Tagasiside
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/6719-12 |
| Registreeritud | 03.09.2025 |
| Sünkroonitud | 04.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Autorite Ühing |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Autorite Ühing |
| Vastutaja | Alex Luik (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(24333 tm).
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Käesolevaga edastan EAÜ tagasiside AutÕS eelnõule.
Lugupidamisega
|
Tegevjuht
Eesti Autorite Ühing Lille 13, 10614 Tallinn |
|
See e-kiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset teavet. Kui te ei ole selle sõnumi õigustatud saaja, palun teavitage saatjat ja kustutage kiri viivitamata. Kui te ei ole selle sõnumi ettenähtud adressaat, ei ole teil lubatud seda kopeerida ega selle sisu kellelegi avaldada.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MATI KAALEP
PNOEE-38810312720
2025-09-02 15:45:07
Justiits- ja Digiministeerium
Saadetud e-posti aadressile: [email protected]; [email protected]
02. septembril 2025
Eesti Autorite Ühingu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu kohta
Lugupeetud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium saatis 12. augustil 2025 huvigruppidele laiali autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu.
Käesolevaga esitab Eesti Autorite Ühing (EAÜ) omapoolse arvamuse erakopeerimise tasu süsteemi ja konkreetselt antud eelnõu kohta:
1. Eelnõu seletuskirjas toodud probleemkohad ja eelnõus ette nähtud AutÕS-i muudatuste kohasus nende lahendamiseks
Eelnõu keskendub erakopeerimise tasu jaotamise esimesele etapile. Nimelt toimub erakopeerimise tasu jaotamine kahes etapis. Esimene etapp algab komisjoni moodustamisega ja lõpeb jaotuskava kinnitamisega, mille põhjal tasu koguja teeb kollektiivse esindamise organisatsioonidele (KEO) väljamaksed. Kehtiv AutÕS § 27 näeb ette, et erakopeerimise jaotuskava väljatöötamisega tegeleva komisjoni peab kinnitama justiits- ja digiminister oma käskkirjaga. Seejärel asub komisjon jaotuskava välja töötama ning kui jaotuskava on valmis, esitab komisjon selle justiits- ja digiministrile kinnitamiseks. Ministri kinnitatud jaotuskava põhjal teeb tasu koguja KEOdele väljamaksed. Tasu kogumiseks õigustatud isiku määrab valdkonna eest vastutav minister AutÕSi § 27 lg 10 alusel.
Eelnõu seletuskirjas välja toodud olemasoleva regulatsiooniga seotud probleemkohad.
Seletuskirjas on välja toodud järgmised probleemkohad, mida eelnõuga proovitakse lahendada:
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine:
a. AutÕSi § 27 lg-e 9 kohaselt kuuluvad komisjoni õiguste omajaid esindavad KEOd proportsionaalselt. Sõna „proportsionaalselt“ pole määratletud, mistõttu on praktikas selle tõlgendamine tekitanud vaidlusi juba enne komisjoni moodustamist. KEOde hulgas on seni puudunud ühtne seisukoht, milline on kõige õiglasem komisjoni koosseis. Kuna komisjoni koosseis kinnitatakse igal aastal uue käskkirjaga, siis (a) võidakse erinevatel aastatel arvestada erinevate aspektidega sõna „proportsionaalne“ sisustamisel ja (b) KEO esindajate arv komisjonis võib varieeruda, seades ühel aastal ühe KEO, teisel aastal teise KEO eelisseisundisse jaotuskava koostamisel.
b. Komisjoni töö ei ole toiminud ja on tekitanud vaidlusi. Mõnel aastal (nt 2022–2023) ei ole komisjon saanud esitada valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks jaotuskava, mille konsensuslikult kiidaks heaks kõik komisjoni liikmed.
c. JDM-i esindaja osalemine komisjonis, mille eesmärk on olnud anda ministeeriumile koordineeriv ja järelevalvaja roll, pole hädavajalik.
2. Jaotuskava kinnitamine:
a. AutÕS ei sätesta üheselt, kas ministril on võimalik kinnitada komisjoni koostatud jaotuskavast teistsugune jaotuskava. Kui olemasolev regulatsioon ka võimaldab teistsuguse jaotuskava koostamist, siis on JDM-il komisjonist keerukam hinnata, kas jaotuskava on õiglane või mitte.
b. JDM on leidnud, et praegu praktikas toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise mehhanismi puhul sooritab eraõiguslik isik igas etapis makse teistele eraõiguslikele isikutele eesmärgiga, et tasu, mis kompenseerib saamata jäänud tulu, jõuaks õiguste omajateni, mistõttu on iga tasu maksmise etapp eraõigusliku iseloomuga.
3. Tasu koguja kinnitamine: eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg 2 sätestatud tasukoguja määramist, kuid seletuskirjast ei nähtu, et tasukoguja määramise praeguse korraga oleks kaasnenud praktikas probleeme, mida on vaja lahendada.
4. 10% tasu taotluste menetlemine: eelnõuga nähakse jätkuvalt ette võimalus saada toetust muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel. Uuendusena on lisatud võimalus nn 10% summadest rahastada jaotuskava väljatöötamise aluseks olevaid uuringuid ja analüüse.
EAÜ järeldab seletuskirjas toodust, et eelnõu põhjuseks on varasemalt ühe KEO poolt justiits- ja digiministri poolt välja antud käskkirjade, millega kinnitati komisjoni koosseis ja jaotuskava, kohtus vaidlustamine (eelnõu ja seletuskirja koostamise hetkeks on need vaidlused küll lõppenud). Seetõttu pole JDM hinnangul otstarbekas olukord, kus komisjoni, jaotuskava ja tasukoguja kinnitamisel sekkutaks haldusaktiga.
Probleemkohtade lahendamiseks eelnõuga ette nähtud muudatused.
JDM on probleemkohtade lahendusena pakkunud välja erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteemi olulised muudatused:
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine: kaotatakse ära komisjoni koosseisu valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitamise nõue ning edaspidi lepiksid KEOd ise selles kokku.
2. Jaotuskava kinnitamine: kaotatakse ära jaotuskava valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitamise nõue ning erakopeerimise tasu jaotatakse eraõigusliku lepingu alusel, mille poolteks on KEOd ja tasu koguja (kes võib samal ajal olla ka KEO) ning vastavatele läbirääkimistele kohalduks VÕS § 14.
3. Tasu koguja kinnitamine: valdkonna eest vastutav minister enam ei volita konkreetset isikut, vaid KEOd määravad omavahelisel kokkuleppel erakopeerimise tasu koguja.
4. 10% tasu taotluste menetlemine: JDM-i asemel hakkab taotlusi ja aruandeid menetlema KEOde poolt kokkuleppel määratud tasu koguja.
Eelnõuga soovib JDM distantseeruda kõigist erakopeerimise tasu jaotamise esimese etapiga seotud otsustustest.
Eelnõuga ette nähtud muudatused ei lahenda probleeme ning toovad kaasa uusi probleeme.
EAÜ leiab, et kuigi seletuskirjas toodud eesmärk muuta tasu jaotamise süsteemi tõhusamaks ja vältida vaidlusi on õige, siis ei pruugi eelnõus välja pakutud lahendus olla tõhusam, lõpetada seniseid KEOde vahelisi erakopeerimise jaotamisega seotud vaidlusi ega lahendada muid praktikas tekkinud probleeme. Lisaks on ette näha, et sellisel kujul muudatuste sisseviimine toob kaasa uusi probleeme õiglase tasu kogumise ja väljamaksmisega.
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine ja jaotuskava kinnitamine:
a. Üheks vaidluskohaks on olnud ja jääks ka pärast seadusemuudatust küsimus, kas otsustamisel peavad kõik erinevad õiguste omajate grupid olema võrdselt esindatud või peaks arvestama ka seda, kui suur on KEO poolt esindatavate õiguste omajate hulk. Eelnõus on KEOde esindatuse ulatust peetud vajalikuks arvestada jaotuskava koostamisel. Nimelt täiendatakse §-i 27 uue lõikega 9¹, milles sätestatakse, et jaotuskava koostamisel võetakse muu hulgas aluseks ka asjaomase KEO esindatuse ulatus. EAÜ arvates on tegemist õige ja asjakohase kriteeriumiga. Seletuskirjas on leitud aga, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. EAÜ ei ole nõus sellega, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. Nimelt rääkides KEO esindatuse ulatusest, siis ei saa rääkida ainult konkreetse KEO liikmetest ja nende teoste kasutamisest, vaid arvesse tuleb võtta ka neid õiguste omajaid, keda konkreetne KEO esindab mõne teise riigi KEOga sõlmitud vastastikuse esindamise lepingu alusel ning nende teoste kasutamist.
b. Probleeme tekitaks ka olukord, kus üks või mõni KEO ei ole nõus jaotuskava kinnitama. Kui seni on JDM esindaja osalusel tegutsenud komisjon lagetanud otsuseid lihthäälteenamusega, siis eelnõust võib aru saada, et JDM hinnangul peaks jaotuskava suhtes olema langetatud üksmeelne ehk konsensuslik otsus1. Konsensuslik otsustusmehhanism annab võimaluse jaotuskava koostamisel nõudmiste esitamiseks, mis kõigi ühist huvi arvestades ei oleks mõistlik.
c. JDM on muudatuste võimaliku kitsaskohana toonud seletuskirjas välja riski, et KEOd ei lepi õigeaegselt jaotuskavas kokku ja tasu jääb jaotamata. Selle riski maandamiseks on välja pakutud, et kui kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates ei ole KEOd saavutanud jaotuskavas kokkulepet, siis jaotatakse 60% jaotamisele kuuluvast tasust alljärgneva skeemi kohaselt2:
▪ autoritele 30%;
▪ esitajatele 15%;
▪ tootjatele 15%.
Riski maandamiseks ette nähtud mehhanism ei võimalda probleemi tegelikult lahendada, vaid võimaldab üksnes ajutist ning ebapiisavat leevendust, lükates probleemi lahendamise määramatuse tulevikku. Kuna sellise jaotuse puhul oleks mõnele KEOle jaotatav osa võrreldes varasema jaotusega märgatavalt suurem, siis on tõenäoline, et konsensuslikult ei olegi võimalik jaotuskava suhtes otsusele jõuda ning suurem osa erakopeerimise tasust jaotatakse seaduses sätestatud skeemi kohaselt. Ülejäänud osa kantakse aga järgneval aastal jaotatava summa hulka ning nii toimitakse igal aastal. Näiteks on varasemalt saanud FETÜ alla 6% jaotatavast rahast, aga eelpool välja toodud skeemi alusel hakkaks FETÜ osakaal olema vähemalt 7,5%, kusjuures sisulisi muudatusi antud KEO tegevuses pole vahepeal toimunud. Lisaks saaksid jaotuskavas kokkuleppe puudumise korral lokaalse ja globaalse esindatusega KEO-d (nt FETÜ ja EFÜ või vastavalt EEL ja ENL) võrdses suuruses tasu, kuigi eelnõu eesmärk on võimaldada KEO esindatust tasu jaotamisel arvestada.
2. Tasu koguja kinnitamine:
a. Senini pole seadusandja pidanud erakopeerimise tasu kogumist eraõigusliku iseloomuga toiminguks ning on näinud ette, et kui ükski kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole võimeline või ei nõustu tasu koguma, siis võib valdkonna eest vastutav minister tasu koguma volitada ka muu eraõigusliku juriidilise isiku, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse. Eelnõuga jäetakse tasu kogujas kokkuleppe saavutamine tasu saamiseks õigustatud isikute õigusi teostavatele KEOdele, mistõttu võib tekkida olukord, kus ka tasu koguja küsimuses konsensust ei saavutata. AutÕS muudatused ei näe ette alternatiivset lahendust juhuks, kui KEOd ei jõua kokkuleppele, mistõttu see halvaks kogu erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimise. JDM on eelnõu seletuskirjas toonud muudatuste ühe peamise põhjusena välja KEOde erimeelsused otsustamisel. Täiendava küsimuse jätmine KEOde otsustada ei paranda erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimist, vaid halvendab seda.
b. Muudatused ei teeni õigusselguse ja -kindluse tagamist kõikidele erakopeerimise tasuga seotud osapooltele. Erakopeerimise tasu koguja täidab avalikes huvides olevat ülesannet ja tal peavad olema selleks laiemad volitused kui need, mis tulenevad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavatest normidest. AutÕS § 27 lõikes 13 (mida ei muudeta) on küll sätestatud, et tasu kogujaks määratud isikul on õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid. Samas peaks eelnimetatud isikutel olema kindel veendumus (õigusselgus), kes on määratud erakopeerimise tasu koguma ja kellel on õigus nõuda vastavate andmete esitamist.
c. Seni on erakopeerimise tasu kogunud EAÜ, kes on selleks saanud JDM-ilt vastava volituse. Tasu koguja määramine ja tasu kogumine on seni toiminud ega pole tekitanud erimeelsusi, mistõttu pole otstarbekas olemasolevat süsteemi muuta. Riigile see halduskoormust juurde ei tekita, sest seisneb ühe käskkirja koostamises kord kolme aasta jooksul.
3. 10% tasu taotluste menetlemine: Eelnõu kohaselt tuleks vastavad taotlused ja aruanded esitada edaspidi tasu kogujale, mis suurendab tasu koguja töökoormust. Seletuskirja mõjuanalüüsi tabelis on märgitud, et tasu kogujal on võimalik taotluste ja aruannete menetlemisega seotud halduskulu katta erakopeerimise tasust, kuid eelnõus toodud lõike 12¹ uus sõnastus seda selgesõnaliselt ette ei näe.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ4 (edaspidi InfoSoc direktiiv) kohustab liikmesriiki, kes on sätestanud reprodutseerimisõiguse puhul erandeid ja piiranguid, ette nägema ka regulatsiooni, mis tagab õiguste valdajatele õiglase hüvitise.
Euroopa Kohus on selgitanud, et tasu kogumine ja nende õiguste omajatele õiglase hüvitise maksmine kuulub avalikes huvides olevate ülesannete hulka. Kui liikmesriik teeb õiglase hüvitise tasu kogumise ja jaotamise ülesandeks teatavale üksusele, täidab ta direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punktidega a ja b talle pandud tulemuse saavutamise kohustust, mis seisneb õiguste omajate kasuks õiglase hüvitise tõhusas kogumises eesmärgiga säilitada õiglane tasakaal asjasse puutuvate huvide vahel, see on aga täielikult avalikes huvides. Erinevalt JDM seletuskirjas toodud seisukohast, et iga erakopeerimise tasu kogumise ja jagamise etapi puhul on tegemist eraõiguslike maksetega, pole Euroopa Kohus nõustunud, et tegutsetakse autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajate erahuvides3.
Riigikohus on varasemalt selgitanud, et InfoSoc direktiiv jätab liikmesriikidele õiglase hüvitise süsteemi elementide kindlaksmääramisel suure kaalutlusruumi. Kaalutlusruumi pole aga selles, et tuleb luua mehhanism, mis tagaks raha õiglase hüvitise saamiseks, st direktiivi eesmärgi täitmise. Selles osas on direktiivi artikkel 5 lg 2 punkt "b" piisavalt täpne, selge ja tingimusteta. Artikli 5 lg 2 punkti "b" sõnastus ja eesmärk on piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist, kui riik on lubanud teose isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest hüvitise kehtestada, kuid on oma kohustuse jätnud kohaselt täitmata, kuna hüvitise maksmiseks kehtestatud mehhanism ilmselgelt seda ei taga.4
EAÜ leiab, et plaanitavad muudatused ei taga direktiivi eesmärgi täitmist, kuna kõikide küsimuste lahendamine antakse KEOdele nende omavahelisel kokkuleppel, samas kui eelnõu algataja JDM on näinud muudatuste ühe põhjusena nende samade KEOde lahendamatuid erimeelsusi. Veel täiendavate küsimuste jätmine eri arvamustel olevatele KEOdele ei kõrvalda praktikas esinenud probleeme ning toovad pigem kaasa erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi seiskumise.
2. EAÜ ettepanekud konkreetsete AutÕS muudatuste ja sõnastuste osas
Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil toetab EAÜ lahendust, millega määruse tasandil määratakse, kuidas tasu jaotamise protsess toimub ja/või, mis on KEOdele jaotatavate summade proportsioonid. Sel moel on komisjoni ülesanne peamiselt toetuste menetlemine ja tasu kogumise kulude kinnitamine.
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine:
ETTEPANEK:
a. seadusandja peab paika panema, kes jaotuskava koostavasse komisjoni kuuluvad ja üheselt mõistetavalt sisustama AutÕS § 27 lõikes 9 sõna „proportsionaalselt“;
b. lihthäälteenamusega otsustusmehhanismi loomine tagamaks komisjoni otsustusvõimelisust.
2. Jaotuskava kinnitamine:
ETTEPANEK:
a. täiendada §-i 27 lõikega 9¹, kus on toodud kriteeriumid, mida tuleb jaotuskava koostamisel arvestada;
b. mitte täiendada §-i 27 lõigetega 9²–94 . Nimetatud sätetes sisalduvad põhimõtted lisada Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrusesse nr 14. Seega tuleks määrust täiendada sätetega, mis näevad ette, et juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus §-s 26 nimetatud tasule, ei saavuta kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates jaotuskavas teistsugust kokkulepet, jaotatakse tasu kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel vastavalt allpool toodud jaotusskeemi ettepanekule. Vaidlusi aitaks veelgi enam vältida lahendus, millega määruse tasemel pannakse paika iga KEO proportsioon jaotuskavast.
c. § 27 lõiget 72 tuleks täiendada sõnadega, millega Vabariigi Valitsus peab vähemalt kord nelja aasta tagant hindama mitte ainult salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust, vaid hindama ka seda, kas määruses sätestatud jaotuskava on tasakaalus ja arvestab §-i 27 lõikes 9¹ toodud kriteeriumitega.
Alljärgnevalt on toodud ettepanek, kuidas KEOdele jaotatavate summade proportsioone määrata selliselt, et tasakaalustada autorite ja kaasnevate õiguste esindajate huve, muusika ja audiovisuaalsektori esindajate huve ning järgida ka seni välja kujunenud jaotuste proportsioone.
i. Pärast tasu kogumise kulude ja toetustele eraldatud summade mahaarvamist jaotamisele minev summa jaguneb pooleks - 50% autoriõiguste omajaid esindavate KEOde vahel ja 50% kaasnevaid õigusi omavate KEOde vahel. See tagab autorite ja kaasnevate õiguste omajate võrdse kohtlemise nii audio kui ka audiovisuaalses sektoris. Viimase jaotuskava näitel jaguneks 1 343 898 € pooleks selliselt, et kumbki osapool saaks 671 949 eurot.
ii. Mõlema alajaotuse (autorite ja kaasnevate õiguste) sees jaguneb tasu sama proportsiooni alusel nagu viimases jaotuskavas nende gruppide siseselt. Näiteks oli EAÜ ja EAALi osa kokku 562018,5 €, millest EAÜle eraldati 352779,01 € ja EAALile 209239,49 €. Seega EAÜ osakaal autorite osast oli 63% (352779,01/562018,5 = 63%) ja EAALi oma 37% (209239,49 €/562018,5 =38%).
iii. Nende proportsioonide alusel saab välja arvutada EAÜle ja EAALile eraldatava tasu osakaalu jaotuskavas (viimase jaotuskava näitel: EAÜ = 1 343 898 €* 50% * 62,77% = 421782,38 eurot ja EAAL = 1 343 898 €* 50% * 27,23% = 250 166,62 €).
iv. Sama arvutusloogikaga saab välja arvutada kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osakaalud nagu on esitatud allolevas tabelis. Kaasnevate õiguste omajaid esindavate KEOde osakaal viimases jaotuskavas oli 781880,34 € (58,18% tervikust), millest EELi osakaal oli 280806,37 € (20,89% tervikust), ENLi oma 112149,65 € (8,35% tervikust), EFÜ oma 310361,61 € (23,09% tervikust) ja FETÜ oma 78562,71 € (5,85% tervikust).
1. etapp
2. etapp
SUMMA
PROPORTSIOON
vrd 2025
50%
Autorid
62,77%
EAÜ
421 782,38 €
31,38%
5,13%
671 949 €
37,23%
EAAL
250 166,62 €
18,62%
3,04%
50%
Kaasnevate õiguste omajad
35,91%
EEL
241 325,37 €
17,96%
-2,93%
671 949 €
14,34%
ENL
96 381,56 €
7,17%
-1,18%
39,69%
EFÜ
266 725,18 €
19,85%
-3,24%
10,05%
FETÜ
67 516,90 €
5,02%
-0,83%
KOKKU
1 343 898,00 €
v. Võrreldes viimase jaotuskavaga langeks muusikasektori KEOde osa ligikaudu 1%, kuid autoreid esindavate KEOde osakaal tõuseks senise 41,82% pealt 50%-le.
vi. Kui tulevikus lisandub KEOsid, kelle kaudu õiguste omajatele tasu makstakse, siis on õiglane kui kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osa tuleb kaasnevate õiguste omajate poolest ja autoreid esindavate KEOde osa tuleb autorite poolest. Asjaolu, et kaasnevaid õigusi esindavaid KEOsid on arvuliselt rohkem kui autoreid esindavaid KEOsid ei tähenda, et kaasnevate õiguste omajatel oleks õigus autoritest suuremale tasule.
3. Tasu koguja kinnitamine:
ETTEPANEK: Jätta § 27 lg 12 muutmata5 ning tasu koguja määramine ka edaspidi JDM ülesandeks.
4. 10% tasu taotluste menetlemine:
ETTEPANEK: Sõnastada § 27 lõige 12¹ järgmiselt:
(12¹) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumiseks ja maksmiseks ning käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tegevustega seotud toetuste menetlemiseks tehtud põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise, maksmise ning muude tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.“;
3. Täiendav ettepanek AutÕS § 26 kooskõlla viimiseks InfoSoc direktiiviga
InfoSoc direktiivi artikli 2 „Reprodutseerimisõigus“ alapunkt a kohaselt kuulub autoritele oma teoste osas ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult. Sama direktiivi artikkel 5 „Erandid ja piirangud“ punkt 2 alapunkt b ütleb, et liikmesriigid võivad artiklis 2 sätestatud reprodutseerimisõiguse puhul näha ette erandeid ja piiranguid järgmistel juhtudel, kui kõne all on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise, mille puhul võetakse arvesse, kas asjaomase teose või objekti puhul on või ei ole kasutatud artiklis 6 osutatud tehnilisi meetmeid.
Eesti on AutÕS §-s 18 piiranud autoritele kuuluvat ainuõigust lubada ja keelata oma teoste reprodutseerimist, seega on autoritel õigus saada selle eest õiglast hüvitist ning riigil kohustus õigusaktidega ette näha regulatsioon, mis tagab toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise autoritele.
Kahjuks ei ole aga autoritel, kelle teoseid vahetult AutÕS § 18 alusel mingile seadmele kopeeritakse, õigus AutÕS §-s 27 ette nähtud hüvitist saada. Takistuseks on AutÕS §-ga 18 vastuolus olev AutÕS § 26 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. 04.01.2021 laiendas seadusandja õiguste omajate ringi, kellel on õigus AutÕS § 27 ette nähtud hüvitist saada6, kuid jättis muutmata reprodutseerimise objekti ehk jätkuvalt on AutÕS § 26 lõikega 1 hõlmatud ainult audiovisuaalne teos ja teose helisalvestis.
EAÜ juhib tähelepanu asjaolule, et AutÕS §-i 26 lõike 1 esimese lause sõnastus kehtib alates 1992. aastast ja seda oleks pidanud muutma kohe kui infoühiskonna direktiivi sätted Eesti AutÕS-sse üle võeti.
Kui 90-ndatel oli muusikateoste isiklikuks otstarbeks kopeerimiseks vajalik helisalvestise olemasolu ja salvestati tühjadele kandjatele (videokassettidele, audiokassettidele, salvestuseta CD-R, CD-RW, DVD-R ja DVD-RW-dele), siis tänapäeval kopeeritakse muusikateoseid suurel määral nutitelefoniga. Kusjuures väga palju salvestatakse nutitelefonidega just kontsertidel jm live-üritustel, kus muusikateoseid esitatakse elavas esituses ehk vahetult.
Riigi kohuseks on kaitsta autorite õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule7. Seega on riigi kohuseks viia AutÕS-sse sisse muudatus, et AutÕS § 26 lg 1 sõnastusest oleks võimalik üheselt (selgelt, täpselt ja tingimusteta) aru saada, et autoritel on õigus saada õiglast hüvitist mitte ainult juhul, kui isiklikuks vajaduseks reprodutseeritakse teoste helisalvestisi, vaid ka juhul, kui reprodutseeritakse teoseid üldiselt. Eeltoodu tingib vajaduse ka tasumäärade tõstmiseks, sest lisandub täiendav tasu kogumise alus.
Ühtlasi tuleks muuta ka AutÕS § 26 lg 2 sõnastust, täpsustamaks, et õigus ilma autori nõusolekuta reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost, ei laiene juriidilistele isikutele.
Ettepanek: Sõnastada AutÕS § 26 järgmiselt:
㤠26. Teose ja selle salvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose või salvestise sellise kasutamise eest (§ 27).
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike 1. lause ei laiene juriidilistele isikutele.“
Lisa 1 – EAÜ ettepanek Excelis KEOdele jaotatavate summade proportsioonide määramiseks
Lugupidamisega
Mati Kaalep
/allkirjastatud digitaalselt/
EAÜ tegevjuht
Justiits- ja Digiministeerium
Saadetud e-posti aadressile: [email protected]; [email protected]
02. septembril 2025
Eesti Autorite Ühingu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu kohta
Lugupeetud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium saatis 12. augustil 2025 huvigruppidele laiali autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu.
Käesolevaga esitab Eesti Autorite Ühing (EAÜ) omapoolse arvamuse erakopeerimise tasu süsteemi ja konkreetselt antud eelnõu kohta:
1. Eelnõu seletuskirjas toodud probleemkohad ja eelnõus ette nähtud AutÕS-i muudatuste kohasus nende lahendamiseks
Eelnõu keskendub erakopeerimise tasu jaotamise esimesele etapile. Nimelt toimub erakopeerimise tasu jaotamine kahes etapis. Esimene etapp algab komisjoni moodustamisega ja lõpeb jaotuskava kinnitamisega, mille põhjal tasu koguja teeb kollektiivse esindamise organisatsioonidele (KEO) väljamaksed. Kehtiv AutÕS § 27 näeb ette, et erakopeerimise jaotuskava väljatöötamisega tegeleva komisjoni peab kinnitama justiits- ja digiminister oma käskkirjaga. Seejärel asub komisjon jaotuskava välja töötama ning kui jaotuskava on valmis, esitab komisjon selle justiits- ja digiministrile kinnitamiseks. Ministri kinnitatud jaotuskava põhjal teeb tasu koguja KEOdele väljamaksed. Tasu kogumiseks õigustatud isiku määrab valdkonna eest vastutav minister AutÕSi § 27 lg 10 alusel.
Eelnõu seletuskirjas välja toodud olemasoleva regulatsiooniga seotud probleemkohad.
Seletuskirjas on välja toodud järgmised probleemkohad, mida eelnõuga proovitakse lahendada:
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine:
a. AutÕSi § 27 lg-e 9 kohaselt kuuluvad komisjoni õiguste omajaid esindavad KEOd proportsionaalselt. Sõna „proportsionaalselt“ pole määratletud, mistõttu on praktikas selle tõlgendamine tekitanud vaidlusi juba enne komisjoni moodustamist. KEOde hulgas on seni puudunud ühtne seisukoht, milline on kõige õiglasem komisjoni koosseis. Kuna komisjoni koosseis kinnitatakse igal aastal uue käskkirjaga, siis (a) võidakse erinevatel aastatel arvestada erinevate aspektidega sõna „proportsionaalne“ sisustamisel ja (b) KEO esindajate arv komisjonis võib varieeruda, seades ühel aastal ühe KEO, teisel aastal teise KEO eelisseisundisse jaotuskava koostamisel.
b. Komisjoni töö ei ole toiminud ja on tekitanud vaidlusi. Mõnel aastal (nt 2022–2023) ei ole komisjon saanud esitada valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks jaotuskava, mille konsensuslikult kiidaks heaks kõik komisjoni liikmed.
c. JDM-i esindaja osalemine komisjonis, mille eesmärk on olnud anda ministeeriumile koordineeriv ja järelevalvaja roll, pole hädavajalik.
2. Jaotuskava kinnitamine:
a. AutÕS ei sätesta üheselt, kas ministril on võimalik kinnitada komisjoni koostatud jaotuskavast teistsugune jaotuskava. Kui olemasolev regulatsioon ka võimaldab teistsuguse jaotuskava koostamist, siis on JDM-il komisjonist keerukam hinnata, kas jaotuskava on õiglane või mitte.
b. JDM on leidnud, et praegu praktikas toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise mehhanismi puhul sooritab eraõiguslik isik igas etapis makse teistele eraõiguslikele isikutele eesmärgiga, et tasu, mis kompenseerib saamata jäänud tulu, jõuaks õiguste omajateni, mistõttu on iga tasu maksmise etapp eraõigusliku iseloomuga.
3. Tasu koguja kinnitamine: eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg 2 sätestatud tasukoguja määramist, kuid seletuskirjast ei nähtu, et tasukoguja määramise praeguse korraga oleks kaasnenud praktikas probleeme, mida on vaja lahendada.
4. 10% tasu taotluste menetlemine: eelnõuga nähakse jätkuvalt ette võimalus saada toetust muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel. Uuendusena on lisatud võimalus nn 10% summadest rahastada jaotuskava väljatöötamise aluseks olevaid uuringuid ja analüüse.
EAÜ järeldab seletuskirjas toodust, et eelnõu põhjuseks on varasemalt ühe KEO poolt justiits- ja digiministri poolt välja antud käskkirjade, millega kinnitati komisjoni koosseis ja jaotuskava, kohtus vaidlustamine (eelnõu ja seletuskirja koostamise hetkeks on need vaidlused küll lõppenud). Seetõttu pole JDM hinnangul otstarbekas olukord, kus komisjoni, jaotuskava ja tasukoguja kinnitamisel sekkutaks haldusaktiga.
Probleemkohtade lahendamiseks eelnõuga ette nähtud muudatused.
JDM on probleemkohtade lahendusena pakkunud välja erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteemi olulised muudatused:
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine: kaotatakse ära komisjoni koosseisu valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitamise nõue ning edaspidi lepiksid KEOd ise selles kokku.
2. Jaotuskava kinnitamine: kaotatakse ära jaotuskava valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitamise nõue ning erakopeerimise tasu jaotatakse eraõigusliku lepingu alusel, mille poolteks on KEOd ja tasu koguja (kes võib samal ajal olla ka KEO) ning vastavatele läbirääkimistele kohalduks VÕS § 14.
3. Tasu koguja kinnitamine: valdkonna eest vastutav minister enam ei volita konkreetset isikut, vaid KEOd määravad omavahelisel kokkuleppel erakopeerimise tasu koguja.
4. 10% tasu taotluste menetlemine: JDM-i asemel hakkab taotlusi ja aruandeid menetlema KEOde poolt kokkuleppel määratud tasu koguja.
Eelnõuga soovib JDM distantseeruda kõigist erakopeerimise tasu jaotamise esimese etapiga seotud otsustustest.
Eelnõuga ette nähtud muudatused ei lahenda probleeme ning toovad kaasa uusi probleeme.
EAÜ leiab, et kuigi seletuskirjas toodud eesmärk muuta tasu jaotamise süsteemi tõhusamaks ja vältida vaidlusi on õige, siis ei pruugi eelnõus välja pakutud lahendus olla tõhusam, lõpetada seniseid KEOde vahelisi erakopeerimise jaotamisega seotud vaidlusi ega lahendada muid praktikas tekkinud probleeme. Lisaks on ette näha, et sellisel kujul muudatuste sisseviimine toob kaasa uusi probleeme õiglase tasu kogumise ja väljamaksmisega.
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine ja jaotuskava kinnitamine:
a. Üheks vaidluskohaks on olnud ja jääks ka pärast seadusemuudatust küsimus, kas otsustamisel peavad kõik erinevad õiguste omajate grupid olema võrdselt esindatud või peaks arvestama ka seda, kui suur on KEO poolt esindatavate õiguste omajate hulk. Eelnõus on KEOde esindatuse ulatust peetud vajalikuks arvestada jaotuskava koostamisel. Nimelt täiendatakse §-i 27 uue lõikega 9¹, milles sätestatakse, et jaotuskava koostamisel võetakse muu hulgas aluseks ka asjaomase KEO esindatuse ulatus. EAÜ arvates on tegemist õige ja asjakohase kriteeriumiga. Seletuskirjas on leitud aga, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. EAÜ ei ole nõus sellega, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. Nimelt rääkides KEO esindatuse ulatusest, siis ei saa rääkida ainult konkreetse KEO liikmetest ja nende teoste kasutamisest, vaid arvesse tuleb võtta ka neid õiguste omajaid, keda konkreetne KEO esindab mõne teise riigi KEOga sõlmitud vastastikuse esindamise lepingu alusel ning nende teoste kasutamist.
b. Probleeme tekitaks ka olukord, kus üks või mõni KEO ei ole nõus jaotuskava kinnitama. Kui seni on JDM esindaja osalusel tegutsenud komisjon lagetanud otsuseid lihthäälteenamusega, siis eelnõust võib aru saada, et JDM hinnangul peaks jaotuskava suhtes olema langetatud üksmeelne ehk konsensuslik otsus1. Konsensuslik otsustusmehhanism annab võimaluse jaotuskava koostamisel nõudmiste esitamiseks, mis kõigi ühist huvi arvestades ei oleks mõistlik.
c. JDM on muudatuste võimaliku kitsaskohana toonud seletuskirjas välja riski, et KEOd ei lepi õigeaegselt jaotuskavas kokku ja tasu jääb jaotamata. Selle riski maandamiseks on välja pakutud, et kui kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates ei ole KEOd saavutanud jaotuskavas kokkulepet, siis jaotatakse 60% jaotamisele kuuluvast tasust alljärgneva skeemi kohaselt2:
▪ autoritele 30%;
▪ esitajatele 15%;
▪ tootjatele 15%.
Riski maandamiseks ette nähtud mehhanism ei võimalda probleemi tegelikult lahendada, vaid võimaldab üksnes ajutist ning ebapiisavat leevendust, lükates probleemi lahendamise määramatuse tulevikku. Kuna sellise jaotuse puhul oleks mõnele KEOle jaotatav osa võrreldes varasema jaotusega märgatavalt suurem, siis on tõenäoline, et konsensuslikult ei olegi võimalik jaotuskava suhtes otsusele jõuda ning suurem osa erakopeerimise tasust jaotatakse seaduses sätestatud skeemi kohaselt. Ülejäänud osa kantakse aga järgneval aastal jaotatava summa hulka ning nii toimitakse igal aastal. Näiteks on varasemalt saanud FETÜ alla 6% jaotatavast rahast, aga eelpool välja toodud skeemi alusel hakkaks FETÜ osakaal olema vähemalt 7,5%, kusjuures sisulisi muudatusi antud KEO tegevuses pole vahepeal toimunud. Lisaks saaksid jaotuskavas kokkuleppe puudumise korral lokaalse ja globaalse esindatusega KEO-d (nt FETÜ ja EFÜ või vastavalt EEL ja ENL) võrdses suuruses tasu, kuigi eelnõu eesmärk on võimaldada KEO esindatust tasu jaotamisel arvestada.
2. Tasu koguja kinnitamine:
a. Senini pole seadusandja pidanud erakopeerimise tasu kogumist eraõigusliku iseloomuga toiminguks ning on näinud ette, et kui ükski kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole võimeline või ei nõustu tasu koguma, siis võib valdkonna eest vastutav minister tasu koguma volitada ka muu eraõigusliku juriidilise isiku, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse. Eelnõuga jäetakse tasu kogujas kokkuleppe saavutamine tasu saamiseks õigustatud isikute õigusi teostavatele KEOdele, mistõttu võib tekkida olukord, kus ka tasu koguja küsimuses konsensust ei saavutata. AutÕS muudatused ei näe ette alternatiivset lahendust juhuks, kui KEOd ei jõua kokkuleppele, mistõttu see halvaks kogu erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimise. JDM on eelnõu seletuskirjas toonud muudatuste ühe peamise põhjusena välja KEOde erimeelsused otsustamisel. Täiendava küsimuse jätmine KEOde otsustada ei paranda erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimist, vaid halvendab seda.
b. Muudatused ei teeni õigusselguse ja -kindluse tagamist kõikidele erakopeerimise tasuga seotud osapooltele. Erakopeerimise tasu koguja täidab avalikes huvides olevat ülesannet ja tal peavad olema selleks laiemad volitused kui need, mis tulenevad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavatest normidest. AutÕS § 27 lõikes 13 (mida ei muudeta) on küll sätestatud, et tasu kogujaks määratud isikul on õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid. Samas peaks eelnimetatud isikutel olema kindel veendumus (õigusselgus), kes on määratud erakopeerimise tasu koguma ja kellel on õigus nõuda vastavate andmete esitamist.
c. Seni on erakopeerimise tasu kogunud EAÜ, kes on selleks saanud JDM-ilt vastava volituse. Tasu koguja määramine ja tasu kogumine on seni toiminud ega pole tekitanud erimeelsusi, mistõttu pole otstarbekas olemasolevat süsteemi muuta. Riigile see halduskoormust juurde ei tekita, sest seisneb ühe käskkirja koostamises kord kolme aasta jooksul.
3. 10% tasu taotluste menetlemine: Eelnõu kohaselt tuleks vastavad taotlused ja aruanded esitada edaspidi tasu kogujale, mis suurendab tasu koguja töökoormust. Seletuskirja mõjuanalüüsi tabelis on märgitud, et tasu kogujal on võimalik taotluste ja aruannete menetlemisega seotud halduskulu katta erakopeerimise tasust, kuid eelnõus toodud lõike 12¹ uus sõnastus seda selgesõnaliselt ette ei näe.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ4 (edaspidi InfoSoc direktiiv) kohustab liikmesriiki, kes on sätestanud reprodutseerimisõiguse puhul erandeid ja piiranguid, ette nägema ka regulatsiooni, mis tagab õiguste valdajatele õiglase hüvitise.
Euroopa Kohus on selgitanud, et tasu kogumine ja nende õiguste omajatele õiglase hüvitise maksmine kuulub avalikes huvides olevate ülesannete hulka. Kui liikmesriik teeb õiglase hüvitise tasu kogumise ja jaotamise ülesandeks teatavale üksusele, täidab ta direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punktidega a ja b talle pandud tulemuse saavutamise kohustust, mis seisneb õiguste omajate kasuks õiglase hüvitise tõhusas kogumises eesmärgiga säilitada õiglane tasakaal asjasse puutuvate huvide vahel, see on aga täielikult avalikes huvides. Erinevalt JDM seletuskirjas toodud seisukohast, et iga erakopeerimise tasu kogumise ja jagamise etapi puhul on tegemist eraõiguslike maksetega, pole Euroopa Kohus nõustunud, et tegutsetakse autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajate erahuvides3.
Riigikohus on varasemalt selgitanud, et InfoSoc direktiiv jätab liikmesriikidele õiglase hüvitise süsteemi elementide kindlaksmääramisel suure kaalutlusruumi. Kaalutlusruumi pole aga selles, et tuleb luua mehhanism, mis tagaks raha õiglase hüvitise saamiseks, st direktiivi eesmärgi täitmise. Selles osas on direktiivi artikkel 5 lg 2 punkt "b" piisavalt täpne, selge ja tingimusteta. Artikli 5 lg 2 punkti "b" sõnastus ja eesmärk on piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist, kui riik on lubanud teose isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest hüvitise kehtestada, kuid on oma kohustuse jätnud kohaselt täitmata, kuna hüvitise maksmiseks kehtestatud mehhanism ilmselgelt seda ei taga.4
EAÜ leiab, et plaanitavad muudatused ei taga direktiivi eesmärgi täitmist, kuna kõikide küsimuste lahendamine antakse KEOdele nende omavahelisel kokkuleppel, samas kui eelnõu algataja JDM on näinud muudatuste ühe põhjusena nende samade KEOde lahendamatuid erimeelsusi. Veel täiendavate küsimuste jätmine eri arvamustel olevatele KEOdele ei kõrvalda praktikas esinenud probleeme ning toovad pigem kaasa erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi seiskumise.
2. EAÜ ettepanekud konkreetsete AutÕS muudatuste ja sõnastuste osas
Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil toetab EAÜ lahendust, millega määruse tasandil määratakse, kuidas tasu jaotamise protsess toimub ja/või, mis on KEOdele jaotatavate summade proportsioonid. Sel moel on komisjoni ülesanne peamiselt toetuste menetlemine ja tasu kogumise kulude kinnitamine.
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine:
ETTEPANEK:
a. seadusandja peab paika panema, kes jaotuskava koostavasse komisjoni kuuluvad ja üheselt mõistetavalt sisustama AutÕS § 27 lõikes 9 sõna „proportsionaalselt“;
b. lihthäälteenamusega otsustusmehhanismi loomine tagamaks komisjoni otsustusvõimelisust.
2. Jaotuskava kinnitamine:
ETTEPANEK:
a. täiendada §-i 27 lõikega 9¹, kus on toodud kriteeriumid, mida tuleb jaotuskava koostamisel arvestada;
b. mitte täiendada §-i 27 lõigetega 9²–94 . Nimetatud sätetes sisalduvad põhimõtted lisada Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrusesse nr 14. Seega tuleks määrust täiendada sätetega, mis näevad ette, et juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus §-s 26 nimetatud tasule, ei saavuta kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates jaotuskavas teistsugust kokkulepet, jaotatakse tasu kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel vastavalt allpool toodud jaotusskeemi ettepanekule. Vaidlusi aitaks veelgi enam vältida lahendus, millega määruse tasemel pannakse paika iga KEO proportsioon jaotuskavast.
c. § 27 lõiget 72 tuleks täiendada sõnadega, millega Vabariigi Valitsus peab vähemalt kord nelja aasta tagant hindama mitte ainult salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust, vaid hindama ka seda, kas määruses sätestatud jaotuskava on tasakaalus ja arvestab §-i 27 lõikes 9¹ toodud kriteeriumitega.
Alljärgnevalt on toodud ettepanek, kuidas KEOdele jaotatavate summade proportsioone määrata selliselt, et tasakaalustada autorite ja kaasnevate õiguste esindajate huve, muusika ja audiovisuaalsektori esindajate huve ning järgida ka seni välja kujunenud jaotuste proportsioone.
i. Pärast tasu kogumise kulude ja toetustele eraldatud summade mahaarvamist jaotamisele minev summa jaguneb pooleks - 50% autoriõiguste omajaid esindavate KEOde vahel ja 50% kaasnevaid õigusi omavate KEOde vahel. See tagab autorite ja kaasnevate õiguste omajate võrdse kohtlemise nii audio kui ka audiovisuaalses sektoris. Viimase jaotuskava näitel jaguneks 1 343 898 € pooleks selliselt, et kumbki osapool saaks 671 949 eurot.
ii. Mõlema alajaotuse (autorite ja kaasnevate õiguste) sees jaguneb tasu sama proportsiooni alusel nagu viimases jaotuskavas nende gruppide siseselt. Näiteks oli EAÜ ja EAALi osa kokku 562018,5 €, millest EAÜle eraldati 352779,01 € ja EAALile 209239,49 €. Seega EAÜ osakaal autorite osast oli 63% (352779,01/562018,5 = 63%) ja EAALi oma 37% (209239,49 €/562018,5 =38%).
iii. Nende proportsioonide alusel saab välja arvutada EAÜle ja EAALile eraldatava tasu osakaalu jaotuskavas (viimase jaotuskava näitel: EAÜ = 1 343 898 €* 50% * 62,77% = 421782,38 eurot ja EAAL = 1 343 898 €* 50% * 27,23% = 250 166,62 €).
iv. Sama arvutusloogikaga saab välja arvutada kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osakaalud nagu on esitatud allolevas tabelis. Kaasnevate õiguste omajaid esindavate KEOde osakaal viimases jaotuskavas oli 781880,34 € (58,18% tervikust), millest EELi osakaal oli 280806,37 € (20,89% tervikust), ENLi oma 112149,65 € (8,35% tervikust), EFÜ oma 310361,61 € (23,09% tervikust) ja FETÜ oma 78562,71 € (5,85% tervikust).
1. etapp
2. etapp
SUMMA
PROPORTSIOON
vrd 2025
50%
Autorid
62,77%
EAÜ
421 782,38 €
31,38%
5,13%
671 949 €
37,23%
EAAL
250 166,62 €
18,62%
3,04%
50%
Kaasnevate õiguste omajad
35,91%
EEL
241 325,37 €
17,96%
-2,93%
671 949 €
14,34%
ENL
96 381,56 €
7,17%
-1,18%
39,69%
EFÜ
266 725,18 €
19,85%
-3,24%
10,05%
FETÜ
67 516,90 €
5,02%
-0,83%
KOKKU
1 343 898,00 €
v. Võrreldes viimase jaotuskavaga langeks muusikasektori KEOde osa ligikaudu 1%, kuid autoreid esindavate KEOde osakaal tõuseks senise 41,82% pealt 50%-le.
vi. Kui tulevikus lisandub KEOsid, kelle kaudu õiguste omajatele tasu makstakse, siis on õiglane kui kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osa tuleb kaasnevate õiguste omajate poolest ja autoreid esindavate KEOde osa tuleb autorite poolest. Asjaolu, et kaasnevaid õigusi esindavaid KEOsid on arvuliselt rohkem kui autoreid esindavaid KEOsid ei tähenda, et kaasnevate õiguste omajatel oleks õigus autoritest suuremale tasule.
3. Tasu koguja kinnitamine:
ETTEPANEK: Jätta § 27 lg 12 muutmata5 ning tasu koguja määramine ka edaspidi JDM ülesandeks.
4. 10% tasu taotluste menetlemine:
ETTEPANEK: Sõnastada § 27 lõige 12¹ järgmiselt:
(12¹) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumiseks ja maksmiseks ning käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tegevustega seotud toetuste menetlemiseks tehtud põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise, maksmise ning muude tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.“;
3. Täiendav ettepanek AutÕS § 26 kooskõlla viimiseks InfoSoc direktiiviga
InfoSoc direktiivi artikli 2 „Reprodutseerimisõigus“ alapunkt a kohaselt kuulub autoritele oma teoste osas ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult. Sama direktiivi artikkel 5 „Erandid ja piirangud“ punkt 2 alapunkt b ütleb, et liikmesriigid võivad artiklis 2 sätestatud reprodutseerimisõiguse puhul näha ette erandeid ja piiranguid järgmistel juhtudel, kui kõne all on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise, mille puhul võetakse arvesse, kas asjaomase teose või objekti puhul on või ei ole kasutatud artiklis 6 osutatud tehnilisi meetmeid.
Eesti on AutÕS §-s 18 piiranud autoritele kuuluvat ainuõigust lubada ja keelata oma teoste reprodutseerimist, seega on autoritel õigus saada selle eest õiglast hüvitist ning riigil kohustus õigusaktidega ette näha regulatsioon, mis tagab toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise autoritele.
Kahjuks ei ole aga autoritel, kelle teoseid vahetult AutÕS § 18 alusel mingile seadmele kopeeritakse, õigus AutÕS §-s 27 ette nähtud hüvitist saada. Takistuseks on AutÕS §-ga 18 vastuolus olev AutÕS § 26 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. 04.01.2021 laiendas seadusandja õiguste omajate ringi, kellel on õigus AutÕS § 27 ette nähtud hüvitist saada6, kuid jättis muutmata reprodutseerimise objekti ehk jätkuvalt on AutÕS § 26 lõikega 1 hõlmatud ainult audiovisuaalne teos ja teose helisalvestis.
EAÜ juhib tähelepanu asjaolule, et AutÕS §-i 26 lõike 1 esimese lause sõnastus kehtib alates 1992. aastast ja seda oleks pidanud muutma kohe kui infoühiskonna direktiivi sätted Eesti AutÕS-sse üle võeti.
Kui 90-ndatel oli muusikateoste isiklikuks otstarbeks kopeerimiseks vajalik helisalvestise olemasolu ja salvestati tühjadele kandjatele (videokassettidele, audiokassettidele, salvestuseta CD-R, CD-RW, DVD-R ja DVD-RW-dele), siis tänapäeval kopeeritakse muusikateoseid suurel määral nutitelefoniga. Kusjuures väga palju salvestatakse nutitelefonidega just kontsertidel jm live-üritustel, kus muusikateoseid esitatakse elavas esituses ehk vahetult.
Riigi kohuseks on kaitsta autorite õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule7. Seega on riigi kohuseks viia AutÕS-sse sisse muudatus, et AutÕS § 26 lg 1 sõnastusest oleks võimalik üheselt (selgelt, täpselt ja tingimusteta) aru saada, et autoritel on õigus saada õiglast hüvitist mitte ainult juhul, kui isiklikuks vajaduseks reprodutseeritakse teoste helisalvestisi, vaid ka juhul, kui reprodutseeritakse teoseid üldiselt. Eeltoodu tingib vajaduse ka tasumäärade tõstmiseks, sest lisandub täiendav tasu kogumise alus.
Ühtlasi tuleks muuta ka AutÕS § 26 lg 2 sõnastust, täpsustamaks, et õigus ilma autori nõusolekuta reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost, ei laiene juriidilistele isikutele.
Ettepanek: Sõnastada AutÕS § 26 järgmiselt:
㤠26. Teose ja selle salvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose või salvestise sellise kasutamise eest (§ 27).
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike 1. lause ei laiene juriidilistele isikutele.“
Lisa 1 – EAÜ ettepanek Excelis KEOdele jaotatavate summade proportsioonide määramiseks
Lugupidamisega
Mati Kaalep
/allkirjastatud digitaalselt/
EAÜ tegevjuht
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MATI KAALEP
PNOEE-38810312720
2025-09-02 15:45:07
Justiits- ja Digiministeerium
Saadetud e-posti aadressile: [email protected]; [email protected]
02. septembril 2025
Eesti Autorite Ühingu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu kohta
Lugupeetud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium saatis 12. augustil 2025 huvigruppidele laiali autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu.
Käesolevaga esitab Eesti Autorite Ühing (EAÜ) omapoolse arvamuse erakopeerimise tasu süsteemi ja konkreetselt antud eelnõu kohta:
1. Eelnõu seletuskirjas toodud probleemkohad ja eelnõus ette nähtud AutÕS-i muudatuste kohasus nende lahendamiseks
Eelnõu keskendub erakopeerimise tasu jaotamise esimesele etapile. Nimelt toimub erakopeerimise tasu jaotamine kahes etapis. Esimene etapp algab komisjoni moodustamisega ja lõpeb jaotuskava kinnitamisega, mille põhjal tasu koguja teeb kollektiivse esindamise organisatsioonidele (KEO) väljamaksed. Kehtiv AutÕS § 27 näeb ette, et erakopeerimise jaotuskava väljatöötamisega tegeleva komisjoni peab kinnitama justiits- ja digiminister oma käskkirjaga. Seejärel asub komisjon jaotuskava välja töötama ning kui jaotuskava on valmis, esitab komisjon selle justiits- ja digiministrile kinnitamiseks. Ministri kinnitatud jaotuskava põhjal teeb tasu koguja KEOdele väljamaksed. Tasu kogumiseks õigustatud isiku määrab valdkonna eest vastutav minister AutÕSi § 27 lg 10 alusel.
Eelnõu seletuskirjas välja toodud olemasoleva regulatsiooniga seotud probleemkohad.
Seletuskirjas on välja toodud järgmised probleemkohad, mida eelnõuga proovitakse lahendada:
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine:
a. AutÕSi § 27 lg-e 9 kohaselt kuuluvad komisjoni õiguste omajaid esindavad KEOd proportsionaalselt. Sõna „proportsionaalselt“ pole määratletud, mistõttu on praktikas selle tõlgendamine tekitanud vaidlusi juba enne komisjoni moodustamist. KEOde hulgas on seni puudunud ühtne seisukoht, milline on kõige õiglasem komisjoni koosseis. Kuna komisjoni koosseis kinnitatakse igal aastal uue käskkirjaga, siis (a) võidakse erinevatel aastatel arvestada erinevate aspektidega sõna „proportsionaalne“ sisustamisel ja (b) KEO esindajate arv komisjonis võib varieeruda, seades ühel aastal ühe KEO, teisel aastal teise KEO eelisseisundisse jaotuskava koostamisel.
b. Komisjoni töö ei ole toiminud ja on tekitanud vaidlusi. Mõnel aastal (nt 2022–2023) ei ole komisjon saanud esitada valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks jaotuskava, mille konsensuslikult kiidaks heaks kõik komisjoni liikmed.
c. JDM-i esindaja osalemine komisjonis, mille eesmärk on olnud anda ministeeriumile koordineeriv ja järelevalvaja roll, pole hädavajalik.
2. Jaotuskava kinnitamine:
a. AutÕS ei sätesta üheselt, kas ministril on võimalik kinnitada komisjoni koostatud jaotuskavast teistsugune jaotuskava. Kui olemasolev regulatsioon ka võimaldab teistsuguse jaotuskava koostamist, siis on JDM-il komisjonist keerukam hinnata, kas jaotuskava on õiglane või mitte.
b. JDM on leidnud, et praegu praktikas toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise mehhanismi puhul sooritab eraõiguslik isik igas etapis makse teistele eraõiguslikele isikutele eesmärgiga, et tasu, mis kompenseerib saamata jäänud tulu, jõuaks õiguste omajateni, mistõttu on iga tasu maksmise etapp eraõigusliku iseloomuga.
3. Tasu koguja kinnitamine: eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg 2 sätestatud tasukoguja määramist, kuid seletuskirjast ei nähtu, et tasukoguja määramise praeguse korraga oleks kaasnenud praktikas probleeme, mida on vaja lahendada.
4. 10% tasu taotluste menetlemine: eelnõuga nähakse jätkuvalt ette võimalus saada toetust muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel. Uuendusena on lisatud võimalus nn 10% summadest rahastada jaotuskava väljatöötamise aluseks olevaid uuringuid ja analüüse.
EAÜ järeldab seletuskirjas toodust, et eelnõu põhjuseks on varasemalt ühe KEO poolt justiits- ja digiministri poolt välja antud käskkirjade, millega kinnitati komisjoni koosseis ja jaotuskava, kohtus vaidlustamine (eelnõu ja seletuskirja koostamise hetkeks on need vaidlused küll lõppenud). Seetõttu pole JDM hinnangul otstarbekas olukord, kus komisjoni, jaotuskava ja tasukoguja kinnitamisel sekkutaks haldusaktiga.
Probleemkohtade lahendamiseks eelnõuga ette nähtud muudatused.
JDM on probleemkohtade lahendusena pakkunud välja erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteemi olulised muudatused:
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine: kaotatakse ära komisjoni koosseisu valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitamise nõue ning edaspidi lepiksid KEOd ise selles kokku.
2. Jaotuskava kinnitamine: kaotatakse ära jaotuskava valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitamise nõue ning erakopeerimise tasu jaotatakse eraõigusliku lepingu alusel, mille poolteks on KEOd ja tasu koguja (kes võib samal ajal olla ka KEO) ning vastavatele läbirääkimistele kohalduks VÕS § 14.
3. Tasu koguja kinnitamine: valdkonna eest vastutav minister enam ei volita konkreetset isikut, vaid KEOd määravad omavahelisel kokkuleppel erakopeerimise tasu koguja.
4. 10% tasu taotluste menetlemine: JDM-i asemel hakkab taotlusi ja aruandeid menetlema KEOde poolt kokkuleppel määratud tasu koguja.
Eelnõuga soovib JDM distantseeruda kõigist erakopeerimise tasu jaotamise esimese etapiga seotud otsustustest.
Eelnõuga ette nähtud muudatused ei lahenda probleeme ning toovad kaasa uusi probleeme.
EAÜ leiab, et kuigi seletuskirjas toodud eesmärk muuta tasu jaotamise süsteemi tõhusamaks ja vältida vaidlusi on õige, siis ei pruugi eelnõus välja pakutud lahendus olla tõhusam, lõpetada seniseid KEOde vahelisi erakopeerimise jaotamisega seotud vaidlusi ega lahendada muid praktikas tekkinud probleeme. Lisaks on ette näha, et sellisel kujul muudatuste sisseviimine toob kaasa uusi probleeme õiglase tasu kogumise ja väljamaksmisega.
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine ja jaotuskava kinnitamine:
a. Üheks vaidluskohaks on olnud ja jääks ka pärast seadusemuudatust küsimus, kas otsustamisel peavad kõik erinevad õiguste omajate grupid olema võrdselt esindatud või peaks arvestama ka seda, kui suur on KEO poolt esindatavate õiguste omajate hulk. Eelnõus on KEOde esindatuse ulatust peetud vajalikuks arvestada jaotuskava koostamisel. Nimelt täiendatakse §-i 27 uue lõikega 9¹, milles sätestatakse, et jaotuskava koostamisel võetakse muu hulgas aluseks ka asjaomase KEO esindatuse ulatus. EAÜ arvates on tegemist õige ja asjakohase kriteeriumiga. Seletuskirjas on leitud aga, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. EAÜ ei ole nõus sellega, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. Nimelt rääkides KEO esindatuse ulatusest, siis ei saa rääkida ainult konkreetse KEO liikmetest ja nende teoste kasutamisest, vaid arvesse tuleb võtta ka neid õiguste omajaid, keda konkreetne KEO esindab mõne teise riigi KEOga sõlmitud vastastikuse esindamise lepingu alusel ning nende teoste kasutamist.
b. Probleeme tekitaks ka olukord, kus üks või mõni KEO ei ole nõus jaotuskava kinnitama. Kui seni on JDM esindaja osalusel tegutsenud komisjon lagetanud otsuseid lihthäälteenamusega, siis eelnõust võib aru saada, et JDM hinnangul peaks jaotuskava suhtes olema langetatud üksmeelne ehk konsensuslik otsus1. Konsensuslik otsustusmehhanism annab võimaluse jaotuskava koostamisel nõudmiste esitamiseks, mis kõigi ühist huvi arvestades ei oleks mõistlik.
c. JDM on muudatuste võimaliku kitsaskohana toonud seletuskirjas välja riski, et KEOd ei lepi õigeaegselt jaotuskavas kokku ja tasu jääb jaotamata. Selle riski maandamiseks on välja pakutud, et kui kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates ei ole KEOd saavutanud jaotuskavas kokkulepet, siis jaotatakse 60% jaotamisele kuuluvast tasust alljärgneva skeemi kohaselt2:
▪ autoritele 30%;
▪ esitajatele 15%;
▪ tootjatele 15%.
Riski maandamiseks ette nähtud mehhanism ei võimalda probleemi tegelikult lahendada, vaid võimaldab üksnes ajutist ning ebapiisavat leevendust, lükates probleemi lahendamise määramatuse tulevikku. Kuna sellise jaotuse puhul oleks mõnele KEOle jaotatav osa võrreldes varasema jaotusega märgatavalt suurem, siis on tõenäoline, et konsensuslikult ei olegi võimalik jaotuskava suhtes otsusele jõuda ning suurem osa erakopeerimise tasust jaotatakse seaduses sätestatud skeemi kohaselt. Ülejäänud osa kantakse aga järgneval aastal jaotatava summa hulka ning nii toimitakse igal aastal. Näiteks on varasemalt saanud FETÜ alla 6% jaotatavast rahast, aga eelpool välja toodud skeemi alusel hakkaks FETÜ osakaal olema vähemalt 7,5%, kusjuures sisulisi muudatusi antud KEO tegevuses pole vahepeal toimunud. Lisaks saaksid jaotuskavas kokkuleppe puudumise korral lokaalse ja globaalse esindatusega KEO-d (nt FETÜ ja EFÜ või vastavalt EEL ja ENL) võrdses suuruses tasu, kuigi eelnõu eesmärk on võimaldada KEO esindatust tasu jaotamisel arvestada.
2. Tasu koguja kinnitamine:
a. Senini pole seadusandja pidanud erakopeerimise tasu kogumist eraõigusliku iseloomuga toiminguks ning on näinud ette, et kui ükski kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole võimeline või ei nõustu tasu koguma, siis võib valdkonna eest vastutav minister tasu koguma volitada ka muu eraõigusliku juriidilise isiku, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse. Eelnõuga jäetakse tasu kogujas kokkuleppe saavutamine tasu saamiseks õigustatud isikute õigusi teostavatele KEOdele, mistõttu võib tekkida olukord, kus ka tasu koguja küsimuses konsensust ei saavutata. AutÕS muudatused ei näe ette alternatiivset lahendust juhuks, kui KEOd ei jõua kokkuleppele, mistõttu see halvaks kogu erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimise. JDM on eelnõu seletuskirjas toonud muudatuste ühe peamise põhjusena välja KEOde erimeelsused otsustamisel. Täiendava küsimuse jätmine KEOde otsustada ei paranda erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimist, vaid halvendab seda.
b. Muudatused ei teeni õigusselguse ja -kindluse tagamist kõikidele erakopeerimise tasuga seotud osapooltele. Erakopeerimise tasu koguja täidab avalikes huvides olevat ülesannet ja tal peavad olema selleks laiemad volitused kui need, mis tulenevad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavatest normidest. AutÕS § 27 lõikes 13 (mida ei muudeta) on küll sätestatud, et tasu kogujaks määratud isikul on õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid. Samas peaks eelnimetatud isikutel olema kindel veendumus (õigusselgus), kes on määratud erakopeerimise tasu koguma ja kellel on õigus nõuda vastavate andmete esitamist.
c. Seni on erakopeerimise tasu kogunud EAÜ, kes on selleks saanud JDM-ilt vastava volituse. Tasu koguja määramine ja tasu kogumine on seni toiminud ega pole tekitanud erimeelsusi, mistõttu pole otstarbekas olemasolevat süsteemi muuta. Riigile see halduskoormust juurde ei tekita, sest seisneb ühe käskkirja koostamises kord kolme aasta jooksul.
3. 10% tasu taotluste menetlemine: Eelnõu kohaselt tuleks vastavad taotlused ja aruanded esitada edaspidi tasu kogujale, mis suurendab tasu koguja töökoormust. Seletuskirja mõjuanalüüsi tabelis on märgitud, et tasu kogujal on võimalik taotluste ja aruannete menetlemisega seotud halduskulu katta erakopeerimise tasust, kuid eelnõus toodud lõike 12¹ uus sõnastus seda selgesõnaliselt ette ei näe.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ4 (edaspidi InfoSoc direktiiv) kohustab liikmesriiki, kes on sätestanud reprodutseerimisõiguse puhul erandeid ja piiranguid, ette nägema ka regulatsiooni, mis tagab õiguste valdajatele õiglase hüvitise.
Euroopa Kohus on selgitanud, et tasu kogumine ja nende õiguste omajatele õiglase hüvitise maksmine kuulub avalikes huvides olevate ülesannete hulka. Kui liikmesriik teeb õiglase hüvitise tasu kogumise ja jaotamise ülesandeks teatavale üksusele, täidab ta direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punktidega a ja b talle pandud tulemuse saavutamise kohustust, mis seisneb õiguste omajate kasuks õiglase hüvitise tõhusas kogumises eesmärgiga säilitada õiglane tasakaal asjasse puutuvate huvide vahel, see on aga täielikult avalikes huvides. Erinevalt JDM seletuskirjas toodud seisukohast, et iga erakopeerimise tasu kogumise ja jagamise etapi puhul on tegemist eraõiguslike maksetega, pole Euroopa Kohus nõustunud, et tegutsetakse autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajate erahuvides3.
Riigikohus on varasemalt selgitanud, et InfoSoc direktiiv jätab liikmesriikidele õiglase hüvitise süsteemi elementide kindlaksmääramisel suure kaalutlusruumi. Kaalutlusruumi pole aga selles, et tuleb luua mehhanism, mis tagaks raha õiglase hüvitise saamiseks, st direktiivi eesmärgi täitmise. Selles osas on direktiivi artikkel 5 lg 2 punkt "b" piisavalt täpne, selge ja tingimusteta. Artikli 5 lg 2 punkti "b" sõnastus ja eesmärk on piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist, kui riik on lubanud teose isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest hüvitise kehtestada, kuid on oma kohustuse jätnud kohaselt täitmata, kuna hüvitise maksmiseks kehtestatud mehhanism ilmselgelt seda ei taga.4
EAÜ leiab, et plaanitavad muudatused ei taga direktiivi eesmärgi täitmist, kuna kõikide küsimuste lahendamine antakse KEOdele nende omavahelisel kokkuleppel, samas kui eelnõu algataja JDM on näinud muudatuste ühe põhjusena nende samade KEOde lahendamatuid erimeelsusi. Veel täiendavate küsimuste jätmine eri arvamustel olevatele KEOdele ei kõrvalda praktikas esinenud probleeme ning toovad pigem kaasa erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi seiskumise.
2. EAÜ ettepanekud konkreetsete AutÕS muudatuste ja sõnastuste osas
Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil toetab EAÜ lahendust, millega määruse tasandil määratakse, kuidas tasu jaotamise protsess toimub ja/või, mis on KEOdele jaotatavate summade proportsioonid. Sel moel on komisjoni ülesanne peamiselt toetuste menetlemine ja tasu kogumise kulude kinnitamine.
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine:
ETTEPANEK:
a. seadusandja peab paika panema, kes jaotuskava koostavasse komisjoni kuuluvad ja üheselt mõistetavalt sisustama AutÕS § 27 lõikes 9 sõna „proportsionaalselt“;
b. lihthäälteenamusega otsustusmehhanismi loomine tagamaks komisjoni otsustusvõimelisust.
2. Jaotuskava kinnitamine:
ETTEPANEK:
a. täiendada §-i 27 lõikega 9¹, kus on toodud kriteeriumid, mida tuleb jaotuskava koostamisel arvestada;
b. mitte täiendada §-i 27 lõigetega 9²–94 . Nimetatud sätetes sisalduvad põhimõtted lisada Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrusesse nr 14. Seega tuleks määrust täiendada sätetega, mis näevad ette, et juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus §-s 26 nimetatud tasule, ei saavuta kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates jaotuskavas teistsugust kokkulepet, jaotatakse tasu kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel vastavalt allpool toodud jaotusskeemi ettepanekule. Vaidlusi aitaks veelgi enam vältida lahendus, millega määruse tasemel pannakse paika iga KEO proportsioon jaotuskavast.
c. § 27 lõiget 72 tuleks täiendada sõnadega, millega Vabariigi Valitsus peab vähemalt kord nelja aasta tagant hindama mitte ainult salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust, vaid hindama ka seda, kas määruses sätestatud jaotuskava on tasakaalus ja arvestab §-i 27 lõikes 9¹ toodud kriteeriumitega.
Alljärgnevalt on toodud ettepanek, kuidas KEOdele jaotatavate summade proportsioone määrata selliselt, et tasakaalustada autorite ja kaasnevate õiguste esindajate huve, muusika ja audiovisuaalsektori esindajate huve ning järgida ka seni välja kujunenud jaotuste proportsioone.
i. Pärast tasu kogumise kulude ja toetustele eraldatud summade mahaarvamist jaotamisele minev summa jaguneb pooleks - 50% autoriõiguste omajaid esindavate KEOde vahel ja 50% kaasnevaid õigusi omavate KEOde vahel. See tagab autorite ja kaasnevate õiguste omajate võrdse kohtlemise nii audio kui ka audiovisuaalses sektoris. Viimase jaotuskava näitel jaguneks 1 343 898 € pooleks selliselt, et kumbki osapool saaks 671 949 eurot.
ii. Mõlema alajaotuse (autorite ja kaasnevate õiguste) sees jaguneb tasu sama proportsiooni alusel nagu viimases jaotuskavas nende gruppide siseselt. Näiteks oli EAÜ ja EAALi osa kokku 562018,5 €, millest EAÜle eraldati 352779,01 € ja EAALile 209239,49 €. Seega EAÜ osakaal autorite osast oli 63% (352779,01/562018,5 = 63%) ja EAALi oma 37% (209239,49 €/562018,5 =38%).
iii. Nende proportsioonide alusel saab välja arvutada EAÜle ja EAALile eraldatava tasu osakaalu jaotuskavas (viimase jaotuskava näitel: EAÜ = 1 343 898 €* 50% * 62,77% = 421782,38 eurot ja EAAL = 1 343 898 €* 50% * 27,23% = 250 166,62 €).
iv. Sama arvutusloogikaga saab välja arvutada kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osakaalud nagu on esitatud allolevas tabelis. Kaasnevate õiguste omajaid esindavate KEOde osakaal viimases jaotuskavas oli 781880,34 € (58,18% tervikust), millest EELi osakaal oli 280806,37 € (20,89% tervikust), ENLi oma 112149,65 € (8,35% tervikust), EFÜ oma 310361,61 € (23,09% tervikust) ja FETÜ oma 78562,71 € (5,85% tervikust).
1. etapp
2. etapp
SUMMA
PROPORTSIOON
vrd 2025
50%
Autorid
62,77%
EAÜ
421 782,38 €
31,38%
5,13%
671 949 €
37,23%
EAAL
250 166,62 €
18,62%
3,04%
50%
Kaasnevate õiguste omajad
35,91%
EEL
241 325,37 €
17,96%
-2,93%
671 949 €
14,34%
ENL
96 381,56 €
7,17%
-1,18%
39,69%
EFÜ
266 725,18 €
19,85%
-3,24%
10,05%
FETÜ
67 516,90 €
5,02%
-0,83%
KOKKU
1 343 898,00 €
v. Võrreldes viimase jaotuskavaga langeks muusikasektori KEOde osa ligikaudu 1%, kuid autoreid esindavate KEOde osakaal tõuseks senise 41,82% pealt 50%-le.
vi. Kui tulevikus lisandub KEOsid, kelle kaudu õiguste omajatele tasu makstakse, siis on õiglane kui kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osa tuleb kaasnevate õiguste omajate poolest ja autoreid esindavate KEOde osa tuleb autorite poolest. Asjaolu, et kaasnevaid õigusi esindavaid KEOsid on arvuliselt rohkem kui autoreid esindavaid KEOsid ei tähenda, et kaasnevate õiguste omajatel oleks õigus autoritest suuremale tasule.
3. Tasu koguja kinnitamine:
ETTEPANEK: Jätta § 27 lg 12 muutmata5 ning tasu koguja määramine ka edaspidi JDM ülesandeks.
4. 10% tasu taotluste menetlemine:
ETTEPANEK: Sõnastada § 27 lõige 12¹ järgmiselt:
(12¹) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumiseks ja maksmiseks ning käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tegevustega seotud toetuste menetlemiseks tehtud põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise, maksmise ning muude tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.“;
3. Täiendav ettepanek AutÕS § 26 kooskõlla viimiseks InfoSoc direktiiviga
InfoSoc direktiivi artikli 2 „Reprodutseerimisõigus“ alapunkt a kohaselt kuulub autoritele oma teoste osas ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult. Sama direktiivi artikkel 5 „Erandid ja piirangud“ punkt 2 alapunkt b ütleb, et liikmesriigid võivad artiklis 2 sätestatud reprodutseerimisõiguse puhul näha ette erandeid ja piiranguid järgmistel juhtudel, kui kõne all on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise, mille puhul võetakse arvesse, kas asjaomase teose või objekti puhul on või ei ole kasutatud artiklis 6 osutatud tehnilisi meetmeid.
Eesti on AutÕS §-s 18 piiranud autoritele kuuluvat ainuõigust lubada ja keelata oma teoste reprodutseerimist, seega on autoritel õigus saada selle eest õiglast hüvitist ning riigil kohustus õigusaktidega ette näha regulatsioon, mis tagab toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise autoritele.
Kahjuks ei ole aga autoritel, kelle teoseid vahetult AutÕS § 18 alusel mingile seadmele kopeeritakse, õigus AutÕS §-s 27 ette nähtud hüvitist saada. Takistuseks on AutÕS §-ga 18 vastuolus olev AutÕS § 26 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. 04.01.2021 laiendas seadusandja õiguste omajate ringi, kellel on õigus AutÕS § 27 ette nähtud hüvitist saada6, kuid jättis muutmata reprodutseerimise objekti ehk jätkuvalt on AutÕS § 26 lõikega 1 hõlmatud ainult audiovisuaalne teos ja teose helisalvestis.
EAÜ juhib tähelepanu asjaolule, et AutÕS §-i 26 lõike 1 esimese lause sõnastus kehtib alates 1992. aastast ja seda oleks pidanud muutma kohe kui infoühiskonna direktiivi sätted Eesti AutÕS-sse üle võeti.
Kui 90-ndatel oli muusikateoste isiklikuks otstarbeks kopeerimiseks vajalik helisalvestise olemasolu ja salvestati tühjadele kandjatele (videokassettidele, audiokassettidele, salvestuseta CD-R, CD-RW, DVD-R ja DVD-RW-dele), siis tänapäeval kopeeritakse muusikateoseid suurel määral nutitelefoniga. Kusjuures väga palju salvestatakse nutitelefonidega just kontsertidel jm live-üritustel, kus muusikateoseid esitatakse elavas esituses ehk vahetult.
Riigi kohuseks on kaitsta autorite õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule7. Seega on riigi kohuseks viia AutÕS-sse sisse muudatus, et AutÕS § 26 lg 1 sõnastusest oleks võimalik üheselt (selgelt, täpselt ja tingimusteta) aru saada, et autoritel on õigus saada õiglast hüvitist mitte ainult juhul, kui isiklikuks vajaduseks reprodutseeritakse teoste helisalvestisi, vaid ka juhul, kui reprodutseeritakse teoseid üldiselt. Eeltoodu tingib vajaduse ka tasumäärade tõstmiseks, sest lisandub täiendav tasu kogumise alus.
Ühtlasi tuleks muuta ka AutÕS § 26 lg 2 sõnastust, täpsustamaks, et õigus ilma autori nõusolekuta reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost, ei laiene juriidilistele isikutele.
Ettepanek: Sõnastada AutÕS § 26 järgmiselt:
㤠26. Teose ja selle salvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose või salvestise sellise kasutamise eest (§ 27).
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike 1. lause ei laiene juriidilistele isikutele.“
Lisa 1 – EAÜ ettepanek Excelis KEOdele jaotatavate summade proportsioonide määramiseks
Lugupidamisega
Mati Kaalep
/allkirjastatud digitaalselt/
EAÜ tegevjuht
Justiits- ja Digiministeerium
Saadetud e-posti aadressile: [email protected]; [email protected]
02. septembril 2025
Eesti Autorite Ühingu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu kohta
Lugupeetud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium saatis 12. augustil 2025 huvigruppidele laiali autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu.
Käesolevaga esitab Eesti Autorite Ühing (EAÜ) omapoolse arvamuse erakopeerimise tasu süsteemi ja konkreetselt antud eelnõu kohta:
1. Eelnõu seletuskirjas toodud probleemkohad ja eelnõus ette nähtud AutÕS-i muudatuste kohasus nende lahendamiseks
Eelnõu keskendub erakopeerimise tasu jaotamise esimesele etapile. Nimelt toimub erakopeerimise tasu jaotamine kahes etapis. Esimene etapp algab komisjoni moodustamisega ja lõpeb jaotuskava kinnitamisega, mille põhjal tasu koguja teeb kollektiivse esindamise organisatsioonidele (KEO) väljamaksed. Kehtiv AutÕS § 27 näeb ette, et erakopeerimise jaotuskava väljatöötamisega tegeleva komisjoni peab kinnitama justiits- ja digiminister oma käskkirjaga. Seejärel asub komisjon jaotuskava välja töötama ning kui jaotuskava on valmis, esitab komisjon selle justiits- ja digiministrile kinnitamiseks. Ministri kinnitatud jaotuskava põhjal teeb tasu koguja KEOdele väljamaksed. Tasu kogumiseks õigustatud isiku määrab valdkonna eest vastutav minister AutÕSi § 27 lg 10 alusel.
Eelnõu seletuskirjas välja toodud olemasoleva regulatsiooniga seotud probleemkohad.
Seletuskirjas on välja toodud järgmised probleemkohad, mida eelnõuga proovitakse lahendada:
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine:
a. AutÕSi § 27 lg-e 9 kohaselt kuuluvad komisjoni õiguste omajaid esindavad KEOd proportsionaalselt. Sõna „proportsionaalselt“ pole määratletud, mistõttu on praktikas selle tõlgendamine tekitanud vaidlusi juba enne komisjoni moodustamist. KEOde hulgas on seni puudunud ühtne seisukoht, milline on kõige õiglasem komisjoni koosseis. Kuna komisjoni koosseis kinnitatakse igal aastal uue käskkirjaga, siis (a) võidakse erinevatel aastatel arvestada erinevate aspektidega sõna „proportsionaalne“ sisustamisel ja (b) KEO esindajate arv komisjonis võib varieeruda, seades ühel aastal ühe KEO, teisel aastal teise KEO eelisseisundisse jaotuskava koostamisel.
b. Komisjoni töö ei ole toiminud ja on tekitanud vaidlusi. Mõnel aastal (nt 2022–2023) ei ole komisjon saanud esitada valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks jaotuskava, mille konsensuslikult kiidaks heaks kõik komisjoni liikmed.
c. JDM-i esindaja osalemine komisjonis, mille eesmärk on olnud anda ministeeriumile koordineeriv ja järelevalvaja roll, pole hädavajalik.
2. Jaotuskava kinnitamine:
a. AutÕS ei sätesta üheselt, kas ministril on võimalik kinnitada komisjoni koostatud jaotuskavast teistsugune jaotuskava. Kui olemasolev regulatsioon ka võimaldab teistsuguse jaotuskava koostamist, siis on JDM-il komisjonist keerukam hinnata, kas jaotuskava on õiglane või mitte.
b. JDM on leidnud, et praegu praktikas toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise mehhanismi puhul sooritab eraõiguslik isik igas etapis makse teistele eraõiguslikele isikutele eesmärgiga, et tasu, mis kompenseerib saamata jäänud tulu, jõuaks õiguste omajateni, mistõttu on iga tasu maksmise etapp eraõigusliku iseloomuga.
3. Tasu koguja kinnitamine: eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg 2 sätestatud tasukoguja määramist, kuid seletuskirjast ei nähtu, et tasukoguja määramise praeguse korraga oleks kaasnenud praktikas probleeme, mida on vaja lahendada.
4. 10% tasu taotluste menetlemine: eelnõuga nähakse jätkuvalt ette võimalus saada toetust muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel. Uuendusena on lisatud võimalus nn 10% summadest rahastada jaotuskava väljatöötamise aluseks olevaid uuringuid ja analüüse.
EAÜ järeldab seletuskirjas toodust, et eelnõu põhjuseks on varasemalt ühe KEO poolt justiits- ja digiministri poolt välja antud käskkirjade, millega kinnitati komisjoni koosseis ja jaotuskava, kohtus vaidlustamine (eelnõu ja seletuskirja koostamise hetkeks on need vaidlused küll lõppenud). Seetõttu pole JDM hinnangul otstarbekas olukord, kus komisjoni, jaotuskava ja tasukoguja kinnitamisel sekkutaks haldusaktiga.
Probleemkohtade lahendamiseks eelnõuga ette nähtud muudatused.
JDM on probleemkohtade lahendusena pakkunud välja erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteemi olulised muudatused:
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine: kaotatakse ära komisjoni koosseisu valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitamise nõue ning edaspidi lepiksid KEOd ise selles kokku.
2. Jaotuskava kinnitamine: kaotatakse ära jaotuskava valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitamise nõue ning erakopeerimise tasu jaotatakse eraõigusliku lepingu alusel, mille poolteks on KEOd ja tasu koguja (kes võib samal ajal olla ka KEO) ning vastavatele läbirääkimistele kohalduks VÕS § 14.
3. Tasu koguja kinnitamine: valdkonna eest vastutav minister enam ei volita konkreetset isikut, vaid KEOd määravad omavahelisel kokkuleppel erakopeerimise tasu koguja.
4. 10% tasu taotluste menetlemine: JDM-i asemel hakkab taotlusi ja aruandeid menetlema KEOde poolt kokkuleppel määratud tasu koguja.
Eelnõuga soovib JDM distantseeruda kõigist erakopeerimise tasu jaotamise esimese etapiga seotud otsustustest.
Eelnõuga ette nähtud muudatused ei lahenda probleeme ning toovad kaasa uusi probleeme.
EAÜ leiab, et kuigi seletuskirjas toodud eesmärk muuta tasu jaotamise süsteemi tõhusamaks ja vältida vaidlusi on õige, siis ei pruugi eelnõus välja pakutud lahendus olla tõhusam, lõpetada seniseid KEOde vahelisi erakopeerimise jaotamisega seotud vaidlusi ega lahendada muid praktikas tekkinud probleeme. Lisaks on ette näha, et sellisel kujul muudatuste sisseviimine toob kaasa uusi probleeme õiglase tasu kogumise ja väljamaksmisega.
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine ja jaotuskava kinnitamine:
a. Üheks vaidluskohaks on olnud ja jääks ka pärast seadusemuudatust küsimus, kas otsustamisel peavad kõik erinevad õiguste omajate grupid olema võrdselt esindatud või peaks arvestama ka seda, kui suur on KEO poolt esindatavate õiguste omajate hulk. Eelnõus on KEOde esindatuse ulatust peetud vajalikuks arvestada jaotuskava koostamisel. Nimelt täiendatakse §-i 27 uue lõikega 9¹, milles sätestatakse, et jaotuskava koostamisel võetakse muu hulgas aluseks ka asjaomase KEO esindatuse ulatus. EAÜ arvates on tegemist õige ja asjakohase kriteeriumiga. Seletuskirjas on leitud aga, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. EAÜ ei ole nõus sellega, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. Nimelt rääkides KEO esindatuse ulatusest, siis ei saa rääkida ainult konkreetse KEO liikmetest ja nende teoste kasutamisest, vaid arvesse tuleb võtta ka neid õiguste omajaid, keda konkreetne KEO esindab mõne teise riigi KEOga sõlmitud vastastikuse esindamise lepingu alusel ning nende teoste kasutamist.
b. Probleeme tekitaks ka olukord, kus üks või mõni KEO ei ole nõus jaotuskava kinnitama. Kui seni on JDM esindaja osalusel tegutsenud komisjon lagetanud otsuseid lihthäälteenamusega, siis eelnõust võib aru saada, et JDM hinnangul peaks jaotuskava suhtes olema langetatud üksmeelne ehk konsensuslik otsus1. Konsensuslik otsustusmehhanism annab võimaluse jaotuskava koostamisel nõudmiste esitamiseks, mis kõigi ühist huvi arvestades ei oleks mõistlik.
c. JDM on muudatuste võimaliku kitsaskohana toonud seletuskirjas välja riski, et KEOd ei lepi õigeaegselt jaotuskavas kokku ja tasu jääb jaotamata. Selle riski maandamiseks on välja pakutud, et kui kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates ei ole KEOd saavutanud jaotuskavas kokkulepet, siis jaotatakse 60% jaotamisele kuuluvast tasust alljärgneva skeemi kohaselt2:
▪ autoritele 30%;
▪ esitajatele 15%;
▪ tootjatele 15%.
Riski maandamiseks ette nähtud mehhanism ei võimalda probleemi tegelikult lahendada, vaid võimaldab üksnes ajutist ning ebapiisavat leevendust, lükates probleemi lahendamise määramatuse tulevikku. Kuna sellise jaotuse puhul oleks mõnele KEOle jaotatav osa võrreldes varasema jaotusega märgatavalt suurem, siis on tõenäoline, et konsensuslikult ei olegi võimalik jaotuskava suhtes otsusele jõuda ning suurem osa erakopeerimise tasust jaotatakse seaduses sätestatud skeemi kohaselt. Ülejäänud osa kantakse aga järgneval aastal jaotatava summa hulka ning nii toimitakse igal aastal. Näiteks on varasemalt saanud FETÜ alla 6% jaotatavast rahast, aga eelpool välja toodud skeemi alusel hakkaks FETÜ osakaal olema vähemalt 7,5%, kusjuures sisulisi muudatusi antud KEO tegevuses pole vahepeal toimunud. Lisaks saaksid jaotuskavas kokkuleppe puudumise korral lokaalse ja globaalse esindatusega KEO-d (nt FETÜ ja EFÜ või vastavalt EEL ja ENL) võrdses suuruses tasu, kuigi eelnõu eesmärk on võimaldada KEO esindatust tasu jaotamisel arvestada.
2. Tasu koguja kinnitamine:
a. Senini pole seadusandja pidanud erakopeerimise tasu kogumist eraõigusliku iseloomuga toiminguks ning on näinud ette, et kui ükski kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole võimeline või ei nõustu tasu koguma, siis võib valdkonna eest vastutav minister tasu koguma volitada ka muu eraõigusliku juriidilise isiku, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse. Eelnõuga jäetakse tasu kogujas kokkuleppe saavutamine tasu saamiseks õigustatud isikute õigusi teostavatele KEOdele, mistõttu võib tekkida olukord, kus ka tasu koguja küsimuses konsensust ei saavutata. AutÕS muudatused ei näe ette alternatiivset lahendust juhuks, kui KEOd ei jõua kokkuleppele, mistõttu see halvaks kogu erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimise. JDM on eelnõu seletuskirjas toonud muudatuste ühe peamise põhjusena välja KEOde erimeelsused otsustamisel. Täiendava küsimuse jätmine KEOde otsustada ei paranda erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimist, vaid halvendab seda.
b. Muudatused ei teeni õigusselguse ja -kindluse tagamist kõikidele erakopeerimise tasuga seotud osapooltele. Erakopeerimise tasu koguja täidab avalikes huvides olevat ülesannet ja tal peavad olema selleks laiemad volitused kui need, mis tulenevad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavatest normidest. AutÕS § 27 lõikes 13 (mida ei muudeta) on küll sätestatud, et tasu kogujaks määratud isikul on õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid. Samas peaks eelnimetatud isikutel olema kindel veendumus (õigusselgus), kes on määratud erakopeerimise tasu koguma ja kellel on õigus nõuda vastavate andmete esitamist.
c. Seni on erakopeerimise tasu kogunud EAÜ, kes on selleks saanud JDM-ilt vastava volituse. Tasu koguja määramine ja tasu kogumine on seni toiminud ega pole tekitanud erimeelsusi, mistõttu pole otstarbekas olemasolevat süsteemi muuta. Riigile see halduskoormust juurde ei tekita, sest seisneb ühe käskkirja koostamises kord kolme aasta jooksul.
3. 10% tasu taotluste menetlemine: Eelnõu kohaselt tuleks vastavad taotlused ja aruanded esitada edaspidi tasu kogujale, mis suurendab tasu koguja töökoormust. Seletuskirja mõjuanalüüsi tabelis on märgitud, et tasu kogujal on võimalik taotluste ja aruannete menetlemisega seotud halduskulu katta erakopeerimise tasust, kuid eelnõus toodud lõike 12¹ uus sõnastus seda selgesõnaliselt ette ei näe.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ4 (edaspidi InfoSoc direktiiv) kohustab liikmesriiki, kes on sätestanud reprodutseerimisõiguse puhul erandeid ja piiranguid, ette nägema ka regulatsiooni, mis tagab õiguste valdajatele õiglase hüvitise.
Euroopa Kohus on selgitanud, et tasu kogumine ja nende õiguste omajatele õiglase hüvitise maksmine kuulub avalikes huvides olevate ülesannete hulka. Kui liikmesriik teeb õiglase hüvitise tasu kogumise ja jaotamise ülesandeks teatavale üksusele, täidab ta direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punktidega a ja b talle pandud tulemuse saavutamise kohustust, mis seisneb õiguste omajate kasuks õiglase hüvitise tõhusas kogumises eesmärgiga säilitada õiglane tasakaal asjasse puutuvate huvide vahel, see on aga täielikult avalikes huvides. Erinevalt JDM seletuskirjas toodud seisukohast, et iga erakopeerimise tasu kogumise ja jagamise etapi puhul on tegemist eraõiguslike maksetega, pole Euroopa Kohus nõustunud, et tegutsetakse autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajate erahuvides3.
Riigikohus on varasemalt selgitanud, et InfoSoc direktiiv jätab liikmesriikidele õiglase hüvitise süsteemi elementide kindlaksmääramisel suure kaalutlusruumi. Kaalutlusruumi pole aga selles, et tuleb luua mehhanism, mis tagaks raha õiglase hüvitise saamiseks, st direktiivi eesmärgi täitmise. Selles osas on direktiivi artikkel 5 lg 2 punkt "b" piisavalt täpne, selge ja tingimusteta. Artikli 5 lg 2 punkti "b" sõnastus ja eesmärk on piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist, kui riik on lubanud teose isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest hüvitise kehtestada, kuid on oma kohustuse jätnud kohaselt täitmata, kuna hüvitise maksmiseks kehtestatud mehhanism ilmselgelt seda ei taga.4
EAÜ leiab, et plaanitavad muudatused ei taga direktiivi eesmärgi täitmist, kuna kõikide küsimuste lahendamine antakse KEOdele nende omavahelisel kokkuleppel, samas kui eelnõu algataja JDM on näinud muudatuste ühe põhjusena nende samade KEOde lahendamatuid erimeelsusi. Veel täiendavate küsimuste jätmine eri arvamustel olevatele KEOdele ei kõrvalda praktikas esinenud probleeme ning toovad pigem kaasa erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi seiskumise.
2. EAÜ ettepanekud konkreetsete AutÕS muudatuste ja sõnastuste osas
Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil toetab EAÜ lahendust, millega määruse tasandil määratakse, kuidas tasu jaotamise protsess toimub ja/või, mis on KEOdele jaotatavate summade proportsioonid. Sel moel on komisjoni ülesanne peamiselt toetuste menetlemine ja tasu kogumise kulude kinnitamine.
1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine:
ETTEPANEK:
a. seadusandja peab paika panema, kes jaotuskava koostavasse komisjoni kuuluvad ja üheselt mõistetavalt sisustama AutÕS § 27 lõikes 9 sõna „proportsionaalselt“;
b. lihthäälteenamusega otsustusmehhanismi loomine tagamaks komisjoni otsustusvõimelisust.
2. Jaotuskava kinnitamine:
ETTEPANEK:
a. täiendada §-i 27 lõikega 9¹, kus on toodud kriteeriumid, mida tuleb jaotuskava koostamisel arvestada;
b. mitte täiendada §-i 27 lõigetega 9²–94 . Nimetatud sätetes sisalduvad põhimõtted lisada Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrusesse nr 14. Seega tuleks määrust täiendada sätetega, mis näevad ette, et juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus §-s 26 nimetatud tasule, ei saavuta kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates jaotuskavas teistsugust kokkulepet, jaotatakse tasu kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel vastavalt allpool toodud jaotusskeemi ettepanekule. Vaidlusi aitaks veelgi enam vältida lahendus, millega määruse tasemel pannakse paika iga KEO proportsioon jaotuskavast.
c. § 27 lõiget 72 tuleks täiendada sõnadega, millega Vabariigi Valitsus peab vähemalt kord nelja aasta tagant hindama mitte ainult salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust, vaid hindama ka seda, kas määruses sätestatud jaotuskava on tasakaalus ja arvestab §-i 27 lõikes 9¹ toodud kriteeriumitega.
Alljärgnevalt on toodud ettepanek, kuidas KEOdele jaotatavate summade proportsioone määrata selliselt, et tasakaalustada autorite ja kaasnevate õiguste esindajate huve, muusika ja audiovisuaalsektori esindajate huve ning järgida ka seni välja kujunenud jaotuste proportsioone.
i. Pärast tasu kogumise kulude ja toetustele eraldatud summade mahaarvamist jaotamisele minev summa jaguneb pooleks - 50% autoriõiguste omajaid esindavate KEOde vahel ja 50% kaasnevaid õigusi omavate KEOde vahel. See tagab autorite ja kaasnevate õiguste omajate võrdse kohtlemise nii audio kui ka audiovisuaalses sektoris. Viimase jaotuskava näitel jaguneks 1 343 898 € pooleks selliselt, et kumbki osapool saaks 671 949 eurot.
ii. Mõlema alajaotuse (autorite ja kaasnevate õiguste) sees jaguneb tasu sama proportsiooni alusel nagu viimases jaotuskavas nende gruppide siseselt. Näiteks oli EAÜ ja EAALi osa kokku 562018,5 €, millest EAÜle eraldati 352779,01 € ja EAALile 209239,49 €. Seega EAÜ osakaal autorite osast oli 63% (352779,01/562018,5 = 63%) ja EAALi oma 37% (209239,49 €/562018,5 =38%).
iii. Nende proportsioonide alusel saab välja arvutada EAÜle ja EAALile eraldatava tasu osakaalu jaotuskavas (viimase jaotuskava näitel: EAÜ = 1 343 898 €* 50% * 62,77% = 421782,38 eurot ja EAAL = 1 343 898 €* 50% * 27,23% = 250 166,62 €).
iv. Sama arvutusloogikaga saab välja arvutada kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osakaalud nagu on esitatud allolevas tabelis. Kaasnevate õiguste omajaid esindavate KEOde osakaal viimases jaotuskavas oli 781880,34 € (58,18% tervikust), millest EELi osakaal oli 280806,37 € (20,89% tervikust), ENLi oma 112149,65 € (8,35% tervikust), EFÜ oma 310361,61 € (23,09% tervikust) ja FETÜ oma 78562,71 € (5,85% tervikust).
1. etapp
2. etapp
SUMMA
PROPORTSIOON
vrd 2025
50%
Autorid
62,77%
EAÜ
421 782,38 €
31,38%
5,13%
671 949 €
37,23%
EAAL
250 166,62 €
18,62%
3,04%
50%
Kaasnevate õiguste omajad
35,91%
EEL
241 325,37 €
17,96%
-2,93%
671 949 €
14,34%
ENL
96 381,56 €
7,17%
-1,18%
39,69%
EFÜ
266 725,18 €
19,85%
-3,24%
10,05%
FETÜ
67 516,90 €
5,02%
-0,83%
KOKKU
1 343 898,00 €
v. Võrreldes viimase jaotuskavaga langeks muusikasektori KEOde osa ligikaudu 1%, kuid autoreid esindavate KEOde osakaal tõuseks senise 41,82% pealt 50%-le.
vi. Kui tulevikus lisandub KEOsid, kelle kaudu õiguste omajatele tasu makstakse, siis on õiglane kui kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osa tuleb kaasnevate õiguste omajate poolest ja autoreid esindavate KEOde osa tuleb autorite poolest. Asjaolu, et kaasnevaid õigusi esindavaid KEOsid on arvuliselt rohkem kui autoreid esindavaid KEOsid ei tähenda, et kaasnevate õiguste omajatel oleks õigus autoritest suuremale tasule.
3. Tasu koguja kinnitamine:
ETTEPANEK: Jätta § 27 lg 12 muutmata5 ning tasu koguja määramine ka edaspidi JDM ülesandeks.
4. 10% tasu taotluste menetlemine:
ETTEPANEK: Sõnastada § 27 lõige 12¹ järgmiselt:
(12¹) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumiseks ja maksmiseks ning käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tegevustega seotud toetuste menetlemiseks tehtud põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise, maksmise ning muude tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.“;
3. Täiendav ettepanek AutÕS § 26 kooskõlla viimiseks InfoSoc direktiiviga
InfoSoc direktiivi artikli 2 „Reprodutseerimisõigus“ alapunkt a kohaselt kuulub autoritele oma teoste osas ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult. Sama direktiivi artikkel 5 „Erandid ja piirangud“ punkt 2 alapunkt b ütleb, et liikmesriigid võivad artiklis 2 sätestatud reprodutseerimisõiguse puhul näha ette erandeid ja piiranguid järgmistel juhtudel, kui kõne all on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise, mille puhul võetakse arvesse, kas asjaomase teose või objekti puhul on või ei ole kasutatud artiklis 6 osutatud tehnilisi meetmeid.
Eesti on AutÕS §-s 18 piiranud autoritele kuuluvat ainuõigust lubada ja keelata oma teoste reprodutseerimist, seega on autoritel õigus saada selle eest õiglast hüvitist ning riigil kohustus õigusaktidega ette näha regulatsioon, mis tagab toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise autoritele.
Kahjuks ei ole aga autoritel, kelle teoseid vahetult AutÕS § 18 alusel mingile seadmele kopeeritakse, õigus AutÕS §-s 27 ette nähtud hüvitist saada. Takistuseks on AutÕS §-ga 18 vastuolus olev AutÕS § 26 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. 04.01.2021 laiendas seadusandja õiguste omajate ringi, kellel on õigus AutÕS § 27 ette nähtud hüvitist saada6, kuid jättis muutmata reprodutseerimise objekti ehk jätkuvalt on AutÕS § 26 lõikega 1 hõlmatud ainult audiovisuaalne teos ja teose helisalvestis.
EAÜ juhib tähelepanu asjaolule, et AutÕS §-i 26 lõike 1 esimese lause sõnastus kehtib alates 1992. aastast ja seda oleks pidanud muutma kohe kui infoühiskonna direktiivi sätted Eesti AutÕS-sse üle võeti.
Kui 90-ndatel oli muusikateoste isiklikuks otstarbeks kopeerimiseks vajalik helisalvestise olemasolu ja salvestati tühjadele kandjatele (videokassettidele, audiokassettidele, salvestuseta CD-R, CD-RW, DVD-R ja DVD-RW-dele), siis tänapäeval kopeeritakse muusikateoseid suurel määral nutitelefoniga. Kusjuures väga palju salvestatakse nutitelefonidega just kontsertidel jm live-üritustel, kus muusikateoseid esitatakse elavas esituses ehk vahetult.
Riigi kohuseks on kaitsta autorite õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule7. Seega on riigi kohuseks viia AutÕS-sse sisse muudatus, et AutÕS § 26 lg 1 sõnastusest oleks võimalik üheselt (selgelt, täpselt ja tingimusteta) aru saada, et autoritel on õigus saada õiglast hüvitist mitte ainult juhul, kui isiklikuks vajaduseks reprodutseeritakse teoste helisalvestisi, vaid ka juhul, kui reprodutseeritakse teoseid üldiselt. Eeltoodu tingib vajaduse ka tasumäärade tõstmiseks, sest lisandub täiendav tasu kogumise alus.
Ühtlasi tuleks muuta ka AutÕS § 26 lg 2 sõnastust, täpsustamaks, et õigus ilma autori nõusolekuta reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost, ei laiene juriidilistele isikutele.
Ettepanek: Sõnastada AutÕS § 26 järgmiselt:
㤠26. Teose ja selle salvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose või salvestise sellise kasutamise eest (§ 27).
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike 1. lause ei laiene juriidilistele isikutele.“
Lisa 1 – EAÜ ettepanek Excelis KEOdele jaotatavate summade proportsioonide määramiseks
Lugupidamisega
Mati Kaalep
/allkirjastatud digitaalselt/
EAÜ tegevjuht
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|