(EIS) algatatud kooskõlastamine

1

august 2025

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Terroristliku propaganda omandamise, valmistamise ja selle levitamise piiramine

1. Lahendatav probleem

Sissejuhatus

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-de 237 kuni 2376 kohaselt on karistatav terrorikuriteo

toimepanemine, terroristlikku ühendusse kuulumine, terrorikuriteo ettevalmistamine, üleskutse

selle toimepanemisele, seotud tegevuse rahastamine ning toetamine, samuti terroristlikul

eesmärgil reisimine, reisimise korraldamine, reisimise rahastamine ja toetamine.

Terrorismivastase võitluse üks oluline osa on radikaliseerumise ennetamine. Radikaliseerumise

ennetamine on üks esimestest sammudest terrorirünnakute ärahoidmiseks. Radikaliseerumine

ei ole uus nähtus, kuid see on muutunud viimasetel aastatel tõsisemaks ohuks, eelkõige

tulenevalt tehisintellekti (edaspidi TI) arengust ning kasvavast interneti ja sotsiaalmeedia

kasutamisest. Tehnoloogiline areng on toimumas üha kiiremas tempos ning sellega kaasnevad

ühelt poolt võimalused, kuid teiselt poolt ka ohud ning riigi vastutus tagada ühiskonna

turvalisus.

Väljatöötamiskavatsusega (edaspidi ka VTK) lahendatava probleemi eesmärk on piirata

terroristlikule propagandale teadlikku ja järjepidevat juurdepääsu taotlemist, jälgimist

või selle omandamist ning ennetada ja tõkestada terroristliku propaganda valmistamist

ja selle levitamist, et seeläbi hoida terrorismioht Eestis jätkuvalt madal. Mõtteliselt

sarnaselt on juba KarS-is reguleeritud lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine

ning lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine.

Terroristlik propaganda (seni eelkõige islamistlik propaganda) on maailmas olnud juba aastaid

probleemiks, kuna see mõjub katalüsaatorina inimeste radikaliseerumisel ja soodustab

terrorismikuritegude, sealhulgas ka koolitulistamiste toimepanemisi.

Terroristliku propaganda olulisust terroristlikele organisatsioonidele näitab, et ISIS (Islamic

State of Iraq and Syria) on panustanud terroristlikusse propagandasse palju ressursse ning

Euroopast eelmisel kümnendil Süüriasse / Iraaki ja seal ISIS-ega liitunud inimesed

(nn välisvõitlejad, sh Eestis elanud määratlemata kodakondsusega isik Abdurrahman

Sazanakov) olid värvatud just läbi terroristliku propaganda.

Terroristliku propaganda näitena võib tuua ka Venemaa terroristliku režiimi poolt Ukraina ja

Lääne vastu suunatud propaganda. Ka Venemaa terroristliku režiimi propaganda üheks

eesmärgiks on, et selle tarbija radikaliseeruks ehk hakkaks Kremli narratiive pidama õigeks ja

selle tegusid õigustatuks ning oleks radikaliseerumise tagajärjel valmis Venemaa toetamiseks

mh sooritama vägivallakuritegusid, liitudes näiteks sõjaga Ukrainas või teostades sabotaažiakte

Eestis või mujal Lääneriikides. Samas tuleb käesoleva VTK kontekstis pidada meeles, et

üldiselt peetakse terrorismiks mitteriikliku tegutseja tegevust riigi, rahvusvahelise

organisatsiooni või tsiviilelanikkonna vastu eesmärgiga hirmutada või mõjutada, samas kui

Venemaa tegevust saab pidada enamjaolt riikliku tegutseja poolseks vaenutegevuseks teise riigi

vastu eesmärgiga omada laialdast kontrolli teise riigi üle (riik annekteerida, kaotada selle

2

suveräänsus ja allutada muul viisil). Samas võivad Venemaa poolt toetatavad tegevused olla ka

pool-riiklikud.1 Venemaa terroristliku režiimi propaganda ja selle levitamise piiramiseks on

Eestis juba olemas mitmed õiguslikud võimalused.2

Terroristliku propaganda näitena võib tuua ka Eestis süüdi mõistetud paremäärmuslikku

ideoloogiat viljelenud Feuerkrieg Division (FKD) tegevuse. Selle terroristliku organisatsiooni

funktsioneerimiseks ja uute liikmete värbamiseks oli vaja liikmekandidaatidele levitada

terroristlikku propagandat.3

Terroristlik propaganda kui tööriist radikaliseerimiseks, rünnakute planeerimiseks ja

läbiviimiseks

Terroristlik propaganda on järjest enam kasutatav tööriist inimeste radikaliseerimiseks ja

nendes vägivaldse teotahte tekitamiseks. Järjest enam on füüsiline džihaad muutumas

virtuaalseks džihaadiks. Kui varasemalt toimus uute liikmete värbamine ja tegudele

innustamine läbi vahetu kontakti, siis täna toimub selline tegevus virtuaalselt – inimesi

innustatakse liituma ja tõugatakse detailsete juhiste abil tegudele läbi sotsiaalmeediakanalite.

Samas innustatakse jätkuvalt terrorikuritegusid toime panema ka inimese enda

asukohariigis.

Viimastel aastatel on Euroopas toimepandud terrorirünnakute korraldajad olnud peamiselt

Euroopa kodanikud, kes on sündinud Euroopas ja radikaliseerunud ilma koduriigist lahkumata.4

Karmid näited radikaliseerumise tagajärgedest ei ole enam Eestist kaugel. Terroristlikud

rünnakud ja radikaliseerumine tekitab aina enam julgeolekuprobleeme juba meile vägagi

lähedastes põhjapoolsetes naaberriikides – Soomes ja Rootsis. Seega peaksime tegema

võimalikult palju ennetustööd, et saaksime end Eestis jätkuvalt turvaliselt tunda.

2023. a registreeriti Euroopa Liidus5 120 terrorirünnakut (2022. a oli neid 28 ja 2021 18).

Nendest džihadistlikke rünnakuid oli 2023. a 14 (2022. a oli neid 6). 14-st džihadistlikust

rünnakust 5 viidi edukalt läbi (2 Prantsusmaal, 1 Saksamaal, 1 Hispaanias ja 1 Belgias).

Džihadistlikud rünnakud olid kõige surmavamad, põhjustades 6 surma ja 12 vigastust. 2023. a

vahistati Euroopas terrorismiga seotud kuritegude eest kokku 426 inimest, neist 334 seoses

džihadistliku terrorismiga (2022. a oli see arv 266 ja 2021. a oli see arv 260). 334-st vahistatud

isikust olid 161 Euroopa Liidu kodanikud ja 133 väljastpoolt Euroopa Liitu. 72%

džihadistlikest ründajatest (2023. a) olid ise interneti kaudu radikaliseerunud, kasutades

krüpteeritud sõnumirakendusi ja TI-toega propagandat.6

1 Avalikest allikatest nähtub, et Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel moodustatud kvaasi-riiklikud

moodustised LNR ja DNR on võrreldavad näiteks Islamiriigiga Süüria ja Iraagi territooriumil. Eesti on teinud ka

väljaandmise otsuse Ukrainale seoses LNR või DNR’is toime pandud terrorikuritegudega. Mõtteliselt on võimalik

võrdsustada ka klassikalisemaid islamistlikke terroriorganisatsioone nagu Hezballah ja Hamas Vene režiimi

toetatud palgaarmee grupeeringu Wagneri või selle analoogidega. 2 Näiteks võivad sõltuvalt asjaoludest kohalduda KarS §-id 911(Välisriigi agressiooniaktiga liitumine, selles

osalemine ja selle toetamine), 92 (Sõjapropaganda), 151 (Vaenu õhutamine), 1511 (Rahvusvahelise kuriteo

toetamine ja õigustamine), 231 (Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus), 233 (Välismaalase poolt

toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus), 2341 (Eesti Vabariigi vastase sõja või

okupatsiooni toetamine), 236 (Üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu), 2372 (Terrorikuriteo

ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele), § 2373 (Terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud

tegevuse rahastamine ning toetamine), 3 Vt Harju Maakohtu 22. jaanuari 2025. a otsus kriminaalasjas nr 1-24-6515. 4 Vt EU measures to prevent radicalisation. 5 Vt European Union Terrorism Situation and Trend Report 2024. 6 Vt Terrorism in the European Union: Strategic Analysis of Recent Trends, Policy Responses, and Societal

Challenges.

3

Terroristlikule propagandale on enim vastuvõtlikud ja seetõttu ka haavatavamad just

alaealised / noored. Näiteks Prantsusmaal moodustasid alla 21-aastased 70%

terrorismikahtlustusega kinnipeetud isikutest7. Šveitsis oli 2024. a esimese 9 kuu jooksul 11

juhtumit, kus politsei pidi sekkuma noorte radikaliseerumise tõttu, sealhulgas arreteeriti 11-

aastane poiss.8

Eestis on terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmise ja tõkestamise ning selleks

vajaliku teabe kogumine ja töötlemine Kaitsepolitseiameti ülesanne (Julgeolekuasutuste seadus

§ 6 p 21). Kaitsepolitseiamet on oma 2024–2025 aastaraamatus seisukohal, et kuigi

terrorismioht püsib Eestis madal, on ka üks rünnak liiga palju. Aastaraamatus on ka märgitud,

et nii vanuse- kui ka riigipiire ületades peibutab vägivaldne äärmuslus noori sotsiaalmeedias ja

digiplatvormidel. Terroriorganisatsioonile on propaganda levitamine sama oluline kui

rünnakute korraldamine.9

Eestis on olnud islamistliku terrorismi ennetamisel praktikas kaasuseid, kus on täheldatud seost

terroristliku propaganda jälgimise ja radikaliseerumise vahel. Tuvastatud on järgmised

inimesed, kes jälgisid terroristlikku propagandat:

 Abdurrahman Sazanakov, kes radikaliseerus läbi terroristliku propaganda tarbimise

ning suundus 2013. a Süüriasse, et ühineda seal terroristliku organisatsiooniga ISIS;

 15-aastane Eesti kodanik (poiss), tarbides terroristlikku propagandat, radikaliseerus ja

huvitus terroriakti korraldamisest;

 33-aastane määratlemata kodakondsusega isik, kes on aastate jooksul regulaarselt

tarbinud terroristlikku propagandat, on õigustanud ja ülistanud Euroopas toimepandud

terroriakte, levitanud nende järel sotsiaalmeedias kinnistes gruppides sõnumeid, kus

õigustab terroristide teguviisi ja kutsub üles ka teisi sellist teguviisi järgima;

 20-aastane Eesti kodanik, kes konverteerus islamisse, hakkas tarbima terroristlikku

propagandat, mille kaudu tekkisid kontaktid terroristlike organisatsioonide liikmetega.

Isik soovis reisida Süüriasse, kuid plaanid ei realiseerunud;

 18-aastane Eesti kodanik, kes püüdis reisida Süüriasse, et ühineda terroristliku

organisatsiooniga ja panna toime terrorikuritegusid. Ta oli prokuratuurile juba

varasemast tuttav, kuna tema suhtes oli 13-aastasena menetlus lapsporno valmistamise

ja võimaldamise paragrahvi alusel. Lapspornoga seotud kriminaalasja uurimisel tuli

välja, et ta tundis juba 13-aastasena huvi peale arvutimängude ka päriseluliste

hukkamisvideote vastu ning tema arvutist leiti ka terrorismi puudutavaid faile.

Kuna rünnakuid on planeerinud või toime pannud ka inimesed, kes on iseseisvalt

radikaliseerunud ja seda tihti läbi internetis oleva terroristliku propaganda jälgimise, ei saa neid

alati seostada konkreetse terroristliku organisatsiooni liikmeks olemisega.10 Terroristlike

7 Vt AP News: Via porn, gore and ultra-violence, extremist groups are sinking hooks online into the very young. 8 Vt Start Insight: Young and emancipated extremism. 9 Vt Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024-2025, lk 5. 10 2018. aastal määras Saksa kohus 20-aastasele mehele kuue ja poole aasta pikkuse vanglakaristuse

autopommirurünnaku kavandamise eest, kus süüdimõistetu radikaliseerus peamiselt internetis (Postimees:

Saksamaal mõisteti süürlane süüdi pommirünnaku plaanimises). 2024. aastal pidasid Austria võimud kinni

teismelised poisid, kes plaanisid rünnata Taylor Swifti kontserti Viinis. Peamine kahtlusalune oli 19-aastane

noormees, kes radikaliseerus internetis (Postimees: Swifti kontserdile terrorirünnakut planeerinud teismelised

poisid tahtsid tappa võimalikult palju inimesi). 9. aprillil 2023 pussitas radikaliseerunud džihadist Saksamaal

surnuks 35-aastase mehe ja seejärel pussitas 18. aprillil spordisaalis nelja meest. Jõusaalis viibinud ohvrid jäid

pussitamise läbi ellu, kuid mõned said raskelt vigastada. Toimepanija hakkas radikaliseerumise märke ilmutama

2020. aastal pärast ISISe džihadistliku ideoloogia propaganda tarbimist. Ründaja väljendas oma soovi elada

4

organisatsioonide üks peamisi tegevussuundasid hetkel on just läbi propaganda levitamise leida

endale uusi järgijaid / toetajaid ja terroriaktide toimepanijaid.

Online-kommunikatsioonitehnoloogiad koos TI kasutuselevõtuga on muutnud terroristide

piiriülese suhtlemise lihtsamaks ning võimendanud terroristlikku propagandat ja äärmusluse

levikut. Terroristid kasutavad sotsiaalmeediat ja tumedat veebi teiste inimeste

radikaliseerimiseks, värbamiseks, vägivallale õhutamiseks ja terrorirünnakute läbiviimise

hõlbustamiseks. Seega on radikaliseerumine interneti teel muutunud sagedasemaks, sh toimub

internetis terroristide värbamine, propaganda levitamine ning selle jälgimine. Läbi eeltoodu

kasvab üksikründajate, sh iseseisvalt radikaliseerunud inimeste arv. Terrorikuritegusid

planeerivad või panevad toime üha nooremad inimesed, kes on lihtsalt mõjutatavad ning valmis

riskeerima. Noorte radikaliseerumine on jätkuvalt oluline probleem kõikides maailma riikides.

Eesti Vabariigis puudub terroristliku propaganda järjepidevat jälgimist ja omandamist

aga ka valmistamist ja levitamist otseselt puudutav regulatsioon, mis aitaks

radikaliseerumist ennetada, et seeläbi paremini ennetada ja tõkestada terrorikuritegude

toimepanemist.

Terroristliku propaganda tarbimise ja levitamise tõkestamine ning seeläbi radikaliseerumise

ennetamine on oluline sisejulgeoleku tagamisel.11 Ka Euroopa Liidu tasandil on sedastatud

vajalikkust võidelda terroristliku propaganda leviku, kui ühe radikaliseerumise katalüsaatori

vastu. Selleks võeti 29. aprillil 2021. aastal vastu Euroopa Liidu määrus 2021/784, mis aitab

tõkestada terroristliku propaganda levitamist veebis (edaspidi TCO määrus).12 TCO määrus

jõustus 7. juunil 2022. aastal. Lisaks TCO määrusele kehtib Euroopa Liidu tasandil Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 19. oktoobri 2022 määrus 2022/2065, mille fookuses on üldine

ebaseaduslik ja kahjulik sisu internetis.13

14. juulil 2024. aastal jõustusid Eestis infoühiskonna teenuse seaduse muudatused, millega viidi

Eesti õigus TCO määrusega vastavusse. Kuigi jõustunud muudatused annavad olulise tööriista

terroristliku propaganda kiiremaks eemaldamiseks internetist (online-meediast), et tõkestada

selle jälgimist, ei suuda see ennetada radikaliseerumist olukorras, kus terroristlikku

propagandat tarbitakse privaatsetes suhtlusgruppides, krüpteeritud sõnumisiderakendustes või

kui isik on terroristliku propaganda enda seadmesse varasemalt talletanud või enne selle

internetist eemaldamist jõudnud talletada.

Eestis kehtiv õigusraamistik on ebapiisav radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks ning

seeläbi terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks, kuna see ei võimalda piisavalt tõhusalt

ennetada ja tõkestada terroristliku propaganda jälgimist ja omandamist. Kehtiva õiguse

islamistlikus „teokraatias“, mis põhineb šariaadiseadustel, ja legaliseeris „uskmatute“ tapmise väidetava

religioosse kohustusena (European Union Terrorism Situation and Trend Report 2024). 25. jaanuaril 2023

korraldas nn „üksik hunt“ Hispaanias Algecirases kolmes katoliku kirikus ja selle ümbruses vägivaldse rünnaku,

vigastades kahte ja tappes ühe inimese. 25-aastane kahtlusalune kasutas matšeetet. Ründaja arreteeriti.

Läbiotsimisel leiti tema valdusest audiovisuaalset materjali ja sotsiaalvõrgustikes avaldatud materjale, mis

heroiseerisid ISIS-t (European Union Terrorism Situation and Trend Report 2024). 17. juunil 2023 vahistati

Austrias kaks alaealist ja üks 20-aastane kahtlusalune, pärast seda, kui nad olid internetis radikaliseerunud ja

omavahel Viini geiparaadi rünnaku korraldamisest rääkinud. Kahtlusalused arutasid ka rünnaku jaoks relva

hankimist (European Union Terrorism Situation and Trend Report 2024). 11 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 ptk „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. 12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/784, 29. aprill 2021, mis käsitleb võitlemist terroristliku

veebisisu levitamise vastu. 13 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2022/2065, 19. oktoober 2022, mis käsitleb digiteenuste ühtset

turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ.

5

kohaselt tuleb sisuliselt jääda ootama radikaliseeruva inimese poolt terrorikuriteo

toimepanemist või selle katsestaadiumisse jõudmist. Terroriaktid on aga oma teo viisilt ja

vahenditelt muutunud järjest lihtsamaks (ründevahendina kasutatakse näiteks ka nuga

ja sõidukit) ja rünnaku enda planeerimine ei ole aja- ega ressursinõudev. Seetõttu on

õiguskaitseasutustel üha keerulisem tegude toimepanemist ennetada, sest iseseisvalt

radikaliseerunud inimese poolt rünnaku planeerimine ja selle täideviimine ei sõltu isiku

sidemetest terroriorganisatsioonidega ja erivahenditest ning planeerimise ja rünnaku vahele ei

pruugi jääda pikka ajavahemikku. Õnnestunud terrorirünnakute vahetuteks kannatajateks on

enamasti üksikud tsiviilisikud, kaudsemaks kannatajaks aga kogu ühiskond, sest

terroriaktidega kaasneb hirm, paanika ning turvatunde langus. Seega puudutab

väljatöötamiskavatsuses tõstatatud probleem kõiki Eesti elanikke ja nende turvatunnet.

Samuti puudub praeguses õigusraamistikus ühemõtteline regulatsioon terroristliku propaganda

valmistamise ja levitamise kohta. Kuigi seda võib olla võimalik käsitleda terrorikuriteo ja selle

toimepanemisele suunatud tegevuse muul viisil toetamisena (KarS 2373), on õigusselguse

huvides mõistlik see eraldi reguleerida.

Tagamaks tõhusamat võitlust terroristliku propaganda leviku piiramiseks ja seeläbi isikute

radikaliseerumise ennetamiseks tuleb muuta karistatavaks terroristliku propaganda jälgimine ja

omandamine ning selle valmistamine ja levitamine. Oluline on siinjuures rõhutada, et

probleemina tuleb näha terroristliku propaganda järjepidevat jälgimist, mitte

ühekordset või juhuslikku jälgimist. Samuti ei tuleks pidada terroristliku propaganda

jälgimiseks, omandamiseks, valmistamiseks ja levitamiseks sellist tegevust, mida tehakse

hariduslikul, ajakirjanduslikul, kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta

teadlikkuse suurendamise, terrorismi ennetamise või terrorismi vastu võitlemise

eesmärgil.

2. Eesmärgid

Eesmärgiks on vähendada terroristliku propaganda levikut Eestis ja ennetada isikute

radikaliseerumist. Vastav seadusemuudatus toetaks ka väljatöötamisel olevat radikaliseerumise

ennetamise tegevuskava ning annaks ühe võimaluse suunata isikuid vastavatesse ennetus- ja

sotsiaalprogrammidesse, mis aitaksid kaasa isiku radikaliseerumisest eemaldumisele ja sellest

tulenevale terrorismiohu maandamisele.

Euroopa Liidu tasandil on asutud võitlema terroristliku propaganda kui radikaliseerumise

katalüsaatori vastu – 29. aprillil 2021. aastal võeti vastu Euroopa Liidu määrus 2021/784, mis

aitab tõkestada terroristliku propaganda levitamist veebis (TCO määrus). TCO määrus jõustus

7. juunil 2022. aastal.

Radikaliseerumise ennetamine on ka üheks Eesti julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnaks.14

Samuti on siseturvalisuse arengukava 2020–2030 peatükis „Ennetava ja turvalise elukeskkonna

kujundamine“ sisejulgeoleku tagamise üheks tegevussuunana nimetatud radikaliseerumise

ennetamist ja tõkestamist.

12. mail 2021. aastal Riigikogu poolt vastu võetud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti

2035“ on vajaliku muudatusena kavandatud rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse

valdkonnas ettenähtud tõenduspõhiste ennetus- ja sotsiaalprogrammide laiendamine, mis

14 Vt Eesti julgeolekupoliitika alused (2023).

6

aitavad muu hulgas suurendada teadlikkust ning hoida ära äärmuslikku käitumist ja

radikaliseerumist.

Väljatöötamiskavatsus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

3. Võimalikud lahendused

Eestis kehtiv õigusraamistik on ebapiisav radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks ning

seeläbi terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks, kuna see ei võimalda piisavalt tõhusalt

ennetada ja tõkestada terroristliku propaganda jälgimist, omandamist, valmistamist ja

levitamist. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb sisuliselt jääda ootama radikaliseeruva isiku poolt

terrorikuriteo toimepanemist või selle katsestaadiumisse jõudmist.

Võimalik on õiguslikke muudatusi mitte kavandada, kuid see ei aita saavutada taotletavat

eesmärki. Seetõttu tehakse ettepanek kehtivat õigust täiendada karistusseadustiku

koosseisudega, mille kohaselt on karistatav terroristliku propaganda jälgimine, omandamine,

valmistamine ja levitamine, välja arvatud juhul, kui see toimub hariduslikul, ajakirjanduslikul,

kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta teadlikkuse suurendamise, terrorismi

ennetamise või terrorismi vastu võitlemise eesmärgil. Oluline on siinjuures märkida, et

probleemina tuleb näha terroristliku propaganda järjepidevat jälgimist, mitte ühekordset või

juhuslikku jälgimist.

Ettepanek on, et terroristliku propaganda mõiste võetakse üle TCO määrusest, mille järgi

loetakse terroristlikuks propagandaks materjali, mis õhutab või ärgitab kedagi terroriakte toime

panema või nende toimepanemisele kaasa aitama või ärgitab kedagi osalema terrorirühmituse

tegevuses või ülistab terroristlikku tegevust, sealhulgas terrorirünnakut kujutavat materjali.

Samuti hõlmab määratlus materjali, mis annab suuniseid lõhkeainete, tulirelvade või muude

relvade või kahjulike või ohtlike ainete, samuti keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja

tuumaainete (KBRT-ained) valmistamiseks või kasutamiseks, või muude erimeetodite või

tehnikate kohta, sealhulgas sihtmärkide valimiseks terroriaktide toimepanemise või nende

toimepanemisele kaasaaitamise eesmärgil. Selline materjal on eelkõige tekst, kujutis,

helisalvestis ja video, samuti terroriaktide otseülekanne, mis tekitab ohu, et selliseid kuritegusid

võidakse korda saata ka edaspidi.

Võimaliku lahendusena nähakse karistusseadustiku täiendamist koosseisudega, mille kohaselt

oleks tulevikus karistatav terroristlikule propagandale juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine

ning terroristliku propaganda valmistamine ja sellele juurdepääsu võimaldamine. Lahenduse

aluseks on võetud kehtiva karistusseadustiku lapsporno koosseisud (KarS §-d 1751 ja 178),

kuna mõlemal juhul on esmane eesmärk kaitsta eelkõige alaealisi.

Pakutava lahenduse puhul on oluline välja tuua, et terroristliku propaganda järjepideva

jälgimise ja omandamise eest nähakse esimese rikkumise korral ette vastutus väärteona, mitte

kuriteona.

7

Kavandatav lahendus:

KarS § 2377. Terroristliku propaganda mõiste

(1) Terroristlik propaganda käesoleva seadustiku §-de 2378 ja 2379 tähenduses on tekst,

kujutis, heli- või videosalvestis või otseülekanne, sealhulgas terrorikuriteo

toimepanekut kujutav materjal, mis õhutab või ärgitab kedagi käesoleva seadustiku §-s

237 sätestatud terrorikuriteo toimepanemisele või selle toimepanemisele kaasa aitama

või ärgitab kedagi osalema käesoleva seadustiku §-s 2371 sätestatud terroristliku

rühmituse tegevuses või ülistab terroristlikku tegevust. Terroristlikuks propagandaks

loetakse ka teavet, mis sisaldab suuniseid terrorikuriteo toimepanemiseks, sellele

kaasaaitamiseks, ettevalmistamiseks, terrorikuriteo sihtmärgi valimiseks või

terrorikuriteo jaoks vahendite hankimiseks.

KarS § 2378. Terroristlikule propagandale juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine

(1) Terroristliku propaganda teadliku ja järjepideva juurdepääsu taotlemise või selle

jälgimise või omandamise eest, välja arvatud juhul, kui see toimub hariduslikul,

ajakirjanduslikul, kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta teadlikkuse

suurendamise, terrorismi ennetamise või terrorismi vastu võitlemise eesmärgil –

karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui

1) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest või

2) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud §-des 237 kuni 2373 või

§-des 2375 kuni 2376 või §-s 2379 sätestatud kuriteo eest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

KarS § 2379. Terroristliku propaganda valmistamine ja sellele juurdepääsu

võimaldamine

(1) Terroristliku propaganda või selle reproduktsiooni teadvalt valmistamise, selle

omandamise, hoidmise, samuti teisele isikule üleandmise või muul viisil juurdepääsu

võimaldamise eest, välja arvatud juhul, kui see toimub hariduslikul, ajakirjanduslikul,

kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta teadlikkuse suurendamise,

terrorismi ennetamise või terrorismi vastu võitlemise eesmärgil –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui

1) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest või

2) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud §-des 237 kuni 2373 või

§-des 2375 kuni 2377 või §-s 2379 sätestatud kuriteo eest –

karistatakse kolme- kuni viieaastase vangistusega.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

8

Kuivõrd terroristliku propaganda järjepideva jälgimise ja omandamise eest nähakse ette

vastutus esimese rikkumise korral väärteona, siis on oluline täiendada ka väärteomenetluse

seadustikus § 52 lõiget 1 ning määrata loodava väärteokoosseisu kohtueelne menetlemine

Politsei- ja Piirivalveameti uurimisalluvusse.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Terrorismikuriteod ei ole Eestis seni levinud. Seetõttu on Eesti kultuuriruumis sellega

seonduvat käsitletud vähe. Rahvusvaheliselt on uuritud nii terrorismi rahastamise kui ka

terroristlike välisvõitlejatega seonduvat.15

Väljatöötamiskavatsusele eelnevalt on kaardistatud teiste Euroopa riikide praktikat terroristliku

propaganda jälgimise, omandamise, valmistamise ja levitamise keelustamisel. VTK-ga

kavandatud regulatsiooni muudatusi üks-ühele teistes riikides ei ole. Euroopas on riike, kus

terroristliku propaganda levitamine on karistatav, kuid karistatav ei ole propaganda omamine.

Siseministeeriumi poolt läbi viidud uuringu kohaselt on Slovakkia karistusõiguses koosseis,

millel kohaselt on ekstremistliku materjali omamine karistatav.

Väljatöötamiskavatsuse koostamisse on olnud kaasatud Kaitsepolitseiamet, Justiits- ja

Digiministeerium ning Riigiprokuratuur.

5. Mõju eelanalüüs

Pakutud lahendus mõjutab positiivselt ühiskonna turvalisust ja inimeste turvatunnet.

Terroriaktidel on ühiskonnale ja inimestele laastavad tagajärjed, mistõttu on oluline võidelda

terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võimalikult varajases etapis. Ka üks toimepandud

terroriakt mõjutab oluliselt ühiskonna turvatunnet. Lisaks inimohvritele mõjutab rünnak ka riigi

majandust, kuna seetõttu võib väheneda turism ning üldine kindlus ühiskondliku stabiilsuse

osas.

Terrorikuriteole eelnevate tegude (terroristliku propaganda valmistamine, omandamine,

järjepidev jälgimine ja levitamine) ühemõtteline kriminaliseerimine võimaldab senisest

varasemat karistusõiguslikku sekkumist, mis võib aidata reaalse terrorikuriteo toimepanemist

ennetada ja tõkestada.

Mõjude hindamisel tuleb arvestada, et kuigi Eestis on terrorismi oht jätkuvalt madal võib ühe

iseradikaliseerunud inimese poolt toime pandud terrorirünnak tuua kaasa ohvriterohke

tagajärje. Europoli avaldatud uuringu kohaselt registreeriti 2023. aastal Euroopa Liidus 120

terrorirünnakut. Džihadistlikke rünnakuid oli viis, kuid need olid kõige ohvriterohkemad: 12

inimest sai vigastada ja kuus hukkus. Varasematel aastatel on hukkunute ja vigastatute arv

olnud suurem.

Terroristliku propaganda ja sellega külgnevate terrorikuritegudega seotud muudatuste

sihtgrupiks on kõik asutused, mis tegelevad karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude

alusel terrorismi ning selle rahastamise vastu võitlemisega (Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitseiamet ja Riigiprokuratuur). Samuti kuulub sihtrühma kohus, kes saab

karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude alusel langetada otsuse isiku süü küsimuses.

15 Vt FATF Report: Emerging Terrorist Financing Risks. The Financial Action Task Force Report ja Foreign

Fighters Under International Law. Geneva Academy of International Humanitarian Law and Human Rights.

9

Väärteo- ja kuriteokoosseisude lisandumine võib kaasa tuua täiendavat tööd nii politseile,

prokuratuurile kui kohtule ja karistusasutustele. Kuna aga tegemist ei ole olemuslikult uute

tööülesannetega ning võimalik väärtegude ja kuritegude ning nende toimepanijate hulk16 ei ole

suur, siis lisanduv töö hulk ei ole märkimisväärne.

Pakutav lahendus ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 44, mille kohaselt on

igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kavandatavad

seadusemuudatused ei keelusta terroristlikule propagandale juurdepääsu juhul, kui see toimub

hariduslikul, ajakirjanduslikul, kunstilisel, teaduslikul või terroristliku tegevuse kohta

teadlikkuse suurendamise, terrorismi ennetamise või terrorismi vastu võitlemise eesmärgil. Kui

terroristliku propagandat jälgitakse radikaliseerumise, terrorismi toetuse või ideoloogia sisulise

omaksvõtu eesmärgil, ei ole seda tegevust enam võimalik põhiseaduslikult kaitsta.

Pakutav lahendus ei ole ka vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 45, mis annab igaühele

õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis

või muul viisil. Nimelt näeb põhiseadus ette, et seda õigust võib seadus piirata avaliku korra,

kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Terroristliku

propaganda valmistamine ja sellele juurdepääsu võimaldamine ei kuulu põhiseadusega kaitstud

väljendusvabaduse alla, kuna see rikub teiste inimeste õigust elule, tervisele, varale ja muudele

põhiseaduslikele väärtustele.

6. Edasine väljatöötamine, valitava lahenduse ülevaade

Eesmärki ei ole võimalik täita seadusi muutmata.

Töötatakse välja

uus tervikseadus EI

Muudatused

tehakse senise

seaduse struktuuris

JAH

Selgitus

Muudatused puudutavad väikest osa muudeta-

vatest seadustest, mistõttu ei töötata välja uut

tervikteksti.

Muudetavad õigusaktid

KarS, VTMS. Probleemi lahendusena nähakse karistusseadustiku täiendamist terroristliku

propaganda järjepideva jälgimise, omandamise, valmistamise ja levitamise koosseisudega.

Kuivõrd terroristliku propaganda järjepideva jälgimise ja omandamise eest nähakse ette

vastutus esimese rikkumise korral väärteona, siis on oluline täiendada ka väärteomenetluse

seadustikku.

Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Väljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks

Kaitsepolitseiametile, Riigiprokuratuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Välisluureametile,

Rahapesu Andmebüroole, Riigikohtule, Tallinna Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru

Maakohtule, Pärnu Maakohtule ja Riigikantseleile.

Põhjaliku mõjuanalüüsi aeg

Põhjalikku mõjuanalüüsi ei ole plaanis koostada.

Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1

lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele

saatmise aeg

Eelnõu kontseptsiooni ei koostata.

16 Hinnanguliselt võib see muudatus puudutada kuni 5 menetlust aastas.

10

Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni

ja kooskõlastamise aeg 2025. aasta II poolaasta

Õigusakti eeldatav jõustumisaeg 2026. aasta II poolaasta

Vastutava üksuse nimi ja

kontaktandmed

Sisejulgeoleku osakond

([email protected]).

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kaitseministeerium

Kultuuriministeerium

01.09.2025 nr 1-6/3242-1

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS.

Kooskõlastusi ning arvamusi palume esitada hiljemalt 1. oktoobriks 2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus 10 lehel

Sama:

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Riigiprokuratuur

Riigikohus

Riigikantselei

Kohtud

Välisluureamet

Rahapesu Andmebüroo

sisejulgeoleku osakond

[email protected]