Arvamus

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Karl Joonas Kendla

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected] Teie 08.04.2024 nr. 10-4/3388-1

Meie 06.05.2024 nr 21

Arvamuse avaldamine direktiivi (EL) 2023/2673

ülevõtmise valikute kohta

Austatud Karl Joonas Kendla

Eesti Pangaliit tänab võimaluse eest direktiivi (EL) 2023/2673 (direktiiv) ülevõtmise valikute osas

kaasa rääkida. Järgnevalt Pangaliidu seisukohad Teie pöördumises tõstatud küsimuste osas.

1) Kohaldamisala

Eesti Pangaliit ei toeta ega pea vajalikuks direktiivi kohaldamisala laiendamist mitte sidevahendi teel

sõlmitud finantsteenuste lepingutele. Muul viisil lepingu sõlmimine toimub üldjuhul vahetu kontakti

kaudu ja tarbijal on võimalik saada selgitused ja teave otse spetsialistilt. Samuti kehtivad

finantsteenuste lepingute lepingueelsele teabele ning lepingu tingimustele juba praegu kohustuslikud

nõuded, mis tulenevad elamukinnisvaraga tagatud tarbijakrediidi osas direktiivist 2014/17/EL ja

tarbijakrediidi osas direktiivist 2008/48/EL ning alates 20.11.2026 direktiivist 2023/2225/EL.

Muuhulgas saab kohustuslike teabelehtede vormidesse valikuvõimalusena lisada kaugturustuse osa.

Suures ulatuses täiendava info juurde andmine koormab tarbija tähelepanu, tekitab info üleküllust,

mis lõpptulemusena ei teeni eesmärki. Lisaks kehtib nt tarbija poolt sõlmitud krediidilepingutele

taganemisõigus, sõltumata nende lepingute sõlmimise viisist ja vormist (kas samas kohas viibides või

elektrooniliselt) ning seeläbi on tarbija piisavalt kaitstud läbimõtlemata kohustuste võtmisest.

Direktiividele vastavad tarbijakrediidi lepingueelse teavitamise, selgituste andmise ja taganemisõiguse

normid on Eesti õigusesse üle toodud põhimõttel, et finantsteenuste kaugturustuse nõuded loetakse

täidetuks eelviidatud tarbijakrediidile kohalduvate nõuete täitmisel.

Võttes arvesse, et kehtiv tarbijakrediidi regulatsioon mitte ainult ei hõlma, vaid ka täiendab

valdkonnaspetsiifiliselt finantsteenuste kaugturustuse direktiivi kohaldamisealas olevaid

krediidiandjale kohalduvaid teabe andmise ja lepingu sõlmimisega seotud nõudeid, ei ole vajalik ega

põhjendatud laiendada direktiivi kohaldamisala tarbijakrediidile , millega kaasneks pikaaegselt

väljakujunenud turupraktika muutmine. See tooks omakorda kaasa täiendavaid kulutusi

krediidiandjatele.

Kohaldamisalast välja jäävad lepingu sõlmimise viisid on piisavalt reguleeritud ja pakuvad tarbijatele

suunatud finantsteenuste osas piisavalt kaitsemeetmeid. Ühtlasi ei ole direktiivis toodud nõuete

kohaldamine enamjaolt sobilik muul viisil, kui sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuste lepingute

puhul.

2) Lepingueelse teabe keelenõuded

Eesti Pangaliit ei pea finantsteenuste kauglepingute lepingueelsele teabele kohalduvaid täiendavaid

keelenõudeid vajalikuks, kuna olemuslikult samasisulised nõuded tulenevad ka ligipääsetavuse

direktiivist. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus näeb ette, et teenuse osutamisel antav teave

peab olema arusaadav ning teabe keerukus ei või ületada taset B2. Lihtsa ja arusaadava teabe ning

informatsiooni edastamise nõue on sisaldunud ja sisaldub ka mitmetes erinevates kehtivates

regulatsioonides, sh toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse rakendusaktides.

3) Rangemad nõuded lepingueelsele teabele

Eesti Pangaliidu hinnangul on lepingueelsele teabele kohaldatavad nõuded juba käesoleval ajahetkel

piisavad. Ühtlasi on tugevalt edasi liigutud reklaami piiramise ning tarbijate rahatarkuse tõstmise

suunal. Praktikas ei ole lepingueelsest infost arusaamisega probleeme olnud, pigem on tarbijad

viidanud info üleküllusele ja teabelehe kohustusliku sõnastuse keerukusele. Antud juhul ei ole

põhjendatud veelgi rangemate nõuete kehtestamine.

4) Taganemisõiguse erandid

Eesti Pangaliit peab vajalikuks kohaldada jätkuvalt direktiivide 2014/17/EL ja 2023/2225/EL alusel

kehtestatud regulatsioone ja ei toeta ühtegi täiendavat erandit. Peame mõistlikuks kohaldada

kehtivaid taganemist reguleerivaid sätteid, mis annavad tarbijale piisavalt kaitset ja mõningal määral

loovad ka finantsteenusepakkujale kindlust teatud liiki lepingute siduvuse suhtes. Käesoleval ajal

kehtestatud taganemise tähtajad on arusaadavad ka tarbijatele, täiendavate regulatsioonide loomine

tekitaks olukorra, kus tarbijal oleks raske aru saada, milline tähtaeg kohaldub kasutatava

finantsteenuse suhtes.

5) Enne lepingust taganemist osutatud teenuse eest tasumine

Eesti Pangaliit ei pea vajalikuks näha erandina ette, et tarbijalt ei saa nõuda mitte ühegi summa

tasumist olukorras, kus tarbija on taganenud kindlustuslepingust. Seda põhjusel, et kindlustusleping

on samuti finantsteenus ja selle teenuse puhul on tarbija saanud kasu vaid perioodi eest, mil ta on seda

teenust saanud (st periood, mis jääb lepingu sõlmimise ja taganemise kuupäeva vahele). Sõltuvalt

olukorrast võib olla põhjendatud nõuda tarbija poolt taganetud kindlustuslepingu puhul summade

hüvitamist. Nõude kehtestamisega seatakse kindlustusandjad teistest finantsteenuste pakkujatest

põhjendamatult halvemasse olukorda. Nõude kehtestamise korral ei hakka ükski kindlustuskaitse

olema võimalik enne taganemistähtaja möödumist.

6) Piisavate selgituste andmine

Eesti Pangaliidu hinnangul on mõistlik täpsustada selgituste andmise viisi ja ulatust, võttes arvesse

pakutava finantsteenuse laadi ja kaasnevat mõju tarbijatele. On asjakohane vähendada selliste

finantsteenuste nõuete mahtu, millega tarbijale ei kaasne olulist mõju – näiteks, arvelduskonto lepingu

sõlmimine.

7) Täiendav kaitse internetipõhise kasutajaliidese puhul

Eesti Pangaliidu hinnangul on kogumina arvestatuna tarbijate kaitse finantsteenuste puhul piisavalt

tagatud ja direktiivis sätestatud nõuded omavad kaasneva regulatsiooni toel piisavat mõju. Eelneva

tõttu ei ole täiendavate rangemate nõuete kehtestamine vajalik, v.a kui need aitavad kaasa pettuste

vähenemisele.

Kokkuvõttes, tuginedes direktiivi põhjenduspunktides 16, 17, 18, 19 ja 20 välja toodud õiguskindluse

tagamise ja dubleerimise vältimise põhimõttele, ei toeta me ettepanekuid eri- ja/või rangemate

nõuete kehtestamiseks tarbijakrediidile finantsteenuste kaugturustuse direktiivi alusel.

Loodame, et Justiitsministeeriumil on Eesti Pangaliidu seisukohtadega arvestada, vajadusel oleme

valmis oma seisukohti ka täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevjuht