Kiri

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Teie 30.07.2025 nr 8-1/6466-1

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie 02.09.2025 nr 11.1-1/25/1573-2

Suur-Ameerika tn 1

Tallinn

10122, Harju maakond

Justiits- ja digiministri "Väga suure

läbilaskevõimega elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse

andmise tingimused" eelnõu kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab justiits- ja digiministri määruse „Väga suure

läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise

tingimused“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega arvestamisel.

1. Eelnõu § 10 lõige 1 ja 3 ei ole omavahel kooskõlas. Lõige 1 ütleb, et abikõlblikkuse periood

on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid lõige 3 annab võimaluse

abikõlblikkuse perioodil alata ka taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast (ehk

siis taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäev ei pruugi olla sama, mida on taotleja

näinud ette projekti tegevuste alustamise kuupäevana).

Ettepanek sõnastada järgmiselt: „Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise

otsuses määratud kuni 24 kuuline ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja

lõpevad“ või „Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud“.

2. Eelnõu § 16 lg 4 p 12 palun asendada lühend ühendmäärus korrektse viitega Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“.

3. Eelnõu § 22 lg 2 p 6 palun lisada olemasoleva teksti “toetuse suurus ühele aadressiobjektile

juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest” juurde sulgudesse (projektipõhine

ühikuhind). See on oluline, et oleks selgelt määrusest aru saada, et tegemist on

ühikuhinnaga ja et see ühikuhind on igal projektil erinev. Samuti kasutame ühikuhinna

mõistet § 32 lõikes 2 (vt ettepanek kirjas p 6).

4. Eelnõu § 22 lg 2 p 15 palun välja jätta lauseosa “toetuse maksmise peatamise,”, sest

maksete peatamise aluseid eelnõu ette ei näe (vt ka ettepanek kirjas p 7 seoses kehtetuks

tunnistamise alustega, mida praeguses eelnõus ei ole).

5. Eelnõu § 29 lg 8 vajab täiendamist, et lisaks juurdepääsuvõimaluse valmidusele

kontrollitakse ka liitunute andmeid. Seda seetõttu, et liitujate arv on samuti üks oluline

projekti osa ning selle arvu alusel toimub nii projektide hindamine kui toetuse maksmine.

Ettepanek § 29 lõiget 8 täiendada lisades lausesse peale "liitumisvõimaluse saanud

aadressiobjekte" juurde "või liitunud aadressiobjekte". Sellisel juhul saab rakendusüksus

kontrollida ka liitunud aadressiobjekte, kui tulemusaruanne seda sisaldab (kolmanda

makse aruanne).

6. Ettepanek täiendada § 32 (toetuse tagasinõudmine) ajatamise regulatsiooniga. Esitame

sõnastusettepaneku kogu sättele, milles on täiendatud protsendi alusel toetuse

tagasinõudmist ning lisatud viivise maksmise kohustus, et toetuse saajat motiveerida

õigeaegselt toetust tagasi maksma.

§ 32. Toetuse tagasinõudmine

(1) Rakendusüksus nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:

1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse

rahuldamise otsuses määratud tingimusi ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;

3) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruannete menetlemise ajal on toetuse

saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,

ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;

4) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1

kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja projekti tulemuse

saavutamise või kestuse nõuet ei ole täidetud ettenähtud aja jooksul.

(2) Kui tagasinõude otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise

laadi tõttu selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata

jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust rikkumise raskuse järgi 2, 5,

10, 25 või 100 protsenti rikkumisega seotud aadressiobjektide ühikuhindade summast

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas

paragrahvis on sätestatud teisiti.

(3) Lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus

kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus süüdimõistva

kohtuotsuse jõustumisel.

(4) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid ja nimetatud nõuete hilisem täitmine

ei ole võimalik, kohaldatakse sellele tegevusele kuni kolmeprotsendilist tagasinõudmise

määra.

(5) Kui toetuse saaja ei taga viie aasta jooksul projekti viimase makse tegemisest arvates

projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või sihtotstarbelist kasutamist

taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või

sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule

põhjendamatu eelise, vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille võrra

on projekti viimase makse tegemise lõpptähtpäevast vara puhul taotluse rahuldamise otsuse

nõudeid rikutud.

(6) Tagasinõudmise otsuse tegemisel vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

projekti abikõlblikku eelarvet, sealhulgas toetuse summat ja omafinantseeringut makse

tegemise ajal kehtivas toetuse proportsioonis. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks

on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja

vähendatav omafinantseeringu summa.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

(7) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi

andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja number;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse summa;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja

nimi;

8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(8) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimakstava

toetuse tagasi 40 tööpäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(9) Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja

maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva

tagasinõutava toetuse suuruse.

(10) Rakendusüksus võib toetuse saaja põhjendatud taotlusel ajatada toetuse

tagasimaksmise, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral

makseraskustesse. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt tagatist. Toetuse

tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse

päevast alates.

(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi arvates lõikes

8 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt

on kuue kuu euribor, millele lisandub kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor arvestatakse

toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga.

Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata

summeeritud protsendimäärasid alla ühe.

(12) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus

toetuse tagasimaksmise ajatamise rahuldamise otsuse kehtetuks ja nõuda toetuse saajalt

toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates.

(13) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastamisele

kuuluv toetus, siis intress ja viimasena viivis.

(14) Kui toetus nõutakse tagasi täies ulatuses, tunnistab rakendusüksus taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks.

(15) Ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.

(16) Rakendusüksus edastab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse

toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest

arvates.

7. Ettepanek toetuse tagasinõuete analoogsete alustega lisada säte taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise kohta. Kui toetust ei ole veel välja makstud, kuid toetuse

kasutamise rikkumine tingib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise, siis on

selleks vajalik õiguslik alus määruses.

§ 33. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks,

kui:

1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse

rahuldamise otsuses määratud tingimusi ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;

3) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruannete menetlemise ajal on toetuse

saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,

ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;

4) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1

kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja projekti tulemuse

saavutamise või kestuse nõuet ei ole täidetud ettenähtud aja jooksul.

(2) Rakendusüksus edastab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest

arvates.

8. Palun seletuskirjas lk 23 selgitust piirhinna kohta täpsustada. Maksimaalse piirhinna 4500

euro näol ei ole tegemist ühikuhinnaga, vaid piirhinnaga objekti kohta. Taotlusega

taotletava toetuse suurus ühe aadressiobjekti kohta (projektipõhine ühikuhind) arvutatakse

keskmisena, jagades taotletava toetuse kogusumma liitumisvõimaluse saavate

aadressiobjektide arvuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

toetuste arendamise osakonna juhataja

Kaidi Kenkmann 5343 4942

[email protected]