise küla Aiandi keskuse detailplaneeringu kehtestamisega muudetakse Jõhvi valla

üldplaneeringut

3) Eelnõu vastuvõtmisega seotud ja kaasnevad majanduslike kulude arvestus ja

finantseerimisallikad.

Kõik kaasnevad majanduslikud kulud kaetakse huvitatud isiku poolt. Huvitatud isikuga

sõlmitakse detailplaneeringu koostamise korraldamisega seotud ülesannete osalise üleandmise

leping nr 6.1-12.1/63-1

4) Eelnõu rakendamisega kaasnevad mõjud.

Keskkonnamõjud on kirjeldatud Edise küla Aiandi keskuse detailplaneeringu

keskkonnamõjude eelhinnangus vt lisa 2

Eelnõu esitab valitsus, koostas planeerimisspetsialist Tiit Toos.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik volikogu liikmete poolthäälte/koosseisu häälte enamus.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 01.09.2025 14:18

Adressaat: Keskkonnaamet <[email protected]>; MAA- JA RUUMIAMET

<[email protected]>; Päästeamet <[email protected]>; Terviseamet

<[email protected]>

Teema: Aiandi keskuse kinnistute detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnangu esitamine

seisukoha saamiseks

Manused: 7-1.32141-2 01.09.2025 Väljaminev kiri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Saadame teile Jõhvi Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

dokumendi Aiandi keskuse kinnistute detailplaneeringu KSH algatamise

eelhinnangu esitamine seisukoha saamiseks, mis on registreeritud 01.09.2025

numbriga 7-1.3/2141-2.

Heade soovidega

Tiit Toos

planeerimisspetsialist

[email protected]

Jõhvi Vallavalitsus Kooli 2, 41595 Jõhvi

e-post: [email protected]