Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
Teie: 30.07.2025 nr 8-1/6466-1
Meie: 02.09.2025 nr 1-1/87
Tagasiside lairiba 5.toetusmeetme määrusele
Täname võimaluse eest kaasa rääkida lairibataristu järjekorras 5. toetusmeetme väljatöötamises. Hindame, et mitmed muudatused toetusmeetme tingimustes omavad positiivset mõju ning neid tuleb pidada edasiminekuks võrreldes varasemate toetusmeetmetega. Järgnevalt tagasisidestame määruse uut kavandit.
Kiurendi hinna täpsem reguleerimine on väga oluline. Väärib tunnustust, et määruse eelnõus sätestatakse kiurendi maksimaalne hind, kuivõrd see omab mõju lõpptarbijate teenuse hinnale. Varasemate meetmete kogemus näitab, et pelgalt kulupõhisuse nõude kehtestamine ei ole piisav. Seejuures on 10-eurone sätestatud lagi meie hinnangul maksimaalne hind, millest kõrgemaks ei tohiks lubada esialgset hinda tõsta.
Tagamaks kiurendi teenuse hinnalae sätestamise eesmärki teeme ettepaneku määruse § 34 täiendamist viisil, mis kindlustaks, et kiurendi teenuse tasu on ainus kuutasu, mida toetusmeetme abil ehitatud võrgus hulgimüügitasandi juurdepääsu võimaldamisel küsida tohib. Selgitame siinjuures, et juba täna on turul kasutusel mudeleid, kus lisaks tavapärasele kiurendi teenuse hinnale küsitakse näiteks kiurendi võrgusõlme tasu. See on tasu, mis kuulub maksmisele igakuiselt ning seejuures kõigilt majapidamistelt, millele ligipääsu võimaldatakse, hoolimata sellest mitu majapidamist piirkonnas teenust tarbib. Lisaks, tasu kasseeritakse kõikidelt piirkonnas teenust osutavatelt operaatoritelt. Palume § 34 täiendada, et välistada JOKK-skeemid kiurendi teenuse maksimaalsest hinnast kõrgema hinna küsimiseks.
Teine oluline aspekt on kiurendi hinnatõusude piiramine. Määruse eelnõu vastavad sätted on selgelt sõnastatud ning uus lähenemine välistab äriplaanid, mis on ehitatud hüppelistele ja sagedastele hinnatõusudele, kruvides seeläbi alusühenduse tasu ebamõistlikult kõrgeks, pärssides teenuseosutajate huvi teenust pakkuda ning takistades seeläbi toetusmeetme eesmärgi saavutamist, milleks on viia kiire internet ka kaugematesse maapiirkondadesse.
Kolmandaks, on mõistlik, et toetusrahaga ehitatakse võrku sinna, kuhu seda oodatakse. Elisa toetab nõuet, mille alusel keskendutakse taotluste hindamisel majapidamiste arvu ja ühe ühenduse ehitamise keskmise hinna kõrval ka küsimusele, kas selle piirkonna elanikud tunnevad üldse vajadust kiirema interneti järele.
Viimaseks märgime, et taotlusvoorude toimumine ja raha jaotamine KOV-ide vahel võiks toimuda efektiivsemalt. Teeme ettepaneku, et taotlejad võiksid koheselt esitada taotlusi üle Eesti. RTK rakendusasutusena saab seejärel hinnata, milliste KOV-ide osas on huvi väiksem ning vabanev raha saaks koheselt suunatud mujale ilma, et selleks peaks mitu vooru ootama. Nii oleks tagatud, et riik loob tingimused toetusraha proportsionaalseks jaotumiseks erinevate KOV-ide vahel, kuid kui huvi ei ole, saaks ehitamisega kiiremini algust teha seal, kus kiiret internetiühendust pikalt oodatud on.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Polli
Elisa Eesti AS
Tehnoloogiaüksuse juht