Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

1

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu

seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlast

aja või

arvamuse

esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või mittearvestamise põhjus

Justiits- ja

Digiminist

eerium

Punkt 1. Koalitsioonilepingust tulenevalt on üheks eesmärgiks koondada ettevõtet kirjeldavad andmed

e-Äriregistrisse ettevõtja andmekaardile. Justiits- ja Digiministeerium palub lisada eelnõusse säte, mille

kohaselt on nimemärgiste avalikuks kasutajaliideseks e-Äriregister. Samuti palume arvestada tehnilisi

lahendusi luues sellega, et märgise loojal või sissetoojal oleks võimalik nimemärgist taotleda e-

Äriregistri vahendusel.

Ei arvestata. Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

MKM), Justiitsministeeriumi (edaspidi

JDM) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA)

esindajad kohtusid märtsis 2023

väärismetalltoodete seaduse muudatuse

väljatöötamiskavatsuse tagasisides JDM

toodud märkuste aruteluks. Arutelude

tulemusel otsustati, et taotluste väikest hulka

(u 30 taotlust aastas) arvestades ei ole

otstarbekas (arenduse maksumus ja hilisem

kulu) teha e-äriregistrile eraldi arendust

nimemärgise taotlemiseks.

Justiits- ja

Digiminist

eerium

Punkt 2. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja3 (HÕNTE) muudatus, millega

kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli kohaselt tuleb

halduskoormust suurendava nõudega kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus.

Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis on kättesaadav Justiits- ja

Digiministeeriumi veebilehel4 . Eeltoodud HÕNTE muudatustest tulenevalt palume eelnõu seletuskirja

sisukokkuvõttes välja tuua, kas eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusel halduskoormus suureneb,

väheneb või ei muutu, ja kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse.

Arvestatakse. Sisukokkuvõtet täiendati

ettepanekus toodud ulatuses.

Halduskoormus ei suurene kuivõrd tegemist

on olemasoleva andmebaasi liigutamisega

uue infosüsteemi koosseisu ja nimemärgiste

registreerimiseks tuli ka varasemalt taotlus

esitada. Nüüd läbi uue infosüsteemi.

Justiits- ja

Digiminist

eerium

Punkt 3. Eelnõuga reguleeritakse andmete avalikustamist ja säilitamist ning muudetakse Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi (TTJA infosüsteem) põhimääruse lisa. Nii

kavandatud muudatuste jõustumisel kui ka hetkel kehtivas TTJA infosüsteemi põhimääruse lisas on

sätestatud töödeldavate isikuandmete loetelu. Kuna TTJA infosüsteemis töödeldakse isikuandmeid, on

tegemist eraelu puutumatuse (põhiseaduse6 (PS) § 26) riivega. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi

Ei arvestata ja selgitatakse. Planeeritud

lahendada SeOS muudatusega, mille

väljatöötamisega alustatakse aastal 2025.

2

piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS

§ 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi

puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat

võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab

seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda

põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab

olema reguleeritud seadusega. Määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja

täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad

peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi

isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused

täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise

olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate

täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate

isikuandmete säilitamise tähtajad. Samuti peab isikuandmete töötlemine vastama isikuandmete kaitse

üldmääruse7 (IKÜM) artiklis 5 sätestatud andmetöötluse põhimõtetele. Seega peab seaduse tasandil

sätestama milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse ja kui kaua neid säilitatakse. Justiits-

ja Digiministeerium on varasemalt teinud märkuse selle kohta, et kuna TTJA infosüsteemis töödeldakse

isikuandmeid, siis on tarvis nende andmete säilitamise tähtajad sätestada seaduse tasandil. Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium kahjuks esitatud märkustega arvestanud ei ole. Justiits- ja

Digiministeerium jääb oma seisukoha juurde, et töödeldavate isikuandmete koosseisu ning säilitamise

tähtaja sätestamine vaid määruse tasandil on vastuolus PS-ga, ning palub sätestada TTJA infosüsteemis

töödeldavate isikuandmete kategooriad ja andmete säilitamise tähtajad seaduse tasandil.

3

Justiits- ja

Digiminist

eerium

Punkt 4. EN § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse TTJA infosüsteemi põhimääruse § 8 lõikega 41 . TTJA

infosüsteemi põhimääruse § 8 reguleerib juurdepääsu andmekogule ja andmekogusse kantud

andmetele. Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu, et juhul kui § 8 lõikega 41 täiendamise

eesmärgiks on isikuandmete avalikustamine, siis peavad avalikustavate isikuandmete kategooriad

tulenema seadusest. Põhimääruse tasandil sellist andmetöötlust reguleerida ei ole õiguspärane.

Arvestama peab sellega, et kui avalikustatavad andmed hõlmavad ka isikuandmeid, siis, nagu käesoleva

kirja punktis 3 on selgitatud, peab seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt sätestama seaduse

tasandil mis andmeid avalikustatakse ja mis eesmärgil. Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3

lõike 1 kohaselt hõlmab avalik teave kogu teavet, mis on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale

jäädvustatud ja dokumenteeritud ning mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 3 lõike 2 kohaselt võib avalikule teabele

juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud

tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui

sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Kui

soovitakse isikuandmeid avalikustada, siis peab seaduse tasandil sätestama eesmärgi, mis seda lubaks.

IKÜM artikkel 5 punkti 1(b) kohaselt peab andmetöötlusel (mis hõlmab ka andmete avalikustamist)

olema õiguspärane eesmärk. SeOS-es on küll sätestatud, millisel eesmärgil andmekogus andmeid

töödeldakse, kuid seaduses puudub regulatsioon selle kohta, millisel eesmärgil ja milliseid

isikuandmeid on lubatud avalikustada. Justiits- ja Digiministeerium palub sätestada seaduse tasandil

töödeldavate isikuandmete kategooriad ning isikuandmete avalikustamise eesmärki.

Punkt 5. Eelnõu § 1 punkti 5 kavandatud muudatuse kohaselt täiendatakse TTJA infosüsteemi

põhimäärise andmete säilitamist reguleerivat paragrahvi ning sätestatakse, et andmed nimemärgise

kohta säilitatakse tähtajatult. Justiits- ja Digiministeerium kordab, et tulenevalt seadusereservatsiooni

põhimõttes peavad andmete säilitamise tähtajad olema sätestatud seaduse tasandil. Kavandatud

muudatusega seoses ei leidu eelnõu seletuskirjas veenvaid argumente, mis õigustaksid isikuandmete

tähtajatult säilitamist registris, mis on kõigile avalik. Väärismetalltoodete seaduse (VMTS) § 201 lõike

1 kohaselt kehtib nimemärgise registreering kuni kümme aastat registreerimise kuupäevast arvates.

VMTS § 201 lõige 2 võimaldab pikendada registreeringu kehtivusaega kuni kümne aasta kaupa. Eelnõu

seletuskirja kohaselt peaks saama väärismetalltoote tausta andmekogust kontrollida nii kehtivate kui

kehtetute nimemärgiste osas. Lisaks selgitatakse seletuskirjas, et väärismetalltooted on ajas püsivad

ning need leiavad kasutust pikemalt kui tegutseb väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja.

Nimemärgis näitab, milline valmistaja või sissevedaja on vastutav väärismetalltoote nõuetele vastavuse

eest. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole isikuandmete kaitse seisukohast aktsepteeritav

olukord, kus nimemärgis enam ei kehti (näiteks valmistaja või sissevedaja on oma tegevuse lõpetanud),

aga nendega seotud füüsiliste isikute andmeid säilitatakse andmekogus edasi tähtajatult. Isikuandmete

säilitustähtaeg ei saa reeglina olla tähtajatu. Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt (IKÜM artikkel 5

Ei arvestata ja selgitatakse. Planeeritud

lahendada SeOS muudatusega, mille

väljatöötamisega alustatakse aastal 2025.

Ei arvestata ja selgitatakse. Planeeritud

lahendada SeOS muudatusega, mille

väljatöötamisega alustatakse aastal 2025.

4

punkti 1(e)) ei tohi isikuandmeid säilitada kauem kui see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks

isikuandmeid töödeldakse. Seega tähtajatu andmete säilitamine ei ole üldjuhul lubatud, sest riivab

intensiivselt isiku õigust privaatsusele. Justiits- ja Digiministeerium teeb ettepaneku täiendada eelnõu

normiga, et kustutada TTJA infosüsteemist isikuandmed kui nimemärgise registreering on lõppenud.

Alternatiivsete lahendustena võib kaaluda isikuandmete anonüümimist või vajadusel isikuandmetele

kindla säilitustähtaja määramist.

Justiits- ja

Digiminist

eerium

Punkt 6. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on TTJA infosüsteemi põhimääruse aluseks olev

seadme ohutuse seadusest (SeOS) tulenev volitusnorm (SeOS § 12) puudulik. Nii nagu on märgitud

käesoleva kirja punktis 3 peab määruse volitusnormist selgelt ja piiritletult tulenema, millised

küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel reguleerimiseks. SeOS § 12 ei sisalda isikuandmete

töötlemisega seotud regulatsiooni (näiteks on seaduses sätestatud ainult andmestikud, aga mitte

töödeldavate isikuandmete kategooriad). Seetõttu ei ole võimalik anda ka selgelt piiritletud volitust

isikuandmete töötlemisega seotud küsimuste reguleerimiseks määruse tasandil. SeOS § 12 lõikes 5

sätestatu on vastuolus seadusreservatsiooni põhimõttega ning seda ei saa pidada volitusnormi

piiritlemise sätteks, sest viidatud sätte alusel on isikuandmete töötlemisega seotud olulised küsimused

jäetud täies ulatuses täitevvõimu lahendada (andmete koosseis, juurdepääsu tingimused). SeOS § 12

lõike 2 sõnastus on väär, sest andmekogu asutatakse seadusega, mitte määrusega. Teisisõnu on seaduse

tasandil andmekogu regulatsiooni kehtestamisega andmekogu asutatud, seega ei ole võimalik selle

asutamist enam edasi ministrile delegeerida. Justiits- ja Digiministeerium teeb ettepaneku sõnastada

SeOS § 12 lõige 2 ümber ning selgelt piiritleda volitusnormi näiteks selliselt: „(2) Andmekogu

põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse andmekogu

pidamise kord, sealhulgas: 1) andmekogu ülesehitus; 2) andmete täpsem koosseis; 3) andmeandjad ja

nendelt saadavad andmed; 4) andmete esitamise kord; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord; 6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 7) vastutava töötleja ja volitatud töötleja

ülesanded; 8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.“

Ei arvestata ja selgitatakse. Planeeritud

lahendada SeOS muudatusega, mille

väljatöötamisega alustatakse aastal 2025.

AKI Seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 12 lõike 1 järgi on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi (JVIS) pidamise eesmärgiks muu hulgas ka lubade ja tunnistuste väljastamine

ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine. Samas ei nähtu aga JVIS põhimääruse

§ 3 lõikest 1 andmekogu pidamine eelnimetatud eesmärkidel. Palume selles osas andmekogu

põhimäärust täiendada.

Ei arvestata ja selgitatakse. Analüüsitakse ja

vajadusel täiendatakse määrust, kui määrus

läheb muutmisele SeOS-sse kavandatavatest

muudatustest tingitult, ehk siis, kui

põhimäärust läbivalt ajakohastatakse.

Märkus ei puuduta praegust määruse

muutmist, st nimemärgise andmestiku

lisamist.

AKI Kehtiva põhimääruse § 3 lõike 3 järgi peetakse andmekogu EL isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) nõuete kohaselt ning arvestades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile seadusega

pandud ülesandeid. Selgusetuks jääb, mida on sättega silmas peetud. IKÜM reguleerib isikuandmete

töötlemist, kuid andmekogusid puudutavat normib avaliku teabe seaduse (AvTS) 51. peatükk.

Ei arvestata ja selgitatakse. Analüüsitakse ja

vajadusel täiendatakse määrust, kui määrus

läheb muutmisele SeOS-sse kavandatavatest

muudatustest tingitult, ehk siis, kui

5

põhimäärust läbivalt ajakohastatakse.

Märkus ei puuduta praegust määruse

muutmist, st nimemärgise andmestiku

lisamist.

AKI Põhimääruse § 3 lõike 4 järgi kasutatakse andmekogu pidamisel automatiseeritud andmetöötlust ja

andmeid säilitataks elektroonselt. Tegemist on sisutu sättega. Infosüsteem on defineeritud

küberturvalisuse seaduses ning selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset andmete töötlust.

Ei arvestata ja selgitatakse. Analüüsitakse ja

vajadusel täiendatakse määrust, kui määrus

läheb muutmisele SeOS-sse kavandatavatest

muudatustest tingitult, ehk siis, kui

põhimäärust läbivalt ajakohastatakse.

Märkus ei puuduta praegust määruse

muutmist, st nimemärgise andmestiku

lisamist.

AKI Põhimääruse § 5 järgi on andmekogus töödeldavatel andmetel seaduses sätestatud juhul õiguslik

tähendus, muul juhul on andmekogus töödeldavatel andmetel informatiivne ja statistiline tähendus.

Kuigi AvTS seda nõuab, siis on sellised sätted sisutühjad. Ilmselgelt asutus lähtub oma töös

andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks andmekogu pidamine mõttetu. Seetõttu on

kohatu põhimääruses märkida, et andmetel on vaid informatiivne ja statistiline tähendus. Eristada tuleks

vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on seadusest tulenevalt kolmandate isikute suhtes

konstitutiivne tähendus

Ei arvestata ja selgitatakse. Analüüsitakse ja

vajadusel täiendatakse määrust, kui määrus

läheb muutmisele SeOS-sse kavandatavatest

muudatustest tingitult, ehk siis, kui

põhimäärust läbivalt ajakohastatakse.

Märkus ei puuduta praegust määruse

muutmist, st nimemärgise andmestiku

lisamist.

AKI Kehtiva põhimääruse § 6 lõike 11 järgi esitatakse andmekogusse andmeid veebipõhise kasutajaliidese

kaudu või infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu teistest andmekogudest. Andmekogu

põhimäärusest ei nähtu, et toimuks andmevahetust teiste andmekogudega. Samas aga säilitatakse

näiteks põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 4 järgi tunnistuse, millel puudub kehtivusaeg, andmeid

tunnistuse omaja eluea jooksul, mis tähendab, et vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb pärast

tunnistuse omaja surma tunnistuse andmed koheselt kustutada. Selgusetuks jääb aga, millistest

allikatest saadud andmetele tuginedes toimub andmete kustutamine. Sama puudutab ka põhimääruse §

9 lõike 1 punktis 6 toodud loa andmete säilitamist. Selgitame, et AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb

andmekogu põhimääruses sätestada muu hulgas andmekogusse andmete andjad. Andmekogude

juhendis (lk 13–14) on toodud loetelu andmekogu pidamise olulistest küsimustest, mida tuleks

põhimäärusega reguleerida. Üheks oluliseks küsimuseks on ka andmete allikad ehk millistest

andmekogudest või kelle käest (millistelt andmeandjatelt) milliseid andmeid saadakse. Seeläbi

määratakse tegelikult kindlaks ka see, millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab

AvTS § 433 lõige 2 asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid, mis tähendab,

et kui samu andmeid kogutakse juba mõnda teise andmekogusse põhiandmetena, siis tuleks kasutada

seal olevaid andmeid ja mitte neid isikutelt uuesti koguda. Ilmselt vajab JVIS põhimäärus selles osas

täiendamist.

Ei arvestata ja selgitatakse. Analüüsitakse ja

vajadusel täiendatakse määrust, kui määrus

läheb muutmisele SeOS-sse kavandatavatest

muudatustest tingitult, ehk siis, kui

põhimäärust läbivalt ajakohastatakse.

Märkus ei puuduta praegust määruse

muutmist, st nimemärgise andmestiku

lisamist.

6

AKI Lisaks peame vajalikuks rõhutada, et igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab

põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 11 järgi tohib õigusi ja

vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, mis tähendab, et niisugune piirang peab olema

kooskõlas põhiseaduse § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse

ja sellega kooskõlas olevate seadusete alusel. Selle põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates

küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada

reguleerima üksnes vähemintensiivseid põhiõiguste piiranguid. Sealjuures peab seaduses sisalduv

volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. See aga tähendab, et ka kõik

andmekogu puudutavad olulised küsimused, milleks kindlasti on andmekogu pidamise eesmärk,

töödeldavate isikuandmete liigid, andmete säilitamise tähtajad (vähemalt maksimaalne säilitustähtaeg),

peavad olema reguleeritud seaduse tasandil. Kehtiv SeOS-s olev volitusnorm kõiki andmekogu

pidamist puudutavaid olulisis küsimusi ei sisalda – näiteks puuduvad erinevatesse andmestikesse

kogutavate isikuandmete kategooriad ning isikuandmete säilitamise tähtajad, mistõttu soovitame

edaspidi SeOS muutmisel vaadata üle ka andmekogu puudutav volitusnorm. Siinkohal selgitame, et

seaduse volitusnormis andmete säilitamise maksimaalse tähtaja kehtestamisel on oluline silmas pidada,

et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on näiteks kolm kalendriaastat, siis tuleb andmed tähtaja

möödumisel koheselt (mitte esimesel võimalusel, vaid järgmisel päeval) kustutada. Andmete

hävitamata jätmine kohe pärast tähtaja saabumist tähendab nende edasist töötlemist, kuid seda siis juba

ilma õigusliku aluseta.

Ei arvestata ja selgitatakse. Planeeritud

lahendada SeOS muudatusega, mille välja

töötamisega alustatakse aastal 2025..

TTJA Tänasel päeval kogub nimemärgiste register täiendavalt põhimääruse lisas loetletud andmetele andmeid

sisseveetavate väärismetalltoodete päritoluriigi kohta (väärismetalli omaniku asukohariik) ning selliselt

on täna loodud ka sisseveetavate väärismetallide taotluste vormid. Väärismetalltoodete päritoluriigi

andmete avaldamisel on tarbijatel parem ülevaade sellest, kus nende poolt soetatavaid tooteid on

valmistatud.

Arvestatakse. Määruse lisa täiendati

päritoluriigi andmetega.

TTJA Lisaks kogutakse täna taotluse esitamisel andmeid taotleja (juriidilise isiku esindaja) ees- ja

perekonnanimest ning taotlusele lisatakse selle esitamise kuupäev. Taotleja (füüsilise isiku) andmeid

on täna vajalikud taotluse esindusõiguse kontrollimiseks. Oleme planeerinud arenduse, mille puhul

toimub taotluse esitamisele eelnevalt isiku autentimine, kuid käesoleval hetkel vajame esindaja

andmete esitamist taotluse vormil. Taotluse esitamise kuupäev on vajalik selleks, et arvestada taotluse

menetlemise tähtaega.

Ei arvestata, sest nimemärgise andmestiku

vaates ei säilitata andmekogus füüsilise isiku

andmeid. Taotluse raames saab andmeid

küsida, kuid nende säilitamist ei nähta ette

nimemärgise osana.

25.07.2025

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrust nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi

määrus nr 5). Määruse muudatused on seotud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja

seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse1 (edaspidi seadus) muudatusega, mis jõustusid

1. juulil 2025 ja millega nimemärgise andmestik lisati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti järelevalve infosüsteemi (edaspidi andmekogu) koosseisu.

Eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusel halduskoormus ei muutu. Tehtava muudatusega

viiakse olemasolev nimemärgiste register andmekogu koosseisu ning edaspidi registreeritakse

nimemärgised andmekogus.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtlus- ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb

(5663 2448, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

1.3. Märkused

Vastavalt peaministri 12. augusti 2024. a korraldusele nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi

juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud. Kuna

toote- ja tööstusohutus kuulub majandus- ja tööstusministri vastutusvaldkonda, muudab

majandus- ja taristuministri määrust majandus- ja tööstusminister.

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses olnud „Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse

ja seadme ohutuse seaduse muutmise seadusega 363 SE“2, mille asjakohased muudatused

jõustusid 1. juulil 2025 ning mille üks eesmärk on väärismetalltoodete seaduse (VMTS) nõuete

ajakohastamine tehnika arengut arvestades ja eesmärgiga vähendada ettevõtjate

halduskoormust.

Eelnõuga muudetakse 08.01.2024 jõustunud määruse nr 5 redaktsiooni RT I, 05.01.2024, 15.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest punktist.

1 Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seadus–Riigi Teataja 2 Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seadus 363 SE

Punktiga 1 täiendatakse määruse nr 5 § 4 lg-t 1 p-ga 31, millega lisatakse tarbijakaitse ja

tehnilise järelevalve infosüsteemi (andmekogu) nimemärgiste andmestik. Täiendus on tingitud

VMTS-s reguleeritud nimemärgiste riikliku registri viimisest andmekogu koosseisu, mis nõuab

andmekogu põhimääruse täiendamist andmekogusse kogutavate andmetega. Olemasoleva

nimemärgiste riikliku registri üleviimine andmekogu koosseisu oli vajalik, sest nimemärgiste

register oli tehniliselt vananenud ja ei vastanud tänapäevastele riikliku registri nõuetele.

1. juulil 2025 jõustunud VMTS § 12 lg 1 sätestab, et nimemärgis registreeritakse valmistaja või

sissevedaja taotluse alusel seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis (andmekogus). See tähendab ka, et nimemärgiste

riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid käsitatakse 2025. aasta 1. juulist alates seadme

ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel asutatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemis registreeritud nimemärgistena.

Punktiga 2 täiendatakse määruse nr 5 § 6 lg-ga 42, mille kohaselt esitab nimemärgise andmed

andmekogusse valmistaja või sissevedaja. Sellega sätestatakse andmekogu määruses nr 5 nõue,

mis tuleneb VMTS §-st 13.

Punktiga 3 täiendatakse määruse nr 5 § 8 lg-ga 41, mis sätestab nimemärgise avalikud andmed,

milleks on väärismetalltoote valmistanud või sisse vedanud ettevõtja nimi, nimemärgise kujutis

pildifailina, nimemärgise registreerimise kuupäev ja number ning registreeringu kehtivus.

Nimemärgise avalike andmete sätestamine võimaldab andmekogu vastutaval töötajal tagada

andmetele juurdepääsu vastavalt avaliku teabe seaduse § 12 lg-le 41. Andmed on andmekogus

avalikud, et võimaldada usaldusväärsest allikast kontrollida Eestis registreeritud

väärismetalltoote eest vastutavat ettevõtjat.

Punktiga 4 muudetakse määruse nr 5 § 8 lg-t 5 ning asendatakse sissejuhatavas lauseosas arv

4 arvuga 41, mis on sisult tehniline muudatus. Muudatus tehakse, sest määrus nr 5 § 8

täiendatakse lg-ga 41.

Punktiga 5 täiendatakse määruse nr 5 § 9 lg-t 1 p-ga 61, mille kohaselt säilitatakse nimemärgise

andmeid tähtajatult. Täiendus on tingitud andmekogusse kogutavatele nimemärgise andmetele

säilitustähtaja määramisest. Kui ettevõtja ei pikenda nimemärgise kehtivust, kuvatakse

nimemärgise andmed kehtetuna ja säilitatakse tähtajatult. Kehtetuid nimemärgiseid ei saa uus

ettevõtja kasutusele võtta, kuna väärismetalltooted võivad olla turul kauem, kui kehtib

nimemärgise registreering. Vältimaks olukorda, kus nimemärgise kehtivuse lõppedes on turul

sama või sarnase nimemärgisega eri valmistaja väärismetalltooted, võrreldakse uute

nimemärgiste registreerimisel nii kehtivaid kui ka kehtetuid nimemärgiseid. Väärismetalltooted

on ajas püsivad ning need leiavad kasutust pikemalt, kui tegutseb väärismetalltoote valmistaja

või sissevedaja. Eelneva tõttu on vajalik, et turul oleva väärismetalltoote tausta saab

andmekogust kontrollida.

Punktiga 6 täiendatakse määruse nr 5 lisa „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

infosüsteemis töödeldavad andmed“ IV punktiga, millega kehtestatakse nimekiri andmekogus

nimemärgise kujutiste andmestiku raames kogutavatest ja töödeldavatest andmetest.

Andmekogusse kogutavate andmete liigituse osas tehakse muudatused, mis võimaldavad

andmeid paindlikumalt sisestada võrreldes varem nimemärgise andmestikku kogutud

andmetega. Andmete sisestamisel saab andmekogus valida esmalt ettevõtja tegevusala, kas ta

on väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja, sisseveetava toote puhul saab eraldi sisestada

väärismetalltoote valmistaja nime ning päritoluriigi nime. Lisatakse nimemärgise registreeringu

kehtivusaja lõpu kuupäev ja nimemärgise registreeringu kehtivus, et nimemärgise kehtivust

kajastav info oleks selgemalt esil. Võimaldatakse esitada ka lisainfot, et vajadusel saaks

sisestada lisaselgitusi.

Selguse huvides antakse kogu lisa uues sõnastuses, kuid sisuliselt lisatakse ainult uus punkt IV,

muutes vastavalt järgenvate punktide numeratsiooni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusel ei ole sotsiaalset mõju, sealhulgas demograafilist mõju, see ei mõjuta riigi julgeolekut

ega välissuhteid, kohaliku omavalitsuse korraldust ega regionaalarengut.

Määruse nr 5 muutmisel tekkivad mõningased mõjud majandusele on tingitud 1. juulil 2025

jõustunud seadusemuudatustest ja mõju ulatust on terviklikult kirjeldatud vastavas seaduse

muutmise eelnõu seletuskirjas (eelnõu 363 SE). Määruse nr 5 muutmisega ei lisandu

ettevõtjatele uusi ülesandeid ega muul viisil halduskoormust, vaid võimaldatakse rakendada

VMTS-i muudatusi ja eesmärk on lihtsustada andmete esitamist. Kogu nimemärgiste riiklik

register koos arhiiviga viidi üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA)

hallatavasse andmekogusse. Ettevõtja jaoks tuleb peamine mõju eelnimetatud

seadusemuudatustest ja praegune määruse muutmine on tehniline, omamata ettevõtja jaoks

täiendavat mõju.

Mõju riigiasutuste korraldusele tuleneb TTJA-le juurde antavast ülesandest. TTJA-l on olemas

üldistele andmekogu nõuetele vastav infosüsteem, millele vajaliku mooduli juurde loomise järel

saab lisada nimemärgiste andmed. Andmekogu arenduse ja andmete üleviimise kulusid on

hinnatud 1. juulil 2025 jõustunud seadusemuudatuste seletuskirjas.3 Ülesande lisandumine

konkreetsele andmekogu haldavale struktuuriüksusele on olulise mõjuga, kuid arvestades TTJA

andmekogusse kogutavate ja selles töödeldavate andmete kogumahtu, võib mõju olulisust

hinnata andmekogusse lisandunud täiendava andmemahu haldamise seisukohast väheoluliseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks vajalikud riigieelarvelised vahendid ja tegevused on täpsemalt

kirjeldatud 1. juulil 2025 jõustunud seaduseelnõu seletuskirjas. Määruse rakendamisega seoses

tulusid ei laeku.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

3 1. juulil 2025 jõustunud seadusemuudatuste seletuskiri

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, As-ile Metrosert, MTÜ-le Kulla- ja Kellaliit ning MTÜ-

le Eesti Metallikunstnike Liit. Rahandusministeerium ei esitanud kooskõlastamise ning AS

Metrosert, MTÜ Kulla- ja Kellaliit ning MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit arvamuse avaldamise

käigus märkuseid. Kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel esitas märkused Justiits- ja

Digiministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ning Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet,

millega arvestamine on toodud seletuskirja lisas.

MÄÄRUS

02.09.2025 nr 24

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse

nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) nimemärgise andmestik;“;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Nimemärgise kohta andmed esitab andmekogusse väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja.“;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Avalikud andmed nimemärgise kohta on väärismetalltoodete seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud ettevõtja

nimi, kes on valmistaja või sissevedaja, nimemärgise kujutis pildifailina, nimemärgise registreerimise

kuupäev ja number ning registreeringu kehtivus.“;

4) paragrahvi 8 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „4“ arvuga „41 “;

5) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) andmed nimemärgise kohta säilitatakse tähtajatult;“;

6) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

Majandus- ja taristuministri 19.03.2020 määrus nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi

põhimäärus„ Lisa

(muudetud sõnastuses)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

I. Seadmete andmestik

1. Seadme kohta kantakse andmestikku järgmised andmed:

1.1. seadme liik;

1.2. seadme registrinumber ja ehitisregistri kood;

1.3. seadme nimetus;

1.4. andmed seadme omaniku ja valdaja kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood, kontaktandmed

või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed;

1.5. e-posti aadress seadme teavituse jaoks;

1.6. seadme asukoha aadress;

1.7. andmed seadme tootja, valmistaja või projekteerija kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja

kontaktandmed, või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed;

1.8. seadme tootmise aeg;

1.9. andmed seadme ehitaja või paigaldaja kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja

kontaktandmed, või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed;

1.10. seadme paigaldamise aeg;

1.11. andmed seadme kasutamise järelevaataja kohta või elektripaigaldise puhul selle kasutamise

eest vastutava kompetentse isiku kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed;

1.12. lisainfo;

1.13. olenevalt seadme liigist kantakse andmestikku järgmised andmed:

1.13.1. elektripaigaldiste osas – peakaitsme suurus (A), võrguühenduse maksimaalne võimsus

(kW), nimipinge (V), juhistikusüsteem, toitekaabli parameetrid, liitumisdokument,

liitumispunkt/toitepunkt, kirjeldus (nt eluhoone, büroohoone jne), peakaitsme tüüp, ehitise

andmed (ehitisregistri kood, ehitise nimetus, ehitise staatus);

1.13.2. gaasipaigaldiste osas – toru materjal, kogupikkus (m), gaasitarviti mark, maksimaalne

lubatud töörõhk (MOP) enne ja pärast redutseerimist (bar), töörõhk (OP) enne ja pärast (bar),

tarvitite arv, suurima tarviti võimsus (kW), küttegaasi liik, tarvitite koguvõimsus (kW), väikseim

ja suurim läbimõõt (mm), gaasipaigaldise kategooria;

1.13.3. katelde osas – koordinaadid, kütus, tootja antud number, tüüp, mark, keskkond, võimsus

(MW), rõhk (bar), temperatuur (ºC), maht (L), katla järelevalve viis;

1.13.4. ohtlike vedelike veoanumate osas – tootja antud number, mahuti tüüp, mark, maht (m3),

temperatuur (ºC), töörõhk (bar), keskkond, sektsioonide arv, liiklusregistri number;

1.13.5. ohtlike vedelike paiksete anumate osas – koordinaadid, tootja antud number, mahuti tüüp,

maht (m3), temperatuur (ºC), keskkond, otstarve, asetus, piirrõhk (bar), töörõhk (bar), sektsioonide

arv, asendiplaani number, mark;

1.13.6. surveanumate osas – koordinaadid, tootja antud number, tüüp, mark, maht (L), temperatuur

(ºC), rõhk (bar), keskkond, otstarve;

1.13.7. survetorustike osas – keskkond, pikkus (m), läbimõõt (mm), temperatuur (ºC), rõhk (bar),

torustiku algus ja lõpp, otstarve;

1.13.8. liikuvate tõsteseadmete osas – tootja antud tunnusnumber, mark, tõstevõime (T),

tõstekõrgus (m), VIN-kood, veoki registreerimisnumber, tootja lubatud lisaseadmete andmed;

1.13.9. statsionaarsete tõsteseadmete osas – koordinaadid, tunnusnumber, mark, tüüp, tõstevõime

(T), tõstekõrgus (m);

1.13.10. köisteede osas – koordinaadid, liikumiskiirus (m/s), tõstenurk (kraadi), liini pikkus (m),

tõstekõrgus (m), tehasenumber, tõste- või veovõime (in/h), tehnohooldaja;

1.13.11. liftide osas – koordinaadid, tüüp, tõstevõime (kg), liikumiskiirus (m/s), tõstekõrgus (m),

peatuste arv, tehase number, tehnohooldaja;

1.13.12. atraktsioonide osas – mark, tunnusnumber, maksimaalne ettenähtud inimeste arv,

liikumiskiirus (m/s), tõstekõrgus (m), atraktsiooni alusvankri veoki registreerimisnumber ja

VINkood, kui need on asjakohased;

1.13.13. ehitus- ja platvormtõstukite osas – koordinaadid, tehasenumber, liikumiskiirus (m/s),

tõstekõrgus (m), tõstevõime (kg), peatuste arv, mark, tehnohooldaja;

1.13.14. eluruumi gaasiseadme osas – eluruumi number, eluruumi aadress, gaasiseadme

olemasolu, gaasiseadme tüüp, ehitisregistri kood.

1.14. Seadme auditi ja kontrolli kohta kantakse seadmete andmestikku järgmised andmed:

1.14.1. seadme auditi või kontrolli tellija, kui see ei ole seadme omanik või valdaja, siis tellija

nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel

sünniaeg;

1.14.2. seadme auditi/kontrollitegija nimi ja registrikood, auditit/kontrolli vahetult teinud isiku

nimi ja kontaktandmed, auditi/kontrolli teostamise kuupäevad, protokollide numbrid, kontrolli

tulemused ning järgmise auditi/kontrolli aeg;

1.14.3. auditi/kontrolli protokoll ja auditi/kontrolli järeldusotsus.

II. Tunnistuste andmestik

2. Tunnistuste kõikide liikide kohta kantakse tunnistuste andmestikku järgmised andmed:

2.1. tunnistuse omaniku nimi, isikukood, kontaktandmed;

2.2. valdkond ja tegevusala;

2.3. pädevusulatus;

2.4. tunnistuse number;

2.5. tunnistuse andmise kuupäev ja otsuse number;

2.6. tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev;

2.7. tunnistuse andja;

2.8. allkirjastaja;

2.9. lisainfo.

III. Lubade andmestik

3. Lubade kohta kantakse lubade andmestikku järgmised andmed:

3.1. taotleja/loa omaniku nimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood ja kontaktandmed;

3.2. valdkond ja tegevusala;

3.3. loa number;

3.4. taotluse esitamise/loa andmise kuupäev ja otsuse number;

3.5. loa kehtivuse lõppkuupäev;

3.6. loa andja;

3.7. allkirjastaja;

3.8. lisainfo.

IV. Nimemärgise andmestik

4. Nimemärgise andmestikku kantakse järgmised andmed:

4.1. ettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed;

4.2. ettevõtja tegevusala;

4.3. sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimi;

4.4. sisseveetava väärismetalltoote päritoluriik;

4.5. nimemärgise kujutis;

4.6. nimemärgise registreerimise kuupäev;

4.7 nimemärgise registreerimise number;

4.8. nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõpu kuupäev;

4.9. nimemärgise registreeringu kehtivus;

4.10. lisainfo.

V. Ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik

5. Sündmuste kohta sisestatakse andmestikku järgmised andmed:

5.1. sündmuse liik;

5.2. sündmusest teavitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed;

5.3. esmane info sündmusest;

5.4. toimumise aja kuupäev ja kellaaeg;

5.5. sündmuse toimumiskoha aadress;

5.6. toimumiskoha nimi;

5.7. koordinaadid;

5.8. lühikirjeldus;

5.9. seotud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ja seos sündmusega;

5.10. varalise kahju suurus;

5.11. sündmuse põhjus;

5.12. sündmuskoht – elamu, avalikult kasutatav hoone;

5.13. sündmuste liigituse astmed;

5.14. sündmuse põhjuse/tagajärje kirjeldus.

VI. Väärteomenetluse andmestik

6. Väärteomenetluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

6.1. menetleja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress;

6.2. menetlusaluse isiku andmed:

6.2.1. juriidilise isiku nimi/füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi;

6.2.2. registrikood/isikukood;

6.2.3. elukoha/asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

6.3. menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ja/või kaitsja andmed:

6.3.1. ees- ja perekonnanimi;

6.3.2. telefoninumber ja elektronposti aadress;

6.4. tunnistaja andmed:

6.4.1. ees- ja perekonnanimi;

6.4.2. isikukood;

6.4.3. elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

6.5. väärteoasja number;

6.6. menetluse alustamise ja lõpetamise aeg;

6.7. rikutud õigusnorm ning väärteo kvalifikatsioon;

6.8. menetluse seis;

6.9. väärteoga seotud sündmuse toimumise aeg ja koht ning sündmuse liik;

6.10. menetlev asutus;

6.11. lahendi number ja lahendi või toimingu tegemise aeg;

6.12. lahendi liik ja alus;

6.13. lahendi või toimingu sisu või kirjeldus;

6.14. karistuse määr, menetluskulude liik ja summa;

6.15. viitenumber ja tasumise või täitmise tähtaeg;

6.16. trahvi tasumise kuupäev;

6.17. maksja nimi;

6.18. viitenumber;

6.19. summa ja makse selgitus;

6.20. seotud menetlusotsustus.

VII. Toote ohutuse alase teate andmestik

7. Toote ohutuse alase teate koostaja ja teavitatud toote kohta kantakse andmekogusse järgmised

andmed:

7.1. teate koostanud riik ning asutus;

7.2. koostaja kontaktandmed;

7.3. koostamise kuupäev;

7.4. tootele selle identifitseerimiseks omistatud kood, toote nimetus, kategooria, kaubamärk, tüüp

või mudel, tootmisaasta ja seerianumber;

7.5. esmase turustamise aasta;

7.6. pakendi, mõõtmete ja välimuse kirjeldus või foto;

7.7. päritolumaa;

7.8. tootja või tootja ametliku esindaja või importija ning edasimüüjate nimed, aadressid, telefoni-

või faksinumbrid ja e-posti aadressid;

7.9. tootele kohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid;

7.10. tootele rakenduvad standardid;

7.11. toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt ettenähtud CE-vastavusmärgise olemasolu;

7.12. vastavushindamise deklaratsiooni olemasolu;

7.13. õigusakt või standard, mille alusel koostati deklaratsioon;

7.14. toote testimise raport;

7.15. testitud toodete arv;

7.16. tootevea tüüp ja sellest tingitud ohu klassifikatsioon ning vea kirjeldus;

7.17. tootega seotud õnnetuse kirjeldus;

7.18. toote suhtes rakendatud meede tulenevalt toote nõuetele vastavuse seadusest;

7.19. toote suhtes rakendatud meetme õiguslik alus;

7.20. toote suhtes rakendatud meetme eesmärk ja ulatus;

7.21. toote suhtes rakendatud meetme rakendamise alguse kuupäev ja kestus.

VIII. Dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik

8. Dokumendiregistrisse ja järelevalvemenetluste andmestikku kantakse järgmised andmed:

8.1. dokumendiregistri andmestikku kantakse järgmised andmed:

8.1.1. dokumendi esitaja ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

8.1.2. dokumendi nimetus;

8.1.3. dokumendi kuupäev ja number;

8.1.4. dokumendi sisu;

8.1.5. dokumentide liigitusskeemi sari;

8.1.6. juurdepääsu piirangu alus ja kehtivus;

8.2. riikliku järelevalvemenetluste andmestikku kantakse järgmised andmed:

8.2.1. järelevalve objekti iseloomustavad andmed:

8.2.2. järelevalve subjekti ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

8.2.3. menetlusosalise ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood, kontaktandmed;

8.2.4. dokumendi nimetus;

8.2.5. dokumendi saamise/koostamise kuupäev ja number;

8.2.6. dokumendi saatja ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

8.2.7. dokumendi adressaadi ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

8.2.8. menetlustoimingu läbiviimise kuupäev, koht ning alguse ja lõpu kellaaeg;

8.2.9. menetlusdokumendi sisu;

8.2.10. menetlusdokumendi allkirjastaja.

IX. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste

andmestik 9. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruannete kohta kantakse

andmekogusse järgmised andmed:

9.1. reisiettevõtja nimi, registrikood, majandustegevusteate number, kontaktandmed;

9.2. aruandeperioodi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük;

9.3. pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste ettemaksed aruandeperioodi viimase päeva

seisuga;

9.4. järgneva kvartali täpsustatud planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste

kogumüük;

9.5. planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük tegevuse alustamise

aastal ning edaspidi viimase kvartali aruande järgmise aasta kohta kvartalite kaupa;

9.6. reisiettevõtja tagatise olemasolu tõendav dokument.

X. Ohtlikke kemikaale käitlevate käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni

andmestik

10. Ohtlike kemikaalide käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni kohta sisestatakse

andmestikku järgmised andmed:

10.1. käitise nimi;

10.2. käitaja;

10.3. käitise aadress;

10.4. ohukategooria;

10.5. tegevusala;

10.6. tegevusala kirjeldus;

10.7. koordinaadid;

10.8. telefon ja e-posti aadress;

10.9. ohutuse eest vastutava isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed;

10.10. andmed vastutuskindlustuse olemasolu kohta ja selle kehtivusaeg;

10.11. riigilõivu tasumise kuupäev;

10.12. keskkonnakompleksloa number;

10.13. lõhkematerjaliseaduse käitlemiskoha käitamisloa number;

10.14. käitise staatus;

10.15. käideldavad kemikaalid;

10.16. nõutud dokumendid;

10.17. nõutud dokumentide esitamise ja kooskõlastamise aeg;

10.18. nõutud dokumentide kooskõlastused.

XI. Suurettevõtja energiaauditite andmestik

11. Suurettevõtjate energiaauditite andmestikku kantakse järgmised andmed:

11.1. suurettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed;

11.2. tegevusvaldkond/EMTAK kood;

11.3. majandusaasta;

11.4. töötajate arv;

11.5. aastakäive;

11.6. aastabilansi kogumaht;

11.7. sertifitseeritud juhtimissüsteem, sertifitseerinud organisatsioon, sertifitseerimise kuupäev;

11.8. lühikirjeldus energiatarbimist enimmõjutavatest tegevustest ettevõtja majandustegevuses;

11.9. lühikirjeldus sertifitseerimise või auditi ulatusest, sh. partnerettevõtted ja seotud ettevõtted;

11.10. tarbitud energiatoote kogus energiaühikutes aastate lõikes;

11.11. tarbitud energia kogus tegevusele energiaühikutes aastate lõikes;

11.12. viimase nelja aasta jooksul ellu viidud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule

suunatud tegevused ja meetmed ning nende hinnanguline energia tootmise- ja/või energiasäästu

potentsiaal energiaühikutes aastate lõikes;

11.13. järgmiseks neljaks aastaks kavandatud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule

suunatud tegevused, meetmed ja investeeringud ning nende hinnanguline energia tootmise ja/või

energiasäästu potentsiaal energiaühikutes aastate lõikes;

11.14. energiaaudiitori nimi, isikukood, kutsetunnistuse number.