Vastus pöördumisele

2 (6)

siinjuures ei kuvata perekonnaliikme isikukoodi, sünniaega ega sissetuleku suurust;

4) küsitakse taotleja panga- ja kontaktandmeid;

5) esitatakse taotlus ja kuvatakse esitamise tulemus.

Vajaduspõhist õppetoetust taotledes ja eelnevalt viidatud pöördumise näol on inspektsioonile

teadaolevalt leidnud aset juhtum, kus üliõpilasest vajaduspõhise õppetoetuse taotleja sai

haridusportaali vahendusel esmakordselt teada oma poolõdede ja -vendade olemasolust, sh nende

isikuandmed (eesnimi, perekonnanimi, sünnikuupäev, isikukood, sugulusaste, kas nad on

arvestatud perekonnaliikmeks). Kirjeldatust tulenevalt on inspektsioonil tekkinud seega

küsimus, kas üliõpilasest taotleja peaks sellisel viisil teada saama oma võimalike õdede-

vendade, poolõdede ja -vendade olemasolust koos nende isikuandmetega.

Võrdluseks saab tuua sugulussuhete päringu, mida saab teha eesti.ee ja rahvastikuregistri

vahendusel. Rahvastikuregistris tehtava päringu puhul kuvatakse inimesele vaid oma vanemate

ja alaealiste laste nimed ja sünniajad, kuvamata jäetakse nende isikukoodid ja päringu tegija

õdede-vendade andmed.

Inspektsioon rõhutab, et käesoleval juhul ei seata kahtluse alla vajaduspõhise õppetoetuse

olemasolu, selle eesmärki ega vajalikkust. Küsimus seisneb eelkõige vajaduspõhise

õppetoetuse aluseks olevate päringute tingimustes ja saadud tulemuste kuvamises ning

isikuandmete töötlemisel nende kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega.

Perekonnaliikmete isikuandmete töötlemise alused

Nimelt näeb isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

(isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) art 5 ette isikuandmete töötlemise põhimõtetena nii

eesmärgi piirangu kui ka võimalikult väheste andmete kogumise. See tähendab, et isikuandmeid

tuleks koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ja seejuures

peavad töödeldavad isikuandmed olema piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise

eesmärgist lähtuvalt. Antud juhul ei ole inspektsiooni hinnangul vajaduspõhise õppetoetuse

taotlemisel isikuandmete töötlemise eesmärk kooskõlas isikuandmete töötlemise ulatusega.

Vajaduspõhise õppetoetuse kontekstis on oluline teada ja teha päringud vaid nende

perekonnaliikmete kohta, kelle andmed on vajalikud toetuse arvestamise alusena vastavalt ÕÕS

§-le 51. Toetuse taotlemise aluseks olevate asjaolude kuvamisel oleks aga eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse põhimõtetega kooskõlas näiteks see, kui taotlejale kuvatakse arvuna, mitu

perekonnaliiget aluseks võeti.

HTM on järelevalvemenetluses inspektsioonile selgitanud, et vajaduspõhise õppetoetuse otsuse

tegemiseks on neile seadusega pandud kohustus selgitada välja, kes on üliõpilase

perekonnaliikmed. Menetluse esimeses etapis tehakse päring rahvastikuregistrisse kõigi

perekonnaliikmete kohta, kes on ÕÕS § 51 lõikes 2 nimetatud. See annab võimaluse selekteerida

välja, keda võetakse antud otsuse tegemisel arvesse. Vastavalt ÕÕS § 5 lg 71 korraldab

vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist HTM ning seda rolli ehk haldusmenetluse läbiviija rolli

rahvastikuregistrile HTM-i selgitusel anda ei ole võimalik. Seega on HTM-l kohustus selgitada

välja, kes on isiku perekonnaliikmed ja sellele järgnevalt teha valik nendest, kes omavad tähtsust

seaduse alusel üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamisel. Sellest põhimõttest lähtudes ongi

HTM-i hinnangul vajalik päringu tegemine kõigi isikute kohta.

Perekonnaseadus ei käsitle olukorda, kas ja mil viisil peaks inimesel olema õigus saada teavet

oma (pool)õdede-vendade kohta. Õigus saada teavet oma bioloogiliste õdede ja vendade kohta

on reguleeritud üksnes lapsendamise kontekstis perekonnaseaduse § 164 lg-tes 7 ja 8. Seejuures

on antud sätete puhul õdede ja vendade olemasolust teadasaamise eelduseks nimetatud inimeste

nõusolek. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel taotlejale perekonnaliikmetena (pool)õdede-

vendade isikuandmete avaldamisel nende nõusolekut selleks eelnevalt aga ei küsita. Antud küsimuse puhul põrkuvad mitmed põhiõigused. Nii on andmesubjektidel (nii toetuse

3 (6)

taotlejal kui ka temaga seotud perekonnaliikmetel, sh poolõdedel ja -vendadel) õigus nii

perekonna kui ka eraelu puutumatusele, sh õigus privaatsusele. Lisaks seonduvad nimetatud

põhiõigused inimväärikuse ja enesemääratlusõigusega. Seaduses sätestatud juhtudel on lubatav

sekkuda inimese perekonna- ja eraellu, kuid seejuures tuleb siiski antud kontekstis leida tasakaal

privaatsusõigusega ning tagada isikuandmete töötlemise eesmärgipärasus ja minimaalsus.

Vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk on luua toetusmeede, mis võimaldaks kehvema

majandusliku olukorraga perekondade lastel kõrghariduse omandamist ning kõrghariduse

omandamisega kaasnevate lisakulude katmist.2

Nii on inspektsioonil tekkinud küsimus, kas nimetatud ÕÕS sätteid rakendades on riik läinud

liiga kaugele, avaldades taotlejale andmeid, mida ta ei pruukinud teada ja mis selle tulemusel

mõjutab oluliselt nii taotleja kui ka tema perekonnaliikmete (poolõdede ja -vendade) perekonna-

ja eraelu. Olukorras, kus poolõdede ja -vendade arvestamine toetuse alusena on asjakohane, on

siiski küsitav, kas seejuures on vajalik avaldada taotlejale tema (pool)õdede ja -vendade

isikuandmeid. Juba 2004. aastal leidis I. Pilving, et inimese huvi oma ülenejate sugulaste vastu

saab pidada piisavalt kaalukaks, et nende andmetele teabenõude korras ligipääsu võimaldada.

Külgnejate ja alanejate sugulaste puhul hakkavad aga tema sõnul domineerima andmesubjektide

huvid.3 Nii peaks antud asjas mh arvestama ka seda, et (pool)õed ja -vennad, kelle andmeid

taotlejale avaldatakse, võivad olla alaealised ja lisaks domineerivatele andmesubjektide huvidele

tuleks arvestada täiendavalt laste huvide kaitsega.

Siseministeerium on samuti selgitanud (vt lisa 1), et (pool)õed ja –(pool)vennad ei ole

rahvastikuregistris isiku enda andmeteks. Isiku andmeteks rahvastikuregistris on andmed

tema vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse (laste) kohta. Seega tehakse

vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel päringud teis(t)e isiku(te) andmete kohta ja selline

andmetöötlus peab vastama isikuandmete kaitse nõuetele. Hüpoteetiliselt võib siinjuures küsida,

et kui näiteks inimene näeb andmejälgijast, et HTM on teinud tema kohta päringu, siis kas HTM

on valmis sellele inimesele avaldama üliõpilasest vajaduspõhise õppetoetuse taotleja nime juhul,

kui isik küsib andmejälgijas oleva päringu kohta HTM-lt selgitusi.

Rahvastikuregistrist päringute tegemine

HTM on selgitanud, et seaduse vastavate muudatuste koostamisel ja õppetoetuste süsteemi

loomisel 2012. aastal kaaluti ka kitsendatud päringute tegemist, kuid selleks ei leitud võimalusi.

Kuna otsuse tegemise eel tuleb esimesena välja selgitada taotleja kõik seaduses nimetatud

perekonnaliikmed – vanemad, õed-vennad, alaealised lapsed, siis ongi esimeseks sammuks kõigi

perekonnaliikmete kohta päringu esitamine rahvastikuregistrile. Alles peale seda on võimalik

menetlejal ehk antud juhul HTM-l otsustada, kes on need perekonnaliikmed, kelle sissetulekud

tuleb otsuse tegemisel arvesse võtta. Seetõttu tehakse taotluse menetlemise esimeses etapis

rahvastikuregistrisse päring kõigi perekonnaliikmete kohta ning HTM süsteem teeb valiku, keda

võetakse arvesse, sh sidudes järgmises etapis pereliikmete andmed täiendava infoga (pereliikme

õpingud).

Kuivõrd kitsendatud päringute tegemist kaaluti 12 aastat tagasi ja seejärel seda enam kaalutud ei

ole, siis tuleb arvestada sellega, et tehnoloogiline areng on selle aja jooksul olnud tõenäoliselt

kiire. Sellest tulenevalt leiab inspektsioon, et HTM peaks uuesti kaaluma ja otsima võimalusi

rahvastikuregistrist kitsendatud päringute tegemiseks. Inspektsioon on Siseministeeriumilt

selleks eelvõimalusi uurinud (Siseministeeriumi vastuskiri on leitav lisast 1), kuid inspektsioon

leiab, et ei peaks olema siinjuures vahendajaks, mistõttu palub inspektsioon HTM-l endal

Siseministeeriumiga ise otse suheldes kitsendatud päringute tegemise võimalused välja selgitada.

2 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 236 SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/75e7bf72-a846-4312-91da-

44318f4d746f/oppetoetustejaoppelaenu-seaduse-ning-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 3 3 Pilving, I. Sugupuud müügiks ja roolijoodikud häbiposti? Isikuandmetega seonduvad piirangud avaliku teabe

avaldamisel. Juridica 2004/2, lk 75–85.

4 (6)

Isikuandmete kuvamine

Seoses isikuandmete kuvamisega on inspektsioon HTM-le 12.12.2023 saadetud kirjas

väljendanud, et problemaatiliseks pidada seda, et haridusportaalis kuvatakse vajaduspõhise

õppetoetuse taotlemisel juba taotlusprotsessis taotlejale kõiki tema perekonnaliikmeid. Nii

nähtub, et taotlemine koosneb viiest etapist. Juba teises etapis ehk perekonnaliikmete all

kuvatakse taotlejale

- kõik tema perekonnaliikmed koos isikuandmetega (eesnimi, perekonnanimi,

sünnikuupäev, isikukood, sugulusaste) ja

- kas isik on arvestatud perekonnaliikmeks või mitte (jah/ei)).

Sama teave – kes võeti vajaduspõhise õppetoetuse määramisel või määrata jätmisel arvesse –

kuvatakse taotlejale ka juba viiendas ehk taotluse tulemuse etapis.

HTM on Andmekaitse Inspektsiooni poolt tõstatatud probleemiga nõustunud, et isikule ehk

taotlejale kuvatakse liigselt andmeid. HTM on avaldanud valmisolekut teha muudatused andmete

kuvamises. Alustatud on ettevalmistustega andmete kuvamise vaate muutmiseks selliselt, et

edaspidi hakkavad taotlejad nägema üksnes neid perekonnaliikmeid, keda võetakse otsuse

tegemisel arvesse. Seega isikud, kelle kohta tehakse küll päring HTM-i poolt

rahvastikuregistrisse, kuid kelle andmed ei ole otsuse tegemisel arvestamise aluseks, nende

isikute osas kuvamist edaspidi ei toimu. HTM peab siiski vajalikuks kuvada nende

perekonnaliikmete info, kes on otsuse tegemisel arvesse võetud. See tagab haldusmenetluse

läbipaistvuse ning selguse, milliste isikute sissetulekute kokkuvõttena on otsus toetuse maksmise

või maksmata jätmise ning toetussumma suuruse otsustamisel tehtud. Vastava muudatuse on

HTM kavandanud ellu viia uuel õppeaastal ehk alates septembrist 2024.

On positiivne, et HTM on avaldanud valmisolekut teha muudatusi taotlejale isikuandmete

kuvamises, peites taotlusprotsessis nende inimeste isikuandmed, kelle sissetulekut ei võeta

vajaduspõhise õppetoetuse arvestamise alusesse. See aga ei lahenda inspektsiooni hinnangul

probleemi, sest taotleja võib sellegi poolest juhul, kui tema (pool)õdede-vendade sissetulekud

võetakse toetuse määramise alusena arvesse, näha nende isikuandmeid. Nii ei ole sellisel osalise

kuvamise muutmisel mõju. Samuti on inspektsiooni arvates oluline muuta (pool)õdede-vendade

isikuandmete kuvamist ka toetuse taotlemise lõppastmes ehk tulemuste kuvamisel.

Põhjendused selleks on eespool avatud, kuid kokkuvõtlikult öeldes võib taotlusprotsessi keskel

isikuandmete kuvamine luua olukorra, kus üliõpilasest taotleja saabki ilma tegelikku taotluse

esitamise huvi omamata käia vaatamas perekonnaliikmete isikuandmeid (isegi kui see ei tundu

tõenäoline olevat, siis selline võimalus on üliõpilase staatust omavatel inimestel olemas). Teiseks

aga ei kaalu inspektsiooni hinnangul taotleja huvi saada isikupõhist teavet toetuse taotluse

aluseks olevate (pool)õdede-vendade kohta (sõltumata sellest, kas taotleja kvalifitseerub

vajaduspõhisele õppetoetusele või mitte) üles nende (pool)õdede-vendade huvi ja õigust oma

eraelu puutumatusele. Toetuse taotlemise protsess ja lõpptulemuse kuvamisel on võimalik

taotlejale kuvada tema vanemate, abikaasa, elukaaslase, laste andmeid (temaga seotud andmeid)

ja seda, mitu (pool)õde-venda toetuse määramisel või määrata jätmisel arvesse võeti, kuid vajalik

ei ole nende (pool)õdede-vendade isikuandmete kuvamine. Eeltoodust tulenevalt on

inspektsiooni hinnangul oluline, et toetuse taotlemise protsessis (eelnevalt kirjeldatud teises

punktis – perekonnaliikmed), aga ka taotluse tulemustes ehk taotlusprotsessi lõppastmes ei

kuvataks taotlejale üldse tema (pool)õdede-vendade isikuandmeid.

Kokkuvõte

Nii nagu inspektsioon varasemalt on väljendanud – mõistetav on see, et tavapäraste ja lähedaste

peresuhete puhul ei ole kõikide perekonnaliikmete kohta päringute tegemine ja nende

isikuandmete kuvamine toetuse taotlemisel kuidagi riivav (kuigi see ei ole siiski minimaalsuse

põhimõttega kooskõlas). Teisalt on tänapäeval levinud kärgpered, kus läbi selle võib taotleja

5 (6)

saada teada põhjendamatult kolmandate isikute andmeid (oma vanema teiste laste omi). Samuti

ei pruugi kõik perekonnaliikmed olla omavahel heades ja usalduslikes suhetes. Nendest

asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud rahvastikuregistrist nii laiaulatuslike isikuandmete

pärimine ja kuvamine, kui tegelikkuses saaks vajaduspõhise õppetoetuse määramisel hakkama ka

vähema infoga.

Riik ei peaks avaldama vajaduspõhise õppetoetuse taotlejale enam isikuandmeid, kui

minimaalselt vajalik. Ühtlasi on oluline seegi, et kui inimene ei teadnud oma (pool)õdede ja -

vendade kohta, tekib osapoolte vahel ebavõrdne olukord. Taotlejale saavad teatavaks

isikuandmed, mida ta muidu ei teadnud, kuid need perekonnaliikmed, kelle andmed taotlejale

avalikustati, samaväärset teavet vastu ei saa. Seetõttu võiks kaaluda inspektsiooni arvates

vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel näiteks järgneva protsessi rakendamist:

- esmalt tuvastada, kui vana on vajaduspõhise õppetoetuse taotleja;

- seejärel vastavalt vanusele määrata kindlaks, millise sugulussuhtega perekonnaliikmete

andmete pärimine on vajalik (vastavalt ÕÕS §-le 51);

- teha rahvastikuregistrist ja maksukohustuslaste registrist päringud üksnes

asjassepuutuvate perekonnaliikmete kohta;

- kuvada taotlejale toetuse taotlemise keskel vahetulemus arvulise koondina isikuandmeid

avaldamata;

- küsida taotluse esitamise kinnitus ja kuvada seejärel toetuse taotlemise lõpptulemus, kus

taotlejale on nähtav, mitme ja millise sugulussuhtega (pool)õdede-vendade sissetulekud

on otsuse tegemisel arvesse võetud (taotleja vanemate, abikaasa, registreeritud

elukaaslase, lapse isikuandmete kuvamist ei saa pidada problemaatiliseks).

Kui taotleja näeb, et toetuse määramisel või määramata jätmisel võetakse arvesse rohkem

(pool)õdesid-vendasid, kui taotlejal tema teada on, siis peaks inspektsiooni hinnangul edasine

olukorra väljaselgitamine jääma eelkõige perekonnasiseseks.

Eeltoodust tulenevalt teeb Andmekaitse Inspektsioon järelevalvemenetluses kogutud teabe

ja selgituste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumile järgmise ettepaneku:

1. selgitada koostöös Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnaga välja, kuidas ja

millal on võimalik haridusportaalis luua rahvastikuregistrist kitsendatud päringute

tegemise võimalus selleks, et toetuse arvestamise alusena tehtaks rahvastikuregistrist

päring üksnes nende perekonnaliikmete kohta, keda vastavalt ÕÕS § 51 kriteeriumitele

loetakse üliõpilase perekonnaliikmete hulka – näiteks üle 24. aasta vanuse taotleja puhul,

kui ta on abielus vms, ei ole asjakohane teha päringut taotleja vanemate ja õdede-vendade

kohta (vt ka esimesel leheküljel loetelu punkti 2);

2. lõpetada perekonnaliikmete isikuandmete kuvamine

- toetuse taotlemise (teises) etapis ja

- taotluse viimases ehk tulemuste kuvamise etapis

ning kuvada toetuse arvestamise aluseks olevaid perekonnaliikmeid üksnes arvu ja

sugulussuhte koondina.

Palun ministeeriumil anda tagasiside inspektsiooni tehtud ettepaneku täitmise ja

planeeritava ajaraamistiku kohta hiljemalt 31.05.2024 e-posti aadressil [email protected].

Kui Haridus- ja Teadusministeerium ettepanekuga ei nõustu, palub inspektsioon saata

ettepaneku täitmisest keeldumise põhjendused, selgitades mh seda, kuidas võtab toetuse

taotlemisel isikuandmete kuvamine arvesse taotleja (pool)õdede-vendade õiguseid ja huve.

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt on Teil õigus esitada Andmekaitse

Inspektsioonile asja kohta ka oma arvamus ja vastuväited.

6 (6)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Levand

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel

Agnes Järvela

[email protected]

tel 627 4145

Lisa 1. Siseministeeriumi vastuskiri seoses rahvastikuregistri päringute tegemisega