Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord

MINISTRI MÄÄRUS

01.09.2025 nr 45

Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus kehtestab elektromagnetvälju iseloomustavate füüsikaliste suuruste (edaspidi väljasuurused) hindamise korra ja piirväärtused elu- ja puhkealadel, elamutes, lasteasutustes, koolides, haiglates ning muudes ühiskasutusega hoonetes ja kohtades, kus inimene võib viibida (edaspidi elukeskkond). (2) Määrus käsitleb väljasuuruste piirväärtusi mitteioniseeriva kiirguse spektrivahemikus 0 Hz kuni 300 GHz. (3) Määrusega kehtestatud väljasuuruste piirväärtused on aluseks elektromagnetvälja- tasemete (edaspidi väljatase) ja ohutuskriteeriumide hindamisel elukeskkonnas. (4) Määrusega kehtestatakse piirväärtused järgmistele väljasuurustele: 1) elektrivälja tugevus (E); 2) magnetväljatugevus (H) või magnetvootihedus (B); 3) võimsustihedus (S). (5) Piirväärtus on maksimaalselt lubatud väljatase elukeskkonnas. § 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on vähendada tehiselektromagnetväljade toimest tuleneda võivaid terviseriske elukeskkonnas. § 3. Ohutsoon Ohutsoon on ala kiirgusallika ümbruses, kus summaarne väljatase ületab määrusega kehtestatud piirväärtusi. Ohutsooni piiriks loetakse kaugust kiirgusallikast, millest väljaspool summaarne väljatase vastab kehtestatud piirväärtustele. § 4. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elukeskkonnas on kehtestatud määruse lisas. § 5. Mitteioniseeriva kiirguse hindamise kord

2

(1) Mitteioniseerivat kiirgust, sealhulgas mitmesageduslikke või mitme kiirgusallikaga väljatasemeid, arvutatakse, modelleeritakse või mõõdetakse ning hinnatakse elukeskkonnas piirväärtuste suhtes vastavalt ICNIRP, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITU) või muu rahvusvaheliselt tunnustatud pädeva asutuse asjakohastele soovitustele. (2) Arvutatud, modelleeritud või mõõdetud summaarsed väljatasemed elukeskkonnas ei tohi ületada lisa punktis 2 nimetatud piirväärtuseid. (3) Väljatasemete hindamiseks vajalike mõõtmiste teostajal peab olema akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus. (4) Väljatasemete määramiseks rakendatavad mõõtevahendid, mõõte- ja arvutusmeetodid, samuti personali oskused peavad vastama aja- ja asjakohastele soovitustele, standarditele või muudele samaväärsetele dokumentidele. Hindamise aluseks olevaid väljasuurusi tuleb mõõta jälgitavalt kalibreeritud mõõteriistadega. (5) Määruse nõuetele vastava väljataseme ulatuse ja terviseohutuse hindamiseks tuleb määrata kiirgusallika ohutsoon järgmistel tingimustel: 1) ohutsoon tuleb määrata enne kiirgusallika paigaldamist või paigaldamistingimuste muutmist kõigi elektromagnetvälja allikate ümbruses, millel on vastavalt elektroonilise side seadusele raadioseadmete paigaldamise tingimuste Terviseametiga kooskõlastamise kohustus või muudel terviseohutuse hindamiseks vajalikel juhtudel; 2) kiirgusallika ohutsooni ulatuse hindamine ja määramine arvutuste, modelleerimise või mõõtmiste teel toimub vastavalt asjakohastele ITU või muu rahvusvaheliselt tunnustatud pädeva asutuse soovitustele. (6) Kõrvaliste isikute pääs kiirgusallika ohutsooni või viibimine seal peab olema piisavalt ja asjakohaselt tõkestatud vastava juurdepääsupiirangu ja ohumärgistusega. § 6. Määruse rakendamine (1) Enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud kiirgusallikate suhtes rakendatakse § 5 lõiget 6 alates 1. jaanuarist 2029. a. (2) Alates käesoleva määruse jõustumisest paigaldatavate kiirgusallikate suhtes rakendatakse § 5 lõiget 6 alates 1. jaanuarist 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused

Sotsiaalministri 01.09.2025 määrus nr 45

„Nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamiseks elukeskkonnas ja mitteioniseeriva

kiirguse hindamise kord“ Lisa

Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused

1. Piirväärtused kehtestatakse arvutuste, modelleerimise või mõõtmise teel saadud väljatasemete hindamiseks inimese tervisele mõjuda võivate kahjulike füüsikaliste tegurite seisukohast. 2. Väljasuuruste piirväärtused (efektiivväärtused) sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest on esitatud alljärgnevas tabelis.

Sagedus f Elektrivälja tugevus E (V/m)

Magnetvälja- tugevus H (A/m)

Magnetvoo- tihedus B (µT)

Võimsus- tihedus S (W/m2)

Keskmistamise aeg (minut)

0–1 Hz – märkus b 3,2*104 4*104 – −märkus d

1–8 Hz 10 000 3,2*104/f2 4*104/f2 – −märkus d

8–25 Hz 10 000 4000/f 5000/f – −märkus d

0,025–0,8 kHz

250/f 4/f 5/f – −märkus d

0,8–3 kHz 250/f 5 6,25 – −märkus d

3–100 kHz

87 5 6,25 – −märkus d

100–150 kHz

87 5 6,25 – 6

0,15–1 MHz

87 0,73/f 0,92/f – 6

1–10 MHz 87/f0,5 0,73/f 0,92/f – 6

10–400 MHz

28 0,073 0,092 2 6

400–2000 MHz

1,375 f0,5 0,0037 f0,5 0,0046 f0,5 f/200 6

2–10 GHz 61 0,16 0,20 10 6

10–300 GHz

61 0,16 0,20 10 68 / f1,05

Märkused tabeli kasutamiseks: a) piirväärtuse arvutamisel tuleb sagedus f võtta tabeli vastava rea sagedusühikutes; b) sagedustel alla 1 Hz ei tohi elektrivälja tugevus ületada 25 kV/m; c) võimsustiheduse S piirväärtused on esitatud kaugvälja tingimustel tasandlaine jaoks; d) keskmistamise aeg püsiva välja mõõtmisel: – sagedustel 0 Hz – 100 kHz on määrav mõõdetud väljasuuruse suurim efektiivväärtus; – sagedustel 100 kHz –10 GHz on väljasuuruse efektiivväärtuste keskmistamise aeg vähemalt 6 minutit; – sagedustel üle 10 GHz arvutatakse väljasuuruse efektiivväärtuste keskmistamise minimaalne aeg valemiga 68 / f1,05, kus f väärtus võetakse gigahertsides; e) kõrgsageduslike impulssväljade hindamisel: – sagedustel kuni 100 kHz ei tohi elektrivälja tugevuse ja magnetväljatugevuse tippväärtused ületada 1,5-kordset piirväärtust; – sagedustel 100 kHz kuni 10 MHz ei tohi elektrivälja tugevuse ja magnetväljatugevuse tippväärtused ületada 6,93 * f0,664-kordset piirväärtust, kus f väärtus võetakse megahertsides;

– sagedustel 10 MHz kuni 300 GHz ei tohi elektrivälja tugevuse ja magnetväljatugevuse tippväärtused ületada 32-kordset piirväärtust.

Sotsiaalministri määruse „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja

hindamise kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega ajakohastatakse mitteioniseeriva kiirguse elukeskkonna nõuded ja hindamise kord eesmärgiga vähendada tehiselektromagnetväljade toimest tuleneda võivaid terviseriske elukeskkonnas ja tagada parem rahvatervise kaitse. Seni (aastast 2002) kehtivad nõuded on aegunud, sisaldavad ebavajalikke sätteid ning ei taga alati piisavat õigusselgust ega kaitset olukordades, kus inimesed võivad juhuslikult sattuda elektromagnetväljade ohutsooni. Määrusega kehtestatakse terviseohutuse tagamiseks piirväärtused tehislike allikate põhjustatud elektromagnetkiirguse tasemetele elukeskkonnas ja avalikus ruumis. Nagu varasemas määruseski lähtutakse normimisel rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitse komisjoni (edaspidi ICNIRP) soovitustest. Määrusega nähakse ette nõuded ja meetodid elektromagnetväljade tasemete hindamiseks ja ohutsoonide pädevaks määramiseks elukeskkonnas, sealhulgas elamutes, koolides, lasteasutustes, haiglates ja muudes kohtades, kus inimesed viibivad või võivad viibida. Määrus on järgimiseks kiirgusallika omanikele, kui kiirgusallika efektiivne kiirgusvõimsus ületab 100 W). Sellised allikad on näiteks püsipaigaldusega ning töötavad raadio- ja elektriseaded (mobiilside tugi- ja vahejaamad, raadio-tv saatejaamad, muud saatjad, radarid, alajaamad jm). E- äriregistri andmetel on elektroonilise side teenusega seotud 331 ettevõtet, neist 274 põhitegevusalana. Võrreldes kehtiva määrusega1 kehtestatakse uue nõudena kõrvaliste isikute kiirgusallika ohutsooni pääsu või viibimise tõkestamine olukorrale vastava asjakohase juurdepääsupiirangu ja ohumärgistusega. Terviseamet kooskõlastab operaatoritega praegu raadio- ja telejaamade ning mobiilside tugijaamade ümbruses küll tervisele ohutu kauguse antennide saatesuundadel, ent reeglina ei teavitata antenni valdaja poolt inimesi ohualast ega ole rakendanud piisvaid meetmeid inimeste viibimise tõkestamiseks sellises ohualas. See võib kaasa tuua juhusliku kokkupuute piirväärtusi ületava kiirgusega. See kujutab endast terviseriski, eriti haavatavate rühmade (lapsed, rasedad, krooniliste haigustega inimesed) jaoks. Muudatus võib kaasa tuua mõõdukaid lisakulusid ja halduskoormuse kasvu teenusepakkujatele, kes peavad uute tugijaamade (alates 1. jaanuarist 2026) puhul vajadusel planeerima ka sobiva juurdepääsupiirangu ja märgistuse (nt turvaaed, lukustus, silt). Olemasolevatele jaamadele kehtestatud üleminekuperiood (1. jaanuar 2029) aitab vältida ootamatuid investeeringuid ja võimaldab kulude hajutamist ajas. Halduskoormust aitab tulevikus vähendada sageduslubade ja raadiosaateseadmete

paigaldamisega seotud mentluslike protsesside automatiseerimine. Teadaolevalt 5G

tehnoloogiaga seoses planeeritakse keskkkonda rohkem seadmeid, mille paigaldamise

tingimused peavad mobiilside ettevõtjad Terviseametiga kooskõlastama. Uue loodava

keskkonnatervise infosüsteemi plaanitava lahenduse kohaselt hakkaksid ettevõtjad

Terviseametiga sageduslubade ja taotluste teemal suhtlema läbi infosüsteemi kiiremini ja

efektiivsemalt, parandades teenuse kvaliteeti ja automatiseerides menetluslikke protsesse, mille

tulemusel on eeldatav ka ettevõtete halduskoormuse vähendamine ja Terviseameti töökoormuse

vähendamine. Plaanitud muudatused puudutavad elektroonilise side seadust.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/163816.

2

Terviseameti töökorraldus ja järelevalve maht ei muutu, kuna sisulised muudatused kehtiva

määrusega võrreldes puuduvad. Kiirgusallika valdajad peavad küll ohutsoonid märgistama ja

nende juurdepääsu takistama, kuid see Terviseameti koormust ei tõsta, sest järelevalve raames

nt märgistuse kontrollimine lisatööd juurde ei tekita.

1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Määrus on tehtud koostöös Terviseametiga (Jaan Mell, Leena Albreht, Svante Nõmmik, Natalja Šubina, Margus Korsjukov ning endine töötaja Rasmus Pruus). Määruse koostamisel konsulteeriti ka raadiokiirguse ekspertide ja teiste valdkonna asjatundjatega (Hiie Hinrikus, Lauri Kütt, Tarmo Koppel, Jüri Jõema, Arvo Rammus, Viljo Allik jt). 1.3. Märkused Määrus on seotud rahvatervishoiu seaduse (RT I, 02.01.2025, 3) jõustumisega 2025. aasta 1. septembril. Määrusega asendatakse seni kehtinud sotsiaalministri 21. veebruari 2002. a määrus2 nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (edaspidi määrus nr 38). Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 4 alusel. Määruse koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.3 Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest paragrahvist ja ühest lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrus laieneb elu- ja puhkealadele, elamutele, lasteasutustele, koolidele, haiglatele ja muudele ühiskasutusega hoonetele ja kohtadele, kus inimene püsivamalt viibida võib. Paragrahvi üks sätted lähtuvad rahvusvahelisest praktikast ning katab laiapõhjalise sagedusvahemiku 0 Hz kuni 300 GHz, mis on kooskõlas ICNIRP soovitustega4. Need soovitused on rahvusvaheliselt laialdaselt kasutuses, neid soovitab järgida ka Maailma Terviseorganisatsioon (edaspidi WHO). Paragrahvis 2 sätestatakse määruse eesmärk. Määruse eesmärk on vähendada tehiselektromagnetväljade toimest tuleneda võivaid terviseriske elukeskkonnas. Elektromagnetlainete spekter hõlmab laia, eri sageduse ja lainepikkusega kiirgusvahemikku. Eristatakse ioniseerivat kiirgust ja mitteioniseerivat kiirgust. Ioniseeriv kiirgus on kõrge sagedusega ja suure energiaga elektromagnetiline kiirgus (sealhulgas röntgen- ja gammakiirgus) ning võimeline elektrone aatomist eraldama. Oluliselt väiksemas sagedusvahemikus 0 Hz kuni 300 GHz ei ole elektromagnetilisel kiirgusel piisavalt energiat, et eraldada aatomist elektrone. Seda nimetatakse mitteioniseerivaks kiirguseks. Looduslik mitteioniseeriv kiirgus on nt päikesesoojus, nähtav valgus. Tehisliku mitteioniseeriva kiirguse allikad on nt raadio-, tele- ja mobiilsideantennid, mikrolaineahjud, wifi-seadmed, elektri ülekandeliinid jne.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/163816. 3 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030. 4 https://www.icnirp.org/en/activities/news/news-article/rf-guidelines-2020-published.html.

3

Mitteioniseeriv kiirgus (näiteks elektromagnetväljad madalatel ja kõrgetel sagedustel) võib suure intensiivsuse või pikaajalise kokkupuute korral mõjutada närvisüsteemi, kehatemperatuuri reguleerimist või põhjustada muid bioloogilisi muutusi. Kuigi teaduslikud andmed ei kinnita üheselt, et nõrk mitteioniseeriv kiirgus põhjustab tõsiseid tervisehäireid on ettevaatuspõhimõte ja tõenduspõhiste piirväärtuste rakendamine rahvatervishoiu seisukohalt vajalik. Tervisekaitse on eriti oluline haavatavate rühmade puhul – lapsed, rasedad ja krooniliste haigustega inimesed –, kellel võib olla suurem tundlikkus elektromagnetväljade suhtes. Seetõttu on määruse keskne eesmärk tagada, et elukeskkond oleks kõigi elanike jaoks ohutu ning elektromagnetvälja tasemed oleksid kontrollitud ja hinnatud usaldusväärsete kriteeriumide alusel. Paragrahv 3 käsitleb ohutsooni. Ohutsooni määratlemise kaudu saab praktiliselt hinnata riskipiirkonda elektromagnetvälja allika ümbruses. Paragrahv 4 sätestab, et mitteioniseeriva kiirguse piirväärtusted on esitatud määruse lisas. Määruse lisas esitatud piirväärtused on kehtestatud ICNIRP soovituste põhjal. ICNIRP on rahvusvaheline teadusorganisatsioon, mis töötab WHO egiidi all. ICNIRP soovitused põhinevad ulatuslikel teadusuuringute ülevaadetel ning riskihinnangutel, mis käsitlevad elektromagnetväljade tervisemõjusid. Soovitused on tõenduspõhised ning laialdaselt kasutusel paljudes riikides, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikides, USA-s, Kanadas ja Austraalias. ICNIRP soovitusi kasutavad paljud rahvatervise ja töökeskkonna reguleerivad asutused, kuna need esindavad rahvusvaheliselt kooskõlastatud lähenemist teaduse ja ettevaatuspõhimõtte tasakaalustamisel. Võrreldes kehtiva korraga tehakse määruse lisas esitatud tabelis ja selle juures olevates märkustes üksnes tehnilised ja korrastuslikud muudatused ning sisulisi muudatusi piirväärtuste arvuliste väärtuste osas ei tehta. Paragrahviga 5 sätestatakse mitteioniseeriva kiirguse hindamise kord. Mitteioniseeriva kiirguse, sealhulgas mitmesageduslikud või mitme kiirgusallika väljatasemed elukeskkonnas arvutatakse, modelleeritakse või mõõdetakse ning hinnatakse piirväärtuste suhtes vastavalt ICNIRP, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITU) või muu rahvusvaheliselt tunnustatud pädeva asutuse (näiteks Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon IEC, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee CENELEC jt) asjakohastele soovitustele. ITU on ÜRO info- ja sidetehnoloogia allorganisatsioon, valitsuste ja erasektori tunnustatud rahvusvaheline foorum sidevõrkude ja -teenuste ning normide arendamise osas, mis koordineerib rahvusvahelist raadiosageduste kasutust ja töötab välja tehnilised soovitused, et tagada elektrooniliste sidevõrkude ja seadmete koostoime ja ohutus. ITU soovitused põhinevad laiapõhjalistel eksperditeadmistel, konsensusel ja rahvusvahelistel tehnilistel standarditel. Neid kasutatakse üle maailma nii riiklike kui erasektori sidelahenduste planeerimisel. Kuigi ITU ei ole tervisevaldkonna organisatsioon, siis on tema roll sageduskorralduses ja mõõtemetoodikates olulise tähtsusega ning täiendab ICNIRPi tervisekaitselisi piirväärtusi tehnilise ja praktilise rakendatavuse seisukohalt. Asjakohased ITU soovitused mitteioniseeriva kiirguse valdkonnas on näiteks: ITU-T K.525 „Guidance on complying with limits for human exposure to electromagnetic fields”. See annab juhised, kuidas hinnata elektromagnetväljade taset võrreldes piirväärtustega. Dokument sobib nii statsionaarseteks kui ajutisteks hindamisteks ning kirjeldab ka hindamismeetodeid (mõõtmine, modelleerimine, arvutuslik hindamine). ITU-T K.616 „Guidance on measurement and numerical prediction of electromagnetic fields for compliance with human exposure limits for telecommunication installations“. See dokument pakub mõõtmismetoodikaid ja modelleerimisvõtteid raadiosidepaigaldiste elektromagnetvälja taseme

5 https://www.itu.int/ITU-T/recommendations/rec.aspx?id=14724&lang=en. 6 https://www.itu.int/itu-t/recommendations/rec.aspx?rec=13447.

4

hindamiseks. Dokument toetab nii otsest mõõtmist kui ka arvutuslikke simulatsioone ja modelleeritud tulemustega võrdlust. Sobib kasutamiseks teenusepakkujatele, inseneridele ja järelevalveasutustele. Need soovitused on kooskõlas ICNIRP piirväärtuste süsteemiga ja kasutatav kogu spektrivahemikus. ITU-T K.707 “Mitigation techniques to limit human exposure to EMFs in the vicinity of radiocommunication stations”. See dokument kirjeldab tehnilisi meetmeid ja projekteerimislahendusi, kuidas vähendada elektromagnetväljade taset elukeskkonnas. Need soovitused sobivad eriti raadiosaatjatega seotud planeeringute puhul.

ITU-T K.838 „Monitoring of electromagnetic field levels”. See dokument käsitleb

elektromagnetväljade pidevat seiret ja monitooringuprogramme, mida rakendatakse mitmes riigis (sh Euroopa linnades). Soovitused sisaldavad juhiseid mõõtmispunktide valikuks ja andmete avalikustamiseks. ITU-T K.909 „Evaluation techniques and working procedures for compliance with exposure limits of network operator personnel to power-frequency electromagnetic fields“. See dokument on suunatud eelkõige võrguoperaatorite töötajate kaitseks (nt alajaamades või kõrgepingeliinide juures). Soovitused hõlmavad hindamisprotseduure ja tööohutuse tagamise meetmeid. Lisaks sisaldavad need töövahendit EMFACDC – tarkvara, millega saab hinnata kokkupuute taset 50 Hz magnetväljadega. See ei puuduta otseselt elukeskkonda, aga toetab ohutsoonide määratlemist ja planeerimist töökohtadel. ITU-T K.9110 „Guidance for assessment, evaluation and monitoring of human exposure to radio frequency electromagnetic fields“. See on üks ITU kõige laialdasemalt kasutatav soovitus raadiosageduste elektromagnetvälja taseme hindamiseks. Soovitus katab kogu protsessi alates mõõtmisest ja hindamisest kuni teavitamiseni. Dokument sisaldab tööriistu: “Uncertainty calculator” – hindamaks mõõtemääramatust; “Watt_Guard” – seirevahend tugijaamadele; “EMF-guide” supplement ja “EMF Exposure” mobiilirakendus – avalikkuse teavitamiseks. Kasutatav nii regulaatoritele, teenusepakkujatele kui ka teadlastele. ITU-T K.10011 „Measurement of radio frequency electromagnetic fields to determine compliance with human exposure limits when a base station is put into service”. See on spetsiaalne juhis mobiilimastide ja tugijaamade kasutuselevõtu-eelseks hindamiseks. ITU-T K.11312 „Generation of radiofrequency electromagnetic field level maps“. See dokument annab juhised elektromagnetväljade kaardistamiseks piirkondades (nt linnad, koolide ümbrus). Soovitus on kasutatav linna- ja planeerimispoliitikas elektromagnetvälja nähtavuse suurendamiseks. Soovitus on oluline avaliku teavitamise ja usalduse suurendamise seisukohalt. ITU-T K.12113 „Guidance on the Environmental Management for Electromagnetic Radiation from Radiocommunication Base Stations“. Need on juhised raadioside tugijaamade keskkonnamõjude hindamiseks ja ohjamiseks. Käsitleb avalikkuse teavitamist, planeeringuprotsesse ja riskikommunikatsiooni. Toetab keskkonna- ja tervisekaitse integreerimist tehniliste projektidega. ITU-T K.12214 „Exposure levels in the close proximity of the radiocommunication antennas“. See soovitus annab spetsiifilised hindamismeetodid lühikaugusel raadiosaatjate (nt 5G mikrojaamad, WiFi tugijaamad) läheduses viibimise kohta. Dokument sobib tööohutuse ja avaliku ruumi

7 https://www.itu.int/itu-t/recommendations/rec.aspx?rec=14568. 8 https://www.itu.int/ITU-T/recommendations/rec.aspx?id=14295&lang=en. 9 https://www.itu.int/itu-t/recommendations/rec.aspx?rec=11633. 10 https://www.itu.int/ITU-T/recommendations/rec.aspx?id=14570&lang=en. 11 https://www.itu.int/itu-t/recommendations/rec.aspx?rec=14725. 12 https://www.itu.int/itu-t/recommendations/rec.aspx?rec=12666. 13 https://www.itu.int/itu-t/recommendations/rec.aspx?rec=13137. 14 https://www.itu.int/itu-t/recommendations/rec.aspx?rec=13138.

5

planeerimiseks, nt katused, tornid, teeninduspiirkonnad. Soovitus on oluline väga lühikese vahemaa elektromagnetvälja riskihindamisel. ITU juhised hõlmavad laia valikut hindamismetoodikaid, mõõtmisprotokolle ja riskihindamise töövahendeid ning on valdkonna ekspertide ja ka Terviseameti poolt juba praegu riikliku järelevalve toimingute tegemisel igapäevases kasutuses. ITU juhised toetavad ka ICNIRPi piirväärtuste rakendamist praktilises elus. Lõige 2 täpsustab, et arvutatud, modelleeritud või mõõdetud summaarsed väljatasemed elukeskkonnas ei tohi ületada määruse lisa punkti 2 tabelis esitatud piirväärtuseid. Sõna summaarne viitab sellele, et kui asukohas on mitu kiirgusallikat (nt ühe antenni peal mitu erinevat saatjat), siis tuleb neid kõiki hindamisel arvesse võtta. Lõiked 3 ja 4 sätestavad mõõtmise teostaja, mõõteriistade ja mõõte- ja arvutusmeetodite nõuded. Elektromagnetväljade mõõtmine elukeskkonnas eeldab spetsiifilist metoodikat, mõõteseadmeid ning andmete tõlgendamist piirväärtuste ja standardite alusel. Vale mõõtemetoodika või puuduliku kvalifikatsiooniga mõõtja puhul on oht, et tulemused ei ole usaldusväärsed, mistõttu võivad tekkida kas alusetud hirmud või hoopis tegelike riskide alahindamine. Kuna määrus on seotud rahvatervishoiu ja õiguskaitse tagamisega on oluline, et mõõtmist teostab erapooletu ja pädev isik, kelle pädevust on hinnanud sõltumatu kolmas osapool. Seetõttu täpsustatakse määruses mõõteseadusega esitatud põhimõtted, et mõõtjal peab olema akrediteerimistunnistus või tõend kompetentsuse kohta, mille on väljastanud akrediteerimisasutus vastavalt mõõteseadusele. Selline nõue tagab mõõtmiste tulemuste usaldusväärsuse ja võrreldavuse ning võimaldab Terviseametil ja teistel osapooltel teha objektiivseid järeldusi piirväärtuste täitmise kohta. See vähendab ka vaidlusi mõõtmistulemuste üle ja aitab vältida madala kvaliteediga hinnanguid. Lisaks toetab see avalikkuse usaldust järelevalvesse ja tulemuste läbipaistvusse. Tegemist ei ole uue nõudega, sest mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõue läbi akrediteerimise või erialaselt pädevaks tunnistamise tuleneb mõõteseaduse15 §-st 5. Praegu on Eestis teadaolevalt kaks akrediteeritud laborit – Terviseameti Rahvatervise labor ja Taltechi Ergonoomialabor. Mõõtmisi on võimalik tellida ka välismaalt, kus on akrediteeritud laborid. Paragrahvi lõige 5 ja 6 sätestavad väljataseme ulatuse ja terviseohutuse hindamisega seotud ohutsooni sätted. Ohutsoone määrab Terviseamet juba kehtiva õigusruumi kohaselt, aga nüüd sõnastatakse ohutsooniga seotud sätted õigusselguse parandamise eesmärgil ka määruses. Elektroonilise side seaduse kohaselt peab iseplaneeritava raadiosaateseadmete paigaldamise tingimused Terviseametiga kooskõlastama. Raadiosaateseadme andmete saamisel tehakse Terviseameti poolt tervisekaitsealane uuring, mille raames arvutatakse raadiosaateseadme ohutsoon. Ohutsooni arvutamise käigus selgitatakse välja piirkond, kus raadiokiirguse tase raadiosaateseadme töö ajal ületab määrusega kehtestatud piirväärtuseid. Tervisekaitselistest kaalutlustest lähtuvalt on oluline, et Terviseametil oleks raadiosaateseadmete ohutsoonide teave olemas. Selle alusel saab hinnata, kas raadiosaateseadet on võimalik piirkonda planeerida või võib selle paigaldamisel tekkida terviserisk, kui ohutsooni sisse jäävad elamud, ühiskondlikud alad või see võib olla avalikkusele kergesti ligipääsetav. Seetõttu sätestatakse järgnevalt ka lõike 6 kohaselt, et kõrvaliste isikute pääs kiirgusallika ohutsooni või viibimine seal peab olema piisavalt ja asjakohaselt tõkestatud vastava juurdepääsupiirangu ja ohumärgistusega. Sätte eesmärk on ennetada kõrvaliste isikute juhuslikku sattumist kiirgusallika ohutsooni, mis võib kõrgemate väljatasemetega piirkondades (nt tugijaamade peakiirtes) põhjustada terviseriski. Hoiatussildi paigaldamisel eeldatakse, et inimesed neid märkavad, mõistavad ja järgivad, kuid praktikas see sageli nii ei ole. Seetõttu ei ole üksnes ohumärgistus piisav meede, eriti juhul, kui tegemist on nähtamatu füüsikalise ohuteguriga nagu mitteioniseeriv kiirgus. Terviseameti

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018057.

6

järelevalve praktikas16 on tuvastatud mitmeid juhtumeid, kus inimestel on olnud vaba juurdepääs kiirgusallika ohutsooni ja üksnes ohumärgistusest ei ole piisanud (nt avalikes tuletornides, korterelamute katustel, tehnoruumides). Juurdepääsu takistamine on eriti oluline laste puhul, kes ei taju ohtu ega järgi tihti ka hoiatusmärke. Juurdepääsu takistamine on oluline kateiste kõrvaliste inimeste puhul, kellel puudub teadlikkus mitteioniseeriva kiirguse allikatest ja nendega seotud riskidest. Ohutsoonides ületatakse määrusega kehtestatud piirväärtused, mis on seatud lühiajalise kokkupuute vältimiseks, kuna isegi lühike viibimine võib põhjustada kudede lokaalset kuumenemist või närvisüsteemi stimuleerimist. Sama lähenemist toetavad ka ICNIRP17 ja ITU18 oma soovitustes ning WHO oma elektromagnetväljade tervisemõjude ülevaates, rõhutades ohutsoonide ja juurdepääsupiirangute olulisust tervisekaitse tagamisel19. Sättes olevad sõnad „piisavalt“ ja „asjakohaselt“ annab paindlikkuse hinnata iga olukorda individuaalselt. Ohumärgiste paigaldamise ja juurdepääsu tõkestamise lahendus sõltub konkreetsest olukorrast ja ohutsooni suurusest. Kui tegemist on kortermaja katusel paikneva tugijaamaga, kuhu pääseb üksnes lukustatud katuseluugi kaudu ning võtmed on vaid hooldusmeeskonna valduses, on piisavaks meetmeks ohutsoonis paiknev hoiatusmärgis koos lukustatud juurdepääsuga. Samuti on piisav üksnes hoiatusmärgise paigaldamine, kui suunatud antenn paikneb vähemalt 4–5 meetri kõrgusel ning postil puudub redel või muu ronimisvõimalus, mistõttu juhuslik sattumine ohutsooni ei ole võimalik. Kui saatja asub lukustatud tehnoruumis, kuhu pääsevad vaid volitatud töötajad, on samuti piisav hoiatusmärgise paigaldamine koos lukustatud uksega. Kui tegemist on avaliku ruumi objektidega, millele kerge juurdepääs (näiteks spordi või konterdiväljakud, sillad, mikrosaatjad bussipaviljoni küljes), siis sinna saatja paigaldamisel tuleb ohutsoonile juurdepääs selgelt takistada kõrgele paigalduse või piirdeaia või resti ja ohumärgistusega. Samuti, kui tegemist on avalikus ruumis paikneva madala antenniga, millel on hooldusmeeskonna kasutamiseks redel, tuleb redelile juurdepääs takistada ning raadiosaatja paigaldada piisavalt kõrgele, et kõrvalised isikud ei pääseks peakiire või selle mõjutusalasse (ohutsooni). Kuna paljud tugijaamad on juba paigaldatud ning mitte kõigi puhul ei ole ohutsoonile juurdepääs piiratud, nähakse määruse §-s 6 ette üleminekuperiood kuni 2029. aastani, mille jooksul saavad olemasolevate jaamade omanikud paigaldada vajalikud juurdepääsupiirangud ja hoiatusmärgistuse ilma ulatuslike ehitustöödeta. Kohustus uutele kiirgusallikatele rakendub 1. jaanuarist 2026. Paragrahvis 6 sätestatakse määruse üleminekusätted. Lõike 1 kohaselt rakendatakse § 5 lõiget 6 enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud kiirgusallikate suhtes 1. jaanuarist 2029. a ja lõike 2 kohaselt 1. jaanuarist 2026. a kiirgusallikate puhul, mis paigaldatataksee alates käesoleva määruse jõustumisest. Sisuliselt tähendab see seda, et kui tegemist on olemasoleva kiirgusallikaga (paigaldatud enne määruse jõustumist), siis nendele kehtib pikem üleminekuaeg (2029. a). Seda põhjusel, et neid on keskkonnas palju ning nende paigaldamisel ei ole pruugitud varasemalt ohutsooni märgistamise ja juurdepääsu tõkestamisega arvestada. Kui tegemist on uute kiirgusallikatega (paigaldatakse alates määruse jõustumisest), siis need tuleb § 5 lõikes 6 sätestatud nõudega vastavusse viia hiljemalt uue aasta (2026) alguseks. Seda põhjusel, et uute kiirgusallikate paigaldamisel on kergem juba nõude täitmisega arvestada planeerimisfaasis. Üleminekusätted annavad määruse

16 Terviseamet, 2025. 17 ICNIRP (2020) Guidelines for limiting exposure to electromagnetic fields (100 kHz to 300 GHz), Health Physics,

118(5), lk 483–524. 18 https://www.itu.int/rec/dologin_pub.asp?id=T-REC-K.52-201801-S%21%21PDF-E&lang=e&type=items&utm. 19 https://www.who.int/news-room/questions-and-answers/item/radiation-electromagnetic-fields.

7

rakendajatele piisavalt aega hinnata ja läbi mõelda, kuidas märgistada ja tõkestada juurdepääs kiirgusallikatele. Määruse lisas sätestatakse mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused. Selgitus lisaga kehtestatavate piirväärtuste kohta on leitav § 5 juures. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi alusel kaasajastatakse senini elukeskkonna mitteioniseeriva kiirgusele kehtinud tervisekaitsenõuded ning kehtestatakse määruse uus redaktsioon. Paljud määruses nr 38 sätestatud nõuded sõnastatakse õigusselguse parandamise eesmärgil selgemaks ning nende mõju ei hinnata. Määruses kehtestatav uus nõue tuleneb vajadusest vältida olukordi, kus inimesed viibivad juhuslikult elektromagnetvälja ohutsoonis, kus kiirgustasemed võivad ületada määruses sätestatud piirväärtusi ja kujutada ohtu tervisele. Seetõttu nähakse ette kohustus piirata kõrvaliste isikute juurdepääsu ohutsoonile ning tähistada see vastavate ohumärgistuste ja juurdepääsupiirangutega. Kuigi paljude kiirgusallikate puhul (näiteks mobiilside tugijaamad) määratakse ka praegu ohutsoonid tervise kaitseks, pole need alati märgistatud ja juurdepääs nendele terviseohutuse eesmärgil takistatud. Kiirgusallikaid on hinnanguliselt umebs 5000. Määruse muudatus võib eelduslikult mõjutada järgnevaid valdkondasid: sotsiaalne mõju, mõju majandusele, infotehnoloogia ja infoühiskonnale ja riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta siseturvalisust, regionaalarengut ega riigikaitse ja välissuhete mõjuvaldkonda, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. Sihtrühm 1: elanikkond Sotsiaalne mõju Muudatustel on kaudne mõju kogu elanikkonnale, sest tehiselektromagnetväljade kiirgusest on potentsiaalselt mõjutatud kogu elanikkond (eriti kõrvalised isikud, kes võivad sattuda tugijaamade lähedusse), töövõtjad, hoonete omanikud. Muudatuse mõju elanikkonnale tuleneb ka sellest, et muudatust rakendades suureneb inimeste teadlikkus riskidest, paraneb elukeskkonna turvalisus ning väheneb eksimustest või hooletusest tingitud kokkupuute oht. Näiteks on kiirgusallikale ohutsooni seadmine või selle juurdepääsu takistamine oluline korterelamute katustel paiknevate kiirgusallikate (tugijaamade) puhul, kus ligipääs on vahel ebapiisavalt piiratud (nt lahtised luugid, hooldamata või olematu märgistus). Kaitsemeetmete rakendamine aitab ennetada võimalikke vahejuhtumeid, sealhulgas tööliste või laste juhuslikku sattumist ohutsooni. Mõju avaldumise sagedus on madal, sest inimesed ei puutu elektromagnetväljade ohutsoonidega kokku regulaarselt, sest need on juba praegu kõrvalistele isikutele pigem juurdepääsematud. Ebasoovitavate mõjude risk on samal põhimõttel madal. Sihtrühma suurus on suur, hõlmates sisuliselt kogu elanikest koosnevat kasutajaskonda korterelamutes, ühiskasutusega hoonetes ja mujal avalikes kohtades, mis on ohutsoonide mõjuväljas. Kokkuvõtlikult saab muudatuse mõju pidada elanikkonnale keskmiseks. Mõju on aga eelkõige positiivne, sest see toetab elanikkonna tervisekaitset, aitab ära hoida ettevaatamatusest tekkinud terviseriskid ja suurendab avalikkuse usaldust elektromagnetväljade järelevalve ning sideinfrastruktuuri vastu.

8

Sihtrühm 2: elektroonilise side osutajad, kiirgusallikate omanikud ja haldajad, sidevõrkude arendajad, digiteenuste lõppkasutajad Majanduslik mõju E-äriregistri andmetel on elektroonilise side teenusega seotud 331 ettevõtet, neist 274 põhitegevusalana. EMTAK 2025 liigitus ei võimalda täpselt eristada sihtrühma, sest statistika hõlmab ka ettevõtteid, kes pakuvad vaid vahendus- või muid lisateenuseid ja keda muudatused ei puuduta. Raadioringhäälingu ja audiosisu levitamisega tegeleb 53 ettevõtet ning televisiooniteenuste ja videote levitamisega 49 ettevõtet, neist põhitegevusalana vastavalt 43 ja 39 ettevõtet. Kõik nimetatud ettevõtted sihtrühma ei kuulu, kuna teenuse levitamisega võivad tegeleda ka kolmandad osapooled (nt kaabeltelevisioonifirmad, satelliittelevisiooni pakkujad). Lisaks tuleb arvestada, et määrus laieneb ka muudele sektoritele, kelle põhitegevus ei ole sideteenused, kuid kelle tegevuses kasutatakse raadioside- või navigatsioonisüsteeme. Sellisteks kasutajateks on näiteks laevanduse, lennunduse, autotranspordi, valveteenuste ja riigiasutuste (nt Keskkonnaamet, Lennuamet) ettevõtted ja organisatsioonid, kes haldavad oma side- ja navigatsioonivõrke või radareid. Suure tõenäosusega on mõjutatud enamus õhu- ja veetranspordiga seotud ettevõtted, mida on registreeritud vastavalt 44 ja 17120. Kõikidest ettevõtetest (2024. aasta seisuga 158 37821) moodustab sihtrühm umbes 0,4%, mistõttu on sihtrühma suurus väike. Uute loodavate tugijaamade puhul tekib teenuseosutajatel vajadus planeerida ka sobiv juurdepääsupiirang ja märgistus (nt turvaaed, lukustus, silt). Kuigi juba täna määratakse ohutsoonid, pole need alati märgistatud ja juurdepääsu neile pole takistatud. Uusi tugijaamu, kus tuleb seada piirangud ligipääsetavusele ja välja tuua ohumärgistused, on aastas paarikümne ringis. Näiteks 2024. aastal esitati Terviseametile iseplaneeritavate raadiosaateseadmete osas 5122. Uute tugijaamade puhul on tekkiv halduskoormus sisuliselt olematu, sest nõuet saab kohe planeerimisel arvesse võtta ning täiendavaid menetlusi juurde ei teki. Olemasolevate kiirgusallikate puhul väljendub mõju teenuseosutajatele peamiselt

vastavuskuludes, mis tulenevad juurdepääsu tõkestamise ja märgistuse nõudest. Terviseameti

andmetel on kiirgusallikatega objekte hinnanguliselt suurusjärgus 5000. Kulude suurus sõltub

kiirgusallika asukohast: avatud katuseplatvormidel võib vaja minna rohkemat (nt piirdeaed, lukk),

samas kui mastil või kõrgel paigaldusel piisab märgistusest. Lihtne hoiatusmärgis võib maksta

umbes 30 eurot, samas kui ulatuslikum piirdeaed koos turvalukustusega võib maksta kuni 1500

eurot. Kuna olemasolevatele kiirgusallikatele on ette nähtud üleminekuperiood kuni 1. jaanuarini

2029. aastal, hajuvad kulud ajas ja mõju teenusepakkujatele jääb väikeseks kuni mõõdukaks.

Vajadus ulatuslike ümberehituste järele puudub – säte keskendub juurdepääsule, mitte seadmete

ümberpaigutusele. See hoiab muudatuse majanduslikult proportsionaalsena.

Säte ei mõjuta elektroonilise side või IT-teenuste (ehk infotehnoloogia) kvaliteeti ega leviala, kuna see ei sea piiranguid raadiosaatjate töövõimele. See puudutab ainult füüsilist juurdepääsu ohutsoonile ja on kooskõlas Euroopa Liidu soovitustega elektromagnetväljade nähtavuse ja ohjamise kohta. Tugijaamade töö jätkub samadel põhimõtetel, mistõttu ühiskonna digiteenuste kättesaadavus ei halvene. Vastupidi, parem ohutsoonide haldamine võib suurendada elanikkonna usaldust sideinfrastruktuuri suhtes (nt 5G paigaldus), mis on oluline infoühiskonna arenguks. Mõju elektroonilise side sektorile on mõõdukas, sest enamjaolt on kiirgusallikad elanikkonnale kättesaamatud (nt kõrgel mastide otsas) ja eeldatavasti ei ole märgistuse ja juurdepääsuga seotud kulud suured. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna normidega tuleb arvestada uute ja olemasolevate kiirgusallikate ohutsoonide märgistuse ja läbipääsude puhul. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest lisakulud tekivad vaid juhul, kui läbipääsu on vaja hakata tõkestama. Kokkuvõttes on tegemist keskmise mõjuga.

20 E-Äriregister. Juriidilise isiku detailotsing | e-Äriregister (28.08.25). Arvestatud ainult registrisse kantud isikud. 21 Statistikaamet. Majandusüksused | Statistikaamet (28.08.25). 22 Terviseamet, 2025. Andmepäring.

9

Sihtrühm 3: Terviseamet ja kohalikud omavalitsused Mõju riigivalitsemisele Riigivalitsemises mõjutab muudatus eelkõige Terviseametit ja kohalikke omavalitsusi (KOV-e). Määruse muudatuste rakendumisel säilib Terviseameti roll riikliku järelevalve teostajana, kuid nõuete ajakohastamine toob kaasa vajaduse kohandada järelevalveprotsesse ning teha vastavad uuendused ka vastavas infosüsteemis (vt ptk 5). Terviseametile annab säte selgema aluse järelevalvemeetmete rakendamiseks ja juhiste andmiseks ohutsoonide planeerimisel. Kuna ohutsooni määramine on juba kehtivas korras Terviseameti ülesanne, ei kaasne selle laiendamisega märkimisväärset tõusu asutuse töökoormuses. Samas aitab säte õigusselguse ja läbipaistvuse kaudu suurendada Terviseameti tegevuste legitiimsust nii üldsuse kui teenusepakkujate silmis. Kohalikul omavalitsusel võib tekkida vajadus kooskõlastada juurdepääsu piiramise meetmeid Terviseametiga (nt kui tugijaam on avaliku hoone katusel), kuid see on juhtumipõhine. Eelnevat arvestades on Terviseametile avalduv mõju hinnanguliselt väike, sest muudatus eeldab teatud täiendusi järelevalve infosüsteemis, kuid selle teostamine ja sellega kohanemine on ajutine. KOV-ide valduses või hallata on hoonetüübid (nt tervishoiuasutused, koolid, lasteasutused, hoolekandeasutused), millega seoses on vaja üle hinnata, kas nende hoonete kiirgusallikatele on juurdepääs takistatud ja märgistatud (tihti pannakse näiteks koolide katustele tugijaamu, kuna tegemist on piirkonna kõrgeima hoonega, mis on antennide levi arvestades hea asukoht). See võib kaasa tuua ajutise töökoormuse tõusu, sest eeldab teatud koostööd tugijaamade operaatori ja Terviseametiga (nt kui tugijaam on avaliku hoone katusel võib see vajada kooskõlastust). Samas on mõju ajutine, sest kui piirangud ja märgistused on juba üles seatud, siis täiendavaid ülesandeid muudatus endaga kaasa edaspidi ei too. Märgistuse ja võimalike läbipääsu takistamise kulude kandmine on üldjuhul sideteenuse osutajate kanda (kui pole kokku lepitud teisiti). Eelnevat arvestades ei too muudatus kaasa märkimisväärseid lisakulusid ega nõua täiendavat kohanemist, mistõttu on muudatuste mõju KOV-idele mõõdukas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega püsikulusid riigiasutustele ei kaasne. Määruse ajakohastamisega seoses on vaja Terviseameti järelevalvesüsteemi MEIS muudatusteks ühekordse kuluna kokku 5000 eurot (IT-arendused). Seda taotletakse RES 2026–2029 raames. Kui määruse menetluse raames MEIS arendusteks lisaraha ei eraldata, taotletakse vahendeid uuesti MEIS õigusruumiga seotud seaduse muudatuste ettevalmistamise järgselt RES 2027-2030 raames. MEISi õigusruumiga seotud seaduse muudatuste esmane eelnõu koostatakse 2025 II poolaastal ja eelnõu menetlus on planeeritud 2026 aastasse. Kiirgusallika märgistamise ja läbipääsu tõkestamise eeldatav kulude vahemik on ca 30 eurot (lihtne märgistus) kuni 1500 eurot (täielik piirdeaed koos turvalukustusega) sõltuvalt tugijaama asukohast, olemasolevast ligipääsust ja valitud piirangumeetmest. Hinnanguliselt on selliseid objekte 5000 ringis. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Rakendussätetes on § 5 lõige 6 rakendumise kohta erikord – seda sätet rakendatakse uute kiirgusallikate suhtes 1. jaanuarist 2026. a ja olemasolevatele antakse üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029. a. Üleminekuaeg on vajalik, et tagada elektroonilise side sektorile mõistlik aeg, et olukord juurdepääsude ja märgistuste osas üle hinnata ning vajaduse korral rakendada meetmeid. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

10

Määruse eelnõu esitatati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning MTÜ-le Kogukonna Hüvanguks. Justiits- ja Digiministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Märkuseid esitasid veel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja MTÜ Kogukonna Hüvanguks. Märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisana.

1

Sotsiaalministri määruse „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ seletuskirja

Lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Justiits- ja Digiministeerium

1. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus,

millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel (HÕNTE § 1 lg 41).

Reegli kohaselt tuleb halduskoormust suurendava nõudega kavandada ka

halduskoormust vähendav muudatus. Halduskoormuse tasakaalustamise reegli

rakendamise juhis on kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel .

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse ainsa

uue nõudena kõrvaliste isikute kiirgusallika ohutsooni pääsu või viibimise

tõkestamine vastava juurdepääsupiirangu ja ohumärgistusega. Vastav nõue kajastub

eelnõu § 5 lõikes 6. Seletuskirjas on selgitatud, et muudatus võib kaasa tuua

mõõdukaid lisakulusid teenusepakkujatele, kes peavad uute tugijaamade puhul

vajadusel planeerima ka sobiva juurdepääsupiirangu ja märgistuse (näiteks

turvaaed, lukustus, silt). Seega võib seletuskirjas esitatud selgituste pinnalt

järeldada, et eelnõu kehtestamisel halduskoormus kasvab. Samas on seletuskirjas

mainitud, et muudatustega kaotatakse vananenud ja ebavajalikud nõuded. Seejuures

ei selgu seletuskirjast, mis need nõuded täpsemalt on ja mis on nende nõuete

kaotamise mõju halduskoormusele.

Justiits- ja Digiministeerium palub eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes kirjutada,

kas eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusel halduskoormus suureneb, väheneb

või ei muutu. Halduskoormuse kasvamisel palume seletuskirja sisukokkuvõttes

märkida, mis meetmega on kavandatud suurenenud halduskoormust tasakaalustada.

Arvestatud. Seletuskiri täiendatud

Teatud halduskoormus tekib kiirgusallika omanikele.

Halduskoormust aitab tulevikus vähendada sageduslubade ja

raadiosaateseadmete paigaldamisega seotud mentluslike

protsesside automatiseerimine. Teadaolevalt 5G

tehnoloogiaga seoses planeeritakse keskkonda rohkem

seadmeid, mille paigaldamise tingimused peavad mobiilside

ettevõtjad Terviseametiga kooskõlastama. Uue loodava

keskkonnatervise infosüsteemi plaanitava lahenduse kohaselt

hakkaksid ettevõtjad Terviseametiga sageduslubade ja

taotluste teemal suhtlema läbi infosüsteemi kiiremini ja

efektiivsemalt, parandades teenuse kvaliteeti ja

automatiseerides menetluslikke protsesse, mille tulemusel on

eeldatav ka ettevõtete halduskoormuse vähendamine ja

Terviseameti töökoormuse vähendamine. Plaanitud

muudatused kavandatakse elektroonilise side seadusse.

Riigile (Terviseametile) töökoormus tõusta ei tohiks, kui nõuet

täidetakse (Terviseameti töötajal ei ole keeruline

ohumärgistust ja juurdepääsu takistust tuvastada rutiinse

järelevalve toimingu raames).

2. Palume arvestada kooskõlastuskirja lisas esitatud eelnõu seletuskirja failis jäljega

tehtud märkustega eelnõu mõju hindamise kohta

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

2

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

3. Kommentaar puudutab eelnõu § 5 lõikeid 1, 4 ja 5 ja seletuskirja vastavate lõigete

selgitusi.

Kuna seletuskirja põhjal ei ole eelnõu otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, on

EVS-i hinnangul eelnõu § 5 lõike 4 puhul tegemist riigisisese standardite järgimise

kohustusega (peavad vastama aja- ja asjakohastele normidele, standarditele ja

soovitustele). Juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6

kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada

üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate

kohustuste täitmisel.

Seetõttu, kui standardite järgimise kohustus ei tulene ka rahvusvahelisest õigusest,

siis palume standarditele (ja soovitustele) viidata soovituslikuna (nt

vastavuseelduse andmine või samaväärsuse lisamine vm sobiv lahendus). Kui

normide all ei ole otseselt mõeldud õigusaktist tulenevaid norme, siis üheks

võimalikuks sõnastuseks võib olla: peavad vastama aja- ja asjakohastele

standarditele, soovitustele või muudele samaväärsetele dokumentidele.

Samas ei ole sättes välja toodud ka üldist nõuet, millele vastavust normide,

standardite ja soovituste järgimisega tahetakse tagada.

Sama kommentaar puudutab ka § 5 lõikeid 1 ja 5, milles kohustatakse järgima

ICNIRP ja ITU soovitusi. Kui need ei ole Eestile rahvusvaheliselt õiguslikult

siduvad, tuleks nende järgimine sõnastada soovituslikuna.

Eeltoodust lähtuvalt palume korrigeerida ka seletuskirja.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri täiendatud.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

4.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) tänab võimaluse eest

avaldada arvamust sotsiaalministri määruse „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse

Arvestatud osaliselt. Määruse lisa punkti d sõnastust

muudetud.

3

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tagamise nõuded ja hindamise kord“ eelnõule (edaspidi eelnõu). Käesolevaga esitab

TTJA oma arvamuse ja tähelepanekud. Esitame omapoolse ettepaneku eelnõu lisa

„Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused“ punkti 2 alapunkti d täpsustamiseks, et

tagada mõõtmistulemuste suurem selgus ja usaldusväärsus. Teeme ettepaneku

reguleerida kõnealune punkt järgmiselt: „d) keskmistamise aeg püsiva välja

mõõtmisel: -sagedustel 0 Hz – 100 kHz on määrav mõõdetud väljasuuruse suurim

efektiivväärtus; -sagedustel 100 kHz –10 GHz on väljasuuruse efektiivväärtuste

keskmistamise aeg vähemalt 6 minutit; -sagedustel üle 10 GHz arvutatakse

väljasuuruse efektiivväärtuste keskmistamise minimaalne aeg minutites valemiga

68 / f1,05, kus f väärtus võetakse gigahertsides;“ Sõna „soovitatav“ kasutamine

sagedusvahemikus 100 kHz – 10 GHz võib tekitada olukorra, kus mõõtmiste

teostamine ei pruugi lühema kasutatud ajavahemiku tõttu tagada piisavalt täpset ja

usaldusväärset tulemust. Asendades soovituse minimaalse keskmistamise ajaga,

anname mõõtjale paindlikkuse teostada vajadusel pikemat keskmistamist, mis

omakorda suurendab tulemuse täpsust. Samas on tagatud minimaalne nõutud tase,

mis on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Selguse huvides tuleks sagedustel üle

10 GHz kasutatava valemi juurde lisada, et tulemus saadakse minutites. See välistab

segaduse ja tagab, et valemi rakendamine oleks üheselt mõistetav. Üldiselt toetame

eelnõuga kavandatavat regulatsiooni, kuid palume arvestada eeltoodud

ettepanekuga.

Tallinna Tehnikaülikool

5. Olete edastanud Tallinna Tehnikaülikoolile k.a 15. augustil märgukirja

Rahvatervise seaduse rakendusaktina alates 01.09.2025 kehtima hakkava ministri

määruse „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“

eelnõu kavandi. Oleme tutvunud esitatud eelnõu kavandi sisuga ja edastame

allolevalt meie seisukohad edastatud kavandi suhtes, sõnastatuna ettepanekutena.

Ettepanek 1.

Eelnõu kavandi § 6. Mitteioniseeriva kiirguse hindamise kord lõikes (1) on

sõnastatud

„Mitteioniseeriva kiirguse, sealhulgas mitmesageduslikud või mitme kiirgusallika

väljatasemed elukeskkonnas arvutatakse, modelleeritakse või mõõdetakse ning

Arvestatud osaliselt. Eelnõu ja seletuskirja sõnastust

laiendatud.

4

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

hinnatakse piirväärtuste suhtes vastavalt ICNIRP ja Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITU) asjakohastele soovitustele.“

Juhime tähelepanu, et Eesti Vabariigi kontekstis on esmased normatiivalused

kehtestatud ja leitavad Eesti Vabariigi standarditest, juhinduda tuleks mh ka

Euroopa Liidu regulatsioonist ning organisatsioonidest tegelevad antud valdkonna

normatiivide väljatöötamisega ka IEC, CENELEC, ECC, CIGRE, IEEE jt.

Normatiivide haldajate laiendamine ja täpsustamine aitab kaasata seisukohti

tehnoloogiate hindamisel, milliseid ICNIRP ega ITU ei adresseeri, sh

elektrienergiavarustuskomponendid (elektriliinid, traadita laadimise süsteemid jt),

tööstusseadmed (nt induktsioon- ja dielektrilise kuumutamise seadmed). Teeme

antud asjaolust lähtuvalt ettepaneku sõnastada § 6 lõike (1) alljärgnevalt

„Mitteioniseeriva kiirguse, sealhulgas mitmesageduslikud või mitme kiirgusallika

kumulatiivsed väljatasemed elukeskkonnas arvutatakse, modelleeritakse või

mõõdetakse ning hinnatakse piirväärtuste suhtes vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele normdokumentidele, EL, ICNIRP, IEC (Rahvusvaheline

Elektrotehnikakomisjon), ITU (Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu) või

muu tehnoloogia-spetsiifilise pädevusega organisatsiooni asjakohastele

soovitustele".

6. Ettepanek 2.

Eelnõu kavandi § 6. Mitteioniseeriva kiirguse hindamise kord lõikes (4) punktis 2)

on sõnastatud „kiirgusallika ohutsooni ulatuse hindamine ja määramine arvutuste,

modelleerimise või mõõtmiste teel toimub vastavalt asjakohastele ITU

soovitustele“.

Juhime tähelepanu, et ITU organisatsioon esitab telekommunikatsioonisüsteemide

kontekstist talitlevate süsteemidele ja nende komponentidele kohalduvad ja

asjakohased juhised mitteioniseeriva kiirguse tasemete ja nende ohutuse

hindamiseks inimese tervisele. Korrates ettepanekus 1 esitatud märkuseid erinevate

tehnoloogiate jaoks sobilike meetodite osas, rõhutame vajadust asjakohaste

meetodite allikatena nimetada esmalt Eesti Vabariigis kehtivaid normdokumente,

EL regulatsioone ning seejärel tehnoloogia-spetsiifiliste pädevate organisatsioonide

soovitusi. Teeme antud asjaolust lähtuvalt ettepaneku sõnastada § 6 lõike (4) punkti

2) alljärgnevalt

„mitteioniseeriva kiirguse allika ohutsooni ulatuse hindamine ja määramine

arvutuste, modelleerimise või mõõtmiste teel toimub vastavalt asjakohastele ja

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.

5

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

asukohas väljasuurusi kujundavate tehnoloogiate eripärasid arvestavate, käesoleva

paragrahvi punktis (1) loetletud normatiividele ja pädevate organisatsioonide

soovitustele“.

7. Ettepanek 3.

Määruse eelnõu esitab üldised printsiibid inimeste tervise kaitse seisukohtadest,

kuid jätab kahetsusväärselt katmata terve rea sisulisi aspekte, mis puudutavad üldist

mitteioniseeriva kiirguse allikate ümbruse keskkonna kujundamist ja järelevalvet.

* Reguleerimata jääb mitteioniseeriva kiirguse allikate paigaldamise ja käitamise

korraldamine, sh asjakohaste projekteerimis-, ehitus ja käidunõuete sisseviimine,

mis ei võimalda esitada nõudeid ega korraldada tõhusat järelevalvet

mitteioniseeriva kiirguse allikate kohta.

* Täiendavalt on korraldamata mitteioniseeriva kiirguse allikate info kättesaadavus

ja sellega arvestamine planeerimisel, mis võib viia olukorrani, kus erinevad

osapooled info puudumisel ehitavad mitteioniseeriva kiirguse allikad teineteisele

lähestikku ja kujundavad kumulatiivselt piirnorme ületava olukorra.

Planeerimis- ja hindamistavade alane informeeritus ja konkreetsed soovitused sh

omavalitsuse tasandil pakuksid märksa tõhusamad vahendid antud määruse eelnõu

§ 2 esitatud eesmärkide täitmiseks. Teeme ülaltoodule tuginevalt ettepaneku jätkata

peale määruse eelnõu kehtestamist aktiivset tööd antud teemadel, eesmärgiga tagada

loetletud puuduste likvideerimine. Tallinna Tehnikaülikool on kirjeldatud teemadel

valmis ulatuslikuks koostööks Sotsiaalministeeriumiga.

Loodame, et saate meie poolt esitatud seisukohad arvesse võtta ja nendele tuginedes

viia sisse määruse muudatused, mis aitaksid parandada määruse eesmärgiks olevat

ülesannete saavutamist, eeskätt tervisele ohutuse tagamist.

Arvestatud. Oleme nimetatud teemade olulisusest teadlikud

ning koostöö asjaomaste osapoolte ja teadusasutustega (sh

Taltech) kindlasti jätkub ning laiemalt kui ainult käesoleva

määruse reguleerimisala mõistes (näiteks elektroonilise side

seaduse kontekstis).

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

8. Kiirgusallika ohutsooni tõkestamine

Eelnõu § 5 lg 6 sätestab järgmist:

„Kõrvaliste isikute pääs kiirgusallika ohutsooni või viibimine seal peab olema

tõkestatud vastava juurdepääsupiirangu ja ohumärgistusega.“

1.1 ITL teeb ettepaneku jätta § 5 lg 6 ja seonduvalt § 6 lõiked 2-3 eelnõust välja.

Põhjendame oma arvamust järgmiselt:

Mittearvestatud.

Nagu seletuskirjas märgitud, ei ole tegemist ainult erandlike

olukordadega. Mobiilside tugijaamad jt allikad ei ole alati

paigaldatud viisil, et ohutsoon pinnale üldse ei ulatu. Nõude

vajadus tulebki praktilistest olukordadest, kus inimesed tihti

ohutsooni sattuda võivad teadlikult või enesele teadmata.

6

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Erinevalt teistest riikidest tuleb täna Eestis iga raadioseadme paigaldamine

kooskõlastada Terviseametiga. Igal seadmel on sõltuvalt antennitüübist,

kasutatavast võimsusest ja muust oma ohutsoon ning selle ulatus, mille osas

kehtestatakse Terviseameti kooskõlastusega juba täpsemad tingimused ja nõuded.

Terviseameti kooskõlastus raadiosageduste kasutamiseks antakse üldjuhul

järgmistel tingimusel, kui:

• tagatakse, et kõrvalised isikud ei viibi peakiire suunas antennile lähemal kui

x m;

• saatejaama aparatuur ja kaablid on varjestatud ning maandatud.

Täna on üldjuhul antennid paigaldatud viisil, et ohutsoon pinnale üldse ei ulatu ning

sellega seoses puudub vajadus täiendava märgistuse või tähistuse järele. Seega

praktikat arvestades on see pigem erandlik olukord, kus ohutsooni vaja piirata või

märgistust panna. Eelnõu § 5 lg 6 aga jätab mulje, et juurdepääsupiirang ja märgistus

peavad iga kord olema. Seepärast oleme seisukohal, et puudub vajadus veel

täiendava üldsõnalise ohutsooni piiramise ja märgistamise nõude lisamiseks

õigusakti. Piisab tänastest tingimustest, mis antakse Terviseameti kooskõlastusega

konkreetsest seadmest tulenevalt.

Eelnõu § 5 lõikes 6 sisalduv kohustus tooks kaasa täiendavat halduskoormust ja

dubleerivaid tegevusi sellega, et kõik tänased antennide paiknemiskohad tuleb üle

vaadata ning hinnata nende vastavust uuest kohustusest tulenevalt ning luua selleks

iga antenni kohta 3D mudelina modelleeritud ohutsooni. Kuigi täna kehtivad

ennetavad meetmed (Terviseameti kooskõlastuse tingimused) on juba ette näinud

antenni paigaldamist ohutsooni pindadele ulatumist välistaval viisil. Lisame, et

meile teadaolevalt ei ole üheski teises lähiriigis (nt Skandinaavia riigid) seda laadi

ohutsooni juurdepääsupiirangute kohustust antennide paigaldamisele kehtestatud.

Nagu ka seletuskirjas täpsustatud, tuleb igale olukorrale

läheneda individuaalselt – alati ei ole vaja sätet täielikult

rakendada.

Halduskoormust on kirjeldatud seletuskirjas.

Juhtudel, kus täna kehtinud ennetavad meetmed on juba ette

näinud antenni paigaldamise ohutsooni pindadele ulatumist

vältival viisil, siis selle veendumuse olemasolul topelt tööd

juurdepääsu takistamiseks tegema ei pea (kui vahepeal pole

seatud üles võimsamaid antenne või muudetud olemasolevate

kiirgusvõimsust).

Kuidas vastavust hinnata on operaatori otsustada ja valik. 3D

mudeli tegemine ei ole alati vajalik, vaid piisab ka arvutuste

tegemisest. Seni tehtud peakiire ühe dimensiooni asemel kahe

dimensiooni arvutamine ei tõsta halduskoormust oluliselt,

kuna see on (nt Excelis) teostatav lihtne arvutus.

Mis puudutab teisi riike, siis ITU soovitused (sh ohutsooni

märgistuse ja juurdepääsu takistuse kohta) baseeruvad suures

osas just teiste riikide praktikale.

Lisaks, WHO (2014) uuring (sh EL riigid) ütleb: Provisions to

prevent public access to areas around fixed installations

Among the 77 countries evaluated, 76.6 % (N = 59) mentioned

that provisions are in place to prevent public access close to

fixed installations. The most common provisions were physical

barriers and warning signs (72.9 % for both); some countries

also mentioned safety zones and access to accredited

7

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

personnel only. See näitab, et füüsilised tõkked on globaalses

teenusepakkujate praktikasse suhteliselt tavalised.

Allikas: Risk management policies and practices regarding

radio frequency electromagnetic fields: results from a WHO

survey - PMC

9. Alternatiivne ettepanek

Juhul, kui Sotsiaalministeerium leiab, et Eesti peaks olema selles küsimuses erand

ja sellised nõuded

siiski kehtestada, siis teeme ettepaneku sõnastada see säte järgmiselt:

„(6) Kõrvaliste isikute pääs kiirgusallika ohutsooni või viibimine seal peab olema

ennetava meetmena

tõkestatud vastava juurdepääsupiiranguga või tähistatud ohumärgistusega.“

Põhjendame seda järgnevalt (korrates osaliselt eelnõu seletuskirjas juba toodut):

• Kui antenn on masti otsas, siis ohutsooni selle all ei ole. Vertikaalne ohutsoon

tekib antenni

peakiire suunas, aga kui see katusel ei ulatu siis pole vaja piirdeid või märgistust.

Seega on see

ennetavat meedet juba rakendatud;

• Kui antenn on katusel madalal ja tekib ohutsoon, siis tuleb antenn nagunii

kõrgemale tõsta või

peakiire suunda muuta, sest Terviseameti kooskõlastuse saamiseks peab antenn

olema õigesti

suunatud. Seega on ennetavat meedet rakendatud;

• Juurdepääsupiirang nagu eeldaks iga kord 3D mudeli koostamist ja millegi juurde

tegemist või

ehitamist. Kui sidemast on eraldiseisva ehitisena, siis on nagunii sellele juurdepääs

piiratud.

Seega on ennetavat meedet rakendatud

• Katuse pinnad on enamasti kolmanda isiku (KÜ, KOV) territoorium, mille

lukustuse või

Arvestatud osaliselt. Sätte sõnastust täpsustatud sõnadega

„piisavalt ja asjakohaselt“.

„Või“ ei ole piisav ja jääb nõrgaks, sest kui tekib olukord et

paigaldatakse üksnes sildid, siis see ei takista inimeste

juurdepääsu alati, nagu on kirjeldatud täpsemalt määruse

seletuskirjas. Lisaks „ennetav meede“ sättes viitaks justkui

sellele, et kiirgusallikad mis paigaldati enne määruse

jõustumist, ei peaks meetmeid võtma (kui peaks olema

vastuolu sättega). Sõnastus „piisavalt ja asjakohaselt“ tagab, et

hindamine toimub juhtumipõhiselt ning annab nii

Terviseametile kaalutlusõiguse järelevalvetoimingutes kui ka

kiirgusallika valdajale võimaluse põhjendada enda võetud

meetmeid vastavalt olukorrale.

Üksnes peakiire suund ei ole tänapäeval enam aktuaalne – 5G

tehnoloogia (beamforming, MIMO) puhul nt ei ole peakiir

suund fikseeritav üheselt (oleneb signaali sihtmärgist ja suund

võib iga hetk muutuda). Terviseametil on järelevalve

menetlustega kogemus, kus teatud piirkondades ei ole

tugijaam paigaldatud neid nüansse arvestades (jaam on

katusel, aga kiir võib sattuda ka alumise korruse rõdule). Seega

8

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

piiramise osas saavad otsused teha pinna omanikud koostöös rentijatega.

• Kui nüüd keegi siiski eirab antennile juurdepääsu piiravat meedet, siis see on juba

tema enda

risk ja tegelikult seaduse kohaselt karistatav (kui ta midagi ära lõhub).

ei piisa ainult märgistusest ega eeldusest, et „suund on

kõrgemale“ – vaja on tõkestust või muud tehnilist lahendust,

mis välistab kõrvaliste sattumise ohutsooni.

Aktuaalne on teema ka peale mobiilsideantennide, muude

allikate kontekstis, kus ohutsoonid on ümber antenni.

Säte on kooskõlas tänapäevase reaalolukorraga.

Mis puudutab korteriühistuid ja mobiilsideoperaatoreid, siis

kui nad rendilepingu teevad, peaksid juba operaatorid ette

mõtlema võimalikele stsenaariumitele, mis tekkida võivad,

ehk mida ühistult nõuda, et rendileping oleks terviseohutuse

seisukohast pädev. Reeglina KÜ-l selles valdkonnas pädevus

puudub.

10. Väljatasemete vastavus piirväärtustele

Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab järgmist:

„(2) Arvutatud, modelleeritud või mõõdetud summaarsed väljatasemed

elukeskkonnas peavad

vastama määruse lisa tabelis esitatud piirväärtustele.“

Meie hinnangul on tegemist eksitava sõnastusega, kuna nõutakse vastamist

piirväärtustele, kuid

tegelik mõte on see, et ei tohi ületada määrusega kehtestatud piirväärtusi. Alla

piirväärtuse võib olla.

Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 5 lg 2 järgmiselt:

„(2) Arvutatud, modelleeritud või mõõdetud summaarsed väljatasemed

elukeskkonnas ei tohi ületada määruse lisa tabelis esitatud piirväärtusi.“

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.

MTÜ Kogukonna hüvanguks

11. § 2 Määruse eesmärk

Me ei kiida heaks uues eelnõus määruse eesmärgi „lahjendamist” – selle asemel, et

tagada tervisele ohutu elukeskkond ja vältida mitteioniseeriva kiirguse toimega

seonduvaid tervisehäireid ja haigusi, nagu sätestab hetkel kehtiv määrus, on uue

Selgitatud. Kindlasti pole eesmärk lahjendada määruse

eesmärki, vaid sõnastus on ajakohastatud, et see oleks

kooskõlas rahvusvahelise teadusliku arusaama ja

9

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

määruse eesmärk üksnes vähendada tehiselektromagnet-väljade toimest tuleneda

võivaid terviseriske elukeskkonnas. Sellest järeldame, et ka eelnõu koostajad

mõistavad, et määruse lisas toodud piirväärtused ei ole piisavad terviseohu

vältimiseks ning selle poole ka ei püüelda, mis on kahetsusväärne.

rahvatervishoiu õigusruumi üldpõhimõtetega. Uues määruse

eelnõus sätestatud piirväärtused põhinevad Rahvusvahelise

Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni (ICNIRP)

teaduspõhistel soovitustel, mida toetavad ka Maailma

Terviseorganisatsioon (WHO) ja Euroopa Komisjon. Need

piirväärtused on seatud nii, et minimeerida tõenduspõhiselt

kinnitatud terviseriske, sealhulgas pikaajalisi mõjusid. Kehtiva

määruse varasem sõnastus („vältida tervisehäireid ja haigusi”)

viitas laiemale eesmärgile, mida teaduslikult ei ole võimalik

õigusaktiga tagada. Elanike tervist, heaolu ja turvalisust

toetava elukeskkonna kujundamise põhimõte on sätestatud ka

rahvatervishoiu seaduses (mille alusel määrus kehtestatakse).

12. § 5 (1) Mitteioniseeriva kiirguse hindamise kord

Me ei saa nõustuda sellega, et mitteioniseerivat kiirgust hinnatakse üksnes vastavalt

ICNIRPi ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu soovitustele!

Tuletame meelde Eesti teadlaste seisukohta 5GEMF1 lõpparuandes (lk 4): „...on

oluline välja tuua, et paljudes eksperimentaalsetes ja ka osades epidemioloogilistes

uuringutes tuvastatud [bioloogilised ja tervise]mõjud on avaldunud raadiokiirguse

tasemete juures, mis on oluliselt madalamad ICNIRP soovitatud piirväärtustest.

Eksperimentaaluuringute andmebaasi analüüs näitas, et 46 uuringust, mis tuvastasid

raadiokiirguse mõju, 44 olid tehtud kiirguse tasemetel alla ICNIRPi soovitatava

piirväärtuse.”/.../ „Erinevates Euroopa Liidu riikides kehtivad normatiivid järgivad

ICNIRPi soovitusi lähtudes peamiselt poliitilistest otsustest normatiivide

harmoniseerimiseks. Kehtivad normatiivid ei ole arvestanud raadiokiirguse

mittesoojusliku mõju olemasolu, pikaajalist mõju ega ka vajadust nii kõrgete

piirväärtuste järele .”

Lisaks sellele – nagu oleme korduvalt viidanud ja rõhutanud – on Europarlamendi

saadikute analüüs näidanud ICNIRPi kui institutsiooni olevat korruptiivse,

ebausaldusväärse ja ühe poole, s.o telekomitööstuse huvisid kaitsva

organisatsioonina. ICNIRPi piirväärtused ei kaitse mitte ühtegi elusolendit ja

edendavad üksnes tööstuse huve. On kuritegelik nende pilli järgi tantsida, tuues

sellega ohvriks Eesti inimeste tervise!

Arvestatud ja selgitatud. Eelnõu sõnastust laiendatud.

Määrus tugineb muu hulgas Rahvusvahelise Mitteioniseeriva

Kiirguse Kaitse Komisjoni (ICNIRP) soovitustele, kuna

tegemist on sõltumatu teadusliku eksperdiorganisatsiooniga,

mille soovitusi tunnustavad Maailma Terviseorganisatsioon

(WHO), Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu. Euroopa

Liidu direktiiv 2013/35/EL, mis reguleerib töötajate

elektromagnetväljadega kokkupuudet, põhineb samuti

ICNIRPi soovitustel. See tagab, et Eesti õigusruum oleks

kooskõlas ELi ühise raamistikuga. On tõsi, et

teaduskirjanduses on leitud bioloogilisi mõjusid ka

madalamatel väljatasemetel, kuid nende mõju mehhanismid,

korduvus ja tõendatud mõju inimeste tervisele ei ole

rahvusvaheliselt kinnitust leidnud. WHO on oma 2014. aasta

EMF faktilehtedes (https://www.who.int/teams/environment-

climate-change-and-health/radiation-and-health/non-

ionizing/emf) ning ICNIRP oma 2020. aasta suunistes

(https://www.icnirp.org/cms/upload/publications/ICNIRPrfgd

10

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

l2020.pdf) rõhutanud, et seni puudub teaduslikult konsensus,

mis võimaldaks mittesoojuslike mõjude põhjal kehtestada

täiendavaid või rangemaid piirväärtusi. Samas jätkatakse

uuringuid, sealhulgas Euroopa Liidu teadusraamistiku

projektides. Eesti ei kehtesta piirväärtusi, mis ei põhine

rahvusvaheliselt aktsepteeritud tõenduspõhisel teadmisel,

kuna see looks õigusliku ebakindluse ja sellel poleks

argumenteeritud teaduslikku aluseid, mis põhinevad

rahvusvahelisel konsensusel. Mis puudutab Euroopa

Parlamenti, siis on see poliitiline organ, kelle pädevus on

suunata Euroopa Liidu poliitika kujundamist ja järelevalvet,

kuid ta ei ole teaduslik organisatsioon ega tee teaduslikke

riskihinnanguid. Parlament võib tellida analüüse ja arutelusid

erinevatelt huvigruppidelt või sõltumatutelt ekspertidelt, kuid

need ei ole siduvad ega võrdsustatavad rahvusvaheliste

teadusasutuste konsensuspõhiste seisukohtadega.

13. § 5 (6) Juurdepääsupiirangutest ja ohumärgistustest.

Eelnõus on sätestatud, et kehtivaid piirnorme arvestades absurdselt väike ala

kiirgusallika läheduses tuleb vastavalt märgistada ning tõkestada juurdepääs

kiirgusallika ohutsooni. Rõõmustame esimeste tibusammude üle ses valdkonnas.

Samuti tunnustame Terviseameti plaane, millest on juttu olnud meie kohtumistel –

paigaldada hoiatussildid ka kõrgema kiirgusfooniga avalikesse kohtadesse ning

töötada välja kõigile kättesaadav kaardirakendus, kuhu on peale kantud kõrgema

kiirgusfooniga kohad, et inimesed saaksid oma elukohta valides ja ringi liikudes

teha teadlikumaid otsuseid. Ent lisaks sellele teemale oleme SoMi ja Terviseameti

esindajatega toimunud koosolekutel korduvalt rõhutanud, et kriitiliselt tähtis on täna

avalikkuse teadlikkuse tõstmine tehisliku elektromagnetkiirguse ohtudest ning

viisidest, kuidas end selle eest kaitsta. Käesolevaga tuletame Terviseametile meelde

nende antud lubadust selliseid materjale koostama hakata ning lubadust hakata

teavitama ja harima meditsiini-töötajaid EÜT sündroomi teemal, lisaks üldisele

haridus- ja hooldusasutuste ning avalikkuse teavitamisele lihtsatest võtetest kiirguse

vähendamiseks (vt LISA 3, kirjad Terviseametile).

Arvestatud. Oleme teie ettepanekutest teadlikud ning oleme

valmis teemaga seotud arutelu ja koostööd jätkama. Pöörame

tähelepanu, et kiirgusallika ohutsoon määratakse praegu ja ka

edaspidi arvestades „worst case scenario“ olukorda, mille

tekkimise tõenäosus reaalolukorras on ebatõenäoline või väga

väike. Ehk ka ohutsoon määratakse tervisekaitselises mõttes

suure varuga ja ettevaatuspõhimõttel.

11

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

14. Lisa. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused

Taunime tugevalt eelnõusse sissekirjutatud mitteioniseeriva kiirguse

mõõtemeetodika valikut. Nagu Sotsiaalministeeriumi enda tellitud 5GEMF1

lõpparuandes on välja toodud, soovitatakse kasutada ka tippväärtuste meetodit,

kusjuures ka tippväärtused peaksid loomulikult jääma piirväärtuste raamesse ning

praegu lubatud kuni 32-kordsed piirnormi ületamised peaksid olema välistatud!

Eelnõus oleva keskmiste väärtuste mõõtemeetodi puhul arvutatakse summaarne

statistiline keskmine, jättes täielikult arvestamata kõrgsagedusliku

elektromagnetkiirguse pulseerivat iseloomu ning andes seega otseselt tegelikkusest

madalama ja vale mõõtetulemuse (vt LISA 2, märgukiri).

Selgitatud. Pädevate teaduslike uuringutega ei ole saadud

tõendeid impulss- või moduleeritudelektromagnetväljade

erilise kahjuliku mõju kohta inimese tervisele. Teaduslik

konsensus kinnitab jätkuvalt kõrgsagedusliku

elektromagnetvälja pikaajalise kokkupuute termilist mõju

organismile.

Nagu on soovitanud rahvusvaheliselt tunnustatud

organisatsioonid (nt ICNIRP, WHO), kehtivad erinevates

riikides, sh Eestis väljasuuruste piirväärtused, mis on tuletatud

elektromagnetvälja energia soojusliku absorbeerumise

näitajatest organismi kudedes. Kõrgsageduslike püsiväljade

suurusi saab hinnata nende ajaliselt keskmiste

efektiivväärtuste põhjal, kõrgsageduslike impulssväljade

tippväärtusi tuleb hinnata teaduslikult põhjendatud viisil

tuletatud piirväärtuste alusel. Madalsageduslike elektri- või

magnetväljade korral võrreldakse piirväärtustega saadud

maksimaalseid tulemusi.

Jätkub rahvusvaheline uurimistöö elektromagnetväljade mõju

osas, avaldatakse uuringute tulemusi ning vastavat teadusinfot.

Piirväärtuste ja hindamismetoodikate muutmine on

päevakorras, kui ilmnevad uued teaduspõhised piisavad

tõendid tipp- või moduleeritud elektromagnetväljade

kahjuliku mõju kohta inimese tervisele.

15. Taunime seda, et eelnõust on täielikult välja jäetud riskirühmade kaitse!

Lasteasutustes (s.o lasteaiad, huvikoolid, koolid jms), terviseasutustes (s.o

perearstikeskused, haiglad, hooldekodud jms) ja muudes avalikes kohtades (nt

ühistransport) peaksid olema rangemad piirangud ja piirnormid, nagu on soovitatud

ka 5GEMF1 lõpparuandes.

Selgitatud. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused on seatud

selliselt, et need kaitsevad kogu elanikkonda, sealhulgas ka

tundlikumaid rühmi (nt lapsed, eakad, krooniliste haigustega

inimesed). Rahvusvahelised soovitused (ICNIRP, WHO) ei

erista täiendavaid piirväärtusi eraldi riskirühmadele, vaid

lähtuvad ohutustasemetest, mis tagavad kaitse kõigile. Muid

5GEMF lõpparuandes esitatud ettepanekuid (nt laste- ja

12

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

sotsiaalasutuste territooriumile tugijaamade paigaldamine)

arutatakse edasi elektroonilise side seaduse kontekstis, mis

reguleerib iseplaneeritavate raadiosaateseadmete

paigaldamise tingimusi.

16. Juhime tähelepanu veel ühele kriitilisele teemale. Uute kõrgepingeliinide massiline

rajamine Eestis suurendab inimeste, eriti sündivate laste haigestumist

elektroülitundlikkusega seotud haigustesse ja halvendab elukvaliteeti.

Kõrgepingeliinide tegelikuks ohutsooniks loetakse ca 100-300 m (vastavalt 100-300

kV liini puhul) (vt nt https://www.kiirgusinfo.ee/korgepingeliinide-tervisemoju/).

Tuletame meelde üle 10 aasta tagust Tallinnas Vuti tänaval aset leidnud juhtumit,

kus kõrgepinge-liinide läheduses elavad inimesed haigestusid vähki ja seos

elektriliinidega oli ilmselge. Kahjulik mõju minimeeriti kaabli maa alla viimisega.

Mitmes riigis (nt Sloveenias, Leedus, Venemaal) on elektri- ja magnetväljade

piirnormid kodudes, haiglates, lasteasutustes kuni 10 korda madalamad kui Eestis.

Selgitatud.

Praegu Eestis kehtivad elektrivälja piirnormid põhinevad

rahvusvaheliste organisatsioonide (ICNIRP, WHO)

soovitustel. Need piirnormid on seatud selliselt, et kaitsta

inimeste tervist pikaajalise viibimise korral ka

kõrgepingeliinide vahetus läheduses. Eestis kehtivad

piirväärtused tagavad ohutuse kogu elanikkonnale, sealhulgas

tundlikumatele rühmadele.

Piirnormide muutmiseks või kümnekordselt karmistamiseks

puuduvad hetkel teaduslikud alused. Kõrgepingeliinide maa

alla viimine ei kuulu mitteioniseeriva kiirguse määruse

reguleerimisalasse, vaid on pigem energiataristu planeerimise

ja tehniliste investeeringute küsimus, mis sõltub mitmest

tegurist (keskkonnamõju, maksumus, töökindlus). Määrus

keskendub ohutusnõuete ja mõõtmiskorra sätestamisele, mitte

elektrivõrgu tehnilisele planeerimisele.

17. Esitame järgmised ettepanekud:

1. Eesti piirnormid tuleb viia kooskõlla tööstusest sõltumatute teadlaste

soovitustega. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee soovitas juba 2011.

aastal Resolutsioonis 1815 selleks ajaks avaldatud teadustöödele tuginedes

karmistada liikmesriikides mitteioniseeriva kiirguse piirnorme. Mitteioniseeriva

kiirguse piirmääraks pikaajalise kokkupuute puhul soovitati kehtestada 0,6 V/m (s.o

~ 1 mW/m2) ja pikemas perspektiivis 0,2 V/m (s.o ~ 0,1 mW/m2). Eesti teadlased soovitavad 5GEMF1 lõpparuandes kehtestada sagedusalal 10 MHz

kuni 10 GHz piirväärtusteks elektrivälja tugevus 6 V/m ja võimsustihedus 100

Mittearvestatud.

Tegemist oli poliitilise resolutsiooniga, mille eesmärk oli

rõhutada ettevaatuspõhimõtte tähtsust ja vajadust jätkata

teadusuuringuid elektromagnetväljade tervisemõjude osas.

Tegemist ei ole õiguslikult siduva aktiga ega teadusliku

eksperthinnanguga, vaid poliitilise soovitusega. Resolutsioon

1815 ei sisalda uusi teaduslikke analüüse ega riskihinnanguid,

vaid tugineb üldisele ettevaatuspõhimõttele.

13

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

mW/m2, mida kõnealuses eelnõus ei ole arvesse võetud. Me ei saa pidada õigeks

seda, et kiirgusnormide kehtestamisel lähtutakse esmajoones mobiilioperaatorite

ärihuvidest. Tuletame meelde, et rahvatervishoiu seaduse põhilisim nõue on

ennetusprintsiip, mida aga kõnealune eelnõu absoluutselt ei järgi.

Mis puudutab Eesti teadlastelt (Taltech) tellitud 5GEMF

lõpparuannet, siis oli seal märgitud, et „Arvesse võttes nii

raadiokiirguse taseme mõõtetulemusi kui ka halvima juhu

simulatsiooni, leidsime, et 6 V/m (0,1 W/m2 ) on tase, mis

peaks tagama raadiokiirguse tervisemõju minimaalse

tõenäosuse seejuures mitte piirates tehnoloogilisi rakendusi

ega tehnoloogia arengut.“

Taltechi hinnangu („seejuures mitte piirates tehnoloogilisi

rakendusi ega tehnoloogia arengut“) aluseks polnud aga

uuringus tehtud mõjuanalüüsi ega esitatud täiendavaid

argumente selle väite tõendamiseks. Seetõttu oli vaja ka

teadlaste pakutud piirnormide asjakohasust ja rakendatavust

omakorda ministeeriumil koostöös teiste asjaomaste

osapooltega hinnata.

Selleks palusime 2024. a nii Taltechi kui side valdkonnas

pädeva Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu

ning Terviseameti seisukohti selles osas, et juhul kui

sotsiaalminister kehtestab mitteioniseeriva kiirguse

elukeskkonna määruse § 6 sätestatud elektrivälja tugevuse ja

võimsustiheduse piirväärtused vastavalt Taltech töös märgitud

ettepanekutele, siis kas ja milline on eeldatav mõju

infotehnoloogiale ja telekommunikatsiooni teenustele Eestis

ning kuidas muutub/väheneb sellest terviserisk. Selleks kutsuti

eraldi kokku ka töögrupp 17.02.2025, kuhu kuulusid eksperdid

Terviseametist, Taltechist, Tartu Ülikoolist, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametist, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidust

Jt. Hiljem jätkusid tehnilisemad arutelud kitsamas

spetsialistide ringis 04.04.2025. Tutvustasime mõju hinnangu

14

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

järeldusi ka MTÜ-le Kogukonna hüvanguks eraldi koosolekul

(26.06.2025).

Mõju hinnangust selgus, et Taltechi pakutud uute normide

puhul tuleks Terviseameti toiminguna kiirgusallika ohutsooni

suurendada kümnekordselt, mis tähendaks, et olemasolevaid ja

uusi tugijaamu peaks hakkama märkimisväärselt piirama ja

ümber paigutama või nende väljundvõimsust vähendama. See

tähendaks omakorda mobiilside teenuspiirkondade

vähenemist, teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse langust ning

ka negatiivset mõju elutähtsate teenuste osutamisele (politsei,

kiirabi, Häirekeskus). Tugijaamade väljundvõimsuse

vähendamise tõttu tekiks rohkem seadmeid, mis tähendaks

suuremat keskkonnamõju ja visuaalse reostuse suurenemist.

Kokkuvõttes, hindasime Taltech piirnormi negatiivseid

mõjusid ebaproportsionaalselt suureks võrreldes terviseriski

maandamise efektiga. Ka Taltech kommenteeris teemat

järgmiselt: tegelikud mõõtmised keskkonnas ei ületa 1 V/m,

seetõttu piirnormide karmistamisel on vähene praktiline kasu

tervise kaitsmise kontekstis.

18. Kasutada mitteioniseeriva kiirguse mõõtemeetodika puhul ka tippväärtuste

meetodit, mis vastupidiselt keskmiste väärtuste meetodile näitab tegelikku

olukorda.

Selgitatud. Pädevate teaduslike uuringutega ei ole saadud

tõendeid impulss- või moduleeritudelektromagnetväljade

erilise kahjuliku mõju kohta inimese tervisele. Teaduslik

konsensus kinnitab jätkuvalt kõrgsagedusliku

elektromagnetvälja pikaajalise kokkupuute termilist mõju

organismile.

Nagu on soovitanud rahvusvaheliselt tunnustatud

organisatsioonid (nt ICNIRP, WHO), kehtivad erinevates

riikides, sh Eestis väljasuuruste piirväärtused, mis on tuletatud

elektromagnetvälja energia soojusliku absorbeerumise

15

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

näitajatest organismi kudedes. Kõrgsageduslike püsiväljade

suurusi saab hinnata nende ajaliselt keskmiste

efektiivväärtuste põhjal, kõrgsageduslike impulssväljade

tippväärtusi tuleb hinnata teaduslikult põhjendatud viisil

tuletatud piirväärtuste alusel. Madalsageduslike elektri- või

magnetväljade korral võrreldakse piirväärtustega saadud

maksimaalseid tulemusi.

Jätkub rahvusvaheline uurimistöö elektromagnetväljade mõju

osas, avaldatakse uuringute tulemusi ning vastavat teadusinfot.

Piirväärtuste ja hindamismetoodikate muutmine on

päevakorras, kui ilmnevad uued teaduspõhised piisavad

tõendid tipp- või moduleeritud elektromagnetväljade

kahjuliku mõju kohta inimese tervisele.

19. Kirjutada eelnõusse „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja

hindamise kord” sisse riskirühmade kaitse ja avalikkuse teavitamise kord, mis näeb

mh ette meditsiinipersonali teavitamist/harimist elektroülitundikkuse (EÜT)

sündroomi teemal, samuti avalikkuse teavitamist juhtmevaba tehnoloogiaga seotud

ohtudest ning kaitsemeetmetest. Tehnoloogia areneb tohutu kiirusega ja igal

inimesel peab olema teadlikkus ja võimalus end kaitsta!

Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused on seatud selliselt, et

need kaitsevad kogu elanikkonda, sealhulgas ka tundlikumaid

rühmi (nt lapsed, eakad, krooniliste haigustega inimesed).

Rahvusvahelised soovitused (ICNIRP, WHO) ei erista

täiendavaid piirväärtusi eraldi riskirühmadele, vaid lähtuvad

ohutustasemetest, mis tagavad kaitse kõigile.

Elektroülitundlikkuse (EÜT) sündroomi kohta on

rahvusvaheline teaduslik seisukoht, et kuigi inimesed kogevad

reaalseid sümptomeid, ei ole siiani tuvastatud seost nende

kaebuste ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete vahel. Seetõttu

ei saa seda käsitleda kui meditsiinilist diagnoosi või eraldi

reguleerimist vajavat riskirühma.

Avalikkuse ja tervishoiuteenuste osutajate teavitamine on

oluline, kuid see ei kuulu tehnilisi piirnorme sätestava määruse

reguleerimisalasse. Selliseid tegevusi viiakse ellu laiemalt

16

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tervise- ja keskkonnateadlikkuse tõstmise kaudu (nt

Terviseameti või teiste vastutavate asutuste kommunikatsiooni

kaudu).

20. Vähendada kõrgepingeliinide elektriväljatugevuse piirväärtust kümme korda ehk

500 V/m kohta ja projekteerida kõrgepingeliinid maakaablitena, kui need jäävad

elumajadele, töökohtadele, puhkekohtadele jms lähemale kui tegelik ohutsoon.

Peale selle tuleks arvestada kõrgepingeliinide tegelikku tööpinget, mis on alati

suurem liinis olevast pingest, suurendades tegelikku ohtu tervisele.

Praegu Eestis kehtivad elektrivälja piirnormid põhinevad

rahvusvaheliste organisatsioonide (ICNIRP, WHO)

soovitustel. Need piirnormid on seatud selliselt, et kaitsta

inimese tervist pikaajalise viibimise korral ka

kõrgepingeliinide vahetus läheduses. Eestis kehtivad

piirväärtused tagavad ohutuse kogu elanikkonnale, sealhulgas

tundlikumatele rühmadele.

Piirnormide muutmiseks või kümnekordselt karmistamiseks

puuduvad hetkel teaduslikud alused. Kõrgepingeliinide maa

alla viimine ei kuulu mitteioniseeriva kiirguse määruse

reguleerimisalasse, vaid on pigem energiataristu planeerimise

ja tehniliste investeeringute küsimus, mis sõltub mitmest

tegurist (keskkonnamõju, maksumus, töökindlus). Määrus

keskendub ohutusnõuete ja hindamiskorra sätestamisele, mitte

elektrivõrgu tehnilisele planeerimisele.

21. Tuleb luua kiirgusvabad „valged alad” kiirgustundlikele/ EÜT sündroomiga

inimestele, kus on võimalus elada kas püsivalt või viibida ajutiselt tervise

taastamiseks (vt LISA 1, pöördumine elektroülitundlikkuse teemal).

Rahvusvahelised teadusülevaated (WHO, Euroopa Komisjon,

Põhjamaade ekspertkonnad) kinnitavad, et

elektroülitundlikkuse (EÜT) sümptomid on reaalsed ja võivad

mõjutada elukvaliteeti, kuid seni ei ole teaduslikult tuvastatud

põhjuslikku seost mitteioniseeriva kiirguse tasemetega.

Seetõttu ei ole EÜT praegu rahvusvaheliselt tunnustatud

meditsiinilise diagnoosina ega eraldi reguleerimist vajava

riskirühmana.

„Valgete alade” loomine ei ole selle määrusega lahendatav

küsimus ning ei kuulu mitteioniseeriva kiirguse määruse

17

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

reguleerimisalasse. Eestis kehtivad piirnormid on seatud viisil,

mis kaitsevad kogu elanikkonda, sealhulgas ka tundlikumaid

inimesi. EÜT sündroomiga inimeste toetamine on pigem

tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika küsimus (nt nõustamisteenused,

psühhosotsiaalne tugi), mitte käesoleva piirnorme seadva

määruse reguleerimisala.