Käskkiri

KÄSKKIRI

01.09.2025

nr 43

Infosüsteemide talitluspidevuse haldamise kord Sotsiaalkaitse– ja terviseministri 01.03.2024. a käskkirja nr 24 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuse põhimääruse kinnitamine“ punkti 25 alapunkti 5 alusel:

1. Kinnitan „Infosüsteemide talitluspidevuse haldamise korra“ vastavalt käskkirja lisale; 2. tunnistan kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktori 24.09.2018

käskkirja nr 31 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse infosüsteemide talitluspidevuse haldamise korra“:

3. tunnistan kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktori 03.07.2023 käskkirja nr 31 „Infosüsteemide andmete varunduse ja arhiveerimise korra“

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Arm Direktor

1

Lisa 1

TEHIK INFOSÜSTEEMIDE TALITLUSPIDEVUSE HALDAMISE KORD

1. Üldsätted

1.1. TEHIK infosüsteemide talitluspidevuse haldamise kord (edaspidi kord) sätestab Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) hallatavate infosüsteemide

talitluspidevuse halduse reeglid.

1.2. Korra eesmärk on tagada infosüsteemide taastamiseks vajalike varukoopiate ja

taasteplaanide olemasolu ning vajadusel infosüsteemide õigeaegne töövõime taastamine.

1.3. Korra omanik on TEHIK baasteenuste osakonna juht.

2. Seotud dokumendid

2.1. Mõisted (TEHIK Atlassian keskkonnas asuv jooksvalt täienev dokument)

2.2. Intsidentide haldamise kord (TEHIK Delta)

2.3. Hädaolukorra lahendamise plaan HOLP (TEHIK Delta)

3. Mõisted

3.1. Administraator – käesoleva korra mõistes TEHIK töötaja, kelle kohustuseks on

infosüsteemi komponentide haldamine.

3.2. Andmekadu – andmete soovimatu kustutuse või ebakorrektseks muutumise tagajärg.

3.3. Diferentsiaalne varundus – varunduse tüüp, varundus, mille puhul kopeeritakse ainult

pärast viimast täielikku varundust muutunud andmed .

3.4. Eriolukord - planeerimata katkestus katastroofi olukorras ehk ootamatu sündmus, mille

korral on infosüsteemi(de) toimimiseks vajalik füüsiline IT-infrastruktuur vähemalt ühes

lokatsioonis hävinud või kahjustunud ja see katkestab infosüsteemi(de) normaalse talitluse

ning selle taastamiseks on vajalik rakendada taasteplaani.

3.5. Infosüsteem – TEHIK hallatava riistvara, tarkvararakenduste ja nende abil töödeldavate

andmete kogum.

3.6. Infosüsteemide haldussüsteem – eraldi infosüsteem, mille abil jälgitakse ja hallatakse

infosüsteemide tööd. Infosüsteemide haldussüsteemide mittetöötamise korral on

raskendatud või seiskub probleemide avastamine ning lahendamine, mis omakorda võib

kaasa tuua kriitiliste süsteemide töö seiskumise.

3.7. Infovara omanik – avaliku teabe seaduse mõistes vastutav töötleja või tema poolt määratud struktuuriüksus juhi isikus ning muudel juhtudel asutuse juhi poolt määratud struktuuriüksus juhi isikus.

2

3.8. Inkrementaalne varundus – varunduse tüüp. Varundus, mille puhul kopeeritakse ainult

pärast eelmist varundust muutunud andmed.

3.9. Intsident - ootamatu rike, mis ei ole normaalse/standardse teenuse osa, mis põhjustab või

võib põhjustada infosüsteemi planeerimata katkestuse või teenuse kvaliteedi olulise

languse.

3.10. Infosüsteemide talitluspidevuse haldus - protsess, mis vastutab infosüsteeme tõsiselt

mõjutada võivate riskide haldamise eest. Protsess kindlustab riskide vähendamise ja

infosüsteemide taastamise planeerimise abil, et infosüsteemi käideldavustingimused oleks

tagatud.

3.11. Kriitilisuse klass - infosüsteemi taastamise maksimaalne ajakulu ning prioriteet, mille

järjekorras eriolukorra puhul infosüsteeme taastatakse. IT-teenuse kriitilisuse klassid on

sätestatud teenustaseme lepingutes mis on sõlmitud asutustega kellele Keskus IT-teenust

osutab. Kui teenusele ei ole kriitilisuse klassi määratud loetakse, et teenuse taasteaeg on

määratlemata.

3.12. Oluline infosüsteemi muudatus – infosüsteemi komponentides tehtavad muudatused,

ümberkorraldused ja täiendused, mis muudavad süsteemi toimimise loogikat ja võivad

mõjutada süsteemi käideldavust ja andmeterviklust.

3.13. Planeerimata katkestus – infosüsteemi tööajal toimuv mitteplaanipärane infosüsteemi või

selle funktsionaalsuse katkestus (sh kolmandate osapoolte põhjustatud) või häire nende

töös.

3.14. Planeerimata katkestuse lubatud maksimaalne aeg – aeg, mis võib kuluda planeerimata

katkestuse kõrvaldamisele koos taasteplaani järgi taastamiseks kuluva ajaga (ei kehti

eriolukorras).

3.15. Põhiinfosüsteem – kriitiline infosüsteem mida kasutatakse asutuse põhifunktsioonide

teostamiseks ja teenuste pakkumiseks välistele osapooltele.

3.16. Seire – konfiguratsioonielemendi, infosüsteemi või protsessi korduv jälgimine sündmuste

avastamiseks ja kindlustamaks, et seiratava objekti jooksev staatus oleks teada.

3.17. Taaste (recovery) – pärast intsidenti infosüsteemi komponentide taastamine ja taas

ühendamine infosüsteemi ehk tagasiviimine olekusse, milles ta saab täita nõutavaid

ülesandeid.

3.18. Taasteaeg – lubatav maksimaalne ajaperiood, mille jooksul tuleb infosüsteem, mille

töövõime on osaliselt või täielikult kadunud, taasteplaani järgi taastada nõutud

funktsionaalsuse ja jõudluse tasemele.

3.19. Taasteaeg eriolukorras – kokku lepitud maksimaalne lubatav ajaperiood eriolukorras, mille

jooksul tuleb infosüsteemi IT-infrastruktuur, taastada kokkulepitud funktsionaalsuse ja

jõudluse tasemele.

3.20. Taasteplaan – dokumenteeritud protseduur, mis kirjeldab infosüsteemi komponentide

taastamise ja taas ühendamise infosüsteemi ning määrab vastutavad isikud.

3.21. Teenusehaldur –tagab igapäevaselt infosüsteemi sisulise toimimise ja arendab

infosüsteemi koostöös vastutava töötleja ja peakasutajaga. Tunneb infosüsteemi ärilist sisu

3

ja tehnilist lahendust, oskab analüüsida (kaasates teisi osapooli) infosüsteemi muutmisega

kaasnevat mõju süsteemile ja sellega seotud teenustele. Vastutab infosüsteemi

haldusega/hooldusega seotud lepingute (sh SLA) ja vajalike litsentside olemasolu ja

uuendamise eest, samuti infosüsteemi korrektse dokumenteerimise ja nõutud aruandluse

eest.

3.22. Tugiinfosüsteem – infosüsteemid, mida kasutatakse organisatsioonisiseselt äriprotsesside

toetamiseks.

3.23. Täielik varundus – varunduse tüüp, infosüsteemi kõigi andmete ja/või kogu tarkvara täielik

varukopeerimine.

3.24. Varundamine – andmetest varukoopiate tegemine hilisemaks taastamiseks juhul, kui

originaalandmed peaksid hävinema või rikutud saama.

3.25. Varundusmeedia – andmekandja, millele salvestatakse varundamisele kuuluvad andmed.

3.26. Varukoopia – süsteemi mõjutavate komponentide (rakendusandmed, süsteemiandmed,

tarkvara, logiandmed) koopia, mis on tehtud teatud hetke seisuga ning mis pärast intsidenti

võimaldab süsteemi ennistamist.

3.27. Varunduslahendus – tarkvara ja meedia lahendused, mida kasutatakse infosüsteemide

varundamiseks.

4. Talituspidevuse tagamiseks kasutatavad meetodid ja vahendid

4.1. Infosüsteemide talituspidevuse kindlustamiseks tehakse varukoopiaid vastavalt

andmevarunduse korrale ja varundusplaanidele.

4.2. Infosüsteemide taastamiseks kasutatavad meetodid ja vahendid määratletakse

taasteplaanides.

4.3. Infosüsteemi komponentide dubleerimine.

4.3.1. Infosüsteemi serverid kriitilisuse klassiga I dubleeritakse.

4.3.2. Infosüsteemi sidevõrgud kriitilisuse klassiga „tegevuskriitiline“ dubleeritakse.

4.3.3. Infosüsteemide komponentide dubleerimist teostab süsteemiadministraator.

4.4. Spetsiaalsed tööjaamad ja seadmed, mida kasutatakse infosüsteemi komponentide

haldamiseks, dubleeritakse.

4.5. Tarkvarale ja seadmetele, mis kuuluvad kriitilisuse klassiga „tegevuskriitiline“

infosüsteemide komponentide hulka, sõlmitakse tootetoe lepingud. Tootetoe lepingute

sõlmimise eest vastutab baasteenuste osakonna juhataja.

4.6. Laovaru kasutatakse tüüpkonfiguratsiooniga hõlpsalt installeeritavate infosüsteemi

riistavara komponentide korral, mis kuuluvad kriitilisuse klassi „tegevuskriitiline“, „kriitiline“

ning mille käideldavusklass on K3 või kõrgem, mille korral dubleerimine ja/või tootetoe

lepingute sõlmimine ei ole võimalik või otstarbekas.

4

4.7. Kõigi infosüsteemi riistvara komponentide taastamiseks, millele ei rakendata dubleerimist,

tootetoe lepingu sõlmimist või laovaru soetamist, teostatakse hange vajaduse tekkimisel.

5. Andmevarunduse kord

5.1. Andmekao vältimiseks ja talituspidevuse tagamiseks tuleb kõiki infosüsteeme vastavalt

varundusplaanidele regulaarselt varundada.

5.2. TEHIK poolt hallatavate infosüsteemide varundusplaanide koostamise korraldamise,

halduse ja regulaarse testimise eest vastutab infosüsteemi teenusehaldur või seda rolli täitev

isik.

5.3. Põhiinfosüsteemide varundusplaanide koostamise, toimimise ja halduse eest vastutavad

isikud (esmane, asendaja) määrab baasteenuste osakonna juhataja.

5.4. Varundust peab teostama infosüsteemist eraldi asuva varunduslahenduse pinnale.

5.5. Varundatud koopiad peavad olema krüpteeritud.

5.6. Varukoopiate tegemise aeg ja meetod peab tagama infosüsteemile määratud taasteaja,

käideldavusnõuete ja andmetervikluse nõuete täitmise ja olema kooskõlas süsteemi või

teenuslepingu juurde kuuluvate käideldavustingimuste nõuetega.

5.7. Minimaalselt varundatakse kõiki infosüsteeme vähemalt üks kord ööpäevas diferentsiaalse

varunduse koopiana ja üks kord nädalas täieliku varunduse koopiana. Säilitada tuleb

vähemalt kolme viimast täieliku varunduse koopiat.

5.8. Varundamisele kuuluvate andmete konfidentsiaalsus- ja terviklusnõudeid tuleb kohaldada

ka varundusmeediale.

5.9. Kui varundatavate andmete töötlemisel tuleb kinni pidada kustutustähtaegadest (nt

isikuandmete puhul), tuleb varundatud andmed kustutada ka varundusmeedialt.

6. Varundusplaan

6.1. Varundusplaanid asuvad ja neid hallatakse TEHIK baasteenuste osakonna Atlassian

keskkonnas.

6.2. Varundusplaanide koopiad säilitatakse välisel andmekandjal PDF failiformaadis koos

taasteplaanidega TEHIK Infoturbeosakonna (edaspidi ITO) seifis.

6.2.1. Varundusplaanide kopeerimine välisele andmekandjale ja deponeerimine ITO seifi

toimub vähemalt kaks korda aastas ja selle eest vastutab TEHIK Baasteenuste osakond.

6.3. Varundusplaanid tuleb teenusehalduri või seda rolli täitva isiku poolt üle vaadata kaks korda

aastas (hõlmab summaarselt ka p6.4 nõuet) ja testida koos taasteplaanide testiga kord

aastas.

5

6.4. Varundusplaanid tuleb üle vaadata ja testida ka pärast infosüsteemi või mõne infosüsteemi

toimimiseks vajalike süsteemide olulisi tarkvaralisi või riistavaralisi muudatusi või peale

mõjuga küberründe toimumist.

6.5. Varundusplaan koostatakse Varustusplaani vormil vastavalt lisale 1.1 ja selles kirjeldatakse:

6.5.1. infosüsteemi/teenuse nimi;

6.5.2. varundusplaani koostamise aeg;

6.5.3. infosüsteemi/teenuse kriitilisuse klass ja lubatud andmekadu ajas;

6.5.4. andmete varundamise aeg, sagedus ja tüüp;

6.5.5. varundatavate andmete loend (seade, server, teenus, andmebaasid, failid jms) ja

eeldatav maht;

6.5.6. varukoopia säilitamise aeg, säilitatavate põlvkondade arv, arhiveerimise eesmärgil

säilitatavad varundused jmt;

6.5.7. andmete varundamise eest vastutav administraator. Vajalik, kui varunduslahendus on

erinev kesksest põhiinfosüsteemi varundusest;

6.5.8. varundusplaani ülevaatuse/uuendamise aeg.

7. Varukoopiate säilitamine ja transport

7.1. Infosüsteemide varukoopiad säilitatakse varundusmeedial infosüsteemist eraldi asuvas

lokatsioonis.

7.2. Juurdepääs varukoopiale ja/või varundusmeediale on lubatud ainult infosüsteemi

rakendusadministraatoritele, Baasteenuste osakonna ja ITO töötajatele.

7.3. Pikaajalisele säilitamisele kuuluvad varukoopiad tuleb säilitada koos taasteplaaniga,

Säilitamistingimused määratakse varundusplaanis.

7.4. Varundusandmete transpordil üle andmesidekanalite peab kasutama ainult turvalisi

tehnoloogiaid ja transporditavad andmed peavad olema krüpteeritud.

7.5. Füüsilise varukoopia transportimine dokumenteeritakse varundusmeedia registris TEHIK

Baasteenuste Atlassian keskkonnas.

6

7.6. Varukoopia transpordiviis kooskõlastatakse infoturbeosakonnaga. Varundusmeedia peab

säilitamisel või transpordil olema kaitstud käideldavuse ja tervikluse rikkumise ning

volitamata juurdepääsu eest.

7.7. Transporditavad andmed peavad krüpteeritud andmekandjal olema kogu teekonna ja

hoidmise vältel pakendatud turvapakenditesse, mille avamistest jääb jälg.

7.8. Varukoopia, mis on mõeldud andmete transportimiseks ja/või kellelegi üleandmiseks ning

mille andmeid ei ole mõnel teisel andmekandjal, tuleb eelnevalt varundada.

7.9. Varukoopia üleandmine transpordiks kolmandale isikule fikseeritakse

dokumendihaldussüsteemis üleandmise akti või saatekirjaga, mis sisaldab saatjat,

vastuvõtjat, andmekandja liiki ja identifitseerimis tunnuseid, saatmise või üleandmise

kuupäeva, osapoolte allkirju ning vajadusel andmete säilitamise või hävitamise tingimusi.

Akt kooskõlastatakse infoturbeosakonnaga.

7.10. Varundusest kõrvaldatud varundusmeedia hävitamine kooskõlastatakse

infoturbeosakonnaga, hävitamise korraldab baasinfrastruktuuri tiim .

8. Taasteplaanide üldreeglid

8.1. TEHIK poolt hallatavate infosüsteemide taasteplaanide koostamise korraldamise,

haldamise ja regulaarse test taaste läbiviimise eest vastutab infosüsteemi teenusehaldur või

seda rolli täitev isik.

8.2. Põhiinfosüsteemide taasteplaanide koostamise ja halduse eest vastutavad isikud (esmane,

asendaja) määrab TEHIK Baasteenuste osakonna juhataja.

8.3. Taasteplaanid asuvad ja neid hallatakse TEHIK Baasteenuste osakonna Atlassian

keskkonnas.

8.4. Taasteplaanid säilitatakse koopiana välisel andmekandjal PDF failiformaadis koos

infosüsteemi varundusplaaniga ning kaitstult volitamata juurdepääsu eest ITO seifis.

8.4.1. Taasteplaanide kopeerimine välisele andmekandjale ja deponeerimine ITO seifi toimub

vähemalt kaks korda aastas ja selle eest vastutab TEHIK Baasteenuste osakond.

8.4.2. Põhiinfosüsteemide taasteplaanid säilitatakse lisaks elektroonilisele koopiale ITO

seifis ka paberkandjal.

8.5. Taasteplaanid koostatakse:

8.5.1. Vähemalt kõigile põhiinfosüsteemidele ja kriitiliste teenuste infosüsteemidele.

8.5.2. Kõigile uutele infosüsteemidele, mis lisanduvad toodangukeskkonda (tulenevalt

standardsetest käideldavusnõuetest, mis määravad infosüsteemidele maksimaalse

planeerimata katkestuse aja).

7

8.5.3. Enne infosüsteemi oluliste muudatuste tegemist (juhul kui taasteplaan puudub)

tagamaks süsteemi taaste peale muudatuste rakendamise ebaõnnestumist.

8.5.4. Serveriruumidele ja andmekeskustele juhuks , kui mõni nimetatud ruumidest või

ruumi toetav infrastruktuur hävib või seda ei saa teatud aja jooksul kasutada (plaan

põhiinfosüsteemi taasteks teises lokatsioonis).

8.5.4.1. TEHIK poolt renditud serveriruumide ja andmekeskuste toetava

infrastruktuuri taasteplaanide eest on vastutav lepinguline rendile andja.

8.6. Taasteplaanide koostamisel tuleb aluseks võtta Taasteplaani vorm, mis koostatakse

vastavalt lisale 1.2.

8.7. Taasteplaanide tegemisel tuleb arvestada, et taastamise hetkel ei pruugi kõik infosüsteemi

komponendid olla kättesaadavad ja taastaja on infosüsteemi põhiadministraatorist erinev

isik. See tähendab, et taastamiseks vajalikust standardtarkvarast, konfiguratsioonifailidest,

infosüsteemi tarkvarast, installeerimisjuhenditest ja muudest taastamiseks vajalikest

rakendustest ja dokumentidest peavad eksisteerima varukoopiad, mis asuvad taastatavast

süsteemist eraldi asukohas ja on vajadusel kättesaadavad.

8.8. Taasteplaanid peavad kindlustama infosüsteemide taaste ettenähtud taasteaja jooksul ka

juhul, kui samaaegselt tuleb taastada mitu või kõik infosüsteemi osad või erineva kriitilisuse

tasemega infosüsteeme.

8.9. Taasteplaani järgi taastamine käivitub hiljemalt siis, kui ühe planeerimata katkestuse

maksimaalse kestvuse ajast on ära kulunud intsidendi kõrvaldamiseks lubatud aeg.

8.10. Taasteplaani järgi taastamiseks kuluv aeg ja muud tegevused ei tohi ületada ühe

planeerimata katkestuse maksimaalset kestvust (v.a eriolukord).

8.11. Eriolukorra puhul käivitub taasteplaan koheselt.

8.12. Infosüsteemidele juurdepääsu tagamiseks peavad kõigi süsteemide administraatorite

paroolid olema hoiustatud paroolihoidlas ja koopia deponeeritud ITO seifi väljaprindina.

Paroolihoidlast koopia tegemise ja seifi deponeerimise eest vastutab ITO.

9. Taasteplaanide haldamine ja testimine

9.1. Taasteplaani koostamise ja halduse eest vastutav isik peab tagama plaani kasutatavuse ja

ajakohasuse ning plaani ülevaatamise vähemalt kaks korda aastas (hõlmab summaarselt ka

p9.2 nõuet) ja testimise vähemalt kord aastas.

9.2. Taasteplaanid vaadatakse üle ja testitakse ka pärast infosüsteemi või mõne infosüsteemi

toimimiseks vajalike süsteemide olulisi tarkvaralisi või riistavaralisi muudatusi või peale

intsidendi (sh küberründe) tekkimist, mille põhjuseks oli taasteplaani puudulikkus või

taasteplaani mitte järgimine.

9.3. Test taastamist tuleb teostada testkeskkonnas, kus süsteem taastatakse nullseisundist

normaaltalituse tasemele.

8

9.4. Taasteplaani testimine peab sisaldama tarkvara ja andmete varukoopiatest taaste testimist,

kui varundus ja taasteplaanides on varukoopiad ette nähtud.

9.5. Test taastamist peab teostama infosüsteemi põhiadministraatorist erinev administraatori

kvalifikatsiooniga töötaja.

9.6. Taasteplaani testimise, mille läbiviimine võib mõjutada tegevuskriitilise infosüsteemi tööd,

aja ja ulatuse määrab Baasteenuste osakonna juhataja.

10. Taasteplaanis käsitletav teave

10.1. Taasteplaan peab sisaldama minimaalselt:

10.1.1. süsteemi lubatud andmekadu ajas;

10.1.2. intsidendi kõrvaldamiseks lubatud maksimaalne ajakulu;

10.1.3. süsteemi taastamiseks kuluvat ja nõutud aega, taasteaeg;

10.1.4. taasteks vajamineva riistvara miinimum- ja ideaalkonfiguratsiooni.;

10.1.5. riistvaraliste komponentide paigaldamiseks vajalik teave (nt serveri nimi,

kaabeldused, võrgupesa nr jms);

10.1.6. tarkvaraliste komponentide spetsifikatsioone (sh ka versioonid);

10.1.7. võrguparameetreid (nt IP-aadress, VLAN'i nr, lubatud pordid jms);

10.1.8. süsteemi administraatoriparoolide asukohta;

10.1.9. kasutatava riistvara garantii-, asendus- ja tugitingimusi, alternatiivvariante taasteks

vajaliku riistvara leidmiseks;

10.1.10. taasteks vajamineva tarkvara versioone ja nende varukoopiate asukohta;

10.1.11. andmete varukoopiate asukohta ja varundusmeedia tähist;

10.1.12.taastamiseks vajaminevate konfiguratsioonifailide, krüptovõtmete ja juhendite

(installeerimisjuhendid, administreerimisjuhendid, liideste kirjeldused jms) asukohta;

10.1.13. taastamise protseduurid kujul, et taastamine on võimalik ka süsteemi detailselt

mittetundva administraatori poolt;

10.1.14. taastamisega seotud isikute kontaktandmed;

10.1.15. taastetoimingute viimase testimise kuupäeva.

10.2. Kui taasteplaan näeb ette uue riist- või tarkvara hankimist, peab plaan sisaldama

asendushanke toiminguid, st kirjeldust (ka tehnilist), kuidas võimalikult kiiresti riist- ja/või

tarkavara hankimine läbi viia ning kui palju see eeldatavalt aega ja rahalisi ressursse võtab.

10.3. Taasteplaani detailsus peab olema piisav, et süsteemiadministraatori kvalifikatsiooniga isik

on suuteline taasteplaani järgi infosüsteemi komponente taastama.

9

10.4. Kolmandatele osapooltele, v.a seadusega määratud asutustele, võimaldatakse vajadusel

juurdepääs taasteplaanile üksnes konfidentsiaalsusleppe olemasolul.

11. Taasteaegade määramine

11.1. Infosüsteemi taasteaegadele esitatavad nõuded kehtestab infovara omanik. Infosüsteemi

käideldavusele esitatavad nõuded kirjeldatakse infosüsteemi käideldavustingimustes.

11.2. Infosüsteemi taasteaegade vastavuse eest käideldavustingimustele vastutab teenusehaldur

või seda rolli täitev isik.

11.3. Kriitilisuse klass väljendab infosüsteemi taastamise prioriteeti, mis järjekorras eriolukorras

infosüsteeme taastatakse. Lähtuvalt taasteaegadest jaotatakse infosüsteemi osad

järgmistesse kriitilisuse klassidesse:

11.3.1. I (tegevuskriitiline) - taasteaeg kuni 3 ööpäeva (72h).

11.3.2. II (oluline) - taasteaeg kuni 7 ööpäeva (168h).

11.3.3. III (madal) - taasteaeg määratlemata.

12. Taaste prioriteedid

12.1. Infosüsteemide komponendid taastatakse rangelt kriitilisuse klasside alusel alustades

klassist I, seejärel klass II ja klass III.

12.2. Iga kriitilisuse klassi piires toimub taastamine alljärgnevas järjestuses:

12.2.1. põhiinfosüsteem;

12.2.2. infosüsteemi haldussüsteem (kasutajatoe tarkvara, serverite seire tarkvara);

12.2.3. tugiinfosüsteem;

12.2.4. arenduse- ja testimise infosüsteem.

12.3. Taaste prioriteete on lubatud muuta:

12.3.1. kui madalama prioriteediga infosüsteemi taastamine enne või koos kõrgema

prioriteediga infosüsteemiga ei too kaasa taasteressursside konflikti.

12.3.2. baasteenuste osakonna juhataja otsusega.

10

Lisa 1.1

Varundusplaani vorm

Asub https://spot.tehik.ee/display/INFRA/Varundusplaanid „LISA UUS VARUNDUSPLAAN“

Infosüsteemi/teenuse ...........................varundusplaan

Varundusplaani koostamise kuupäev: dd.mm.yyyy

Infosüsteemi/teenuse kriitilisuse klass ja lubatud andmekadu ajas:

klass I-III;

andmekadu 0h 00min

Varunduse kirjeldus

Kuidas ja millega tehakse:

Kus, kuidas säilitatakse:

Andmete varundamise sagedus, aeg, tüüp ja säilitusaeg

Sagedus Aeg Tüüp Säilitamisaeg

Varundatavate andmete loend (seade, server, teenus, andmebaasid, failid jms) ja eeldatav

maht.

Seade, teenus jne. Kirjeldus Maht

Andmete varundamise eest vastutav administraator, Vajalik, kui varunduslahendus on erinev

kesksest põhiinfosüsteemi varundusest

esmane:

asendaja:

Varundusplaani viimane ülevaatus dd.mm.yyyy

Varundusplaani testimine:

Näiteks: Koos taasteplaani testiga + sagedus.

11

Lisa 1.2

Taasteplaani vorm

Asub https://spot.tehik.ee/display/INFRA/Taasteplaanid „LISA UUS TAASTEPLAAN“

Taasteplaan

Käesoleva dokumendi eesmärk on tagada infosüsteemi ____________________ taastamine

vastavalt kokkulepitud nõuetele.

Teenuse/funktsiooni nimi "Infosüsteemi,teenuse" taasteplaan

Teenuse juht @Nimi, Tel. xxx xxxx

Teenuse haldajad esmane @Nimi, Tel. xxx xxxx

teine @Nimi, Tel. xxx xxxx

Süsteemi lubatud andmekadu ajas max lubatud andmekadu ajas RPO, kui on sõlmitud SLA või OLA, siis

vastavalt sellele.

0 h 00min

Intsidendi kõrvaldamiseks lubatud

maksimaalne ajakulu

intsidendi kõrvaldamiseks lubatud maksimaalne ajakulu ehk aeg,

mille lõppedes alustatakse taastamist taasteplaani järgi.

0 h 00min

Süsteemi taasteaeg 0 h 00min

Planeerimata katkestuse lubatud

maksimaalne aeg, SLA max

katkestus

Teenustasemeleppes määratud ühekordse planeerimata katkestuse

maksimaalne kestvus.

0 h 00min

Taasteplaani ülevaatuse sagedus ja

viimane ülevaatuse kuupäev

Sagedus, kaks korda aastas mm, mm

Taasteplaan kontrollitud, kuupäev dd.mm.yyyy

Taasteplaani testimine ja viimase

testi läbiviimise aeg

Taasteplaani testitakse vähemalt kord aastas mm.yyyy,

Viimati testitud, kuupäev dd.mm.yyyy ja testi läbiviija @Nimi

12

Taasteplaani kinnitamine Ametinimetus, @Nimi

Taastestrateegia

Taastemeeskond

Järgnevalt loetletud töötajad vastutavad taasteprotseduuride täitmise eest või tagavad

protseduuride täitmise ning esinenud probleemide ülesmärkimise.

Ees- ja perekonnanimi Ametikoht Kontakteerumisviis

TEHIK sisemiste ja väliste kontaktide nimekiri

Ees- ja perekonnanimi Organisatsioon ja roll Ametikoht Kontakt

Seosed teiste süsteemidega

Süsteemide omavahelised sõltuvused tuleb kirjeldada alljärgnevalt olulisuse järjekorras, et

käesoleva taasteplaaniga seotud teisi taasteplaane vajadusel kasutada.

Süsteem Viide dokumendile Kontaktisik

Kirjeldus, nimi

Seosed teiste taasteplaanidega

Käesolevas punktis kirjeldatakse seosed teiste TEHIK hallatavate taasteplaanidega ning nende

aktiveerimine.

Teised taasteplaanid Seos

Kirjeldus, nimi

Varundusteave

Varundusega seotud teave kirjeldatakse teenuse varundusplaanis (märkida viide).

13

Süsteemi varundusplaan Varunduse asukoht

Kirjeldus, nimi

Infosüsteemi tehniline info

Riistvaraliste komponentide spetsifikatsioon ja riistvaraliste komponentide paigaldamiseks

vajalik teave

Füüsilise riistvara puhul täita ainult vastava teenuse või infosüsteemi poolt otseselt kasutatud ja/või

hallatavad seadmed. Näiteks Kubernetes, VMware, varundus, andmebaasid, võrgud. Kasutatava

riistvara puhul näidata garantii-, asendus- ja tugitingimusi, alternatiivvariante taasteks vajaliku

riistvara leidmiseks(hanked).

Komponentide spetsifikatsiooni peab muutma vajadusel vastavaks kasutusel olevate

seadmetega.

1-Komponentide spetsifikatsioon

Info CMDB's <link>

Server/vm

CPU(vm reservatsioon)

RAM(vm reservatsioon)

FC HBA

NIC

HDD

Kaughaldus

Komponentide paigaldamiseks vajalik teave

Nimed võrgus dba.asutus.sise, dbb.asutus.sise, dbc.asutus.sise

Füüsiline paiknemine AK, kapp,

14

Võrgupesad bay1-port1, bay2-port1,

2-Kubernetes

Info CMDB's <link>

Klaster

Projekt

Nimeruumid

Kubernetes server version

Kubernetes client version

Nimeruumide RAM quota

Nimeruumide CPU limits

Operaatorid

GIT repo helm-chartidele

Riistvaraliste komponentide paigaldamiseks vajalik teave

Nimed võrgus dba.asutus.sise, dbb.asutus.sise, dbc.asutus.sise

Füüsiline paiknemine AK, kapp,

Võrgupesad DB bay1-port1, bay2-port1,

3-Riistvaraliste komponentide spetsifikatsioon

Info CMDB's <link>

Seade

15

CPU

RAM

FC HBA

NIC

HDD

Kaughaldus

Riistvaraliste komponentide paigaldamiseks vajalik teave

Nimed võrgus dba.asutus.sise, dbb.asutus.sise, dbc.asutus.sise

Füüsiline paiknemine AK, kapp,

Võrgupesad DB bay1-port1, bay2-port1,

Nõuded riistvaralistele asendusressurssidele

Minimaalsed nõuded komponentidele, st seadmetele ja tarkvarale

Server

CPU

RAM

FC HBA

NIC

HDD

Kaughaldus

16

Nõuded kohustuslikule laovarule, mida ei saa katta olemasolevate universaalsete

asendusressurssidega.

Seade

Nõuded kohustuslikule laovarule, mida ei saa katta olemasolevate universaalsete

asendusressurssidega.

Seade

Tarkvaraliste komponentide spetsifikatsioon

Operatsiooni süsteem, versioon Windows Server 2022 build 20348.3692 , OracleLinux-R9-U5

Rakendustarkvarad, versioon Oracle GRID infrastructure 11.2.3.4.6

Eeldus-tarkvarad, versioon Oracle Database RAC 11.2.3.4.6

Võrguparameetrid

Serverite ifconfig väljavõte normaalolukorras ja kasutatavad VLAN-d

 eth0 on trunc port, operatsioonisüsteemist vlan123

 eth1 on vlan124

 192.168.1.1 dba.asutus.sisedba

 192.168.1.2 dbb.asutus.sisedbb

 192.168.1.3 dbc.asutus.sisedbc

Kettapaigutus ja fstab

Serverite df –h ja cat /etc/fstab väljavõte normaalolukorras

17

Deponeeritud kasutajanimede ja pääsuvõtmete asukoha viide

Inim- ja masinkasutajate õigused ja kus hoitakse füüsilist koopiat.

Pääsuvõtmete asukoht ITO šeifis

Inim- ja masinkasutajate õigused Tavakasutajad:

 Nimi

Administraator:

 Nimi

Operatsioonisüsteemi kasutajad ja

grupid

 kasutaja

 root

 Grupid

Tootja juhendmaterjalide asukohad

Komponentidega kaasas olevad installatsioonijuhendite ja muud tootja juhendmaterjalide

asukohad (nt kriitilised juhendid paberkandjal ruumis X riiulil Y, väheolulised veebiaadressil Z)

 ITO seifis

 <LINK 1>

 <LINK 2>

Tarkvarakoopiate õigete versioonide asukohad

Tarkvarakoopiate õigete versioonide asukohad (nt kriitilised CD-l ruumis X riiulis Y, väheolulised

veebiaadressil Z),

Taastamiseks vajaminevate konfiguratsioonifailide, krüptovõtmete asukohad.

 Asutuse failiserveri kaustas X;

 Infoturbe seifis

 <Link>

Taaste protseduurid

Järgnevalt loetleda kõik taastamisega seotud juhised ja taastamise protseduurid kujul, et

taastamine on võimalik ka süsteemi detailselt mittetundva administraatori poolt.

18

1. samm-sammuline taastetoimingute kirjeldus. Nt väga üldsiselt:

2. võta laost asukohast A varuseade ja paigalda seadmekappi asukohta B;

3. teosta kaabeldus ja võrgukonfiguratsioon vastavalt juhisele C;

4. paigalda standardsel viisil operatsioonisüsteem D versioon x.x ja häälesta see vastavalt

juhisele E;

5. paigalda toode meediumilt F, mis asub asukohas G vastavalt juhendile H;

6. paigalda varundatud andmed, varundusplaani leiab asukohast I

Organisatoorsed protseduurid

1. organisatsioonisisesed teavituskohustused;

2. lepingujärgsed kohustuslikud toimingud ja vastutajad, nt partnerite informeerimine.