Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/7234 |
Registreeritud | 02.09.2025 |
Sünkroonitud | 03.09.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Kärt Voor (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
august 2025
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
Terroristliku propaganda omandamise, valmistamise ja selle levitamise piiramine
1. Lahendatav probleem
Sissejuhatus
Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-de 237 kuni 2376 kohaselt on karistatav terrorikuriteo
toimepanemine, terroristlikku ühendusse kuulumine, terrorikuriteo ettevalmistamine, üleskutse
selle toimepanemisele, seotud tegevuse rahastamine ning toetamine, samuti terroristlikul
eesmärgil reisimine, reisimise korraldamine, reisimise rahastamine ja toetamine.
Terrorismivastase võitluse üks oluline osa on radikaliseerumise ennetamine. Radikaliseerumise
ennetamine on üks esimestest sammudest terrorirünnakute ärahoidmiseks. Radikaliseerumine
ei ole uus nähtus, kuid see on muutunud viimasetel aastatel tõsisemaks ohuks, eelkõige
tulenevalt tehisintellekti (edaspidi TI) arengust ning kasvavast interneti ja sotsiaalmeedia
kasutamisest. Tehnoloogiline areng on toimumas üha kiiremas tempos ning sellega kaasnevad
ühelt poolt võimalused, kuid teiselt poolt ka ohud ning riigi vastutus tagada ühiskonna
turvalisus.
Väljatöötamiskavatsusega (edaspidi ka VTK) lahendatava probleemi eesmärk on piirata
terroristlikule propagandale teadlikku ja järjepidevat juurdepääsu taotlemist, jälgimist
või selle omandamist ning ennetada ja tõkestada terroristliku propaganda valmistamist
ja selle levitamist, et seeläbi hoida terrorismioht Eestis jätkuvalt madal. Mõtteliselt
sarnaselt on juba KarS-is reguleeritud lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine
ning lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine.
Terroristlik propaganda (seni eelkõige islamistlik propaganda) on maailmas olnud juba aastaid
probleemiks, kuna see mõjub katalüsaatorina inimeste radikaliseerumisel ja soodustab
terrorismikuritegude, sealhulgas ka koolitulistamiste toimepanemisi.
Terroristliku propaganda olulisust terroristlikele organisatsioonidele näitab, et ISIS (Islamic
State of Iraq and Syria) on panustanud terroristlikusse propagandasse palju ressursse ning
Euroopast eelmisel kümnendil Süüriasse / Iraaki ja seal ISIS-ega liitunud inimesed
(nn välisvõitlejad, sh Eestis elanud määratlemata kodakondsusega isik Abdurrahman
Sazanakov) olid värvatud just läbi terroristliku propaganda.
Terroristliku propaganda näitena võib tuua ka Venemaa terroristliku režiimi poolt Ukraina ja
Lääne vastu suunatud propaganda. Ka Venemaa terroristliku režiimi propaganda üheks
eesmärgiks on, et selle tarbija radikaliseeruks ehk hakkaks Kremli narratiive pidama õigeks ja
selle tegusid õigustatuks ning oleks radikaliseerumise tagajärjel valmis Venemaa toetamiseks
mh sooritama vägivallakuritegusid, liitudes näiteks sõjaga Ukrainas või teostades sabotaažiakte
Eestis või mujal Lääneriikides. Samas tuleb käesoleva VTK kontekstis pidada meeles, et
üldiselt peetakse terrorismiks mitteriikliku tegutseja tegevust riigi, rahvusvahelise
organisatsiooni või tsiviilelanikkonna vastu eesmärgiga hirmutada või mõjutada, samas kui
Venemaa tegevust saab pidada enamjaolt riikliku tegutseja poolseks vaenutegevuseks teise riigi
vastu eesmärgiga omada laialdast kontrolli teise riigi üle (riik annekteerida, kaotada selle
2
suveräänsus ja allutada muul viisil). Samas võivad Venemaa poolt toetatavad tegevused olla ka
pool-riiklikud.1 Venemaa terroristliku režiimi propaganda ja selle levitamise piiramiseks on
Eestis juba olemas mitmed õiguslikud võimalused.2
Terroristliku propaganda näitena võib tuua ka Eestis süüdi mõistetud paremäärmuslikku
ideoloogiat viljelenud Feuerkrieg Division (FKD) tegevuse. Selle terroristliku organisatsiooni
funktsioneerimiseks ja uute liikmete värbamiseks oli vaja liikmekandidaatidele levitada
terroristlikku propagandat.3
Terroristlik propaganda kui tööriist radikaliseerimiseks, rünnakute planeerimiseks ja
läbiviimiseks
Terroristlik propaganda on järjest enam kasutatav tööriist inimeste radikaliseerimiseks ja
nendes vägivaldse teotahte tekitamiseks. Järjest enam on füüsiline džihaad muutumas
virtuaalseks džihaadiks. Kui varasemalt toimus uute liikmete värbamine ja tegudele
innustamine läbi vahetu kontakti, siis täna toimub selline tegevus virtuaalselt – inimesi
innustatakse liituma ja tõugatakse detailsete juhiste abil tegudele läbi sotsiaalmeediakanalite.
Samas innustatakse jätkuvalt terrorikuritegusid toime panema ka inimese enda
asukohariigis.
Viimastel aastatel on Euroopas toimepandud terrorirünnakute korraldajad olnud peamiselt
Euroopa kodanikud, kes on sündinud Euroopas ja radikaliseerunud ilma koduriigist lahkumata.4
Karmid näited radikaliseerumise tagajärgedest ei ole enam Eestist kaugel. Terroristlikud
rünnakud ja radikaliseerumine tekitab aina enam julgeolekuprobleeme juba meile vägagi
lähedastes põhjapoolsetes naaberriikides – Soomes ja Rootsis. Seega peaksime tegema
võimalikult palju ennetustööd, et saaksime end Eestis jätkuvalt turvaliselt tunda.
2023. a registreeriti Euroopa Liidus5 120 terrorirünnakut (2022. a oli neid 28 ja 2021 18).
Nendest džihadistlikke rünnakuid oli 2023. a 14 (2022. a oli neid 6). 14-st džihadistlikust
rünnakust 5 viidi edukalt läbi (2 Prantsusmaal, 1 Saksamaal, 1 Hispaanias ja 1 Belgias).
Džihadistlikud rünnakud olid kõige surmavamad, põhjustades 6 surma ja 12 vigastust. 2023. a
vahistati Euroopas terrorismiga seotud kuritegude eest kokku 426 inimest, neist 334 seoses
džihadistliku terrorismiga (2022. a oli see arv 266 ja 2021. a oli see arv 260). 334-st vahistatud
isikust olid 161 Euroopa Liidu kodanikud ja 133 väljastpoolt Euroopa Liitu. 72%
džihadistlikest ründajatest (2023. a) olid ise interneti kaudu radikaliseerunud, kasutades
krüpteeritud sõnumirakendusi ja TI-toega propagandat.6
1 Avalikest allikatest nähtub, et Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel moodustatud kvaasi-riiklikud
moodustised LNR ja DNR on võrreldavad näiteks Islamiriigiga Süüria ja Iraagi territooriumil. Eesti on teinud ka
väljaandmise otsuse Ukrainale seoses LNR või DNR’is toime pandud terrorikuritegudega. Mõtteliselt on võimalik
võrdsustada ka klassikalisemaid islamistlikke terroriorganisatsioone nagu Hezballah ja Hamas Vene režiimi
toetatud palgaarmee grupeeringu Wagneri või selle analoogidega. 2 Näiteks võivad sõltuvalt asjaoludest kohalduda KarS §-id 911(Välisriigi agressiooniaktiga liitumine, selles
osalemine ja selle toetamine), 92 (Sõjapropaganda), 151 (Vaenu õhutamine), 1511 (Rahvusvahelise kuriteo
toetamine ja õigustamine), 231 (Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus), 233 (Välismaalase poolt
toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus), 2341 (Eesti Vabariigi vastase sõja või
okupatsiooni toetamine), 236 (Üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu), 2372 (Terrorikuriteo
ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele), § 2373 (Terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud
tegevuse rahastamine ning toetamine), 3 Vt Harju Maakohtu 22. jaanuari 2025. a otsus kriminaalasjas nr 1-24-6515. 4 Vt EU measures to prevent radicalisation. 5 Vt European Union Terrorism Situation and Trend Report 2024. 6 Vt Terrorism in the European Union: Strategic Analysis of Recent Trends, Policy Responses, and Societal
Challenges.
3
Terroristlikule propagandale on enim vastuvõtlikud ja seetõttu ka haavatavamad just
alaealised / noored. Näiteks Prantsusmaal moodustasid alla 21-aastased 70%
terrorismikahtlustusega kinnipeetud isikutest7. Šveitsis oli 2024. a esimese 9 kuu jooksul 11
juhtumit, kus politsei pidi sekkuma noorte radikaliseerumise tõttu, sealhulgas arreteeriti 11-
aastane poiss.8
Eestis on terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmise ja tõkestamise ning selleks
vajaliku teabe kogumine ja töötlemine Kaitsepolitseiameti ülesanne (Julgeolekuasutuste seadus
§ 6 p 21). Kaitsepolitseiamet on oma 2024–2025 aastaraamatus seisukohal, et kuigi
terrorismioht püsib Eestis madal, on ka üks rünnak liiga palju. Aastaraamatus on ka märgitud,
et nii vanuse- kui ka riigipiire ületades peibutab vägivaldne äärmuslus noori sotsiaalmeedias ja
digiplatvormidel. Terroriorganisatsioonile on propaganda levitamine sama oluline kui
rünnakute korraldamine.9
Eestis on olnud islamistliku terrorismi ennetamisel praktikas kaasuseid, kus on täheldatud seost
terroristliku propaganda jälgimise ja radikaliseerumise vahel. Tuvastatud on järgmised
inimesed, kes jälgisid terroristlikku propagandat:
Abdurrahman Sazanakov, kes radikaliseerus läbi terroristliku propaganda tarbimise
ning suundus 2013. a Süüriasse, et ühineda seal terroristliku organisatsiooniga ISIS;
15-aastane Eesti kodanik (poiss), tarbides terroristlikku propagandat, radikaliseerus ja
huvitus terroriakti korraldamisest;
33-aastane määratlemata kodakondsusega isik, kes on aastate jooksul regulaarselt
tarbinud terroristlikku propagandat, on õigustanud ja ülistanud Euroopas toimepandud
terroriakte, levitanud nende järel sotsiaalmeedias kinnistes gruppides sõnumeid, kus
õigustab terroristide teguviisi ja kutsub üles ka teisi sellist teguviisi järgima;
20-aastane Eesti kodanik, kes konverteerus islamisse, hakkas tarbima terroristlikku
propagandat, mille kaudu tekkisid kontaktid terroristlike organisatsioonide liikmetega.
Isik soovis reisida Süüriasse, kuid plaanid ei realiseerunud;
18-aastane Eesti kodanik, kes püüdis reisida Süüriasse, et ühineda terroristliku
organisatsiooniga ja panna toime terrorikuritegusid. Ta oli prokuratuurile juba
varasemast tuttav, kuna tema suhtes oli 13-aastasena menetlus lapsporno valmistamise
ja võimaldamise paragrahvi alusel. Lapspornoga seotud kriminaalasja uurimisel tuli
välja, et ta tundis juba 13-aastasena huvi peale arvutimängude ka päriseluliste
hukkamisvideote vastu ning tema arvutist leiti ka terrorismi puudutavaid faile.
Kuna rünnakuid on planeerinud või toime pannud ka inimesed, kes on iseseisvalt
radikaliseerunud ja seda tihti läbi internetis oleva terroristliku propaganda jälgimise, ei saa neid
alati seostada konkreetse terroristliku organisatsiooni liikmeks olemisega.10 Terroristlike
7 Vt AP News: Via porn, gore and ultra-violence, extremist groups are sinking hooks online into the very young. 8 Vt Start Insight: Young and emancipated extremism. 9 Vt Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024-2025, lk 5. 10 2018. aastal määras Saksa kohus 20-aastasele mehele kuue ja poole aasta pikkuse vanglakaristuse
autopommirurünnaku kavandamise eest, kus süüdimõistetu radikaliseerus peamiselt internetis (Postimees:
Saksamaal mõisteti süürlane süüdi pommirünnaku plaanimises). 2024. aastal pidasid Austria võimud kinni
teismelised poisid, kes plaanisid rünnata Taylor Swifti kontserti Viinis. Peamine kahtlusalune oli 19-aastane
noormees, kes radikaliseerus internetis (Postimees: Swifti kontserdile terrorirünnakut planeerinud teismelised
poisid tahtsid tappa võimalikult palju inimesi). 9. aprillil 2023 pussitas radikaliseerunud džihadist Saksamaal
surnuks 35-aastase mehe ja seejärel pussitas 18. aprillil spordisaalis nelja meest. Jõusaalis viibinud ohvrid jäid
pussitamise läbi ellu, kuid mõned said raskelt vigastada. Toimepanija hakkas radikaliseerumise märke ilmutama
2020. aastal pärast ISISe džihadistliku ideoloogia propaganda tarbimist. Ründaja väljendas oma soovi elada
4
organisatsioonide üks peamisi tegevussuundasid hetkel on just läbi propaganda levitamise leida
endale uusi järgijaid / toetajaid ja terroriaktide toimepanijaid.
Online-kommunikatsioonitehnoloogiad koos TI kasutuselevõtuga on muutnud terroristide
piiriülese suhtlemise lihtsamaks ning võimendanud terroristlikku propagandat ja äärmusluse
levikut. Terroristid kasutavad sotsiaalmeediat ja tumedat veebi teiste inimeste
radikaliseerimiseks, värbamiseks, vägivallale õhutamiseks ja terrorirünnakute läbiviimise
hõlbustamiseks. Seega on radikaliseerumine interneti teel muutunud sagedasemaks, sh toimub
internetis terroristide värbamine, propaganda levitamine ning selle jälgimine. Läbi eeltoodu
kasvab üksikründajate, sh iseseisvalt radikaliseerunud inimeste arv. Terrorikuritegusid
planeerivad või panevad toime üha nooremad inimesed, kes on lihtsalt mõjutatavad ning valmis
riskeerima. Noorte radikaliseerumine on jätkuvalt oluline probleem kõikides maailma riikides.
Eesti Vabariigis puudub terroristliku propaganda järjepidevat jälgimist ja omandamist
aga ka valmistamist ja levitamist otseselt puudutav regulatsioon, mis aitaks
radikaliseerumist ennetada, et seeläbi paremini ennetada ja tõkestada terrorikuritegude
toimepanemist.
Terroristliku propaganda tarbimise ja levitamise tõkestamine ning seeläbi radikaliseerumise
ennetamine on oluline sisejulgeoleku tagamisel.11 Ka Euroopa Liidu tasandil on sedastatud
vajalikkust võidelda terroristliku propaganda leviku, kui ühe radikaliseerumise katalüsaatori
vastu. Selleks võeti 29. aprillil 2021. aastal vastu Euroopa Liidu määrus 2021/784, mis aitab
tõkestada terroristliku propaganda levitamist veebis (edaspidi TCO määrus).12 TCO määrus
jõustus 7. juunil 2022. aastal. Lisaks TCO määrusele kehtib Euroopa Liidu tasandil Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu 19. oktoobri 2022 määrus 2022/2065, mille fookuses on üldine
ebaseaduslik ja kahjulik sisu internetis.13
14. juulil 2024. aastal jõustusid Eestis infoühiskonna teenuse seaduse muudatused, millega viidi
Eesti õigus TCO määrusega vastavusse. Kuigi jõustunud muudatused annavad olulise tööriista
terroristliku propaganda kiiremaks eemaldamiseks internetist (online-meediast), et tõkestada
selle jälgimist, ei suuda see ennetada radikaliseerumist olukorras, kus terroristlikku
propagandat tarbitakse privaatsetes suhtlusgruppides, krüpteeritud sõnumisiderakendustes või
kui isik on terroristliku propaganda enda seadmesse varasemalt talletanud või enne selle
internetist eemaldamist jõudnud talletada.
Eestis kehtiv õigusraamistik on ebapiisav radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks ning
seeläbi terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks, kuna see ei võimalda piisavalt tõhusalt
ennetada ja tõkestada terroristliku propaganda jälgimist ja omandamist. Kehtiva õiguse
islamistlikus „teokraatias“, mis põhineb šariaadiseadustel, ja legaliseeris „uskmatute“ tapmise väidetava
religioosse kohustusena (European Union Terrorism Situation and Trend Report 2024). 25. jaanuaril 2023
korraldas nn „üksik hunt“ Hispaanias Algecirases kolmes katoliku kirikus ja selle ümbruses vägivaldse rünnaku,
vigastades kahte ja tappes ühe inimese. 25-aastane kahtlusalune kasutas matšeetet. Ründaja arreteeriti.
Läbiotsimisel leiti tema valdusest audiovisuaalset materjali ja sotsiaalvõrgustikes avaldatud materjale, mis
heroiseerisid ISIS-t (European Union Terrorism Situation and Trend Report 2024). 17. juunil 2023 vahistati
Austrias kaks alaealist ja üks 20-aastane kahtlusalune, pärast seda, kui nad olid internetis radikaliseerunud ja
omavahel Viini geiparaadi rünnaku korraldamisest rääkinud. Kahtlusalused arutasid ka rünnaku jaoks relva
hankimist (European Union Terrorism Situation and Trend Report 2024). 11 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 ptk „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. 12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/784, 29. aprill 2021, mis käsitleb võitlemist terroristliku
veebisisu levitamise vastu. 13 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2022/2065, 19. oktoober 2022, mis käsitleb digiteenuste ühtset
turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ.
5
kohaselt tuleb sisuliselt jääda ootama radikaliseeruva inimese poolt terrorikuriteo
toimepanemist või selle katsestaadiumisse jõudmist. Terroriaktid on aga oma teo viisilt ja
vahenditelt muutunud järjest lihtsamaks (ründevahendina kasutatakse näiteks ka nuga
ja sõidukit) ja rünnaku enda planeerimine ei ole aja- ega ressursinõudev. Seetõttu on
õiguskaitseasutustel üha keerulisem tegude toimepanemist ennetada, sest iseseisvalt
radikaliseerunud inimese poolt rünnaku planeerimine ja selle täideviimine ei sõltu isiku
sidemetest terroriorganisatsioonidega ja erivahenditest ning planeerimise ja rünnaku vahele ei
pruugi jääda pikka ajavahemikku. Õnnestunud terrorirünnakute vahetuteks kannatajateks on
enamasti üksikud tsiviilisikud, kaudsemaks kannatajaks aga kogu ühiskond, sest
terroriaktidega kaasneb hirm, paanika ning turvatunde langus. Seega puudutab
väljatöötamiskavatsuses tõstatatud probleem kõiki Eesti elanikke ja nende turvatunnet.
Samuti puudub praeguses õigusraamistikus ühemõtteline regulatsioon terroristliku propaganda
valmistamise ja levitamise kohta. Kuigi seda võib olla võimalik käsitleda terrorikuriteo ja selle
toimepanemisele suunatud tegevuse muul viisil toetamisena (KarS 2373), on õigusselguse
huvides mõistlik see eraldi reguleerida.
Tagamaks tõhusamat võitlust terroristliku propaganda leviku piiramiseks ja seeläbi isikute
radikaliseerumise ennetamiseks tuleb muuta karistatavaks terroristliku propaganda jälgimine ja
omandamine ning selle valmistamine ja levitamine. Oluline on siinjuures rõhutada, et
probleemina tuleb näha terroristliku propaganda järjepidevat jälgimist, mitte
ühekordset või juhuslikku jälgimist. Samuti ei tuleks pidada terroristliku propaganda
jälgimiseks, omandamiseks, valmistamiseks ja levitamiseks sellist tegevust, mida tehakse
hariduslikul, ajakirjanduslikul, kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta
teadlikkuse suurendamise, terrorismi ennetamise või terrorismi vastu võitlemise
eesmärgil.
2. Eesmärgid
Eesmärgiks on vähendada terroristliku propaganda levikut Eestis ja ennetada isikute
radikaliseerumist. Vastav seadusemuudatus toetaks ka väljatöötamisel olevat radikaliseerumise
ennetamise tegevuskava ning annaks ühe võimaluse suunata isikuid vastavatesse ennetus- ja
sotsiaalprogrammidesse, mis aitaksid kaasa isiku radikaliseerumisest eemaldumisele ja sellest
tulenevale terrorismiohu maandamisele.
Euroopa Liidu tasandil on asutud võitlema terroristliku propaganda kui radikaliseerumise
katalüsaatori vastu – 29. aprillil 2021. aastal võeti vastu Euroopa Liidu määrus 2021/784, mis
aitab tõkestada terroristliku propaganda levitamist veebis (TCO määrus). TCO määrus jõustus
7. juunil 2022. aastal.
Radikaliseerumise ennetamine on ka üheks Eesti julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnaks.14
Samuti on siseturvalisuse arengukava 2020–2030 peatükis „Ennetava ja turvalise elukeskkonna
kujundamine“ sisejulgeoleku tagamise üheks tegevussuunana nimetatud radikaliseerumise
ennetamist ja tõkestamist.
12. mail 2021. aastal Riigikogu poolt vastu võetud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti
2035“ on vajaliku muudatusena kavandatud rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse
valdkonnas ettenähtud tõenduspõhiste ennetus- ja sotsiaalprogrammide laiendamine, mis
14 Vt Eesti julgeolekupoliitika alused (2023).
6
aitavad muu hulgas suurendada teadlikkust ning hoida ära äärmuslikku käitumist ja
radikaliseerumist.
Väljatöötamiskavatsus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
3. Võimalikud lahendused
Eestis kehtiv õigusraamistik on ebapiisav radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks ning
seeläbi terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks, kuna see ei võimalda piisavalt tõhusalt
ennetada ja tõkestada terroristliku propaganda jälgimist, omandamist, valmistamist ja
levitamist. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb sisuliselt jääda ootama radikaliseeruva isiku poolt
terrorikuriteo toimepanemist või selle katsestaadiumisse jõudmist.
Võimalik on õiguslikke muudatusi mitte kavandada, kuid see ei aita saavutada taotletavat
eesmärki. Seetõttu tehakse ettepanek kehtivat õigust täiendada karistusseadustiku
koosseisudega, mille kohaselt on karistatav terroristliku propaganda jälgimine, omandamine,
valmistamine ja levitamine, välja arvatud juhul, kui see toimub hariduslikul, ajakirjanduslikul,
kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta teadlikkuse suurendamise, terrorismi
ennetamise või terrorismi vastu võitlemise eesmärgil. Oluline on siinjuures märkida, et
probleemina tuleb näha terroristliku propaganda järjepidevat jälgimist, mitte ühekordset või
juhuslikku jälgimist.
Ettepanek on, et terroristliku propaganda mõiste võetakse üle TCO määrusest, mille järgi
loetakse terroristlikuks propagandaks materjali, mis õhutab või ärgitab kedagi terroriakte toime
panema või nende toimepanemisele kaasa aitama või ärgitab kedagi osalema terrorirühmituse
tegevuses või ülistab terroristlikku tegevust, sealhulgas terrorirünnakut kujutavat materjali.
Samuti hõlmab määratlus materjali, mis annab suuniseid lõhkeainete, tulirelvade või muude
relvade või kahjulike või ohtlike ainete, samuti keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja
tuumaainete (KBRT-ained) valmistamiseks või kasutamiseks, või muude erimeetodite või
tehnikate kohta, sealhulgas sihtmärkide valimiseks terroriaktide toimepanemise või nende
toimepanemisele kaasaaitamise eesmärgil. Selline materjal on eelkõige tekst, kujutis,
helisalvestis ja video, samuti terroriaktide otseülekanne, mis tekitab ohu, et selliseid kuritegusid
võidakse korda saata ka edaspidi.
Võimaliku lahendusena nähakse karistusseadustiku täiendamist koosseisudega, mille kohaselt
oleks tulevikus karistatav terroristlikule propagandale juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine
ning terroristliku propaganda valmistamine ja sellele juurdepääsu võimaldamine. Lahenduse
aluseks on võetud kehtiva karistusseadustiku lapsporno koosseisud (KarS §-d 1751 ja 178),
kuna mõlemal juhul on esmane eesmärk kaitsta eelkõige alaealisi.
Pakutava lahenduse puhul on oluline välja tuua, et terroristliku propaganda järjepideva
jälgimise ja omandamise eest nähakse esimese rikkumise korral ette vastutus väärteona, mitte
kuriteona.
7
Kavandatav lahendus:
KarS § 2377. Terroristliku propaganda mõiste
(1) Terroristlik propaganda käesoleva seadustiku §-de 2378 ja 2379 tähenduses on tekst,
kujutis, heli- või videosalvestis või otseülekanne, sealhulgas terrorikuriteo
toimepanekut kujutav materjal, mis õhutab või ärgitab kedagi käesoleva seadustiku §-s
237 sätestatud terrorikuriteo toimepanemisele või selle toimepanemisele kaasa aitama
või ärgitab kedagi osalema käesoleva seadustiku §-s 2371 sätestatud terroristliku
rühmituse tegevuses või ülistab terroristlikku tegevust. Terroristlikuks propagandaks
loetakse ka teavet, mis sisaldab suuniseid terrorikuriteo toimepanemiseks, sellele
kaasaaitamiseks, ettevalmistamiseks, terrorikuriteo sihtmärgi valimiseks või
terrorikuriteo jaoks vahendite hankimiseks.
KarS § 2378. Terroristlikule propagandale juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine
(1) Terroristliku propaganda teadliku ja järjepideva juurdepääsu taotlemise või selle
jälgimise või omandamise eest, välja arvatud juhul, kui see toimub hariduslikul,
ajakirjanduslikul, kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta teadlikkuse
suurendamise, terrorismi ennetamise või terrorismi vastu võitlemise eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui
1) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest või
2) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud §-des 237 kuni 2373 või
§-des 2375 kuni 2376 või §-s 2379 sätestatud kuriteo eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
KarS § 2379. Terroristliku propaganda valmistamine ja sellele juurdepääsu
võimaldamine
(1) Terroristliku propaganda või selle reproduktsiooni teadvalt valmistamise, selle
omandamise, hoidmise, samuti teisele isikule üleandmise või muul viisil juurdepääsu
võimaldamise eest, välja arvatud juhul, kui see toimub hariduslikul, ajakirjanduslikul,
kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta teadlikkuse suurendamise,
terrorismi ennetamise või terrorismi vastu võitlemise eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui
1) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest või
2) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud §-des 237 kuni 2373 või
§-des 2375 kuni 2377 või §-s 2379 sätestatud kuriteo eest –
karistatakse kolme- kuni viieaastase vangistusega.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.
8
Kuivõrd terroristliku propaganda järjepideva jälgimise ja omandamise eest nähakse ette
vastutus esimese rikkumise korral väärteona, siis on oluline täiendada ka väärteomenetluse
seadustikus § 52 lõiget 1 ning määrata loodava väärteokoosseisu kohtueelne menetlemine
Politsei- ja Piirivalveameti uurimisalluvusse.
4. Uuringud ja kaasatud osapooled
Terrorismikuriteod ei ole Eestis seni levinud. Seetõttu on Eesti kultuuriruumis sellega
seonduvat käsitletud vähe. Rahvusvaheliselt on uuritud nii terrorismi rahastamise kui ka
terroristlike välisvõitlejatega seonduvat.15
Väljatöötamiskavatsusele eelnevalt on kaardistatud teiste Euroopa riikide praktikat terroristliku
propaganda jälgimise, omandamise, valmistamise ja levitamise keelustamisel. VTK-ga
kavandatud regulatsiooni muudatusi üks-ühele teistes riikides ei ole. Euroopas on riike, kus
terroristliku propaganda levitamine on karistatav, kuid karistatav ei ole propaganda omamine.
Siseministeeriumi poolt läbi viidud uuringu kohaselt on Slovakkia karistusõiguses koosseis,
millel kohaselt on ekstremistliku materjali omamine karistatav.
Väljatöötamiskavatsuse koostamisse on olnud kaasatud Kaitsepolitseiamet, Justiits- ja
Digiministeerium ning Riigiprokuratuur.
5. Mõju eelanalüüs
Pakutud lahendus mõjutab positiivselt ühiskonna turvalisust ja inimeste turvatunnet.
Terroriaktidel on ühiskonnale ja inimestele laastavad tagajärjed, mistõttu on oluline võidelda
terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võimalikult varajases etapis. Ka üks toimepandud
terroriakt mõjutab oluliselt ühiskonna turvatunnet. Lisaks inimohvritele mõjutab rünnak ka riigi
majandust, kuna seetõttu võib väheneda turism ning üldine kindlus ühiskondliku stabiilsuse
osas.
Terrorikuriteole eelnevate tegude (terroristliku propaganda valmistamine, omandamine,
järjepidev jälgimine ja levitamine) ühemõtteline kriminaliseerimine võimaldab senisest
varasemat karistusõiguslikku sekkumist, mis võib aidata reaalse terrorikuriteo toimepanemist
ennetada ja tõkestada.
Mõjude hindamisel tuleb arvestada, et kuigi Eestis on terrorismi oht jätkuvalt madal võib ühe
iseradikaliseerunud inimese poolt toime pandud terrorirünnak tuua kaasa ohvriterohke
tagajärje. Europoli avaldatud uuringu kohaselt registreeriti 2023. aastal Euroopa Liidus 120
terrorirünnakut. Džihadistlikke rünnakuid oli viis, kuid need olid kõige ohvriterohkemad: 12
inimest sai vigastada ja kuus hukkus. Varasematel aastatel on hukkunute ja vigastatute arv
olnud suurem.
Terroristliku propaganda ja sellega külgnevate terrorikuritegudega seotud muudatuste
sihtgrupiks on kõik asutused, mis tegelevad karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude
alusel terrorismi ning selle rahastamise vastu võitlemisega (Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Riigiprokuratuur). Samuti kuulub sihtrühma kohus, kes saab
karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude alusel langetada otsuse isiku süü küsimuses.
15 Vt FATF Report: Emerging Terrorist Financing Risks. The Financial Action Task Force Report ja Foreign
Fighters Under International Law. Geneva Academy of International Humanitarian Law and Human Rights.
9
Väärteo- ja kuriteokoosseisude lisandumine võib kaasa tuua täiendavat tööd nii politseile,
prokuratuurile kui kohtule ja karistusasutustele. Kuna aga tegemist ei ole olemuslikult uute
tööülesannetega ning võimalik väärtegude ja kuritegude ning nende toimepanijate hulk16 ei ole
suur, siis lisanduv töö hulk ei ole märkimisväärne.
Pakutav lahendus ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 44, mille kohaselt on
igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kavandatavad
seadusemuudatused ei keelusta terroristlikule propagandale juurdepääsu juhul, kui see toimub
hariduslikul, ajakirjanduslikul, kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta
teadlikkuse suurendamise, terrorismi ennetamise või terrorismi vastu võitlemise eesmärgil. Kui
terroristliku propagandat jälgitakse radikaliseerumise, terrorismi toetuse või ideoloogia sisulise
omaksvõtu eesmärgil, ei ole seda tegevust enam võimalik põhiseaduslikult kaitsta.
Pakutav lahendus ei ole ka vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 45, mis annab igaühele
õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis
või muul viisil. Nimelt näeb põhiseadus ette, et seda õigust võib seadus piirata avaliku korra,
kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Terroristliku
propaganda valmistamine ja sellele juurdepääsu võimaldamine ei kuulu põhiseadusega kaitstud
väljendusvabaduse alla, kuna see rikub teiste inimeste õigust elule, tervisele, varale ja muudele
põhiseaduslikele väärtustele.
6. Edasine väljatöötamine, valitava lahenduse ülevaade
Eesmärki ei ole võimalik täita seadusi muutmata.
Töötatakse välja
uus tervikseadus EI
Muudatused
tehakse senise
seaduse struktuuris
JAH
Selgitus
Muudatused puudutavad väikest osa muudeta-
vatest seadustest, mistõttu ei töötata välja uut
tervikteksti.
Muudetavad õigusaktid
KarS, VTMS. Probleemi lahendusena nähakse karistusseadustiku täiendamist terroristliku
propaganda järjepideva jälgimise, omandamise, valmistamise ja levitamise koosseisudega.
Kuivõrd terroristliku propaganda järjepideva jälgimise ja omandamise eest nähakse ette
vastutus esimese rikkumise korral väärteona, siis on oluline täiendada ka väärteomenetluse
seadustikku.
Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
Väljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks
Kaitsepolitseiametile, Riigiprokuratuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Välisluureametile,
Rahapesu Andmebüroole, Riigikohtule, Tallinna Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru
Maakohtule, Pärnu Maakohtule ja Riigikantseleile.
Põhjaliku mõjuanalüüsi aeg
Põhjalikku mõjuanalüüsi ei ole plaanis koostada.
Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1
lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele
saatmise aeg
Eelnõu kontseptsiooni ei koostata.
16 Hinnanguliselt võib see muudatus puudutada kuni 5 menetlust aastas.
10
Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni
ja kooskõlastamise aeg 2025. aasta II poolaasta
Õigusakti eeldatav jõustumisaeg 2026. aasta II poolaasta
Vastutava üksuse nimi ja
kontaktandmed
Sisejulgeoleku osakond
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Justiits- ja Digiministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Kaitseministeerium
Kultuuriministeerium
01.09.2025 nr 1-6/3242-1
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks
esitamine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.
Väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS.
Kooskõlastusi ning arvamusi palume esitada hiljemalt 1. oktoobriks 2025. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa: Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus 10 lehel
Sama:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Riigiprokuratuur
Riigikohus
Riigikantselei
Kohtud
Välisluureamet
Rahapesu Andmebüroo
sisejulgeoleku osakond
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0951 - Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Terroristliku propaganda omandamise, valmistamise ja selle levitamise piiramine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Riigikantselei Arvamuse andjad: Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 01.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2688c852-ed89-460b-8c09-53f096a18a12 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2688c852-ed89-460b-8c09-53f096a18a12?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main