Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmine

1

18.08.2025

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise

kord“ (edaspidi määrus nr 10) muutmise määrus (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

kemikaaliseaduse (KemS) § 22 lõike 7 alusel.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud C-kategooria ohtliku ettevõtte ebamõistlikult rangest

tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõudest ja käitamisloa kohustusest. Määruse

rakendamisel on ilmnenud, et tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõude kohustuslik

rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjale põhjendamatut kulu. Määruse nr 10 muudatuse

üks põhjus on ka Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 16. detsembril 2024. a Eestile

saadetud põhjendatud arvamus rikkumismenetluses nr 2020/2117, milles komisjon leiab, et

Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL

ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ

muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi Seveso III direktiiv).

Eelnõu eesmärk on vähendada ettevõtja halduskoormust, leevendades C-kategooria ehk ohtliku

ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõuet

ja ühtlustada määruses kasutatavaid termineid, et tagada õigusselgus ja ühetaolisus Seveso III

direktiiviga.

2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp (e-post

[email protected], tel 5360 1318). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-

post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Eelnõu eesmärk on kehtestada kindlad ja läbipaistvad kriteeriumid ohtliku ettevõtte või

suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks, samuti objektiivselt hinnata,

kui suur potentsiaalne oht on seotud konkreetse ettevõtte tegevusega, arvestades seal

käideldavate ohtlike kemikaalide hulka ja omadusi. Määruse lisaga on kehtestatud ohtlike

kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte kategooria

määramiseks.

2

08.05.2024 saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele KemS-i muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsus1, kus analüüsiti tuleohtlike gaaside käitlemise nõuete muutmist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse määruse nr 10 § 2 lõige 6 järgmiselt: „Ohtlik

kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat

künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja

keskkonnaohu kategooriasse.“

Seveso III direktiivi I lisa märkuse 6 teises lauses täpsustatakse, et kui ohtlikku ainet saab

klassifitseerida rohkem kui ühte kategooriasse ja kohaldatakse märkust 4, kasutatakse märkuse

4 punktides a, b ja c märgitud iga kategooriarühma jaoks asjaomasele klassifikatsioonile

vastavat väikseimat piirkogust. Komisjon leidis, et Eesti ei ole direktiivi I lisa märkuse 6 teist

lauset õigesti üle võtnud. Selgituseks, et direktiivi I lisa märkuse 6 teine lause on üle võetud

määruse nr 10 § 2 lõikega 6 ja lõike 7 teise lausega (direktiivi I lisa märkuse 4 sisu). Direktiivi

I lisa märkuse 4 sisu on üle võetud määruse § 2 lõigetega 8–11. Õigusselguse huvides

täiendatakse määruse nr 10 § 2 lõiget 6, et seos määruse § 2 lõigete 6 ja 7 vahel oleks selgem.

Samuti on lihtsam aru saada, et nende sätetega on üle võetud direktiivi I lisa märkuses 6

sätestatud nõue.

Seega on muudatus peamiselt tehniline ja õigusselgust suurendav, mitte ettevõtjate

halduskoormust kasvatav. Muudatusega ei sätestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse uus määruse nr 10 lisa, millega suurendatakse tabeli 2 real

18 C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike

veeldatud gaaside (k.a veeldatud naftagaasi) ja maagaasi (olenemata selle olekust) alammäära

5 tonnilt 10 tonnini. Määruse nr 10 lisa tabeli 2 real 18 suurendatakse ohtliku ettevõtte

kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi alammäära 10

tonnini.

Tuleohtlike veeldatud gaasidena kasutatakse Eestis peaasjalikult veeldatud naftagaasi (LPG)

ja veeldatud maagaasi (LNG). Lisaks kasutatakse Eestis maagaasi surugaasina (CNG) ja

vääristatud biogaasi. Vääristatud biogaasina mõeldakse siinkohal eelkõige biometaani

(nimetatakse ka rohegaas), mida reeglina käideldakse surugaasina (CBM), aga saab käidelda

ka veeldatuna (LBM) nagu maagaasi. Kui A- ja B-kategooria ehk suurõnnetuse ohuga

ettevõtete käitaja nõuded tulenevad Seveso III direktiivist, siis C-kategooria ohtliku ettevõtte

alammäära nõue on riigisisene ja muutmata kujul eksisteerinud aastakümneid. Tuleohtlike

veeldatud gaaside ja maagaasi praegu kehtiv alammäär on 5 tonni, mis tähendab, et sellest

kogusest alates liigitub ettevõte C-kategooria ohtlikuks ettevõtteks ja ettevõtjal tuleb taotleda

käitamisluba. Käitamisluba taotledes peab ettevõtja esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (TTJA) ja Päästeametile (PäA) teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte

hädaolukorra lahendamise plaani ning tasuma riigilõivu 640 eurot.

Sektori huvi on suurendada tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemise alammäära kogust 5

tonnilt 10 tonnini, sest viietonniste mahutite soetamine põhjustab ettevõtjale ebamõistlikke

lisakulusid, seab tehnilisi piiranguid ja paneb Eesti ettevõtja ebavõrdsesse olukorda võrreldes

naaberriikidega. Väiksemad mahutid maksavad oma mahutavuse kohta rohkem ja nende

väärtus järelturul on väiksem. Alammäära suurendamine 10 tonnini võimaldab ettevõtjal

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/810f8915-6263-4bcb-b229-3534ecb86099 Eelnõude

infosüsteemis toimik nr 24-0479.

3

mõistlikumalt oma tegevusi planeerida, kulusid optimeerida ja kasutada tööstuses levinud

mahuteid otstarbekamalt, vähendades ettevõtja halduskoormust.

Alammäära suurendamine mõjutab lisaks tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemisele (sh

veeldatud maagaas ehk LNG) ka maagaasi käitlemist surugaasina, nt surugaasitanklates

mootorikütusena. Biogaasi puhastamisest saadav biometaan on ringmajanduse seisukohast

oluline alternatiiv fossiilset päritolu maagaasile ning selle tootmine on Eestis laiemalt levimas,

mistõttu avaldab alammäära suurendamine 10 tonnini positiivset mõju ka biometaani

tootjatele.

Kuigi alammäära suurendamisega kaob osade ettevõtete käitistes käitamisloa omamise ning

sellega kaasnevate kohustuslike dokumentide koostamise kohustus, mis on reguleeritud KemS

3. peatükiga, siis jätkuvalt peavad ohtliku kemikaali käitlejad järgima teisi asjakohaseid KemS-

iga sätestatud kemikaali käitlemise tingimusi, ohtliku kemikaalise üle arvestuse pidamise

kohustust ning kemikaali käitlemisel toimunud õnnetusest teavitamist.

Suurendades ettevõttele C-kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside

ja maagaasi alammäära 10 tonnini, kehtivad gaasipaigaldisele jätkuvalt seadme ohutuse

seaduses (SeOS) sätestatud surveseadme minimaalsed kaugused välistest objektidest,

surveseadme auditikohustus ning tuleohutuse seaduse (TuOS) tuleohutusnõuded. TuOS-is

kehtivad nii üldised kohustused tuleohutuse tagamisel (§ 3) kui ka 9. jaotises sätestatud muud

tuleohutusnõuded. Nimetatud jaotise §-s 27 on kehtestatud üldine nõue seadmele ja

paigaldisele tuleohutuse tagamisel, sh üheks sätteks on asjaolu, et paigaldamisel, kasutamisel,

hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning tuleb juhinduda kasutusjuhendist ja

õigusaktidest. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi

kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning

gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 8 alusel on

sätestatud, et gaasipaigaldise kohta peab olema koostatud kasutamis- ja hooldusjuhend, mis

sisaldab tegutsemisjuhiseid võimaliku rikke või õnnetusjuhtumi puhuks ning see on

kättesaadav päästemeeskonnale.

Kuna tuleohtliku veeldatud gaasi ja maagaasi mahutite korral on tegemist auditikohustusliku

surveseadme ning sellega seotud hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega, tuleb

esitada kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV) ehitusteatis või ehitusloa taotlus vastavalt

ehitusseadustikule (EhS). Lisaks eelnevale tuleb KOV-ile esitada ka auditikohustusliku

surveseadme või sellega seotud hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldise

kasutuselevõtmiseks ka kasutusteatis või kasutusloa taotlus.

Muu hulgas selgitame, et kavandatava muudatusega kaob ettevõtjal kohustus koostada KemS

§ 22 lõikes 2 nimetatud riskianalüüs, kui tuleohtlikke veeldatud gaase ja maagaasi käideldakse

alla 10 tonni, kuid ettevõtjale jäävad siiski need kohustused, mis on kõigil töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 reguleerimisalasse jäävatel tööandjatel, sealhulgas kohustus

koostada töökeskkonna riskianalüüs. Olukorras, kus muudatusettepanekuga soodsamasse

olukorda sattunud ettevõtja ei pea enam koostama riskianalüüsi KemS-i alusel, peab ta endiselt

koostama riskianalüüsi, mis on ette nähtud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.

Seega, kui ettevõtja täidab SeOS-i, TuOS-i, EhS-i ja TTOS-i nõudeid korrektselt, on ohutus

piisavalt tagatud juba nende tegevuste kaudu.

4

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu punkti 1 aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL ohtlike

ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja

hilisema kehtetuks tunnistamise kohta. Eelnõu punkt 2 pole puutumuses rahvusvahelise õiguse

ja Euroopa Liidu õiguse normidega.

5. Määruse mõjud

Määruse muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.

Määruse muudatusel on teatavad majanduslikud mõjud, mis tulenevad tuleohtlike veeldatud

gaaside ja maagaasi alammäära suurendamisest.

Kaasnev mõju:

1. Mõju majandusele

1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele

Sihtrühm: 26 C-kategooria ohtlikku ettevõtet, kus käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase ja

maagaasi 214 käitises. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike.

2025. aasta maikuu seisuga on Eestis 26 ettevõtet, kus käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase

ja maagaasi 214 käitises, mis on klassifitseeritud C-kategooria ohtlikeks ettevõteteks. Käitistest

84 on mootorikütuse tanklad ning 130 muud vedelgaasipaigaldisega käitised (nt viljakuivatid).

Kui suurendada käitamisloa alammäära 5 tonnilt 10 tonnini, kaob käitamisloa kohustus 143-l

juba käitamisloaga käitisel (s.o 60 tanklat ning 83 vedelgaasipaigaldisega käitist) ehk alles

jääks 19 ettevõtet 71 käitisega, kus käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase ning maagaasi üle

10 tonni ja alla 50 tonni (50 tonni on B-kategooria ehk suurõnnetuse ohuga ettevõtte

künniskogus). Muudatusega väheneb kõikide (A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtete ja C-kategooria) ohtlike ettevõtete arvestuses käitiste koguarv 41%.

Kavandatavad muudatused avaldavad majanduslikku mõju peamiselt tuleohtlike veeldatud

gaaside ja maagaasi käitlejatest ettevõtjatele. Ettevõtjale kaasnev mõju on positiivne, sest ära

jäävad käitamisloa taotlemise kulud juhul, kui tuleohtlikke veeldatud gaase ja maagaasi

käideldakse alla 10 tonni. Tasuma ei pea riigilõivu 640 eurot ega koostama ajamahukat

kohustuslikku dokumentatsiooni (teabeleht, riskianalüüs, ettevõtte hädaolukorra lahendamise

plaan), mille rahaline kulu võib ulatuda mitme tuhande euroni. Samuti jääb ettevõtjal ära

KemS-iga sätestatud tingimustel eelnevalt nimetatud kohustusliku dokumentatsiooni

perioodiline ülevaatamine, selle ajakohasena hoidmine ja pädevatele asutustele uuesti

kooskõlastamiseks esitamine.

2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm 1: TTJA, kes teeb riiklikku järelevalvet C-kategooria ohtlikus ettevõttes, väljastab

ohtlikele ettevõtetele kemikaalide käitamislube ning kooskõlastab kohustuslikke dokumente,

milleks on teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. Samuti teostab

TTJA riiklikku järelevalvet seadme ohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuete täitmise üle.

5

Sihtrühm 2: PäA, kes teeb riiklikku järelevalvet ohtlikus ettevõttes ning kooskõlastab

käitamisloa menetluses kohustuslikke dokumente, milleks on ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaan ja riskianalüüs.

Tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi alammäära suurendamisel ei osale PäA enam

alammäärast välja jäävate planeeringute ja projektide kooskõlastamise faasis KemS alusel. See

tähendab, et PäA ei kontrolli, kas kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või

õnnetuse tagajärgede raskust ning ühtlasi puudub PäA-l võimalus nõuda ohutuse seisukohalt

olulisi meetmeid. PäA ei kontrolli alammäära suurendamisel 5–10 tonniseid tuleohtlike

veeldatud gaaside ja maagaasi paigaldisi KemS alusel. Enamasti asuvad need tööstus- ja

laohoonete juures, mida kontrollib küll erasektor, kuid nende kontroll piirneb hoonete

tuleohutusega. See tähendab, et läbi viiakse tuleohutusülevaatus. TuOS § 2 lg 12 kohaselt on

tuleohutusülevaatus territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises

toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine. Tuleohutusülevaatust viiakse

läbi TuOS § 42 lõikes 1 sätestatud hoonetes, sh tööstus- ja laohoonetes pindalaga üle 1000 m2.

Tuleohutusülevaatuse korraldab ehitise valdaja. Tuleohutusülevaatus on tuleohutusteenus,

mida võib TuOS § 41 lg 2 alusel majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on

vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või

tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. Seega tuleohutusülevaatust TuOS § 42 lõikes 1

nimetatud hoonetes teevad erasektori spetsialistid, kes hindavad nii ehituslikku kui

korralduslikku tuleohutust ja ka seda, kui teadlikud on ohutuse eest vastutajad kehtivatest

nõuetest.

Alammäära suurendamisel ei ole 5–10 tonnised tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi

käitised enam ohtlikud ettevõtted, kuid jätkuvalt kehtivad KemS-i § 8 üldnõuded, mille

kohaselt peab ettevõtja alati käitlema ohtlikku kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale

ja keskkonnale ohutult. Muu hulgas peab ettevõtja omama kemikaali käitlemisega seonduvate

ohtude ja riskide hindamise oskust ning tundma õnnetuse korral esmaste pääste- ja

abivahendite praktilise kasutamise oskust. Oma olemuselt eeldab see töötajate jätkuvat

koolitamist ning hakkama saamist ohuolukordades. Lisaks peab ettevõtja järgima ka edaspidi

töötervishoiu ja tööohutuse seadust. TTOS § 1 lg 1 sätestab töötajate tööle esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu

töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi

tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Tööinspektsiooni

pädevuses on järelevalve tegemine töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle kemikaali

käitlevas ettevõttes ning ohtliku kemikaali arvestuse pidamise üle. Tööinspektsiooni üldine

järelevalvepädevus ei muutu sellest, et eelnõuga suurendatakse tuleohtlike veeldatud gaaside

ja maagaasi alammäära.

Aastatel 2018–2023 on gaasipaigaldiste õnnetusi toimunud kaks korda ja tanklate õnnetusi

kokku 16. Tanklates toimunud õnnetused on peamiselt olnud tulekahjud või reostused, mille

suurem kahju on tänu kiirele reageerimisele suudetud ära hoida. Gaasipaigaldiste ja tanklate

järelevalvemenetlustes tuvastatud peamised puudused on seotud personali koolitamise ja

õppuste läbiviimisega. Seetõttu on ettevõtetes jätkuvalt oluline kemikaalidega seotud ohtude

ja riskide hindamine, töötajate koolitamine ja hakkama saamine ohuolukordades.

Kavandatavad muudatused avaldavad mõju TTJA ja PäA töökorraldusele. TTJA ja PäA

töökoormus väheneb, kuna käitamisluba taotlevate C-kategooria ohtlike ettevõtete arv

väheneb. Tuleohtliku veeldatud gaasi ja maagaasi käitlemisel 5–10 tonnini ei pea ettevõtja

enam käitamisluba taotlema ja kohustuslikke dokumente esitama. Kuna väheneb ettevõtete arv,

kes C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte käitamisluba taotlevad, siis väheneb ka

6

järelevalveasutuste töökoormus käitamislubade ja kohustuslike dokumentide menetlemisel.

Muudatus võimaldab järelevalveasutustel (TTJA ja PäA) edaspidi keskenduda suuremal

määral ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete järelevalvele.

Sõltumata KemS-i käitamisloa kogusest, kehtivad gaasipaigaldisele jätkuvalt TuOS-i üldised

tuleohutusnõuded, mille täitmist kontrollib PäA riikliku järelevalve kaudu ning töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded, mille täitmist kontrollib Tööinspektsioon.

Sihtrühm 3: KOV-id.

Kavandatavad muudatused avaldavad mõju KOV-i töökorraldusele. Kuna väheneb ettevõtete

hulk, kes käitamisluba taotlevad, siis jääb vähemaks ka käitamisloaga seotud teavitusi KOV-

ile. Olenemata KemS-i käitamisloa kogusest, on EhS-i mõistes tegu auditikohustusliku

surveseadme või hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega. See tähendab, et ettevõtja

peab igal juhul esitama kohaliku omavalitsuse üksusele EhSi-kohased dokumendid ja taotlema

ehitusluba.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 7 sätestab, et kui planeeringualal asub KemS kohaselt

ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada

KemS-is sätestatud nõuetega. Eelkõige tähendab see KemS § 32 maakasutuse planeerimisele

ja ehitise projekteerimisele sätestatud erinõuetega arvestamist. KemS-i § 27 lg 4 kohaselt

teavitab TTJA käitamisloa taotlusest ettevõtte asukohajärgset KOV-i, kes annab arvamuse

kavandatava tegevuse kooskõla kohta kehtiva planeeringuga 30 tööpäeva jooksul teavituse

saamisest arvates. Tulenevalt PlanS-ist ja KemS § 32 lõikest 4 tuleb KOV-il esitada

kooskõlastamiseks planeering või ehitusprojekt, kui see on seotud ohtliku või suurõnnetuse

ohuga ettevõttega. Tuleohtliku veeldatud gaasi ja maagaasi alammäära suurendamisel 10

tonnini kaovad nimetatud kohustused KOV-il ära.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. Väheneb riigieelarvesse laekuvate

tulude arv, sest tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi käitamisloa alammäära

suurendamisel 5 tonnilt 10 tonnini ei pea enam alates 5 tonnist tuleohtlike veeldatud gaaside ja

maagaasi käitlemisel käitamisluba taotlema.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks

Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Päästeametile, Tööinspektsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Gaasiliidule, Eesti

Keemiatööstuse Liidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Inspecta Estonia OÜ-le ja

Tehnoaudit OÜ-le. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega arvestamisel,

Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkusteta. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Tööinspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit. Vaikimisi kooskõlastasid Eesti Kaubandus-

7

Tööstuskoda, Eesti Gaasiliit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Transpordikütuste Ühing,

Inspecta Estonia OÜ ja Tehnoaudit OÜ. Laekunud märkused on seletuskirja lisas.

MÄÄRUS

02.09.2025 nr 23

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a

määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja

ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte

ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel.

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär

ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse

madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise

ja keskkonnaohu kategooriasse.“;

2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte

ohtlikkuse kategooria määramiseks

Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali

künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ Lisa

(muudetud sõnastuses)

Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte

ohtlikkuse kategooria määramiseks Kui ohtlik kemikaal on tabeli 1 ohukategoorias ning on samuti nimetatud tabelis 2, kohaldatakse

tabelis 2 määratud alammäärasid ja künniskoguseid.

Tabel 1

Ohtlike kemikaalide ohukategooriad

CLP-määruse ohukategooriad

Ohulaused

Alammäär

ohtliku

ettevõtte

määramiseks

(tonnides)

Künniskogus

suurõnnetuse ohuga

ettevõtte

määramiseks

(tonnides)

Veerg 1 – Qa Veerg 2 –

QkB

Veerg 3 –

QkA

H osa – Oht tervisele

H1 – AKUUTNE TOKSILISUS / äge

mürgisus, 1. kategooria, kõik kokkupuuteviisid

H300

H310

H330

0,5

5

20

H2 – AKUUTNE TOKSILISUS

- 2. kategooria, kõik kokkupuuteviisid

- 3. kategooria, kokkupuude sisse-

hingamisel (vaata märkust 1)

H300

H310

H330

H331

2,5

50

200

H3 STOT – TOKSILISUS SIHTORGANI

SUHTES – ÜHEKORDNE KOKKUPUUDE,

STOT SE 1. kategooria

H370

2,5

50

200

H4 – NAHASÖÖVITUS/-ÄRRITUS, 1.

kategooria

H314 100 – –

H5 – RASKE SILMAKAHJUSTUS/

ÄRRITUS, 1. kategooria

H318 1000 – –

P osa – Füüsikaline oht

P1a – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata

märkust 2)

- ebapüsivad plahvatusohtlikud;

- plahvatusohtlikud, allklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.5

või 1.6;

- ained või segud, millel määruse (EÜ) nr

440/2008 meetodi A.14 järgi on lõhkeaine

omadused (vaata märkust 3) ja mis ei kuulu

ohuklassidesse „Orgaanilised peroksiidid“ või

„Isereageerivad ained ja segud“

H200

H201

H202

H203

H205

0,5

10

50

P1b – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata

märkust 2)

Plahvatusohtlikud, allklass 1.4 (vaata märkust

4)

H204 1 50 200

P2 – TULEOHTLIKUD GAASID

Tuleohtlikud gaasid, 1. või 2. kategooria

H220

H221

5 10 50

P3a – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID

(vaata märkust 5)

1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid,

mis sisaldavad 1. või 2. kategooria tuleohtlikke

gaase või 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke

H222

H223

H229

15 (neto)

150 (neto)

500 (neto)

P3b – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID

(vaata märkust 5)

1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid,

mis ei sisalda 1. või 2. kategooria tuleohtlikke

gaase ega 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke

(vaata märkust 6)

H222

H223

H229

500 (neto)

5000

(neto)

50 000

(neto)

P4 – OKSÜDEERIVAD GAASID

Oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria

H270 10 50 200

P5a – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD

- 1. kategooria tuleohtlikud vedelikud;

- 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud,

mida hoitakse nende keemistemperatuurist

kõrgemal temperatuuril;

- muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud,

mida hoitakse nende keemistemperatuurist

kõrgemal temperatuuril (vaata märkust 7)

H224

H225

H226

5

10

50

P5b – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD

- 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud,

mille puhul sellised konkreetsed töötlemis-

tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge

temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse

ohu;

- muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud,

mille puhul sellised konkreetsed töötlemis-

tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge

temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse

ohu (vaata märkust 7)

H225

H226

10

50

200

P5c – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD

2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud,

mida ei hõlma P5a ega P5b

H225

H226

500

5000

50000

P6a – ISEREAGEERIVAD AINED JA

SEGUD ning ORGAANILISED

PEROKSIIDID

Isereageerivad ained ja segud, tüüp A või B või

orgaanilised peroksiidid, tüüp A või B

H240

H241

5

10

50

P6b – ISEREAGEERIVAD AINED JA

SEGUD ning ORGAANILISED

PEROKSIIDID

Isereageerivad ained ja segud, tüübid C, D, E

või F või orgaanilised peroksiidid, tüübid C, D,

E või F

H242

10

50

200

P7 – PÜROFOORSED VEDELIKUD JA

TAHKED AINED

Pürofoorsed vedelikud, 1. kategooria

Pürofoorsed tahked ained, 1. kategooria

H250

10

50

200

P8 – OKSÜDEERIVAD VEDELIKUD JA

TAHKED AINED

Oksüdeerivad vedelikud, 1., 2. või 3.

kategooria, või oksüdeerivad tahked ained, 1.,

2. või 3. kategooria

H271

H272

10 50 200

E osa – Keskkonnaoht

E1 – ohtlikud veekeskkonnale, akuutse

toksilisuse/ägeda mürgisuse 1. kategooria või

kroonilise toksilisuse 1. kategooria

H400

H410

10

100

200

E2 – ohtlikud veekeskkonnale, kroonilise

toksilisuse 2. kategooria

H411 50 200 500

O osa – Muud ohud

O1 – ained või segud ohulausega EUH014 EUH014 50 100 500

O2 – ained ja segud, millest kokkupuutel

veega eraldub tuleohtlikke gaase, 1. kategooria

H260 50 100 500

O3 – ained või segud ohulausega EUH029 EUH029 5 50 200

Tabel 2

Ohtlikud ained

Ohtlikud ained

CAS

number

(informa-

tiivne)

Alamäär

ohtliku

ettevõtte

määramiseks

(tonnides)

Künniskogus

suurõnnetuse ohuga

ettevõtte

määramiseks

(tonnides)

Veerg 1 – Qa Veerg 2 –

QkB

Veerg 3 –

QkA

1. Ammooniumnitraat (vaata märkust 8) – 1000 5000 10 000

2. Ammooniumnitraat (vaata märkust 9) – 100 1250 5000

3. Ammooniumnitraat (vaata märkust 10) – 5 350 2500

4. Ammooniumnitraat (vaata märkust 11) – – 10 50

5. Kaaliumnitraat (vaata märkust 12) – 1000 5000 10 000

6. Kaaliumnitraat (vaata märkust 13) – 100 1250 5000

7. Arseenpentoksiid, arseen(V)hape ja/või selle

soolad

1303-28-2 0,1 1 2

8. Arseentrioksiid, arseenis(III)hape ja/või

selle soolad

1327-53-3 – – 0,1

9. Broom 7726-95-6 2 20 100

10. Kloor 7782-50-5 0,5 10 25

11. Nikliühendid sissehingatava pulbri kujul:

nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid,

nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid,

dinikkeltrioksiid

– – – 1

12. Etüleenimiin 151-56-4 0,5 10 20

13. Fluor 7782-41-4 0,5 10 20

14. Formaldehüüd (kontsentratsioonis ≥ 90 %) 50-00-0 1 5 50

15. Vesinik 1333-74-0 0,5 5 50

16. Vesinikkloriid (veeldatud gaas) 7647-01-0 2 25 250

17. Pliialküülid – 0,5 5 10

18. Tuleohtlikud veeldatud gaasid, 1. ja 2.

kategooria gaasid (k.a veeldatud naftagaas) ja

maagaas (vaata märkust 14)

– 10 50 200

19. Atsetüleen 74-86-2 1 5 50

20. Etüleenoksiid 75-21-8 0,5 5 50

21. Propüleenoksiid 75-56-9 0,5 5 50

22. Metanool 67-56-1 10 500 5000

23. 4,4′-metüleen bis (2-klooraniliin) ja/või

selle soolad, pulbri kujul

101-14-4 – – 0,01

24. Metüülisotsüanaat 624-83-9 – – 0,15

25. Hapnik 7782-44-7 50 200 2000

26. 2,4-tolueendiisotsüanaat 584-84-9 1 10 100

2,6-tolueendiisotsüanaat 91-08-7

27. Karbonüüldikloriid (fosgeen) 75-44-5 – 0,3 0,75

28. Arsiin (arseentrihüdriid) 7784-42-1 – 0,2 1

29. Fosfiin (fosfortrihüdriid) 7803-51-2 – 0,2 1

30. Vääveldikloriid 10545-99-0 – – 1

31. Vääveltrioksiid 7446-11-9 1 15 75

32. Polüklorodibensofuraanid ja

polüklorodibensodioksiinid (k.a TCDD),

arvutatud TCDD-ekvivalendina (vaata märkust

15)

– – – 0,001

33. Järgmised KANTSEROGEENID või

segud, milles järgmiste kantserogeenide

sisaldus on üle 5 massiprotsendi:

4-aminobifenüül ja/või selle soolad,

bensotrikloriid, bensidiin ja/või selle soolad,

bis-(klorometüül)eeter,

klorometüülmetüüleeter, 1,2-dibromoetaan,

dietüülsulfaat, dimetüülsulfaat,

dimetüülkarbamoüülkloriid, 1,2-dibromo-3-

kloropropaan, 1,2-dimetüülhüdrasiin,

dimetüülnitrosamiin,

heksametüülfosfortriamiid, hüdrasiin, 2-

naftüülamiin ja/või selle soolad, 4-

nitrodifenüül ning 1,3-propaansultoon

– 0,2 0,5 2

34. Naftasaadused ja alternatiivkütused

a) mootoribensiin ja tööstusbensiin,

b) petrooleum (sh reaktiivkütus),

c) gaasiõlid (sh diislikütused, kerged kütteõlid

ja gaasiõli segud),

d) raske kütteõli,

e) alternatiivkütused, mis on sama otstarbega

ning süttivuse ja keskkonnaohtude poolest

sarnaste omadustega kui punktide a–d tooted

– a – 100

(mootori-

bensiin ja

tööstusbensiin)

b kuni e –

1000

2500 25000

35. Veevaba ammoniaak 7664-41-7 1 50 200

36. Boortrifluoriid 7637-07-2 0,5 5 20

37. Vesiniksulfiid 7783-06-4 0,5 5 20

38. Piperidiin 110-89-4 5 50 200

39. Bis(2-dimetüülaminoetüül) (metüül)amiin 3030-47-5 5 50 200

40. 3-(2-etüülheksüüloksü)-propüülamiin 5397-31-9 5 50 200

41. Naatriumhüpokloritit sisaldavad segud

(tingimusel, et segu ei liigitata

naatriumhüpokloriti puudumisel

veekeskkonnale ohtlikusse akuutse toksilisuse

1. kategooriasse [H400]), mis on

klassifitseeritud ohtlikuks veekeskkonnale

akuutse toksilisuse 1. kategooriasse [H400],

sisaldab vähem kui 5% aktiivkloori ega ole

liigitatud mõnda tabelis 1 loetletud

ohukategooriasse

– 10 200 500

42. Propüülamiin (vaata märkust 16) 107-10-8 50 500 2000

43. Tert-butüülakrülaat (vaata märkust 16) 1663-39-4 20 200 500

44. 2-metüül-3-buteennitriil (vaata märkust 16) 16529-56-9 50 500 2000

45.Tetrahüdro-3,5-dimetüül-1,3,5-tiadiasinaan-

2-tioon (dasomet) (vaata märkust 16)

533-74-4 10 100 200

46. Metüülakrülaat (vaata märkust 16) 96-33-3 50 500 2000

47. 3-metüülpüridiin (vaata märkust 16) 108-99-6 50 500 2000

48. 1-bromo-3-kloropropaan (vaata märkust

16)

109-70-6 50 500 2000

Märkused

1. Ohtlik aine, mis klassifitseerub akuutse toksilisuse 3. kategooriasse (kokkupuude suu kaudu,

H301), kuulub ohuklassi „H2 – AKUUTNE TOKSILISUS“ sellistel juhtudel, kui aine ei ole

klassifitseeritav ei akuutselt toksiliseks sissehingamisel ega akuutselt toksiliseks nahaga

kokkupuutel, näiteks põhjusel, et puuduvad andmed sissehingamisel või nahaga kokkupuutel

avalduva toksilisuse kohta.

2. Ohuklass „PLAHVATUSOHTLIKUD“ hõlmab plahvatusohtlikke tooteid (CLP-määruse lisa I

punkt 2.1). Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes on teada, arvestatakse selle kogusega.

Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes ei ole teada, lähtutakse toote kogumassist.

3. Aine ja segu plahvatusohtlikkuse katsetamine on vajalik ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu

direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012,

lk 1–37) I lisa märkuste punktis 9 viidatud juhul. Rohkem juhiseid katsetustest loobumise kohta

on esitatud meetodi A.14 kirjelduses, vaata komisjoni määrust (EÜ) nr 440/2008, millega

kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr

1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist

(REACH) (ELT L 142, 31.05.2008, lk 1–739).

4. Kui allklassi 1.4 plahvatusohtlik aine pakitakse lahti või pakendatakse ümber, klassifitseeritakse

see ohukategooria P1a alla, kui ei ole näidatud, et oht vastab CLP-määruse kohaselt endiselt

allklassile 1.4.

5. Tuleohtlikke aerosoole klassifitseeritakse vastavalt nõukogu direktiivile 75/324/EMÜ aerosoole

käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 09.06.1975, lk 40–47).

Nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ kohane eriti tuleohtlik ja tuleohtlik aerosool vastab CLP-määruse

tuleohtlike aerosoolide 1. ja 2. kategooriale.

6. Tabelis 1 nimetatud P3b-ohukategooria kasutamiseks peab olema tõendatud, et

aerosoolimahutis ei ole 1. ja 2. kategooriasse kuuluvat tuleohtlikku gaasi ega 1. kategooriasse

kuuluvat tuleohtlikku vedelikku.

7. Vastavalt CLP-määruse I lisa punktile 2.6.4.5 ei pea vedelikku, mille leektäpp on üle 35 °C,

klassifitseerima 3. kategooriasse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa

märkuste punktis 12 viidatud juhul. Kõrge rõhu või temperatuuri tingimustes see ei kehti ning siis

tuleb kohaldada 3. kategooriat.

8. Tabeli 2 real 1 on ammooniumnitraat (1000/5000/10 000) – väetis, mis on võimeline iseenesest

jätkuvaks lagunemiseks. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise

kompleksväetise suhtes (sisaldab ammooniumnitraati ning fosfaati ja/või kaaliumkarbonaati), mis

on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2012/18/EL I lisa märkuste punktis 13 viidatud katse kohaselt ja milles ammooniumnitraadipõhise

lämmastiku sisaldus on:

a) vahemikus 15,75i ja 24,5ii massiprotsenti ja mis ei sisalda põlevat või orgaanilist ainet kokku 6

üle 0,4% või mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2003/2003/EÜ väetiste kohta

(ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194) lisa III-2 nõuetele;

b) kuni 15,75 massiprotsenti ja milles põleva aine kogus ei ole piiratud.

9. Tabeli 2 real 2 on ammooniumnitraat (100/1250/5000), mis on väetisena klassifitseeritav. Sellel

real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise lihtväetise ning kompleksväetise

suhtes, mis vastab määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele ja mille

ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on:

a) üle 24,5 massiprotsendi, välja arvatud ammooniumnitraadi segud dolomiidi, lubjakivi või

kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90%;

b) üle 15,75 massiprotsendi ammooniumnitraadi ja ammooniumsulfaadi segude puhul;

c) üle 28iii massiprotsendi ammooniumnitraadipõhise lihtväetise dolomiidi, lubjakivi ja

kaltsiumkarbonaadi segudes, mille puhtusaste on vähemalt 90%.

10. Tabeli 2 real 3 on tehnilise puhtusastmega ammooniumnitraat (5/350/2500). Selle rea

piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadi vesilahuse suhtes, mille ammooniumnitraadi

sisaldus on üle 80 massiprotsendi, ning ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraadi segu suhtes,

milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on:

a) vahemikus 24,5–28 massiprotsenti ja mis sisaldab kuni 0,4% põlevaid aineid;

b) üle 28 massiprotsendi ja mis sisaldab kuni 0,2% põlevaid aineid.

11. Tabeli 2 real 4 on ammooniumnitraat (-/10/50) ehk nõuetele mittevastav aine ja väetis, mis ei

läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse järgmistel juhtudel:

a) tootmisprotsessi käigus kõrvaldatud materjal, ammooniumnitraat ja ammooniumnitraadi segu,

ammooniumnitraadipõhine lihtväetis ning märkustes 9 ja 10 osutatud ammooniumnitraadipõhine

kompleksväetis ja väetise segu, mille lõppkasutaja tagastab või on tagastanud tootjale, saatnud

ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemiskäitisele ümbertöötlemiseks, korduvkasutamiseks või

töötlemiseks ohutuks kasutamiseks, sest need ei vasta enam märkuste 9 ja 10 nõuetele;

b) märkuse 8 punktis a ja märkuses 9 nimetatud väetise suhtes, mis ei vasta enam määruse (EÜ)

nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele.

12. Tabeli 2 real 5 on kaaliumnitraat (1000/5000/10 000). Sellel real olevaid piirväärtusi

kohaldatakse sellise granuleeritud või mikrogranuleeritud kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise

suhtes, mille omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil.

13. Tabeli 2 real 6 on kaaliumnitraat (100/1250/5000). Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse

sellise kristallilise kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes, mille omadused on sama

ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil.

14. Vääristatud biogaasi võib klassifitseerida tabeli 2 rea 18 alla, kui seda on töödeldud vastavalt

puhastatud ja vääristatud biogaasile kohaldatavatele standarditele, millega tagatakse maagaasile

vastav kvaliteet, kaasa arvatud metaanisisaldus, ning kui selle hapnikusisaldus ei ületa 1%.

15. Polüklorodibensofuraani (CDF) ja polüklorodibensodioksiini (CDD) koguste arvutamiseks

kasutatakse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 20

viidatud rahvusvaheliselt tunnustatud toksilisuse ekvivalentkordajaid (TEF):

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) TEF (2005)

Polüklorodibensodioksiinid TEF Polüklorodibensofuraanid TEF

2,3,7,8-TCDD 1 2,3,7,8-TCDF 0,1

1,2,3,7,8-PeCDD 1 2,3,4,7,8-PeCDF 0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8-PeCDF 0,03

1,2,3,6,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,4,7,8-HxCDF 0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDF 0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD 0,01 1,2,3,6,7,8-HxCDF 0,1

OCDD 0,0003 2,3,4,6,7,8-HxCDF 0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF 0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF 0,01

OCDF 0,0003

TEF-tabelis kasutatakse erinevate isomeeride kirjeldamiseks järgmisi lühendeid: T = tetra, P = penta, Hx = heksa, Hp = hepta ja O = okta. 16. Kui ohtlik aine kuulub ka tuleohtlike vedelike ohukategooriasse P5a või P5b, siis kohaldatakse madalaimat piirkogust.

i 15,75 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 45% ammooniumnitraadile. ii 24,5 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 70% ammooniumnitraadile. iii 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 80% ammooniumnitraadile.

1

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Eelnõu

paragrahv,

lõige,

punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,

mittearvestamise põhjus

Siseministeerium Siseministeerium toetab tuleohtlike veeldatud gaaside, sh

maagaasi, alammäära tõstmist 5 tonni pealt 10 tonni peale ja

kooskõlastab esitatud eelnõu järgmiste tähelepanekutega

arvestamisel. Kooskõlastuskiri sisaldab ka Päästeameti arvamust.

I. Sisulised märkused

Seletuskiri 1. Seletuskirja kohaselt on plaanitav muudatus seotud tuleohtlike

veeldatud gaaside alammäära tõstmisega. Samas määruse 10 lisa

„Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja

künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramiseks“ tabeli 2 punkti 18 muudatus on seotud nii

tuleohtlike veeldatud gaaside, 1. ja 2. kategooria gaaside (k.a

veeldatud naftagaas) ja maagaasiga (sh ka vääristatud biogaas,

kui vastab märkuse 14 tingimustele). Näiteks Eestis kasutatakse

maagaasi ka surugaasina (CNG).

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

Tuleohtlike veeldatud gaaside loetellu on

lisatud ka maagaas (olenemata selle

olekust).

2

Õigusselguse huvides palume läbivalt seletuskirja täiendada ja

lisada tuleohtlike veeldatud gaaside loetellu ka maagaas

(olenemata selle olekust).

Seletuskiri 2. Seletuskirja sissejuhatavas tekstis on toodud „Eelnõu

väljatöötamine on tingitud C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte

ebamõistlikult rangest tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära

nõudest ja käitamisloa kohustusest. Määruse rakendamisel on

ilmnenud, et tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõude

kohustuslik rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjale

põhjendamatut kulu.“.

Läbivalt on seletuskirjas, sh sissejuhatuses, puudu ohutuse

aspekt, mis on hindamata. Nimetatud on, et tuleohtlike veeldatud

gaaside 5 tonni alammäära nõue on ettevõtjate jaoks koormav ja

tekitab kulu, kuid hinnatud ei ole, kuidas mõjutab muudatus

ohtlike kemikaalide, sh tuleohtlike veeldatud gaaside, käitlemist

laiemalt. Samuti puudub seletuskirjas info, et peale tuleohtlike

veeldatud gaaside alammäära tõstmist, jäävad 5-10 tonni

tuleohtlike veeldatud gaaside käitlejatele kehtima

kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) 2. ptk 2. jao §-de 8-10

sätestatud nõuded.

Tulenevalt eeltoodust palume seletuskirjas käsitleda ohutuse

aspekti ning selgitada, kuidas on tuleohtlike veeldatud gaaside

käitlemise ohutus tagatud käesoleval hetkel, kui alammäär on 5

tonni ja kuidas on see tagatud tulevikus, kui alammäär tõstetakse

10 tonni peale.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud infoga, et kuigi

alammäära suurendamisega kaob osade

ettevõtete käitistes käitamisloa omamise

ning sellega kaasnevate kohustuslike

dokumentide koostamise kohustus, siis

jätkuvalt peavad ohtliku kemikaali

käitlejad järgima teisi asjakohaseid

kemikaali käitlemise tingimusi, ohtliku

kemikaali üle arvestuse pidamise

kohustust ning kemikaali käitlemisel

toimunud õnnetusest teavitamist.

Ohutuse aspekti on hinnatud nii

seletuskirjas kui ka kemikaaliseaduse

muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuses.

Seletuskiri 3. Seletuskirja punkti 3 sissejuhatavas lõigus viidatakse, et 2024.

a maikuus edastati eelnõude infosüsteemi kaudu

Arvestatud.

3

kooskõlastamiseks KemSi muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus, kus analüüsiti mh tuleohtlike veeldatud

gaaside käitlemise nõuete muutmist.

Palume seletuskirjas lühidalt välja tuua, milline oli KemSi

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse tagasiside ning

kas see oli samuti ajendiks, et tõsta tuleohtlike veeldatud gaaside

alammäär 5 tonni pealt 10 tonni peale. Kui

väljatöötamiskavatsuses käsitleti tuleohtlike veeldatud gaaside

paigaldiste viimase viie aasta järelevalvemenetluste tulemuste ja

toimunud õnnetuste statistikat, tuleks ka see seletuskirjas välja

tuua. Tõstes tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära, peaks

olemasolev järelevalve – ja õnnetuste statistika seda toetama.

Seletuskirja on täiendatud

järelevalvemenetluste tulemuste ja

toimunud õnnetuste statistikaga.

Seletuskiri 4. Seletuskirja punkti 3 eelnõu sisu ja võrdlev analüüs punkti 2

muudatuses puudub samuti, nii nagu seletuskirja sissejuhatuses,

ohutuse aspekt. Kirjeldatud on, et sektori huvi on suurendada

tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemise alammäära kogust 5

tonnilt 10 tonnini, sest viietonniste mahutite soetamine põhjustab

ettevõtjale ebamõistlikke lisakulusid, seab tehnilisi piiranguid ja

paneb Eesti ettevõtja ebavõrdsesse olukorda võrreldes

naaberriikidega. Samas ühtegi sellekohast selgitust, mis tõendaks

tehniliste piirangute seadmist ja ebamõistlikke kulude

kaasnemist, toodud ei ole. Väide, et kehtiv tuleohtlike veeldatud

gaaside alammäära nõue paneb Eesti ettevõtja ebavõrdsesse

olukorda võrreldes naaberriikidega, on eksitav ja tuleb parandada.

Üheks Eesti naaberriigiks on Soome, kus kemikaalide käitlemise

nõuded on rangemad ja eristatakse 4 ettevõtte ohtlikkuse

kategooriat, samal ajal kui Eestis on 3 kategooriat.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja täiendatud lisaks TuOS

üldistele tuleohutusnõuetele ka 9. jaotises

sätestatud muude tuleohutusnõuetega ja

viitega Majandus- ja taristuministri 3.

juuli 2015. a määrusele nr 87 „Küttegaasi

kasutavale gaasipaigaldisele, selle

ehitamisele ja gaasiseadme

paigaldamisele ning gaasiballooni

ladustamisele ja gaasianuma täitmisele

esitatavad nõuded“.

Seletuskirja punkti 3 täiendatud infoga,

kuidas tagavad tuleohtlike veeldatud

gaaside käitlejad peale käesoleva

muudatuse jõustumist kemikaalide

4

Seletuskirjas on viidatud, et gaasipaigaldisele kehtivad

tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) üldised tuleohutusnõuded.

TuOSis kehtivad nii üldised kohustused tuleohutuse tagamisel (§

3) kui ka 9. jaotises on sätestatud muud tuleohutusnõuded.

Nimetatud jaotise §-s 27 on kehtestatud üldine nõue seadmele ja

paigaldisele tuleohutuse tagamisel, sh üheks sätteks on asjaolu, et

paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb

vältida tuleohtu ning tuleb juhinduda kasutusjuhendist ja

õigusaktidest. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a

määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle

ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni

ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 8

alusel on sätestatud, et gaasipaigaldise kohta peab olema

koostatud kasutamis- ja hooldusjuhend, mis sisaldab

tegutsemisjuhiseid võimaliku rikke või õnnetusjuhtumi puhuks

ning see on kättesaadav päästemeeskonnale. Palume antud

asjaolu lisada seletuskirja.

Veel on seletuskirjas toodud, et kui ettevõtja täidab seadme

ohutuse seaduse (edaspidi SeOS), TuOS ja ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) nõudeid korrektselt, on ohutus piisavalt tagatud

juba nende tegevuste kaudu. Mitte ükski eelnimetatud seadustest

ei käsitle kemikaalide ohutust.

Palume seletuskirja punktis 3 selgitada, kuidas tagavad

tuleohtlike veeldatud gaaside käitlejad peale käesoleva

muudatuse jõustumist, kemikaalide käitlemise ohutuse, järgides

üldiseid kemikaalide käitlemise nõudeid (KemS §-d 8-10).

Ühtlasi palume seletuskirja täiendada põhjendustega, mis viisid

tuleohtlike veedatud gaaside alammäära tõstmiseni, võttes

käitlemise ohutuse, järgides üldiseid

kemikaalide käitlemise nõudeid.

Paljud kemikaalid on tuleohtlikud, nt

lahustid, bensiin, aerosoolid. Tuleohutuse

seadus ei sätesta küll kemikaalide

omadusi, kuid nõuab ohutusmeetmeid

kemikaalide kasutamisel, ladustamisel ja

hoiustamisel. Kui seade sisaldab

kemikaale, on seadme ohutus

lahutamatult seotud kemikaali ohutusega.

Seega seadme ohutuse seadus ei saa olla

kemikaaliohutusest kuidagi lahus.

Ehitusseadustik hõlmab kemikaalide

ohutust läbi ehitusmaterjalide,

ventilatsiooni ja kasutusotstarbe.

Hoonete puhul, kus kemikaale

käsitletakse, on ohutuse tagamine (nt

ventilatsioon, materjalide tuleohtlikkus)

otseselt seotud kemikaalidega. Seega on

kõik seletuskirjas viidatud seadused

(TuOS, SeOS, EhS, TTOS) moel või

teisel seotud kemikaalide ohutusega.

5

aluseks ohutuse tagamise, mis on KemSi üks peamistest

eesmärkidest.

Seletuskiri 5. Seletuskirja punktis 5 määruse mõjud on hindamata mõjud

Tööinspektsiooni (edaspidi TI) töökorraldusele ning mõjusid

kohalikule omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV), Päästeameti

(edaspidi PäA) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

(edaspidi TTJA) töökorraldusele on hinnatud osaliselt.

Kui Päästeamet ei kontrolli tulevikus 143 tuleohtlike veeldatud

gaaside käitlejate käitises ohutusnõuete täitmist, lisandub see

kohustus TI-le. Ehkki TI-il on õigus sellistes ettevõtetes ka

kemikaalide ohutut käitlemist kontrollida, peaks

kontrolliesemesse lisanduma töötajate ettevalmistuse kinnitus

keemiaõnnetustega hakkamasaamisel. Palume hinnata

sellekohast mõju TI töökorraldusele ja -koormusele.

Käesolevaga kontrollib PäA KemSist ja selle alamaktidest

tulenevate ohutusnõuete täitmist (nt kemikaalide hoiukohad ja

seadmete hooldused jms, vastavus ettevõtte dokumentatsioonile,

avalikkuse teavitamine), sh töötajate teadmiseid ja oskuseid

õnnetuse korral õigesti tegutseda. Hädaolukorra lahendamise

plaanis (edaspidi HOLP) on detailselt välja toodud, kuidas

õnnetuse korral teatud tegevusi, sh koolitusi läbi viiakse, kes on

vastutavad isikud ning keda on vaja teavitada, sh avalikkuse

teavitamine. Kontrollimisel lähtub PäA HOLPis sätestatud

asjaoludest ning viib läbi küsitlusi töötajate seas, sh küsib

kinnitusdokumente koolituste ja õppuste kohta, mis on HOLPis

sätestatud. Järelevalvemenetluste tulemustest nähtub, et tegemist

on ühe peamise puudusega ettevõtetes, st töötajad ei ole teadlikud

Arvestatud ja seletuskirja mõjude punkti

täiendatud tuleohutusülevaatuse osaga.

Lisatud ka kemikaaliseaduse üldnõuded,

mille kohaselt ettevõtja peab alati tagama

ohtliku kemikaali ohutu käitlemise, mis

oma olemuselt eeldab töötajate jätkuvat

koolitamist ning hakkama saamist ka

ohuolukordades.

Seletuskirjast kõrvaldatud viide

siseministri 27. mai 2024. a määrusele nr

14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded“.

Seletuskirjas on täiendatud mõju

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

6

neile määratud kohustustest ja HOLPis sätestatud

koolitused/õppused on olnud tegemata.

Pärast plaanitavat muudatust jääb küll kohustus töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse alusel töötajaid juhendada ja väljaõpe

teostada, kuid praktilist hädaolukorra õppuse kohustust läbi viima

ei pea. Samuti ei ole tanklatel ning tööstus- ja laohoonetel, mis on

tuleohutusülevaatuse kohustusega, nõuet korraldada

evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppust, kuna sellise

koolituse/õppuse korraldamise kohustust seadus ei sätesta.

Tulenevalt eeltoodust palume PäA mõjude hindamise punktis

hinnata HOLP koolituse/õppuse tegemata jätmisega kaasneda

võivaid ebasoovitavaid mõjusid, kuna tuleohtlike veeldatud

gaaside korral võivad tanklad ja vedelgaasipaigaldised asuda

piirkonnas, kus on ohustatud suur hulk inimesi ning õnnetuse

korral võib tekkida doominoefekt.

Palume kõrvaldada seletuskirja ebatäpsus, mille kohaselt PäA

teostab jätkuvalt ka muudatuse jõustumisel tanklates kontrolle,

viidates sealjuures siseministri 27. mai 2024. a määrusele nr 14

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 14). Juhime tähelepanu,

et määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutuse

nõudeid ei kohaldata jaemüügile, sh jaemüügipakendis kaubale.

Üldjuhul on tanklate põhitegevuseks mootorkütuste jaemüük.

Sellest tulenevalt ei saa väita, et tanklates kemikaali ohutu

ladustamine tuleohutuse seisukohast saab edaspidi kaetud

määruse nr 14 nõuetega.

Ühtlasi palume seletuskirja tekstiosa „Enamasti asuvad need

tööstus- ja laohoonete juures, mida kontrollib küll erasektor, kuid

7

nende kontroll piirneb hoonete tuleohutusega.“ täiendada

järgmise tekstiosaga „See tähendab, et läbi viiakse

tuleohutusülevaatus. TuOS § 2 lg 12 kohaselt on

tuleohutusülevaatus territooriumi, ehitise ja selles asuva

tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse

tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine.

Tuleohutusülevaatust viiakse läbi TuOS § 42 lõikes 1 sätestatud

hoonetes, sh tööstus- ja laohoonetes pindalaga üle 1000 m2.

Tuleohutusülevaatuse tegemise ehitises korraldab ehitise valdaja.

Tuleohutusülevaatus on tuleohutusteenus, mida võib TuOS § 41

lõige 2 alusel majandustegevuse korras osutada füüsiline isik,

kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5.

taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme

kutsetunnistus. Seega tuleohutusülevaatust TuOS § 42 lõikes 1

nimetatud hoonetes teevad erasektori spetsialistid, kes hindavad

nii ehituslikku kui korralduslikku tuleohutust ja ka seda, kui

teadlikud on ohutuse eest vastutajad kehtivatest nõuetest.“.

TTJA töökorralduse mõjude osa palume hinnata kompleksselt

ning täiendada seadme ohutuse seaduse §-st 14 tuleneva

kohustuse osaga, mille kohaselt SeOS-i ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku

järelevalvet TTJA. Samuti on asjakohane viidata, et tegemist on

auditi kohustusega seadmega, mille üle teostab kontrolli ka auditi

tegija.

KOV mõjude kirjelduse juures ei ole käsitletud

planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid asjaolusid. PlanS § 74 lg

7 sätestab, et kui planeeringualal asub KemS kohaselt ohtlik

ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu

koostamisel arvestada KemSis sätestatud nõuetega. Edaspidi ei

8

pea KOV üldplaneeringu koostamise muudatuse korral arvestama

antud asjaoludega.

KemS § 27 lg 4 kohaselt teavitab TTJA käitamisloa taotlusest

ettevõtte asukohajärgset KOVi, kes annab arvamuse kavandatava

tegevuse kooskõla kohta kehtiva planeeringuga 30 tööpäeva

jooksul teavituse saamisest arvates. Tulenevalt PlanS-ist ja KemS

§ 32 lõige 4 kohaselt tuleb KOV-il (teatud erijuhtudel TTJA-l)

esitada kooskõlastamiseks planeering või ehitusprojekt, kui see

on seotud ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttega.

Alammäära tõstmisel nimetatud kohustused kaovad ära.

Seletuskirjas on viidatud üksnes asjaolule, et muudatus mõjutab

vaid KOV-i töökorraldust, kuid hinnatud ei ole sellega kaasnevat

mõju maa-ala planeerimisele ja ohutusele.

KOVi puhul palume samuti hinnata mõjusid kompleksselt, võttes

arvesse PlanS, EhS ja KemS nõudeid.

Lisaks palume mõjude hindamise punktis parandada õigeks

järgmine tekstiosa „Alammäära suurendamisel ei ole 5-10

tonnised tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi käitised C-

kategooria ohtlikud ettevõtted, mistõttu ei ole neil enam

kemikaaliseaduse alusel nõuet oma töötajaid koolitada erinevates

ohuolukordades hakkama saamiseks“. KemS § 8 sätestab

üldnõuded, mille kohaselt ettevõtja peab tagama ohtliku

kemikaali ohutu käitlemise, mis oma olemuselt eeldab töötajate

jätkuvat koolitamist ning hakkama saamist ka ohuolukordades.

II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Märkustega arvestatud

9

6. Seletuskirja punktis 6 määruse rakendamisega seotud

tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud on toodud TTJA ja PäA töökoormust puudutav

informatsioon, mille õige asukoht on mõjude osas.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud

7. Juhime tähelepanu, et ohtliku ettevõtte kohustuslikud

dokumendid on teabeleht, riskianalüüs ning hädaolukorra

lahendamise plaan. Seletuskirja lk-del 2-4 esineb selles osas

ebatäpsusi ning viidatud on nii ohutusaruandele kui ka ohutuse

tagamise süsteemi kirjeldusele, mis ei ole ohtliku ettevõtte

kohustuslikud dokumendid.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud

8. Lisaks ehitusteatisele või ehitusloa taotlusele tuleb hiljem

esitada ka kasutusteatis või kasutusloa taotlus, mistõttu soovitame

sellele viidata ka seletuskirjas. Seletuskirja lk-l 3 on viidatud

ehitusteatisele ja ehitusloa taotlusele ning lk-l 5 vaid ehitusloale.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) toetab 1. ja 2.

kategooria tuleohtlike veeldatud gaaside (k.a veeldatud

naftagaas) ja maagaasi alammäära tõstmist 5 tonni pealt 10 tonni

peale ja kooskõlastab esitatud eelnõu järgmiste tähelepanekutega

arvestamisel.

I. Sisulised märkused

10

Seletuskiri 1. Juhime tähelepanu sellele, et määruse nr 10 lisa tabeli 2 real 18

on ohtliku ainena määratletud 1. ja 2. kategooria tuleohtlikud

veeldatud gaasid (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaas.

Maagaasile rakenduvad tabeli 2 real 18 esitatud alammäär ja

künniskogused olenemata selle aine olekust. Kuigi maagaasi võib

väga madalate temperatuuride ja kõrgete rõhkude juures muuta

tahkeks, siis reeglina käideldakse maagaasi tööstuses ja

kodumajapidamistes kas veeldatud või gaasilisel kujul. Gaasilisel

kujul leiab maagaas lisaks tavalise torugaasina kasutamist ka

surugaasina (CNG), nt surugaasitanklates mootorikütusena.

Seega mõjutab alammäära tõstmine lisaks tuleohtlike veeldatud

gaaside käitlemisele (sh veeldatud maagaas ehk LNG) ka

maagaasi käitlemist surugaasina. Lisaks tuleb arvesse võtta tabeli

2 real 18 olevat märkust 14, mis selgitab, et vääristatud biogaasi

võib klassifitseerida tabeli 2 rea 18 alla, kui seda on töödeldud

vastavalt puhastatud ja vääristatud biogaasile kohaldatavatele

standarditele (nt Transpordis kasutatav maagaas ja biometaan

ning maagaasivõrku sisestatav biometaan. Osa 1: Maagaasivõrku

sisestatava biometaani spetsifikatsioon (EVS-EN 16723-1) ja Osa

2: Autokütuste spetsifikatsioon 2 (5) (EVS-EN 16723-2)),

millega tagatakse maagaasile vastav kvaliteet, k.a

metaanisisaldus, ning kui selle hapnikusisaldus ei ületa 1%.

Vääristatud biogaasina mõeldakse siinkohal eelkõige biometaani

(nimetatakse ka rohegaas), mida reeglina käideldakse surugaasina

(CBM), aga saab käidelda ka veeldatuna (LBM) nagu maagaasi.

Biogaasi puhastamisest saadav biometaan on ringmajanduse

seisukohast oluline alternatiiv fossiilset päritolu maagaasile ning

selle tootmine on Eestis laiemalt levimas, mistõttu avaldab

alammäära tõstmine 5 tonni pealt 10 tonni peale positiivset mõju

ka biometaani tootjatele. Õigusselguse huvides täiendada

sõnastust läbivalt selliselt, et alammäära tõstmisega ei muudeta

mitte ainult tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära, vaid seda

Arvestatud ja selgitatud.

Tuleohtlike veeldatud gaaside loetellu on

lisatud ka maagaas (olenemata selle

olekust). Seletuskirja täiendatud infoga,

et biogaasi puhastamisest saadav

biometaan on ringmajanduse seisukohast

oluline alternatiiv fossiilset päritolu

maagaasile ning selle tootmine on Eestis

laiemalt levimas, mistõttu avaldab

alammäära suurendamine 10 tonnini

positiivset mõju ka biometaani tootjatele.

11

tehakse 1. ja 2. kategooria tuleohtlike veeldatud gaaside ja

maagaasi (olenemata selle olekust) osas. Lisaks avada

seletuskirjas asjaolu, et määruse nr 10 lisas oleva märkuse 14

kohaselt avaldab alammäära tõstmine positiivset mõju ka

biometaani käitlejatele.

Seletuskiri 2. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi alammäära tõstmisega

kaob osade ettevõtete käitistes käitamisloa omamise ning sellega

kaasnevate kohustuslike dokumentide koostamise kohustus, mis

on reguleeritud kemikaaliseaduse (KemS) 3. peatükiga, siis

jätkuvalt peavad ohtliku kemikaali käitlejad järgima teisi

asjakohaseid KemS-iga sätestatud kemikaali käitlemise

tingimusi, ohtliku kemikaalise üle arvestuse pidamise kohustust

ning kemikaali käitlemisel toimunud õnnetusest teavitamist

(KemS §§ 8, 9 ja 10). Palume täiendada seletuskirja lisaks teistest

õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise kohustusega ka sellega,

et kuigi alammäära tõstmisega kaob käitajal kohustus järgida

KemS 3. peatükis sätestatud nõudeid ohtliku ettevõtte suhtes, siis

muid sätteid ohtliku kemikaali ohutuks käitlemiseks, selle üle

arvestuse pidamiseks, õnnetusest teavitamise kohustus ning teisi

asjakohaseid sätteid peavad ettevõtted ka edaspidi järgima.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud infoga, et kuigi

alammäära suurendamisega kaob osade

ettevõtete käitistes käitamisloa omamise

ning sellega kaasnevate kohustuslike

dokumentide koostamise kohustus, siis

jätkuvalt peavad ohtliku kemikaali

käitlejad järgima teisi asjakohaseid

kemikaali käitlemise tingimusi, ohtliku

kemikaali üle arvestuse pidamise

kohustust ning kemikaali käitlemisel

toimunud õnnetusest teavitamist.

Seletuskiri 3. Palume anda seletuskirjas hinnanguid ja põhjendusi alammäära

tõstmiseks ka ohutuse tagamise aspektist, kirjeldades selle tänast

taset ja võttes arvesse riikliku järelevalve tulemusi ning

asetleidnud õnnetusi.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud

Seletuskiri 4. Seletuskirjas on öeldud, et TTJA väljastab ohtlikule ettevõttele

käitamisluba ning kooskõlastab kohustuslikke dokumente.

Palume eelnevale lisada juurde, et TTJA teeb C-kategooria

ohtlike ettevõtete üle ka riiklikku järelevalvet lisaks

käitamislubade andmisele ja kohustuslike dokumentide

kooskõlastamisele.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud

12

Seletuskiri 5. Juhime tähelepanu sellele, et KemS § 8 sätestab üldnõudena

kemikaali käitlemise tingimused, mille kohaselt peab ettevõtja

alati käitlema ohtlikku kemikaali inimese elule ja tervisele ning

asjale ja keskkonnale ohutult. Muuhulgas omama kemikaali

käitlemisega seonduvate ohtude ja riskide hindamise oskust ning

tundma õnnetuse korras esmaste pääste- ja abivahendite praktilise

kasutamise oskust. Lisaks tundma tööohutuse, tervise- ja

keskkonnakaitseliste võtete tundmist. Kõik see oma olemuselt

eeldab töötajate koolitamist, sh ohuolukordades hakkama

saamist. Palume mõtestada ümber lause, mis ei ole kooskõlas

KemS-i üldpõhimõtetega ohtliku kemikaali ohutuks käitlemiseks,

sh erinevates ohuolukordades hakkama saamiseks. Ohtliku

kemikaali käitlejad, olenemata asjaolust, kas nad on KemS-i 3.

peatüki kohaselt ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuseohuga

ettevõtted või mitte kumbki eelnev, peavad järgima KemS-iga

sätestatud nõudeid ja tingimusi ohtliku kemikaali ohutuks

käitlemiseks.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud infoga, et

ettevõtja peab alati käitlema ohtlikku

kemikaali inimese elule ja tervisele ning

asjale ja keskkonnale ohutult. Muu hulgas

omama kemikaali käitlemisega

seonduvate ohtude ja riskide hindamise

oskust ning tundma õnnetuse korras

esmaste pääste- ja abivahendite praktilise

kasutamise oskust. Oma olemuselt eeldab

see töötajate jätkuvat koolitamist ning

hakkama saamist ka ohuolukordades.

Seletuskiri 6. Juhime tähelepanu sellele, et alammäära tõstmise mõju KOV-

ile on suurem kui seletuskirjas sedastatu. Planeerimisseaduse

(PlanS) § 74 lg 7 sätestab, et kui planeeringualal asub KemS

kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb

üldplaneeringu koostamisel arvestada KemS-is sätestatud

nõuetega. Eelkõige tähendab see KemS §-s 32 maakasutuse

planeerimisele ja ehitise projekteerimisele sätestatud erinõuetega

arvestamist. Alammäära tõstmisega kaovad nimetatud

kohustused ära. Seletuskirjas on käsitletud üksnes mõju KOV-i

töökorraldusele, kuid alammäära tõstmisega ei ole hinnatud

sellega kaasnevat mõju maakasutuse planeerimisele, ehitise

projekteerimisele ning millist mõju avaldab see üldise ohutuse

tagamisele. Palume hinnata alammäära tõstmise mõju KOV-ile,

võttes arvesse PlanS, EhS ja KemS nõudeid.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirjas on hinnatud alammäära

tõstmisega kaasnevat mõju maakasutuse

planeerimisele.

13

Seletuskiri 7. Juhime tähelepanu asjaolule, et KemS § 22 lg 2 p 1 kohaselt

peab C-kategooria ohtlik ettevõte koostama ainult teabelehe,

riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani.

Ohutusaruannet ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust C-

kategooria ohtlik ettevõte koostama ei pea. Palume kooskõlas

eelneva selgitusega nimetada C-kategooria ohtliku ettevõtte

kohustuslike dokumentidena ära ainult teabeleht, riskianalüüs ja

ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud

Seletuskiri 8. Seletuskirjas on selgitatud, et auditikohustusliku surveseadme

või sellega seotud hoonevälise auditikohustusliku

gaasipaigaldisega tuleb esitada KOV-ile ehitusteatis või ehitusloa

taotlus vastavalt ehitusseadustikule (EhS). Juhime tähelepanu, et

lisaks eelnevale tuleb KOV-ile esitada ka auditikohustusliku

surveseadme või sellega seotud hoonevälise auditikohustusliku

gaasipaigaldise kasutuselevõtmiseks ka kasutusteatis või

kasutusloa taotlus. Palume seletuskirjas viidata ka eelnevalt

tähelepanu juhitud asjaolule seoses kasutusteatisega ja kasutusloa

taotluse esitamise kohustusega kooskõlas EhS-iga.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud

Eesti Linnade ja

Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu alljärgnevate

märkustega.

I. Sisulised märkused

Eelnõu Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 6 järgmiselt:

„Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte

ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või

ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-,

füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse.“ Antud sõnastus ei

vasta täielikult SEVESO III direktiivi I lisa märkuse 6 teise lause

Selgitatud.

Vastavat lõiget täiendatakse sõnadega

„asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja

keskkonnaohu“. Muudatus on ennekõike

14

sisule, kus on selgelt öeldud, et tuleb arvestada iga

kategooriarühma väikseimat piirkogust. Esitatud eelnõu

sõnastuse järgi piisab, kui lähtuda ainult ühest madalaimast

kategooriast, mis ei taga direktiivikohast ohutuse hindamist.

Seetõttu palume eelnõu punktis 1 sõnastust täpsustada, lisades

viite „iga“ kategooriarühma väikseimale piirkogusele, et tagada

vastavus Euroopa Liidu õigusele.

tehniline ja õigusselgust suurendav, uusi

sisulisi nõudeid ei kehtestata.

Eelnõuga kavandatav muudatus on

kooskõlas Seveso III direktiivi nõuetega.

II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Märkustega arvestatud

Kaasata kohalikke omavalitsusi eelnõu rakendamise

ettevalmistusse, sh pakkuda koolitusi ja juhendmaterjale.

TTJA korraldab regulaarselt infopäevi

KOV-idele ja koostab koolitusseminaride

materjale.

Hinnata võimalust säilitada Päästeameti ja TTJA roll 5–10

tonniste paigaldiste menetluses või luua selge mehhanism KOVi

toetamiseks.

KOV-i toetamiseks korraldab TTJA

regulaarselt infopäevi.

Tööinspektsioon Eelnõule ei ole sisulisi täiendusi ega parandusi.

Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Märkustega arvestatud

Tööinspektsiooni üldine järelevalvepädevus ei muutu sellest, et

eelnõuga soovitakse muuta kemikaali ohtlikkuse alammäära,

ohtliku kemikaali künniskoguseid või ettevõtte ohtlikkuse

kategooriat.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud

Kui kavandatava muudatusega kaob ettevõtjal kohustus koostada

kemikaaliseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud riskianalüüs, siis jäävad

talle siiski need kohustused, mis on kõigil Töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse § 1 reguleerimisalasse jäävatel tööandjatel, sh

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud

15

eelnimetatud seaduse 3-ndas peatükis nimetatud kohustus

koostada töökeskkonna riskianalüüs (§ 13 lg 1 p 3). Seega ka

olukorras, kus muudatusettepanekuga soodsamasse olukorda

sattunud ettevõtja ei pea enam koostama riskianalüüsi

kemikaaliseaduse alusel peab ta endiselt koostama selle

riskianalüüsi, mis on ette nähtud Töötervishoiu ja tööohutuse

seadusega. Tööinspektsiooni järelevalvepädevus töötajate

töötingimuste üle tuleneb sellisel juhul endiselt Töötervishoiu ja

tööohutuse seadusest.