Sissetulev kiri

1

EELNÕU

28.08.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning

tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel.

§ 1. Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruses nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning

tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 pealkirja täiendatakse pärast sõna „teateedastussüsteemiga“ sõnadega „teate

edastamiseks Häirekeskusesse“;

2) paragrahvi 16 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Päästeamet võib anda kooskõlastuse ehitise ühendamiseks Häirekeskusega, kui:

1) ehitis või selles paiknev vara on arhiiv, muuseum, muu riiklikult olulise väärtusega

ehitis, elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik ehitis või suurõnnetuse ohuga või ohtlik

ettevõte, kui selle ohualasse jääb elamupiirkond;

2) on täidetud automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile esitatud nõuded ja

3) tulekahju korral ei ole tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine muul viisil ja kiire

evakuatsioon ehitisest.“;

3) paragrahvi 17 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 18 lõikes 1 tunnistatakse lause “Automaatne teateedastussüsteem ega

edastusseade ei ole tuleohutuspaigaldised.“ kehtetuks;

5) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui ehitise omanik või valdaja on liitnud ehitise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

Häirekeskusega, lõpetab Päästeamet käesoleva määruse lisas 2 nimetamata ehitiste osas

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete vastuvõtmise Häirekeskuses alates 2026.

aasta 1. veebruarist, kui omanik või valdaja ei ole esitanud Päästeametile hiljemalt 2026. aasta

1. jaanuariks taotlust automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete jätkuvaks

edastamiseks Häirekeskusesse. Päästeamet otsustab taotluse rahuldamise käesoleva määruse

paragrahvi 16 lõike 3 alusel.“;

6) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

2

„(2) Kui ehitiselt ei edastata alates 2026. aasta 1. veebruarist automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teateid Häirekeskusesse, kajastatakse sellekohane teave

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi dokumentatsioonis ja tulekahju korral

tegutsemise plaanis hiljemalt 2026. aasta 31. märtsil.“;

7) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Käesolev määrus jõustub 2025. aasta 1. oktoobril.

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

Siseministri määruse „Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning

tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS)

tulekahjuteadete Häirekeskusesse edastamisega seonduvat selliselt, et teate edastamine toimuks

vaid kindlatelt objektidelt: ravi- ja hoolekandeasutustest ning suurõnnetuse ohuga ning ohtlike

ettevõtete 2. või 3. tuleohuklassi kuuluvatest tööstushoonest ning hoonetest, kus toimuvad töö-

või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega või neid kemikaale on suures koguses.

Kõigil praegu automaatse tulekahjuteate edastamise süsteemiga (edaspidi ATeSiga) hõlmatud

objektidel, millel kohustus eelnõuga ära kaob, jääb alles ATSi kohustus ning võimalus ATSi

häire edastada kas objekti poolt kindlaks määratud isikule või nt turvaettevõttesse.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected]).

Päästeameti poolt on eelnõu koostamisse kaasatud olnud Tiina Kiil ([email protected])

ja Reelika Kuusik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse

keeleliselt enne määruse avaldamist Riigi Teatajas.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse siseministri 7. jaanuari 2013. a määrust nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning

tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ avaldamismärkega RT I, 23.02.2021, 9.

2. Eelnõu sisu ja tausta analüüs

Mõisted, mida eelnõu seletuskirjas kasutatakse:

ATS – automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ehk süsteem, mis koosneb anduritest ja

mis annab läbi keskseadme märku tekkinud tulekahjust.

ATeS – automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teate automaatne edastus valitud

adressaadile.

Võrreldes ajaga, kui tekkis kohustus ATSi häire edastada Häirekeskusesse, on turule tulnud

uusi lahendusi, mida kasutades saab veenduda, kas häire on tingitud tegelikust tulekahjust või

on tegemist valehäirega. Nii on paljudesse ettevõtetesse paigaldatud erinevaid seire- ja muid

süsteeme ning päästjate igakordne ATeSi häire peale reageerimine, et kontrollida olukorda

objektidel, on pigem muutunud väga ressursikulukaks.

Üldjoontes moodustavad ATeS valeväljakutsed ca 15-17% kõikidest aasta jooksul

toimuvatest väljakutsetest. Joonisel on esitatud viimase kolme aasta kõige levinumad

väljakutsed, mille seas ATeS valeväljakutsed on teisel kohal. Sarnane trend kehtib ka varemate

aastate kohta.

Statistika aastatest 2021-2023 näitab, et ATeSiga seotud kutsete (valeväljakutsed, tulekahjud,

tulekahjuohud) osakaal seisab pretsedenditult valeväljakutsete hulgas 96% piires:

Päästeameti väljakutsed 2021 2022 2023

Väljakutsed kokku 26 488 25 831 29 275

sh ATeS kutsed kokku 4329 (100%) 4535 (100%) 4946 (100%)

 sh valeväljakutsed 4152 (96%) 4344 (96%) 4811 (97%)

 sh hoonetulekahjud 26 (ca 1%) 20 (ca 1%) 15 (ca 1%)

 sh tulekahjuohud 151 (3%) 171 (4%) 120 (2%)

Päästeameti 2020.a tehtud analüüsist nähtub, et peamised valehäire tekkepõhjused olid ATS

süsteemi rike ning ehitustegevus, samuti toidutegemine, niiskete ruumide aur, ATS puudulikud

hooldustööd ning tahtlik ATS nupu vajutamine. Põhjused erinevate hoonete kasutusviiside

kaupa:

 ATS süsteemi rikked on valdavalt hoolekandeasutustes, kogunemis- ja tööstushoonetes;

 ehitustegevuse tõttu tekkinud valehäired on peamiselt tööstus-, majutus-, hoolekande-

ja kogunemishoonetes;

 toidutegemise, niisketes ruumides tekkinud auru ja suitsetamise tõttu tekkinud

valehäired on valdavad majutusasutustes;

 ATS nupu tahtlik vajutamine toimus valdavalt hoolekandeasutustes.

2021-2023.aastatel ATeS valeväljakutsete väljasõitude teenindamisega seotud ajaline kulu

Päästeameti jaoks oli, alates alarmeerimisest kuni tagasi depoosse jõudmiseni, järgmine:

Aasta

Riiklike päästekomandode

põhiautode

mitteannulleeritud

Keskmine

hõivatus,

min

Kogu hõivatus,

tundides

väljasõidud ATeS

valeväljakutsetele

2021 3749 30 1875

2022 3905 30 1953

2023 4272 30 2136

Päästeameti vaates tuleb ajalise kulu hindamisel arvestada päästemeeskonna kui terviku

ajakulu, mitte iga üksiku päästja ajakulu eraldi, kuna keskendutakse ajalisele kulule

alternatiivina teistele tegevustele, mida meeskond koos saab läbi viia. Päästemeeskond tegutseb

alati koos, olenemata sellest, kas tegemist on kodunõustamise, varustuse hoolduse, koolituste

või muude väljakutsete teenindamisega.

2021-2023.aastatel ATeS valeväljakutsete teenindamiseks riiklike päästekomandode põhi- ja

paakautode väljasõitudega seotud kütusekulu:

Aasta

Väljasõitude arv

(ATeS

valeväljakutsetel

e,

mitteannulleerit

ud väljasõidud

riiklike

komandode

põhiautode ja

paakautode

poolt)

Keskmine

distants,

km

Läbitud

kilometraa

ž, km

Põhi- ja

paakauto

keskmine

kütuse kulu 1

km kohta, l

Kogu

kütusekulu

, l

Diisli

maksumus,

eur/l

Kogu

kütusekulu

maksmus

2021 3760 10,5 39480 0,55 21714 1,8 39 085 €

2022 3914 10,5 41097 0,55 22603 1,8 40 686 €

2023 4293 10,5 45077 0,55 24792 1,8 44 626 €

Eelnõuga soovitakse lisaks hoonete omanike endi vastutuse suurendamisele vähendada nii

päästemeeskondade hõivatust valeväljakutsete teenindamisel kui ka saavutada otsene rahaline

kokkuhoid kütusekulu osas. Muudatus on oluline, et päästeressurss ei oleks hõivatud muude

tegevustega, kui on vajalik reageerida elupäästva sündmusele. Lisaks vabaneks aega, et

tegeleda suuremas mahus teiste Päästeametile pandud ülesannetega nagu nt elanikkonnakaitse

ülesanded ja ennetustegevus.

Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse nõuete määrust järgmiselt.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 16 pealkirja pärast sõna

„teateedastussüsteemiga“ lauseosaga „teate edastamiseks Häirekeskusesse“, sest automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteateid on võimalik sideettevõtte kaudu edastada nt

turvaettevõttele või ka tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku valitud isikule, kuid selles

paragrahvis käsitletakse ATeSi Häirekeskusesse.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse § 16 lõike 3 sõnastust ja võimaldatakse ilma vastava

kohustuseta ehitise omanikul või valdajal esitada Päästeametile taotlus automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete edastamiseks Häirekeskusele. Päästeamet võib anda

kooskõlastuse ehitise ühendamiseks Häirekeskusega, kui objektil on sõlmitud leping

sideettevõtjaga, kes on tulekahju teate edastaja ning on täidetud ATSile esitatud nõuded.

Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud kaalumiseks asjaolud, kas tulekahju korral on tagatud

Häirekeskuse viivitamatu teavitamine muul viisil ja kiire evakuatsioon ehitisest.

Ehitised, mille puhul Päästeamet saab kaaluda ATeSi jätkuvat edastust Häirekeskusesse, on

ehitis, mis on ise või selles paiknev vara on arhiiv, muuseum, muu riiklikult olulise väärtusega

ehitis, elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik ehitis või suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte

ehitis, kui selle ettevõtte ohualasse jääb elamupiirkond.

Arhiiv käesoleva määruse tähenduses on arhiiviseaduse § 1 lõikes 1 määratletud avalik arhiiv,

mis muuhulgas tegeleb arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise

ning nende kasutamise korraldamisega, aga ka arhiiv laiemalt kui rahvuslikku kultuuripärandit

säilitav asutus. Selline käsitlus annab võimaluse lisaks avalikele arhiividele ka asutuste

arhiividel, sh nt Muinsuskaitseameti arhiivil, jätkuvalt ATeSi Häirekeskusesse.

Muuseumiks loetakse käesoleva määruse tähenduses muuseumiseaduse § 2 lg 1 kohaselt

juriidilist isikut või asutust:

1) millel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või

vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva

muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping;

2) mis kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit;

3) mis peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest

dokumenteerimispõhimõtetest;

4) mis tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise;

5) mille muuseumikogu on huvilistele kättesaadav;

6) mis teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle

tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või

populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel;

7) mis ei jaota kasumit.

Riiklikult olulise väärtusega ehitist ei ole mõistena otseselt õigusaktides avatud. Näiteks saab

riiklikult olulise väärtusega ehitist sisustada muinsuskaitselises võtmes. Selles mõttes on

võimalik määratleda ehitisi, mis on olulised mälestised. Uutes muinsuskaitsealade

kaitsekordades on hooned liigitatud A, B ja C kategooriatesse. A on väga väärtuslik (nii

eksterjöör kui interjöör), B osas on eksterjöör oluline, interjööri muinsuskaitse ei sekku ning C

kategooria hooned, kus muinsuskaitse ei sekku (nt nõukogudeaegsed garaažid jms utilitaarsed

ehitised). Need kaitsekorrad on kehtestatud kõikidel muinsuskaitsealadel (hetkel va Tallinn ja

Viljandi, mis on tulekul). Seega pole kõik kirikud, mõisahooned, häärberid jm väärtuslikud

hooned kaitse all, nii et sisuliselt on võimalik eristada veel miljööväärtuslikke hooneid, mis

kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse, ja eraldiseisvad kultuuriväärtuslikke hooneid.

Ehitismälestistest hooned on alati riiklikult olulise väärtusega.

Muinsuskaitse seaduse § 8 kohaselt on mälestis seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla

võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik

kompleks.

Lisaks võib leida uuringust „Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine“

(https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2020-10/Riigi.omad_.uuring.pdf) viiteid

riiklikult oluliste kultuurikeskkondade kohta (lk 54: Riiklikult oluliste kultuurikeskkondade

loetelus on 1472 nimetust (sh nii üksikobjektid, ansamblid kui terved asumid ja maastikud).

Kokkuvõttes saab mõistet „riiklikult olulise väärtusega ehitis“ pidada laiaks ja annab võimaluse

erinevate ehitiste korral kaaluda vajadust ATeSi olemasoluks Häirekeskusesse.

Elutähtsa teenuse osutajad võivad olla näiteks kaugkütte-, vee-, elektri varustamisega

tegelevad ettevõtted ja kuna antud tegevusalal toimuva tulekahju korral võivad olla mõjutatud

paljud inimesed (katkevad vajalikud teenused), siis võib olla oluline eelkõige teenuse

osutamisega seotud ehitistes ATeSi edastamine Häirekeskusesse.

Suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte sellise ehitise, mis ei vasta lisas 2 nimetatud

kriteeriumidele, omaniku taotluse ehitise Häirekeskusega ühendamiseks võib Päästeamet

kooskõlastada, kui nimetatud ehitise ohualasse jääb näiteks elamupiirkond ning tulekahju või

plahvatuse või ohtlike kemikaalide lekke korral ehitises ulatub õnnetuse mõju väljapoole

ettevõtte territooriumi ja ohustab seal viibivaid inimesi.

Samas jääb Päästeametile võimalus põhjendatud juhtudel jätta taotlus kooskõlastamata, näiteks

kui tulekahju korral on tagatud selle kiire avastamine ning Häirekeskuse viivitamatu

teavitamine muul viisil ja vajadusel on ehitisest tagatud kiire evakuatsioon.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse määruse paragrahvi 17 lõige 7 kehtetuks, mis on

kooskõlas muude kavandatavate muudatustega. Päästeamet saab lõpetada iseseisvalt ära teadete

vastuvõtmise Häirekeskuses, ehitiste omanikud või valdajad ei pea selleks midagi tegema, välja

arvatud juhul, kui ehitise omanik või valdaja soovib jätkuvalt ATeSi edastamist

Häirekeskusesse (vt eelnõu § 1 punkti 2 selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse paragrahvi 18 lõikes 1 kehtetuks lause “Automaatne

teateedastussüsteem ega edastusseade ei ole tuleohutuspaigaldised.“. Muudatusega viiakse sätte

sõnastus tegelikkusele vastavaks. ATeSi tuleb pidada tuleohutuspaigaldiseks põhjusel, et see

on seotud tuleohutuse tagamisega ning sellele kehtivad nõuded, mida kontrollitakse riikliku

järelevalve käigus.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse paragrahvi 28 ja selles sätestatakse tingimused, millal

lõppeb ATSi teadete vastuvõtmine Häirekeskuses. Muudatus on muuhulgas tingitud asjaolust,

et umbes 33% ehitistest, kus ATeS edastatakse Häirekeskusesse, on ehitised, kus häireedastus

sellisel kujul ei ole enam määruse kohaselt uutel ehitistel nõutav, kuid nimetatud 33% ehitistest

põhjustavad iga-aastaselt 25-27% valeväljakutsete koguhulgast. Pärast käesoleva muudatuse

jõustumist lõpetab Päästeamet nii sellistelt mittekohustuslikelt ehitistelt kui ka määruse lisas 2

mitte nimetatud ehitistelt alates 1.veebruarist 2026 ühepoolselt ATeSi vastuvõtmise

Häirekeskuses. Nimetatud tähtaega saab käsitada kui üleminekuperioodi, mille ajal saab ehitise

omanik võtta vajalikud meetmed, et olla valmis ATSi häire korral ise Häirekeskust teavitama,

samuti on arvesse võetud seadmete vahetusest tulenevat tasuvusaega.

Kui ehitise omanik soovib jätkuvalt ATeSi Häirekeskusesse, siis tuleb tal hiljemalt 1. jaanuariks

2026 esitada vastav taotlus Päästeametile ning käesoleva määruse paragrahvi 16 lõikes 3

nimetatud juhul võib Päästeamet teate edastamist kooskõlastada. Samas võib Päästeamet ka

ATeSist Häirekeskusesse keelduda, kui selline tegevus ei ole piisavalt põhjendatud. Ehitistes

peab igal juhul olema tagatud kohene tulekahjust teada saamine, tulekahju korral Häirekeskuse

viivitamatu teavitamine ja vajadusel kiire evakuatsioon ning kui see tagab piisava tuleohutuse,

ei ole põhjendatud ATeS Häirekeskusesse. Samas ei keela eelnõu ATeSi edastada muule

adressaadile (objekti vastutajale, turvaettevõttele vms), aga muudetud tuleohutuskorraldus

hoones peab kajastuma ATSi dokumentatsioonis ja tulekahju korral tegutsemise plaanis

hiljemalt 2026. aasta 31.märtsiks.

Eelnõu § 1 punktiga 6 sätestatakse kohustus ehitistele, millelt alates 1.veebruarist 2026 ei

edastata ATS teateid Häirekeskusesse, kajastada sellekohane teave automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi dokumentatsioonis ja tulekahju korral tegutsemise plaanis

hiljemalt 2026. aasta 31. märtsiks. Nimetatud kuupäevaks tuleb igal aastal uuendada

tuleohutusalast andmestikku enesekontrolli tuleohutusaruande keskkonnas, seega saab

uuenenud olukorra osas anda koheselt ka Päästeametile teada, mis on muutunud ja kuidas

edaspidi toimitakse. Näiteks kui ATS teade edastatakse mujale kui Häirekeskusse või ei

edastada teadet kusagile, tuleb nimetatud asjaolu kirjeldada tuleohutusalases

dokumentatsioonis ja teha teatavaks kõigile ehitise kasutajatele. Ehitise muutunud

tuleohutuskorraldust tuleb kindlasti läbi mängida vajalikes tulekahju korral tegutsemise

õppustes.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse lisa 2 ning sõnastatakse see ümber, et ATeSi nõue

Häirekeskusesse kaob ära majutusasutustest, kogunemishoonetest ja büroohoonetest.

Nimetatud muudatus ei tähenda, et loetelust välja jäetavatel objektidel ATSi nõue kaob, ATS

jääb neile objektidele alles, mistõttu on inimeste teavitamine võimalikust tulekahjust endiselt

tagatud. Samuti saab olema tagatud ka Häirekeskuse teavitamine, see toimub edaspidi nt

telefoni teel. Nende objektide tuleohutuskorralduses tuleb teha muudatusi ja neid kõigile

töötajatele tutvustada. Esmalt tuleb läbi mõelda tegevus peale ATSi signaali rakendumist, eriti

töökorraldus selles osas, kes veendub tulekahju asukohas, kes teavitab Häirekeskust, kes

hakkab tegelema inimeste evakuatsiooniga eesmärgiga tagada inimeste elu ja tervis võimalikus

ohuolukorras. Suuremas osas Eesti hoonetes, kus on ATS, on juba praegu selline

tuleohutuskorraldus, mistõttu ei saa ATeSi lõpetamist Häirekeskusesse pidada millekski

erakordseks, küll aga tuleb nüüd neil objektidel mõelda läbi käitumine ATS häire puhul ja

sätestada see tuleohutusalases dokumentatsioonis.

ATeSi nõue Häirekeskusesse säilib ravi- ja hoolekandeasutustes, mida kasutab rohkem kui 50

inimest. Sellistel objektidel on oluline, et personal saaks hakata koheselt tegelema inimestega,

kes ei pruugi olla võimelised ise liikuma.

ATeS peab olema ühendatud Häirekeskusesse suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete sellistes

tööstushoonetes, mis kuuluvad kas 2. ja 3. tuleohuklassi, milles on ATSi nõue ja kus toimuvad

töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega või sellistes nimetatud ettevõtete

hoonetes, kus hoiustatakse rohkem kui 50 tonni ammoniaaki või rohkem kui kümme tonni

kloori.

Täpsustus on tingitud asjaolust, et kõik tööstusettevõtted ega ka suurõnnetuse ohuga või

ohtlikud ettevõtted ei peaks olema kohustatud edastama ATS tulekahjuteateid Häirekeskusesse,

vaid lähenema peaks riskipõhiselt, haarates valimisse vaid ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse

ohuga need hooned, milles toimuval tulekahjul, plahvatusel või ohtliku kemikaali lekkel võib

olla suurem mõju inimeste elule, tervisele või ümbritsevale keskkonnale.

Tule- ja plahvatusohtlike ning mürgiste kemikaalidega toimuvaks töö- ja tehnoloogiliseks

protsessiks peetakse tootmist, töötlemist jmt käitlust, mille puhul kasutatakse ohtlikke

kemikaale ja/või saaduseks on ohtlikud kemikaalid. Sellise tegevuste hulka ei loeta aga

ladustamist, välja arvatud ammoniaagi ja kloori puhul, kui ületatakse teatud kogused. Sellise

täpsustusega välistatakse kohustusliku tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse nt tanklates,

kütuseterminalides, väetisehoidlates jmt, kuna neid käsitatakse eelkõige laohoonetena ning

nende tegevust ladustamisena.

Mürgistest kemikaalidest tuuakse muudatusega välja üksnes ammoniaak ja kloor ning

sätestatakse ATeSi nõude seadmisel tingimuseks ammoniaagi hulk rohkem kui 50 tonni ning

kloori hulk rohkem kui kümme tonni. Ammoniaaki ja kloori käitleva ettevõtte puhul on vajalik

gaasilekke tuvastussüsteemi olemasolu korral ühendada ka see Häirekeskusega, kuna mürgiste

gaaside võimaliku lekke korral on oht, et ohustatud saab suur hulk inimesi. Näiteks Tallinna

Vesi AS Veepuhastusjaama ohualas, mis on 2700 meetrit, on ohustatud inimeste arv üle 92 000.

Võrreldes kehtiva sõnastusega lisatakse tingimus, et ehitises peab olema ATSi kohustus, et

mitte liigselt koormata väiksemaid ehitisi tulekahjuteate edastamise nõudega. ATSi nõue

tuleneb valdkondlikust standardist ning on seotud pindalaga ehk käesolevasse määrusesse ei

ole vaja lisada kriteeriume suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtte tööstushoone pindalale.

Samuti tähendab ATSi standardikohane lahendus seda, et vajadusel saab sellele lisada ka

ATeSi.

Tehtavate muudatuste osas tasub silmas pidada põhimõtet, et oluline on ATeSi Häirekeskusesse

üksnes sellistelt objektidelt, mille kasutajad kas ei suuda ise enda ohutust tagada või on tegemist

suurema mõjuga ohuga, st ohus on ka nende inimeste elu ja tervis, kes ei ole otseselt ettevõttes,

vaid on selle ohuraadiuses.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustuvad muudatused 2025. aasta 1. oktoobril.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõju ja võimalikud riskid

Objekte, millelt praegu ATeS läheb otse Häirekeskusesse on suurusjärgus 1500. Peale määruse

muudatuste jõustumist jääb neid alles umbes 200 (suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

ning ravi- ja hoolekandeasutused, mis vastavad kehtestatavatele kriteeriumidele). Kõiki mitte-

eluhooneid, mille kasutusviisiks on näiteks kas majutus-, büroo- või muu kogunemishoone ja

kus praegu ei ole ATeSi (või ei ole seda Häirekeskusesse) on ligikaudu 40 000 ja suurel osal

neist on olemas ATS. Seega on määruse muudatuse sihtrühm väike.

Suurim risk on seotud reaalse tulekahju ja/või selle ohuga – uus olukord võib

reageerimisahelat pikendada Häirekeskusesse tehtava hädaabikõne võrra. Hoonetesse jääb ATS

alles, st hoone kasutajatele on jätkuvalt tagatud kohene tulekahjust teada saamine. Peale

veendumist, et tegemist on tulekahju ja/või selle ohuga, tuleb hoones olevatel inimestel teha

hädaabikõne, mille ajal saadetakse juba päästemeeskond välja. Selline olukord on juba

praegu kõigil teistel objektidel, kus on ATS, aga puudub ATeS, seega ei saa sellise riski

ilmnemist pidada ülemäära suureks.

Lisariskid

 Juhul, kui ehitisel on kasutuses erasektori turvateenus, siis peab ehitise omanik tasuma

iga kontrollitud häire eest (häireteate võib ka iseenda kontaktisikule edastada).

Nimetatud riski on võimalik maandada korraliku hooldusega, et vältida valeväljakutseid

või häire edastusega objekti omaniku poolt valitud isikule.

 Päästeamet ei saa teavet rohkeid korduvaid valehäireid põhjustavate ATS-ide kohta

(enamik Häirekeskusest lahti ühendatavaid ehitisi kuulub Päästeameti regulaarse

kontrolli alla). Leevendusmeetmena suunatakse järelevalve ressurss koostööle

teenusepakkujatega ja nügitakse ohutuse tõusu, lisaks saadakse vajalikku teavet

tuleohutusülevaatuste kaudu.

 Kahjude mõttes võib reageerimisahel pikeneda (vt ka olulisim risk), kuid sisuliselt

luuakse sarnane olukord kõigile objektidele, kus on ATS ja puudub ATeS. Tulesurmad

on pea sajaprotsendiliselt elumajades, kus ei ole ei ATSi ega ATeSi kohustust, pelgalt

varakahjude ärahoidmiseks tuleks ettevõttel endal riske maandada.

 Häireedastusteenuse pakkuja võib vähese nõudluse tõttu lõpetada teenuse pakkumise.

Nimetatud riskiga tuleb arvestada, kuid häiret on võimalik edastada ka muude tehniliste

lahendustega.

Oluline on silmas pidada, et kui Häirekeskuse kaudu enam tulekahjuteateid ei edastata, siis see

ei tähenda, et objektilt kaovad ATS ja/või selle osad ning muud tuleohutuspaigaldised.

Omaniku kohustus on jätkuvalt tagada kõigi tuleohutuspaigaldiste korrektne paigaldus,

õigeaegne hooldus ning seeläbi toimivus.

Eelnõu mõju ravi- ja hoolekandeasutustele.

2025. aasta seisuga on Päästeametile teada 164 ravi- ja hoolekandeasutust, millel on ATeS

Häirekeskusesse. Nendest alla 50 kasutajaga objekti enam kohustusega jätkama ei pea, kuid

hoone omanikel või valdajatel on võimalus pöörduda Päästeameti poole ja taotleda ühenduse

jätkamist sellisel kujul või siis suunata signaal mõnele muudel adressaadile (enda poolt valitud

isikule või siis nt turvaettevõttesse).

Eelnõu mõju ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (OEd ja SOEd).

2025. aasta alguse seisuga on Eestis kokku 67 SOE ettevõtet (neljal ettevõttel on käitamisluba

peatatud) ning 280 OE ettevõtet (kuuel ettevõttel käitamisluba peatatud ja 12 käitisel

käitamisluba väljastamisel).

Eelnõu koostamise ajal oli ATeSi ühendamise Häirekeskusesse teinud 41 SOE ja OE ettevõtet

(11 A-kategooria SOE, 11 B-kategooria SOE ja 19 C-kategooria OE). Kui vaadelda SOE ja OE

ettevõtteid ning nende tegevust, sh võttes arvesse VI kasutusviisi hooned, siis uue nõude

sätestamine võib mõjutada 41 SOE ja OE ettevõtet järgmiselt:

Ettevõte Arv Kasutusel ATeS Uue

kohustusega

alles jäävad

Ei ole enam vaja

ATeS ühendust

A-kategooria

SOE

11 8 3 3

B-kategooria

SOE

11 9 2 2

C-kategooria

OE

11 7 4 9

8 (võib olla

mõjutatud

muudatustest)

1 7 0

Samas ei pruugi mõjutatud ettevõtete arv olla lõplik (võib väheneda või suureneda), kuna

kohustuse määramisel tuleb võtta arvesse järgmiseid asjaolusid:

 VI kasutusviisi 2. ja 3. tuleohuklassiga tööstushooned, millel on ATS kohustus ja

toimub ohtlike kemikaalide (tule- ja plahvatusohtlike ning mürgiste kemikaalide)

käitlemine (st tootmine, töötlemine, aga mitte ladustamine, välja arvatud ammoniaak ja

kloor).

 ehitise võimalikku tule- ja plahvatusohtu ning mürgiste ainete lekete korral mõjude

ulatuvust ettevõtte territooriumist väljapoole ning ohualasse jäävat elamupiirkonda.

Päästeametil on olemas ülevaade, millised ehitised on seotud SOE ja OE ettevõttega, kuid

mõjutatud ehitiste täpset arvu on keeruline välja tuua, kuna osadel ehitistel ei ole kasutusel

korrektset kasutusostarvet ning Päästeameti andmebaasis ei ole ehitise juurde lisatud infot, kas

konkreetses ehitises toimuvad töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Lisakulusid määruse rakendamisega ette ei nähta, kuna lõpetatakse ühe paigaldisega seotud

kulud ettevõtte vaates ning seda saab pigem käsitada säästuna. Päästeameti vaates on määruse

rakendamisega seotud tulu mõõdetav ajaliselt ja üle kantav teistesse ohutustegevustesse, nt

kodunõustamisse ning rahaliselt (kütusele kuluva raha vähenemine).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025, tagamaks avalikkuse teavitamine määrusega kavandatavatest

muudatustest.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile,

Häirekeskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidule, Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1

„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,

kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,

ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord”

Lisa 2

Ehitised, kus tuleb edastada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated

Häirekeskusesse

Ehitise kasutusviis

Ehitist iseloomustavad näitajad

1. kasutajate

arv

2. tuleohuklass ja tehnoloogilised

protsessid

3. ohtlikud

ained ja

nende

kogused

Ravi- ja

hoolekandeasutus

rohkem kui 50 - -

Suurõnnetuse ohuga

või ohtlike

ettevõtete

tööstushoone*

- 2. või 3. tuleohuklassi ja milles

on automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

nõue ning kus toimuvad ohtlike

kemikaalidega töö- või

tehnoloogilised protsessid

rohkem kui

50 tonni

ammoniaaki

või rohkem

kui kümme

tonni kloori

* rakendatakse tulpa 2. või 3.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

30.08.2025 nr 1-6/3241-1

Siseministri määruse "Siseministri 7. jaanuari

2013. a määruse nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning

tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise

kord“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada

Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine" eelnõu.

Palume Teie kooskõlastust ja arvamust viie tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-

is.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

Lisa:

1. Eelnõu 2-l lehel

2. Eelnõu seletuskiri 9-l lehel

3. Eelnõu lisa 1 lehe.l

Arvamuse avaldamiseks:

Päästeamet

Häirekeskus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Turvaettevõtete Liit

2 (2)

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Keemiatööstuste Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Kai Reinhold

[email protected]