Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

182-25/295805

Otsuse kuupäev 02.09.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus SW ENERGIA OÜ vaidlustus Märjamaa Vallavalitsuse

riigihankes „Märjamaa valla väikekatlamajadele

operaatori leidmine 2025– 2034“ (viitenumber 295805)

hankija otsusele kvalifitseerida osaühing Struberg

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, SW ENERGIA OÜ, esindaja vandeadvokaat

Sandor Elias ja advokaat Toomas Pugri

Hankija, Märjamaa Vallavalitsus, esindaja Triin Matsalu

Kolmas isik, osaühing Struberg, esindaja Uno Petenberg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada SW ENERGIA OÜ vaidlustus Märjamaa Vallavalitsuse riigihankes „Märjamaa

valla väikekatlamajadele operaatori leidmine 2025–2034“ (viitenumber 295805) ning

tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavalitsuse otsus kvalifitseerida osaühing Struberg

2. Mõista Märjamaa Vallavalitsuselt SW ENERGIA OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamiseks

tasutud riigilõiv 1280  eurot ja SW ENERGIA OÜ lepinguliste esindajate kulud summas 2795

eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.05.2025 avaldas Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

(edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Märjamaa valla väikekatlamajadele

operaatori leidmine 2025–2034“ (viitenumber 295805) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas

Tehniline kirjeldus (edaspidi TK).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 30.06.2025, esitasid pakkumuse SW ENERGIA OÜ ja

osaühing Struberg.

2. 16.07.2025 korraldusega nr 2-1.1/323 „Avatud menetlusega riigihanke „Märjamaa valla

väikekatlamajadele operaatori leidmine 2025– 2034“ tulemuste kinnitamine“ (edaspidi

Korraldus) tunnistas Hankija mõlemad pakkumused vastavaks (p 1), tunnistas edukaks

osaühingu Struberg pakkumuse (p 2) ning kvalifitseeris ning jättis kõrvaldamata osaühingu

Struberg (p 3).

3. 31.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

SW ENERGIA OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kvalifitseerida

osaühing Struberg (edaspidi ka Kolmas isik).

4. Vaidlustuskomisjon teatas 06.08.2025 kirjaga nr 12.2-10/182 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 11.08.2025 ja neile vastamiseks 14.08.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, SW ENERGIA OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankepassi IV osas sätestas Hankija kvalifitseerimistingimuse (edaspidi Tingimus):

Pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (juuni 2020 kuni juuni 2025) olema tootnud

operaatorina soojust vähemalt 600kW katlasüsteemiga vähemalt kolmel erineval objektil.

Pakkuja toob välja info objekti, lepingupartneri, lepingu maksumuse ning lepingu tähtaja

kohta.

5.2. Tingimuse täitmise kohta märkis Hankija Korralduses, et: Pakkujal osaühing Strubergil

(11321078) olid nõutud tõendid kolme objekti kohta esitatud ning Hankija küsis nende kohta

täpsustava küsimuse, millele vastati tähtaegselt. Pakkuja on operaatorina tootnud soojust

nimetatud ajavahemikus kolmel erineval objektil, mille koguvõimsused ületavad 600kW.

5.3. Vaidlustaja esitas 22.07.2025 Hankijale teabepäringu Kolmanda isiku esitatud tõendite

kohta Tingimusele vastavuse osas. Hankija viitas ärisaladuse kaitsele, ent edastas

informatsiooni kolme objekti kohta:

1) AS Saku Maja, Kurtna asula katlamaja, pelletikatel 500 kW ja õlikatel 1000 kW;

2) RMK Sagadi katlamaja, pelletikatel 700 kW ja õlikatel 1000 kW;

3) Kaes OÜ Ahula katlamaja, õlikatel 1000 kW.

Need objektid ei täida Tingimust, sest Kolmas isik ei ole neis operaatorina soojust tootnud.

5.4. Vaidlustaja tuvastas eelnimetatud referentsobjektidega seoses järgmist:

1) Saku Maja AS-i Kurtna asula katlamaja.

3 (13)

Kurtna võrgupiirkonna soojuse piirhinna lõpptarbijale on Konkurentsiametiga kooskõlastanud

Saku Maja AS, kes on mh Kurtna võrgupiirkonnas soojusenergia müüja. Soojuse tootmise

piirhinda Kurtna katlamaja osas eraldi kooskõlastatud ei ole. Juhul, kui Kurtna katlamaja

soojuse tootja ja Kurtna võrgupiirkonna võrguettevõtja erineks (st soojuse tootjaks oleks näiteks

Kolmas isik), peaks soojuse tootja samuti eraldi piirhinna kooskõlastama (kaugkütteseaduse

(edaspidi KKütS) § 9 lg 1 p 2). Saku Maja AS-i kodulehel oleva informatsiooni kohaselt on

Kurtna katlamajas soojatootjaks Saku Maja AS.

Keskkonnaameti hallatavast keskkonnalubade KOTKAS-e portaalist on nähtav, et Kurtna

katlamaja keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku on väljastatud

aastal 2006 Saku Maja AS-ile, mitte Kolmandale isikule.

Saku Maja AS-i esindaja kinnitas telefonitsi Vaidlustajale, et osaühing Struberg üksnes hooldab

Kurtna katlamaja ja ei tooda soojust;

2) Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Sagadi (metsakeskuse) katlamaja.

Sagadi katlamaja opereerimise (soojuse tootmise) kohta ei ole RHR-ist võimalik tuvastada

ühtegi läbiviidud hanget.

Ainus osaühingut Struberg ja Sagadi katlamaja siduv riigihange („RMK Sagadi metsakeskuse

katlamaja rekonstrueerimine“ (viitenumber 248162)) oli katlamaja rekonstrueerimiseks ning

selle tulemusel on hankelepingu sõlminud ja tänaseks täitnud osaühing Struberg.

RMK dokumendiregistris ei ole ühtegi osaühinguga Struberg sõlmitud lepingut soojuse

tootmiseks, k.a Sagadi katlamajas. Ainsad Sagadi katlamaja puudutavad lepingud, mis on

sõlmitud osaühingu Struberg ja RMK vahel, on RMK dokumendiregistri andmete kohaselt

esiteks riigihanke viitenumber 248162 tulemusena sõlmitud töövõtuleping nr 9-15/2022/7

Sagadi katlamaja rekonstrueerimiseks ja teiseks ehituse töövõtuleping nr 9-15/2021/220 Sagadi

katlamaja võimekuse suurendamiseks.

RMK alustas veebruaris 2022 avatud hankemenetlust küttegraanulite (pelletite) ostmiseks kuni

30.04.2025 (riigihange viitenumbriga 246886), mille alusdokumendi p-i 4.8.2 kohaselt on

märgitud tarnekohaks mh ka Sagadi katlamaja. RMK sõlmis viidatud riigihankes 05.04.2022

hankelepingu Ardor OÜ-ga. RMK uus kütusehange (tähtajaga 36 kuud alates hankelepingu

sõlmimisest) on vaidlustuse esitamise hetkel hindamisel (riigihange viitenumbriga 295544)

ning ka selles riigihankes on üheks tarnekohaks märgitud Sagadi katlamaja;

3) Kaes OÜ Ahula katlamaja.

Ahula katlamaja ja osaühingu Struberg vahel puudub avalike andmete põhjal seos.

5.5. Vaidlust ei saa olla selles, kuidas tuleb mõista Tingimuse sisu. Arvestades nii Tingimuse

sõnastust kui ka asjaolu, et Riigihanke esemeks on Märjamaa valla väikekatlamajadele

operaatori leidmine, on Tingimuses üheselt mõistetavalt ette nähtud, et pakkujal peab olema

varasem kogemus operaatorina soojuse tootmisel vähemalt kolmel erineval objektil (vähemalt

600 kW katlasüsteemiga). Sarnaselt viitas ka Hankija Korralduses esitatud põhjenduses, justkui

osaühingu Struberg esitatud tõendite ja täpsustava küsimuse vastuse kohaselt on osaühing

Struberg operaatorina tootnud soojust nimetatud ajavahemikus kolmel erineval objektil, mille

koguvõimsused ületavad 600kW.

5.6. Tingimuse täitmiseks ei saanud esitada referentsobjektidena mistahes suvalisi seoseid

katlamajadega (nt katlamaja hooldus või katlamaja ehitus vms), vaid Tingimuse täidavad

üksnes (vähemalt) 3 niisugust referentsobjekti, kus on pakkuja operaatorina soojust tootnud ja

seda vähemalt 600kW katlasüsteemiga katlamajades.

Seega, ainuüksi siis, kui Kolmanda isiku esitatud kolmest referentsobjektist üks on niisugune,

kus osaühing Struberg ei osutanud operaatorina soojuse tootmise teenust, ei vasta Kolmas isik

Tingimusele.

5.7. Avalikel andmetel ei vasta ükski osaühingu Struberg välja toodud referentsobjektidest

Tingimusele.

4 (13)

5.7.1 Käesoleva otsuse p 5.4 alapunktis 1 osundatud asjaolud võimaldavad järeldada, et Kurtna

katlamajas tootis ja toodab soojust Saku Maja AS, mida kinnitas Vaidlustajale telefonitsi ka

Saku Maja AS-i esindaja.

KKütS § 6 lg 1 sätestab, et soojuse tootmine on tegevus, mille tulemusena saadakse

tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia. Katlamaja hooldus, s.o katlamaja regulaarne

korrashoid ja remont ei ole võrdsustatav operaatorina soojuse tootmisega. Tegemist on sisult

täiesti erinevat eesmärki, iseloomu ja pädevust hõlmavate teenustega, mida ei saa samastada.

Hoolduse kui teenuse vahetu tulemusena ei toodeta soojusenergiat, mis on operaatorina soojuse

tootmise kui teenuse osutamise keskne sisu. Nii on ka Riigihanke TK p-is 16 selgesõnaliselt

eristatud soojuse tootmist (alapunkt 3) ja katlamaja haldus- ja hooldusteenust (alapunkt 5).

Seega ei ole osaühingul Struberg Kurtna katlamajas Tingimusele vastavat kogemust.

5.7.2. Käesoleva otsuse p 5.4 alapunktis 2 osundatud asjaolud võimaldavad järeldada, et

osaühing Struberg ei ole RMK Sagadi katlamajas soojust tootnud, vaid üksnes katlamaja

rekonstrueerinud. RMK on suure tõenäosusega olnud vähemalt alates aastast 2022 ise Sagadi

katlamajas soojuse tootjaks, sest kütuse kui materjali hankimine kuulub soojuse tootja

tavapäraste kohustuste hulka. Seega Kolmandal isikul ei ole RMK Sagadi katlamajas

Tingimusele vastavat kogemust.

5.7.3. Käesoleva otsuse p 5.4 alapunktis 3 osundatud asjaolud võimaldavad järeldada, et

osaühing Struberg ei ole Kaes OÜ Ahula katlamajas soojust tootnud, kuna kõnealuse

katlamajaga puudub osaühingul Struberg avalikel andmetel seos, mistõttu Kolmandal isikul ei

ole Kaes OÜ Ahula katlamajas Tingimusele vastavat kogemust.

5.7.4. Eeltoodud põhjustel ei vasta osaühing Struberg Tingimusele.

5.8. RHS § 104 lg 8 kohaselt, enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt

kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal

kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb

otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele

kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.

RHS § 98 lg 51 kohaselt, kui pakkuja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, jätab

hankija pakkuja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises

riigihankes.

5.9. Kuigi Korralduses on Hankija viidanud, et ta teostas osaühingu Struberg kvalifikatsiooni

osas sisulist kontrolli (küsides ka täiendavaid andmeid kvalifikatsiooni kontrollimiseks), on

arusaamatu, kuidas Hankija sai jõuda järelduseni, et osaühing Struberg on viidatud objektidel

operaatorina soojust tootnud.

5.10. 11.08.2025 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

5.10.1. Hankija ja Kolmanda isiku vastused vaidlustusele kinnitavad, et ükski Kolmanda isiku

esitatud referentsobjekt ei vasta Tingimusele ja Kolmandal isikul ei ole kolme Tingimusele

vastavat referentsi.

5.10.2. Vastuses vaidlustusele kinnitas Hankija, et Kolmas isik edastas Hankijale oma

referentsobjektide kohta järgmise info:

1) paigaldas pelleti- ja õlikatla AS Saku Maja, Kurtna asula katlamajja;

2) rekonstrueeris RMK Sagadi katlamaja;

3) ehitas Kaes OÜ Ahula katlamaja seadmestiku koos ohutus- ja juhtautomaatikaga.

Hankija lisas, et Kolmanda isiku pakutud teenuse hulka olevat kuulunud katlamajade hooldus,

5 (13)

remont ja et katlaid juhitakse kaugjuhtimise teel. Hankija leiab seisukohas kokkuvõtlikult, et

kuivõrd „operaatorina soojuse tootmist“ mitte-kaugküttepiirkonnas ei ole üheski õigusaktis

defineeritud, siis ei laiene KKütS Riigihanke esemele ning kuna Kolmas isik teostab

referentsobjektidel ka hooldust ja remonti, on Kolmas isik järelikult tegelenud soojuse

tootmisega, kuna lõpuks toodab sooja katel katlasüsteemi kaudu.

5.10.3. Kolmas isik selgitas vastuses vaidlustusele, et kuigi „soojuse tootmine“ esitatud

lepingutes puudub, loeb Kolmas isik oma tegevust esitatud referentsobjektides siiski sarnaseks

tööks (soojusenergia tootmiseks). Kolmas isik esitas referentslepingud Kurtna katlamaja ja

Ahula katlamaja osas, millest nähtub kokkuvõtlikult, et Kurtna katlamajas teostab Kolmas isik

pelletikatla ja õlikatla hooldustöid, samuti avariihooldust (hooldusleping nr 01-240921) ning

Ahula katlamajas müüb Kolmas isik põlevkiviõli ja teostab samuti soojendusseadmete hooldust

ja avariitöid (ostu-müügileping nr 02-301224). RMK Sagadi katlamaja osas Kolmas isik

referentslepingut ei esitanud. Kolmas isik leiab, et kuna ta juhib katlamajade tööd kaugjuhtimise

teel ja garanteerivat hoolduse ja seadistamisega soojusenergia olemasolu katlamaja väljundites,

loeb ta tegevust „soojusenergia tootmiseks“.

5.10.4. Hankija ja Kolmanda isiku käsitlus osaühingu Struberg tegevusest referentsobjektidel

kui „soojuse tootmisest“ on ekslik.

5.10.4.1. KKütS § 6 lg 1 kohaselt on soojuse tootmine tegevus, mille tulemusena saadakse

tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia. KKütS § 1 lg 1 täpsustab seaduse kohaldumise

ulatust kaugküttevõrkudes, kuid soojuse tootmise mõiste KKütS § 6 lg-s 1 on kas või analoogia

korras siiski kohaldatav. Soojuse tootmise definitsioon KKütS-is viitab tegevuste kogumile,

mille tulemusena saadakse tarbimiskõlblik soojusenergia. Puudub igasugune põhjus väita, et

lokaalsel soojuse tootmisel (väljaspool kaugküttevõrke) peaks soojuse tootmist kuidagi teisiti

piiritlema (st justkui tegu ei peaks olema tegevusega, mille tulemusena saadakse soojusenergia).

Niisiis on asjakohane tugineda „soojuse tootmise“ üldmõistele KKütS-is, mis on samaväärne

„soojuse tootmise“ üldlevinud tähendusega, et hinnata pakkuja vastavust Tingimusele.

Järelikult on „soojuse tootmise“ sisustamiseks omakorda kohane tuvastada ammendavalt

tegevuste kogum, mille tulemusena saadakse soojusenergia ja võrrelda neid Kolmanda isiku

referentsidega.

5.10.4.2. Soojuse tootmine operaatorina hõlmab tervet rida tegevusi, mis tagavad tarbijale

lõpuks soojusenergia olemasolu. Täiemahulise operaatorina soojuse tootmise teenuse juurde

kuulub üldjuhul vähemalt järgmine, mida Kolmanda isiku referentsobjektid kogumis ei sisalda:

1) kütuse hankimine ja tarne korraldamine – operaator tagab tavajuhul katlamajale

vajaliku kütusevaru (nt pellet, põlevkiviõli, gaas vms) õigeaegselt ja optimaalse hinnaga. Ilma

kütuseta ei toimu soojuse tootmist.

Võrdluseks - Kurtna katlamaja referentsleping kütuse hankimist ette ei näe ning ka Sagadi

katlamaja puhul hankis kütust RMK ise;

2) katlamaja käitamine (opereerimine) – operaator juhib katla tööd, reguleerib põletit ja

soojusparameetreid vastavalt tarbimisele, käivitab ja seiskab katlaid vastavalt vajadusele ning

optimeerib tootmist. Opereerimine eeldab 24/7 valmisolekut ja pidevat monitooringut, et

soojusvarustus katkestuseta toimiks.

Võrdluseks – ühegi Kolmanda isiku referentsobjekti puhul ei nähtu tõenditest (k.a Kurtna ja

Ahula katlamajade lepingutest), et Kolmas isik oleks katlamaju käitanud/opereerinud ja tööd

juhtinud, vaid ta pakub Kurtna ja Ahula katlamajades siiski hooldust, k.a avariihooldust. Sagadi

katlamaja puhul pole niisugunegi teenus tõendatud;

3) seadmete hooldus ja remont – operaator muidugi tagab ka seadmete tehnilise

korrashoiu (tehes või ostes teenusena sisse suuresti sama, mida hõlmab hooldusteenus:

regulaarsed kontrollid, puhastused, seadistused, väiksemad remondid).

Võrdluseks - Kolmanda isiku Kurtna ja Ahula katlamajade referentsid hõlmavad tõesti

6 (13)

hooldustöid (Sagadi katlamaja puhul on hooldusegi teostamine tõendamata);

4) järelevalve ja valve (monitooring) – operaator peab katlamaja tööd pidevalt jälgima

(kas kohapeal mehitatult või distantsilt automaatika teel). Oluline on reageerida kohe, kui

ilmneb tõrge või häire, et vältida soojakatkestust.

Võrdluseks - Kolmas isik on oma seisukohas väitnud, et teostab kõigis referentskatlamajades

kaugjuhtimist. Samas ei ole kaugjuhtimise teostamine Kurtna ja Ahula katlamajade lepingutes

sätestatud, Sagadi katlamaja kohta ei ole lepingut esitatud. Veelgi enam - kaugjälgiminegi oleks

käsitletav „soojuse tootmise“ osana ainult siis, kui Kolmas isik on lepinguliselt kohustatud

tagama sooja tootmise – Kurtna ja Sagadi katlamaja puhul paistab lasuvat põhivastutus

tegelikult omanikul/operaatoril (Saku Maja, RMK). Kolmanda isiku seisukohast ega esitatud

lepingutest ei ole võimalik välja lugeda, et Kolmas isik kasutas kaugjuhtimist soojuse

katkematu tootmise tagamiseks referentsobjektidel;

5) avariiolukordade lahendamine – operaatorina tuleb tagada, et katlamaja rikke või

avarii korral saadakse kiiresti olukord kontrolli alla, tehakse parandused või rakendatakse

varukatlad. Tegemist on teenuse osaga, mis nõuab ööpäevaringset valmisolekut ja piisavat

kompetentsi. Hoolduslepingud tavaliselt ei kata avariide operatiivset likvideerimist mahus,

mida eeldatakse operaatorilt.

Võrdluseks - Kurtna katlamaja hoolduslepingus oli kokku lepitud ka avariihoolduse teostamises

ja reageerimisajad ning Ahula katlamaja kütuse ja hoolduse ostu-müügilepingus

ööpäevaringses valmisolekus. Samas tundub olema pigem tegemist siiski operaatori/soojuse

tootja (k.a automaatsetele) väljakutsetele reageerimisega, mitte ise operaatori rolli kandmisega.

Sagadi katlamajas ei ole niisugusegi kohustuse olemasolu tõendatud.

6) klienditeenindus ja soojuse müük – operaator, kes toodab sooja kas lõpptarbijale või

võrguettevõtjale, vastutab tarnelepingute eest ning peab tagama kliendi rahulolu. Eelnev

hõlmab arveldamist soojusenergia eest, klientide teavitamist, kaebuste lahendamist jms.

Võrdluseks - Kolmandal isikul niisugune roll esitatud referentslepingute järgi puudus. Kurtna

võrgupiirkonnas müüb soojust lõpptarbijatele AS Saku Maja. Ahula katlamaja puhul

klienditeeninduse ja soojuse müügi kohustus lepingus puudub. Sagadi katlamaja lepingut ei ole

esitatud;

7) keskkonna- ja ohutusnõuete tagamine ning regulatiivsete kohustuste järgimine –

operaatoril/soojuse tootjal endal peavad olema vajalikud load (keskkonna- ja tegevusluba, kui

nõutavad) ja kooskõlastused (k.a soojuse piirhinna kooskõlastus Konkurentsiametilt, kui

nõutav).

Võrdluseks - Kolmanda isiku puhul on soojuse tootjal lasuvad loa- ja kooskõlastuskohustused

täitmata.

Eelkõige on vastav punkt oluline Kurtna katlamaja puhul (mis on nö võrgu-, mitte

lokaalkatlamaja). Vaidlustuses on välja toodud, et Kurtna katlamaja keskkonnaluba oli Saku

Maja AS-il. Samuti on välja toodud, et kui Kolmas isik olnuks Kurtna katlamajas Saku Maja

AS-i asemel soojuse tootja, pidanuks ta kooskõlastama soojuse tootmise piirhinna

Konkurentsiametiga (KKütS § 9 lg 1 p 2).

5.10.5. Hankija ja Kolmanda isiku käsitlus, et katlamaja hooldus- ja remonditeenuse osutamine

on eraldivõetuna samastatav soojusenergia tootmisega, on õiguslikult ja sisuliselt väär.

Katlamaja regulaarne hooldamine (tehnosüsteemide korrashoid, seadmete kontroll, remont

jms) ei ole samastatav tervikliku sooja tootmise teenusega, mida operaatorina osutatakse.

Hooldusteenuse osutamise käigus ei toimu soojusenergia tootmist, vaid tagatakse seadmete

töökorras olek. Hooldustöö on vaid üks lõik kogu soojuse tootmise vastutusahelast, mitte kogu

ahel tervikuna. Hankija on ise TK-s eristanud soojuse tootmise teenust ja hooldusteenust (vt TK

p 16).

5.10.6. Hankija leiab vastuses vaidlustusele, et KKütS § 9 lg 1 p 2 piirhinna kooskõlastamise

kohustus ei kohaldu „antud hankemenetluse“ raames, sest Märjamaal on tegemist

lokaalkatlamajadega. Niisugune väide on ebaloogiline. Vaidlustaja viitas vaidlustuses KKütS §

7 (13)

9 lg 1 p-le 2 konkreetselt Kurtna katlamaja referentsobjekti kontekstis. Kurtna katlamaja

teenindab Kurtna võrgupiirkonda, mis allub selgelt KKütS-i regulatsioonile. Olukorras, kus

referentsobjektina esitatakse andmed katlamaja kohta, mis toodab sooja kaugküttevõrgu jaoks

KKütS-i tähenduses ja millele kohaldub KKütS, on täiesti asjakohane kontrollida, kas

Kolmandat isikut käsitleti praktikas „soojuse tootjana“ KKütS-i mõistes. Vaidlustaja jääb

seisukohale, et kui Kolmas isik olnuks Kurtna katlamajas soojuse tootjaks, pidanuks soojuse

tootmise piirhind olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga (KKütS § 9 lg 1 p 2). Hankija ega

Kolmas isik ei lükanud ümber Vaidlustaja väidet, et Kolmas isik ei ole Kurtna katlamajas

soojuse tootmise piirhinda kooskõlastanud, st, et Kolmas isik ei ole enda, Saku Maja AS-i ega

kellegi teise arvates Kurtna katlamajas soojust tootnud.

Lisaks, Kolmanda isiku esitatud Kurtna katlamaja hoolduslepingu kohaselt ei ole tal kohustust

tagada nt Saku Vallavolikogu 17.02.2005 määruse nr 2 „Kaugküttepiirkonna määramine Saku

vallas“ §-s 7 sätestatud kaugkütte kvaliteedinõudeid ega muid viidatud määrusest või

KKütS-st tulenevaid regulatiivseid kohustusi, mis seonduvad soojuse tootmisega ja soojuse

tootmise tingimustega. Eeltoodu kinnitab, et Kolmas isik ei ole ka regulatiivses mõttes Kurtna

katlamajas soojust tootnud. Kolmas isik ei ole kandnud ka regulatiivset vastutust, mis on

lahutamatu osa operaatori/soojuse tootmise teenusest.

5.10.7. Eelviidatust nähtub, et Kolmanda isiku tegevused referentsobjektidel kogumis ei ole

käsitletavad „operaatorina soojuse tootmisena“. Vaidlustaja rõhutab veelkord ka seda, et Sagadi

katlamaja puhul pole referentslepingut esitatud.

5.10.8. Kolmas isik on 05.08.2025 vastuses vaidlustusele teatanud: Tunnistame, et pole

klientidele pakkunud „operaatorina soojuse tootmist“.

Vaidlustaja juhib tähelepanu, et vaidlusalune Tingimus nimelt nõudiski „operaatorina soojuse

tootmist“. Arvestades, et Kolmas isik on selgelt omaks võtnud, et ta ei ole pakkunud

referentsobjektidel „operaatorina soojuse tootmist“ ehk tal puudub Riigihankes

kvalifitseerimiseks nõutud kogemus, ei saa Kolmanda isiku Tingimusele mittevastavuses olla

mõistlikku vaidlust.

5.10.9. Hankija leiab vastuses vaidlustusele, et juhul, kui vaidlustuskomisjon nõustub, et

„soojuse tootmist“ tuleks mõista KKütS-i tähenduses, on kvalifitseerimistingimus vastuolus

RHS § 98 lg-ga 1 ja konkurentsiseaduse (edaspidi KonKS) § 1 lg-ga 1.

Hankija väide tuleb jätta tähelepanuta, sest vaidlustuse esemeks ei ole Tingimuse õiguspärasus,

vaid Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks ning lähtuda tuleb Tingimuse kehtivast

sõnastusest.

Teisalt on Hankija avaldus ka sisuliselt arusaamatu. Hankija on Tingimuse ise sätestanud ja

pidanud vajalikuks kontrollida pakkuja varasemat kogemust nimelt „operaatorina soojuse

tootmisel“. Kvalifitseerimistingimust, mis vastab Riigihanke esemele ja eesmärgile ei muuda

õigusvastaseks see, et Hankijal ei ole võimalik kvalifitseerida katlamajadega mistahes suvalisi

seoseid omavaid ettevõtjaid.

6. Hankija, Märjamaa Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

6.1. Kolmas isik andis Tingimuse (vt käesoleva otsuse p 5.1) täitmiseks pakkumuses info kolme

katlamaja kohta, mis jäid Tingimuse (viimase viie aasta jooksul ning kolme vähemalt 600kW

katlasüsteemi) parameetritesse ning teenuse hulka kuulus katlamaja hooldus, vajadusel remont

ning et katlaid juhitakse kaugjuhtimise teel. Nii pakkumuses kui selgituses andis osaühing

Struberg järgmise info:

1) paigaldas pelleti- ja õlikatla AS Saku Maja, Kurtna asula katlamajja;

2) rekonstrueeris RMK Sagadi katlamaja;

3) ehitas Kaes OÜ Ahula katlamaja seadmestiku koos ohutus- ja juhtautomaatikaga.

8 (13)

Muuhulgas teostab osaühing Struberg nimetatud objektidel hooldust ning remonti.

6.2. Hankija ei olnud täpsustanud, kas operaatorina soojuse tootmine pidi sisaldama kütuse

hankimist. Vaidlustaja viitab vaidlustuses järgmisele asjaolule: Juhul, kui Kurtna katlamaja

soojuse tootja ja Kurtna võrgupiirkonna võrguettevõtja erineks (st soojuse tootjaks oleks

näiteks Struberg OÜ), peaks soojuse tootja samuti eraldi piirhinna kooskõlastama (KKütS § 9

lg 1 p 2). Hankija märgib, et Vaidlustaja on viidanud KKütS-ile, mille § 1 lg 1 sätestab, et

käesolev seadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi

kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist.

Hankija leiab, et antud säte ei kohaldu Riigihanke raames, sest tegemist on

lokaalkatlamajadega.

6.3. Hankija hangib hankemenetlusega Märjamaa hallatavate asutuste hoonetele aastaringse

hooajaline soojusenergia ostu perioodil 01.09.2025 kuni 31.08.2034. Hankelepingu projekti

p-is 2.2 on sätestatud: Lepingu objektiks on muuhulgas vara hooldus, remont ning investeering

vastavalt riigihanke „Märjamaa valla väikekatlamajadele operaatori leidmine 2025– 2034”

(viitenumber 238645) Lisa 1 punktis 9 kuni 14 märgitud osas ning p-is 2.3: Vara hoolduse ning

investeeringute eesmärgiks on tagada vara (sh hooldatavate süsteemide, tarindite ja seadmete)

energiasäästlik, eesmärgipärane ilma häireteta töö ja operatiivne mittevastavuste

kõrvaldamine ning kliendi rahulolu. Seejuures peavad olema täidetud järgmised põhinõuded:

- mehaaniline tugevus ja püsivus, stabiilsus;

- tuleohutus;

- hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus;

- kasutusohutus;

- mürakaitse;

- tervisekaitse;

- energiasäästlikkus.

6.4. Hankijale teadaolevalt ei käsitle Eestis ükski õigusakt mõistet „operaatorina soojuse

tootmine“, mis kehtiks antud objektide puhul ehk mitte-kaugkütte piirkonnas soojuse tootmist.

Kuna Hankija ei ole täpselt sätestanud mõistet „soojuse tootmine operaatorina“, siis ei ole

Hankijal alust jätta osaühingut Struberg kvalifitseerimata. Lõpuks toodab sooja katel

katlasüsteemi kaudu.

6.5. Hankija on seisukohal, et kui vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustaja seisukohaga, mille

kohaselt soojuse tootmise puhul peaks aluseks võtma ka KKütS-is sätestatud mõiste „soojuse

tootmine“, siis on Tingimus vastuolus RHS § 98 lg-ga 1 (kvalifitseerimise tingimused peavad

vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja

otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed) ning KonKS § 1 l-ga 1, sest piiraks oluliselt

teiste pakkujate võimalust hankemenetluses osaleda.

7. Kolmas isik, osaühing Struberg, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7.1. Riigihankes ei ole nõutud, et tingimuseks on avalikud andmed. Kolmas isik on tegelikult

näidatud ettevõtetele soojust tootnud. Kuna osaühing Struberg juhib katlamajade tööd

kaugjuhtimise teel ja garanteerib hoolduse ja seadistamisega soojusenergia olemasolu

katlamaja väljundites, loeb Kolmas isik seda soojusenergia tootmiseks.

7.2. Kurtna katlamajas on osaühingul Struberg „Hooldusleping nr. 01-240921“ alates

24.09.2021, kus on ära toodud tööd, mida hooldaja peab tegema. Kogu katlamaja soojusenergia

tootmiseks töös hoidmine on hooldaja kohustuseks. Hooldaja juhib kogu katlamaja tööd

kaugjuhtimise seadmetega.

9 (13)

7.3. RMK Sagadi Metsakeskuse katlamajas teostab osaühingu Struberg sarnaselt Kurtna

katlamajaga katlamaja hoolduse teenust. Seal puudub osaühingul Struberg kirjalik leping. Tööd

teostatakse korrapõhiselt, aga katlamaja töös hoidmine kliendile vajaliku soojusenergia

saamiseks on Kolmanda isiku teostada. Juhtimine toimub kaugjuhtimise teel. Kohal käiakse

korra kuus katelseadmete hoolduseks.

7.4. Kaes OÜ Ahula katlamaja töös hoidmise kohta on Kaes OÜ ja osaühingu Struberg vahel

sõlmitud leping „Katlamaja kütuse ja hoolduse ostu- müügileping nr. 02-3012124“. Selle alusel

teostab Kolmas isik katlamajas kõik tegevused, mis on vajalikud soojusenergia tootmiseks.

Kuna Kaes OÜ rentis ajutiselt köetavat tööstushoonet Ahulas, on leping tähtajaline. Pikema

lepingu sõlmib Kolmas isik Aegviidu tööstushoone kütmiseks selle valmimisel.

7.5. Kolmas isik on seisukohal, et kuigi konkreetselt „Soojuse tootmine“ osaühingu Struberg

lepingutes puudub, tegeleb Kolmas isik sarnase tööga. Kuna Riigihankes on tegemist väga

väikeste katlamajadega (keskmiselt 150 kW, suudab Kolmas isik need katlamajad seada

vajalikule soojusenergia tootmise tasemele ja juba siin tegeleda „operaatorina soojusenergia

tootmisel“.

Kolmas isik tunnistab, et pole klientidele pakkunud „operaatorina soojusenergia tootmist“.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Tingimus on kehtestatud Hankepassi (täiendavate selgitustega) IV osas

Kvalifitseerimistingimused jaotises C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE:

Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud

täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad

võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta

vanuseid kogemusi.

Viide seadusele:

RHS § 101 lg 1 p 2 nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise

lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende

maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta.

RHS § 101 lg 2 hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui

36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta.

Tingimuse selgitus:

Pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (juuni 2020 kuni juuni 2025) olema tootnud

operaatorina soojust vähemalt 600kW katlasüsteemiga vähemalt kolmel erineval objektil.

Tingimuse kirjeldus:

Minimaalne teostatud tööde arv: 3

Kirjeldus: Pakkuja toob välja info objekti, lepingupartneri, lepingu maksumuse ning lepingu

tähtaja kohta.

RHR-i kohaselt ei ole mingeid selgitusi Tingimuse kohta enne pakkumuste esitamist Hankijalt

küsitud ning Hankija ei ole neid ka ise andnud.

9. Tõendamaks enda vastavust Tingimusele esitas osaühing Struberg oma pakkumuses

Hankepassis järgmised andmed:

1. AS Saku Maja, Kurtna asula katlamaja, pelletikatel 500 kW ja õlikatel 1000 kW. Teostame

katlamaja hooldust ja vajadusel remonti (oleme paigaldanud pelleti- ja õlikatla, ehitanud välja

kaugjuhtimisega automaatika). Kontaktisik [---].

2. RMK Sagadi katlamaja, pelletikatel 700 kW ja õlikatel 1000 kW. Teostame katlamaja

hooldust ja vajadusel remonti (pelletikatla kolle, põleti, kütuse mahuti ja automaatika on meie

poolt ümber ehitatud). Kontaktisik [---]

10 (13)

3. Kaes OÜ Ahula katlamaja, õlikatel 1000 kW. Teostame katlamaja hooldust, kütuse tarnet ja

teostame vajalikud remonditööd. [---] Sel aastal ehitame neile Aegviidus uue katlamaja ja

soojusenergia jaotuse.

10. 02.07.2025 esitas Hankija osaühingule Struberg järgmise küsimuse1: Pakkuja peab olema

viimase viie aasta jooksul (juuni 2020 kuni juuni 2025) olema tootnud operaatorina soojust

vähemalt 600kW katlasüsteemiga vähemalt kolmel erineval objektil. Pakkuja toob välja info

objekti, lepingupartneri, lepingu maksumuse ning lepingu tähtaja kohta.

Meil on toodud referentside kohta täiendavaid küsimusi:

1. AS Saku Maja, Kurtna asula katlamaja - millal leping sõlmiti ja kui läbi riigihangete registri,

siis palun viidet. Samuti sooviks infot, mis on täpsemalt lepingu sisu.

2. RMK Sagadi katlamaja - millal leping sõlmiti ja kui läbi riigihangete registri, siis palun

viidet. Samuti sooviks infot, mis on täpsemalt lepingu sisu.

3. 3. Kaes OÜ Ahula katlamaja - millal leping sõlmiti ja kui läbi riigihangete registri, siis palun

viidet.

04.07.2025 vastas osaühing Struberg:

[---]

1. AS Saku Maja Kurtna asula katlamaja hoolduse leping sõlmiti 24.09.2021. Riigihange

sõlmiti ainult katlamaja rekonstrueerimise kohta. Hoolduslepingu sisuks on katelde põhi-,

vahe- ja avariihooldus. Katlaid juhitakse kaugjuhtimise teel, mille automaatika me

renoveerisime. Hoolduse hulka kuulub veel kogu katlamaja seadmete kontroll ja hooldus kuni

soojamõõtjani. Remondi vajadusel teostame tööd hinnapakkumiste alusel.

2. RMK Sagadi katlamaja hooldus toimub teostatud tööde aktide alusel. Katlamaja kateldele

teostame põhi-, vahe- ja avariihooldust. Katlaid juhitakse kaugjuhtimise teel. Automaatika

ehitasime välja ise. Hoolduse hulka kuulub ka kogu katlamaja töö seire ja vajadusel häälestus.

Remondi tööd teostame vastavalt pakkumistele.

3. Kaes OÜ Ahula katlamaja ehitasime kliendi soovil ajutise katlamajana. Leping sõlmiti

30.12.2024 ja kehtib kuni 1.08.2025. Sel sügisel kolib klient Aegviitu. sügisel ehitame sinna uue

soojusega varustamise süsteemi ja teeme juba tähtajatu hoolduslepingu. Praegu kuulub meie

teenuse hulka kogu katlamaja opereerimine ja kütusega varustamine. Sarnane leping on kokku

lepitud ka Aegviidu katlamaja hoolduseks.

11. Korraldusega tunnistas Hankija muuhulgas edukas osaühingu Struberg ning kvalifitseeris

osaühingu Struberg järgmise põhjendusega: Hankija oli RHS § 101 lõike 1 punkti 2 alusel

kvalifitseerimistingimustes ette näinud, et pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (juuni

2020 kuni juuni 2025) tootnud operaatorina soojust vähemalt 600kW katlasüsteemiga

minimaalselt kolmel erineval objektil. Pakkuja toob välja info objekti, lepingupartneri, lepingu

maksumuse ning lepingu tähtaja kohta.

Pakkujal osaühing Strubergil (11321078) olid nõutud tõendid kolme objekti kohta esitatud ning

Hankija küsis nende koha täpsustava küsimuse, millele vastati tähtaegselt. Pakkuja on

operaatorina tootnud soojust nimetatud ajavahemikus kolmel erineval objektil, mille

koguvõimsused ületavad 600kW.

12. Vaidlustusmenetluses väidab Hankija, et Tingimuses kasutatud mõistet „operaatorina

soojuse tootmine“, mis kehtiks mitte-kaugkütte piirkonnas soojuse tootmise kohta, ei käsitle

ükski Hankijale teadaolev õigusakt ning ka Hankija ei ole täpselt sätestanud mõistet „soojuse

tootmine operaatorina“. Samas ei ole Hankija selgitanud, kuidas tema hinnangul tuleks mõistet

„soojuse tootmine operaatorina“ Tingimuses sisustada.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija möönab, et ei ole mõistet „soojuse

tootmine operaatorina“ RHAD-is avanud, tuleb selle sisustamisel lähtuda analoogiast

õigusaktidega ning mõiste tavatähendusest.

1 Küsimuse ID 982661.

11 (13)

Vaidlustuskomisjon leiab, et „soojuse tootmise“ mõiste KKütS § 6 lg-s 1 on Tingimusele

analoogia korras kohaldatav. KKütS § 6 lg 1 kohaselt on soojuse tootmine tegevus, mille

tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia. Asjakohane on tugineda

„soojuse tootmise“ üldmõistele KKütS-is ka seetõttu, et see on samane „soojuse

tootmise“ tavatähendusega. Hankija on lisanud KKütS-i mõistele „soojuse

tootmine“ täiendavalt sõna „operaatorina“, mis vaidlustuskomisjoni arvates pigem rõhutab, et

„soojuse tootmine“ peab vastama mingile konkreetsele tingimusele ega saa olla hõlmatud

igasuguse tegevusega, mida mõni isik katlamajaga seoses teeb (nt hooldus ja remont).

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et katlamaja hoolduse teostamine ei ole käsitletav

„soojuse tootmisena operaatorina“ Tingimuse mõttes. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et

Hankija ise on eristanud TK p-is 16 soojuse tootmist (alapunkt 3) ja katlamaja haldus- ja

hooldusteenust (alapunkt 5). Samuti juhib vaidlustuskomisjon tähelepanu sellele, et RHS-i

kohaselt peab hankija kontrollima taotleja või pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimusele,

mitte seda, kas taotleja või pakkuja on teostanud kvalifitseerimise tingimuses sätestatule

sarnaseid tegevusi.

13. Vastuses vaidlustusele märgib Hankija, et juhul, kui vaidlustuskomisjon nõustub, et

„soojuse tootmist“ tuleks mõista KKütS-i tähenduses, on Tingimus vastuolus RHS § 98 lg-ga 1

ja KonKS § 1 lg-ga 1.

Vaidlustuskomisjon märgib esmalt, et käesoleva vaidlustuse esemeks ei ole Tingimuse

õiguspärasus vaid Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks. Hankemenetluse

praeguses etapis ei ole vaidlus RHAD-i õiguspärasuse üle enam võimalik ning lähtuda tuleb

Tingimuse kehtivast sõnastusest, seda vajadusel sisustades.

Vaidlustuskomisjonile jääb arusaamatuks, miks Hankija leiab, et kui „soojuse tootmist“ mõista

KKütS-i tähenduses, on see vastuolus RHS § 98 lg-ga 1 ja KonKS § 1 lg-ga 1. Hankija on

Tingimuse RHAD-is ise sätestanud, pidades vajalikuks kontrollida pakkujate varasemat

kogemust „soojuse tootmisel operaatorina“. Hanke- ega vaidlustusmenetluses ei ole Hankija

arusaadavalt selgitanud ega püüdnudki seda teha, kuidas ja miks tuleb tema arvates mõistet

„tootnud operaatorina soojust“ sisustada, kui seda mitte teha lähtudes analoogia korras

KKütS-ist või tavatähendusest, mille kohaselt katlamaja hooldus ei ole soojuse tootmine.

Hankija väide, et see, et „soojuse tootmist“ tuleks mõista KKütS-i tähenduses on vastuolus

KonKS § 1 lg-ga 1, ei ole KonKS § 1 lg 1 sisu arvestades, vaidlustuskomisjonile ka sisuliselt

arusaadav.

14. Vaidlustuskomisjonile ei ole arusaadav ka see, kuidas puutuvad käesolevasse vaidlusse

Hankija vastuses vaidlusele tervikuna välja toodud Hankelepingu projekti p-id 2.2 ja 2.3 (vt

käesoleva otsuse p 6.3). Juhul, kui nende tsiteerimise eesmärgiks on näidata, et Hankelepingu

projektis sisalduvad ka tööd, mida Kolmas isik on täitnud, osutades referentslepingute puhul

katlamajade hoolduse ja remonditeenust, märgib vaidlustuskomisjon, et hankemenetluses tuleb

kontrollida pakkujate vastavust konkreetselt kvalifitseerimise tingimustele, mitte sellele, kas

hankelepingu alusel tuleks teha (muuhulgas) ka töid, mille tegemisele pakkuja kvalifitseerimise

tingimusele vastavuse tõendamisel viitab.

15. Vaidlust ei saa olla selles, et Tingimuse kohaselt peab pakkujal olema vähemalt 3

referentsobjekti, kus pakkuja on operaatorina soojust tootnud ja seda vähemalt 600kW

katlasüsteemiga katlamajades. Seega, juba siis, kui Kolmanda isiku esitatud kolmest

referentsobjektist üks on niisugune, kus osaühing Struberg ei osutanud operaatorina soojuse

tootmise teenust, ei vasta Kolmas isik Tingimusele ja tuleb jätta kvalifitseerimata.

16. Vaidlustusmenetluses esitas Kolmas isik AS-iga Saku Maja 24.09.2021 sõlmitud

Hoolduslepingu nr 01-240921 ja Kaes OÜ-ga 30.12.2024 sõlmitud Katlamaja kütuse ja

hoolduse ostu- müügilepingu nr 02-301224. Kolmanda katlamaja referentslepinguna nimetatud

RMK Sagadi Metsakeskuse katlamaja kohta selgitas Kolmas isik vastuses vaidlustusele, et

12 (13)

teostab RMK Sagadi Metsakeskuse katlamajas hoolduse teenust, kuid seal puudub osaühingul

Struberg kirjalik leping.

17. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi juhul, kui Kaes OÜ-ga 30.12.2024 sõlmitud Ahula

Katlamaja kütuse ja hoolduse ostu- müügilepingust nr 02-301224 võib tuleneda, et osaühing

Struberg toodab seal ka soojusenergiat (vt Lepingu p-i Ostja kohustub esimene alapunkt Andma

soojusenergia tootmise seadmed tasuta Müüja (s.o osaühingu Struberg) tasuta Müüja kasutusse

lepingu perioodiks soojusenergia tootmise eesmärgil), siis AS-iga Saku Maja 24.09.2021

sõlmitud Hoolduslepingust nr 01-240921 ja RMK Sagadi Metsakeskuse katlamajaga seotud

asjaoludest ei nähtu, et Kolmas isik oleks nendes katlamajades mingil kujul tootnud

operaatorina soojusenergiat.

18. AS-iga Saku Maja sõlmitud Hooldusleping nr 01-240921 käsitleb üksnes Kurtna asula

katlamaja hooldust ning selles puuduvad igasugused viited, et lisaks katlamaja hooldusele

osutab osaühing Struberg veel mingeid teenuseid, sh toodaks soojusenergiat.

Vaidlustuskomisjon leiab, et käsitlus, et katlamaja hooldus- ja remonditeenuse osutamine on

eraldivõetuna samastatav soojusenergia tootmisega, on väär. Katlamaja regulaarne hooldamine

(tehnosüsteemide korrashoid, seadmete kontroll, remont jms) ei ole samastatav tervikliku sooja

tootmise teenusega, mida operaatorina osutatakse. Hoolduse käigus ei toimu soojusenergia

tootmist, vaid tagatakse üksnes (soojusenergia tootmiseks vajalike) seadmete töökorras olek.

19. Kuna RMK Sagadi Metsakeskuse katlamaja osas puudub Kolmanda isiku väitel leping,

mistõttu seda pole hanke- ega vaidlustusmenetluses esitatud, ei ole vaidlustuskomisjoni

hinnangul millegagi tõendatud, et Kolmas isik osutaks RMK Sagadi Metsakeskuse katlamajas

lisaks hooldusteenusele ka mingit teenust, mida võiks käsitleda „operaatorina soojuse

tootmisena“ Tingimuse mõttes.

20. Vastuses vaidlustusele on Kolmas isik sõnaselgelt kinnitanud, et ta pole klientidele

pakkunud „operaatorina soojusenergia tootmist“. Samas nimetab Kolmas isik, et kuna osaühing

Struberg juhib katlamajade tööd kaugjuhtimise teel ja garanteerib hoolduse ja seadistamisega

soojusenergia olemasolu katlamaja väljundites, loeb Kolmas isik seda soojusenergia

tootmiseks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Tingimusele vastamiseks pidi pakkuja

olema „tootnud operaatorina soojust“, kuid Kolmas isik kinnitab, et pole klientidele pakkunud

„operaatorina soojusenergia tootmist“, saab järeldada üksnes seda, et Kolmas isik kinnitab ise,

et ta Tingimusele ei vasta.

21. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et osaühing Struberg ei vasta Tingimusele,

mistõttu Hankija otsus osaühingu Struberg kvalifitseerimiseks on vastuolus RHS § 98 lg-ga 51

ning tuleb tunnistada kehtetuks.

22. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

22.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude

hüvitamiseks summas 3827 eurot ilma käibemaksuta, 17,80 tunni õigusabi osutamise eest,

tunnihinnaga 215 eurot tunnis (ilma km-ta).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustusasja mahtu ja keerukust on

Vaidlustaja menetluskulud mõnevõrra üle paisutatud. Vaidlustusasi ei ole sisult keeruline ega

ole ka eriti mahukas. Vaidlustuskomisjon leiab, Vaidlustaja õigusabikulud on põhjendatud ja

vajalikud 13 tunni ulatuses, kogusummas 2795 eurot (ilma km-ta), mis tuleb Hankijalt välja

mõista.

13 (13)

Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.

22.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik