Detailplaneeringu kooskõlastamine

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

3

0

,

0

0

1

0

,

0

0

4

, 0

0

2

, 0

0

5

,

0

0

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isikud Allkiri Kuupäev

Väetisekuuri 47801:004:0493 Muhu Liha Tulundusühistu

Lao 47801:004:0524 Muhu Liha Tulundusühistu

1

0

,

0

0

4

11

2 1500 14786 m

2

TL 100%

4

11

2 1500 11476 m

2

TL 100%

4

11

2 1000 5887 m

2

TP 100%

MAX EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST

HOONETE ARV KRUNDIL

KRUNDI EHITUSÕIGUS

HOONE MAX KORRUSELISUS

SIHTOTSTARVE

TL- laohoone maa

TP- põllumajandusliku tootmisehitise maa

NIMETUS Muhu tapamaja

4

11

2 1000 5887 m

2

TP 100%

Lao

Väetisekuuri

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 Töö nr Joonis nr

01-25-DP

Töö nimetus ja aadress

Soonda küla, Muhu vald, Saare maakond

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Muhu Vallavalitsus

1:500 Staadium

eskiis

Muhu tapamaja detailplaneering

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 01.09.2025

Janika Jürgenson Jooniseid

3

Detailplaneeringu huvitatud isikud: Muhu Liha Tulundusühistu

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

( m ²)

ho on

et e

su ur

im eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

lu ba

tu d

ho on

et e

ko rr

us el

is us

ho on

et e

su ur

im k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( m

)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

1 Muhu

tapamaja 5484 1000 2 11 4 TP 100% T 100% TP3 1. Madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest 2. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m trassi teljest 3. Puurkaevu hooldusala 10 m 4. Juurdepääsu servituudi seadmise vajadus

2 Väetisekuuri 14786 1500 2 11 4 TL 100% T 100% TP3 1 . Madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest 2. Juurdepääsutee servituudi seadmise vajadus 3. Riigimaantee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast.

3 Lao 11476 1500 2 11 4 TL 100% T 100% TP3 1 . Madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest 2. Madalpingekaabli servituudi seadmise vajadus 3. Juurdepääsutee servituudi seadmise vajadus 4. Riigimaantee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast.

Muhu tapamaja

2

,

0

0

3

,

5

0

1

2

, 0

0

1

2

, 0

0

9 ,5

9,5

9

,

5

1

0

,

0

0

4

,

0

0

4

,

0

0

4

,

0

0

4

, 0

0

4

, 0

0

4,00

4,00

4

,

0

0

4

,

0

0

1

0

,

0

0

9 , 5

9,5

Tingmärgid

Väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (jaanuar 2025)

Muhu tapamaja planeeringuala

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 28.01.2025

Asendiskeem

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

Muhu Vallavalitsus

Janika Jürgenson

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus ja aadress

Joonise nimetus

Töö nr

01-25-DP

Staadium

eskiis

Joonis

DP1

Jooniseid

3

Muhu tapamaja detailplaneering

Soonda küla, Muhu vald,

Saare maakond

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

3

0

,

0

0

1

0

,

0

0

4

, 0

0

2

, 0

0

5

,

0

0

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isikud Allkiri Kuupäev

Väetisekuuri 47801:004:0493 Muhu Liha Tulundusühistu

Lao 47801:004:0524 Muhu Liha Tulundusühistu

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP2 Töö nr Joonis nr

01-25-DP

Töö nimetus ja aadress

Soonda küla, Muhu vald, Saare maakond

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Muhu Vallavalitsus

1:500 Staadium

eskiis

Muhu tapamaja detailplaneering

Tugijoonis Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 28.01.2025

Janika Jürgenson Jooniseid

3

Detailplaneeringu huvitatud isikud: Muhu Liha Tulundusühistu

DP Projektbüroo OÜ

Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Huvitatud isik: Muhu Liha Tulundusühistu, reg. kood 14295298

Soonda küla, Muhu vald, Saare maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Muhu Vallavalitsus, Keskuse, Liiva küla,

Muhu vald, Saare maakond 94701

Planeerija: DP Projektbüroo OÜ

Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saare maakond 93819

SAARE MAAKOND, MUHU VALD, SOONDA KÜLA

LAO JA VÄETISEKUURI KATASTRIÜKSUSED

MUHU TAPAMAJA DETAILPLANEERING TÖÖ NR. 01-25-DP

Algatatud Muhu Vallavolikogu otsusega 20. märts 2023 nr 142

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

TT iplom 7

arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 01.08.2025

KURESSAARE 2025

DP Projektbüroo OÜ e-post: [email protected]

Rohu tn. 5, Kuressaare 93819 Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 2

SISUKORD

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

MENETLUSDOKUMENDID

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3 1. LÄHTESITUATSIOON ......................................................................................................... 3

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid ................................................................. 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................ 3 1.3. Olemasoleva ruumi kirjeldus ja maa-ala asukoht ............................................................ 4 1.4. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus .............. 4

1.5. Planeeringu ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .......................... 5

1.6. Saare maakonna planeering 2030+ ja Muhu valla üldplaneeringust tulenevate teemade

kirjeldus ................................................................................................................................... 5

1.7. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud .............................................................................. 6

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM ................................................... 6

2.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine ....................................................................... 6 2.2. Projekteerimispõhimõtted ................................................................................................ 7 2.3. Juurdepääs ja parkimine ................................................................................................... 8 2.4. Piirded, haljastus ja heakord ............................................................................................. 9

2.5. Tuleohutusnõuded ............................................................................................................ 9

2.6. Keskkonnakaitselised tingimused .................................................................................... 9 2.7. Servituudid ja isiklikud kasutusõigused ......................................................................... 11

2.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................. 11

3. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ................................................................................... 12 3.1. Elektrivarustus ................................................................................................................ 12 3.2. Veevarustus .................................................................................................................... 12 3.3. Kanalisatsioon ................................................................................................................ 12 3.4. Sidevarustus ................................................................................................................... 12 3.5. Tuleohutus ...................................................................................................................... 12

4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE .................................................................................... 12

LISAD

Ruumiline illustratsioon

Kooskõlastuste kokkuvõte

JOONISED

Joonis 1: Asendiskeem M 1:10 000

Joonis 2: Tugijoonis M 1:500

Joonis 3: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 3

SELETUSKIRI

1. LÄHTESITUATSIOON

Planeeringu nimetus: Muhu tapamaja detailplaneering

Huvitatud isik: Muhu Liha Tulundusühistu

Planeeringuala suurus: ca 3,3 ha

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid

Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid on:

 Muhu Vallavolikogu otsus 20. märts 2023 nr 142 „Muhu tapamaja detailplaneeringu

algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“;

 Lisa 1, Muhu Vallavolikogu 20.03.2024. a otsuse nr 142 juurde- detailplaneeringu

lähteseisukohad;

 OÜ DP Projektbüroo poolt teostatud digitaalne geodeetiline alusplaan 25.11.2024 a.

Töö nr: 88-17-G;

 uhu Vallavolikogu 5. 6. otsusega nr 48 kehtestatu „ uhu valla

ül planeering“;

 uhu Vallavolikogu 4. . määrus nr “Muhu valla jäätmehoolduseeskiri“;

 Muhu Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 12 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Muhu vallas“;

 Saare maakonnaplaneering 2030+;

 Saare maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

 Riigihal use ministri 7. . 9 määrus nr 5 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatava tuleohutusnõu e “;

 Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

 Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

 Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

 Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

 Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

 Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

 Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

 Veterinaarseadus (RT I, 17.11.2021, 1);

 Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne).

1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kehtiva Muhu tapamaja detailplaneeringu

(kehtestatud Muhu Vallavalitsuse 26. juuni 2018. a korraldusega nr 149) krundijaotuse

muutmine ning planeeringulahenduse vastavusse viimine tegeliku situatsiooniga. Planeeringuga

määratakse krundijaotus, ehitusõigus, kitsendused ja servituudid, lahendatakse liikluskorraldus

ja tehnosüsteemid ning seatakse keskkonnatingimused.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 4

1.3. Olemasoleva ruumi kirjeldus ja maa-ala asukoht

Planeeringuala asub Soonda küla läänepoolses osas 21154 Kuivastu-Pädaste-Liiva tee vahetus

läheduses. Planeeringualasse kuuluvad Väetisekuuri (47801:004:0493) ja Lao

(47801:004:0524) katasriüksused. Väetisekuuri katastriüksusele on rajatud laohoone, kaks

tuletõrjevee mahutit, madalpingekaabel ja juurdepääsutee. Lao katastriüksusele on rajatud

laohoone, PVC angaar, väiketapamaja, juurdepääsutee, keskpinge õhuliin, madalpingekaabel,

puurkaev, kogumismahuti vee- ja kanalisatsioonitrassid. Planeeringuala on tasase reljeefiga,

maapinna kõrgused jäävad vahemikku 16,0-17,6 meetrit merepinnast. Planeeringuala

maanteepoolset osa kasutatakse valdavalt puistematerjali ladustusplatsina. Vähesel määral

esineb kõrghaljastust. Planeeringuala keskosas asuvad laohooned ja metsamaterjali ladustamise

platsid. Läänepoolsesse ossa jääb väiketapamaja koos teenindava taristuga. Esineb looduslikku

rohumaad, võsa ja tõngermaad.

Planeeritav ala piirneb Kiriku (47801:004:0570), Ruusiaugu (47801:004:0023), Kraagi

(47801:004:0007) ja Jüri (47801:004:0055) katastriüksustega ning 21154 Kuivastu-Pädaste-

Liiva teega (47801:004:0465).

Juurdepääs alale on tagatud olemasolevalt mahasõidult 21154 Kuivastu-Pädaste-Liiva teelt.

Joonis 1: planeeringuala asukoht

1.4. Olemasoleva katastriüksuse struktuuri kehtivate kitsenduste kirjeldus

Tabel 1.

Krundi

aadress

Huvitatud isik Krundi

pindala

Krundi sihtotstarve Katastriüksuse

tunnus

Kinnistu

number

Väetisekuuri Muhu Liha

Tulundusühistu 14786 m²

Tootmismaa 100% 47801:004:0493 3225934

Lao Muhu Liha

Tulundusühistu 17363 m² Tootmismaa 100% 47801:004:0524 3381434

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 5

Planeeringuala läbib 10 kV keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10 m liini teljest mõlemale poole.

Planeeringualal asuvad madalpingekaablid kaitsevööndiga 1 m kaabli teljest mõlemale poole,

vee- ja kanalisatsioonitrassid kaitsevööndiga 2 m trassi teljest mõlemale poole, kogumismahuti

kaitsevööndiga 5 m mahuti seinast ja puurkaev hooldusalaga 10 m. Planeeringualal ei asu

vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti

puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

1.5. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala vastavalt üldplaneeringule äri- ja tootmise maa-

alaks ning osaliselt jäätmekäitluse maa-alaks. Planeeringuala ümbritsevad hoonestamata

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused. Lähim elamu jääb planeeringualast ca 170 m

kaugusele kirde suunas (Soonda küla, Tänavasuu 47801:004:0386).

Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate

seisukohtadega:

• Planeeringuga kavandatakse tootmistegevust, millega ei kaasne negatiivset mõju (müra,

häiringud, õhusaaste) väljapoole planeeringuala piire.

• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(tootmistegevus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades.

• Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad positiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed

mõjud. Tootmistegevusega elavdatakse piirkonna ettevõtlust ja võimaldatakse

töökohtade teket.

Arvestades lähipiirkonna väljakujunenud struktuuri ning olemasolevat ja planeeritavat

ruumilahendust, kujuneb planeeringuala eraldiseisvaks tootmisüksuseks hajaasustuspiirkonnas.

1.6. Saare maakonna planeering 2030+ ja Muhu valla üldplaneeringust tulenevate

teemade kirjeldus.

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474

kehtestatu „Asustust ja maakasutust suunava keskkonnatingimuse " jäetu kehtima Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste

kaardi alusel asub planeeringuala nn. valgel alal, kus piirangud puuduvad.

Vastavalt Muhu valla üldplaneeringu maakasutusplaanile planeeringualal piirangud puuduvad.

Vastavalt üldplaneeringu teede ja tehnovõrkude plaanile asuvad planeeringualal kaks

rekonstrueerimist vajavat veevõtukohta. Planeeringuala asub äri- ja tootmise maa-alal ning

osaliselt jäätmekäitluse maa-alal. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada üldplaneeringu

seletuskirjas p.5.7 esitatud seisukohtadega, mis puudutavad tootmistegevusega kaasnevate

võimalike negatiivsete mõjude vältimist. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja p.5.11 valla

territooriumil kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohti ei ole. Maasi jäätmejaam täidab Muhu

valla vajadused ning olemasolevat jäätmejaamade võrgustikku võib lugeda hetkel piisavaks.

Vastava vajaduse tekkel täiendava jäätmekäitluskoha rajamiseks on reserveeritud maa-ala

Soonda külas Lao maaüksusel.

Kavandatatav tegevus on kooskõlas Saare maakonnaplaneeringus 2030+ ja Muhu valla

üldplaneeringus esitatud põhimõtetega.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 6

Joonis 2: Väljavõte Muhu valla üldplaneeringust. planeeringuala asukoht

1.7. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud

Maa-alal kehtib Muhu tapamaja detailplaneering (kehtestatud Muhu Vallavalitsuse 26. juuni

2018. a korraldusega nr 149), detailplaneeringu koostaja DP Projektbüroo OÜ, töö nr 07-17-DP.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtiva Muhu tapamaja detailplaneeringu

lahendusega (välja arvatud krundijaotus).

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM

Planeeringualal kehtib Muhu tapamaja detailplaneeringu (kehtestatud Muhu Vallavalitsuse 26.

juuni 2018. a korraldusega nr 149). Käesolev detailplaneering näeb ette Muhu tapamaja

detailplaneeringu krundijaotuse muutmise ning planeeringulahenduse vastavusse viimise

tegeliku situatsiooniga. Planeeritakse Lao katastriüksuse jagamine kaheks katastriüksuseks

vastavalt joonisel DP3 esitatud lahendusele. Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve jääb

100% tootmismaa.

2.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine

Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab Väetisekuuri (47801:004:0493) ja Lao

(47801:004:0524) katastriüksust. Maakorraldustoimingute tulemusel jagatakse Lao

katastriüksus kaheks eraldi tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuseks. Uute katastriüksuste

piiride kulgemine ning nende täpne pindala täpsustatakse peale maakorraldustoimingute

teostamist. Katastriüksuste moodustamisel määratakse neile planeeringujärgne sihtotstarve.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 7

Planeeringu-

järgse krundi

nimetus

Pindala

(m 2 )

Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise sihtotstarve

Väetisekuuri 14786 T 100% tootmismaa Laohoone maa (TL 100%)

Lao 11476 T 100% tootmismaa Laohoone maa (TL 100%)

Muhu

tapamaja 5887 T 100% tootmismaa

Põllumajandusliku

tootmisehitise maa (TP 100%)

Tabel 2. Planeeringujärgsed krundid

2.2. Projekteerimispõhimõtted

Planeeritavatel kruntidel on määratud ehitusõigus vastavalt kehtestatud Muhu tapamaja

detailplaneeringule. Käesoleva planeeringu koostamise ajaks on väiketapamaja ja seda

teenindav taristu rajatud. Uute hoonete projekteerimisel tuleb arvestada väljakujunenud

ruumistruktuuri, haljastuse, piirete, teede jm ruumielementidega. Projekteeritavad hooned

peavad harmoniseeruma lähipiirkonna olemasoleva ja varem rajatud hoonestusega, moodustama

ühtse terviku ning sobituma omavahel katusekallete, välisviimistlusmaterjalide ja ja muu

oluliste parameetrite osas. Abihooned peavad olema madalamad kui põhihoone. Hooned on

kavandatud kuni kahekorruselistena. Väljaspool detailplaneeringu põhijoonisele kantud

hoonestusala on lubatud rajada kommunikatsioone/tehnovõrke. Peale ehitustegevust tuleb

krundid heakorrastada ja vajadusel rajada piirdeaiad.

Kruntide ehitusõigus

Väetisekuuri

 suurim ehitistealune pind krundil- 1500 m²

 korruselisus- kuni 2

 suurim põhihoone kõrgus maapinnast- 11,0 m

 suurim abihoone kõrgus maapinnast- 7,0 m

 hoonete lubatud arv krundil- 1 põhihoone ja kuni 3 abihoonet

 krundi sihtotstarve – 100% laohoone maa

 Alla 20 m 2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrguseid hooneid on lubatud

püstitada ka väljapoole hoonestusala tingimusel, et krundi hoonestamise tulemusena ei

ületataks suurimat lubatud ehitistealust pinda 1500 m 2

Lao

 suurim ehitistealune pind krundil- 1500 m²

 korruselisus- kuni 2

 suurim põhihoone kõrgus maapinnast- 11,0 m

 suurim abihoone kõrgus maapinnast- 7,0 m

 hoonete lubatud arv krundil- 1 põhihoone ja kuni 3 abihoonet

 krundi sihtotstarve – 100% laohoone maa

 Alla 20 m 2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrguseid hooneid on lubatud

püstitada ka väljapoole hoonestusala tingimusel, et krundi hoonestamise tulemusena ei

ületataks suurimat lubatud ehitistealust pinda 1500 m 2

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 8

Muhu tapamaja

 suurim ehitistealune pind krundil- 1000 m²

 korruselisus- kuni 2

 suurim põhihoone kõrgus maapinnast- 11,0 m

 suurim abihoone kõrgus maapinnast- 7,0 m

 hoonete lubatud arv krundil- 1 põhihoone ja kuni 3 abihoonet

 krundi sihtotstarve – 100% põllumajandusliku tootmisehitise maa

 Alla 20 m 2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrguseid hooneid on lubatud

püstitada ka väljapoole hoonestusala tingimusel, et krundi hoonestamise tulemusena ei

ületataks suurimat lubatud ehitistealust pinda 1000 m 2

Arhitektuursed piirangud:

 Hoonete ± 0.00 planeeritavast maapinnast 0,2-0,5 m kõrgemal

 Katusekalde nurk ligilähedane varem rajatud hoonetele. Katusekate materjaliks

sandwich-paneel, plekk, bituumen

 Abihoonete ehitamisel on soovituslik kasutada varem rajatud hoonetega sarnaseid

materjale ja värvitoone. Väisseinteks sandwich-paneel, väikeplokk või puitkarkass

2.3. Juurdepääs ja parkimine

Juurdepääs planeeringualale toimub 21154 Kuivastu-Pädaste-Liiva teelt olemasoleva

mahasõidu kaudu. Autode parkimine lahendatakse kruntidel vastavalt EVS 843:2016

Linnatänavad tabelis 9.1 esitatule.

Planeeringu põhijoonisel on esitatud ristumiskoha nähtavuskolmnurgad ja riigiteele vajalik

külgnähtavus vastavalt kliimaministri määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee projekteerimise

normi “ lisa1 tabelile.

Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema ristmiku teistelt harudelt lähenevaid

sõidukeid õigeaegselt, et oleks võimalik ära hoida kokkupõrget. Nähtavuskolmnurgas ei tohi

paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust.

Maanteeliiklusest põhjustatud mürataseme piirnormide tagamiseks tuleb Hoonete

projekteerimisel võtta tarvitusele meetme „Rahvatervise sea use“ § 8 lg 2 p 17 alusel

kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 esitatud müra normtasemete

tagamiseks. Tee omanik (Transpordiamet) on teavitanud riigiteeliiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid

riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigimaantee tee kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Riigitee kaitsevööndis

on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee

kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS §

131 lg 1).

Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega ühendamise või

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 9

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja

riigitee aluse katastriüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

Planeeritav juurdepääsutee peab omama rasketehnikaga liiklemiseks vastavat kandevõimet ja

võimaldama korraldada hooldus-, avarii- ning päästetöid. Tee rajamisel tuleb arvestada veokite

pöörderaadiusega min 9,5 m. Juurdepääsuteele esitatakse servituudi seadmise ettepanek

vastavalt tabelile 3.

2.4. Piirded, haljastus ja heakord

Muhu tapamaja krundile planeeritakse piiretest metallkeevisaed kõrgusega ca 1,6 m. Aed

varustatakse väravatega ja võimaldatakse juurdepääs Lao katastriüksuse hoonele.

Planeeritav ala on lauge, maapinna kõrgused jäävad valdavalt vahemikku 16,0-17,6 meetrit

merepinnast, erandina kõrgeim punkt – 19.4, on tuletõrje veemahuti juures. Krundi haljastuse

planeerimisel on soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt, millega lahendatakse haljastuse

kontseptsioon ning sobivus ümbritsevasse keskkonda.

Väiketapamaja lähedusse paigutatakse jäätmete liigiti kogumiseks mahutid. Kavandatava

tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusjäätmed, olmejäätmed) ning

väiketapamaja tööprotsessil. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult mahutitesse ja organiseerida

nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava ettevõtte poolt. Loomseid jäätmeid

kohapeal ei käidelda. Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Muhu valla jäätmehoolduseeskirjale.

Võimalike piirete rajamiseks piirangud puuduvad.

2.5. Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel on kohustus järgida Vabariigi Valitsuse 30.03.2017. a vastu võetud

määruses nr 17 redaktsioonis (01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “ sätestatut

ja EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoonete

minimaalne tuleohutusklass on TP3, 2. tuleohuklass ja kasutusviis VI (tööstus- ja laohooned).

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Planeeringuala väline tuletõrje kustutusvesi tagada vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele

nr „Veevõtukoha rajamise katsetamise kasutamise korrashoiu tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord". Olemasoleva väiketapamaja suurim tuletõkkesektsiooni

eripõlemiskoormus on 0-600 MJ/m² ja laohoonetel > 1200 MJ/m² (puiduhakke ladustamine).

Tulekustutamiseks vajalik veevooluhulk on 20 l/s 3 tunni jooksul. Planeeritaval alal on kaks ca

100 m 3 tuletõrje veevõtukohta, mis tuleb nõuetele vastavalt rekonstrueerida ja tagada

kustutusvee mahtuvus kokku 216 m 3 .

Hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega. Planeeritava alaga piirnevatel kinnistutel on tagatud minimaalne hoonetevaheline

kaugus. Alale peab olema tagatud päästetehnika juurdepääs ning nende ümberpööramise

võimalused. Juurdepääsutee peab olema aastaringselt läbitav.

2.6. Keskkonnakaitselised tingimused

Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad.

Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlike või keskkonda reostavaid objekte, milledest tulenev

keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride. Alal puuduvad kaitstavad loodus

objektid ja muinsuskaitse all olevad objektid. Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee,

ehitusmaterjalide ja energia kasutamine. Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 10

kasutamist, ei kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist,

ladustamist ega transporti.

Mõju põhja- ja pinnaveele.

Muhu tapamaja krundile rajatud hoone veevarustus toimub olemasoleva puurkaevu baasil.

Planeeringuga nähakse ette võimalus rajada puurkaev ka Lao krundile.

Põhjavee tarbimist ei kavandata määral (kavandatav määr ca 20 m³ ühes kuus), mis võiks

põhjustada naaberkinnistute kaevude veetaseme märgatavat langust. Vett tarbitakse töötajate

olmeruumides (5 töötajat) ning väiketapamaja ruumide pesemiseks. Liha ei tohi veega kokku

puutuda ja loomi ega liha ei pesta. Selline veetarve on võrreldav suurema majapidamise

kasutusega. Reovete kanaliseerimiseks on Muhu tapamaja krundile rajatud kogumismahuti.

Kogumismahuti peab olema lekkekindel. Mahutitesse kogutav vesi tekib ruumide pesemisest

ning töötajate olmeruumide kastutusest. Ruumide pesemisest tekkiv vesi läbib enne

kogumismahutisse jõudmist rasvapüüduri. Veri kogutakse eraldi mahutisse ning ladustatakse

kuni loomsete jäätmete käitlemise tehasesse viimiseni selleks ette nähtud siseruumis madalal

temperatuuril. Kogumismahuteid on planeeritud tühjendada keskmiselt kord kuus ning reovesi

viiakse vastavat tegevuslubaomava vedaja poolt reoveepuhastusjaama Kuressaarde.

Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, peamiselt kaasnevad

need ehitajate olmetegevusega. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda vaid hädaolukorras,

kui juhtub õnnetus ehitamisel kasutatavate transpordivahendite kütuste käitlemisel lekke korral.

Tööohutusnõudeid järgides on sellise riski realiseerumise tõenäosus minimaalne. Ehitis on

planeeritud sandwich paneelidest, mille paigaldamine on kiire ja ohutu. Väiketapamaja

töötamise ajal territooriumil kütuseid või ohtlikke aineid ei ladustata ega käidelda.

Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase

saastumiseks territooriumil kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus

võib ehitustehnika tallamise, materjalide ladustamise ning pinnasetasandustööde tõttu

kahjustuda osa alustaimestikku. Ala, kuhu hooned on kavandatud, on juba praegusel hetkel

tugevalt inimtegevusest mõjutatud, mistõttu ei ole kaasnev mõju eeldatavalt oluline.

Planeeringu elluviimisel ala korrastatakse. Planeeringuga kavandatu mõju loomastikule on

väheoluline.

Müra ja lõhna mõju

Väiketapamajas ei kasutata seadmeid, mille müra võiks ulatuda ruumidest väljapoole. Müra

võib tekkida transpordist. Kahel päeval nädalas transporditakse loomi tapamajja, kahel korral

nädalas transporditakse loomseid jäätmeid ning kauba transport toimub kaubikuga jooksvalt.

Loomade transpordiks kasutatakse kas loomaveo autot või loomaveo haagisega

sõiduautot/traktorit. Tulenevalt väiketapamaja väikesest jõudlusest ei suurene transpordivood

piirkonnas olulisel määral.

Loomi hoitakse enne tapmist veterinaarkontrolli teostamiseks kuni 4 tundi kinnises siseruumis.

Loomi üle öö väiketapamaja territooriumil ei hoita. Müra võib tekkida loomade häälitsustest

laadimisel ning loomadega kaasnev sõnniku lõhn võib samuti levida loomade laadimisel või

hoiuruumi puhastamisel. Nimetatud mõjud on lühiajalised ja ei ületa eeldatavalt kinnistupiire.

Lähimad elamute õuealad asuvad väiketapamajast enam kui 300 meetri kaugusel ning on

eraldatud kõrghaljastusega, mistõttu on vähetõenäoline, et tapamaja tegevuset tingitud häiringud

võiksid negatiivselt mõjutada inimeste elukeskkonda.

Kõik tapmisel tekkivad loomsed jäätmed ladustatakse väiketapamaja siseruumides madalal

temperatuuril ning transporditakse kahel korral nädalas loomsete jäätmete käitlemise tehasesse

Väike-Maarjas. Õues loomsete jäätmete ega muude jäätmete ladustamist ei toimu. Seega ei ole

allikat, millest võiks levida ebameeldivat lõhna. Eriolukordade puhuks nagu elektrikatkestus, on

planeeritud eraldi generaator, et loomsete jäätmete hoidmise ruumide temperatuur ei langeks.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 11

2.7. Servituudid ja isiklikud kasutusõigused

Tabel 3. Servituutide määramise vajadus

teeniv

kinnisasi/krunt,

millele tehakse

ettepanek

seada servituut

valitsev krunt või asutus,

mille kasuks on tehtud

ettepanek seada servituut

servituut märkus

Lao Muhu tapamaja

Madalpingekaabli

isiklik

kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus

annab tehnovõrgu

valdajale õiguse ehitada

ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevaid

tehnovõrke.

Lao Muhu tapamaja Juurdepääsutee

reaalservituut

Reaalservituut

juurdepääsu tagamiseks

Väetisekuuri Muhu tapamaja Juurdepääsutee

reaalservituut

Reaalservituut

juurdepääsu tagamiseks

Väetisekuuri Lao Juurdepääsutee

reaalservituut

Reaalservituut

juurdepääsu tagamiseks

Muhu tapamaja Väetisekuuri Juurdepääsu

servituut

Reaalservituut

juurdepääsu tagamiseks

2.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Alus: EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskonnas on meeldiv viibida ja selles tekib

turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult

viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada

süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs

koos piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske.

Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelvalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Hoonete sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 12

3. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

3.1. Elektrivarustus

Muhu tapamaja krundi elektrivarustuseks on alajaamast AJ13174:(Orissaare) rajatud

maakaabel, paigaldatud liitumiskilp ja sõlmitud liitumisleping. Väetisekuuri elektriliitumine on

rajatud maakaabliga Raagi:(Orissaare) alajaamast. Uusi liitumisi planeeringualale ei kavandata.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

3.2. Veevarustus

Muhu tapamaja krundile on rajatud puurkaev (PRK0066447) hooldusalaga 10 m ja rajatud on

veetorustik hoonesse. Vastavalt Veeseaduse § 148 lõikele 2 põhjaveehaarde ümber ei

moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee

tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde

ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Lao krundile on planeeritud

puurkaev hooldusalaga 10 m.

3.3. Kanalisatsioon

Muhu tapamaja krundile on rajatud kanalisatsioonitorustik, kontrollkaevud, rasvapüüdur ja 10

m 3 kogumismahuti. Mahuti peab olema nõuetele vastav, lekkekindel ja sertifitseeritud.

Kogumismahuti tühjendusluugi ja tuulutusava kaudu ei tohi sattuda mahutisse pinnavett.

Reoveemahutile kehtivad järgmised piirangud:

- kuja vähemalt 5 m

- kaugus salv- või puurkaevust vähemalt 10 m

Kogumismahutid tühjendatakse Liiva külas asuvasse purglasse.

3.4. Sademevesi

Sademevesi immutatakse pinnasesse. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ning riigitee

alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

Sademevesi hoonete katustelt kogutakse kokku vihmaveerennide ja torudega. Sademevee

kogumiseks on soovitav püsttorude alla paigaldada infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja

kokkuvoolukollektor, mis on juhitud kogumismahutisse, millele on paigaldatud ülevool

infiltratsioonikassetti.

3.5. Sidevarustus

Telefoni ja internetiühendus lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti kaudu. Perspektiivselt

on võimalik liituda riigimaantee läheduses kulgeva sidetrassiga ELA090.

4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

1. Maakorraldustööde teostamine Lao katastriüksuse jagamiseks vastavalt detailplaneeringus

esitatud kruntidele. Piiratud asjaõiguste (isiklikud kasutusõigused, reaalservituudid) seadmine.

2. Hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamine, ehitusloa taotlemine/ehitusteatise esitamine

vastavalt kehtivale ehitusseadustikule, kruntide parkimisalade rajamine, hoonete ehitus,

tehnovõrkude rajamine.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 01-25-DP

Muhu tapamaja detailplaneering, Soonda küla, Muhu vald 13

3. Hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Muhu Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

94701, Saare maakond, Muhu vald,

Liiva küla

Teie 01.09.2025 nr 7-3/590-2

Meie 01.09.2025 nr 7.2-2/25/5084-5

Muhu tapamaja detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust (korduv taotlus) Soonda külas Muhu tapamaja

detailplaneeringule (Väetisekuuri (katastritunnus 47801:004:0493) ja Lao (47801:004:0524)

katastriüksused, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on varasemalt kavandatud krundijaotuse muutmine ning

planeeringulahenduse vastavusse viimine tegeliku situatsiooniga. Planeeringuga määratakse

krundijaotus, ehitusõigus, kitsendused ja servituudid, lahendatakse liikluskorraldus ja

tehnosüsteemid ning seatakse keskkonnatingimused rajamiseks. Planeeringut on korrigeeritud

koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Detailplaneering, üks digikaust

2 (2)

58581095, [email protected]