Väike-Vohu REK-2023 maaparanduse ehitusloa andmisest teavitamine

OTSUS

01.09.2025 nr 6.1-3/32621

Maaparanduse ehitusloa andmine

Maaparanduse ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus kehtestatakse maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõigete 2, 4 ja 8 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 21.01.2025 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, mis on registreeritud kliendiportaalis PMAIS (teenus nr 2501593) ja dokumendihaldussüsteemis KIRKE (nr 13.1-3/25/11105) ning aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (registrikood 10033667) koostatud ehitusprojekti „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ (toimiku nimi: Väike-Vohu REK-2023, töö nr 231469, digitaalselt allkirjastatud 10.10.2024) on Maa- ja Ruumiamet tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ehitusloa andmise menetluse. Projektala asub Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Jaamaküla külas. Projektiga on kavandatud Vohu (TP-639) (MS/ehitise kood 6114760020110/002) maaparandusehitise rekonstrueerimine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise eesmärk metsamaal on liigse pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine.

KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkt 8 alusel, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Tulenevalt KeHJS § 11 lõikest 2 otsustab Maa - ja Ruumiamet keskkonnamõju hindamise algatamise või

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 2 ( 9 )

algatamata jätmise vajaduse. Maves OÜ (registrikood 10097377) koostas eelhinnangu „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Töö nr 23074“ (digitaalselt allkirjastatud 10.10.2024), lähtudes KeHJS § 6¹ lõikes 5 kehtestatud kriteeriumitest, mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22 (otsuse lisa 1). Maa- ja Ruumiamet teeb MaaParS § 23 lõike 4 alusel ehitusloa andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul MaaParS § 22 lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

2. KAASAMINE 2.1 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnanguga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud KIRKEs 13.08.2025 nr 13.1-3/25/11105-3). Keskkonnaamet (registrikood 70008658) esitas kooskõlastuse 26.08.2025 kirjaga nr 6-2/25/15787-2. Keskkonnaamet pidas vajalikuks, et projekti lisataks käokeele leiukoht, must-toonekure elupaik ja väike-konnakotka püsielupaigad. Projekteerija esitas täiendatud projekti 28.08.2025.

2.2 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnanguga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud KIRKE-s 13.08.2025 nr 13.1-3/25/11105-4). Saarde Vallavalitsus (registrikood 75033454) tähtajaks ei vastanud. Transpordiamet (registrikood 70001490) esitas kooskõlastuse 22.08.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/13528-2 tingimusel, et projektlahenduse elluviimisel lähtutakse Transpordiameti 04.04.2024 kirjas nr 7.1-2/24/5584-2 esitatud tingimustest.

2.3 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ning KeHJS § 11 lõike 2 primm 2 alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud KIRKE-s 13.08.2025 nr 13.1-3/25/11105-5). Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) tähtajaks arvamust ei esitanud.

2.4 Maa- ja Ruumiamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omaniku, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu koos lisadega MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (sh taotleja) (registreeritud 12.08.2025 nr 13.1-3/25/11105-2). Maaomanikud tähtajaks arvamust ei esitanud.

MaaParS § 22 lõike 6 kohaselt loetakse ehitusloa eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust esitatud, välja arvatud juhul,

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 3 ( 9 )

kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud. Maa- ja Ruumiamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus kaasati kõiki asutusi ja isikuid, kellel võis õigusaktist tulenev pädevus olla seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võis taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.

3. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL Maa- ja Ruumiamet võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle rakendusaktide sätted ning KeHJS. HMS § 4 lõige 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõige 2 rõhutab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 5 lõigetes 2 ja 4 on sätestatud haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lõige 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid.

3.1 Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/alusandmetest: 3.1.1 Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh projekt); 3.1.2 Maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang; 3.1.3 Üleriigiline planeering Eesti 2030+; 3.1.4 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; versioon 12.1; 02.02.2024. a); 3.1.5 Saarde valla üldplaneering (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 21.11.2024 otsusega nr 1-3/161); 3.1.6 Pärnu maakonna planeering, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; 3.1.7 Maaparandushoiukavad 2022-2027 (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); 3.1.8 Veemajanduskavad 2022-2027 (Keskkonnaministri käskkiri 07.10.2022. a nr 1-2/22/357); 3.1.9 Maa- ja Ruumiameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendusathena.agri.ee/connect/analyst/mobile; 3.1.10 Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakendused; 3.1.11 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd selliselt, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele. Metsaseaduse § 42 lõike 1 punkt 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv,

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 4 ( 9 )

paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi.

3.2 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang

Veekaitse Maves OÜ poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu alusel ei saa Väike-Vohu maaparandusehitise rekonstrueerimise töödest eeldada olulist keskkonnamõju veekeskkonnale. Mõju pinnaveele avaldub peamiselt tööde teostamise ajal ja kuni kraavide ning veega kokkupuutuvate pindade stabiliseerumiseni. Erosiooni ja hajuheite vältimiseks ei teostata töid veekaitsevööndis ega eesvoolude nõlvadel. Kraavid on jäetud olemasolevasse olukorda või projekteeritud on settebasseinid koos ehitusaegsete setteekraanidega. Projektialal ei esine karstialasid, mis võiksid põhjustada täiendavat koormust põhjaveele. Võib esineda kumuleeruv mõju (olemasolevate maaparandusehitiste + uute tööde mõju) vooluveekogude sette- ja toitainete koormuse osas, kuid see on ebaoluline, kuna rakendatakse sette edasikande vältimise meetmeid. Keskkonnataluvust ei ületata, pöördumatuid muutusi ei põhjustata ning inimese tervist, kultuuripärandit ega vara ei ohustata.

Kaitstavad loodusobjektid Projektiala läheduses asub III kaitsekategooria liigi Megalaria grossa (suur nööpsamblik) leiukoht. Tööde teostamise ala ei ohusta selle liigi säilimist, kuna rekonstrueeritavad kraavid ei mõjuta puudel kasvavat samblikku. Lähim kaitseala on Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) (minimaalselt 70 m kaugusel). Mõju nendele aladele ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevuse projekteerimisel on lähtutud põhimõttest, et vääriselupaikade (VEP) piires ning nende vahetus läheduses (kuni 50 m) ei rajata uusi kuivenduskraave ega rekonstrueerita olemasolevaid kraave, välja arvatud tehniliselt põhjendatud hooldustööd eesvooludel. Trassiraie VEP-i piires on välistatud ning VEP-ide kaitseks rakendatakse täiendavaid meetmeid, sealhulgas käsitsi voolutakistuste eemaldamist kraavides, kus trassiraie ei ole lubatud. Keskkonnamõju eelhinnangu ja täpsustatud projektlahenduse alusel on kavandatud tegevuse mõju vääriselupaikadele hinnatud ebaoluliseks. Kavandatud tööde teostamine ei kahjusta VEP-ide veerežiimi ega elupaikade struktuuri ning ei põhjusta nende ökoloogilise seisundi halvenemist. Seetõttu on objektiivsete andmete alusel välistatud oluline negatiivne keskkonnamõju vääriselupaikadele. Projekti koostamisel arvestatud tingimused on piisavad vältimaks olulist negatiivset mõju kaitsealuste taimeliikide leiukohtadele. Suure nööpsambliku leiukohas on tehtud lageraie, mis on leiukohta oluliselt kahjustanud ja kraavi rekonstrueerimine ei põhjusta täiendavat negatiivset mõju. Teiste kaitstavate taimeliikide leiukohtade läheduses jääb kraav praegusesse seisundisse ja hooldustööd tehakse kaugemal kui 50 m. Maves OÜ poolt koostatud eelhinnangus jõuti järeldusel, et kavandatud tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju kaitstavate lindude elupaikadele. Hiireviu pesapuu jääb projekteeritavast alast kaugemale kui 300 m, seega piirangud ehitustööde tegemiseks pesitsusperioodil ei ole vajalikud. Metsise elupaiga veerežiimi rekonstrueerimine ei muuda. Olulist mõju metsiste mängupaigale ei avaldu, kuna mürahäiringud ei ulatu 900 m kaugusele. Must-toonekurele pakuvad kraavilaiendid paremat toidu leidmise võimalust, luues mitmekesisemaid ja stabiilsemaid elupaiku kahepaiksetele ja selgrootutele. Väike- konnakotkale ei kaasne olulist negatiivset mõju, kuna tegevuskoht on majandatav

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 5 ( 9 )

metsamaa, mis ei ole tema tavapärane toitumisala. Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rohevõrgustikule.

Natura loodusala ja linnuala Projektalale lähim Natura 2000 ala on Valgeraba loodusala (730 m kaugusel). Maves OÜ koostatud eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei toimu Natura 2000 alal ega põhjusta kuivendava mõju edasikandumist nimetatud aladele. Objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandatava tegevusega kaasneks eraldi või koos muude tegevustega ebasoodne mõju Natura alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele või liikidele. Piirkonna geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu ei ole kavandatava tegevuse mõju Valgeraba ja Metsaääre loodusalade veerežiimile võimalik. Ehitustööde ajal lühiajalised olulised mürahäiringud ei ulatu loodusaladeni, mis asuvad kaugemal kui 500 m. Projektlahenduses on rakendatud tehnilisi ja töökorralduslikke lahendusi, mis välistavad olulise kumulatiivse mõju. Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki ei mõjutata ebasoodsalt, mistõttu täiemahulist Natura hindamist ei ole vaja läbi viia.

Maa- ja Ruumiamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning määratud maaparandussüsteemi ehitamise nõuded on piisavad, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Maaparandusehitiste rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, kus muutused ala mullastruktuuris aja jooksul juba toimunud. Projektalal ning selle mõjualas on olemasolev kasvukohatüüp tekkinud kraavide pikaajalise toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine settest eemaldamisega ei muuda ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist. Rekonstrueerimisprojekti koostamisel on arvestatud alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate kaitstavate loodusobjektide jätkuvalt soodsa seisundi säilimisega. Projekteerimisel on lähtutud kaitstava ala kaitse-eesmärkidest ja alal paikneva liigi elupaiganõudlustest ning ettevaatusprintsiipi rakendades arvestatud nende soodsa seisundi säilimisega. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega ei tekita alale täiendavat kuivendusmõju, sest projekti koostamisel on projekteerija kaalutlenud ja rakendanud töövõtteid, mis tagavad maaparandussüsteemi vajaliku toimimise, säilitades siiski kaitstava ala veerežiimi. Töövõtteid, mis muudaksid elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit ei ole projekteeritud. Projektlahendiga kavandatud töövõtted on üldisemat laadi ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud ettevaatus- ja vältimispõhimõtteid järgivad ning need kehtivad kogu projektala ulatuses. Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Maa- ja Ruumiamet jõudnud otsuseni, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, seega täiemahulist Natura hindamist ei ole vaja läbi viia. Maa- ja Ruumiametil on „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ projektile ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega kaitse-eesmärke.

4. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt MaaParS § 49 lõike 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõigete 1 kuni 5 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 6 ( 9 )

mulla veerežiimi, eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku, avatud eesvool peab olema võimalikult suure isepuhastusvõimega ja maaparandussüsteem peab minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning olema ohutu. HMS § 11 lõike 1 punkti 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). HMS § 40 lõige 1 alusel on menetlusosalisel on õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited. Maa- ja Ruumiamet on esitanud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada, kellel on seadusest tulenev pädevus, kes on seotud ehitusloa menetluse esemega ning omanikele, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui nad ei ole taotlust esitanud ja kinnisasjadega piirnevate kinnisasjade omanikele ning tuvastas, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud alused ehitusloa andmisest keeldumiseks. Tulenevalt KeHJS § 6¹ lõikest 5 on Maves OÜ koostanud maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu ja Natura eelhinnangu ning jõudnud veendumusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte. HMS § 4 lõike 1 alusel on Maa- ja Ruumiamet kaalutlenud otsustuse tegemist ning valinud erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust on Maa- ja Ruumiamet teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Maa- ja Ruumiamet on tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ja läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on taotleja esitanud Maves OÜ koostatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, sh Natura eelhinnangu. Lisaks kaasati menetlusse kõiki asutusi ja isikuid, kellel võis olla õigusaktist tulenev pädevus ja seotus ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võis taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet on ehitusloa menetluse käigus tuvastanud, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused.

5. OTSUS Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, majandus- ja tööstusministri 17.12.2024 määruse nr. 83 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ § 15 p 7, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 21.01.2025 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse (PMAIS teenus nr 2501593, KIRKE nr 13.1-3/25/11105) otsustan:

5.1 välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Jaamaküla külas Vohu (TP-639) (MS/ehitise kood 6114760020110/002) maaparandusehitise rekonstrueerimiseks aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (registrikood 10033667) koostatud ehitusprojekti „Väike- Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ (töö nr 231469), toimiku nimi: Väike- Vohu REK-2023 alusel. 5.2 jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt ehitusprojektis „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel Maves OÜ poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele. Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 7 ( 9 )

5.3 Teha käesolev otsus teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskusele, Saarde Vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Elektrilevi OÜ-le ja menetlusega seotud maaomanikele- ning valdajatele.

Maa- ja Ruumiamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.

(allkirjastatud digitaalselt) ANU NEMVALTS maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktor

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Maa- ja Ruumiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 8 ( 9 )

Ehitusloa andmed

Maakonnakeskus: Pärnu keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: 01.09.2025 Teenuse nr: 2519206 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: Väike-Vohu REK-2023 Projekti nimi: Väike-Vohu maaparandusehitiste

rekonstrueerimisprojekt Projekti number: 231469 Projekti koostamise aasta: 2024

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

75601:001:0679 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Pärnu maakond Saarde vald Jaamaküla

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

6114760020110 002 Vohu(TP-639)

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Kasutusviis: Metsamaa

Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta

Uurimistöö koostaja: AKTSIASELTS PROJEKTEERIMISBÜROO MAA JA VESI

Uurimistöö tegija: Henri Daniel Ots Ehitusprojekti koostaja: AKTSIASELTS PROJEKTEERIMISBÜROO

MAA JA VESI Ehitusprojekti tegija: Harri Hiisjärv Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: OSAÜHING LAANEKRAAV Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Ove Mengel

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 9 ( 9 )

Rekonstrueeritava/ehitatava maa­ala pindala ja eesvoolu pikkus

Pindala (ha): 145.0 Eesvoolu pikkus (km): 0.00

Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus

Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus

Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv

Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:

Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv

Rajatise nimetus Rajatiste arv

Settebassein 3

Muu 8

Dokumendid

Dokumendi tüüp Nimetus Keskkonnamõju hindamise aruanne

väike-vohu mps rekonstrueerimise keskkonnamõju eelhinnang 2024.05.08.pdf

Menetleja

Ingo Valgma 528 2353 [email protected]

Aruanne sisaldab infot, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks.

mai 2024

Väike-Vohu maaparandusehitiste

rekonstrueerimisprojekti

keskkonnamõju eelhinnang

8. mai 2024 1

Töö nimetus: Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti

keskkonnamõju eelhinnang

Töö number: 23074

Tellija: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

Koostas: Madis Metsur, Tuuli Vreimann, Kadri Normak

Kontrollis: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 2

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

2 KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................................... 5

2.1 TEGEVUSE EESMÄRK, ISELOOM JA MAHT ............................................................................ 5

2.2 TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING

LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA ................................................... 7

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NÄITEKS LOOMASTIK JA TAIMESTIK, KASUTAMINE ................ 7

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................... 8

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ............................................................ 8

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .................................................................. 8

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ................................................................................................................................... 8

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ......................................................................................................... 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 10

3.1 TEGEVUSE ASUKOHA KIRJELDUS, SEALHULGAS EELDATAVALT MÕJUTATAVA ALA

TUNDLIKKUS ................................................................................................................................... 10

3.1.1 Mullastik, geoloogia ja hüdrogeoloogia .................................................... 10

3.1.2 Veekogud ............................................................................................................. 14

3.2 REKONSTRUEERIMISPROJEKTI VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS ........................................ 14

3.3 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................... 15

3.4 KAITSEALAD JA KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .............................................................. 15

3.4.1 Kaitsealad ja hoiualad .................................................................................... 15

3.4.2 Kaitstavate taime-, seene- ja samblikuliikide kasvukohad ................. 16

3.4.3 Kaitstavate lindude elupaigad ...................................................................... 18

3.4.4 Vääriselupaigad ................................................................................................ 24

3.5 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA JA VESI

24

3.6 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND .............................................................. 24

3.7 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 25

4 NATURA EELHINDAMINE ................................................................................................ 26

4.1 ÜLDIST ............................................................................................................................... 26

4.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜMBRUSSE JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS ....... 26

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 3

4.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA ........................................... 28

4.4 INFORMATSIOON KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA ...................................................... 28

4.5 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALA ULATUSE MÄÄRATLEMINE, S.H TEISTE NATURA ALA

KAITSE-EESMÄRKE EBASOODSALT MÕJUTADA VÕIVATE PROJEKTIDE KIRJELDAMINE JA

ISELOOMUSTAMINE ....................................................................................................................... 28

4.6 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA ALADELE ........................ 29

4.6.1 Natura eelhindamise kontroll-loend .......................................................... 29

5 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 31

5.1 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 31

5.1.1 Vaskjõe looduskaitseala ................................................................................. 31

5.1.2 Kaitstavate taime-, sambliku- ja samblaliikide leiukohad .................. 32

5.1.3 Kaitstavate lindude elupaigad ...................................................................... 33

5.1.4 Vääriselupaigad ................................................................................................ 34

5.1.5 Rohevõrgustik .................................................................................................... 39

5.2 JÄÄTMED ........................................................................................................................... 39

5.3 AVARIIOLUKORRAD, ÕHUHEITMED, MÜRA JA VIBRATSIOON, INIMESE TERVIS, HEAOLU JA

VARA 40

5.4 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 40

5.5 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND .............................................................. 40

5.6 KUMULATIIVSED JA PIIRIÜLESED MÕJUD .......................................................................... 41

5.7 KLIIMAMÕJUD ................................................................................................................... 41

6 EELHINNANGU JÄRELDUS .............................................................................................. 42

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 4

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise aluseks on PB Maa ja Vesi AS koostatud

projekt „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ Edaspidi ka

„projekt“ või „kavandatav tegevus“.

Eelhinnang on koostatud juhindudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seaduse § 61 nõuetest 1 ning keskkonnaministri määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“2.

Eelhindamine annab ülevaate projekti elluviimisega kaasnevatest võimalikest

keskkonnamõjudest ja aluse otsustamiseks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik

või mitte.

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju on seni käsitlenud:

• RMK 23.06.2022. Keskkonnamõju analüüs. Koostajad Karl Ruukel ja Toomas

Hirse.

• Keskkonnaameti kiri 24.03.2023 nr 7-9/23/3838-2: „Arvamus Väike-Vohu

metsaparandusobjekti rekonstrueerimise kohta“.

• Käsitletava Väike-Vohu projekti peatükk 8. Keskkonnakaitse.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. § 61 Eelhinnang.

2 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu täpsustatud nõuded“.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 5

2 KAVANDATAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse eesmärk, iseloom ja maht

Vohu maaparandussüsteem 7117050020110 002 VOHU (TP-639) (Joonis 1) pindalaga

160 ha on ehitatud 1969. a. ja tänaseks on tekkinud vajadus rekonstrueerida

kuivendusvõrk ja truubid.

Joonis 1. Rekonstrueeritava Vohu maaparandusehitise asukoht (sinine kontuur)

teiste ümbruskonna maaparandussüsteemide seas (Maa-amet)

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on rekonstrueerida eelviidatud maaparandus-

süsteemi maaparandusehitised 145 hektaril RMK hallataval maal, et jätkata metsamaa

majanduslikku kasutamist.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 6

Kavandatava tegevuse asukohaks on: Kikepera küla, Saarde vald, Pärnu maakond.

Rekonstrueeritava maaparandusehitise senine piir on toodud joonisel 1. Maaparandus-

ehitise juurdepääs on Surju-Seljametsa (nr 19343) kõrvalmaantee 8,68 km,

mahasõiduga maaparandusehitist teenindavale Laimetsa teele (nr 7560703).

Projekteeritud on kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja uuendamine kokku 9,55 km

kraavidel ning eesvoolu uuendamine 0,55 km ulatuses. Veejuhtmetel ehitatakse või

rekonstrueeritakse settebasseinid (3 tükki) ja ehitatakse kraavilaiendid (8 tükki).

Rajatakse või rekonstrueeritakse truubid (9 tükki) ja teekraav 1,31 km ulatuses. (Vaata

projekti Joonis 1 „Kuivendusvõrgu plaan“).

Projekti peatükis 8.1. on ette nähtud keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimistööde käigus tuleb vältida vee reostamist,

veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähendamist. Selleks

tuleb tööde tegemisel rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:

• Mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvisel madalvee perioodil.

• Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus

võib lühikese aja jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni.

• Veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist

mahus, mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine, nõlva

uhtumine, nõlvajalami voolamine).

• Kaevetöödel veekogus tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või eeldused

selle kiireks taastumiseks. Selleks säilitada mahavõetud puude kännud ja

juurestik, seda eriti puhverribalt.

• Voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb

eemaldada voolusängist ja puhverribalt.

• Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse.

• Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ega

veekogudele lähemal kui 10 m. Masinatel, millel on visuaalse vaatlusega

tuvastatud õlileke, kasutamine on keelatud.

• Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht.

Täpsem tööde kirjeldus on toodud projekti seletuskirjas, joonistel ning tabelites.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 7

2.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022–20273 järgi on metsamaadel

paiknevate kuivenduskraavide ülesanne metsamaade üleujutuste vältimine.

Kavandatav tegevus täidab seda eesmärki. Maaparandushoiukavas käsitletakse

põhjalikumalt riigieesvooludel tehtavaid tegevusi, kuid neid antud projektiga ei

plaanita.

Vaskjõgi on lõigul Karuniidu peakraavi suubumiskohast kuni suubumiseni Reiu jõkke

riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, valgala on suurusega üle 25 km2.4 Ühiseesvoolu

veeseisust ja läbilaskevõimest sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva

maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

Eesti maaelu arengukava5 2014–2020 (versioon 11.2, 16. august 2023) järgi on 55%

(522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa sihipärane

kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide

nõuetekohane toimimine.

Saarde valla üldplaneeringu eelnõu 20236 järgi kattub kavandatava tegevuse idaosa

rohevõrgustiku tugialaga. Sellel alal jätkub senine maakasutus – metsa majandamine

maatulundusmaal (RMK hallataval Surju metskond 2 katastriüksusel).

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja

taimestik, kasutamine

Kavandatud tegevus toimub alal, kus on juba kuivendusvõrk olemas ja uusi alasid

kuivendusvõrguga ei hõlmata.

Setted tõstetakse kraavidest välja ja kasutatakse kohapeal - tõstetakse kraavi muldesse.

Kavandatava tegevuse jaoks kasutatakse kive ja veeriseid, plasttorusid, geotekstiili,

erosioonitõkkematte, puuvaiu (vaata projekti tabel 3).

3 Maaparandushoiukavad 2022–2027 | Maaeluministeerium (agri.ee)

4 Maa-ameti kaardirakendus Maaparandussüsteemid

5 https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020

6 Saarde valla üldplaneeringu eelnõu oktoober 2023

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 8

2.4 Tegevuse energiakasutus

Ehituse käigus kasutatakse vedelkütuse jõul töötavaid ehitusmasinaid.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega kaasnevad töödeaegsed ajutised häiringud nagu müra,

heitgaasid ja vibratsioon, mida tekitavad ehitusmasinad nagu mootorsaed, veokid,

buldooserid, kopad jms. Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega

lõhna ei kaasne kavandatava tegevusega rohkem, kui tavapärase ehitustegevuse ajal

ning pole põhjust eeldada, et kaasnev mõju oleks oluline.

Tavapäraselt toimuvad sellised tööd päevasel ajal, mil tehisvalguse kasutamise vajadus

on ebatõenäoline. Pole põhjust eeldada, et ehituseks kasutatakse kiirgusallikaid.

Pole põhjust eeldada, et ehituse ajal toimuks heiteid pinnasesse (avariiolukordade

võimalikku teket on käsitletud peatükis 2.7 „Tegevusega kaasnevate avariiolukordade

esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus“).

Veesängis tehtavate tööde ajal võib kaasneda ajutisi muutusi veekeskkonnas, sest

setete eemaldamisega kaasneb setete kandumine allavoolu.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Tekkivateks jäätmeteks on likvideeritavad ja asendatavad truubid (raudbetoon).

Mitteolulisel määral võib tekkida ka olmejäätmeid.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke. Avariiolukordadega kaasneva heite suurus piirdub masinas oleva

kütuse või õli kogusega.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 9

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse ellu viimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga7 ettevõtet ei

kavandata.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes8 on väike.

7 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

8 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 10

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala

tundlikkus

3.1.1 Mullastik, geoloogia ja hüdrogeoloogia

Väike-Vohu projektiala paikneb Liivi lahe rannikumadalikul. Reljeef on tasane,

maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt vahemikus 10–12 meetrit, tõusuga ida

suunas. Looduslikult on piirkond olnud liigniiske. Verstakaardi9 järgi on kraavivõrk

projektipiirkonda rajatud enne 1906. aastat. Praegune kuivendusvõrk on rajatud 1969.

aastal.

Vaadeldavas piirkonnas määrab rekonstrueeritava maaparandussüsteemi võimaliku

mõjuala veekeskkonnale läänest Vaskjõgi (mille veetase on ligikaudu 7 m abs), põhjast,

idast ja lõunast projektiala ümbritsevad maaparandussüsteemid (vaata Joonis 1).

Püsivalt liigniiskelt alalt on aurumine lähedane sademetega. Väga aeglase pinnavee ära

valgumise tõttu on sarnased lauged alad looduslikus olekus enamuse aastast

liigniisked, kuid kuivavad suve lõpuks sedavõrd, et ulatuslikku soostumist ei teki.

Soolaigud võivad tekkida lohkvormidesse, kust pinnavesi ära ei pääse.

Metsakuivendusobjekti mullaerimid on projekti andmetel leostunud ja leetjad

gleimullad (Go ja GI), leede-turvastunud muld LG1 ja leetunud gleimuld LkG. Kohati

esineb (metsakvartalis (kv) SJ107) väga õhuke madalsoomuld M` (turba tüsedus

30...50cm) ja kv SJ113 kirdeosas õhuke madalsoomuld M´´ (turba tüsedus 50...100cm)

ning sügav madalsoomuld M´´´ (turba tüsedus üle 100 cm).

Maa-ameti geoportaali mullakaardi andmetel on põhiliseks pinnaseliigiks liivpinnas

(pl), kohati esineb kerge kuni raske liivsavi (ls`...ls```) ja rähkne kerge liivsavi (r1ls`).

Pinnakatte paksus on piirkonnas 3-15 m, pinnakatte paksus väheneb ida suunas, kus

projektialast kagu pool avaneb maapinna lähedal (alla 1 m sügavusel) ka aluspõhi.

Pinnakattes on valdav moreen, vahetult projektialal esineb pinnakihina jääjärve savi ja

Antsülusjärve liiv paksusega kuni 2 m. Liivas võib esineda savikaid vahekihte. Kohati

esineb madalsoolaike. Vaata joonis 3.

9 Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 11

Joonis 2. Piirkonna aluspõhja reljeef kavandatava tegevuse alal (Maa-amet 1:50000

geoloogiline baaskaart). Valgeraba ja Metsaääre loodusalad asuvad Devoni

vettpidavatest kivimitest koosneval aluspõhja platool.

Aluspõhjaks on Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistu (D2nr): dolokivi- ja

domeriidikihtide vaheldumine koos savi- või aleuroliidi vahekihtidega. Narva kihistu on

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 12

regionaalne veepide. Vettpidava aluspõhja platoole on kujunenud Valgeraba. (Joonis

2).

Projektialast lõuna pool Vaskrääma külas asuva puurkaevu (katastri nr 59122)

geoloogiline läbilõige on toodud tabelis Tabel 1.

Tabel 1. Piirkonna tüüpiline läbilõige puurkaevu (katastri nr 59122 10) andmete

alusel.

Maapinnalt esimeseks põhjaveekihiks on Kesk-Alam-Devoni liivakivi ja Siluri

karbonaatkivimitega seotud põhjaveekompleks, mis on piirkonnas oluliseks

põhjaveeallikaks. Põhjaveekiht lasub regionaalse Narva veepideme ja saviliivmoreeni

all 33–37 m sügavusel maapinnast (vaata Tabel 1).

Projektialaliivades esinev põhjavesi ei moodusta põhjaveekihti. Põhjavee laiem

liikumine piirkonnas on tõkestatud liivsavi ja moreeni avamustega mulla all, ida pool ka

Narva veepideme avanemisega maapinna lähedusse. Samuti tõkestavad põhjavee

äravoolu võimaluse Valgeraba poolt projektialale nende vahel lasuv moreen ja

aluspõhja regionaalne veepide (Joonis 3).

Maapinna lähedal esineb lokaalne põhjavesi eelkirjeldatud liivades. Liivaga seotud

põhjavesi toitub sademetest (liigniiskel alal 0–100 mm aastas) kraavide vahelisel alal ja

põhjavee väljavool toimub lähematesse liiva avavatesse kuivenduskraavidesse.

Piirkonna veerežiim sõltub valdavalt sademetest ja koguaurumisest ning pinnavee

äravoolust kraavide kaudu.

10 Veka (keskkonnainfo.ee)

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 13

Joonis 3. Piirkonna pinnakatte kaart kavandatava tegevuse alal (Maa-amet 1:50000

geoloogiline baaskaart). Projektiala peamine pindmine sete on liiv (täpid). Vaskjõest

idasse jääval ümbritseval alal levivad vettpidavad või suhteliselt vettpidavad setted

ja kivimid. (Legend: horisontaalne viirutus – savi, pruun – moreen, roosa – õhukese

pinnakattega Devoni vettpidavad kivimid).

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 14

3.1.2 Veekogud

Projektiala ümbritsevad looduslikud jõed olid piirkonnas Vaskjõgi ja Mudaoja, mille

vahele oli juba enam kui sada aastat tagasi rajatud kuivenduskraavid11.

Rekonstrueeritava maaparandusehituse eesvooluks on Vaskjõgi, (VEE1147600), mis on

veekogum (1147600_1). Vaskjõgi on ühiseesvool, mille korrashoiu tagab riik (kood

6114760020000).

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangu järgi12 on

Vaskjõe veekogumi koondseisund hea.

3.2 Rekonstrueerimisprojekti võimaliku mõjuala ulatus

Vaadeldavas piirkonnas määrab rekonstrueeritava maaparandussüsteemi võimaliku

mõjuala veekeskkonnale läänest Vaskjõgi, põhjast, idast ja lõunast projektiala

ümbritsevad maaparandussüsteemid. Vaata Joonis 1.

Kuivenduskraavid ja eesvoolud ei ava ega mõjuta projekti piirkonnas põhjaveekihte.

Maapinnalt esimene Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht lasub regionaalse Narva

veepideme ja saviliivmoreeni all 33–37 m sügavusel maapinnast. Pinnakatte liivas

esineb maapinnalähedane põhjavesi (pinnasevesi) laiguti ning ei moodusta põhja-

veekihti13, kus vesi saaks laiemal alal liikuda. Projektiala kuivendamise mõju ümbrus-

konnale on piiratud suhteliselt vettpidavate setete (moreen, savi) levikuga projektiala

ümber (Joonis 3).

Metsakuivenduskraavid on rajatud pinnavee ärajuhtimiseks metsast ning nende

taastamise mõju põhjavee tasemele projekti alal ebaühtlase kihina liivsavil ja moreenil

levivates liivades14 piirdub valdavalt mõnekümne meetriga rekonstrueerivast kraavist

ega ulatu kaugemale sajast meetrist ega järgmisest lähimast kraavist. (Kuivendatud

metsa ajas muutuv veerežiim sõltub eelkõige sademetest, koguaurumisest ja pinnavee

äravoolutingimustest (sh kraavide seisundist ja mikroreljeefist). Põhjaveevoolu osakaal

11 Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus, verstakaart

12 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaportaal Veekogumite koondseisund 2022

13 Veeseadus § 15 – Riigi Teataja: Põhjaveekiht on üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud

geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses

ulatuses voolata, või millest saab olulises koguses vett võtta.

14 Maa-amet 1:50 000 ja 1:400 000 geoloogilised kaardid

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 15

maaparandussüsteemi veeringes ei ületa ka põhjaveekihi olemasolul kraavide

sügavuses 10% sademetest.

Ehitustööde ajal võivad mürarikkad (nt metsaraie, tsiklivõistlused, laskeharjutused)

tööd häirida pesitsevaid linde kuni 500 m kaugusel.15

Ehitustööde ajal ja mõne aja jooksul pärast seda kandub rohkem setteid ja heljumit

allavoolu. Need võivad jõuda ka Vaskjõkke. Tavaliselt kaob väiksemgi mõju ühe või

paari suurveega.

3.3 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Kavandatava tegevuse tulemusel maakasutus ei muutu. Maaparandussüsteemide

rekonstrueerimise eesmärk on praeguse maakasutuse jätkumise võimaldamine.

3.4 Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid

3.4.1 Kaitsealad ja hoiualad

Lähim kaitseala on Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567), mis asub objektist

minimaalselt 70 m kaugusel, kuid on teisel pool riigiteed ja Vaskjõge. Siia võib

lühiajalise häiringuna ulatuda kavandatava tegevuse alalt ehitusaegne müra.

Vaskjõe looduskaitseala kaitse-eesmärkideks16 on:

1) elupaigatüübid, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid

on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*);

2) liigid, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III

kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius).

Kaitse eesmärgiks on ka II kategooriasse kuuluv lind valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos )17.

15 Keskkonnaamet 2019. Merikotka kaitse tegevuskava

16 Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr 89 „Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri“

17 EELIS infoleht.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 16

Hallpea rähni18 elupaik ja -viis: Elutseb hõredamates sega- ja lehtmetsades, samuti

saludes, parkides, puisniitudel, alleedel, vanades talukohtades jne. Suuri metsamassiive

väldib.

Musträhn 19 pesitseb Eestis peamiselt vanemates valgusküllastes männikutes ning

leht- ja segametsades, sageli raielankidel või nende läheduses ja muudel servaaladel

nagu rabaservad, jõeäärsed jm. Harva pesitseb ka parkides ja väiksemates puistutes.

Ohuteguriks on vanade metsade pindala vähenemine ning pesitsemiseks sobivate

jämedate puude eemaldamine metsaraie käigus. Samas on tegu liigiga, kes saab

raiesmikel väga hästi hakkama.

Valgeselg-kirjurähn 20 kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse, kuid õnneks on

nende arvukus stabiliseerunud ja praegu võib öelda, et tegu on soodsas seisundis oleva

liigiga. Peamisteks ohuteguriteks on eriti Euroopas elupaigaks sobivate metsade

pindala vähenemine, lehtpuuliikide raieküpsuse vanuste alandamine,

okaspuukultuuride rajamine lehtpuu kasvukohatüüpi ning vanade lehtpuude ja

seisvate surnud puude eemaldamine metsade majandamisel.

Muud lähemad hoiualad ja kaitsealad nagu Valgeraba hoiuala ja Vaskrääma

põlispuudesalu asuvad väljapool kavandatava tegevuse võimalikku mõjuala (vaata

peatükk 3.1 ja 3.2) ning neid käesolevas töös põhjalikult ei kirjeldata.

3.4.2 Kaitstavate taime-, seene- ja samblikuliikide kasvukohad

Projektala lõunaosal ja selle läheduses on III kaitsekategooria liikide suur nööpsamblik,

kaheleheline käokeel, helleri ebatähtlehik ja II kaitsekategooria liigi kolmehõlmaline

batsaania leiukohad (Joonis 4).

18 https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PICCAN.htm

19 https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/DRYMAR2.htm

20 https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/DENLEU2.htm

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 17

Joonis 4. Kaitsealuste taime-, seene- ja samblikuliikide kasvukohad (EELIS

21.03.2024, Maa-amet 2024).

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 18

Kolmehõlmaline batsaania21 kasvab niisketes metsades polstrina maapinnal. Eestis

haruldane, esineb peamiselt Eesti lääneosas. Ohuteguriteks on metsamajanduslik

tegevus ning kaitsesoovituseks on vältida metsade majandamist, eeskätt raiet ja

kuivendamist.

Kahelehine käokeel 22 kasvab peamiselt mitmesugustel niitudel, loopealsetel ja

kadastikes, aga ka hõredates metsades ja sihtidel, sooservadel ja kraavipervedel. Esineb

hajusalt. Laialt levinud kogu Eestis. Kahelehise käokeele ohuteguriteks on võsastumine,

metsastumine, lageraie, korjamine. Kaitsesoovitusteks liigi olemasolevate

populatsioonide ja nende kasvukohtade säilitamine. Elupaiga säilitamiseks on vajalikud

hooldamis- ja taastamistegevused.

Suur nööpsamblik23 kasvab peamiselt leht- ja segametsades vanematel puudel. Kõige

sagedasem haaval ja saarel, kuid leitud ka teistel lehtpuudel. Esineb väga sagedaselt.

Enim leiukohti on teada Pärnumaalt. Ohuteguriks on metsamajanduslik tegevus. Suure

nööpsambliku kasvukohti tuleb säilitada looduslähedasena ning vältida metsaraiet;

lisaks haavale ja saarele ka teiste puuliikide raiet, kuna see võib muuta niiskus- ja

valgustingimusi. Liigi edasileviku soodustamiseks võiks ka kasvukohtade ümbruses

võimalusel säilitada vanu haavikuid, saarikuid ja vastavaid segametsi.

Helleri narmaskarikas, Helleri ebatähtlehik 24 kasvab kõdupuidul. Sagedusklass:

pillatult. See on levinud vähearvuliselt peaaegu üle Eesti. Ohuteguriks on

metsamajanduslik tegevus, metsahooldustööd, lagunevate ja õõnsate ning kuivade

puude kadumine/hulga vähenemine, puuliikide osakaalu muutmine metsades,

metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine, lageraied.

Liigi kaitseks ei tohi muuta vanades metsades metsa vanuselist ja liigilist struktuuri,

vältida metsade kuivendamist ning mitte eemaldada mahakukkunud suuri lamatüvesid.

3.4.3 Kaitstavate lindude elupaigad

Väike-Vohu maaparandussüsteemi kirdenurgast 100 m kaugusele jääb II kategooria

kaitsealuse linnu metsise (Tetrao urogallus) elupaiga (KLO9133462) läänepiir (Joonis 5).

See on laienenud (24.02.2024 seisuga) võrreldes rekonstrueerimisprojekti

21 https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Bazzania_trilobata.html

22 https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Platanthera_bifolia.html

23 https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Megalaria_grossa.html

24 https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Anastrophyllum_hellerianum.html

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 19

kuivendusvõrgu plaanil tooduga (01.2024) kogu projektiala ulatuses põhja suunas piki

Kilingi-Nõmme 220-330 kV elektriliini.

Vastavalt EELIS25 andmetele asuvad lähimad metsise püsielupaigad enam kui 3 km

kaugusel Vohu maaparandussüsteemist kagus (Jaamaküla metsise püsielupaik

KLO3000650 ja Lutsu metsise püsielupaik KLO3000661) ja läänes (Mustraba metsise

püsielupaik KLO3000662). EELIS andmetel jääb lähim metsise mänguala Vohu

maaparandussüsteemist kagusse vähem kui 900 m kaugusele.

Joonis 5. Metsise elupaigad, mängupaigad ja püsielupaigad (EELIS 21.03.2024, Maa-

amet 2024).

Nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega veedavad metsised olulise osa ajast kuni

3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad olulised toitumis- ja puhkepaigad

erinevatel aastaaegadel. Elupaigasiseselt eelistab metsis neid piirkondi, kus häirimist ei

25 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 20

esine ning väldivad rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid alasid. Müraga seotud

häiringud põhjustavad metsistel stressihormoonide suurenemist. Oluliseks peetakse

mõju (kaitse tegevuskava), kui tegevus leiab aset kuni 1 km kaugusel mängu tsentrist.

Silmas tuleb pidada, et metsis on kõige enam mõjutatav just tema mänguperioodil26.

Rewild OÜ poolt 2022. a koostatud eksperthinnangus27 on toodud, et metsise mängule

avaldub tugev mõju, mis kaasneb müratasemega >40 dB, mõõdukas mõju 35-40 dB-

ga ja nõrk mõju <35 dB-ga. Toitumisalal kaasneb tugev mõju >50 dB-ga, mõõdukas

mõju 45-50 dB ja nõrk mõju <45 dB-ga. Aruandes ei ole toodud otseseid viiteid, kust

antud müratasemed pärinevad ja kas tegemist on inimkõrvale kohandatud

müratasemetega või mitte. Arvestades töö konteksti, võib eeldada, et mõeldud on

dBA27.

Vohu maaparandussüsteemist 200 m läänesuunda (teisel pool Surju-Seljametsa

kõrvalmaanteed ja Vaskjõge) jääb III kategooria kaitsealuse linnu hiireviu (Buteo buteo)

elupaik28 (Joonis 6). Kuna ta on väga tundlik pesitsusaegsele häirimisele, ei tohiks

metsatöid teha asustatud pesale lähemal kui 300–450 m. Vanasti oli hiireviule ja teistele

röövlindudele tõsiseks ohuks vaenamine inimese poolt nn kullisõdades. Tänapäevalgi

aga ohustab neid pestitsiidide kasutamine põllumajanduses. Rahvusvaheliselt on

hiireviu soodsas seisundis ja tema arvukus on tõusnud. Aprilli jooksul muneb pessa 3–

4, kehvemal aastal 1–2 muna. Munad on valged, pruunikate ja hallikate laikudega.

Pojad kooruvad 34 päeva pärast, mai lõpul, ning lennuvõimestuvad juuli algul.

Must-toonekure (Ciconia nigra) 29 elupaik KLO9128699 jääb projektialast 570 m

kaugusel idasse. Sinna on moodustatud Kikepera must-toonekure püsielupaik

(KLO3002084). Viimane pesitsemine on registreeritud vaatlusega 2007. aastal (EELIS).

Must-toonekurg kuulub Eestis I kaitsekategooria liikide hulka. Eestis on must-

toonekurg ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2019) kriitilises seisundis.25

Must-toonekurg eelistab Eestis kasutada elupaigana varjuliste vooluveekogude

lähedusse jäävaid looduslikke mitmekesiseid ja vanu metsamassiive. Liik toitub

mitmekesistes biotoopides – kalatiikidest küntud põldudeni, kuid eelistatud

26 Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Kõnnu küla Rinnaku II kruusakarjääri mõju linnustikule.

Eksperthinnang. OÜ Maves, 2023.

27 OÜ Rewild. 2022. Päädeva-Konuvere teelõigu mõju metsise elupaikadele.

28 Hiireviu elupaik jääb Vaskjõe looduskaitseala territooriumile, kuid ei ole märgitud looduskaitseala

kaitse-eesmärgina.

29 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 21

toitumispaigaks on väikesed vooluveekogud. Toitumisveekogude valikul on tähtis selle

puhtus. Eestis tehtud toitumisalade uuringu kohaselt leiti, et toonekurgede poolt

valitud veekogud (võrdluses juhuslike vooluveekogudega) on oluliselt parema

ligipääsuga (ülalt), rohkem kivise ja savise põhjaga, läbipaistvama veega ning oluliselt

vähem mudase põhjaga kui juhuslikud veekogud. Sügavaid ja/või mudase põhjaga

veekogusid musttoonekured väldivad. Tulemused näitasid, et Eestis peetakse must-

toonekurgede poolt kõige kvaliteetsemateks toitumiskohtadeks looduslikke ojasid

ning kraavid ei ole üldiselt kvaliteetsed toitumispaigad. Must-toonekure põhitoiduks

on kalad ja kahepaiksed, harvem putukad või väikesed imetajad. Vanalinnud võivad

toiduotsingutel käia 25–40 km kaugusel poegadega pesast. Toitumispaikade arv ja

kvaliteet on määrava tähtsusega liigi ellujäämuse ja sigivuse seisukohalt. 29

Must-toonekure suure tähtsusega ohutegurid on toitumisalade degradeerumine ning

looduslikud mõjutegurid. Suure tähtsusega ohutegur võib 20 aasta jooksul viia Eesti

asurkonna kahanemisele enam kui 20% ulatuses. Olemasolevate toitumisalade

kvaliteedilangus võib tuleneda järgnevast: jätkuvast maaparandusest, toitumisaladena

kasutatavate veekogude kallaste võsastumisest, sobivate saakobjektide vähesusest,

häirimisest.29

Keskmise tähtsusega ohutegur on pesitsusaegne häirimine pesapaikades ja

toitumispaikadel. Must-toonekurg on inimpelglik lind ning väga tundlik inimtegevuse

suhtes pesapaiga läheduses. Häirimise mõju, mis tuleneb ennekõike

metsamajanduslikest töödest pesitsusajal, on kindlasti suurem seni teadmata

pesapaikades, mis asuvad väljaspool kaitsealasid majandusmetsades. Häirimist saab

vähendada kaitsemeetmete rakendamisega püsielupaikades ja kaitsealadel, kuid

välistada on seda raske. 29

Tammuru väike-konnakotka (Clanga pomarina) püsielupaik (KLO3001806) jääb

enam kui 800 m kaugusele Vohu MPS piiridest ja Vaskjõe väike-konnakotka

püsielupaik (KLO3002393) 650 m kaugusele (püsielupaikade asukohtasid kirjeldab

Joonis 6).

Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega

ringikujulist ala ümber pesa, just selles raadiuses toimub suurem osa kotkaste

igapäevategevusest. Väike-konnakotka elupaika iseloomustab mosaiiksus, kus

pesametsad piirnevad saagijahiks kasutatavate avamaastikega. Traditsiooniliselt

majandatavad avatud rohumaad (karjamaad ja heinamaad), mis paiknevad kahe või ka

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 22

enama kilomeetri raadiuses sobivatest pesitsusmetsadest, on väike-konnakotkaste

jaoks peamiseks toitumisalaks30.

30 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 23

Joonis 6. Kaitsealuste loomaliikide elupaigad, hoiualad, kaitsealad, Valgeraba

loodusala (EELIS 21.03.2024, Maa-amet 2024).

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 24

3.4.4 Vääriselupaigad

Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või

haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Projektialal ja sellega piirneval alal on

eraldatud vääriselupaigad: VEP126004, VEP126005, VEP126007, VEP126010,

VEP126026 ja VEP126051. Vääriselupaikade asukohad on kantud projekti joonistele

(Joonis 1. Kuivendusvõrgu plaan) ning täpsem info nende kohta on toodud peatükis

5.1.4

3.5 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara

ja vesi

Kavandatava tegevuse ala on maatulundusmaa, mida kasutatakse metsa

majandamiseks.

Maavarade maardlaid ega leiukohti, samuti kehtestatud põhjaveevaruga ala projekti

piirkonnas ei ole.

Kavandatava tegevuse idaosa kattub rohevõrgustiku tugialaga. Sellel alal jätkub senine

maakasutus – metsa majandamine maatulundusmaal.

3.6 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Rekonstrueeritaval maaparandusehitisel elamuid ei ole. Maaparandusehitise lõunaosa

läänepiiri läheduses on mõned majapidamised ja põhjapiiril läheduses üks

majapidamine, keda töödega kaasnev müra võib lühiajaliselt häirida (kaugus on toodud

lähimast rekonstrueeritavast objektist):

• Seljaku (56801:004:0264) 200 m;

• Tiuksu (56801:001:1241) 235 m;

• Altmardi (56801:004:0096) 360 m;

• Loometsa (56801:004:0263)100 m;

• Puurimäe (56801:004:0158) 200 m;

• Murru (56801:004:0232) 475 m;

• Raku (56801:004:0631) 385 m;

• Hinvese (56801:004:0124) 175 m;

• Saare (56801:004:0040) 400 m;

• Kastani (56801:005:0268) 50 m;

• Laimetsa (56801:005:0270) 220 m;

• Nakki (56801:005:0133) 490 m.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 25

3.7 Kultuuriväärtused

Kavandatavate tööde piirkonnas ei ole muinsuskaitseobjekte31.

Kavandatavate tööde piirkonnas asub kolm pärandkultuuri objekti: Piiri talukoht,

Vahemets (Punane männik) ja Laua siht.32

31 Maa-ameti kaardirakendus, Kultuurimälestised

32 Maa-ameti kaardirakendus, Pärandkultuur

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 26

4 NATURA EELHINDAMINE

4.1 Üldist

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja

kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja

elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud

tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel

Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja

projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise

metoodilised juhised“ ja juhendil "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodus-

direktiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ).33

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkideks olevate elupaigatüüpide või liikide seisund

halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole

võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi

alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille

tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus

selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad

meetmed.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse

olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta.

4.2 Kavandatava tegevuse ümbrusse jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatavale tegevuse alale lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on 750

m kaugusel asuv Valgeraba loodusala ja 2 km kaugusele jääv Metsaääre loodusala

33 https://envir.ee/media/1353/download

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 27

(Joonis 7). Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad linnualad jäävad enam kui 7 km

kaugusele.

Joonis 7. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodusalad (EELIS 21.03.2024, Maa-

amet 2024).

Valgeraba loodusala (RAH0000327) kaitse -eesmärgiks on direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud kaitstavad elupaigatüübid rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Valgeraba loodusala piirid kattuvad Valgeraba hoiualaga (KLO2000287).

Loodusala loodenurk asub 750 m kaugusel projektiala kagunurgast.

Metsaääre loodusala (RAH0000326) jääb projektialast 2 km kaugusele lõuna poole.

Loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo-ja rabametsad (*91D0).

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 28

Metsaääre loodusala piirid kattuvad Metsaääre looduskaitseala (KLO1000574)

piiridega.

4.3 Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole vajalik kaitsealade ökosüsteemi ega elupaikade säilitamiseks.

Kavandatav tegevus ei ole loodusalade kaitsekorralduse seisukohast vajalik tegevus.

Kaitsealast väljapoole jäävad kraavid täidavad senise maakasutuse säilitamise eesmärki.

4.4 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus on toodud käesoleva aruande peatükis 2

„Kavandatav tegevus“. Täpsema ülevaate saab projekti seletuskirjast ja selle jooniselt 1,

mida käesolevas eelhinnangus uuesti ei esitata.

4.5 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatuse määratlemine, s.h teiste

Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada võivate projektide

kirjeldamine ja iseloomustamine

Vaadeldavas piirkonnas määrab rekonstrueeritava maaparandussüsteemi võimaliku

mõjuala veekeskkonnale Läänest Vaskjõgi, põhjast, idast ja lõunast projektiala

ümbritsevad maaparandussüsteemid.

Aluspõhja vettpidavate kivimite platool (Joonis 2) projektialast 750 m kaugusel asub

Valgeraba loodusala ja 2 km kaugusel lõunas Metsaääre loodusala.

Kuivenduskraavid ja eesvoolud ei mõjuta projekti piirkonna põhjaveekihte. Maapinnalt

esimene Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht lasub regionaalse Narva veepideme (Kesk-

Devoni ladestiku Narva kihistu dolokivi- ja domeriidikihtide vaheldumine koos savi- või

aleuroliidi vahekihtidega). ja saviliivmoreeni all 33–37 m sügavusel maapinnast.

Ehitustööde ajal lühiajalised olulised mürahäiringud ei ulatu loodusaladeni, mis asuvad

kaugemal kui 500 m.

Pole teada, et lähiajal kavandataks piirkonnas muid tegevusi, mis võiks koosmõjus

kavandatava tegevusega põhjustada negatiivset mõju Valgeraba või Metsaääre

loodusaladele.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 29

4.6 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Valgeraba loodusala sooelupaikade kaitseks ei tohi muuta nende veerežiimi.

Valgeraba kuivendamine projektiala maaparanduskraavide rekonstrueerimise mõjul on

välistatud piirkonna geoloogilise ehitusega. Põhjavee liikumise Valgeraba ja Väike-

Vohu maaparandussüsteemi vahel tõkestavad nende vahel lasuv moreen ja aluspõhja

regionaalne veepide Vaata joonised Joonis 2 ja Joonis 3.

Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele on välistatud.

4.6.1 Natura eelhindamise kontroll-loend

Küsimus

Vastus

Valgeraba

loodusala

Metsaääre

loodusala

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel

arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada

asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu

või asustustihedust?

Ei Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega

vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei. Ei.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate,

loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne)

vähenemist või hävimist?

Ei. Ei.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena

kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja

asustustihedust?

Ei Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide

saavutamist?

Ei Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala

olemust määravates aspektides (nt toitainete

tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi

toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei Ei

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 30

Järeldus: Piirkonna geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu ei

ole kavandatava tegevuse mõju Valgesoo ega Metsaääre loodusala veerežiimile

võimalik.

Objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandatava tegevusega kaasneks

eraldi või koos muude tegevustega ebasoodne mõju Natura alade terviklikkusele

ja kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele või liikidele.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 31

5 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Alljärgnevalt on antud mõju hinnang arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• mõju piiriülesust;

• mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

5.1 Looduskeskkond

5.1.1 Vaskjõe looduskaitseala

Mõju looduskaitseala veerežiimile. Kavandatava tegevuse alale on praegune

kuivendusvõrk rajatud 1969. aastal. Maaparandusehitise võimaliku kuivendava mõju

väljaspool maaparandusehitist määrab suures plaanis piirkonna jõgede ja ojade ning

eesvoolude ja piirdekraavide sügavus. Kavandatava tegevusega eesvoole ega

piirdekraave sügavamaks ei kaevata.

Vaadeldavas piirkonnas määrab rekonstrueeritava maaparandussüsteemi võimaliku

mõjuala veekeskkonnale läänest Vaskjõgi, põhjast, idast ja lõunast projektiala

ümbritsevad maaparandussüsteemid.

Kuivenduskraavid ja eesvoolud ei mõjuta projekti piirkonnas põhjaveekihte ega mõjuta

selle kaudu maapinnalähedase põhjavee veetaset ümbruskonnas. Maapinnalt esimene

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht lasub regionaalse Narva veepideme ja saviliivmoreeni

all 33–37 m sügavusel maapinnast.

Põhjaveetaseme alanemise mõju Vaskjõe looduskaitsealale välistab projektiala ja

kaitstavat ala eraldav Vaskjõgi.

Järeldus: Kavandatud tegevusel ei ole negatiivset mõju Vaskjala looduskaitseala

veerežiimile ja sellest sõltuvatele elupaikadele ega liikidele.

Mõju Vaskjõele (elupaigatüüp jõed ja ojad) sette ja heljumi ärakande tõttu.

Ehitustööde ajal ja mõne aja jooksul pärast seda kandub rohkem setteid ja heljumit

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 32

allavoolu. Need võivad jõuda ka Vaskjõkke. Tavaliselt kaob väiksemgi mõju ühe või

paari suurveega.

Projektis on lisaks settebasseinide rajamisele veekogudele olulise negatiivse mõju

vältimiseks kavas järgmised tehnilised abinõud:

• Mullatöid veejuhtmetel teha suvisel madalvee perioodil.

• Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus

võib lühikese aja jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni.

• Veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist

mahus mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine, nõlva

uhtumine, nõlvajalami voolamine).

• Kaevetöödel veekogus tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või

eeldused selle kiireks taastumiseks. Selleks säilitada mahavõetud puude

kännud ja juurestik, seda eriti puhverribalt.

Järeldus: Projektiga kavandatud abinõude rakendamisel ei ole kavandataval tegevusel

olulist negatiivset mõju Vaskjõe ökoloogilisele seisundile, säilib senine hea ökoloogiline

seisund.

Kaitsealuste lindude häirimisvõimalus. Ehitustööde ajal võivad ajutised

mürahäiringud ulatuda kuni 500 m kaugusele. Looduskaitsealal on kaitse all kolm

rähniliiki, kes ei ole liigikirjelduste alusel (vaata peatükk 3.4.1.) väga tundlikud

mürahäiringule. Ka peaks nad olema harjunud Surju-Sillaotsa teelt tuleva mürafooniga.

Järeldus: Kavandatud tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju Vaskjala looduskaitseala

kaitsealustele linnuliikide seisundile.

5.1.2 Kaitstavate taime-, sambliku- ja samblaliikide leiukohad

Projektala kagunurgas on III kategooria kaitsealuse liigi suur nööpsamblik leiukoht

KLO9701869 (vaata Joonis 4 ja projekti joonis kuivendusvõrgu plaan). Liik kasvab

peamiselt leht- ja segametsades vanematel puudel. Ortofotodelt (Maa-ameti

ajaloolised kaardid) nähtub, et terve leiukoha ulatuses on 2020. või 2021. aastal tehtud

lageraiet, mille tulemusena on leiukohale jäänud alles vaid üksikud puud. Seega on

leiukoht suure tõenäosusega hävinenud. Leiukohaga piirneval kraavil nr 131 on

kavandatud trassiraie kraavi teljest 8 m ulatuses (ulatub täpselt leiukoha piirini) ja

Vaskrääma kraavi teljest 8+3 m (leiukoht on joonistatud üle kraavi). Tõenäoliselt pole

antud liigi leiukohas enam midagi kaitsta ning trassiraie (kui seal on veel üldse midagi

raiuda) ega kraavi nr 131 ning Vaskrääma kraavi rekonstrueerimine liigile antud

asukohas täiendavat negatiivset mõju ei põhjusta.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 33

Projektala lõunaosa läheduses (ida pool projektiala idapiiril olevat Laimetsa teed) on

samal alal III kaitsekategooria liigi kaheleheline käokeel, helleri ebatähtlehik ja II kat liigi

kolmehõlmaline batsaania leiukoht ning ka VEP nr, 126010 (vaata projekti joonis

kuivendusvõrgu plaan). Maaparandusehitise ja leiukoha vaheline Laimetsa teest ida

pool asuv kraav jäetakse praegusesse seisundisse, hooldatakse Laimetsa teest lääne

poole jäävat teekraavi, mis on enam kui 50 m kaugusel kaitstavate taimede leiukohast

(Leiukoht asub naabermaaparandussüsteemi „Ilvese“ 6114760020110 alal ja selle

kaitset metsa majandamisel toetab ka VEP).

Järeldus: Projekti koostamisel arvestatud tingimused on piisavad vältimaks olulist

negatiivset mõju kaitsealuste liikide leiukohtadele.

5.1.3 Kaitstavate lindude elupaigad

Hiireviu (Buteo buteo) elupaik KLO9120117 (Joonis 6) jääb taotletavate tööde alast

200 m kaugusele. Kuna ta on väga tundlik pesitsusaegsele häirimisele, ei tohiks

metsatöid teha asustatud pesale lähemal kui 300-450 m. Seetõttu tuleb leevendava

meetmena vältida tööde tegemist hiireviu pesitsusperioodil 11.03- 10.08 34 . Mõju

Vaskjala looduskaitseala veerežiimile ehk seeläbi ka hiireviu elupaigale on kirjeldatud

peatükis 5.1.1 „Vaskjõe looduskaitseala“.

Võrreldes projekti koostamise ajaga on metsise (Tetrao urogallus) KLO9133462 elupaik

(EELIS 18.03.2024) laienenud kavandatava tegevuse läänepiiri läheduses põhja suunas

piki Kilingi-Nõmme 220-330kV elektriliini. Lähimas punktis on elupaiga läänepiiri

kaugus rekonstrueerivast kuivenduskraavist (nr 110) 100 m. Kraavimulle paigaldatakse

kraavi elupaiga poolsele (ida)kaldale. Piirkonnas levib geoloogilise baaskaardi alusel

saviliivmoreen, Maa-ameti mullastiku kaardi järgi ka savi. Kraavi rekonstrueerimine ei

muuda metsise elupaiga veerežiimi.

Kuna metsist peetakse kõige enam mõjutatavaks just tema mänguperioodil ning

oluliseks peetakse 1 km kaugusel mängu tsentrist toimuva tegevuse puhul. Valgeraba

metsise mänguala jääb vähem kui 1 km kaugusele planeeritavate tööde alast. Vastavalt

Rinnaku II kruusakarjääri mõju eksperthinnangule ei ulatunud Rinnaku II karjääris

tavapäraselt töötavate masinate (ekskavaator, frontaallaadur) üle 30 dBA müra 900 m

asuvasse metsise elupaika35. Seega võib eeldada, et olulist mõju metsiste Valgeraba

mängupaigale ei avaldu.

34 Metsalindude pesitsusperioodide kogupikkused

35 Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Kõnnu küla Rinnaku II kruusakarjääri mõju linnustikule.

Eksperthinnang. OÜ Maves, 2023.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 34

Muid kotkaste leiukohti ega muude kaitstavate liikide elupaiku vähem kui 500 m

kaugusel projekti välipiirist ei ole.

Väike-konnakotka (Clanga pomarina) Tammuru püsielupaik (KLO3001806) jääb

enam kui 800 m kaugusele Vohu MPS piiridest ja Vaskjõe väike-konnakotka

püsielupaik (KLO3002393) 650 m kaugusele (püsielupaikade asukohtasid kirjeldab

Joonis 6).

Traditsiooniliselt majandatavad avatud rohumaad (karjamaad ja heinamaad), mis

paiknevad kahe või ka enama kilomeetri raadiuses sobivatest pesitsusmetsadest, on

väike-konnakotkaste jaoks peamiseks toitumisalaks. Sellest võib järeldada, et

kavandatava tegevuse ala, kus on majandatav mets, ei kuulu väike-konnakotkaste

tavapäraseks toitumisalaks ning kavandataval tegevusega ei kaasne olulist negatiivset

mõju liigile.30

Must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik (KLO9128699) ja Kikepera must-toonekure

püsielupaik (KLO3002084) jääb projektialast 570 m kaugusel idas idasse. Must-

toonekure toitumisalaks peetakse pesapaigast 20 km raadiusesse jäävat ala. Olulisimad

toitumiskohad on väikesed jõed või ojad, mis on selge ja madala veega ning liivase või

savise põhjaga, ülevalt hästi ligipääsetavad. Maaparandust peetakse must-toonekurele

ohuteguriks, sest maaparandus juhib vee kiiremini ära ja seetõttu kuivavad veekogud

kiiremini ning kalade ja konnade elupaigad kuivavad.29

Projektis on kavandatud kraavilaiendid (8 tk). Kraavilaiendid on vajalikud selleks, et

suurendada kraavide eriilmelisust, pakkudes mitmekesisemaid ja stabiilsemaid

elupaiku kahepaiksetele ja selgrootutele ning suurendades seeläbi ka elustiku

liigirikkust. Tänu suuremale sügavusele säilib laiendites vesi ka siis, kui kraavid ära

kuivavad. Kraavikallaste puhastamine tagab parema ligipääsu kraavidele ja

kraavilaienditele. Võib eeldada, et selline lahendus annab parema võimaluse must-

toonekurele leida toitu.

Järeldus: Kavandatud tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju kaitstavate lindude

elupaikadele, kui välditakse leevendava meetmena tööde tegemist hiireviu

pesitsusperioodil vahemikus 11.03–10.08.

5.1.4 Vääriselupaigad

Vääriselupaikade asukohad on kantud projekti joonistele (Kuivendusvõrgu plaan).

Projekteerija on üldiselt juhindunud põhimõttest, et VEP'i piires ja lähemal kui 50 m

uusi kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei rekonstrueerita (va eesvoolud),

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 35

trassiraiega VEP'i ei kahjustata (projekti lisana toodud keskkonnamõju analüüsis

(koostaja RMK) toodud meetmed). Nende nõuete täitmisel säilib VEP aladel senisele

olukorrale lähedane veerežiim.

VEPide 126004, 126010 ja 126051 piires ja lähemal kui 50 m trassiraiet ei tehta ning

kraavid jäävad olemasolevasse seisu. Kavandatava tegevusega oluline negatiivne mõju

nendele VEPidele puudub.

Neil VEPide lähedusse (50 m) jäävatel kraavidel, kus uuendustööde tegemine on vajalik

ülesvoolu jääva kraavivõrgu toimimiseks, tehakse raiet kraavi kallastel (üldiselt 2 m

kraavi teljest) ja olemasoleva mulde pool minimaalses laiuses, mis võimaldaks teha

vajalikke hooldustöid (üldiselt 6 m kraavi teljest) ka VEPidele lähemal, kui 50 m.

VEP126026 külgnev teekraav 118 kavandatakse hooldada ja VEPi ulatuses teha

trassiraiet 2 m ulatuses. Kuivenduskraav 115 on ette nähtud hooldada ja VEPi ulatuses

trassiraiet teha 2 m ulatuses. Tõenäoliselt on VEPi piirid ebatäpsed, ulatudes

olemasolevate kraavide kallastele.

VEP126007 ulatuses trassiraiet ei tehta. Läheduses asuvad kraavid 117 ja 110

plaanitakse VEPi läheduses uuendada. Kraavist eemaldatav sete tõstetakse VEPi

poolsesse kraavimuldesse.

VEP126005 külgnevatel kraavidel 100, 102, 104 ja 105 on kavandatud uuendustööd.

Trassiraie on kavandatud minimaalses ulatuses – kraavil 104 plaanitakse trassiraie 6+2

m ulatuses, raie toimub väljaspool VEPi piire. Kraavil 100 VEPil lähemal, kui 50 m

kavandatakse voolutakistuste eemaldamine käsitsi ja trassiraiet ei tehta. Kraavil 100

kavandatakse hooldustöid ja trassiraiet 3+6 m, raie toimub väljaspool VEPi piire. Laiem

trass raiutakse olemasoleva mulde poolele.

Tabelis Tabel 2 on toodud vääriselupaikade andmed EELIS andmebaasist ning

tegevusega kaasneva mõju kirjeldus.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

8. mai 2024 36

Tabel 2. Vääriselupaikade andmed EELIS andmebaasist ning tegevusega kaasneva mõju kirjeldus .

VEP

number

VEP tüüp

(EELIS)

Märkused (EELIS) Majandamise

info (EELIS)

Mõjutegurid

(EELIS)

Tegevusega kaasnev mõju

VEP126004 Männikud ja

männi-

segametsad

Peaväärtused on lamapuit ja

püstiseisvad surnud puud.

Mitte raiuda,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada,

mitte

kuivendada.

Kuivendus VEPi läheduses olevad kraavid jäävad

50 m ulatuses olemasolevasse

seisukorda ja neil trassiraiet ei tehta.

Oluline mõju puudub.

VEP126005 Männikud ja

männi-

segametsad

Järelejäänud riba raielangi kõrval

erimi lõunaosas. Erimi 8 lõunaosa.

Mitte raiuda,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada,

mitte

kuivendada.

Läheduses

asuv

lageraielank,

hiljutine raie,

masinate

sõiduroopad

Trassiraie tehakse olemasoleval

kraavimuldel ja kraavinõlvadel

minimaalses vajalikus mahus

võimaldamaks kraavide hooldamist

(kraavil 104 ja 100). Raie ei ulatu VEPi

piiridesse. Kraavimulde puudumisel

(kraavil 102) eemaldatakse

voolutakistused käsitsi, trassiraiet ei

tehta.

Oluline mõju puudub.

VEP126007 Ajutised

veekogud

Teetamm põhjustab vana oja kohal

väikesi üleujutusi. Mets praegu

noor.

Mitte raiuda,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada,

Kuivendus,

läheduses asuv

lageraielank,

tee

VEPi ja uuendatavate kraavide vahel on

mulle, mis takistab VEPi alalt pinnavee

äravoolu. Trassiraie VEPi piiresse ei

ulatu.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

8. mai 2024 37

VEP

number

VEP tüüp

(EELIS)

Märkused (EELIS) Majandamise

info (EELIS)

Mõjutegurid

(EELIS)

Tegevusega kaasnev mõju

mitte

kuivendada.

Oluline mõju puudub.

VEP126010 Märgalade

männikud ja

kaasikud

Tähtis puude suur vanus. On

tuulemurdu.

Mitte

kuivendada,

kuuse väljaraie,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada.

Läheduses

asuv

lageraielank

VEPi läheduses olevad kraavid jäävad

50 m ulatuses olemasolevasse

seisukorda ja neil trassiraiet ei tehta.

Oluline mõju puudub.

VEP126026 Kuusikud ja

kuuse-

segametsad,

kaasnev

Männikud ja

männi-

segametsad

On palju tuulemurdu, mis on

põhjustatud naabruses asuvalt

raielangilt puhunud tuultest.

Enamus lamapuitu on vähe

lagunenud ja kasvavad puud

noored. Suurim väärtus lamapuit.

Mitte raiuda,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada,

mitte

kuivendada.

Kuivendus,

läheduses asuv

lageraielank

Trassiraie tehakse olemasoleval

kraavimuldel ja kraavinõlvadel

minimaalses vajalikus mahus (2 m)

võimaldamaks kraavide hooldamist.

Tõenäoliselt on VEPi piirid ebatäpsed,

ulatudes olemasolevate kraavide

kallastele.

Oluline mõju puudub.

VEP126051 Teised

lehtmetsad

VEP talu lähedal (ca 100m). Eriti

palju tuulemurdu erimi lagedale

avatud lõunaosas. Need ei ole veel

hakanud mädanema, osa vanu puid

on varem maha langenud. Selles

Mitte

kuivendada,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada.

- VEPi lähedal asuvad kraavid jäävad

50 m ulatuses olemasolevasse

seisukorda.

Oluline mõju puudub.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

8. mai 2024 38

VEP

number

VEP tüüp

(EELIS)

Märkused (EELIS) Majandamise

info (EELIS)

Mõjutegurid

(EELIS)

Tegevusega kaasnev mõju

osas kasvavad peamiselt ca 80a

puud.

Põhjapoolses osas on lamapuitu

vähem aga palju väga vanu puid

(peamiselt kased, aga ka mänd,

kuusk, haab, sanglepp).

Väga hea VEP.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 39

Järeldus: Projekti koostamisel arvestatud tingimused on piisavad vältimaks olulist

negatiivset mõju vääriselupaikadele.

5.1.5 Rohevõrgustik

Kavandatav tegevus keskendub praeguse maakasutuse jätkamisele ning olemasolevate

objektide uuendamisele ning rekonstrueerimisele. Kavandatud tegevus ei oma olulist

mõju rohevõrgustiku toimimisele. Mõningane häiring toimub tööde tegemise ajal

tööpiirkonnas. Töödest põhjustatud häiringud on ajutised ja ei põhjusta olulist mõju.

Järeldus: Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rohevõrgustikule.

5.2 Jäätmed

Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda jäätmeseadusest 36 ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjast37.

Ehitajal tuleb silmas pidada üldisi jäätmekäitluse nõudeid, sealhulgas:

• Kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist üle anda vastavat luba

või registreeringut omavale käitlejale, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

• Ohtlikke aineid ja jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates

või pakendites.

Projektis on ette nähtud järgmised jäätmekäitluse nõuded:

• Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht.

• Voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb

eemaldada voolusängist ja puhverribalt.

• Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada eramaale ning kraavide ja teede

mulletesse.

Järeldus: Kui kavandatava tegevuse käigus järgitakse üldiselt kehtivaid ning projektis

ette nähtud jäätmekäitluse nõudeid, siis ei ole olulist negatiivset mõju ette näha.

36 Jäätmeseadus–Riigi Teataja

37 Saarde valla jäätmehoolduseeskiri

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 40

5.3 Avariiolukorrad, õhuheitmed, müra ja vibratsioon, inimese tervis,

heaolu ja vara

Avariiolukordade tekkimine ehitamise ja kasutamise ajal on vähetõenäoline.

Õhuheited, müra ja vibratsioon on ajutised ja kaasnevad vähesel määral töödega.

Olulist müra, vibratsiooni ja õhuheidet kavandatava tegevusega ei kaasne ning pole

ette näha, et lähima elamuni jõuaksid piirväärtusi ületavad tasemed. Häiringud

esinevad ajutiselt. Sellest tulenevalt puudub oluline mõju inimese tervisele, heaolule

või varale.

Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel tuleb toimida tavalises korras:

asuda neid koheselt likvideerima ning informeerida juhtunust Häirekeskust telefonil

112 ja kohalikku metskonda.

Järeldus: Puudub oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

5.4 Kultuuriväärtused

Kavandatavate tööde piirkonnas ei ole muinsuskaitseobjekte (Maa-ameti

kaardirakendus, Kultuurimälestised).

Kavandatavate tööde piirkonnas asub kolm pärandkultuuri objekti: Piiri talukoht,

Vahemets (Punane männik) ja Laua siht (Maa-ameti kaardirakendus, Pärandkultuur).

Pärandkultuuriobjektid pole riikliku kaitse all. Pärandkultuuriobjektid on kantud

projekti kuivendusvõrgu plaanile teadmiseks ehitajale. Kavandatav tegevus

pärandkultuuri objekte ei kahjusta.

Järeldus: Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mõju kultuuriväärtustele.

5.5 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Rekonstrueeritaval maaparandusehitisel elamuid ei ole. Maaparandusehitise lõunaosa

läänepiiri läheduses on mõned majapidamised, keda kavandatav tegevus võib häirida.

Ehitisaegne häiring on lühiajaline tavaliste ehitus- ja metsatöömasinate müra.

Kavandatav tegevus ei ohusta inimeste tervist ja heaolu. Korrastatud maaparandus-

süsteemiga metsaalale on inimestel tõenäoliselt senisest parem juurdepääs.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 41

5.6 Kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud

Arvestades piirkonna maakasutust (valdavalt maatulundusmaa ja mets) ning piirkonna

arenguplaane (vaata peatükk 2.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate

tegevustega), ei ole kättesaadava informatsiooni põhjal ette näha tegevusi, mis võivad

põhjustada kumulatiivseid mõjusid. Piirkonnas järgmiste maaparandussüsteemide

(Joonis 1) rekonstrueerimine, rakendades asjakohaseid keskkonnameetmeid, ei

põhjusta kumulatiivseid mõjusid (vaata ka peatükk 3.2 Rekonstrueerimisprojekti

võimaliku mõjuala ulatus ja 4.5 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatuse määratlemine,

s.h teiste Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada võivate projektide

kirjeldamine ja iseloomustamine).

Tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

Järeldus: Kavandatava tegevusega ei kaasne kumulatiivseid ega piiriüleseid mõjusid.

5.7 Kliimamõjud

Mullaerimid projektalal on leostunud ja leetjad gleimullad (Go ja GI), leede-turvastunud

muld LG1 ja leetunud gleimuld LkG. Kohati esineb (kv SJ107) väga õhuke

madalsoomuld M` (turbast 30...50 cm) ja kv SJ113 kirdeosas õhuke madalsoomuld M´´

(50...100 cm) ning sügav madalsoomuld M´´´ (üle 100 cm). Kuivendamine võib

soodustada turba lagunemist, mis omakorda suurendab CO2 ja N2O heitkoguseid.

Turvasmullad sisaldavad suures koguses orgaanilist ainet, mis lagunedes vabastab

kasvuhoonegaase. Seega võib kuivendamine suurendada kliimamuutuste negatiivset

mõju. Eelkirjeldatud mullatüüpide CO2 heite ühikväärtusi kuivendamise tagajärjel teada

ei ole.

Eestis puuduvad sektoritele seatud ning arendus- ja taastamistegevustele kehtestatud

CO2 heite vähendamise reeglid, millest oleks võimalik iga projekti koostamisel lähtuda.

Järeldus: Kuivenduse kliimamõju ei ole võimalik objekti kaupa hinnata.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 42

6 EELHINNANGU JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada projektialal (145 ha) senise maakasutuse

säilimine. Projektala on kuivendatud üle saja aasta tagasi, praegune kuivendusvõrk on

viimati rajatud 1969. aastal.

Projekteeritud on kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja uuendamine (9,55 km) ning

eesvoolu uuendamine (0,55 km). Veejuhtmetel ehitatakse või rekonstrueeritakse

settebasseinid (3 tükki) ja ehitatakse kraavilaiendid (8 tükki). Rajatakse või

rekonstrueeritakse truubid (9 tükki) ja teekraav (1,31 km). Osa kraave jääb praegusesse

seisundisse.

Kuivenduskraavid ja eesvoolud ei mõjuta projekti piirkonnas põhjaveekihte. Maapinnalt

esimene Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht lasub regionaalse Narva veepideme ja

saviliivmoreeni all 33–37 m sügavusel maapinnast. Metsakuivenduskraavide mõju

põhjavee tasemele projekti alal liivsavil ja moreenil levivates liivades piirdub valdavalt

mõnekümne meetriga kraavist. Igasuguse kuivenduse mõju projektialast kaugemale

piiravad Vaskjõe org ja projektiala ümber levivad suhteliselt vettpidavad setted ning

kivimid.

Vältimaks kaitstavate taimeliikide kahjustamist, ei ole nende leiukohtade läheduses töid

ette nähtud.

Sette ja heljumi ärakande vältimiseks on ette nähtud uuendada ja rajada settebasseinid

ning rakendada ehitustöödel projektis ette nähtud veekaitsemeetmeid. Projektis

kavandatud abinõude rakendamisel olulist negatiivset mõju Vaskjõe ökoloogilisele

seisundile ei avaldu, säilib senine hea ökoloogiline seisund.

Kavandataval tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale ega

kaitstavatele liikidele.

Objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandatava tegevusega kaasneks

eraldi või koos muude tegevustega ebasoodne mõju Natura alade terviklikkusele,

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele või liikidele.

Keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

OTSUS

01.09.2025 nr 6.1-3/32621

Maaparanduse ehitusloa andmine

Maaparanduse ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus kehtestatakse maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõigete 2, 4 ja 8 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 21.01.2025 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, mis on registreeritud kliendiportaalis PMAIS (teenus nr 2501593) ja dokumendihaldussüsteemis KIRKE (nr 13.1-3/25/11105) ning aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (registrikood 10033667) koostatud ehitusprojekti „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ (toimiku nimi: Väike-Vohu REK-2023, töö nr 231469, digitaalselt allkirjastatud 10.10.2024) on Maa- ja Ruumiamet tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ehitusloa andmise menetluse. Projektala asub Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Jaamaküla külas. Projektiga on kavandatud Vohu (TP-639) (MS/ehitise kood 6114760020110/002) maaparandusehitise rekonstrueerimine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise eesmärk metsamaal on liigse pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine.

KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkt 8 alusel, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Tulenevalt KeHJS § 11 lõikest 2 otsustab Maa - ja Ruumiamet keskkonnamõju hindamise algatamise või

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 2 ( 9 )

algatamata jätmise vajaduse. Maves OÜ (registrikood 10097377) koostas eelhinnangu „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Töö nr 23074“ (digitaalselt allkirjastatud 10.10.2024), lähtudes KeHJS § 6¹ lõikes 5 kehtestatud kriteeriumitest, mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22 (otsuse lisa 1). Maa- ja Ruumiamet teeb MaaParS § 23 lõike 4 alusel ehitusloa andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul MaaParS § 22 lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

2. KAASAMINE 2.1 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnanguga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud KIRKEs 13.08.2025 nr 13.1-3/25/11105-3). Keskkonnaamet (registrikood 70008658) esitas kooskõlastuse 26.08.2025 kirjaga nr 6-2/25/15787-2. Keskkonnaamet pidas vajalikuks, et projekti lisataks käokeele leiukoht, must-toonekure elupaik ja väike-konnakotka püsielupaigad. Projekteerija esitas täiendatud projekti 28.08.2025.

2.2 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnanguga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud KIRKE-s 13.08.2025 nr 13.1-3/25/11105-4). Saarde Vallavalitsus (registrikood 75033454) tähtajaks ei vastanud. Transpordiamet (registrikood 70001490) esitas kooskõlastuse 22.08.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/13528-2 tingimusel, et projektlahenduse elluviimisel lähtutakse Transpordiameti 04.04.2024 kirjas nr 7.1-2/24/5584-2 esitatud tingimustest.

2.3 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ning KeHJS § 11 lõike 2 primm 2 alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud KIRKE-s 13.08.2025 nr 13.1-3/25/11105-5). Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) tähtajaks arvamust ei esitanud.

2.4 Maa- ja Ruumiamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omaniku, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu koos lisadega MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (sh taotleja) (registreeritud 12.08.2025 nr 13.1-3/25/11105-2). Maaomanikud tähtajaks arvamust ei esitanud.

MaaParS § 22 lõike 6 kohaselt loetakse ehitusloa eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust esitatud, välja arvatud juhul,

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 3 ( 9 )

kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud. Maa- ja Ruumiamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus kaasati kõiki asutusi ja isikuid, kellel võis õigusaktist tulenev pädevus olla seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võis taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.

3. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL Maa- ja Ruumiamet võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle rakendusaktide sätted ning KeHJS. HMS § 4 lõige 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõige 2 rõhutab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 5 lõigetes 2 ja 4 on sätestatud haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lõige 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid.

3.1 Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/alusandmetest: 3.1.1 Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh projekt); 3.1.2 Maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang; 3.1.3 Üleriigiline planeering Eesti 2030+; 3.1.4 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; versioon 12.1; 02.02.2024. a); 3.1.5 Saarde valla üldplaneering (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 21.11.2024 otsusega nr 1-3/161); 3.1.6 Pärnu maakonna planeering, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; 3.1.7 Maaparandushoiukavad 2022-2027 (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); 3.1.8 Veemajanduskavad 2022-2027 (Keskkonnaministri käskkiri 07.10.2022. a nr 1-2/22/357); 3.1.9 Maa- ja Ruumiameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendusathena.agri.ee/connect/analyst/mobile; 3.1.10 Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakendused; 3.1.11 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd selliselt, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele. Metsaseaduse § 42 lõike 1 punkt 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv,

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 4 ( 9 )

paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi.

3.2 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang

Veekaitse Maves OÜ poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu alusel ei saa Väike-Vohu maaparandusehitise rekonstrueerimise töödest eeldada olulist keskkonnamõju veekeskkonnale. Mõju pinnaveele avaldub peamiselt tööde teostamise ajal ja kuni kraavide ning veega kokkupuutuvate pindade stabiliseerumiseni. Erosiooni ja hajuheite vältimiseks ei teostata töid veekaitsevööndis ega eesvoolude nõlvadel. Kraavid on jäetud olemasolevasse olukorda või projekteeritud on settebasseinid koos ehitusaegsete setteekraanidega. Projektialal ei esine karstialasid, mis võiksid põhjustada täiendavat koormust põhjaveele. Võib esineda kumuleeruv mõju (olemasolevate maaparandusehitiste + uute tööde mõju) vooluveekogude sette- ja toitainete koormuse osas, kuid see on ebaoluline, kuna rakendatakse sette edasikande vältimise meetmeid. Keskkonnataluvust ei ületata, pöördumatuid muutusi ei põhjustata ning inimese tervist, kultuuripärandit ega vara ei ohustata.

Kaitstavad loodusobjektid Projektiala läheduses asub III kaitsekategooria liigi Megalaria grossa (suur nööpsamblik) leiukoht. Tööde teostamise ala ei ohusta selle liigi säilimist, kuna rekonstrueeritavad kraavid ei mõjuta puudel kasvavat samblikku. Lähim kaitseala on Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) (minimaalselt 70 m kaugusel). Mõju nendele aladele ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevuse projekteerimisel on lähtutud põhimõttest, et vääriselupaikade (VEP) piires ning nende vahetus läheduses (kuni 50 m) ei rajata uusi kuivenduskraave ega rekonstrueerita olemasolevaid kraave, välja arvatud tehniliselt põhjendatud hooldustööd eesvooludel. Trassiraie VEP-i piires on välistatud ning VEP-ide kaitseks rakendatakse täiendavaid meetmeid, sealhulgas käsitsi voolutakistuste eemaldamist kraavides, kus trassiraie ei ole lubatud. Keskkonnamõju eelhinnangu ja täpsustatud projektlahenduse alusel on kavandatud tegevuse mõju vääriselupaikadele hinnatud ebaoluliseks. Kavandatud tööde teostamine ei kahjusta VEP-ide veerežiimi ega elupaikade struktuuri ning ei põhjusta nende ökoloogilise seisundi halvenemist. Seetõttu on objektiivsete andmete alusel välistatud oluline negatiivne keskkonnamõju vääriselupaikadele. Projekti koostamisel arvestatud tingimused on piisavad vältimaks olulist negatiivset mõju kaitsealuste taimeliikide leiukohtadele. Suure nööpsambliku leiukohas on tehtud lageraie, mis on leiukohta oluliselt kahjustanud ja kraavi rekonstrueerimine ei põhjusta täiendavat negatiivset mõju. Teiste kaitstavate taimeliikide leiukohtade läheduses jääb kraav praegusesse seisundisse ja hooldustööd tehakse kaugemal kui 50 m. Maves OÜ poolt koostatud eelhinnangus jõuti järeldusel, et kavandatud tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju kaitstavate lindude elupaikadele. Hiireviu pesapuu jääb projekteeritavast alast kaugemale kui 300 m, seega piirangud ehitustööde tegemiseks pesitsusperioodil ei ole vajalikud. Metsise elupaiga veerežiimi rekonstrueerimine ei muuda. Olulist mõju metsiste mängupaigale ei avaldu, kuna mürahäiringud ei ulatu 900 m kaugusele. Must-toonekurele pakuvad kraavilaiendid paremat toidu leidmise võimalust, luues mitmekesisemaid ja stabiilsemaid elupaiku kahepaiksetele ja selgrootutele. Väike- konnakotkale ei kaasne olulist negatiivset mõju, kuna tegevuskoht on majandatav

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 5 ( 9 )

metsamaa, mis ei ole tema tavapärane toitumisala. Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rohevõrgustikule.

Natura loodusala ja linnuala Projektalale lähim Natura 2000 ala on Valgeraba loodusala (730 m kaugusel). Maves OÜ koostatud eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei toimu Natura 2000 alal ega põhjusta kuivendava mõju edasikandumist nimetatud aladele. Objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandatava tegevusega kaasneks eraldi või koos muude tegevustega ebasoodne mõju Natura alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele või liikidele. Piirkonna geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu ei ole kavandatava tegevuse mõju Valgeraba ja Metsaääre loodusalade veerežiimile võimalik. Ehitustööde ajal lühiajalised olulised mürahäiringud ei ulatu loodusaladeni, mis asuvad kaugemal kui 500 m. Projektlahenduses on rakendatud tehnilisi ja töökorralduslikke lahendusi, mis välistavad olulise kumulatiivse mõju. Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki ei mõjutata ebasoodsalt, mistõttu täiemahulist Natura hindamist ei ole vaja läbi viia.

Maa- ja Ruumiamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning määratud maaparandussüsteemi ehitamise nõuded on piisavad, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Maaparandusehitiste rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, kus muutused ala mullastruktuuris aja jooksul juba toimunud. Projektalal ning selle mõjualas on olemasolev kasvukohatüüp tekkinud kraavide pikaajalise toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine settest eemaldamisega ei muuda ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist. Rekonstrueerimisprojekti koostamisel on arvestatud alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate kaitstavate loodusobjektide jätkuvalt soodsa seisundi säilimisega. Projekteerimisel on lähtutud kaitstava ala kaitse-eesmärkidest ja alal paikneva liigi elupaiganõudlustest ning ettevaatusprintsiipi rakendades arvestatud nende soodsa seisundi säilimisega. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega ei tekita alale täiendavat kuivendusmõju, sest projekti koostamisel on projekteerija kaalutlenud ja rakendanud töövõtteid, mis tagavad maaparandussüsteemi vajaliku toimimise, säilitades siiski kaitstava ala veerežiimi. Töövõtteid, mis muudaksid elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit ei ole projekteeritud. Projektlahendiga kavandatud töövõtted on üldisemat laadi ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud ettevaatus- ja vältimispõhimõtteid järgivad ning need kehtivad kogu projektala ulatuses. Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Maa- ja Ruumiamet jõudnud otsuseni, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, seega täiemahulist Natura hindamist ei ole vaja läbi viia. Maa- ja Ruumiametil on „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ projektile ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega kaitse-eesmärke.

4. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt MaaParS § 49 lõike 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõigete 1 kuni 5 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 6 ( 9 )

mulla veerežiimi, eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku, avatud eesvool peab olema võimalikult suure isepuhastusvõimega ja maaparandussüsteem peab minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning olema ohutu. HMS § 11 lõike 1 punkti 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). HMS § 40 lõige 1 alusel on menetlusosalisel on õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited. Maa- ja Ruumiamet on esitanud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada, kellel on seadusest tulenev pädevus, kes on seotud ehitusloa menetluse esemega ning omanikele, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui nad ei ole taotlust esitanud ja kinnisasjadega piirnevate kinnisasjade omanikele ning tuvastas, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud alused ehitusloa andmisest keeldumiseks. Tulenevalt KeHJS § 6¹ lõikest 5 on Maves OÜ koostanud maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu ja Natura eelhinnangu ning jõudnud veendumusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte. HMS § 4 lõike 1 alusel on Maa- ja Ruumiamet kaalutlenud otsustuse tegemist ning valinud erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust on Maa- ja Ruumiamet teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Maa- ja Ruumiamet on tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ja läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on taotleja esitanud Maves OÜ koostatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, sh Natura eelhinnangu. Lisaks kaasati menetlusse kõiki asutusi ja isikuid, kellel võis olla õigusaktist tulenev pädevus ja seotus ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võis taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet on ehitusloa menetluse käigus tuvastanud, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused.

5. OTSUS Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, majandus- ja tööstusministri 17.12.2024 määruse nr. 83 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ § 15 p 7, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 21.01.2025 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse (PMAIS teenus nr 2501593, KIRKE nr 13.1-3/25/11105) otsustan:

5.1 välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Jaamaküla külas Vohu (TP-639) (MS/ehitise kood 6114760020110/002) maaparandusehitise rekonstrueerimiseks aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (registrikood 10033667) koostatud ehitusprojekti „Väike- Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ (töö nr 231469), toimiku nimi: Väike- Vohu REK-2023 alusel. 5.2 jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt ehitusprojektis „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel Maves OÜ poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele. Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 7 ( 9 )

5.3 Teha käesolev otsus teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskusele, Saarde Vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Elektrilevi OÜ-le ja menetlusega seotud maaomanikele- ning valdajatele.

Maa- ja Ruumiamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.

(allkirjastatud digitaalselt) ANU NEMVALTS maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktor

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Maa- ja Ruumiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 8 ( 9 )

Ehitusloa andmed

Maakonnakeskus: Pärnu keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: 01.09.2025 Teenuse nr: 2519206 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: Väike-Vohu REK-2023 Projekti nimi: Väike-Vohu maaparandusehitiste

rekonstrueerimisprojekt Projekti number: 231469 Projekti koostamise aasta: 2024

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

75601:001:0679 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Pärnu maakond Saarde vald Jaamaküla

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

6114760020110 002 Vohu(TP-639)

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Kasutusviis: Metsamaa

Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta

Uurimistöö koostaja: AKTSIASELTS PROJEKTEERIMISBÜROO MAA JA VESI

Uurimistöö tegija: Henri Daniel Ots Ehitusprojekti koostaja: AKTSIASELTS PROJEKTEERIMISBÜROO

MAA JA VESI Ehitusprojekti tegija: Harri Hiisjärv Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: OSAÜHING LAANEKRAAV Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Ove Mengel

Otsuse nr 6.1-3/32621 Leht 9 ( 9 )

Rekonstrueeritava/ehitatava maa­ala pindala ja eesvoolu pikkus

Pindala (ha): 145.0 Eesvoolu pikkus (km): 0.00

Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus

Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus

Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv

Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:

Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv

Rajatise nimetus Rajatiste arv

Settebassein 3

Muu 8

Dokumendid

Dokumendi tüüp Nimetus Keskkonnamõju hindamise aruanne

väike-vohu mps rekonstrueerimise keskkonnamõju eelhinnang 2024.05.08.pdf

Menetleja

Ingo Valgma 528 2353 [email protected]

Aruanne sisaldab infot, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks.

mai 2024

Väike-Vohu maaparandusehitiste

rekonstrueerimisprojekti

keskkonnamõju eelhinnang

8. mai 2024 1

Töö nimetus: Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti

keskkonnamõju eelhinnang

Töö number: 23074

Tellija: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

Koostas: Madis Metsur, Tuuli Vreimann, Kadri Normak

Kontrollis: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 2

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

2 KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................................... 5

2.1 TEGEVUSE EESMÄRK, ISELOOM JA MAHT ............................................................................ 5

2.2 TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING

LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA ................................................... 7

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NÄITEKS LOOMASTIK JA TAIMESTIK, KASUTAMINE ................ 7

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................... 8

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ............................................................ 8

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .................................................................. 8

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ................................................................................................................................... 8

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ......................................................................................................... 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 10

3.1 TEGEVUSE ASUKOHA KIRJELDUS, SEALHULGAS EELDATAVALT MÕJUTATAVA ALA

TUNDLIKKUS ................................................................................................................................... 10

3.1.1 Mullastik, geoloogia ja hüdrogeoloogia .................................................... 10

3.1.2 Veekogud ............................................................................................................. 14

3.2 REKONSTRUEERIMISPROJEKTI VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS ........................................ 14

3.3 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................... 15

3.4 KAITSEALAD JA KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .............................................................. 15

3.4.1 Kaitsealad ja hoiualad .................................................................................... 15

3.4.2 Kaitstavate taime-, seene- ja samblikuliikide kasvukohad ................. 16

3.4.3 Kaitstavate lindude elupaigad ...................................................................... 18

3.4.4 Vääriselupaigad ................................................................................................ 24

3.5 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA JA VESI

24

3.6 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND .............................................................. 24

3.7 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 25

4 NATURA EELHINDAMINE ................................................................................................ 26

4.1 ÜLDIST ............................................................................................................................... 26

4.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜMBRUSSE JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS ....... 26

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 3

4.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA ........................................... 28

4.4 INFORMATSIOON KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA ...................................................... 28

4.5 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALA ULATUSE MÄÄRATLEMINE, S.H TEISTE NATURA ALA

KAITSE-EESMÄRKE EBASOODSALT MÕJUTADA VÕIVATE PROJEKTIDE KIRJELDAMINE JA

ISELOOMUSTAMINE ....................................................................................................................... 28

4.6 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA ALADELE ........................ 29

4.6.1 Natura eelhindamise kontroll-loend .......................................................... 29

5 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 31

5.1 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 31

5.1.1 Vaskjõe looduskaitseala ................................................................................. 31

5.1.2 Kaitstavate taime-, sambliku- ja samblaliikide leiukohad .................. 32

5.1.3 Kaitstavate lindude elupaigad ...................................................................... 33

5.1.4 Vääriselupaigad ................................................................................................ 34

5.1.5 Rohevõrgustik .................................................................................................... 39

5.2 JÄÄTMED ........................................................................................................................... 39

5.3 AVARIIOLUKORRAD, ÕHUHEITMED, MÜRA JA VIBRATSIOON, INIMESE TERVIS, HEAOLU JA

VARA 40

5.4 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 40

5.5 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND .............................................................. 40

5.6 KUMULATIIVSED JA PIIRIÜLESED MÕJUD .......................................................................... 41

5.7 KLIIMAMÕJUD ................................................................................................................... 41

6 EELHINNANGU JÄRELDUS .............................................................................................. 42

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 4

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise aluseks on PB Maa ja Vesi AS koostatud

projekt „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“ Edaspidi ka

„projekt“ või „kavandatav tegevus“.

Eelhinnang on koostatud juhindudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seaduse § 61 nõuetest 1 ning keskkonnaministri määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“2.

Eelhindamine annab ülevaate projekti elluviimisega kaasnevatest võimalikest

keskkonnamõjudest ja aluse otsustamiseks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik

või mitte.

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju on seni käsitlenud:

• RMK 23.06.2022. Keskkonnamõju analüüs. Koostajad Karl Ruukel ja Toomas

Hirse.

• Keskkonnaameti kiri 24.03.2023 nr 7-9/23/3838-2: „Arvamus Väike-Vohu

metsaparandusobjekti rekonstrueerimise kohta“.

• Käsitletava Väike-Vohu projekti peatükk 8. Keskkonnakaitse.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. § 61 Eelhinnang.

2 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu täpsustatud nõuded“.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 5

2 KAVANDATAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse eesmärk, iseloom ja maht

Vohu maaparandussüsteem 7117050020110 002 VOHU (TP-639) (Joonis 1) pindalaga

160 ha on ehitatud 1969. a. ja tänaseks on tekkinud vajadus rekonstrueerida

kuivendusvõrk ja truubid.

Joonis 1. Rekonstrueeritava Vohu maaparandusehitise asukoht (sinine kontuur)

teiste ümbruskonna maaparandussüsteemide seas (Maa-amet)

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on rekonstrueerida eelviidatud maaparandus-

süsteemi maaparandusehitised 145 hektaril RMK hallataval maal, et jätkata metsamaa

majanduslikku kasutamist.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 6

Kavandatava tegevuse asukohaks on: Kikepera küla, Saarde vald, Pärnu maakond.

Rekonstrueeritava maaparandusehitise senine piir on toodud joonisel 1. Maaparandus-

ehitise juurdepääs on Surju-Seljametsa (nr 19343) kõrvalmaantee 8,68 km,

mahasõiduga maaparandusehitist teenindavale Laimetsa teele (nr 7560703).

Projekteeritud on kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja uuendamine kokku 9,55 km

kraavidel ning eesvoolu uuendamine 0,55 km ulatuses. Veejuhtmetel ehitatakse või

rekonstrueeritakse settebasseinid (3 tükki) ja ehitatakse kraavilaiendid (8 tükki).

Rajatakse või rekonstrueeritakse truubid (9 tükki) ja teekraav 1,31 km ulatuses. (Vaata

projekti Joonis 1 „Kuivendusvõrgu plaan“).

Projekti peatükis 8.1. on ette nähtud keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimistööde käigus tuleb vältida vee reostamist,

veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähendamist. Selleks

tuleb tööde tegemisel rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:

• Mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvisel madalvee perioodil.

• Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus

võib lühikese aja jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni.

• Veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist

mahus, mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine, nõlva

uhtumine, nõlvajalami voolamine).

• Kaevetöödel veekogus tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või eeldused

selle kiireks taastumiseks. Selleks säilitada mahavõetud puude kännud ja

juurestik, seda eriti puhverribalt.

• Voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb

eemaldada voolusängist ja puhverribalt.

• Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse.

• Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ega

veekogudele lähemal kui 10 m. Masinatel, millel on visuaalse vaatlusega

tuvastatud õlileke, kasutamine on keelatud.

• Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht.

Täpsem tööde kirjeldus on toodud projekti seletuskirjas, joonistel ning tabelites.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 7

2.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022–20273 järgi on metsamaadel

paiknevate kuivenduskraavide ülesanne metsamaade üleujutuste vältimine.

Kavandatav tegevus täidab seda eesmärki. Maaparandushoiukavas käsitletakse

põhjalikumalt riigieesvooludel tehtavaid tegevusi, kuid neid antud projektiga ei

plaanita.

Vaskjõgi on lõigul Karuniidu peakraavi suubumiskohast kuni suubumiseni Reiu jõkke

riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, valgala on suurusega üle 25 km2.4 Ühiseesvoolu

veeseisust ja läbilaskevõimest sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva

maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

Eesti maaelu arengukava5 2014–2020 (versioon 11.2, 16. august 2023) järgi on 55%

(522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa sihipärane

kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide

nõuetekohane toimimine.

Saarde valla üldplaneeringu eelnõu 20236 järgi kattub kavandatava tegevuse idaosa

rohevõrgustiku tugialaga. Sellel alal jätkub senine maakasutus – metsa majandamine

maatulundusmaal (RMK hallataval Surju metskond 2 katastriüksusel).

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja

taimestik, kasutamine

Kavandatud tegevus toimub alal, kus on juba kuivendusvõrk olemas ja uusi alasid

kuivendusvõrguga ei hõlmata.

Setted tõstetakse kraavidest välja ja kasutatakse kohapeal - tõstetakse kraavi muldesse.

Kavandatava tegevuse jaoks kasutatakse kive ja veeriseid, plasttorusid, geotekstiili,

erosioonitõkkematte, puuvaiu (vaata projekti tabel 3).

3 Maaparandushoiukavad 2022–2027 | Maaeluministeerium (agri.ee)

4 Maa-ameti kaardirakendus Maaparandussüsteemid

5 https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020

6 Saarde valla üldplaneeringu eelnõu oktoober 2023

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 8

2.4 Tegevuse energiakasutus

Ehituse käigus kasutatakse vedelkütuse jõul töötavaid ehitusmasinaid.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega kaasnevad töödeaegsed ajutised häiringud nagu müra,

heitgaasid ja vibratsioon, mida tekitavad ehitusmasinad nagu mootorsaed, veokid,

buldooserid, kopad jms. Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega

lõhna ei kaasne kavandatava tegevusega rohkem, kui tavapärase ehitustegevuse ajal

ning pole põhjust eeldada, et kaasnev mõju oleks oluline.

Tavapäraselt toimuvad sellised tööd päevasel ajal, mil tehisvalguse kasutamise vajadus

on ebatõenäoline. Pole põhjust eeldada, et ehituseks kasutatakse kiirgusallikaid.

Pole põhjust eeldada, et ehituse ajal toimuks heiteid pinnasesse (avariiolukordade

võimalikku teket on käsitletud peatükis 2.7 „Tegevusega kaasnevate avariiolukordade

esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus“).

Veesängis tehtavate tööde ajal võib kaasneda ajutisi muutusi veekeskkonnas, sest

setete eemaldamisega kaasneb setete kandumine allavoolu.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Tekkivateks jäätmeteks on likvideeritavad ja asendatavad truubid (raudbetoon).

Mitteolulisel määral võib tekkida ka olmejäätmeid.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke. Avariiolukordadega kaasneva heite suurus piirdub masinas oleva

kütuse või õli kogusega.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 9

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse ellu viimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga7 ettevõtet ei

kavandata.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes8 on väike.

7 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

8 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 10

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala

tundlikkus

3.1.1 Mullastik, geoloogia ja hüdrogeoloogia

Väike-Vohu projektiala paikneb Liivi lahe rannikumadalikul. Reljeef on tasane,

maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt vahemikus 10–12 meetrit, tõusuga ida

suunas. Looduslikult on piirkond olnud liigniiske. Verstakaardi9 järgi on kraavivõrk

projektipiirkonda rajatud enne 1906. aastat. Praegune kuivendusvõrk on rajatud 1969.

aastal.

Vaadeldavas piirkonnas määrab rekonstrueeritava maaparandussüsteemi võimaliku

mõjuala veekeskkonnale läänest Vaskjõgi (mille veetase on ligikaudu 7 m abs), põhjast,

idast ja lõunast projektiala ümbritsevad maaparandussüsteemid (vaata Joonis 1).

Püsivalt liigniiskelt alalt on aurumine lähedane sademetega. Väga aeglase pinnavee ära

valgumise tõttu on sarnased lauged alad looduslikus olekus enamuse aastast

liigniisked, kuid kuivavad suve lõpuks sedavõrd, et ulatuslikku soostumist ei teki.

Soolaigud võivad tekkida lohkvormidesse, kust pinnavesi ära ei pääse.

Metsakuivendusobjekti mullaerimid on projekti andmetel leostunud ja leetjad

gleimullad (Go ja GI), leede-turvastunud muld LG1 ja leetunud gleimuld LkG. Kohati

esineb (metsakvartalis (kv) SJ107) väga õhuke madalsoomuld M` (turba tüsedus

30...50cm) ja kv SJ113 kirdeosas õhuke madalsoomuld M´´ (turba tüsedus 50...100cm)

ning sügav madalsoomuld M´´´ (turba tüsedus üle 100 cm).

Maa-ameti geoportaali mullakaardi andmetel on põhiliseks pinnaseliigiks liivpinnas

(pl), kohati esineb kerge kuni raske liivsavi (ls`...ls```) ja rähkne kerge liivsavi (r1ls`).

Pinnakatte paksus on piirkonnas 3-15 m, pinnakatte paksus väheneb ida suunas, kus

projektialast kagu pool avaneb maapinna lähedal (alla 1 m sügavusel) ka aluspõhi.

Pinnakattes on valdav moreen, vahetult projektialal esineb pinnakihina jääjärve savi ja

Antsülusjärve liiv paksusega kuni 2 m. Liivas võib esineda savikaid vahekihte. Kohati

esineb madalsoolaike. Vaata joonis 3.

9 Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 11

Joonis 2. Piirkonna aluspõhja reljeef kavandatava tegevuse alal (Maa-amet 1:50000

geoloogiline baaskaart). Valgeraba ja Metsaääre loodusalad asuvad Devoni

vettpidavatest kivimitest koosneval aluspõhja platool.

Aluspõhjaks on Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistu (D2nr): dolokivi- ja

domeriidikihtide vaheldumine koos savi- või aleuroliidi vahekihtidega. Narva kihistu on

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 12

regionaalne veepide. Vettpidava aluspõhja platoole on kujunenud Valgeraba. (Joonis

2).

Projektialast lõuna pool Vaskrääma külas asuva puurkaevu (katastri nr 59122)

geoloogiline läbilõige on toodud tabelis Tabel 1.

Tabel 1. Piirkonna tüüpiline läbilõige puurkaevu (katastri nr 59122 10) andmete

alusel.

Maapinnalt esimeseks põhjaveekihiks on Kesk-Alam-Devoni liivakivi ja Siluri

karbonaatkivimitega seotud põhjaveekompleks, mis on piirkonnas oluliseks

põhjaveeallikaks. Põhjaveekiht lasub regionaalse Narva veepideme ja saviliivmoreeni

all 33–37 m sügavusel maapinnast (vaata Tabel 1).

Projektialaliivades esinev põhjavesi ei moodusta põhjaveekihti. Põhjavee laiem

liikumine piirkonnas on tõkestatud liivsavi ja moreeni avamustega mulla all, ida pool ka

Narva veepideme avanemisega maapinna lähedusse. Samuti tõkestavad põhjavee

äravoolu võimaluse Valgeraba poolt projektialale nende vahel lasuv moreen ja

aluspõhja regionaalne veepide (Joonis 3).

Maapinna lähedal esineb lokaalne põhjavesi eelkirjeldatud liivades. Liivaga seotud

põhjavesi toitub sademetest (liigniiskel alal 0–100 mm aastas) kraavide vahelisel alal ja

põhjavee väljavool toimub lähematesse liiva avavatesse kuivenduskraavidesse.

Piirkonna veerežiim sõltub valdavalt sademetest ja koguaurumisest ning pinnavee

äravoolust kraavide kaudu.

10 Veka (keskkonnainfo.ee)

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 13

Joonis 3. Piirkonna pinnakatte kaart kavandatava tegevuse alal (Maa-amet 1:50000

geoloogiline baaskaart). Projektiala peamine pindmine sete on liiv (täpid). Vaskjõest

idasse jääval ümbritseval alal levivad vettpidavad või suhteliselt vettpidavad setted

ja kivimid. (Legend: horisontaalne viirutus – savi, pruun – moreen, roosa – õhukese

pinnakattega Devoni vettpidavad kivimid).

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 14

3.1.2 Veekogud

Projektiala ümbritsevad looduslikud jõed olid piirkonnas Vaskjõgi ja Mudaoja, mille

vahele oli juba enam kui sada aastat tagasi rajatud kuivenduskraavid11.

Rekonstrueeritava maaparandusehituse eesvooluks on Vaskjõgi, (VEE1147600), mis on

veekogum (1147600_1). Vaskjõgi on ühiseesvool, mille korrashoiu tagab riik (kood

6114760020000).

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangu järgi12 on

Vaskjõe veekogumi koondseisund hea.

3.2 Rekonstrueerimisprojekti võimaliku mõjuala ulatus

Vaadeldavas piirkonnas määrab rekonstrueeritava maaparandussüsteemi võimaliku

mõjuala veekeskkonnale läänest Vaskjõgi, põhjast, idast ja lõunast projektiala

ümbritsevad maaparandussüsteemid. Vaata Joonis 1.

Kuivenduskraavid ja eesvoolud ei ava ega mõjuta projekti piirkonnas põhjaveekihte.

Maapinnalt esimene Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht lasub regionaalse Narva

veepideme ja saviliivmoreeni all 33–37 m sügavusel maapinnast. Pinnakatte liivas

esineb maapinnalähedane põhjavesi (pinnasevesi) laiguti ning ei moodusta põhja-

veekihti13, kus vesi saaks laiemal alal liikuda. Projektiala kuivendamise mõju ümbrus-

konnale on piiratud suhteliselt vettpidavate setete (moreen, savi) levikuga projektiala

ümber (Joonis 3).

Metsakuivenduskraavid on rajatud pinnavee ärajuhtimiseks metsast ning nende

taastamise mõju põhjavee tasemele projekti alal ebaühtlase kihina liivsavil ja moreenil

levivates liivades14 piirdub valdavalt mõnekümne meetriga rekonstrueerivast kraavist

ega ulatu kaugemale sajast meetrist ega järgmisest lähimast kraavist. (Kuivendatud

metsa ajas muutuv veerežiim sõltub eelkõige sademetest, koguaurumisest ja pinnavee

äravoolutingimustest (sh kraavide seisundist ja mikroreljeefist). Põhjaveevoolu osakaal

11 Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus, verstakaart

12 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaportaal Veekogumite koondseisund 2022

13 Veeseadus § 15 – Riigi Teataja: Põhjaveekiht on üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud

geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses

ulatuses voolata, või millest saab olulises koguses vett võtta.

14 Maa-amet 1:50 000 ja 1:400 000 geoloogilised kaardid

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 15

maaparandussüsteemi veeringes ei ületa ka põhjaveekihi olemasolul kraavide

sügavuses 10% sademetest.

Ehitustööde ajal võivad mürarikkad (nt metsaraie, tsiklivõistlused, laskeharjutused)

tööd häirida pesitsevaid linde kuni 500 m kaugusel.15

Ehitustööde ajal ja mõne aja jooksul pärast seda kandub rohkem setteid ja heljumit

allavoolu. Need võivad jõuda ka Vaskjõkke. Tavaliselt kaob väiksemgi mõju ühe või

paari suurveega.

3.3 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Kavandatava tegevuse tulemusel maakasutus ei muutu. Maaparandussüsteemide

rekonstrueerimise eesmärk on praeguse maakasutuse jätkumise võimaldamine.

3.4 Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid

3.4.1 Kaitsealad ja hoiualad

Lähim kaitseala on Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567), mis asub objektist

minimaalselt 70 m kaugusel, kuid on teisel pool riigiteed ja Vaskjõge. Siia võib

lühiajalise häiringuna ulatuda kavandatava tegevuse alalt ehitusaegne müra.

Vaskjõe looduskaitseala kaitse-eesmärkideks16 on:

1) elupaigatüübid, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid

on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*);

2) liigid, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III

kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius).

Kaitse eesmärgiks on ka II kategooriasse kuuluv lind valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos )17.

15 Keskkonnaamet 2019. Merikotka kaitse tegevuskava

16 Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr 89 „Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri“

17 EELIS infoleht.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 16

Hallpea rähni18 elupaik ja -viis: Elutseb hõredamates sega- ja lehtmetsades, samuti

saludes, parkides, puisniitudel, alleedel, vanades talukohtades jne. Suuri metsamassiive

väldib.

Musträhn 19 pesitseb Eestis peamiselt vanemates valgusküllastes männikutes ning

leht- ja segametsades, sageli raielankidel või nende läheduses ja muudel servaaladel

nagu rabaservad, jõeäärsed jm. Harva pesitseb ka parkides ja väiksemates puistutes.

Ohuteguriks on vanade metsade pindala vähenemine ning pesitsemiseks sobivate

jämedate puude eemaldamine metsaraie käigus. Samas on tegu liigiga, kes saab

raiesmikel väga hästi hakkama.

Valgeselg-kirjurähn 20 kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse, kuid õnneks on

nende arvukus stabiliseerunud ja praegu võib öelda, et tegu on soodsas seisundis oleva

liigiga. Peamisteks ohuteguriteks on eriti Euroopas elupaigaks sobivate metsade

pindala vähenemine, lehtpuuliikide raieküpsuse vanuste alandamine,

okaspuukultuuride rajamine lehtpuu kasvukohatüüpi ning vanade lehtpuude ja

seisvate surnud puude eemaldamine metsade majandamisel.

Muud lähemad hoiualad ja kaitsealad nagu Valgeraba hoiuala ja Vaskrääma

põlispuudesalu asuvad väljapool kavandatava tegevuse võimalikku mõjuala (vaata

peatükk 3.1 ja 3.2) ning neid käesolevas töös põhjalikult ei kirjeldata.

3.4.2 Kaitstavate taime-, seene- ja samblikuliikide kasvukohad

Projektala lõunaosal ja selle läheduses on III kaitsekategooria liikide suur nööpsamblik,

kaheleheline käokeel, helleri ebatähtlehik ja II kaitsekategooria liigi kolmehõlmaline

batsaania leiukohad (Joonis 4).

18 https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PICCAN.htm

19 https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/DRYMAR2.htm

20 https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/DENLEU2.htm

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 17

Joonis 4. Kaitsealuste taime-, seene- ja samblikuliikide kasvukohad (EELIS

21.03.2024, Maa-amet 2024).

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 18

Kolmehõlmaline batsaania21 kasvab niisketes metsades polstrina maapinnal. Eestis

haruldane, esineb peamiselt Eesti lääneosas. Ohuteguriteks on metsamajanduslik

tegevus ning kaitsesoovituseks on vältida metsade majandamist, eeskätt raiet ja

kuivendamist.

Kahelehine käokeel 22 kasvab peamiselt mitmesugustel niitudel, loopealsetel ja

kadastikes, aga ka hõredates metsades ja sihtidel, sooservadel ja kraavipervedel. Esineb

hajusalt. Laialt levinud kogu Eestis. Kahelehise käokeele ohuteguriteks on võsastumine,

metsastumine, lageraie, korjamine. Kaitsesoovitusteks liigi olemasolevate

populatsioonide ja nende kasvukohtade säilitamine. Elupaiga säilitamiseks on vajalikud

hooldamis- ja taastamistegevused.

Suur nööpsamblik23 kasvab peamiselt leht- ja segametsades vanematel puudel. Kõige

sagedasem haaval ja saarel, kuid leitud ka teistel lehtpuudel. Esineb väga sagedaselt.

Enim leiukohti on teada Pärnumaalt. Ohuteguriks on metsamajanduslik tegevus. Suure

nööpsambliku kasvukohti tuleb säilitada looduslähedasena ning vältida metsaraiet;

lisaks haavale ja saarele ka teiste puuliikide raiet, kuna see võib muuta niiskus- ja

valgustingimusi. Liigi edasileviku soodustamiseks võiks ka kasvukohtade ümbruses

võimalusel säilitada vanu haavikuid, saarikuid ja vastavaid segametsi.

Helleri narmaskarikas, Helleri ebatähtlehik 24 kasvab kõdupuidul. Sagedusklass:

pillatult. See on levinud vähearvuliselt peaaegu üle Eesti. Ohuteguriks on

metsamajanduslik tegevus, metsahooldustööd, lagunevate ja õõnsate ning kuivade

puude kadumine/hulga vähenemine, puuliikide osakaalu muutmine metsades,

metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine, lageraied.

Liigi kaitseks ei tohi muuta vanades metsades metsa vanuselist ja liigilist struktuuri,

vältida metsade kuivendamist ning mitte eemaldada mahakukkunud suuri lamatüvesid.

3.4.3 Kaitstavate lindude elupaigad

Väike-Vohu maaparandussüsteemi kirdenurgast 100 m kaugusele jääb II kategooria

kaitsealuse linnu metsise (Tetrao urogallus) elupaiga (KLO9133462) läänepiir (Joonis 5).

See on laienenud (24.02.2024 seisuga) võrreldes rekonstrueerimisprojekti

21 https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Bazzania_trilobata.html

22 https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Platanthera_bifolia.html

23 https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Megalaria_grossa.html

24 https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Anastrophyllum_hellerianum.html

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 19

kuivendusvõrgu plaanil tooduga (01.2024) kogu projektiala ulatuses põhja suunas piki

Kilingi-Nõmme 220-330 kV elektriliini.

Vastavalt EELIS25 andmetele asuvad lähimad metsise püsielupaigad enam kui 3 km

kaugusel Vohu maaparandussüsteemist kagus (Jaamaküla metsise püsielupaik

KLO3000650 ja Lutsu metsise püsielupaik KLO3000661) ja läänes (Mustraba metsise

püsielupaik KLO3000662). EELIS andmetel jääb lähim metsise mänguala Vohu

maaparandussüsteemist kagusse vähem kui 900 m kaugusele.

Joonis 5. Metsise elupaigad, mängupaigad ja püsielupaigad (EELIS 21.03.2024, Maa-

amet 2024).

Nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega veedavad metsised olulise osa ajast kuni

3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad olulised toitumis- ja puhkepaigad

erinevatel aastaaegadel. Elupaigasiseselt eelistab metsis neid piirkondi, kus häirimist ei

25 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 20

esine ning väldivad rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid alasid. Müraga seotud

häiringud põhjustavad metsistel stressihormoonide suurenemist. Oluliseks peetakse

mõju (kaitse tegevuskava), kui tegevus leiab aset kuni 1 km kaugusel mängu tsentrist.

Silmas tuleb pidada, et metsis on kõige enam mõjutatav just tema mänguperioodil26.

Rewild OÜ poolt 2022. a koostatud eksperthinnangus27 on toodud, et metsise mängule

avaldub tugev mõju, mis kaasneb müratasemega >40 dB, mõõdukas mõju 35-40 dB-

ga ja nõrk mõju <35 dB-ga. Toitumisalal kaasneb tugev mõju >50 dB-ga, mõõdukas

mõju 45-50 dB ja nõrk mõju <45 dB-ga. Aruandes ei ole toodud otseseid viiteid, kust

antud müratasemed pärinevad ja kas tegemist on inimkõrvale kohandatud

müratasemetega või mitte. Arvestades töö konteksti, võib eeldada, et mõeldud on

dBA27.

Vohu maaparandussüsteemist 200 m läänesuunda (teisel pool Surju-Seljametsa

kõrvalmaanteed ja Vaskjõge) jääb III kategooria kaitsealuse linnu hiireviu (Buteo buteo)

elupaik28 (Joonis 6). Kuna ta on väga tundlik pesitsusaegsele häirimisele, ei tohiks

metsatöid teha asustatud pesale lähemal kui 300–450 m. Vanasti oli hiireviule ja teistele

röövlindudele tõsiseks ohuks vaenamine inimese poolt nn kullisõdades. Tänapäevalgi

aga ohustab neid pestitsiidide kasutamine põllumajanduses. Rahvusvaheliselt on

hiireviu soodsas seisundis ja tema arvukus on tõusnud. Aprilli jooksul muneb pessa 3–

4, kehvemal aastal 1–2 muna. Munad on valged, pruunikate ja hallikate laikudega.

Pojad kooruvad 34 päeva pärast, mai lõpul, ning lennuvõimestuvad juuli algul.

Must-toonekure (Ciconia nigra) 29 elupaik KLO9128699 jääb projektialast 570 m

kaugusel idasse. Sinna on moodustatud Kikepera must-toonekure püsielupaik

(KLO3002084). Viimane pesitsemine on registreeritud vaatlusega 2007. aastal (EELIS).

Must-toonekurg kuulub Eestis I kaitsekategooria liikide hulka. Eestis on must-

toonekurg ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2019) kriitilises seisundis.25

Must-toonekurg eelistab Eestis kasutada elupaigana varjuliste vooluveekogude

lähedusse jäävaid looduslikke mitmekesiseid ja vanu metsamassiive. Liik toitub

mitmekesistes biotoopides – kalatiikidest küntud põldudeni, kuid eelistatud

26 Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Kõnnu küla Rinnaku II kruusakarjääri mõju linnustikule.

Eksperthinnang. OÜ Maves, 2023.

27 OÜ Rewild. 2022. Päädeva-Konuvere teelõigu mõju metsise elupaikadele.

28 Hiireviu elupaik jääb Vaskjõe looduskaitseala territooriumile, kuid ei ole märgitud looduskaitseala

kaitse-eesmärgina.

29 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 21

toitumispaigaks on väikesed vooluveekogud. Toitumisveekogude valikul on tähtis selle

puhtus. Eestis tehtud toitumisalade uuringu kohaselt leiti, et toonekurgede poolt

valitud veekogud (võrdluses juhuslike vooluveekogudega) on oluliselt parema

ligipääsuga (ülalt), rohkem kivise ja savise põhjaga, läbipaistvama veega ning oluliselt

vähem mudase põhjaga kui juhuslikud veekogud. Sügavaid ja/või mudase põhjaga

veekogusid musttoonekured väldivad. Tulemused näitasid, et Eestis peetakse must-

toonekurgede poolt kõige kvaliteetsemateks toitumiskohtadeks looduslikke ojasid

ning kraavid ei ole üldiselt kvaliteetsed toitumispaigad. Must-toonekure põhitoiduks

on kalad ja kahepaiksed, harvem putukad või väikesed imetajad. Vanalinnud võivad

toiduotsingutel käia 25–40 km kaugusel poegadega pesast. Toitumispaikade arv ja

kvaliteet on määrava tähtsusega liigi ellujäämuse ja sigivuse seisukohalt. 29

Must-toonekure suure tähtsusega ohutegurid on toitumisalade degradeerumine ning

looduslikud mõjutegurid. Suure tähtsusega ohutegur võib 20 aasta jooksul viia Eesti

asurkonna kahanemisele enam kui 20% ulatuses. Olemasolevate toitumisalade

kvaliteedilangus võib tuleneda järgnevast: jätkuvast maaparandusest, toitumisaladena

kasutatavate veekogude kallaste võsastumisest, sobivate saakobjektide vähesusest,

häirimisest.29

Keskmise tähtsusega ohutegur on pesitsusaegne häirimine pesapaikades ja

toitumispaikadel. Must-toonekurg on inimpelglik lind ning väga tundlik inimtegevuse

suhtes pesapaiga läheduses. Häirimise mõju, mis tuleneb ennekõike

metsamajanduslikest töödest pesitsusajal, on kindlasti suurem seni teadmata

pesapaikades, mis asuvad väljaspool kaitsealasid majandusmetsades. Häirimist saab

vähendada kaitsemeetmete rakendamisega püsielupaikades ja kaitsealadel, kuid

välistada on seda raske. 29

Tammuru väike-konnakotka (Clanga pomarina) püsielupaik (KLO3001806) jääb

enam kui 800 m kaugusele Vohu MPS piiridest ja Vaskjõe väike-konnakotka

püsielupaik (KLO3002393) 650 m kaugusele (püsielupaikade asukohtasid kirjeldab

Joonis 6).

Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega

ringikujulist ala ümber pesa, just selles raadiuses toimub suurem osa kotkaste

igapäevategevusest. Väike-konnakotka elupaika iseloomustab mosaiiksus, kus

pesametsad piirnevad saagijahiks kasutatavate avamaastikega. Traditsiooniliselt

majandatavad avatud rohumaad (karjamaad ja heinamaad), mis paiknevad kahe või ka

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 22

enama kilomeetri raadiuses sobivatest pesitsusmetsadest, on väike-konnakotkaste

jaoks peamiseks toitumisalaks30.

30 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 23

Joonis 6. Kaitsealuste loomaliikide elupaigad, hoiualad, kaitsealad, Valgeraba

loodusala (EELIS 21.03.2024, Maa-amet 2024).

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 24

3.4.4 Vääriselupaigad

Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või

haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Projektialal ja sellega piirneval alal on

eraldatud vääriselupaigad: VEP126004, VEP126005, VEP126007, VEP126010,

VEP126026 ja VEP126051. Vääriselupaikade asukohad on kantud projekti joonistele

(Joonis 1. Kuivendusvõrgu plaan) ning täpsem info nende kohta on toodud peatükis

5.1.4

3.5 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara

ja vesi

Kavandatava tegevuse ala on maatulundusmaa, mida kasutatakse metsa

majandamiseks.

Maavarade maardlaid ega leiukohti, samuti kehtestatud põhjaveevaruga ala projekti

piirkonnas ei ole.

Kavandatava tegevuse idaosa kattub rohevõrgustiku tugialaga. Sellel alal jätkub senine

maakasutus – metsa majandamine maatulundusmaal.

3.6 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Rekonstrueeritaval maaparandusehitisel elamuid ei ole. Maaparandusehitise lõunaosa

läänepiiri läheduses on mõned majapidamised ja põhjapiiril läheduses üks

majapidamine, keda töödega kaasnev müra võib lühiajaliselt häirida (kaugus on toodud

lähimast rekonstrueeritavast objektist):

• Seljaku (56801:004:0264) 200 m;

• Tiuksu (56801:001:1241) 235 m;

• Altmardi (56801:004:0096) 360 m;

• Loometsa (56801:004:0263)100 m;

• Puurimäe (56801:004:0158) 200 m;

• Murru (56801:004:0232) 475 m;

• Raku (56801:004:0631) 385 m;

• Hinvese (56801:004:0124) 175 m;

• Saare (56801:004:0040) 400 m;

• Kastani (56801:005:0268) 50 m;

• Laimetsa (56801:005:0270) 220 m;

• Nakki (56801:005:0133) 490 m.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 25

3.7 Kultuuriväärtused

Kavandatavate tööde piirkonnas ei ole muinsuskaitseobjekte31.

Kavandatavate tööde piirkonnas asub kolm pärandkultuuri objekti: Piiri talukoht,

Vahemets (Punane männik) ja Laua siht.32

31 Maa-ameti kaardirakendus, Kultuurimälestised

32 Maa-ameti kaardirakendus, Pärandkultuur

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 26

4 NATURA EELHINDAMINE

4.1 Üldist

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja

kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja

elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud

tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel

Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja

projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise

metoodilised juhised“ ja juhendil "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodus-

direktiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ).33

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkideks olevate elupaigatüüpide või liikide seisund

halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole

võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi

alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille

tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus

selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad

meetmed.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse

olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta.

4.2 Kavandatava tegevuse ümbrusse jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatavale tegevuse alale lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on 750

m kaugusel asuv Valgeraba loodusala ja 2 km kaugusele jääv Metsaääre loodusala

33 https://envir.ee/media/1353/download

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 27

(Joonis 7). Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad linnualad jäävad enam kui 7 km

kaugusele.

Joonis 7. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodusalad (EELIS 21.03.2024, Maa-

amet 2024).

Valgeraba loodusala (RAH0000327) kaitse -eesmärgiks on direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud kaitstavad elupaigatüübid rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Valgeraba loodusala piirid kattuvad Valgeraba hoiualaga (KLO2000287).

Loodusala loodenurk asub 750 m kaugusel projektiala kagunurgast.

Metsaääre loodusala (RAH0000326) jääb projektialast 2 km kaugusele lõuna poole.

Loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo-ja rabametsad (*91D0).

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 28

Metsaääre loodusala piirid kattuvad Metsaääre looduskaitseala (KLO1000574)

piiridega.

4.3 Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole vajalik kaitsealade ökosüsteemi ega elupaikade säilitamiseks.

Kavandatav tegevus ei ole loodusalade kaitsekorralduse seisukohast vajalik tegevus.

Kaitsealast väljapoole jäävad kraavid täidavad senise maakasutuse säilitamise eesmärki.

4.4 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus on toodud käesoleva aruande peatükis 2

„Kavandatav tegevus“. Täpsema ülevaate saab projekti seletuskirjast ja selle jooniselt 1,

mida käesolevas eelhinnangus uuesti ei esitata.

4.5 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatuse määratlemine, s.h teiste

Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada võivate projektide

kirjeldamine ja iseloomustamine

Vaadeldavas piirkonnas määrab rekonstrueeritava maaparandussüsteemi võimaliku

mõjuala veekeskkonnale Läänest Vaskjõgi, põhjast, idast ja lõunast projektiala

ümbritsevad maaparandussüsteemid.

Aluspõhja vettpidavate kivimite platool (Joonis 2) projektialast 750 m kaugusel asub

Valgeraba loodusala ja 2 km kaugusel lõunas Metsaääre loodusala.

Kuivenduskraavid ja eesvoolud ei mõjuta projekti piirkonna põhjaveekihte. Maapinnalt

esimene Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht lasub regionaalse Narva veepideme (Kesk-

Devoni ladestiku Narva kihistu dolokivi- ja domeriidikihtide vaheldumine koos savi- või

aleuroliidi vahekihtidega). ja saviliivmoreeni all 33–37 m sügavusel maapinnast.

Ehitustööde ajal lühiajalised olulised mürahäiringud ei ulatu loodusaladeni, mis asuvad

kaugemal kui 500 m.

Pole teada, et lähiajal kavandataks piirkonnas muid tegevusi, mis võiks koosmõjus

kavandatava tegevusega põhjustada negatiivset mõju Valgeraba või Metsaääre

loodusaladele.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 29

4.6 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Valgeraba loodusala sooelupaikade kaitseks ei tohi muuta nende veerežiimi.

Valgeraba kuivendamine projektiala maaparanduskraavide rekonstrueerimise mõjul on

välistatud piirkonna geoloogilise ehitusega. Põhjavee liikumise Valgeraba ja Väike-

Vohu maaparandussüsteemi vahel tõkestavad nende vahel lasuv moreen ja aluspõhja

regionaalne veepide Vaata joonised Joonis 2 ja Joonis 3.

Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele on välistatud.

4.6.1 Natura eelhindamise kontroll-loend

Küsimus

Vastus

Valgeraba

loodusala

Metsaääre

loodusala

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel

arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada

asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu

või asustustihedust?

Ei Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega

vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei. Ei.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate,

loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne)

vähenemist või hävimist?

Ei. Ei.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena

kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja

asustustihedust?

Ei Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide

saavutamist?

Ei Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala

olemust määravates aspektides (nt toitainete

tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi

toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei Ei

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 30

Järeldus: Piirkonna geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu ei

ole kavandatava tegevuse mõju Valgesoo ega Metsaääre loodusala veerežiimile

võimalik.

Objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandatava tegevusega kaasneks

eraldi või koos muude tegevustega ebasoodne mõju Natura alade terviklikkusele

ja kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele või liikidele.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 31

5 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Alljärgnevalt on antud mõju hinnang arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• mõju piiriülesust;

• mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

5.1 Looduskeskkond

5.1.1 Vaskjõe looduskaitseala

Mõju looduskaitseala veerežiimile. Kavandatava tegevuse alale on praegune

kuivendusvõrk rajatud 1969. aastal. Maaparandusehitise võimaliku kuivendava mõju

väljaspool maaparandusehitist määrab suures plaanis piirkonna jõgede ja ojade ning

eesvoolude ja piirdekraavide sügavus. Kavandatava tegevusega eesvoole ega

piirdekraave sügavamaks ei kaevata.

Vaadeldavas piirkonnas määrab rekonstrueeritava maaparandussüsteemi võimaliku

mõjuala veekeskkonnale läänest Vaskjõgi, põhjast, idast ja lõunast projektiala

ümbritsevad maaparandussüsteemid.

Kuivenduskraavid ja eesvoolud ei mõjuta projekti piirkonnas põhjaveekihte ega mõjuta

selle kaudu maapinnalähedase põhjavee veetaset ümbruskonnas. Maapinnalt esimene

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht lasub regionaalse Narva veepideme ja saviliivmoreeni

all 33–37 m sügavusel maapinnast.

Põhjaveetaseme alanemise mõju Vaskjõe looduskaitsealale välistab projektiala ja

kaitstavat ala eraldav Vaskjõgi.

Järeldus: Kavandatud tegevusel ei ole negatiivset mõju Vaskjala looduskaitseala

veerežiimile ja sellest sõltuvatele elupaikadele ega liikidele.

Mõju Vaskjõele (elupaigatüüp jõed ja ojad) sette ja heljumi ärakande tõttu.

Ehitustööde ajal ja mõne aja jooksul pärast seda kandub rohkem setteid ja heljumit

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 32

allavoolu. Need võivad jõuda ka Vaskjõkke. Tavaliselt kaob väiksemgi mõju ühe või

paari suurveega.

Projektis on lisaks settebasseinide rajamisele veekogudele olulise negatiivse mõju

vältimiseks kavas järgmised tehnilised abinõud:

• Mullatöid veejuhtmetel teha suvisel madalvee perioodil.

• Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus

võib lühikese aja jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni.

• Veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist

mahus mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine, nõlva

uhtumine, nõlvajalami voolamine).

• Kaevetöödel veekogus tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või

eeldused selle kiireks taastumiseks. Selleks säilitada mahavõetud puude

kännud ja juurestik, seda eriti puhverribalt.

Järeldus: Projektiga kavandatud abinõude rakendamisel ei ole kavandataval tegevusel

olulist negatiivset mõju Vaskjõe ökoloogilisele seisundile, säilib senine hea ökoloogiline

seisund.

Kaitsealuste lindude häirimisvõimalus. Ehitustööde ajal võivad ajutised

mürahäiringud ulatuda kuni 500 m kaugusele. Looduskaitsealal on kaitse all kolm

rähniliiki, kes ei ole liigikirjelduste alusel (vaata peatükk 3.4.1.) väga tundlikud

mürahäiringule. Ka peaks nad olema harjunud Surju-Sillaotsa teelt tuleva mürafooniga.

Järeldus: Kavandatud tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju Vaskjala looduskaitseala

kaitsealustele linnuliikide seisundile.

5.1.2 Kaitstavate taime-, sambliku- ja samblaliikide leiukohad

Projektala kagunurgas on III kategooria kaitsealuse liigi suur nööpsamblik leiukoht

KLO9701869 (vaata Joonis 4 ja projekti joonis kuivendusvõrgu plaan). Liik kasvab

peamiselt leht- ja segametsades vanematel puudel. Ortofotodelt (Maa-ameti

ajaloolised kaardid) nähtub, et terve leiukoha ulatuses on 2020. või 2021. aastal tehtud

lageraiet, mille tulemusena on leiukohale jäänud alles vaid üksikud puud. Seega on

leiukoht suure tõenäosusega hävinenud. Leiukohaga piirneval kraavil nr 131 on

kavandatud trassiraie kraavi teljest 8 m ulatuses (ulatub täpselt leiukoha piirini) ja

Vaskrääma kraavi teljest 8+3 m (leiukoht on joonistatud üle kraavi). Tõenäoliselt pole

antud liigi leiukohas enam midagi kaitsta ning trassiraie (kui seal on veel üldse midagi

raiuda) ega kraavi nr 131 ning Vaskrääma kraavi rekonstrueerimine liigile antud

asukohas täiendavat negatiivset mõju ei põhjusta.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 33

Projektala lõunaosa läheduses (ida pool projektiala idapiiril olevat Laimetsa teed) on

samal alal III kaitsekategooria liigi kaheleheline käokeel, helleri ebatähtlehik ja II kat liigi

kolmehõlmaline batsaania leiukoht ning ka VEP nr, 126010 (vaata projekti joonis

kuivendusvõrgu plaan). Maaparandusehitise ja leiukoha vaheline Laimetsa teest ida

pool asuv kraav jäetakse praegusesse seisundisse, hooldatakse Laimetsa teest lääne

poole jäävat teekraavi, mis on enam kui 50 m kaugusel kaitstavate taimede leiukohast

(Leiukoht asub naabermaaparandussüsteemi „Ilvese“ 6114760020110 alal ja selle

kaitset metsa majandamisel toetab ka VEP).

Järeldus: Projekti koostamisel arvestatud tingimused on piisavad vältimaks olulist

negatiivset mõju kaitsealuste liikide leiukohtadele.

5.1.3 Kaitstavate lindude elupaigad

Hiireviu (Buteo buteo) elupaik KLO9120117 (Joonis 6) jääb taotletavate tööde alast

200 m kaugusele. Kuna ta on väga tundlik pesitsusaegsele häirimisele, ei tohiks

metsatöid teha asustatud pesale lähemal kui 300-450 m. Seetõttu tuleb leevendava

meetmena vältida tööde tegemist hiireviu pesitsusperioodil 11.03- 10.08 34 . Mõju

Vaskjala looduskaitseala veerežiimile ehk seeläbi ka hiireviu elupaigale on kirjeldatud

peatükis 5.1.1 „Vaskjõe looduskaitseala“.

Võrreldes projekti koostamise ajaga on metsise (Tetrao urogallus) KLO9133462 elupaik

(EELIS 18.03.2024) laienenud kavandatava tegevuse läänepiiri läheduses põhja suunas

piki Kilingi-Nõmme 220-330kV elektriliini. Lähimas punktis on elupaiga läänepiiri

kaugus rekonstrueerivast kuivenduskraavist (nr 110) 100 m. Kraavimulle paigaldatakse

kraavi elupaiga poolsele (ida)kaldale. Piirkonnas levib geoloogilise baaskaardi alusel

saviliivmoreen, Maa-ameti mullastiku kaardi järgi ka savi. Kraavi rekonstrueerimine ei

muuda metsise elupaiga veerežiimi.

Kuna metsist peetakse kõige enam mõjutatavaks just tema mänguperioodil ning

oluliseks peetakse 1 km kaugusel mängu tsentrist toimuva tegevuse puhul. Valgeraba

metsise mänguala jääb vähem kui 1 km kaugusele planeeritavate tööde alast. Vastavalt

Rinnaku II kruusakarjääri mõju eksperthinnangule ei ulatunud Rinnaku II karjääris

tavapäraselt töötavate masinate (ekskavaator, frontaallaadur) üle 30 dBA müra 900 m

asuvasse metsise elupaika35. Seega võib eeldada, et olulist mõju metsiste Valgeraba

mängupaigale ei avaldu.

34 Metsalindude pesitsusperioodide kogupikkused

35 Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Kõnnu küla Rinnaku II kruusakarjääri mõju linnustikule.

Eksperthinnang. OÜ Maves, 2023.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 34

Muid kotkaste leiukohti ega muude kaitstavate liikide elupaiku vähem kui 500 m

kaugusel projekti välipiirist ei ole.

Väike-konnakotka (Clanga pomarina) Tammuru püsielupaik (KLO3001806) jääb

enam kui 800 m kaugusele Vohu MPS piiridest ja Vaskjõe väike-konnakotka

püsielupaik (KLO3002393) 650 m kaugusele (püsielupaikade asukohtasid kirjeldab

Joonis 6).

Traditsiooniliselt majandatavad avatud rohumaad (karjamaad ja heinamaad), mis

paiknevad kahe või ka enama kilomeetri raadiuses sobivatest pesitsusmetsadest, on

väike-konnakotkaste jaoks peamiseks toitumisalaks. Sellest võib järeldada, et

kavandatava tegevuse ala, kus on majandatav mets, ei kuulu väike-konnakotkaste

tavapäraseks toitumisalaks ning kavandataval tegevusega ei kaasne olulist negatiivset

mõju liigile.30

Must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik (KLO9128699) ja Kikepera must-toonekure

püsielupaik (KLO3002084) jääb projektialast 570 m kaugusel idas idasse. Must-

toonekure toitumisalaks peetakse pesapaigast 20 km raadiusesse jäävat ala. Olulisimad

toitumiskohad on väikesed jõed või ojad, mis on selge ja madala veega ning liivase või

savise põhjaga, ülevalt hästi ligipääsetavad. Maaparandust peetakse must-toonekurele

ohuteguriks, sest maaparandus juhib vee kiiremini ära ja seetõttu kuivavad veekogud

kiiremini ning kalade ja konnade elupaigad kuivavad.29

Projektis on kavandatud kraavilaiendid (8 tk). Kraavilaiendid on vajalikud selleks, et

suurendada kraavide eriilmelisust, pakkudes mitmekesisemaid ja stabiilsemaid

elupaiku kahepaiksetele ja selgrootutele ning suurendades seeläbi ka elustiku

liigirikkust. Tänu suuremale sügavusele säilib laiendites vesi ka siis, kui kraavid ära

kuivavad. Kraavikallaste puhastamine tagab parema ligipääsu kraavidele ja

kraavilaienditele. Võib eeldada, et selline lahendus annab parema võimaluse must-

toonekurele leida toitu.

Järeldus: Kavandatud tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju kaitstavate lindude

elupaikadele, kui välditakse leevendava meetmena tööde tegemist hiireviu

pesitsusperioodil vahemikus 11.03–10.08.

5.1.4 Vääriselupaigad

Vääriselupaikade asukohad on kantud projekti joonistele (Kuivendusvõrgu plaan).

Projekteerija on üldiselt juhindunud põhimõttest, et VEP'i piires ja lähemal kui 50 m

uusi kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei rekonstrueerita (va eesvoolud),

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 35

trassiraiega VEP'i ei kahjustata (projekti lisana toodud keskkonnamõju analüüsis

(koostaja RMK) toodud meetmed). Nende nõuete täitmisel säilib VEP aladel senisele

olukorrale lähedane veerežiim.

VEPide 126004, 126010 ja 126051 piires ja lähemal kui 50 m trassiraiet ei tehta ning

kraavid jäävad olemasolevasse seisu. Kavandatava tegevusega oluline negatiivne mõju

nendele VEPidele puudub.

Neil VEPide lähedusse (50 m) jäävatel kraavidel, kus uuendustööde tegemine on vajalik

ülesvoolu jääva kraavivõrgu toimimiseks, tehakse raiet kraavi kallastel (üldiselt 2 m

kraavi teljest) ja olemasoleva mulde pool minimaalses laiuses, mis võimaldaks teha

vajalikke hooldustöid (üldiselt 6 m kraavi teljest) ka VEPidele lähemal, kui 50 m.

VEP126026 külgnev teekraav 118 kavandatakse hooldada ja VEPi ulatuses teha

trassiraiet 2 m ulatuses. Kuivenduskraav 115 on ette nähtud hooldada ja VEPi ulatuses

trassiraiet teha 2 m ulatuses. Tõenäoliselt on VEPi piirid ebatäpsed, ulatudes

olemasolevate kraavide kallastele.

VEP126007 ulatuses trassiraiet ei tehta. Läheduses asuvad kraavid 117 ja 110

plaanitakse VEPi läheduses uuendada. Kraavist eemaldatav sete tõstetakse VEPi

poolsesse kraavimuldesse.

VEP126005 külgnevatel kraavidel 100, 102, 104 ja 105 on kavandatud uuendustööd.

Trassiraie on kavandatud minimaalses ulatuses – kraavil 104 plaanitakse trassiraie 6+2

m ulatuses, raie toimub väljaspool VEPi piire. Kraavil 100 VEPil lähemal, kui 50 m

kavandatakse voolutakistuste eemaldamine käsitsi ja trassiraiet ei tehta. Kraavil 100

kavandatakse hooldustöid ja trassiraiet 3+6 m, raie toimub väljaspool VEPi piire. Laiem

trass raiutakse olemasoleva mulde poolele.

Tabelis Tabel 2 on toodud vääriselupaikade andmed EELIS andmebaasist ning

tegevusega kaasneva mõju kirjeldus.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

8. mai 2024 36

Tabel 2. Vääriselupaikade andmed EELIS andmebaasist ning tegevusega kaasneva mõju kirjeldus .

VEP

number

VEP tüüp

(EELIS)

Märkused (EELIS) Majandamise

info (EELIS)

Mõjutegurid

(EELIS)

Tegevusega kaasnev mõju

VEP126004 Männikud ja

männi-

segametsad

Peaväärtused on lamapuit ja

püstiseisvad surnud puud.

Mitte raiuda,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada,

mitte

kuivendada.

Kuivendus VEPi läheduses olevad kraavid jäävad

50 m ulatuses olemasolevasse

seisukorda ja neil trassiraiet ei tehta.

Oluline mõju puudub.

VEP126005 Männikud ja

männi-

segametsad

Järelejäänud riba raielangi kõrval

erimi lõunaosas. Erimi 8 lõunaosa.

Mitte raiuda,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada,

mitte

kuivendada.

Läheduses

asuv

lageraielank,

hiljutine raie,

masinate

sõiduroopad

Trassiraie tehakse olemasoleval

kraavimuldel ja kraavinõlvadel

minimaalses vajalikus mahus

võimaldamaks kraavide hooldamist

(kraavil 104 ja 100). Raie ei ulatu VEPi

piiridesse. Kraavimulde puudumisel

(kraavil 102) eemaldatakse

voolutakistused käsitsi, trassiraiet ei

tehta.

Oluline mõju puudub.

VEP126007 Ajutised

veekogud

Teetamm põhjustab vana oja kohal

väikesi üleujutusi. Mets praegu

noor.

Mitte raiuda,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada,

Kuivendus,

läheduses asuv

lageraielank,

tee

VEPi ja uuendatavate kraavide vahel on

mulle, mis takistab VEPi alalt pinnavee

äravoolu. Trassiraie VEPi piiresse ei

ulatu.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

8. mai 2024 37

VEP

number

VEP tüüp

(EELIS)

Märkused (EELIS) Majandamise

info (EELIS)

Mõjutegurid

(EELIS)

Tegevusega kaasnev mõju

mitte

kuivendada.

Oluline mõju puudub.

VEP126010 Märgalade

männikud ja

kaasikud

Tähtis puude suur vanus. On

tuulemurdu.

Mitte

kuivendada,

kuuse väljaraie,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada.

Läheduses

asuv

lageraielank

VEPi läheduses olevad kraavid jäävad

50 m ulatuses olemasolevasse

seisukorda ja neil trassiraiet ei tehta.

Oluline mõju puudub.

VEP126026 Kuusikud ja

kuuse-

segametsad,

kaasnev

Männikud ja

männi-

segametsad

On palju tuulemurdu, mis on

põhjustatud naabruses asuvalt

raielangilt puhunud tuultest.

Enamus lamapuitu on vähe

lagunenud ja kasvavad puud

noored. Suurim väärtus lamapuit.

Mitte raiuda,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada,

mitte

kuivendada.

Kuivendus,

läheduses asuv

lageraielank

Trassiraie tehakse olemasoleval

kraavimuldel ja kraavinõlvadel

minimaalses vajalikus mahus (2 m)

võimaldamaks kraavide hooldamist.

Tõenäoliselt on VEPi piirid ebatäpsed,

ulatudes olemasolevate kraavide

kallastele.

Oluline mõju puudub.

VEP126051 Teised

lehtmetsad

VEP talu lähedal (ca 100m). Eriti

palju tuulemurdu erimi lagedale

avatud lõunaosas. Need ei ole veel

hakanud mädanema, osa vanu puid

on varem maha langenud. Selles

Mitte

kuivendada,

surnud ja

lamapuitu mitte

eemaldada.

- VEPi lähedal asuvad kraavid jäävad

50 m ulatuses olemasolevasse

seisukorda.

Oluline mõju puudub.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

8. mai 2024 38

VEP

number

VEP tüüp

(EELIS)

Märkused (EELIS) Majandamise

info (EELIS)

Mõjutegurid

(EELIS)

Tegevusega kaasnev mõju

osas kasvavad peamiselt ca 80a

puud.

Põhjapoolses osas on lamapuitu

vähem aga palju väga vanu puid

(peamiselt kased, aga ka mänd,

kuusk, haab, sanglepp).

Väga hea VEP.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 39

Järeldus: Projekti koostamisel arvestatud tingimused on piisavad vältimaks olulist

negatiivset mõju vääriselupaikadele.

5.1.5 Rohevõrgustik

Kavandatav tegevus keskendub praeguse maakasutuse jätkamisele ning olemasolevate

objektide uuendamisele ning rekonstrueerimisele. Kavandatud tegevus ei oma olulist

mõju rohevõrgustiku toimimisele. Mõningane häiring toimub tööde tegemise ajal

tööpiirkonnas. Töödest põhjustatud häiringud on ajutised ja ei põhjusta olulist mõju.

Järeldus: Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rohevõrgustikule.

5.2 Jäätmed

Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda jäätmeseadusest 36 ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjast37.

Ehitajal tuleb silmas pidada üldisi jäätmekäitluse nõudeid, sealhulgas:

• Kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist üle anda vastavat luba

või registreeringut omavale käitlejale, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

• Ohtlikke aineid ja jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates

või pakendites.

Projektis on ette nähtud järgmised jäätmekäitluse nõuded:

• Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht.

• Voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb

eemaldada voolusängist ja puhverribalt.

• Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada eramaale ning kraavide ja teede

mulletesse.

Järeldus: Kui kavandatava tegevuse käigus järgitakse üldiselt kehtivaid ning projektis

ette nähtud jäätmekäitluse nõudeid, siis ei ole olulist negatiivset mõju ette näha.

36 Jäätmeseadus–Riigi Teataja

37 Saarde valla jäätmehoolduseeskiri

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 40

5.3 Avariiolukorrad, õhuheitmed, müra ja vibratsioon, inimese tervis,

heaolu ja vara

Avariiolukordade tekkimine ehitamise ja kasutamise ajal on vähetõenäoline.

Õhuheited, müra ja vibratsioon on ajutised ja kaasnevad vähesel määral töödega.

Olulist müra, vibratsiooni ja õhuheidet kavandatava tegevusega ei kaasne ning pole

ette näha, et lähima elamuni jõuaksid piirväärtusi ületavad tasemed. Häiringud

esinevad ajutiselt. Sellest tulenevalt puudub oluline mõju inimese tervisele, heaolule

või varale.

Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel tuleb toimida tavalises korras:

asuda neid koheselt likvideerima ning informeerida juhtunust Häirekeskust telefonil

112 ja kohalikku metskonda.

Järeldus: Puudub oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

5.4 Kultuuriväärtused

Kavandatavate tööde piirkonnas ei ole muinsuskaitseobjekte (Maa-ameti

kaardirakendus, Kultuurimälestised).

Kavandatavate tööde piirkonnas asub kolm pärandkultuuri objekti: Piiri talukoht,

Vahemets (Punane männik) ja Laua siht (Maa-ameti kaardirakendus, Pärandkultuur).

Pärandkultuuriobjektid pole riikliku kaitse all. Pärandkultuuriobjektid on kantud

projekti kuivendusvõrgu plaanile teadmiseks ehitajale. Kavandatav tegevus

pärandkultuuri objekte ei kahjusta.

Järeldus: Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mõju kultuuriväärtustele.

5.5 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Rekonstrueeritaval maaparandusehitisel elamuid ei ole. Maaparandusehitise lõunaosa

läänepiiri läheduses on mõned majapidamised, keda kavandatav tegevus võib häirida.

Ehitisaegne häiring on lühiajaline tavaliste ehitus- ja metsatöömasinate müra.

Kavandatav tegevus ei ohusta inimeste tervist ja heaolu. Korrastatud maaparandus-

süsteemiga metsaalale on inimestel tõenäoliselt senisest parem juurdepääs.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 41

5.6 Kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud

Arvestades piirkonna maakasutust (valdavalt maatulundusmaa ja mets) ning piirkonna

arenguplaane (vaata peatükk 2.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate

tegevustega), ei ole kättesaadava informatsiooni põhjal ette näha tegevusi, mis võivad

põhjustada kumulatiivseid mõjusid. Piirkonnas järgmiste maaparandussüsteemide

(Joonis 1) rekonstrueerimine, rakendades asjakohaseid keskkonnameetmeid, ei

põhjusta kumulatiivseid mõjusid (vaata ka peatükk 3.2 Rekonstrueerimisprojekti

võimaliku mõjuala ulatus ja 4.5 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatuse määratlemine,

s.h teiste Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada võivate projektide

kirjeldamine ja iseloomustamine).

Tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

Järeldus: Kavandatava tegevusega ei kaasne kumulatiivseid ega piiriüleseid mõjusid.

5.7 Kliimamõjud

Mullaerimid projektalal on leostunud ja leetjad gleimullad (Go ja GI), leede-turvastunud

muld LG1 ja leetunud gleimuld LkG. Kohati esineb (kv SJ107) väga õhuke

madalsoomuld M` (turbast 30...50 cm) ja kv SJ113 kirdeosas õhuke madalsoomuld M´´

(50...100 cm) ning sügav madalsoomuld M´´´ (üle 100 cm). Kuivendamine võib

soodustada turba lagunemist, mis omakorda suurendab CO2 ja N2O heitkoguseid.

Turvasmullad sisaldavad suures koguses orgaanilist ainet, mis lagunedes vabastab

kasvuhoonegaase. Seega võib kuivendamine suurendada kliimamuutuste negatiivset

mõju. Eelkirjeldatud mullatüüpide CO2 heite ühikväärtusi kuivendamise tagajärjel teada

ei ole.

Eestis puuduvad sektoritele seatud ning arendus- ja taastamistegevustele kehtestatud

CO2 heite vähendamise reeglid, millest oleks võimalik iga projekti koostamisel lähtuda.

Järeldus: Kuivenduse kliimamõju ei ole võimalik objekti kaupa hinnata.

Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

8. mai 2024 42

6 EELHINNANGU JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada projektialal (145 ha) senise maakasutuse

säilimine. Projektala on kuivendatud üle saja aasta tagasi, praegune kuivendusvõrk on

viimati rajatud 1969. aastal.

Projekteeritud on kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja uuendamine (9,55 km) ning

eesvoolu uuendamine (0,55 km). Veejuhtmetel ehitatakse või rekonstrueeritakse

settebasseinid (3 tükki) ja ehitatakse kraavilaiendid (8 tükki). Rajatakse või

rekonstrueeritakse truubid (9 tükki) ja teekraav (1,31 km). Osa kraave jääb praegusesse

seisundisse.

Kuivenduskraavid ja eesvoolud ei mõjuta projekti piirkonnas põhjaveekihte. Maapinnalt

esimene Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht lasub regionaalse Narva veepideme ja

saviliivmoreeni all 33–37 m sügavusel maapinnast. Metsakuivenduskraavide mõju

põhjavee tasemele projekti alal liivsavil ja moreenil levivates liivades piirdub valdavalt

mõnekümne meetriga kraavist. Igasuguse kuivenduse mõju projektialast kaugemale

piiravad Vaskjõe org ja projektiala ümber levivad suhteliselt vettpidavad setted ning

kivimid.

Vältimaks kaitstavate taimeliikide kahjustamist, ei ole nende leiukohtade läheduses töid

ette nähtud.

Sette ja heljumi ärakande vältimiseks on ette nähtud uuendada ja rajada settebasseinid

ning rakendada ehitustöödel projektis ette nähtud veekaitsemeetmeid. Projektis

kavandatud abinõude rakendamisel olulist negatiivset mõju Vaskjõe ökoloogilisele

seisundile ei avaldu, säilib senine hea ökoloogiline seisund.

Kavandataval tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale ega

kaitstavatele liikidele.

Objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandatava tegevusega kaasneks

eraldi või koos muude tegevustega ebasoodne mõju Natura alade terviklikkusele,

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele või liikidele.

Keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.