Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/6719-11 |
| Registreeritud | 03.09.2025 |
| Sünkroonitud | 04.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Näitlejate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Näitlejate Liit |
| Vastutaja | Alex Luik (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(18705 tm).
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Manuses Eesti Näitlejate Liidu tagasiside Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõule (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine).
Lugupidamisega
Reimo Sagor
Juhatuse esimees
+372 5552 3252
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
REIMO SAGOR
PNOEE-38705144729
2025-09-02 16:34:54
Hr Alex Luik
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
Eesti Näitlejate Liidu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõule
Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on 11.08.2025 saatnud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu (eelnõu) Eesti Näitlejate Liidule (ENL) arvamuse avaldamiseks. ENL tänab võimaluse eest esitada kirjalik arvamus eelnõule. ENLi seisukohad ja ettepanekud eelnõu osas on alljärgnevad.
Kokkuvõte
ENL ei toeta eelnõus toodud muudatusi, kuivõrd muudatuste tulemusel ei muutu erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem tõhusamaks, tasakaalukamaks ega paindlikumaks. Eelnõus on jäänud käsitlemata ning läbi mõtlemata mitmed probleemkohad, mille tulemusel kaasneb eelnõus plaanitud muudatustega kokkuvõttes rohkem ebaselgust kui selgust. Ehkki ENL on seisukohal, et erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem vajab kiiret kaasajastamist ning praegune süsteem ei vasta enam tänapäeva vajadustele ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist, ei lahendata käesoleva eelnõuga eeltoodud probleeme.
Eelnõuga kaasnevad probleemkohad:
1) eelnõus ei ole arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat püsiva patiseisu ohtu;
2) puudulikult on reguleeritud kohtuvaidluse lahendamine enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist;
3) puudulikult on reguleeritud jaotamiskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised;
4) puuduvad arvulised andmed ja põhjendused, millele tuginedes on määratud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsed osakaalud;
5) ei ole sätestatud kohustust AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalseid osakaale teatud perioodi möödudes üle vaadata;
6) puudub lahendus olukorraks, kus mitmetel aastal järjest ei jõuta jaotuskava osas kokkuleppele.
Samuti soovib ENL juhtida tähelepanu asjaolule, et eelnõus reguleeritakse ainult erakopeerimise jaotuskava koostamist, kuid on jäetud tähelepanuta tasumäärade suurendamise ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamise küsimus, millele kollektiivse esindamise organisatsioonid (KEO) on korduvalt varasemalt tähelepanu pööranud.
1. Erakopeerimise tasu jaotussüsteemi nihkumine riigi poolt juhitud mudelilt rohkem iseregulatsiooni mudeli suunas
ENL on seisukohal, et eelnõus ei ole läbi mõeldud iseregulatsiooni mudeli suunas nihkumisega kaasnevaid probleemikohti ega välja töötatud lahendusi nende lahendamiseks. Eelnõus ei ole arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat reaalset ja püsivat patiseisu ohtu. Samuti ei ole eelnõus tähelepanu pööratud küsimusele, mis juhtub olukorras, kus poolte vahel tekib kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist või kuidas üldse peaks jaotuskava sõlmimiseks vajalikud kohtumised toimuma.
• Probleem 1: konsensuslik mudel ei ole funktsioneeriv
AutÕS § 27 lg-te 8 ja 9 muutmise tulemusel on jaotuskava edaspidi kõigi asjaomaste KEOde ja tasu koguja kokkulepe. Ehkki konsensusele ülesehitatud mudel, kus KEOd peavad jaotusmäärad omavahel kokku leppima, on kõige demokraatlikum, siis võib sellega kaasneda patiseis. Patiseisu ohu tekkimist kinnitab asjaolu, et juba kehtiva regulatsiooniga on kaasnenud mitmeid kohtuvaidlusi. Samuti kaasneb sellega oht, et tasu ei jaotata tarbija käitumise põhjal, vaid tasu jaotamist hakkab mõjutama jõulisem läbirääkimise taktika jms kõrvalised tegurid. Eeltoodule tuginedes, on ka A. Kelli ja A. Värv 2023. a detsembris JDMi tellimusel koostatud uuringus leidnud, et konsensuslik mudel ei pruugi olla funktsioneeriv mudel.1 Eelnõus pakutud lahendus ei maanda neid märkimisväärseid riske ning on seetõttu poolik.
Ettepanek: Panna paika jaotusskeem õigusaktiga. ENLi hinnangul tuleks autoriõiguse seaduses sätestada, et erakopeerimise jaotusskeem kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, kus määratakse kindlaks, kuidas jaotatakse hüvitis õiguste omanike rühmade vahel. Jaotusskeemi kehtestamine õigusaktiga väldib iga-aastaseid vaidlusi ning patiseisu tekkimist. Sarnaselt AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatule tuleks ka jaotusskeemi puhul tagada osakaalude ülevaatus kindla perioodi tagant, näiteks iga kolme või nelja aasta tagant koos AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud küsitluse läbiviimisega. Sarnane süsteem on kasutusel näiteks ka meie naaberriigis Lätis.2 JDM peaks pingutama õiglase jaotusskeemi leidmise nimel, pidades aktiivset dialoogi KEOdega ja otsides mõistlikku kompromissi õiguste omajate erinevate kategooriate suhtes.
• Probleem 2: kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist
Jaotuskava kokkuleppimist alustavad KEOd ja tasu koguja lepingueelsete läbirääkimistega. Eelnõus on sisuliselt jäetud reguleerimata olukord, kus lepingueelsete läbirääkimiste kestel tekivad poolte vahel erimeelsused. Eelnõus ei ole selgitatud, kes on sellisel olukorras hagejaks ja kes on kostjaks. Eelnõus on välja toodud, et hagejaks on „õigustatud pool või pooled“, kuid pole selgitatud, keda on selle terminiga silmas peetud. Samuti ei ole lahendatud küsimust, mis saab jaotuskava kokkuleppe läbirääkimistest ning jaotuskava kokkuleppest menetluse ajal – kas läbirääkimised peatatakse või tehakse automaatselt väljamaksed AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osamäärade alusel. Rõhutame siinkohal, et muudatuse eesmärgiks on muuta jaotukavas kokkuleppele jõudmine paindlikumaks ja tõhusamaks kui see täna on. Eelnõus sätestatuga kaasneb aga suur ebaselgus, mistõttu kaasneb sellega ka suur risk, et regulatsiooni efektiivsemaks muutmise asemel, muutub olukord veelgi keerulisemaks ja segasemaks kui see varem oli. Ohu olemasolu kinnitab asjaolu, et varasemalt on erakopeerimise jaotuskava kokkulepetega kaasnenud mitmeid kohtuvaidlus, millele on ka eelnõus viidatud.
Ettepanek. Autoriõiguse seaduses ning vajadusel ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus tuleb ette näha selged reeglid olukorraks, kus poolte vahel tekib vaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et vaidluste lahendamine peab olema efektiivne, et tagada autoritele ja esitajatele tasu maksmine mõistliku aja jooksul.
• Probleem 3: jaotuskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised
KEOde rolli suurendamisel jaotuskava väljatöötamisel on jäänud reguleerimata jaotuskava kokkuleppimiseks vajalike kohtumiste korraldamine. Seaduse muudatuse tulemusel väheneb JDMi roll jaotuskava koostamisel ning vastutus kohtumiste kokkukutsumiseks ja läbiviimiseks langeb KEOdele. Samas ei ole seaduses ega eelnõus antud juhiseid, kuidas seda protsessi juhtida.
Ettepanek. Sätestada seaduses, kes ja millal kutsub kokku esimese kohtumise, kuidas kohtumist protokollitakse, millal loetakse leping sõlmituks jne. Juhul kui kohtumiste protsessi ei soovita seaduse tasandil reguleerida tuleks ENLi hinnangul kaaluda JDMi poolt esialgsete juhiste või selgituste koostamist, mis aitaksid osapooltelt protsessi juhtida ja korraldada.
2. Mehhanism kokkuleppe mittesaavutamise puhuks
ENL nõustub, et on vajalik ette näha mehhanism olukorraks, kus kokkulepet eelnõus märgitud tähtaja jooksul ei saavutada. Eelnõus on vastav mehhanism sätestatud AutÕS § 27 lg-tes 92-94, mis näevad ette, et kui läbirääkimiste teel kokkuleppeni ei jõuta, teeb tasu koguja tähtaja möödumisel KEOdele esialgsed väljamaksed seaduses ettenähtud kindlate määrade järgi – autorid 30%, esitajad 15% ja tootjad 15% kogusummast. Ülejäänud 40% tasust jäetakse esialgu jaotamata. Kokkuleppe puudumisel antakse pooltele täiendav tähtaeg jaotuskava sõlmimiseks ning kui selle tähtaja jooksul kokkulepet ei sünni, siis liidetakse jaotamata jäänud osa järgmise aasta jaotussummale või saavutatakse hiljem eraldi kokkulepe selle osas. See mehhanism tagab, et vähemalt osa hüvitisest jõuab õiguste omajateni õigeaegselt ka vaidluse korral, kuid mehhanismiga kaasneb mitmeid puudusi.
• Probleem 1: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude kujunemine
Eelnõus ei ole esitatud selgitusi ega arvulisi andmeid, millele tuginedes on välja kujunenud AutÕS § 27 lg-s 92 esitatud protsentuaalsed osakaalud. Sealjuures ei ole ka põhjendatud, miks on autoritele määratud väljamakse protsent kaks korda suurem, kui on esitajatele ja tootjatele määratud väljamakse protsent.
Ettepanek. Määrata autoritele, esitajatele ja tootjatele võrdne protsent kogusummast. Sellisel juhul ei ole ükski KEO läbirääkimiste nurjumisel ebaõiglasel jõupositsioonil ning tagatakse kõigi osapoolte võrdne kohtlemine. Juhul kui JDMi eesmärgiks on, et protsendid kogumaksest oleksid diferentseeritud, peavad need tingimata tuginema objektiivsetele arvandmetele ja läbipaistvatele kriteeriumitele, näiteks AutÕS § 27 lg-s 72 alusel läbi viidud hindamise tulemusel saadud usaldusväärsete andmete põhjal. ENL hinnangul tuleks protsentuaalsete osakaalude kujundamise protsessi kaasata ka KEOd, et jõuda ühise konsensuseni.
• Probleem 2: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude ülevaatamine
Eelnõus ei ole sätestatud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude ülevaatamise mehhanismi. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisu tarbimine on ajas muutuv, mistõttu hindab Vabariigi Valitsus vähemalt kord iga nelja aasta tagant salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikuks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust (AutÕS § 27 lg-s 72). Ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude puhul peab olema tagatud ajaga kaasas käimine ning nende ülevaatamine.
Ettepanek. AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud hindamise läbiviimisel hinnatakse ja vaadatakse kohustuslikult üle ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalud. Sisuliselt tähendab see seda, et iga nelja aasta tagant hinnatakse põhjalikult ja objektiivselt, kas AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalseid osakaalusid tuleb muuta, et tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis muutuvas tehnoloogilises keskkonnas. Selleks, et tagada protsentuaalsete osakaalude paindlikum ülevaatamine, võiks ENL hinnangul kaaluda ka selliste osakaalude sätestamist autoriõiguse seaduse asemel Vabariigi Valitsuse määruse tasandil, sarnaselt salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ja tasumääradega.
• Probleem 3: püsivalt jaotuskava kokkuleppele mitte jõudmine
ENLi hinnangul kaasneb eelnõus sätestatud mehhanismiga oht, et püsivalt kokkuleppele mitte jõudmisel, lükkuvad rahalised väljamaksed 40% ulatuses iga aasta edasi. Sisuliselt tähendab see seda, et kui pooled ei jõua mitmel aastal järjest jaotuskavas kokkuleppele, siis jääb iga aasta 40% kogutud tasudest välja jagamata ehk väljamaksed lükkuvad aasta-aastalt edasi.
Ettepanek. Täiendada seadust selliselt, et olukorras, kus pikema aja jooksul osapoolte vahel kokkulepe puudub (näiteks kui kahe aasta jooksul järjest jaotuskava kokkulepet ei saavutata), antakse asi kohustuslikult üle sõltumatule lepitajale või vahekohtule. Selliseks organiks võiks olla kas autoriõiguse komisjon või poolte kokkulepitud kvalifitseeritud eraekspertide kogu. Seaduse eelnõu täiendamine on hädavajalik, et tagada lõplik õiglane tasu jaotus ning välistada võimalus seda aasta-aastalt edasi lükata, mis kahjustab õiguste omajate huve.
3. Kokkuvõte tasumäärade ja seadmete nimekirja probleemidest
ENL peab vajalikuks rõhutada, et erakopeerimise tasu süsteemi tõhususe tagamiseks on hädavajalik käsitleda mitte ainult jaotuskava koostamise protsessi, vaid ka tasumäärade ja seadmete nimekirja küsimusi. Praegused tasumäärad ei vasta enam tänapäeva majanduslikule olukorrale ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist.
ENL rõhutab kategooriliselt, et erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise muutmine muudab küll jaotuskava vastuvõtmise protsessi paindlikumaks, kuid ei lahenda põhilist ja kõige kriitilisemat probleemi, millele KEOd on aastaid järjekindlalt tähelepanu juhtinud – erakopeerimise tasu määrad on põhjendamatult madalad ning sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate nimikiri on täiesti ebapiisav tänapäeva tehnoloogilises keskkonnas.
• Probleem 1: erakopeerimise tasu määrad
Erakopeerimise tasu määrad on liiga madalad. Vastavalt AutÕS § 27 lg-le 7 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimise tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning neilt kogutava tasu määra. 13.03.2025 esitasid KEOd ühise pöördumise peaminister Kristen Michalile (pöördumine), kus juhiti tähelepanu vajadusele korrigeerida kehtivaid tasumäärasid. Pöördumises selgitati, et Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt oleks 2021. aastal kogutud erakopeerimise tasu olema suurusjärgus 1,9 miljonit eurot. Lähtudes tarbijahinnaindeksi (THI) muutusest, võinuks 2024. aastal olla eesmärgiks 2,57 miljonit eurot, kuid tegelikkuses kogutud tasu oli peaaegu miljon eurot väiksem ehk 1,55 miljonit. Tasu korrigeerimine THI muutuste alusel on omane mitmetele Euroopa riikidele, näiteks Hollandile3. Ka juhul, kui lähtuda keskmise palga muutusest, kuivõrd hüvitis on olemuslikult autorite ja esitajate vaatest loometööga saadud tasu, siis võrreldes 2024. aastat 2021. aastaga on keskmine palk tõusnud ca 34,4% ehk erakopeerimise tasu eesmärk võinuks selle näitaja alusel olla 2024. aastal 2,55 miljonit eurot. Võrreldes Eesti erakopeerimise tasusid ka teise Euroopa riikidega, on erakopeerimise tasud Eestis madalad. Nii on näiteks Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni, mis on umbes 6,62 eurot.4 Samas kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot.
Ettepanek. Tõsta märkimisväärselt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid. Salvestusseadmete tasumäärad on hetkel põhjendamatult ja ebaõiglaselt lähedal seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile. AutÕS § 27 lg 71 p 4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest vaid 4 eurot salvestusfunktsiooniga teleri eest. Tasu määr süle- või tahvelarvuti või nutitelefoni eest on ebapiisavad 3,5 eurot. Võttes arvesse nii THI kui ka palkade kasvu ning Euroopa riikide head praktikat, peavad tasumäärad olema märkimisväärselt kõrgemad kui seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimum ning lähenema pigem maksimumile.
• Probleem 2: salvestuskandjate nimekiri
Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on ebapiisav. On üheselt mõistetav, et tehnoloogia arengu tulemusel on sisu tarbimine liikunud internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide poole. Samas ei ole salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri selle muutusega kaasa liikunud ning nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed. Seeläbi ei taga erakopeerimise tasu oma eesmärki, milleks on kompenseerida õiguste omajatele tekkinud kahju.
Ettepanek 1. Lisada nimekirja pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt põhjalikult selgitatud, on internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine drastiliselt kasvanud ning õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks on pilvesalvestuse tasu sätestamine mitte ainult põhjendatud, vaid hädavajalik. Ka infoühiskonna direktiivi põhjenduspunktis 5 on selgelt rõhutatud olemasolevate seadmete majanduslikule tegelikkusele vastavuse kriitilise olulisust. Samuti on Euroopa Kohtu praktikas üheselt ja selgesõnaliselt kinnitatud, et pilvesalvestuse tasu nimekirja lisamine on täiesti lubatud. Sealjuures on Euroopa Kohus välja toonud, et pilvesalvestuse tasu mittesätestamine on lubatud ainult tingimusel, et siseriiklikus õiguses on muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste omajatele.5 Lähtudes kehtivas õiguses sätestatud ebapiisavast salvestusseadmete ja -kandjate nimekirjast ning ebaõiglaselt madalast tasudest, on ilmne, et kehtivas õiguses ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorraks, kus füüsilised isikud teevad autoriõigusega kaitstud teostest ilma loata varukoopiaid isiklikuks tarbeks ja kasutuseesmärgiks internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi kasutades.
Ettepanek 2. Lisada nimekirja taaskasutatud seadmed. Aina populaarsemaks ja majanduslikult olulisemaks on muutunud salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet on võimalik täpselt samamoodi kasutada erakopeerimiseks nagu uut seadet, mistõttu on taaskasutatud salvestusseadmete nimekirja lisamine mitte ainult põhjendatud, vaid vajalik õigluse tagamiseks. Taaskasutatud seadmetelt kogutakse tasu näiteks Prantsusmaal, mis näitab selle lähenemise praktilist teostatavust. Küll aga võib taaskasutatud seadmelt kogutav tasu olla mõnevõrra väiksem, kui uuelt seadmelt makstav tasu6, arvestades seadme väärtuse vähenemist.
• Probleem 3: Reprodutseeritavad teosed
AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autoril, teose esitaja, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi kasutamise eest olukorras, kus autori nõusolekuta on reprodutseeritud audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja isiklikeks vajadusteks. Kehtiva praktika kohaselt loetakse helisalvestiseks sätte tähenduses ainult muusikateoseid. See toob kaasa aga olukorra, kus esitajatele ei kompenseerita nende esitatud audioraamatute või kuuldemängude jms tasuta isiklikuks otstarbeks reprodutseerimist. Selline lähenemine on põhjendamatu. Nii audioraamatud kui ka kuuldemängud on helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele isiklikuks otstarbeks reprodutseerida. Näiteks laeb õpilane teaduslikuks uurimistööks alla esitaja sisse loetud audioraamatu. Sellises olukorras on põhjendamatu esitaja tasuta jäämine.
Ettepanek. Tõlgendada mõistet helisalvestis laiemalt kui ainult muusikateosed. Helisalvestiseks on näiteks ka audioraamatud ja kuuldemängud ning selliseid heeselisalvesitisi on võimalik samade seadmetega reprodutseerida, millega reprodutseeritakse muusikateoseid (näiteks nutitelefon ja sülearvuti). Seega on põhjendamatu koguda tasu ja jagada tasu vaid seoses muusikateostega.
ENL rõhutab veelkord, et aktuaalne ja reaalne probleem on tasude vähesus, millega peab tegelema. Jaotuskava regulatsiooni muutmine seda probleemi ei lahenda.
Lugupidamisega
Reimo Sagor
Juhatuse esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Hr Alex Luik
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
Eesti Näitlejate Liidu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõule
Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on 11.08.2025 saatnud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu (eelnõu) Eesti Näitlejate Liidule (ENL) arvamuse avaldamiseks. ENL tänab võimaluse eest esitada kirjalik arvamus eelnõule. ENLi seisukohad ja ettepanekud eelnõu osas on alljärgnevad.
Kokkuvõte
ENL ei toeta eelnõus toodud muudatusi, kuivõrd muudatuste tulemusel ei muutu erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem tõhusamaks, tasakaalukamaks ega paindlikumaks. Eelnõus on jäänud käsitlemata ning läbi mõtlemata mitmed probleemkohad, mille tulemusel kaasneb eelnõus plaanitud muudatustega kokkuvõttes rohkem ebaselgust kui selgust. Ehkki ENL on seisukohal, et erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem vajab kiiret kaasajastamist ning praegune süsteem ei vasta enam tänapäeva vajadustele ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist, ei lahendata käesoleva eelnõuga eeltoodud probleeme.
Eelnõuga kaasnevad probleemkohad:
1) eelnõus ei ole arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat püsiva patiseisu ohtu;
2) puudulikult on reguleeritud kohtuvaidluse lahendamine enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist;
3) puudulikult on reguleeritud jaotamiskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised;
4) puuduvad arvulised andmed ja põhjendused, millele tuginedes on määratud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsed osakaalud;
5) ei ole sätestatud kohustust AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalseid osakaale teatud perioodi möödudes üle vaadata;
6) puudub lahendus olukorraks, kus mitmetel aastal järjest ei jõuta jaotuskava osas kokkuleppele.
Samuti soovib ENL juhtida tähelepanu asjaolule, et eelnõus reguleeritakse ainult erakopeerimise jaotuskava koostamist, kuid on jäetud tähelepanuta tasumäärade suurendamise ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamise küsimus, millele kollektiivse esindamise organisatsioonid (KEO) on korduvalt varasemalt tähelepanu pööranud.
1. Erakopeerimise tasu jaotussüsteemi nihkumine riigi poolt juhitud mudelilt rohkem iseregulatsiooni mudeli suunas
ENL on seisukohal, et eelnõus ei ole läbi mõeldud iseregulatsiooni mudeli suunas nihkumisega kaasnevaid probleemikohti ega välja töötatud lahendusi nende lahendamiseks. Eelnõus ei ole arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat reaalset ja püsivat patiseisu ohtu. Samuti ei ole eelnõus tähelepanu pööratud küsimusele, mis juhtub olukorras, kus poolte vahel tekib kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist või kuidas üldse peaks jaotuskava sõlmimiseks vajalikud kohtumised toimuma.
• Probleem 1: konsensuslik mudel ei ole funktsioneeriv
AutÕS § 27 lg-te 8 ja 9 muutmise tulemusel on jaotuskava edaspidi kõigi asjaomaste KEOde ja tasu koguja kokkulepe. Ehkki konsensusele ülesehitatud mudel, kus KEOd peavad jaotusmäärad omavahel kokku leppima, on kõige demokraatlikum, siis võib sellega kaasneda patiseis. Patiseisu ohu tekkimist kinnitab asjaolu, et juba kehtiva regulatsiooniga on kaasnenud mitmeid kohtuvaidlusi. Samuti kaasneb sellega oht, et tasu ei jaotata tarbija käitumise põhjal, vaid tasu jaotamist hakkab mõjutama jõulisem läbirääkimise taktika jms kõrvalised tegurid. Eeltoodule tuginedes, on ka A. Kelli ja A. Värv 2023. a detsembris JDMi tellimusel koostatud uuringus leidnud, et konsensuslik mudel ei pruugi olla funktsioneeriv mudel.1 Eelnõus pakutud lahendus ei maanda neid märkimisväärseid riske ning on seetõttu poolik.
Ettepanek: Panna paika jaotusskeem õigusaktiga. ENLi hinnangul tuleks autoriõiguse seaduses sätestada, et erakopeerimise jaotusskeem kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, kus määratakse kindlaks, kuidas jaotatakse hüvitis õiguste omanike rühmade vahel. Jaotusskeemi kehtestamine õigusaktiga väldib iga-aastaseid vaidlusi ning patiseisu tekkimist. Sarnaselt AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatule tuleks ka jaotusskeemi puhul tagada osakaalude ülevaatus kindla perioodi tagant, näiteks iga kolme või nelja aasta tagant koos AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud küsitluse läbiviimisega. Sarnane süsteem on kasutusel näiteks ka meie naaberriigis Lätis.2 JDM peaks pingutama õiglase jaotusskeemi leidmise nimel, pidades aktiivset dialoogi KEOdega ja otsides mõistlikku kompromissi õiguste omajate erinevate kategooriate suhtes.
• Probleem 2: kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist
Jaotuskava kokkuleppimist alustavad KEOd ja tasu koguja lepingueelsete läbirääkimistega. Eelnõus on sisuliselt jäetud reguleerimata olukord, kus lepingueelsete läbirääkimiste kestel tekivad poolte vahel erimeelsused. Eelnõus ei ole selgitatud, kes on sellisel olukorras hagejaks ja kes on kostjaks. Eelnõus on välja toodud, et hagejaks on „õigustatud pool või pooled“, kuid pole selgitatud, keda on selle terminiga silmas peetud. Samuti ei ole lahendatud küsimust, mis saab jaotuskava kokkuleppe läbirääkimistest ning jaotuskava kokkuleppest menetluse ajal – kas läbirääkimised peatatakse või tehakse automaatselt väljamaksed AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osamäärade alusel. Rõhutame siinkohal, et muudatuse eesmärgiks on muuta jaotukavas kokkuleppele jõudmine paindlikumaks ja tõhusamaks kui see täna on. Eelnõus sätestatuga kaasneb aga suur ebaselgus, mistõttu kaasneb sellega ka suur risk, et regulatsiooni efektiivsemaks muutmise asemel, muutub olukord veelgi keerulisemaks ja segasemaks kui see varem oli. Ohu olemasolu kinnitab asjaolu, et varasemalt on erakopeerimise jaotuskava kokkulepetega kaasnenud mitmeid kohtuvaidlus, millele on ka eelnõus viidatud.
Ettepanek. Autoriõiguse seaduses ning vajadusel ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus tuleb ette näha selged reeglid olukorraks, kus poolte vahel tekib vaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et vaidluste lahendamine peab olema efektiivne, et tagada autoritele ja esitajatele tasu maksmine mõistliku aja jooksul.
• Probleem 3: jaotuskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised
KEOde rolli suurendamisel jaotuskava väljatöötamisel on jäänud reguleerimata jaotuskava kokkuleppimiseks vajalike kohtumiste korraldamine. Seaduse muudatuse tulemusel väheneb JDMi roll jaotuskava koostamisel ning vastutus kohtumiste kokkukutsumiseks ja läbiviimiseks langeb KEOdele. Samas ei ole seaduses ega eelnõus antud juhiseid, kuidas seda protsessi juhtida.
Ettepanek. Sätestada seaduses, kes ja millal kutsub kokku esimese kohtumise, kuidas kohtumist protokollitakse, millal loetakse leping sõlmituks jne. Juhul kui kohtumiste protsessi ei soovita seaduse tasandil reguleerida tuleks ENLi hinnangul kaaluda JDMi poolt esialgsete juhiste või selgituste koostamist, mis aitaksid osapooltelt protsessi juhtida ja korraldada.
2. Mehhanism kokkuleppe mittesaavutamise puhuks
ENL nõustub, et on vajalik ette näha mehhanism olukorraks, kus kokkulepet eelnõus märgitud tähtaja jooksul ei saavutada. Eelnõus on vastav mehhanism sätestatud AutÕS § 27 lg-tes 92-94, mis näevad ette, et kui läbirääkimiste teel kokkuleppeni ei jõuta, teeb tasu koguja tähtaja möödumisel KEOdele esialgsed väljamaksed seaduses ettenähtud kindlate määrade järgi – autorid 30%, esitajad 15% ja tootjad 15% kogusummast. Ülejäänud 40% tasust jäetakse esialgu jaotamata. Kokkuleppe puudumisel antakse pooltele täiendav tähtaeg jaotuskava sõlmimiseks ning kui selle tähtaja jooksul kokkulepet ei sünni, siis liidetakse jaotamata jäänud osa järgmise aasta jaotussummale või saavutatakse hiljem eraldi kokkulepe selle osas. See mehhanism tagab, et vähemalt osa hüvitisest jõuab õiguste omajateni õigeaegselt ka vaidluse korral, kuid mehhanismiga kaasneb mitmeid puudusi.
• Probleem 1: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude kujunemine
Eelnõus ei ole esitatud selgitusi ega arvulisi andmeid, millele tuginedes on välja kujunenud AutÕS § 27 lg-s 92 esitatud protsentuaalsed osakaalud. Sealjuures ei ole ka põhjendatud, miks on autoritele määratud väljamakse protsent kaks korda suurem, kui on esitajatele ja tootjatele määratud väljamakse protsent.
Ettepanek. Määrata autoritele, esitajatele ja tootjatele võrdne protsent kogusummast. Sellisel juhul ei ole ükski KEO läbirääkimiste nurjumisel ebaõiglasel jõupositsioonil ning tagatakse kõigi osapoolte võrdne kohtlemine. Juhul kui JDMi eesmärgiks on, et protsendid kogumaksest oleksid diferentseeritud, peavad need tingimata tuginema objektiivsetele arvandmetele ja läbipaistvatele kriteeriumitele, näiteks AutÕS § 27 lg-s 72 alusel läbi viidud hindamise tulemusel saadud usaldusväärsete andmete põhjal. ENL hinnangul tuleks protsentuaalsete osakaalude kujundamise protsessi kaasata ka KEOd, et jõuda ühise konsensuseni.
• Probleem 2: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude ülevaatamine
Eelnõus ei ole sätestatud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude ülevaatamise mehhanismi. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisu tarbimine on ajas muutuv, mistõttu hindab Vabariigi Valitsus vähemalt kord iga nelja aasta tagant salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikuks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust (AutÕS § 27 lg-s 72). Ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude puhul peab olema tagatud ajaga kaasas käimine ning nende ülevaatamine.
Ettepanek. AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud hindamise läbiviimisel hinnatakse ja vaadatakse kohustuslikult üle ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalud. Sisuliselt tähendab see seda, et iga nelja aasta tagant hinnatakse põhjalikult ja objektiivselt, kas AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalseid osakaalusid tuleb muuta, et tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis muutuvas tehnoloogilises keskkonnas. Selleks, et tagada protsentuaalsete osakaalude paindlikum ülevaatamine, võiks ENL hinnangul kaaluda ka selliste osakaalude sätestamist autoriõiguse seaduse asemel Vabariigi Valitsuse määruse tasandil, sarnaselt salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ja tasumääradega.
• Probleem 3: püsivalt jaotuskava kokkuleppele mitte jõudmine
ENLi hinnangul kaasneb eelnõus sätestatud mehhanismiga oht, et püsivalt kokkuleppele mitte jõudmisel, lükkuvad rahalised väljamaksed 40% ulatuses iga aasta edasi. Sisuliselt tähendab see seda, et kui pooled ei jõua mitmel aastal järjest jaotuskavas kokkuleppele, siis jääb iga aasta 40% kogutud tasudest välja jagamata ehk väljamaksed lükkuvad aasta-aastalt edasi.
Ettepanek. Täiendada seadust selliselt, et olukorras, kus pikema aja jooksul osapoolte vahel kokkulepe puudub (näiteks kui kahe aasta jooksul järjest jaotuskava kokkulepet ei saavutata), antakse asi kohustuslikult üle sõltumatule lepitajale või vahekohtule. Selliseks organiks võiks olla kas autoriõiguse komisjon või poolte kokkulepitud kvalifitseeritud eraekspertide kogu. Seaduse eelnõu täiendamine on hädavajalik, et tagada lõplik õiglane tasu jaotus ning välistada võimalus seda aasta-aastalt edasi lükata, mis kahjustab õiguste omajate huve.
3. Kokkuvõte tasumäärade ja seadmete nimekirja probleemidest
ENL peab vajalikuks rõhutada, et erakopeerimise tasu süsteemi tõhususe tagamiseks on hädavajalik käsitleda mitte ainult jaotuskava koostamise protsessi, vaid ka tasumäärade ja seadmete nimekirja küsimusi. Praegused tasumäärad ei vasta enam tänapäeva majanduslikule olukorrale ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist.
ENL rõhutab kategooriliselt, et erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise muutmine muudab küll jaotuskava vastuvõtmise protsessi paindlikumaks, kuid ei lahenda põhilist ja kõige kriitilisemat probleemi, millele KEOd on aastaid järjekindlalt tähelepanu juhtinud – erakopeerimise tasu määrad on põhjendamatult madalad ning sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate nimikiri on täiesti ebapiisav tänapäeva tehnoloogilises keskkonnas.
• Probleem 1: erakopeerimise tasu määrad
Erakopeerimise tasu määrad on liiga madalad. Vastavalt AutÕS § 27 lg-le 7 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimise tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning neilt kogutava tasu määra. 13.03.2025 esitasid KEOd ühise pöördumise peaminister Kristen Michalile (pöördumine), kus juhiti tähelepanu vajadusele korrigeerida kehtivaid tasumäärasid. Pöördumises selgitati, et Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt oleks 2021. aastal kogutud erakopeerimise tasu olema suurusjärgus 1,9 miljonit eurot. Lähtudes tarbijahinnaindeksi (THI) muutusest, võinuks 2024. aastal olla eesmärgiks 2,57 miljonit eurot, kuid tegelikkuses kogutud tasu oli peaaegu miljon eurot väiksem ehk 1,55 miljonit. Tasu korrigeerimine THI muutuste alusel on omane mitmetele Euroopa riikidele, näiteks Hollandile3. Ka juhul, kui lähtuda keskmise palga muutusest, kuivõrd hüvitis on olemuslikult autorite ja esitajate vaatest loometööga saadud tasu, siis võrreldes 2024. aastat 2021. aastaga on keskmine palk tõusnud ca 34,4% ehk erakopeerimise tasu eesmärk võinuks selle näitaja alusel olla 2024. aastal 2,55 miljonit eurot. Võrreldes Eesti erakopeerimise tasusid ka teise Euroopa riikidega, on erakopeerimise tasud Eestis madalad. Nii on näiteks Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni, mis on umbes 6,62 eurot.4 Samas kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot.
Ettepanek. Tõsta märkimisväärselt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid. Salvestusseadmete tasumäärad on hetkel põhjendamatult ja ebaõiglaselt lähedal seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile. AutÕS § 27 lg 71 p 4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest vaid 4 eurot salvestusfunktsiooniga teleri eest. Tasu määr süle- või tahvelarvuti või nutitelefoni eest on ebapiisavad 3,5 eurot. Võttes arvesse nii THI kui ka palkade kasvu ning Euroopa riikide head praktikat, peavad tasumäärad olema märkimisväärselt kõrgemad kui seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimum ning lähenema pigem maksimumile.
• Probleem 2: salvestuskandjate nimekiri
Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on ebapiisav. On üheselt mõistetav, et tehnoloogia arengu tulemusel on sisu tarbimine liikunud internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide poole. Samas ei ole salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri selle muutusega kaasa liikunud ning nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed. Seeläbi ei taga erakopeerimise tasu oma eesmärki, milleks on kompenseerida õiguste omajatele tekkinud kahju.
Ettepanek 1. Lisada nimekirja pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt põhjalikult selgitatud, on internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine drastiliselt kasvanud ning õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks on pilvesalvestuse tasu sätestamine mitte ainult põhjendatud, vaid hädavajalik. Ka infoühiskonna direktiivi põhjenduspunktis 5 on selgelt rõhutatud olemasolevate seadmete majanduslikule tegelikkusele vastavuse kriitilise olulisust. Samuti on Euroopa Kohtu praktikas üheselt ja selgesõnaliselt kinnitatud, et pilvesalvestuse tasu nimekirja lisamine on täiesti lubatud. Sealjuures on Euroopa Kohus välja toonud, et pilvesalvestuse tasu mittesätestamine on lubatud ainult tingimusel, et siseriiklikus õiguses on muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste omajatele.5 Lähtudes kehtivas õiguses sätestatud ebapiisavast salvestusseadmete ja -kandjate nimekirjast ning ebaõiglaselt madalast tasudest, on ilmne, et kehtivas õiguses ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorraks, kus füüsilised isikud teevad autoriõigusega kaitstud teostest ilma loata varukoopiaid isiklikuks tarbeks ja kasutuseesmärgiks internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi kasutades.
Ettepanek 2. Lisada nimekirja taaskasutatud seadmed. Aina populaarsemaks ja majanduslikult olulisemaks on muutunud salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet on võimalik täpselt samamoodi kasutada erakopeerimiseks nagu uut seadet, mistõttu on taaskasutatud salvestusseadmete nimekirja lisamine mitte ainult põhjendatud, vaid vajalik õigluse tagamiseks. Taaskasutatud seadmetelt kogutakse tasu näiteks Prantsusmaal, mis näitab selle lähenemise praktilist teostatavust. Küll aga võib taaskasutatud seadmelt kogutav tasu olla mõnevõrra väiksem, kui uuelt seadmelt makstav tasu6, arvestades seadme väärtuse vähenemist.
• Probleem 3: Reprodutseeritavad teosed
AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autoril, teose esitaja, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi kasutamise eest olukorras, kus autori nõusolekuta on reprodutseeritud audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja isiklikeks vajadusteks. Kehtiva praktika kohaselt loetakse helisalvestiseks sätte tähenduses ainult muusikateoseid. See toob kaasa aga olukorra, kus esitajatele ei kompenseerita nende esitatud audioraamatute või kuuldemängude jms tasuta isiklikuks otstarbeks reprodutseerimist. Selline lähenemine on põhjendamatu. Nii audioraamatud kui ka kuuldemängud on helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele isiklikuks otstarbeks reprodutseerida. Näiteks laeb õpilane teaduslikuks uurimistööks alla esitaja sisse loetud audioraamatu. Sellises olukorras on põhjendamatu esitaja tasuta jäämine.
Ettepanek. Tõlgendada mõistet helisalvestis laiemalt kui ainult muusikateosed. Helisalvestiseks on näiteks ka audioraamatud ja kuuldemängud ning selliseid heeselisalvesitisi on võimalik samade seadmetega reprodutseerida, millega reprodutseeritakse muusikateoseid (näiteks nutitelefon ja sülearvuti). Seega on põhjendamatu koguda tasu ja jagada tasu vaid seoses muusikateostega.
ENL rõhutab veelkord, et aktuaalne ja reaalne probleem on tasude vähesus, millega peab tegelema. Jaotuskava regulatsiooni muutmine seda probleemi ei lahenda.
Lugupidamisega
Reimo Sagor
Juhatuse esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
REIMO SAGOR
PNOEE-38705144729
2025-09-02 16:34:54
Hr Alex Luik
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
Eesti Näitlejate Liidu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõule
Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on 11.08.2025 saatnud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu (eelnõu) Eesti Näitlejate Liidule (ENL) arvamuse avaldamiseks. ENL tänab võimaluse eest esitada kirjalik arvamus eelnõule. ENLi seisukohad ja ettepanekud eelnõu osas on alljärgnevad.
Kokkuvõte
ENL ei toeta eelnõus toodud muudatusi, kuivõrd muudatuste tulemusel ei muutu erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem tõhusamaks, tasakaalukamaks ega paindlikumaks. Eelnõus on jäänud käsitlemata ning läbi mõtlemata mitmed probleemkohad, mille tulemusel kaasneb eelnõus plaanitud muudatustega kokkuvõttes rohkem ebaselgust kui selgust. Ehkki ENL on seisukohal, et erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem vajab kiiret kaasajastamist ning praegune süsteem ei vasta enam tänapäeva vajadustele ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist, ei lahendata käesoleva eelnõuga eeltoodud probleeme.
Eelnõuga kaasnevad probleemkohad:
1) eelnõus ei ole arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat püsiva patiseisu ohtu;
2) puudulikult on reguleeritud kohtuvaidluse lahendamine enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist;
3) puudulikult on reguleeritud jaotamiskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised;
4) puuduvad arvulised andmed ja põhjendused, millele tuginedes on määratud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsed osakaalud;
5) ei ole sätestatud kohustust AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalseid osakaale teatud perioodi möödudes üle vaadata;
6) puudub lahendus olukorraks, kus mitmetel aastal järjest ei jõuta jaotuskava osas kokkuleppele.
Samuti soovib ENL juhtida tähelepanu asjaolule, et eelnõus reguleeritakse ainult erakopeerimise jaotuskava koostamist, kuid on jäetud tähelepanuta tasumäärade suurendamise ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamise küsimus, millele kollektiivse esindamise organisatsioonid (KEO) on korduvalt varasemalt tähelepanu pööranud.
1. Erakopeerimise tasu jaotussüsteemi nihkumine riigi poolt juhitud mudelilt rohkem iseregulatsiooni mudeli suunas
ENL on seisukohal, et eelnõus ei ole läbi mõeldud iseregulatsiooni mudeli suunas nihkumisega kaasnevaid probleemikohti ega välja töötatud lahendusi nende lahendamiseks. Eelnõus ei ole arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat reaalset ja püsivat patiseisu ohtu. Samuti ei ole eelnõus tähelepanu pööratud küsimusele, mis juhtub olukorras, kus poolte vahel tekib kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist või kuidas üldse peaks jaotuskava sõlmimiseks vajalikud kohtumised toimuma.
• Probleem 1: konsensuslik mudel ei ole funktsioneeriv
AutÕS § 27 lg-te 8 ja 9 muutmise tulemusel on jaotuskava edaspidi kõigi asjaomaste KEOde ja tasu koguja kokkulepe. Ehkki konsensusele ülesehitatud mudel, kus KEOd peavad jaotusmäärad omavahel kokku leppima, on kõige demokraatlikum, siis võib sellega kaasneda patiseis. Patiseisu ohu tekkimist kinnitab asjaolu, et juba kehtiva regulatsiooniga on kaasnenud mitmeid kohtuvaidlusi. Samuti kaasneb sellega oht, et tasu ei jaotata tarbija käitumise põhjal, vaid tasu jaotamist hakkab mõjutama jõulisem läbirääkimise taktika jms kõrvalised tegurid. Eeltoodule tuginedes, on ka A. Kelli ja A. Värv 2023. a detsembris JDMi tellimusel koostatud uuringus leidnud, et konsensuslik mudel ei pruugi olla funktsioneeriv mudel.1 Eelnõus pakutud lahendus ei maanda neid märkimisväärseid riske ning on seetõttu poolik.
Ettepanek: Panna paika jaotusskeem õigusaktiga. ENLi hinnangul tuleks autoriõiguse seaduses sätestada, et erakopeerimise jaotusskeem kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, kus määratakse kindlaks, kuidas jaotatakse hüvitis õiguste omanike rühmade vahel. Jaotusskeemi kehtestamine õigusaktiga väldib iga-aastaseid vaidlusi ning patiseisu tekkimist. Sarnaselt AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatule tuleks ka jaotusskeemi puhul tagada osakaalude ülevaatus kindla perioodi tagant, näiteks iga kolme või nelja aasta tagant koos AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud küsitluse läbiviimisega. Sarnane süsteem on kasutusel näiteks ka meie naaberriigis Lätis.2 JDM peaks pingutama õiglase jaotusskeemi leidmise nimel, pidades aktiivset dialoogi KEOdega ja otsides mõistlikku kompromissi õiguste omajate erinevate kategooriate suhtes.
• Probleem 2: kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist
Jaotuskava kokkuleppimist alustavad KEOd ja tasu koguja lepingueelsete läbirääkimistega. Eelnõus on sisuliselt jäetud reguleerimata olukord, kus lepingueelsete läbirääkimiste kestel tekivad poolte vahel erimeelsused. Eelnõus ei ole selgitatud, kes on sellisel olukorras hagejaks ja kes on kostjaks. Eelnõus on välja toodud, et hagejaks on „õigustatud pool või pooled“, kuid pole selgitatud, keda on selle terminiga silmas peetud. Samuti ei ole lahendatud küsimust, mis saab jaotuskava kokkuleppe läbirääkimistest ning jaotuskava kokkuleppest menetluse ajal – kas läbirääkimised peatatakse või tehakse automaatselt väljamaksed AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osamäärade alusel. Rõhutame siinkohal, et muudatuse eesmärgiks on muuta jaotukavas kokkuleppele jõudmine paindlikumaks ja tõhusamaks kui see täna on. Eelnõus sätestatuga kaasneb aga suur ebaselgus, mistõttu kaasneb sellega ka suur risk, et regulatsiooni efektiivsemaks muutmise asemel, muutub olukord veelgi keerulisemaks ja segasemaks kui see varem oli. Ohu olemasolu kinnitab asjaolu, et varasemalt on erakopeerimise jaotuskava kokkulepetega kaasnenud mitmeid kohtuvaidlus, millele on ka eelnõus viidatud.
Ettepanek. Autoriõiguse seaduses ning vajadusel ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus tuleb ette näha selged reeglid olukorraks, kus poolte vahel tekib vaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et vaidluste lahendamine peab olema efektiivne, et tagada autoritele ja esitajatele tasu maksmine mõistliku aja jooksul.
• Probleem 3: jaotuskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised
KEOde rolli suurendamisel jaotuskava väljatöötamisel on jäänud reguleerimata jaotuskava kokkuleppimiseks vajalike kohtumiste korraldamine. Seaduse muudatuse tulemusel väheneb JDMi roll jaotuskava koostamisel ning vastutus kohtumiste kokkukutsumiseks ja läbiviimiseks langeb KEOdele. Samas ei ole seaduses ega eelnõus antud juhiseid, kuidas seda protsessi juhtida.
Ettepanek. Sätestada seaduses, kes ja millal kutsub kokku esimese kohtumise, kuidas kohtumist protokollitakse, millal loetakse leping sõlmituks jne. Juhul kui kohtumiste protsessi ei soovita seaduse tasandil reguleerida tuleks ENLi hinnangul kaaluda JDMi poolt esialgsete juhiste või selgituste koostamist, mis aitaksid osapooltelt protsessi juhtida ja korraldada.
2. Mehhanism kokkuleppe mittesaavutamise puhuks
ENL nõustub, et on vajalik ette näha mehhanism olukorraks, kus kokkulepet eelnõus märgitud tähtaja jooksul ei saavutada. Eelnõus on vastav mehhanism sätestatud AutÕS § 27 lg-tes 92-94, mis näevad ette, et kui läbirääkimiste teel kokkuleppeni ei jõuta, teeb tasu koguja tähtaja möödumisel KEOdele esialgsed väljamaksed seaduses ettenähtud kindlate määrade järgi – autorid 30%, esitajad 15% ja tootjad 15% kogusummast. Ülejäänud 40% tasust jäetakse esialgu jaotamata. Kokkuleppe puudumisel antakse pooltele täiendav tähtaeg jaotuskava sõlmimiseks ning kui selle tähtaja jooksul kokkulepet ei sünni, siis liidetakse jaotamata jäänud osa järgmise aasta jaotussummale või saavutatakse hiljem eraldi kokkulepe selle osas. See mehhanism tagab, et vähemalt osa hüvitisest jõuab õiguste omajateni õigeaegselt ka vaidluse korral, kuid mehhanismiga kaasneb mitmeid puudusi.
• Probleem 1: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude kujunemine
Eelnõus ei ole esitatud selgitusi ega arvulisi andmeid, millele tuginedes on välja kujunenud AutÕS § 27 lg-s 92 esitatud protsentuaalsed osakaalud. Sealjuures ei ole ka põhjendatud, miks on autoritele määratud väljamakse protsent kaks korda suurem, kui on esitajatele ja tootjatele määratud väljamakse protsent.
Ettepanek. Määrata autoritele, esitajatele ja tootjatele võrdne protsent kogusummast. Sellisel juhul ei ole ükski KEO läbirääkimiste nurjumisel ebaõiglasel jõupositsioonil ning tagatakse kõigi osapoolte võrdne kohtlemine. Juhul kui JDMi eesmärgiks on, et protsendid kogumaksest oleksid diferentseeritud, peavad need tingimata tuginema objektiivsetele arvandmetele ja läbipaistvatele kriteeriumitele, näiteks AutÕS § 27 lg-s 72 alusel läbi viidud hindamise tulemusel saadud usaldusväärsete andmete põhjal. ENL hinnangul tuleks protsentuaalsete osakaalude kujundamise protsessi kaasata ka KEOd, et jõuda ühise konsensuseni.
• Probleem 2: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude ülevaatamine
Eelnõus ei ole sätestatud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude ülevaatamise mehhanismi. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisu tarbimine on ajas muutuv, mistõttu hindab Vabariigi Valitsus vähemalt kord iga nelja aasta tagant salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikuks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust (AutÕS § 27 lg-s 72). Ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude puhul peab olema tagatud ajaga kaasas käimine ning nende ülevaatamine.
Ettepanek. AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud hindamise läbiviimisel hinnatakse ja vaadatakse kohustuslikult üle ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalud. Sisuliselt tähendab see seda, et iga nelja aasta tagant hinnatakse põhjalikult ja objektiivselt, kas AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalseid osakaalusid tuleb muuta, et tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis muutuvas tehnoloogilises keskkonnas. Selleks, et tagada protsentuaalsete osakaalude paindlikum ülevaatamine, võiks ENL hinnangul kaaluda ka selliste osakaalude sätestamist autoriõiguse seaduse asemel Vabariigi Valitsuse määruse tasandil, sarnaselt salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ja tasumääradega.
• Probleem 3: püsivalt jaotuskava kokkuleppele mitte jõudmine
ENLi hinnangul kaasneb eelnõus sätestatud mehhanismiga oht, et püsivalt kokkuleppele mitte jõudmisel, lükkuvad rahalised väljamaksed 40% ulatuses iga aasta edasi. Sisuliselt tähendab see seda, et kui pooled ei jõua mitmel aastal järjest jaotuskavas kokkuleppele, siis jääb iga aasta 40% kogutud tasudest välja jagamata ehk väljamaksed lükkuvad aasta-aastalt edasi.
Ettepanek. Täiendada seadust selliselt, et olukorras, kus pikema aja jooksul osapoolte vahel kokkulepe puudub (näiteks kui kahe aasta jooksul järjest jaotuskava kokkulepet ei saavutata), antakse asi kohustuslikult üle sõltumatule lepitajale või vahekohtule. Selliseks organiks võiks olla kas autoriõiguse komisjon või poolte kokkulepitud kvalifitseeritud eraekspertide kogu. Seaduse eelnõu täiendamine on hädavajalik, et tagada lõplik õiglane tasu jaotus ning välistada võimalus seda aasta-aastalt edasi lükata, mis kahjustab õiguste omajate huve.
3. Kokkuvõte tasumäärade ja seadmete nimekirja probleemidest
ENL peab vajalikuks rõhutada, et erakopeerimise tasu süsteemi tõhususe tagamiseks on hädavajalik käsitleda mitte ainult jaotuskava koostamise protsessi, vaid ka tasumäärade ja seadmete nimekirja küsimusi. Praegused tasumäärad ei vasta enam tänapäeva majanduslikule olukorrale ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist.
ENL rõhutab kategooriliselt, et erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise muutmine muudab küll jaotuskava vastuvõtmise protsessi paindlikumaks, kuid ei lahenda põhilist ja kõige kriitilisemat probleemi, millele KEOd on aastaid järjekindlalt tähelepanu juhtinud – erakopeerimise tasu määrad on põhjendamatult madalad ning sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate nimikiri on täiesti ebapiisav tänapäeva tehnoloogilises keskkonnas.
• Probleem 1: erakopeerimise tasu määrad
Erakopeerimise tasu määrad on liiga madalad. Vastavalt AutÕS § 27 lg-le 7 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimise tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning neilt kogutava tasu määra. 13.03.2025 esitasid KEOd ühise pöördumise peaminister Kristen Michalile (pöördumine), kus juhiti tähelepanu vajadusele korrigeerida kehtivaid tasumäärasid. Pöördumises selgitati, et Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt oleks 2021. aastal kogutud erakopeerimise tasu olema suurusjärgus 1,9 miljonit eurot. Lähtudes tarbijahinnaindeksi (THI) muutusest, võinuks 2024. aastal olla eesmärgiks 2,57 miljonit eurot, kuid tegelikkuses kogutud tasu oli peaaegu miljon eurot väiksem ehk 1,55 miljonit. Tasu korrigeerimine THI muutuste alusel on omane mitmetele Euroopa riikidele, näiteks Hollandile3. Ka juhul, kui lähtuda keskmise palga muutusest, kuivõrd hüvitis on olemuslikult autorite ja esitajate vaatest loometööga saadud tasu, siis võrreldes 2024. aastat 2021. aastaga on keskmine palk tõusnud ca 34,4% ehk erakopeerimise tasu eesmärk võinuks selle näitaja alusel olla 2024. aastal 2,55 miljonit eurot. Võrreldes Eesti erakopeerimise tasusid ka teise Euroopa riikidega, on erakopeerimise tasud Eestis madalad. Nii on näiteks Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni, mis on umbes 6,62 eurot.4 Samas kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot.
Ettepanek. Tõsta märkimisväärselt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid. Salvestusseadmete tasumäärad on hetkel põhjendamatult ja ebaõiglaselt lähedal seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile. AutÕS § 27 lg 71 p 4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest vaid 4 eurot salvestusfunktsiooniga teleri eest. Tasu määr süle- või tahvelarvuti või nutitelefoni eest on ebapiisavad 3,5 eurot. Võttes arvesse nii THI kui ka palkade kasvu ning Euroopa riikide head praktikat, peavad tasumäärad olema märkimisväärselt kõrgemad kui seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimum ning lähenema pigem maksimumile.
• Probleem 2: salvestuskandjate nimekiri
Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on ebapiisav. On üheselt mõistetav, et tehnoloogia arengu tulemusel on sisu tarbimine liikunud internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide poole. Samas ei ole salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri selle muutusega kaasa liikunud ning nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed. Seeläbi ei taga erakopeerimise tasu oma eesmärki, milleks on kompenseerida õiguste omajatele tekkinud kahju.
Ettepanek 1. Lisada nimekirja pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt põhjalikult selgitatud, on internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine drastiliselt kasvanud ning õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks on pilvesalvestuse tasu sätestamine mitte ainult põhjendatud, vaid hädavajalik. Ka infoühiskonna direktiivi põhjenduspunktis 5 on selgelt rõhutatud olemasolevate seadmete majanduslikule tegelikkusele vastavuse kriitilise olulisust. Samuti on Euroopa Kohtu praktikas üheselt ja selgesõnaliselt kinnitatud, et pilvesalvestuse tasu nimekirja lisamine on täiesti lubatud. Sealjuures on Euroopa Kohus välja toonud, et pilvesalvestuse tasu mittesätestamine on lubatud ainult tingimusel, et siseriiklikus õiguses on muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste omajatele.5 Lähtudes kehtivas õiguses sätestatud ebapiisavast salvestusseadmete ja -kandjate nimekirjast ning ebaõiglaselt madalast tasudest, on ilmne, et kehtivas õiguses ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorraks, kus füüsilised isikud teevad autoriõigusega kaitstud teostest ilma loata varukoopiaid isiklikuks tarbeks ja kasutuseesmärgiks internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi kasutades.
Ettepanek 2. Lisada nimekirja taaskasutatud seadmed. Aina populaarsemaks ja majanduslikult olulisemaks on muutunud salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet on võimalik täpselt samamoodi kasutada erakopeerimiseks nagu uut seadet, mistõttu on taaskasutatud salvestusseadmete nimekirja lisamine mitte ainult põhjendatud, vaid vajalik õigluse tagamiseks. Taaskasutatud seadmetelt kogutakse tasu näiteks Prantsusmaal, mis näitab selle lähenemise praktilist teostatavust. Küll aga võib taaskasutatud seadmelt kogutav tasu olla mõnevõrra väiksem, kui uuelt seadmelt makstav tasu6, arvestades seadme väärtuse vähenemist.
• Probleem 3: Reprodutseeritavad teosed
AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autoril, teose esitaja, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi kasutamise eest olukorras, kus autori nõusolekuta on reprodutseeritud audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja isiklikeks vajadusteks. Kehtiva praktika kohaselt loetakse helisalvestiseks sätte tähenduses ainult muusikateoseid. See toob kaasa aga olukorra, kus esitajatele ei kompenseerita nende esitatud audioraamatute või kuuldemängude jms tasuta isiklikuks otstarbeks reprodutseerimist. Selline lähenemine on põhjendamatu. Nii audioraamatud kui ka kuuldemängud on helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele isiklikuks otstarbeks reprodutseerida. Näiteks laeb õpilane teaduslikuks uurimistööks alla esitaja sisse loetud audioraamatu. Sellises olukorras on põhjendamatu esitaja tasuta jäämine.
Ettepanek. Tõlgendada mõistet helisalvestis laiemalt kui ainult muusikateosed. Helisalvestiseks on näiteks ka audioraamatud ja kuuldemängud ning selliseid heeselisalvesitisi on võimalik samade seadmetega reprodutseerida, millega reprodutseeritakse muusikateoseid (näiteks nutitelefon ja sülearvuti). Seega on põhjendamatu koguda tasu ja jagada tasu vaid seoses muusikateostega.
ENL rõhutab veelkord, et aktuaalne ja reaalne probleem on tasude vähesus, millega peab tegelema. Jaotuskava regulatsiooni muutmine seda probleemi ei lahenda.
Lugupidamisega
Reimo Sagor
Juhatuse esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Hr Alex Luik
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
Eesti Näitlejate Liidu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõule
Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on 11.08.2025 saatnud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu (eelnõu) Eesti Näitlejate Liidule (ENL) arvamuse avaldamiseks. ENL tänab võimaluse eest esitada kirjalik arvamus eelnõule. ENLi seisukohad ja ettepanekud eelnõu osas on alljärgnevad.
Kokkuvõte
ENL ei toeta eelnõus toodud muudatusi, kuivõrd muudatuste tulemusel ei muutu erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem tõhusamaks, tasakaalukamaks ega paindlikumaks. Eelnõus on jäänud käsitlemata ning läbi mõtlemata mitmed probleemkohad, mille tulemusel kaasneb eelnõus plaanitud muudatustega kokkuvõttes rohkem ebaselgust kui selgust. Ehkki ENL on seisukohal, et erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem vajab kiiret kaasajastamist ning praegune süsteem ei vasta enam tänapäeva vajadustele ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist, ei lahendata käesoleva eelnõuga eeltoodud probleeme.
Eelnõuga kaasnevad probleemkohad:
1) eelnõus ei ole arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat püsiva patiseisu ohtu;
2) puudulikult on reguleeritud kohtuvaidluse lahendamine enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist;
3) puudulikult on reguleeritud jaotamiskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised;
4) puuduvad arvulised andmed ja põhjendused, millele tuginedes on määratud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsed osakaalud;
5) ei ole sätestatud kohustust AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalseid osakaale teatud perioodi möödudes üle vaadata;
6) puudub lahendus olukorraks, kus mitmetel aastal järjest ei jõuta jaotuskava osas kokkuleppele.
Samuti soovib ENL juhtida tähelepanu asjaolule, et eelnõus reguleeritakse ainult erakopeerimise jaotuskava koostamist, kuid on jäetud tähelepanuta tasumäärade suurendamise ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamise küsimus, millele kollektiivse esindamise organisatsioonid (KEO) on korduvalt varasemalt tähelepanu pööranud.
1. Erakopeerimise tasu jaotussüsteemi nihkumine riigi poolt juhitud mudelilt rohkem iseregulatsiooni mudeli suunas
ENL on seisukohal, et eelnõus ei ole läbi mõeldud iseregulatsiooni mudeli suunas nihkumisega kaasnevaid probleemikohti ega välja töötatud lahendusi nende lahendamiseks. Eelnõus ei ole arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat reaalset ja püsivat patiseisu ohtu. Samuti ei ole eelnõus tähelepanu pööratud küsimusele, mis juhtub olukorras, kus poolte vahel tekib kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist või kuidas üldse peaks jaotuskava sõlmimiseks vajalikud kohtumised toimuma.
• Probleem 1: konsensuslik mudel ei ole funktsioneeriv
AutÕS § 27 lg-te 8 ja 9 muutmise tulemusel on jaotuskava edaspidi kõigi asjaomaste KEOde ja tasu koguja kokkulepe. Ehkki konsensusele ülesehitatud mudel, kus KEOd peavad jaotusmäärad omavahel kokku leppima, on kõige demokraatlikum, siis võib sellega kaasneda patiseis. Patiseisu ohu tekkimist kinnitab asjaolu, et juba kehtiva regulatsiooniga on kaasnenud mitmeid kohtuvaidlusi. Samuti kaasneb sellega oht, et tasu ei jaotata tarbija käitumise põhjal, vaid tasu jaotamist hakkab mõjutama jõulisem läbirääkimise taktika jms kõrvalised tegurid. Eeltoodule tuginedes, on ka A. Kelli ja A. Värv 2023. a detsembris JDMi tellimusel koostatud uuringus leidnud, et konsensuslik mudel ei pruugi olla funktsioneeriv mudel.1 Eelnõus pakutud lahendus ei maanda neid märkimisväärseid riske ning on seetõttu poolik.
Ettepanek: Panna paika jaotusskeem õigusaktiga. ENLi hinnangul tuleks autoriõiguse seaduses sätestada, et erakopeerimise jaotusskeem kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, kus määratakse kindlaks, kuidas jaotatakse hüvitis õiguste omanike rühmade vahel. Jaotusskeemi kehtestamine õigusaktiga väldib iga-aastaseid vaidlusi ning patiseisu tekkimist. Sarnaselt AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatule tuleks ka jaotusskeemi puhul tagada osakaalude ülevaatus kindla perioodi tagant, näiteks iga kolme või nelja aasta tagant koos AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud küsitluse läbiviimisega. Sarnane süsteem on kasutusel näiteks ka meie naaberriigis Lätis.2 JDM peaks pingutama õiglase jaotusskeemi leidmise nimel, pidades aktiivset dialoogi KEOdega ja otsides mõistlikku kompromissi õiguste omajate erinevate kategooriate suhtes.
• Probleem 2: kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist
Jaotuskava kokkuleppimist alustavad KEOd ja tasu koguja lepingueelsete läbirääkimistega. Eelnõus on sisuliselt jäetud reguleerimata olukord, kus lepingueelsete läbirääkimiste kestel tekivad poolte vahel erimeelsused. Eelnõus ei ole selgitatud, kes on sellisel olukorras hagejaks ja kes on kostjaks. Eelnõus on välja toodud, et hagejaks on „õigustatud pool või pooled“, kuid pole selgitatud, keda on selle terminiga silmas peetud. Samuti ei ole lahendatud küsimust, mis saab jaotuskava kokkuleppe läbirääkimistest ning jaotuskava kokkuleppest menetluse ajal – kas läbirääkimised peatatakse või tehakse automaatselt väljamaksed AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osamäärade alusel. Rõhutame siinkohal, et muudatuse eesmärgiks on muuta jaotukavas kokkuleppele jõudmine paindlikumaks ja tõhusamaks kui see täna on. Eelnõus sätestatuga kaasneb aga suur ebaselgus, mistõttu kaasneb sellega ka suur risk, et regulatsiooni efektiivsemaks muutmise asemel, muutub olukord veelgi keerulisemaks ja segasemaks kui see varem oli. Ohu olemasolu kinnitab asjaolu, et varasemalt on erakopeerimise jaotuskava kokkulepetega kaasnenud mitmeid kohtuvaidlus, millele on ka eelnõus viidatud.
Ettepanek. Autoriõiguse seaduses ning vajadusel ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus tuleb ette näha selged reeglid olukorraks, kus poolte vahel tekib vaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et vaidluste lahendamine peab olema efektiivne, et tagada autoritele ja esitajatele tasu maksmine mõistliku aja jooksul.
• Probleem 3: jaotuskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised
KEOde rolli suurendamisel jaotuskava väljatöötamisel on jäänud reguleerimata jaotuskava kokkuleppimiseks vajalike kohtumiste korraldamine. Seaduse muudatuse tulemusel väheneb JDMi roll jaotuskava koostamisel ning vastutus kohtumiste kokkukutsumiseks ja läbiviimiseks langeb KEOdele. Samas ei ole seaduses ega eelnõus antud juhiseid, kuidas seda protsessi juhtida.
Ettepanek. Sätestada seaduses, kes ja millal kutsub kokku esimese kohtumise, kuidas kohtumist protokollitakse, millal loetakse leping sõlmituks jne. Juhul kui kohtumiste protsessi ei soovita seaduse tasandil reguleerida tuleks ENLi hinnangul kaaluda JDMi poolt esialgsete juhiste või selgituste koostamist, mis aitaksid osapooltelt protsessi juhtida ja korraldada.
2. Mehhanism kokkuleppe mittesaavutamise puhuks
ENL nõustub, et on vajalik ette näha mehhanism olukorraks, kus kokkulepet eelnõus märgitud tähtaja jooksul ei saavutada. Eelnõus on vastav mehhanism sätestatud AutÕS § 27 lg-tes 92-94, mis näevad ette, et kui läbirääkimiste teel kokkuleppeni ei jõuta, teeb tasu koguja tähtaja möödumisel KEOdele esialgsed väljamaksed seaduses ettenähtud kindlate määrade järgi – autorid 30%, esitajad 15% ja tootjad 15% kogusummast. Ülejäänud 40% tasust jäetakse esialgu jaotamata. Kokkuleppe puudumisel antakse pooltele täiendav tähtaeg jaotuskava sõlmimiseks ning kui selle tähtaja jooksul kokkulepet ei sünni, siis liidetakse jaotamata jäänud osa järgmise aasta jaotussummale või saavutatakse hiljem eraldi kokkulepe selle osas. See mehhanism tagab, et vähemalt osa hüvitisest jõuab õiguste omajateni õigeaegselt ka vaidluse korral, kuid mehhanismiga kaasneb mitmeid puudusi.
• Probleem 1: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude kujunemine
Eelnõus ei ole esitatud selgitusi ega arvulisi andmeid, millele tuginedes on välja kujunenud AutÕS § 27 lg-s 92 esitatud protsentuaalsed osakaalud. Sealjuures ei ole ka põhjendatud, miks on autoritele määratud väljamakse protsent kaks korda suurem, kui on esitajatele ja tootjatele määratud väljamakse protsent.
Ettepanek. Määrata autoritele, esitajatele ja tootjatele võrdne protsent kogusummast. Sellisel juhul ei ole ükski KEO läbirääkimiste nurjumisel ebaõiglasel jõupositsioonil ning tagatakse kõigi osapoolte võrdne kohtlemine. Juhul kui JDMi eesmärgiks on, et protsendid kogumaksest oleksid diferentseeritud, peavad need tingimata tuginema objektiivsetele arvandmetele ja läbipaistvatele kriteeriumitele, näiteks AutÕS § 27 lg-s 72 alusel läbi viidud hindamise tulemusel saadud usaldusväärsete andmete põhjal. ENL hinnangul tuleks protsentuaalsete osakaalude kujundamise protsessi kaasata ka KEOd, et jõuda ühise konsensuseni.
• Probleem 2: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude ülevaatamine
Eelnõus ei ole sätestatud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude ülevaatamise mehhanismi. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisu tarbimine on ajas muutuv, mistõttu hindab Vabariigi Valitsus vähemalt kord iga nelja aasta tagant salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikuks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust (AutÕS § 27 lg-s 72). Ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude puhul peab olema tagatud ajaga kaasas käimine ning nende ülevaatamine.
Ettepanek. AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud hindamise läbiviimisel hinnatakse ja vaadatakse kohustuslikult üle ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalud. Sisuliselt tähendab see seda, et iga nelja aasta tagant hinnatakse põhjalikult ja objektiivselt, kas AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalseid osakaalusid tuleb muuta, et tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis muutuvas tehnoloogilises keskkonnas. Selleks, et tagada protsentuaalsete osakaalude paindlikum ülevaatamine, võiks ENL hinnangul kaaluda ka selliste osakaalude sätestamist autoriõiguse seaduse asemel Vabariigi Valitsuse määruse tasandil, sarnaselt salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ja tasumääradega.
• Probleem 3: püsivalt jaotuskava kokkuleppele mitte jõudmine
ENLi hinnangul kaasneb eelnõus sätestatud mehhanismiga oht, et püsivalt kokkuleppele mitte jõudmisel, lükkuvad rahalised väljamaksed 40% ulatuses iga aasta edasi. Sisuliselt tähendab see seda, et kui pooled ei jõua mitmel aastal järjest jaotuskavas kokkuleppele, siis jääb iga aasta 40% kogutud tasudest välja jagamata ehk väljamaksed lükkuvad aasta-aastalt edasi.
Ettepanek. Täiendada seadust selliselt, et olukorras, kus pikema aja jooksul osapoolte vahel kokkulepe puudub (näiteks kui kahe aasta jooksul järjest jaotuskava kokkulepet ei saavutata), antakse asi kohustuslikult üle sõltumatule lepitajale või vahekohtule. Selliseks organiks võiks olla kas autoriõiguse komisjon või poolte kokkulepitud kvalifitseeritud eraekspertide kogu. Seaduse eelnõu täiendamine on hädavajalik, et tagada lõplik õiglane tasu jaotus ning välistada võimalus seda aasta-aastalt edasi lükata, mis kahjustab õiguste omajate huve.
3. Kokkuvõte tasumäärade ja seadmete nimekirja probleemidest
ENL peab vajalikuks rõhutada, et erakopeerimise tasu süsteemi tõhususe tagamiseks on hädavajalik käsitleda mitte ainult jaotuskava koostamise protsessi, vaid ka tasumäärade ja seadmete nimekirja küsimusi. Praegused tasumäärad ei vasta enam tänapäeva majanduslikule olukorrale ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist.
ENL rõhutab kategooriliselt, et erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise muutmine muudab küll jaotuskava vastuvõtmise protsessi paindlikumaks, kuid ei lahenda põhilist ja kõige kriitilisemat probleemi, millele KEOd on aastaid järjekindlalt tähelepanu juhtinud – erakopeerimise tasu määrad on põhjendamatult madalad ning sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate nimikiri on täiesti ebapiisav tänapäeva tehnoloogilises keskkonnas.
• Probleem 1: erakopeerimise tasu määrad
Erakopeerimise tasu määrad on liiga madalad. Vastavalt AutÕS § 27 lg-le 7 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimise tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning neilt kogutava tasu määra. 13.03.2025 esitasid KEOd ühise pöördumise peaminister Kristen Michalile (pöördumine), kus juhiti tähelepanu vajadusele korrigeerida kehtivaid tasumäärasid. Pöördumises selgitati, et Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt oleks 2021. aastal kogutud erakopeerimise tasu olema suurusjärgus 1,9 miljonit eurot. Lähtudes tarbijahinnaindeksi (THI) muutusest, võinuks 2024. aastal olla eesmärgiks 2,57 miljonit eurot, kuid tegelikkuses kogutud tasu oli peaaegu miljon eurot väiksem ehk 1,55 miljonit. Tasu korrigeerimine THI muutuste alusel on omane mitmetele Euroopa riikidele, näiteks Hollandile3. Ka juhul, kui lähtuda keskmise palga muutusest, kuivõrd hüvitis on olemuslikult autorite ja esitajate vaatest loometööga saadud tasu, siis võrreldes 2024. aastat 2021. aastaga on keskmine palk tõusnud ca 34,4% ehk erakopeerimise tasu eesmärk võinuks selle näitaja alusel olla 2024. aastal 2,55 miljonit eurot. Võrreldes Eesti erakopeerimise tasusid ka teise Euroopa riikidega, on erakopeerimise tasud Eestis madalad. Nii on näiteks Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni, mis on umbes 6,62 eurot.4 Samas kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot.
Ettepanek. Tõsta märkimisväärselt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid. Salvestusseadmete tasumäärad on hetkel põhjendamatult ja ebaõiglaselt lähedal seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile. AutÕS § 27 lg 71 p 4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest vaid 4 eurot salvestusfunktsiooniga teleri eest. Tasu määr süle- või tahvelarvuti või nutitelefoni eest on ebapiisavad 3,5 eurot. Võttes arvesse nii THI kui ka palkade kasvu ning Euroopa riikide head praktikat, peavad tasumäärad olema märkimisväärselt kõrgemad kui seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimum ning lähenema pigem maksimumile.
• Probleem 2: salvestuskandjate nimekiri
Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on ebapiisav. On üheselt mõistetav, et tehnoloogia arengu tulemusel on sisu tarbimine liikunud internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide poole. Samas ei ole salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri selle muutusega kaasa liikunud ning nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed. Seeläbi ei taga erakopeerimise tasu oma eesmärki, milleks on kompenseerida õiguste omajatele tekkinud kahju.
Ettepanek 1. Lisada nimekirja pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt põhjalikult selgitatud, on internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine drastiliselt kasvanud ning õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks on pilvesalvestuse tasu sätestamine mitte ainult põhjendatud, vaid hädavajalik. Ka infoühiskonna direktiivi põhjenduspunktis 5 on selgelt rõhutatud olemasolevate seadmete majanduslikule tegelikkusele vastavuse kriitilise olulisust. Samuti on Euroopa Kohtu praktikas üheselt ja selgesõnaliselt kinnitatud, et pilvesalvestuse tasu nimekirja lisamine on täiesti lubatud. Sealjuures on Euroopa Kohus välja toonud, et pilvesalvestuse tasu mittesätestamine on lubatud ainult tingimusel, et siseriiklikus õiguses on muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste omajatele.5 Lähtudes kehtivas õiguses sätestatud ebapiisavast salvestusseadmete ja -kandjate nimekirjast ning ebaõiglaselt madalast tasudest, on ilmne, et kehtivas õiguses ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorraks, kus füüsilised isikud teevad autoriõigusega kaitstud teostest ilma loata varukoopiaid isiklikuks tarbeks ja kasutuseesmärgiks internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi kasutades.
Ettepanek 2. Lisada nimekirja taaskasutatud seadmed. Aina populaarsemaks ja majanduslikult olulisemaks on muutunud salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet on võimalik täpselt samamoodi kasutada erakopeerimiseks nagu uut seadet, mistõttu on taaskasutatud salvestusseadmete nimekirja lisamine mitte ainult põhjendatud, vaid vajalik õigluse tagamiseks. Taaskasutatud seadmetelt kogutakse tasu näiteks Prantsusmaal, mis näitab selle lähenemise praktilist teostatavust. Küll aga võib taaskasutatud seadmelt kogutav tasu olla mõnevõrra väiksem, kui uuelt seadmelt makstav tasu6, arvestades seadme väärtuse vähenemist.
• Probleem 3: Reprodutseeritavad teosed
AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autoril, teose esitaja, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi kasutamise eest olukorras, kus autori nõusolekuta on reprodutseeritud audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja isiklikeks vajadusteks. Kehtiva praktika kohaselt loetakse helisalvestiseks sätte tähenduses ainult muusikateoseid. See toob kaasa aga olukorra, kus esitajatele ei kompenseerita nende esitatud audioraamatute või kuuldemängude jms tasuta isiklikuks otstarbeks reprodutseerimist. Selline lähenemine on põhjendamatu. Nii audioraamatud kui ka kuuldemängud on helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele isiklikuks otstarbeks reprodutseerida. Näiteks laeb õpilane teaduslikuks uurimistööks alla esitaja sisse loetud audioraamatu. Sellises olukorras on põhjendamatu esitaja tasuta jäämine.
Ettepanek. Tõlgendada mõistet helisalvestis laiemalt kui ainult muusikateosed. Helisalvestiseks on näiteks ka audioraamatud ja kuuldemängud ning selliseid heeselisalvesitisi on võimalik samade seadmetega reprodutseerida, millega reprodutseeritakse muusikateoseid (näiteks nutitelefon ja sülearvuti). Seega on põhjendamatu koguda tasu ja jagada tasu vaid seoses muusikateostega.
ENL rõhutab veelkord, et aktuaalne ja reaalne probleem on tasude vähesus, millega peab tegelema. Jaotuskava regulatsiooni muutmine seda probleemi ei lahenda.
Lugupidamisega
Reimo Sagor
Juhatuse esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|