Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Advokaadibüroo Küllike Namm [email protected] Vastus selgitustaotlusele (täitemenetlus) Pöördusite Justiitsministeeriumi poole küsimustega, mis puudutavad täitemenetluse läbiviimist Leedu Vabariigis registreeritud äriühingu suhtes. Esmalt vabandame, et Teie pöördumine on jäänud õigeaegse tähelepanuta. Käsitleme Teie pöördumist märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p-st 2 tulenevalt selgitustaotlusena. MSVS § 3 alusel annab Justiitsministeerium selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, paragrahvi, lõike või punkti sisu ja tähendust. Vastame Teie küsimustele nende esitamise järjekorras järgnevalt: 1. Kui Eesti Vabariigis tegutsev amet haldusorganina on määranud sunniraha Leedus registreeritud

äriühingule ning ettevõte omab kontot Eesti Vabariigis tegutsevas pangas, siis kas kontol olevaid vahendeid on võimalik käsitleda äriühingu Eestis asuva varana ning äriühingu suhtes on võimalik läbi viia täitemenetlus Eesti kohtutäituri poolt? Kui välisriigi juriidilisest isikust võlgnikul on Eestis asuv vara, s.h Eesti krediidiasutuses avatud konto, siis on täitemenetlus selle suhtes võimalik. Siiski tuleb arvestada, et ka sellisel juhul tuleb võlgnikule kõigepealt täitmisteade kätte toimetada.

2. Kui äriühingul Eestis vara ei ole, siis millised sammud tuleb astuda selleks, et haldusakt oleks

täidetav Leedus? Reeglina ei ole täitevvõimu haldusotsustel piirülest mõju, vaid nende kehtivusala piirdub üksnes selle andnud riigi territooriumiga. Euroopa Liidus (EL) on vastu võetud mitmeid õigusakte, mis käsitlevad täitedokumente ja nende piiriülest tunnustamist, kuid nende alusel ei kuulu tunnustamisele ja täitmisele mitte kõik täitemenetluse seadustiku §-s 2 nimetatud täitedokumentidest tulenevad nõuded. Eelkõige reguleerivad need piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist EL-s ning nende kohaldamisalast jäävad välja haldusasjad. Ka rahvusvahelised lepingud (sh õigusabilepingud) reguleerivad koostööd peamiselt tsiviil- ja kriminaalasjades.

Siiani puuduvad ühtsed miinimumnõuded, mis võimaldaksid EL õiguse alusel vastu võetud haldusotsuseid vastastikku tunnustada ja täita. Liikmesriigi haldusotsuse tunnustamine teistes liikmesriikides toimub valdkonnapõhiselt, kui see on ette nähtud EL õigusega. Lisaks võib teise riigi haldusotsuste täitmine toimuda halduskoostöö vormis rahvusvahelise lepingu (nt vastastikuse haldusabi konventsioon maksuasjades) või EL õiguse alusel (nt direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel).

Teie 27.03.2023 */

Meie 27.03.2024 nr 10-4/2279-2

Eestil on Leedu ja Lätiga sõlmitud õigusabi ja õigussuhete leping (vastu võetud 11.11.1992), mis reguleerib vastastikuse õigusabi andmist tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Haldusasjad selle lepinguga hõlmatud ei ole. Soovitame Teil tutvuda konkreetse valdkonna EL õigusega või pöörduda Leedu Vabariigi pädeva asutuse poole ja uurida, kas Leedu siseriikliku õiguse alusel on ette nähtud teise riigi haldusotsuste tunnustamine ja täitmine.

Täname edastatud selgitustaotluse eest ja loodame, et antud selgitused on Teile abiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Heddi Lutterus Asekantsler Mariann Salomets 58839902 [email protected]