Eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 15.08.2025 nr JDM/25-0901/-1K

Meie: 02.09.2025 nr 1-7/246-2

Eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud minister

Justiits- ja Digiministeerium on esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks karistusseadustiku

muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu. Siseministeerium toetab

eesmärki viia karistusseadustiku (edaspidi KarS) seksuaalkuritegude regulatsioon vastavusse Istanbuli

konventsiooni ja ühiskonna ootustega. Samas on vajalik eelnõu sõnastust täpsustada, tagada normide

üheselt mõistetavus ning arvestada menetlejate töökoormuse ja ressurssidega. Kooskõlastame eelnõu

järgmiste märkustega arvestamise korral.

1. Sõna-sõna-vastu olukorrad ja tõendamine. Täheldame, et eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et

tõendite usaldusväärsust hindab lõplikult kohus. Sellest võib jääda mulje, et sõna-sõna vastu olukorrad

jõuavad vältimatult kohtumenetlusse. Samas on oluline, et seaduse rakendamisel oleks menetlejatele

selgelt määratletud kriteeriumid ja tingimused, mille alusel hinnatakse, millised asjaolud on piisavad

kriminaalasja kohtusse saatmiseks. Arvestada tuleb, et tõendite kogumise ja menetluse käivitamise

kohustus lasub politseil ning menetluspraktikas peab olema üheselt mõistetav, millal on menetluse

jätkamine põhjendatud.

2. KarS-i § 141 ja § 141¹ koosseisude sõnastus. KarS-i §-de 141 ja 141¹ täiendamine lõigetega 5 ja 7

tekitab riski normide mitmeti mõistetavaks tõlgendamiseks. Lõigetes toodud loetelud (nt tardumine,

võimupositsiooni kuritarvitamine) ei ole ammendavad ega pruugi olla alati rakendatavad. Lisaks on need

koosmõjus mõlema paragrahvi lõigetega 11 ja 12 mitmeti tõlgendatavad. Seetõttu soovitame eelnõus

selgemalt ja täpsemalt sõnastada nõusoleku mõiste tõlgendamise põhimõtted olukordades, kus nõusolek

on antud vägivalla või ähvarduse tingimustes. On ülioluline vältida normide vastuolulisust ja tagada

menetlejate ning kohtute ühtne ja õiguskindel praktika.

Selgitame, et eelnõus esitatud KarS-i § 141 lõike 12 punktis 1 viidatakse samale teole, mis on toodud

KarS-i § 141 lõikes 1 ehk kokku lugedes saab karistada inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta

suguühtesse astumise ees, kui see on toime pandud vägivallaga. Ehk siis nõusolekut ei antud,

seksuaalsuhtesse asututi vägivallaga. Sama paragrahvi lõike 5 punkti 2 kohaselt ei loeta vabaks ja

väljendatud nõusolekuks olukorda, mil isik sunniti suguühtesse vägivallaga või ähvardusega. Jääb mulje,

et sellisel juhul saaks sama sätte alusel karistada juhul, kui inimene andis küll nõusoleku, kuid tegi seda

vägivallaga ähvarduse mõjul – nagu seletuskirjas öeldakse – isiku nõusolek ei olnud vaba.

KarS-i § 141 lõike 12 punkti 2 puhul viidatakse samale teole, mis on toodud KarS-i § 141 lõikes 1 ehk

kokku lugedes saab karistada inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtesse astumise eest, kui

see on toime pandud, kasutades ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama

või toimunust aru saama. Kui inimene oli minestanud või vaimse seisundi tõttu ei saa aru enda ümber

2 (2)

toimuvast, siis ta ei saa nõusolekut anda. Jääb küsimus, kas siis tuleb tõlgendada läbi lõike 5 selliselt, et

kirjeldatud juhtudel ei olnud tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga? Palume seda seletuskirjas

selgitada.

3. Termin „süüdlane“. KarS-i § 141 lõikes 11 ja § 141¹ lõikes 11 kasutatakse terminit „süüdlane“, mida

ei defineeri KarS ega kriminaalmenetluse seadustik. Praegu kasutatakse seada terminit

kuriteokoosseisude puhul KarS-i §-s 143, mis eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ning §-s 1432, mida

tuleks muuta (vt kooskõlastuskirja punkt 5). Ülejäänud eelnõus kasutatakse terminit „toimepanija“.

Ühtlustamise ja õigusliku selguse tagamiseks teeme ettepaneku kogu eelnõus kasutada järjekindlalt

terminit „toimepanija“.

4. Juriidilise isiku vastutus. Eelnõuga lisatakse KarS-i §-desse 141 ja 141¹ uued kvalifitseeritud

koosseisud, kuid vastavaid muudatusi juriidilise isiku vastutust käsitlevates lõigetes (KarS § 141 lg 3 ja

§ 141¹ lg 4) ei ole tehtud. Palume eelnõu selles osas täiendada, et tagada juriidilise isiku vastutuse

nõuetekohane kajastamine ning vältida õigustühimikke.

5. Seos KarS-i §-ga 143². Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KarS-i § 143, kuid KarS-i § 143² jääb

muutmata. Paragrahvide 141 ja 141¹ uued koosseisud ei eelda enam vägivalda või kirjeldatud seisundit.

Kvalifitseeritud koosseis, mille kohaselt kasutatakse ära kannatanu sõltuvust süüdlasest, on ette nähtud

§-de 141 ja 1411 lõigetes 11. Soovitame kaaluda ka KarS-i § 1432 kehtetuks tunnistamist, kuid sellisel

juhul tuleks §-des 141 ja 1411 ette näha kvalifitseeritud koosseis, mis näeb ette vastutuse alaealise

usalduse kuritarvitamise eest.

Kui seda paragrahvi kehtetuks ei tunnistata, siis tuleks ühtlustada karistuste proportsionaalsus – kui

KarS-i § 1432 lõike 2 järgi saab korduva kuriteo eest karistada kolme- kuni kaheksa-aastase

vangistusega, siis KarS-i § 141 lõike 2 punkti 6 alusel saab korduva kuriteo eest karistada kuue- kuni

viieteistaastase vangistusega.

6. Karistusmäärade proportsionaalsus ja alaealiste erisused. Juhime tähelepanu eelnõu jõustumisel

tekkivale riskile seoses alaealiste vastutusega. Kui alaealine astub suguühtesse teise alaealisega või

paneb teise alaealise suhtes toime muu sugulise iseloomuga teo, kuid tema kogenematust arvestades ei

suuda ta piisavalt hästi nõusolekust või selle puudumisest aru saada, karistatakse teda KarS-i § 141 lõike

2 punkti 1 alusel kuue- kuni viieteistaastase vangistusega ning KarS-i § 1411 lõike 2 punkti 1 alusel

kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Eelnõu jõustumisel tekib risk, et ka alaealisi, kes ei pruugi

oma kogenematuse tõttu nõusolekut adekvaatselt hinnata, ähvardavad väga ranged karistusmäärad.

Soovitame kaaluda alaealistele eraldi ja täpsemalt reguleeritud karistusmäärade kehtestamist, mis

arvestaksid nende arengulisi eripärasid ning võimaldaksid rakendada adekvaatsemaid ja

rehabiliteerivamaid meetmeid. See aitab tagada õiguskindlust ning proportsionaalsuse põhimõtte

järgimist kriminaalõiguses.

7. Mõju Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) töökoormusele ja ressurssidele. Meie hinnangul

võib uue regulatsiooni tulemuslikul rakendamisel kaasneda PPA-le täienev ressursivajadus

lisaametikohtade loomiseks. Sellisel juhul vajab PPA ülesande täitmiseks ka lisanduvaid vahendeid

riigieelarvest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Barbara Haage 6125131 [email protected]