Välispoliitika arengukava 2030 heaks kiitmine.

Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526

Ministeeriumid

Riigikantselei

09.06.2020 nr 15.1-4/1236-26

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„„Välispoliitika arengukava 2030“ heaks kiitmine“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust hiljemalt

22.06.2020, et tagada eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse 02.07.2020 istungile.

Vabariigi Valitsus otsustas oma 8.08.2019 istungil esitada arengukava Riigikogule arutamiseks.

Arengukava on läbinud põhjalikud arutelud Riigikogu komisjonides, eelkõige väliskomisjonis.

Arutelude tulemustega on olulises osas arvestatud. Käesolevalt kooskõlastamisele saadetavas

dokumendis sisalduvad muudatused võrreldes Riigikogule esitatud versiooniga on seotud

eelkõige COVID-pandeemia mõjude lisamise, mõõdikute ambitsioonikuse või statistika

ajakohastamisega.

Arengukava väljatöötamisse kaasati kõik olulised partnerid ja huvirühmad, sh toimus

arengukava tööversiooni korduv kooskõlastamine. Avalik konsultatsioon on läbi viidud.

Partnerite ja huvirühmade ettepanekutega on olulises osas arvestatud (täpsem info

kooskõlastustabelis).

Tänan kõiki arengukava koostamisprotsessis osalenud partnereid!

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Reinsalu

minister

Lisad:

1. protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel;

2. protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri 2 lehel;

3. arengukava eelnõu 42 lehel;

4. arengukava eelnõu lisad 35 lehel;

5. arengukava kokkuvõte 5 lehel;

6. kooskõlastustabel 10 lehel.

Janne Kendla

637 7089, [email protected]

2 (2)

Teadmiseks: Riigikogu Arengukoostöö partnerid: Arengukoostöö Ümarlaud MTÜ MTÜ MONDO Vabaühenduste liit EMSL E-riigi akadeemia Eesti Idapartnerluse keskus Päästeamet Ettevõtluse esindusorganisatsioonid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Toiduainetööstuse Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Turismifirmade Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaitsetööstuse Liit Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Mööblitootjate Liit Teenusmajanduse Koda Väliseesti kogukonna esindusorganisatsioonid: Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu Rootsi, Kanada ja USA eestlaskonna esindusorganisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu

EESTI VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA 2030

Tallinn 2020

Sisukord Sissejuhatus 1. Välispoliitika valdkonda mõjutavad tulevikusuundumused 2. Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega 3. Välispoliitika üldeesmärk 4. VÄLISPOLIITIKA STRATEEGILISED SUUNAD

STRATEEGILINE SUUND 1: JULGEOLEKU KINDLUSTAMINE, RAHVUSVAHELISTE SUHETE STABIILSUS, KESTLIK ARENG Olukorra analüüs Olukorra analüüsi põhijäreldused Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused

STRATEEGILINE SUUND 2: VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA TUGEVDAMINE Olukorra analüüs Olukorra analüüsi põhijäreldused Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused

STRATEEGILINE SUUND 3: EESTLASKONNA KAASAMINE VÕÕRSIL JA TÕHUSAD KONSULAARTEENUSED Olukorra analüüs Olukorra analüüsi põhijäreldused Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused

STRATEEGILINE SUUND 4 (läbiv valdkond): TUGEV VÄLISTEENISTUS Olukorra analüüs Olukorra analüüsi põhijäreldused Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused

5. VÄLISPOLIITIKA VALDKONNA MÕÕDIKUD

3 4 5

7 8

8 8

8 11 14

20 20 20 24 26

30 30

30 33 35

37 37 37 38 38

41

3

Välispoliitika arengukava on koostatud esimest korda ning see hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani 2030. Arengukava on välja töötatud selleks, et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas keskkonnas.

Arengukavaga:

1) määratakse kindlaks strateegilised välispoliitilised eesmärgid ja tegevused nende elluviimiseks; 2) toetatakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse välispoliitikat käsitlevate stra- teegiliste alusdokumentide elluviimist; 3) kavandatakse koostöös teiste ametkondadega välispoliitilisi tegevusi ja ressursse; 4) rakendatakse strateegilise planee- rimise juhtimissüsteemi, mis on tegevus- põhise eelarve rakendamise eelduseks.

Eesti välispoliitika ülesanne on riigi ning kodanike jul- geoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmi- ne rahvusvahelistes suhetes.* Välispoliitika on ühtne ning teiste valdkondadega läbi põimunud, selle üldi- ne edukus sõltub kõigi osaliste, sh era-, avaliku ja ko- danikuühiskonna sektori koostööpõhimõtete selgu- sest ja toimimisest. Ülevaade välispoliitikaga seotud valdkondlikest arengukavadest ning Eesti panusest üleilmsetesse kestliku arengu eesmärkidesse on esi- tatud peatükis 4.

Välispoliitika arengukava koostamisel on arvesta- tud tulevikusuundumusi (peatükk 1), hetkeolukorra analüüsi (peatükk 4) ning seal toodud põhijärelduste alusel on sõnastatud välispoliitika üldeesmärk (pea- tükk 2) ja strateegiline raamistik (peatükk 3). Olulised lisamaterjalid on esitatud arengukava lisas, sh kaasa- tud partnerite ja huvirühmade nimekiri, seosed teis- te valdkondade ja läbivate teemadega, täiendav info arengukoostöö alustest, ülevaade arengukava mõõ- dikutest, arengukava rahakava ning mõjude analüüs.

* Välispoliitikat ja välissuhtlemist korraldatakse kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, välissuht- lemisseaduse ja muude õigusaktidega.

Sissejuhatus Arengukava koostamiseks moodustati juhtkomisjon, kuhu kuulusid kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei esindajad. Juhtkomisjoni ülesanne oli seirata arengu- kava koostamist, teha selle eri etappides ettepanekuid ning tagada oma ministeeriumi seisukohtade esinda- mine. Lisaks kaasati arengukava väljatöötamisse kõik olulised partnerid ja huvirühmad, et tagada arenguka- va laiapindsus. Tihedat koostööd tehti Riigikogu ko- misjonidega, eelkõige väliskomisjoniga.

Arengukava koostamise ja elluviimise eest vastutab Välisministeerium. Arengukava eesmärke viiakse ellu rakendusprogrammide ning Välisministeeriumi aas- taplaaniga. Arengukava eesmärkide täitmisest teeb välisminister igal aastal ülevaate Riigikogule. Aren- gukava täitmist kajastavad ka rakendusprogrammid, mida uuendatakse iga-aastaselt. Eelnimetatuga ta- gatakse, et arengukava on elav dokument. Pärast esi- mese programmperioodi lõppu (2020-2023) tehak- se arengukava vahehindamine, mille tulemuste alusel kaalutakse vajadust arengukava muuta. Arengukava muutmise võib algatada ka oluliste keskkonnast tule- nevate muutuste tõttu. Järelhindamine tehakse pärast arengukava perioodi lõppu. Nii vahe- kui ka järelhin- damist rakendatakse arengukava kõigi meetmete suhtes. Arengukava põhitekst ning lisad avalikustatak- se Välisministeeriumi veebilehel. Lisasid uuendatakse vastavalt vajadusele.

4

1. Välispoliitika valdkonda mõjutavad tulevikusuundumused Maailmas toimuvad olulised ja tihti ettenägematud muutused ning Eesti peab olema valmis neile õige- aegselt reageerima ja oma huvisid kaitsma. See eel- dab väliste arengusuundade pidevat jälgimist, mis- tõttu on koostöös valdkonna ekspertidega määratud kindlaks välispoliitikale enam mõju avaldavad tulevi- kusuundumused ning neid on arvesse võetud aren- gukava eesmärkide ja tegevuste kavandamisel.

Vastuseis euroopalikule väärtusruumi- le suureneb. Surve demokraatial, turuma- jandusel, inimõigustel ja õigusriigil põhineva

väärtusruumi vastu suureneb kogu maailmas. Popu- lismi mõju Lääne ühiskondadele, ühtsusele ja solidaar- susele kasvab. Eesti huvid on kõige paremini kaitstud just väärtustel ja reeglitel põhineva rahvusvahelise koostöö kaudu.

Pinged rahvusvahelistes suhetes kasvavad ning rahvusvaheliste institutsioonide ja reeg- litel põhinev koostöö nõrgeneb. Toimetulek

üleilmastumise mõjude, jätkuvate ja muutuva iseloo- muga konfliktide ning suurenevate humanitaarkriisi- dega on järjest keerulisem. Jõu kasutamine või sel- lega ähvardamine eesmärkide saavutamisel kasvab. Jätkuvalt on pingete allikaks radikaliseerumine, terro- rism, majanduslik ebavõrdsus ning ebaseaduslik rän- ne. Seetõttu tuleb veelgi kindlustada rahvusvahelisel õigusel põhinevat maailmakorda, toetada konfliktide rahumeelset lahendamist ja leevendada kriisides kan- natanud inimeste olukorda.

Julgeolekuohtude mitmekesisus. Lisaks eelmises lõigus nimetatule võib ennustada selliste asümmeetriliste ohtude suuremat

esiletõusu, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on ras- kesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on sa- maväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel.

Jõujooned maailmas on muutumas ning riikide konkurents teravneb. Iseloomulik on uute piirkondade esiletõus majanduse,

innovatsiooni, tehnoloogia, tööstuse ja teenuste vald- kondades, mis võib muuta väljakujunenud välis- ja julgeolekupoliitilisi jõujooni. Eesti senise välispoliitika teostamine eeldab nende muutuste arvesse võtmist.

Rahvastiku ja rändega seotud suundumu- sed. Maailma rahvastik kasvab. Samal ajal läänemaailma, sh Eesti rahvastik vananeb ja

kahaneb, mis toob kaasa vajaduse suurendada tööjõu kättesaadavust. Selles konkureerivad EL liikmesriigid nii üksteise kui ka teiste maailma riikidega. Suureneb rändesurve ja töökohtade mobiilsus ning kasvab lin- nastumine. Tööealiste inimeste osakaal rahvastikus järk-järgult väheneb, mis mõjutab tööjõuturgu ja eel- arvekulusid, muu hulgas tervishoiu- ja sotsiaalkaitse alal.

Kliima ja keskkond ning toit. Globaalne rah- vastiku juurdekasv, tarbimise kasv ja piiratud loodusvarade üha suurem kasutus ning klii- mamuutused seavad surve alla keskkonna.

Lisaks võib tulevikus väheneda toiduga kindlustatus, kasvada põllumajandusmaa ja puhta vee nappus. Samuti on ohuteguriks haiguste (sh pandeemiate) ja taudide levik. Sellised muutused võivad destabiliseeri- da rahvusvahelist olukorda, viia konfliktide ja kriisideni maailmas ning põhjustada rännet. Samal ajal kiiren- dab see vajadust võtta kasutusele taastuvaid ener- giaallikaid ja uusi tehnoloogiaid ning kasutada loodus- varasid jätkusuutlikult.

Tehnoloogia areng ja innovatsioon. Uute tehnoloogiate ja digitaliseerumise osakaal majanduses kasvab. Aina enam on tähelepa-

nu keskmesse tõusnud digisõltuvuse ja küberjulgeole- ku teemad ning kübervõimete arendamine. Suureneb vajadus teha e-riigi kerksuse ning e-valitsemise alast koostööd. Eesti soovib olla üks valdkonna eestkõne- lejaid maailmas. See eeldab valdkonna järjekindlat edendamist ning asjakohase võimekuse arendamist.

5

2. Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega Nii nagu Eesti välispoliitika mõjutab ümbritsevat kesk- konda, mõjutab Eesti välispoliitikat meid ümbritsev rahvusvaheline keskkond, sh riikide ja teiste välispolii- tikas osalejate tegevus ning rahvusvahelised problee- mid. Julgeolekuolukord pingestub ja reeglitel põhinev rahvusvaheliste suhete süsteem nõrgeneb. Euroopa- liku väärtusruumi üleilmne mõju kahaneb. Väikese, avatud ja ekspordist sõltuva riigina on Eesti haavatav üleilmsetest muutustest.

Välispoliitikat soodustavad Eesti tugevused on:

stabiilne äri- ja ettevõtluskeskkond ning tegusad Eesti ettevõtted; kindel sisejulgeolek; majanduse ja heaolu kasv; paindlikkus, vähene bürokraatia, uuendusmeelsus ja kiire otsustusvõime; üleilmne positiivne kuvand tea- tud valdkondades, nagu küberjulgeolek, e-riik, haridus ja teadus, turism, kultuur* ja riigivalitsemise kerksus; Eesti loomulik loodus- ja elukesk- kond, jätkusuutlik toidutootmine, kaas- aegne põllumajandus- ja kalandussektor, mis on üha tugevamalt integreerunud üleilmsete toidu- ja biomajanduse tar- neahelatega; Eesti elanike ja ettevõtjate suure- nenud huvi maailmas toimuva vastu; tugevad liitlassuhted ning rahvus- vahelistest kohustuste täitmine julgeole- ku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; toimivad rahvusvahelised võrgus- tikud, Eesti välisesinduste võrk, riigi ja

* arengukavas käsitletakse kultuuripoliitikat laiapõhjalise mõistena hõlmates endas ka spordipoliitika valdkonda

ettevõtjate väliskontaktid, sh riikides, kus Eestil välisesindusi ei ole.

Välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel teeb Välismi- nisteerium koostööd Riigikogu, ministeeriumide, Rii- gikantselei, Presidendi Kantselei, kodanikuühiskonna, erialaliitude, akadeemiliste ja teiste asutustega ning muude riikide ja rahvusvaheliste institutsioonidega.

Välispoliitika on ühtne ning teiste valdkondadega läbi põimunud. Ülevaade välispoliitikaga seotud valdkond- likest arengukavadest ning Eesti panusest üleilmse- tesse kestliku arengu eesmärkidesse on esitatud all- pool (joonis 1; täpsemalt lisades 2 ja 3). Välispoliitika omab tihedaid seoseid kõigi valdkonnapoliitikatega ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega, kuid joonisel 1 on välja toodud olulisemad seosed. Välispo- liitika valdkonna üldine edukus sõltub kõigi osaliste, sh era-, avaliku ja kodanikuühiskonna sektori koostööpõ- himõtete selgusest ja toimimisest.

6

Eesti 2035 (sh EL poliitika

suunad)

koostamisel

Eesti säästva arengu riiklik

strateegia "Säästev Eesti

21"

ÜRO ülemaailmsed kestliku arengu

eesmärgid

V Ä

LI S

P O

LI IT

IK A

A R

EN G

U K

A V

A

JULGEOLEK, RAHVUSVAHELISTE SUHETE STABIIL- SUS JA KESTLIK ARENG

- Eesti arengukoostöö põhimõtted - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, Kultuur 2030 ja Spordipoliitika põhialused 2030

- Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016-2020 -Eesti infoühiskonna arengukava, sh küberjul- geoleku strateegia -Siseturvalisuse arengukava -Riigikaitse arengukava 2017-2026 ning -Riigikaitse arengukava 2021-2030 -Heaolu arengukava

EESTLASKOND VÕÕRSIL

VÄLISMAJANDUS - Eesti ekspordipoliitika põhialused - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ja Kultuur 2030 - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

- Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 - Eesti infoühiskonna arengukava - Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020" - Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020 - Elukestva õppe strateegia 2020 - Metsanduse arengukava 2021-2030 - Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 - Teadmistepõhine Eesti 2014-2020 - Transpordi arengukava 2014-2020 - Eesti äridiplomaatia strateegia

- Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ja Kultuur 2030

- Eesti infoühiskonna arengukava - Lõimuv Eesti 2020 ja 2030 - Globaalse Eesti Programm - Rahvuskaaslate programm 2014-2020 - Siseturvalisuse arengukava

Joonis 1. Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega

7

Eesti välispoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadu- ses ja rahvusvahelises õiguses sisalduvatest väärtus- test ja põhimõtetest, demokraatia, vabaduse, seal- hulgas südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse, turumajanduse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamisest ning üleilmsetest kestliku arengu ja klii- mapoliitika eesmärkidest. Välispoliitika ülesanne on kõigi poliitikavaldkondade potentsiaali realiseerimine rahvusvahelistes suhetes selleks, et tagada Eesti rah- vuslike huvide igakülgne kaitse. Meie vastutus rahva- na on ka panustada üleilmselt heaolu suurendamisse ning vaesuse ja kannatuste leevendamisse.

Üldeesmärgi poole liikumist jälgime järgmiste mõõdi- kutega: - Eksperthinnang regionaalsele julgeolekule (Välisministeerium) - EL’i sidusus (ECFR EU Cohesion Monitor) - Eesti positsioon globaalse konkurentsivõime edetabelis (Maailma Majandusfoorum) - Eesti kohaolu ja mõju maailmas (Elcano) - Arengukoostöö osakaal RKT’st (OECD DAC)

Joonis 2. Välispoliitika eesmärgid

Välispoliitika üldeesmärk on:

Eesti rahvuse, keele ja kultuu- ri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes, heaolu kasv Eestis ning eestlas- konna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Üldeesmärki viiakse ellu välispoliitika kolme strateegi- lise suuna tugevdamisel: 1. julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng; 2. välismajandus; 3. eestlaskond võõrsil. Arengukava elluviimise edukus sõltub välisteenistusest ja diplomaatidest. Välispoliiti- ka tegevusi kavandades ja ellu viies arvestame läbi- valt, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks.

3. Välispoliitika üldeesmärk

JULGEOLEK, RAHVUS- VAHELISTE SUHETE STABIILSUS, KESTLIK ARENG

Eesti julgeolek ja heaolu kasvab.

- Rahvusvaheliste suhete stabiilsuse ja julgeoleku tagamine - Arengukoostöö ja humanitaarabi mõjukus - Välispoliitika ja välissuhtluse sidusus - (Maine ja mõjukuse kasv - läbiv valdkond)

VÄLISMAJANDUS

Eesti inimeste heaolu kasvab soodsama välismajanduskesk- konna toel, milleks on kauban- dustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätkusuut- lik kasv.

- Rahvusvaheliselt soodsa keskkonna tagamine - Ettevõtete toetamine ekspordil - Välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv -Turismi edendamine

Tugevad kahe- ja mitmepoolsed suhted Eesti huvid kaitse ja edendamine rahvusvahelistes organisatsioonides

TUGEV VÄLISTEENISTUS

EESTLASKOND VÕÕRSIL

Konsulaarteenused on kodanikele hästi kättesaada- vad ning inimesed on teadli- kumad reisijad. Eesti side eestlaskonnaga võõrsil on tugev.

- Konsulaarteenuste osutamine - Reisimine ja teadlikkus reisimisel - Eestlaskonna kaasamine võõrsil

Eesti maine ja mõjukus

- Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes

- Heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil - Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse

8

Olukorra analüüs

Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja julgeolek

Välispoliitikal ja diplomaatial on Eesti julgeoleku kind- lustamisel kaalukas roll. Arvestades hetkeolukorda maailmas ja tulevikusuundumusi, sh maailmakorra ja rahvusvaheliste jõujoonte muutumist ning mitmeta- hulisi julgeolekuohte, kasvab selle rolli tähtsus veelgi. Eesti julgeolekupoliitika siht on ennetada ohte ja julge- olekuohtude ilmnemisel nendele paindlikult reageeri- da. Välispoliitiline ja diplomaatiline tegevus Põhja-At- landi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ja Euroopa Liidus (EL) ning rahvusvahelisel tasandil laiemalt, sh pingete ärahoidmine ja vähendamine, stabiilsuse kindlustamine, terrorismivastane tegevus, relvastus- kontroll ning usutavaks heidutuseks ja kollektiivkaitse rakendamiseks sobivate tingimuste loomine, võimal- dab kindlustada Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, rahva ja riigi kestmise, territoriaalse terviklikkuse, põ- hiseadusliku korra, elanikkonna turvalisuse ja kestliku arengu.

Vabadusel, demokraatial, turumajandusel, õigusrii- gil ja inimõiguste austamisel põhineva väärtusruumi üleilmne mõju väheneb ja vastukaal sellele suureneb. Maailmas on võimukeskusi, mis sooviksid toimida universaalsetest põhimõtetest lahknevate tõekspida- miste järgi.

Üleilmne julgeolekukeskkond on pingestunud ja konf- liktide hulk, ka Euroopas ja selle vahetus naabruses, ei ole vähenenud. Mitmele juba varasemast ajast kül- mutatud vastasseisule pole lahendust leitud.

Ideoloogiline ja religioosne äärmuslus, sellest tulenev terrorism ning autokraatlikud valitsemismudelid on üleilmselt laiendanud oma kandepinda ning vastus- tavad järjest rohkem demokraatlikku maailma ja selle toimimise põhialuseid.

Euroopa julgeolekut mõjutab Venemaa välispoliitika kasvav agressiivsus, sõjalise jõuga ähvardamine ja selle kasutamine, mõjutustegevus ning teiste riikide

siseasjadesse sekkumine oma eesmärkide saavuta- miseks. Euroopa koostöine julgeolekusüsteem, mis põhineb usaldusmeetmetel, on nõrgenemas.

Euroopa julgeolekule avaldab mõju ka ebaseadus- lik ränne, mida omakorda võimendab rahvusvaheli- se koostöö ning konfliktilahenduse aeglus ja vähene tõ¬husus ebaseadusliku rände tõkestamisel. Lisaks mõjutavad meid ohud, mis tulenevad keskkonna- ja kliimaprobleemidest. Kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi terviklikkust, mis omakorda mõjutab kõiki elu- ja tegevusvaldkondi. Samuti võib julgeole- kut ohustada loodusõnnetusest või keskkonnareostu- sest põhjustatud hädaolukord Eestis või lähiümbruses ning bioloogilised ohud (piiriüleseid nakkused ja pan- deemiad, taudid, kahjurid ning mürgid).

Selliste ohtude realiseerumise näiteks on COVID-19 pandeemia (2020), mis on tekitanud sügava globaal- se kriisi ja mille venimisel peame arvestama tõsiste ta- gajärgedega mitte ainult tervishoiule ja majandusele, vaid ka julgeolekule. Kriisi lühiajaline mõju väljendub muuhulgas globaalses rivaliteedis pandeemiaga toi- metulekul ja surves sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide- le (mis võib mõjutada riikide sisepoliitilist toimimist), samuti on see mõju avaldanud riikidevahelisele usal- dusele ja koostööle. Lisaks oleme tunnistajateks kriisi pikaajalistele mõjudele: negatiivsetele majanduslikele mõjudele, mida mõningal määral leevendavad riikide helded abipaketid; majanduse struktuursetele muu- tustele, sealhulgas suuremale automatiseeritusele ja digitaliseeritusele; konkurentsile ravimi- ja vaktsiini väljatöötamisel, aga ka teadus- ja arenduskoostöö kasvavale rollile. Senistel reeglitel põhinev rahvusva- heliste suhete korraldus ja koostöö võib kriisi tagajär- jel oluliselt muutuda. Pandeemia tõi eriti selgelt välja rahvusvahelise koostöö olulisuse üleilmsete väljakut- sete lahendamisel, millele on arengukavas tegevused planeeritud.

4. VÄLISPOLIITIKA STRATEEGILISED SUUNAD STRATEEGILINE SUUND 1: JULGEOLEKU KINDLUSTAMINE, RAHVUSVAHELISTE SUHETE STABIILSUS, KESTLIK ARENG

9

ELi liikmesriikide (joonis 3) solidaarsus on sattunud surve alla. Mõne riigi majandusraskused ja neist välja kasvanud poliitiline ebastabiilsus ning ühe liikmesrii- gi otsus liidust lahkuda on tegurid, mis panevad liidu aluspõhimõtted proovile, nõrgendavad selle poliitilist mõju ning liitu koos hoidvaid sidemeid.

Viimastel aastatel oleme olnud tunnistajaks ebakõ- lade tekkimisele Atlandi-ülestes suhetes, millel on negatiivne mõju seni valitsenud põhimõttelisele üks- meelele välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes. EL-i raames tehtav kaitsealane koostöö täiendab NATO kollektiivkaitset, kuid ELi kaitsekoostöö eesmärkide erinev mõistmine võib häirida NATO kollektiivkaitse põhimõtteid, millele Euroopa julgeolek on tuginenud. Paljude Euroopa liitlaste poliitilise tahte puudumine tõsta kaitsekulutused kokkulepitud tasemele võib mõjutada NATO jätkusuutlikkust tagada Põhja-Atlan- di lepingu toimimine. NATO (joonis 4) on euroatlanti- lise julgeoleku ja kollektiivkaitse nurgakivi, Eesti huvi- des on kaasa aidata, et kõik liitlased jõuaksid aastaks 2024 õiglasema kulude jagamiseni ja hakkaksid seda nägema pikaajalise investeeringuna ühisesse julge- olekusse.

Ohupilt on viimastel kümnenditel muutunud keeruli- semaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on ker- kinud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel jul- geolekuohtudel. Tehnoloogia areng on toonud kaasa igapäevaelu digitaliseerimise, mis loob nii uusi võima- lusi (näiteks ELi siseturu ja kaubanduse kontekstis) kui ka tekitab ohte, sh küberjulgeoleku vallas.

Meediamaastikul, eelkõige sotsiaalmeedias, levita- takse üha rohkem väärinformatsiooni, et mõjutada avalikku arvamust, kujundada otsustusprotsesse ning süvendada konflikte. Riigid, terrorirühmitused ja or- ganiseeritud kuritegelikud ühendused kuritarvitavad küberruumi järjest enam.

Äärmuslike ja populistlike liikumiste mõju kasv ELi ja NATO liikmesriikides ning muudes demokraatlikes rii- kides on muutnud nii riigisisese kui ka riikidevahelise konsensuse saavutamise välispoliitilistes küsimustes keerulisemaks. Seetõttu ei tule välispoliitika kavanda- misel ja teostamisel keskenduda mitte ainult välistele faktoritele, vaid arvestada ka muutusi demokraatlike ühiskondade sees ja vajadust tugevdada vastupanu- võimet pahatahtlikule välisele survele.

Arengukoostöö ja humanitaarabi roll kestliku aren-

gu eesmärkide saavutamisel

Rahvusvaheliste kriteeriumide* järgi on Eesti kõrge sissetuleku ja väga kõrge inimarengu indeksiga riik. Sellest tulenevalt on Eestil moraalne kohustus, aga ka huvi anda panus üleilmse heaolu saavutamisse, arvestades oma võimalusi ja järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid.

* Maailmapanga klassifikatsioon https://datahelpdesk. worldbank.org/knowledgebase/articles/906519 ÜRO Arenguprogrammi klassifikatsioon http://hdr.undp.org/en/ composite/HDI

Joonis 3. ELi ja NATO liikmed. Allikas: Välisministeerium

NATO ja EL liige

NATO liige

EL liige

10

Eesti arengukoostöö* eesmärk on aidata kaasa üleilm- se vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti poolt teistele riikidele osutatava humanitaarabi** eesmärk on päästa inimelusid ning abistada loodus- või inimtegevusest põhjustatud ka- tastroofides kannatanuid, pöörates eelkõige tähelepa- nu kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele.

* Arengukoostöö (development cooperation) on arengu- riigile antav rahaline või materiaalne abi või oskusteave.

** Humanitaarabi (humanitarian aid) on teisele riigile antav rahaline või materiaalne abi, mille eesmärk on päästa loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelusid, kaitsta inimesi ja vähendada nende kannatusi ning ta- gada inimväärseks eluks hädavajalik; samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks.

Joonis 4. Eesti panus arengukoostöösse ja humanitaarabisse. Allikas: Välisministeerium

Joonis 5. Ametlik arenguabi ELis 2016. Allikas: Statistikaamet OECD ja Eurostati põhjal

15,6 13,2 14,2 17,4 17,9 23,2 28,5 30,6 40,3 38,2 41,3 37,8

0,09 0,09 0,10

0,12 0,11

0,13 0,14

0,15

0,19

0,16 0,16

0,13

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 prognoos

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi, mln € Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi, % RKTst

EL on suurim üleilmne arengukoostöö doonor. ELi liikmesriigid on võtnud eesmärgi saavutada aastaks 2030 ametliku arenguabi osakaal 0,7% RKTst. Alates 2004. aastast ELiga ühinenud riikidel (sh Eestil) on selleks eesmärgiks 0,33% RKTst (vt joonis 5).

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

1,20

R oo

ts i

Lu ks

em bu

rg

T aa

ni

S uu

rb rit

an ni

a

H ol

la nd

S ak

sa m

aa

B el

gi a

Pr an

ts us

m aa

S oo

m e

Iir im

aa

A us

tr ia

Ita al

ia

H is

pa an

ia

Po rt

ug al

K re

ek a

M al

ta

U n

ga ri

Ee st

i

S lo

ve en

ia

Po ol

a

T še

hh i

S lo

va kk

ia

Le ed

u

K üp

ro s

B ul

g aa

ri a

R um

ee ni

a

Lä ti

H or

va at

ia 0,33% RKT

0,7% RKT

11

Eesti arengukoostöö on seni keskendunud prioriteet- setele partnerriikidele, kelleks on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan (vt täpsemalt lisa 4). ELiga assotsiatsioonilepingud sõlminud riikide pu- hul on Eesti pööranud põhitähelepanu selliste refor- mide toetamisele, mille eesmärk on tugevdada nen- de riikide lõimimist ELiga. Valgevene puhul on olnud esmatähtis koostöö kodanikuühendustega, nende tegevuse toetamine ja võimestamine. Eesti arengu- koostöö Afganistanis on keskendunud julgeolekule, haridusele ning naiste ja tüdrukute olukorra paranda- misele. Lisaks idapartnerluse suunale on oluline pöö- rata rohkem tähelepanu arengukoostöö tegevustele Aafrikas, muu hulgas seoses ELi-Aafrika partnerluse tähtsuse suurenemisega.

Humanitaarkriise on maailmas senisest rohkem ja nendega toimetulek rahvusvahelisele kogukonna- le järjest keerulisem. Maailmamajanduse seisund on ebakindel ning kliimamuutuste ja ebavõrdsuse mõjud pingestavad ühiskondi ja pärsivad arengut. Eestil on välja arendatud rahvusvahelistele standarditele vas- tavad hädaolukordadele reageerimise üksused ning vastav kiire käivitusmehhanism.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi rahvusvaheline nähtavus on olnud tagasihoidlik. Eesti ei ole saanud täiel määral kasutada võimalusi teha koostööd teiste doonoritega, osaleda rahvusvahelise poliitika kujun- damises ja reeglistiku arendamises. ELi mestimise ja Taiexi programmides osalemiseks on vaja tõhustada Eesti-sisest koordinatsiooni, suurendada ametkon- dade valmisolekut kaasuda ja võimet konkurssidel tulemuslikult osaleda. Oluline on tugevdada ka orga- nisatsioonide suutlikkust taotleda ELi vahenditest ra- hastust.

Arengukoostöö ja humanitaarabi kujundamiseks ja elluviimiseks vajalikku süsteemi tuleb edasi arendada. Näiteks on vaja välja töötada ja juurutada terviklik mõ- jude hindamise süsteem. Tõhustada on vaja ka tea- vitustegevust, et suurendada ühiskonna teadlikkust arengukoostööst ja humanitaarabist ning selle mõ- just.*

Eesti rahvusvaheline maine ja mõjukus

Väikeriigi turvalisus, mõju ja osalus rahvusvahelises

* 2018. a Eurobaromeetri uuringu kohaselt oli Eesti ELi liikmesriikide seas arengukoostöö ja humanitaarabi teadlikkuse näitajate poolest viimaste hulgas. http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ survey/getsurveydetail/instruments/special/surveyky/2202

koostöös sõltuvad tema tuntusest ja mainest rohkem kui suurtel riikidel. Läbiv element Eesti rahvusvahelise maine tugevdamisel on toetuda meie tugevustele, sh e-riik, digitaalne identiteet ja e-teenused ning küber- turvalisus, kultuurikoostöö ning haridus- ja teadus- koostöö tõhustamine ning rahvusvahelistumine. Kuid vaatamata sellele, et Eesti on neis valdkondades saa- vutanud teatud tuntuse, on veelgi vaja pöörata tähele- panu Eesti tutvustamisele ELis ja kolmandates riikides.

Välispoliitika ja välissuhtluse sidusus

Väikeriigi puhul on esmatähtis koostoimeline ja tõ- hus riigivalitsemine, sh välispoliitika ja välissuhtlemise suurem sidusus ning ühtne rahvusvaheline personali- poliitika. Samal ajal vajab tähelepanu ühiskonna tead- likkus välispoliitikast. Need tegurid on peamised, et tõhusamalt täita välispoliitika eesmärke.

Valdkondade ja välispoliitika eesmärkide elluviimist toetab Eesti rahvusvaheliste organisatsioonide ak- tiivse liikmesuse kaudu. Eesti on 303 rahvusvahelise organisatsiooni liige ning liikmemaksud kokku on 21,6 miljonit eurot aastas, millest 4,37 miljonit on Välismi- nisteeriumi eelarves (2020. a riigieelarve seadus). Vii- maste aastatega on see summa kasvanud umbes 1,9 miljoni võrra (2013. a riigieelarves oli 318 rahvusva- heliste organisatsiooni liikmemaksuks 19,7 mln eurot). Oluline on pidevalt jälgida vajadust osaleda rahvusva- heliste organisatsioonide tegevuses, hinnata liikme- maksude summa suurust ning selle kooskõla saadud tulemustega.

Olukorra analüüsi põhijäreldused

Vajadus kasvatada Eesti panust mitmesugustes koostööformaatides, julgeolekuolukorra pingestu- mine ja rahvusvaheliste suhete muutumine eeldab Eestilt tihedamat koostööd liitlaste ja partneritega rahvusvahelistes organisatsioonides, kahepoolselt ja regionaalsetes formaatides.

Arvestades USA rahvusvahelist kaalu, Eesti ja USA ühiseid väärtusi ja seda, et ilma USA osaluseta ei ole võimalik toime tulla kõige tõsisemate ohtudega Eesti- le ja Euroopale, peab Eesti strateegiline põhieesmärk olema USA aktiivse osaluse kindlustamine Eesti jul- geoleku tagamise kõigis aspektides. Samuti on väga oluline kasvav majanduslik koostöö maailma suurima majanduse ja tehnoloogilise arengu juhtriigiga, mis ühtlasi toetab strateegilise põhieesmärgi saavutamist ning panustamine ühisesse julgeolekusse.

12

Hübriid- ja küberohtude kasvu tõttu peab Eesti nen- dele teemadele senisest enam tähelepanu pöörama, eelkõige jätkama aktiivset võitlust hübriidohtudega, tooma esile vajadust kasvatada ühiskondade vastu- panuvõimet inforünnakutele ning kinnistama Eesti rahvusvahelise eestkõneleja rolli, samuti tugevdama välisteenistuse võimekust käsitleda küberteemasid.

Kasvab vajadus lahendada üleilmseid probleeme (pandeemiad, keskkonna ja kliimaprobleemid, terro- rism, vaesus, majanduslik ebavõrdsus, ebaseaduslik ränne jm). See suurendab vajadust tihedamalt suhel- da Euroopa vahetute naabrite ja kaugemate riikidega ning nõuab suuremat panustamist kriisiennetusse, operatiivsesse koostööse, aga kindlasti ka arengu- koostöösse ja humanitaarabisse.

Ühtsema välispoliitika ja välissuhtluse parema si- dususe eesmärgil on oluline hoida ja suurendada sünergiat ministeeriumide, organisatsioonide pea- korterite ja esinduste vahel, et tagada infovahetus ja vahendite maksimaalne kasutus.

Julgeoleku ja suveräänsuse tagamisel on diplomaa- tial kaalukas roll, seetõttu on kriitiliselt oluline aren- dada välisteenistuse võimekust (välispoliitiliselt kaa- lukates võrgustikes osalemine, Eesti võtmeteemadel eestkõneleja rolli kindlustamine, teatud piirkondade eripära tundmine).

Vaatamata sellele, et Eesti on teatud valdkondades saavutanud hea maine, on veelgi vaja pöörata tä- helepanu Eesti tutvustamisele ELis ja kolmanda- tes riikides, et saavutada julgeoleku ning majanduse eesmärke.

Nende järelduste alusel on arengukavas sõnastatud julgeoleku kindlustamise, rahvusvaheliste suhete sta- biilisuse ning arengukoostöö ja humanitaarabi vald- konna eesmärgid, huvid ja tegevused nende saavu- tamiseks.

Olulisemad poliitikamuuda- tused ja võime tugevdamine: Suurendame kohalolekut maailmapoliitikat mõjutavates ja majanduslikult olulistes riikides ning võimalikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides, et edenda- da Eesti huve. Tugevdame välisesindusi Läänemere regioonis ja tihenda- me riigisisest temaatilist koor- dinatsiooni, et edendada Eesti huve. Kasvatame märgatavalt kü- berjulgeolekuvõimet ning loome küberkompetentsi keskuse, et tagada Eesti rahvusvahelise eest- kõneleja roll. Laiendame arengukoostöö Aafrikasse, eraldame poliitika kujundamise ja haldamise ning humanitaarabis panustame enam ennetusele. Kujundame ja viime ellu uu- tel alustel rahvusvahelise perso- nalipoliitika, et toetada eestlaste edukat kandideerimist strateegi- listele ametikohtadele rahvusva- helistes organisatsioonides. Välispoliitika analüüsi- ja teadmispõhisuse kasvatamiseks loome alused mõjuanalüüsideks, uuringuteks ja stipendiumideks. Pöörame enam tähelepanu teavitustegevustele, et kasvatada teadlikkust välispoliitikast ning tugevdada Eesti kuvandit.

Rahvusvaheliste suhete ja julgeoleku taga- mise eesmärgid 2030: Reeglitel ja rahvusvaheli sel õigusel põhinev maailmakord on tugev. Euro-Atlandi ala julgeole- kukord on kindel ja jagamatu. EL on toimiv, mõjukas ja ühtne ning Eesti selle tuumikus. Kahepoolsed ja regionaalsed suhted tagavad Eesti jaoks sood- sa väliskeskkonna. Eesti on rahvusvaheliselt kübervaldkonna eestkõneleja. Arengukoostöö keskendub Eesti tugevuste edasiandmise- le ning arengukoostöö panus ja mõju on kasvanud (arengu- koostöö osakaal kasvab 0,33%ni RKTst). Eesti riigi maine ja mõjukus on kasvanud. Välispoliitika ja välissuhtlu- se sidusus on suurenenud.

14

Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused

EESMÄRK 1.1: Eesti inimeste ja riigi julgeolek on tagatud ning heaolu kasvab

Eesmärgi poole liikumist jälgime järgmis- te mõõdikutega: Eesti inimeste toetus EL-ile (Euro- baromeeter) Eesti inimeste toetus NATO-le (Kaitseministeerium) Eesti võime luua ELi’s koalitsioone (European Council on Foreign Relations - ECFR)) Positsioon küberjulgeoleku ede- tabelis (National Cyber Security Index edetabelis)

HUVI: Kehtiv reeglitel põhinev rahvusva- heliste suhete süsteem püsib ja tugev- neb

• Eesti toetab igakülgselt reeglitel ja rahvusva- helisel õigusel põhineva maailmakorra säili- mist

- Toetame rahvusvaheliste relvastus- ja ekspor- dikontrolli režiimide toimimist. - Aitame süsteemselt kaasa Eesti esindajate mõjukatele ametikohtadele pürgimisele ÜROs, ELis ja NATOs ning teistes rahvusvahelistes organisatsiooni- des. - Viime koostöös samameelsete riikidega ellu ÜRO Julgeolekunõukogu reformi, et julgeolekunõuko- gu vastaks aktuaalsetele väljakutsetele rahvusvahelis- tes suhetes. - Suurendame panust ÜRO rahuvalve tege- vusse ning tsiviilmissioonidesse koordineeritult ning koostöös kõigi asjaomaste ametkondadega. - Seisame hea rahvusvahelise õiguse järjekind- la kohaldamise eest, sh küberruumis. - Arendame Välisministeeriumi rahvusvahelise õiguse eksperditeadmisi aktuaalsetes valdkondades.

• Rahvusvahelise õiguse rikkumine toob rikkuja- le kaasa tagajärjed

- Juhime rahvusvahelise õiguse rikkumistele järjekindlalt tähelepanu, omistades neid konkreetse- tele toimepanijatele. - Toetame rahvusvahelist sanktsioonipoliitikat, kasvatame Välisministeeriumi ja teiste asjakohaste asutuste eksperditeadmisi. - Toetame rahvusvaheliste kriminaalkohtute te- gevust, et võidelda karistamatusega. - Saavutame Eesti kohtuniku valimise Rahvus- vahelise Kriminaalkohtu kohtunikuks. - Toetame poliitiliselt ja materiaalselt agressioo- ni ohvriks langenud riike.

• Põhiõigused ja vabadused on kaitstud

- Seisame demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järjekindla rakendamise eest. - Toetame inimõigusi väärtustava õigusruu- mi loomist ja tugevdamist maailmas, sh inimõiguste kaitsmist infoühiskonnas, tehisintellekti kasutamisel, piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel ja väljendus- vabaduse kaitsel ning konfliktiolukordades. - Kaitseme ja tugevdame Euroo¬pa ja ÜRO inimõiguste konventsioonisüsteemi. - Toetame ja panustame tugevasse ELi inimõi- guste poliitikasse maailmasEdendame naiste ja laste õigusi, naiste võimestamist ja võrdõiguslikkuse põhi- mõtteid ning toetame võitlust naistevastase vägivalla- ga. - Toetame võrdse kohtlemise ja võrdsete või- maluste tagamist. - Oleme aktiivsed Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Kohtus, ÜROs ja teistes rahvusvahelis- tes organisatsioonides ja kehamites. - Suurendame koostööd teadus- ja haridusasu- tuste, mõttekodade, vabaühenduste ja teiste partneri- tega. - Toetame kodanikuühiskonna tugevdamist, vabaühenduste kaasamist demokraatia edendamis- se. - Panustame infoühiskonna inimõiguste kaitse ja muude põhimõtete väljatöötamisse. - Kaitseme arvamus- ja sõnavabadust ning meediavabadust, sh virtuaalmaailmas. - Seisame usu- ja veendumusvabaduse ning usuliste vähemuste kaitse eest maailmas. - Seisame põlisrahvaste (sh soome-ugri sugu- lusrahvaste) õiguste eest ning toetame maailma kul- tuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilimist ja aren- gut.

HUVI: Kindel Euro-Atlandi ala julgeoleku- kord

• NATO-l on poliitiline ja sõjaline valmisolek ning

15

võime tagada liitlaste julgeolek

- Panustame NATO kõigi kolme tuumikülesan- de täitmisse: kollektiivkaitsesse, kriisiohjesse ja koos- töisesse julgeolekusse, hoides nende vahel sobivat tasakaalu. - Taotleme NATO heidutus- ja kaitsevõime tu- gevdamist, tagades toimivad plaanid, regulaarsed õp- pused ning liitlaste sõjalise kohaloleku järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse. Selleks osaleme kollektiivkaitse arendamisel, missioonidel ja operatsioonidel. - Lähetame rohkem töötajaid NATO rahvusva- helisse sekretariaati ja eksperte oivakeskustesse. - Toetame NATO partnerlussuhete arendamist, sh usaldusfondidesse raha eraldamise kaudu.

• ELi ja NATO võimalikult suur sisemine ühtsus, omavaheline solidaarsus ning koostöö, tugev Atlandi-ülene side säilib

- Tugevdame kahepoolseid partnerlussuhteid kõigi ELi ja NATO liikmesriikidega ELi ja NATO suure- ma ühtsuse ja sidususe tagamiseks. - Toetame ELi kaitsekoostöö arendamist, mis täiendab NATO kollektiivkaitset, osaleme aktiivselt meie julgeolekut ja võimearendust edendavates ala- lise struktuureeritud kaitsekoostöö projektides. Priori- teediks on parandada sõjalist mobiilsust. - Toetame tsiviilvalmisoleku ja hübriidohtudega toimetuleku võime arendamist ELis ja NATO-s ning ELi ja NATO koostöö tihendamist hübriidohtudevasta- ses võitluses. - Tugevdame Eesti julgeolekualaste seisukoh- tade tutvustamist NATO-s ja ELis ning neile toetuse saamist liikmesriikide pealinnades. - Panustame ELi-NATO koostöö tugevdamis- se, toetades ELi-NATO kontaktide tihendamist, ühi- se olukorrateadlikkuse suurendamist, koordineeritud võimearenduse alast tegevust ning strateegilise kom- munikatsiooni võime parandamist. - Tegutseme selle nimel, et jõuda ELi-NATO ühisõppuste läbiviimiseni.

• Euro-Atlandi ühtne väärtusruum laieneb

- Edendame ELi ja NATO koostööd samu väär- tusi järgivate kolmandate riikidega. - Toetame praktilist koostööd NATO avatud uste poliitika elluviimiseks. - Toetame samu väärtusi jagavate ja liikmesus- tingimustele vastavate Euroopa riikide ühinemist ELi- ga. - Toetame ELi ja NATO väärtustega kooskõla saavutamiseks vajalike reformide elluviimist ühineda soovivates riikides.

- Edendame ELi naabruspoliitikat, toetame ELi idapartnerite suurenevat poliitilist assotsiatsioo- ni ja majanduslikku integratsiooni, sh neile Euroopa perspektiivi andmist, ning panustame lõunanaabruse suunal ELi ühiste eesmärkide saavutamisse, eelkõige arengukoostöö kaudu. - Osaleme ELi tsiviilmissioonide ettevalmista- mises, korraldamises ning mehitamises. - Pöörame eritähelepanu strateegilisele kom- munikatsioonile ning digitaalsete lahenduste ja e-riigi arendamisele laienemispoliitika ja naabruspoliitika rii- kides, kus on selle vastu huvi.

• Euroopa koostöise julgeoleku struktuurid tu- gevnevad

- Tegutseme aktiivselt ja nähtavalt Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), et tu- gevdada regionaalset julgeolekut ning kaitsta inimõi- gusi ja põhivabadusi. - Tegutseme OSCEs relvastuskontrolli- ja jul- geolekuküsimustes seisukohtade koordineerimisel NATO liitlastega, arvestades kollektiivkaitse vajadusi. - Panustame OSCE missioonide ja institutsioo- nide töösse, osaledes ka valimis- ja vaatlusmissiooni- del. - Osaleme aktiivselt NATO partnerlussuhete kujundamisel, keskendudes meie regiooni vahetult mõjutavale koostööle, milleks on NATO suhted Soo- me, Rootsi, Ukraina ja Gruusiaga ning dialoog Vene- maaga. - Jätkame koostööd ning partnerlust riikidega, kus osaleme tsiviil- või sõjalistel missioonidel.

HUVI: Toimiv, mõjukas ja ühtne EL

Tegevused kavandatakse ja viiakse ellu koostöös

ministeeriumide ja Riigikantselei ELi sekretariaadi-

ga. Tegevused võivad täieneda tulenevalt ELi po-

liitika prioriteetidest ja valdkondlikest arengukava-

dest.

- Osaleme tugeva ELi tuleviku kujundamisel, lähtudes selgelt määratletud rahvuslikest huvidest. Eelistame ELi arendamist aluslepingute raames, kaa- sates sellesse võimalikult suurt osa liikmesriike. - Osaleme euroala tuleviku aruteludes, pidades silmas eesmärki tagada euroala stabiilsus ja usaldus- väärsus ning võime lahendada kriise rahaliidu sees. - Toetame ELi ühtse siseturu arengut ja tõhu- sat toimimist, soodustades innovatsiooni, digitaalse- te lahenduste kasutuselevõttu ning andmete vaba liikumist, panustades kaupade ja teenuste turu ning kapitalituru arengusse, tagades isikute vaba liikumi- se ja seda toetava sisejulgeolekupoliitika arengu ning

16

kindlustades siseturu jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu. - Seisame Schengeni ala toimimise eest. - Suurendame energiajulgeolekut ja mitme- kesistame energiaallikaid, selleks sünkroniseerime elektrivõrgu ELi elektrisüsteemiga ja arendame ener- giakandjate taristut. - Parandame transpordiühendusi teiste Euroo- pa riikide ja muude maailma regioonidega. - Tugevdame ELi ühtset toimimist ja mõjukuse kasvu rahvusvahelistes suhetes, selleks aitame kujun- dada ja ellu viia ELi ühist välis-, kaitse-, julgeoleku-, kaubandus- ja keskkonnapoliitikat ja koordineeritud arengukoostööpoliitikat ning humanitaarabi andmist, samuti toetame Euroopa välisteenistuse tugevdamist. - Koostöös lähiriikidega keskendume ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika edendamisel idapartnerlu- sele ja suhetele Venemaaga. Panustame solidaarselt lõunapartnerlusse. - Edendame ELi sõjalises ja mittesõjalises vald- konnas tehtavat koostööd. - Panustame võimalikult ühtse ohupildi kujun- damisse, selleks tugevdame ELi koordineerivate asu- tuste tööd. - Seisame selle eest, et tugevneks kriiside en- netus ning operatiivne ja tõhus koostöö ELis kriisiolu- korras - Tagame eespool nimetatud eesmärkide saa- vutamiseks ministeeriumide, Riigikantselei ELi sek- retariaadi, Välisministeeriumi, sh alalise esinduse ELi juures ja muude saatkondade sidustatud koostöö.

HUVI: Kahepoolsed ja regionaalsed suh- ted tagavad Eesti jaoks soodsa väliskesk- konna

• Kahepoolsed liitlas- ja partnerlussuhted tu- gevnevad

- Suurendame kohalolekut, sh kahepoolsete vi- siitide ja otsekontaktide kaudu, maailmapoliitikat mõ- jutavates ja majanduslikult olulistes riikides ning või- malikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides. - Tihendame koostööd riikidega, kes panusta- vad aktiivselt meie regiooni julgeoleku ja stabiilsuse tagamisse ning NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tu- gevdamisse. - Arendame kõikehõlmavat ja süvendatud koostööd Ameerika Ühendriikidega, prioriteetselt jul- geoleku (sõjaline ja küberkoostöö) ja majandus¬koos- töö vallas. - Toetame võimalikult tihedat välis- ja julge- olekupoliitilist, samuti sisejulgeolekualast koostööd Ühendkuningriigiga tulevikus, seda nii kahepoolselt

kui ka ELi ja Ühendkuningriigi vahel. - Koostöö ja Eesti huvide täpsustamiseks koos- tame strateegiliselt oluliste riikide ja regioonide (sh regionaalsetes koostöövõrgustikes osalemise) kohta strateegiad. - Seisame selle eest, et tugevad kahepoolsed suhted tagaks kriiside ennetuse ning operatiivse ja tõ- husa koostöö kriisiolukorras.

• Regionaalne koostöö on tihedam ja mõjukam

- Jätkame tihedat koostööd Läänemere piir- konnas, tugevdades ühtlasi koostööd Balti riikidega piirkondlike taristu- ja energiaprojektide ning keskkon- naprojektide arendamiseks. - Osaleme aktiivselt Kolme mere algatuse koostöös. Eesmärgiga panustada Euroopa Liidu põ- hi-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühenduste arendamisesse, ning seeläbi Kolme mere riikide ma- jandusliku konkurentsivõime, Euroopa Liidu ühtsuse ja julgeoleku suurendamisesse ning transatlantiliste suhete edendamisesse. - Osaleme aktiivselt Põhja-Balti ja Lääneme- re regionaalsetes koostööformaatides Eestile olulis- tes valdkondades (julgeolek, energeetika, keskkond, haridus- ja teaduskoostöö, majandus ning taristu, sh e-teenused ja andmevahetus, kutsume riike liituma X-tee tuumtehnoloogia ühise arendusega). - Tugevdame välisesindusi Läänemere regioo- nis, tihendame riigisisest temaatilist koordinatsiooni ning kasvatame regionaalse koostöö võimet. - Seisame selle eest, et hästi toimiv regionaalne koostöö tagaks kriiside ennetuse ning operatiivse ja tõhusa koostöö kriisiolukorras.

• Riskid kahepoolsetes suhetes on maandatud

- Mõjutame koostöös liitlastega Venemaad loo- buma agressioonist teiste riikide suhtes ja austama riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. - Osaleme aktiivselt NATO ja ELi Venemaa po- liitika ja koostööformaatide kujundamises tegevuste kaudu, mis tugevdavad reeglitel põhinevat rahvusva- helist korda. - Töötame selle nimel, et suhted teiste riikidega rajaneksid selgetel lepingulistel alustel, pidades silmas õigusliku järjepidevuse põhimõtet. - Edendame Venemaaga heanaaberlikke ja vastastikku kasulikke suhteid, sh keskkonna- ja trans- pordivaldkonnas. Arendame inimestevahelisi kontak- te, eelkõige piiriülest koostööd turismi-, kultuuri-, hari- dus- ja teaduskoostöö ning keskkonnavaldkonnas. - Tugevdame Venemaa-alast kompetentsi.

• Suhetes maailma teiste piirkondlike jõukes-

17

kustega on Eesti huvid kaitstud

- Otsime uusi võimalusi suhtlemiseks, koos- tööks ja kohalolekuks piirkondlike jõukeskustega, jää- des kindlaks oma väärtustele. - Edendame vastastikustest huvidest lähtuvalt majandus-, kaubandus- ja logistikakoostööd. - Edendame samameelsete riikidega majan- duskoostöö kõrval ühistegevust infotehnoloogia, kü- berjulgeoleku, biotehnoloogia ning kõrg- ja kutsehari- duse, teaduse ja kultuuri alal.

HUVI: Eesti on küberjulgeoleku eestkõ- neleja rahvusvahelisel tasandil

- Tugevdame küberdiplomaatia ja küberjulge- oleku valdkonna rahvusvahelise õiguse analüüsi või- met. - Arendame ja tugevdame küberjulgeolekual- gatusi ELis, NATOs, ÜROs, OSCEs ja teistes rahvusva- helistes organisatsioonides. - Toetame ja võimendame Eesti rahvusvahelis- te küberalgatuste elluviimist. - Arendame rahvusvahelist kahepoolset küber- koostööd, järgides välis-, julgeoleku-, kaitse- ja majan- duspoliitilisi prioriteete. - Osaleme aktiivselt koos samameelsete riikide- ga küberruumi stabiilsuse ja riikide vastutustundliku käitumise tugevdamisel ning vastutustundetu tege- vuse heidutamisel. - Osaleme aktiivselt aruteludes rahvusvahelise õiguse kohaldumisest uutele tehnoloogiatele ning tu- gevdame koostöös ülikoolide ja teiste asutustega rah- vusvahelise õiguse kompetentsi ning selle jätkusuut- likku arengut kübervaldkonnas. - Edendame partnerriikide jätkusuutlikku kü- bervõimet ja toetame ELi küberarengukoostöö võr- gustiku loomist. - Tagame diplomaatidele süstemaatilise kooli- tuse, et suuta kaasa rääkida kiiresti arenevates küber- julgeoleku- ja uute tehnoloogiate küsimustes. - Loome ametkondadevahelise kübereksperti- de rotatsioonisüsteemi rahvusvahelistesse organisat- sioonidesse ja võtmesaatkondadesse lähetamiseks.

EESMÄRK 1.2: Eesti panus üleilmsesse julgeolekusse, heaolusse ja kestlikku aren- gusse on kasvanud. Arengu- koostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on laienenud

Eesmärgi suunas liikumist jälgime: Elanike toetus arengukoostööle ja humanitaarabi andmisele (Eurobaro- meeter)

HUVI: Eesti arengukoostöö kavandamine ja elluviimine keskendub eelisvaldkonda- dele, kus Eesti on ise tulemuslikult tegut- senud.*

- Keskendume demokraatia ja õigusriigi aren- gule ning seeläbi aitame kaasa hea valitsemistava juu- rutamisele, kodanikuühiskonna ning inimõiguste, rahu ja stabiilsuse tagamisele. - Edendame ka teisi tegevusi vastavalt sihtriigi vajadustele. - Julgustame sihtriike rakendama laialdasemalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-riigi la- hendusi läbivalt eri valdkondades.

HUVI: Eesti arengukoostöö keskendub prioriteetsetele sihtriikidele ning arvestab välispoliitilisi arengusuundi uute partneri- te määramisel**.

- Tegutseme riigipõhiste strateegiadokumen- tide alusel idapartnerlusriikidele suunatud tegevuste järjepidevuse tagamiseks ja edasiarendamiseks. Need viiakse kooskõlla käesolevast arengukavast lähtuva tegevusprogrammi nelja-aastase tsükliga. - Käsitleme Aafrika-tegevust terviklikult, arves- tades välispoliitilisi arengusuundi ning Euroopa ja Aaf- rika partnerluse edendamist. - Jätkame Eesti välispoliitilistest eesmärkidest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt paind- likku reageerimist ka teiste arenguriikide, eelkõige vähim arenenud ja konfliktijärgsete riikide, arenevate saareriikide ja merepiirita arenevate riikide vajaduste- le.

HUVI: Tihendame koostööd teiste doo- noritega

- Kasutame aktiivsemalt ELi rahastusvahendite,

* Arengukoostöö tegevustes lähtub Eesti OECD arenguabi komitee (DAC) väljatöötatud ametliku arenguabi kriteeriumidest.

** Arengu- ja humanitaarabi saab anda vaid OECD arengu- abi komitee poolt abikõlblikuks tunnistatud riikidele.

18

kust taotleda ELi vahenditest rahastust.

HUVI: Eesti arengukoostöö poliitika kujundamise, rakendamise haldamise ja elluviimise süsteem toimib eesmärgi- päraselt ja kulutõhusalt, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat

- Eraldame arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamise ning rakendamise haldamise, loome arengukoostöö agentuuri. - Suurendame arengukoostöö sidusust muude poliitikavaldkondadega.

EESMÄRK 1.3: Eesti riigi maine ja mõjukus kasvab

Eesmärgi suunas liikumist jälgime: Riigi rahvusvaheline seotus (KOF globaalse sidususe indeks)

HUVI: Välispoliitika elluviimisel peetakse läbivalt silmas, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks. Eesti tuntuse suurendamiseks kasutatakse väljatöötatud sõnumeid ning Eesti maine kontseptsiooni (ei alga- tata uut ja eraldiseisvat mainekava), mille keskmes on tark inimene, e-riik ja puhas loodus.

- Toetame välispoliitika kujundamisel uuendus- meelse riigi kuvandit. - Toetame igakülgselt Eesti kui uuendusmeelse digiriigi mainet (kooskõlas Eesti e-maine kavaga). - Toetame Eesti kui konkurentsivõimelise ette- võtluskeskkonnaga ning mitmekesise ja tugeva ma- jandusega riigi mainet. - Toetame Eesti rikkaliku vaimse ja füüsilise kul- tuuripärandiga riigi mainet ning kultuurivahetuse ja kultuuridiplomaatiaga välispoliitika eesmärkide saa- vutamist. - Soodustame hariduse ja teaduse rahvusvahe- listumist Eesti maine kujundamisel. - Aitame arendada ja tutvustada Eesti elu- ja töökeskkonda konkurentsivõimelisena. - Toetame Eesti kui puhta looduskeskkonna ja kvaliteetse ning ohutu toiduga riigi mainet. Teeme selle nimel rahvusvahelist koostööd elurikkuse säilita- mise ja kahjulike kliimamuutustega võitlemise vallas. - Toetame Eesti rahvusvahelisel tasemel tule-

sh mestimise ja Taiexi programmide võimalusi. - Tihendame kahepoolset koostööd teiste rah- vusvaheliste doonoritega.

HUVI: Kujundame ELi arengukoostöö ja humanitaarabi poliitikat - Osaleme aktiivselt arengukoostöö ja huma- nitaarabi aruteludel ning poliitikadokumentide koos- tamisel, keskendume eelkõige järgmistele valdkon- dadele: abi tõhusus, poliitikavaldkondade sidusus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), humani- taarabi parem sidustamine nii elanikkonnakaitse- kui ka arengukoostööpoliitikaga, sooline võrdõiguslikkus, ränne.

HUVI: Lähtume humanitaarabi andmisel inimlikkuse, erapooletuse, sõltumatuse ja neutraalsuse põhimõttest (täpsemalt lisas 4), suurendame ennetuse osakaalu ning hoiame alal abistamisvõime.

- Pöörame tähelepanu teravatele ja pikaajalis- tele kriisidele. Abistamisotsuse teeme iga kriisi korral eraldi, võttes arvesse kohapealseid vajadusi, konk- reetset abipalvet ning valmisolekut soovitud abi pak- kuda. - Tugevdame võimet humanitaarkriisidele rea- geerida. Peame oluliseks edendada militaar- ja tsiviil- institutsioonide rahvusvahelist koostööd ja koordinat- siooni, mis võimaldab tõhusalt ühendada päästetöö, hädaabi, esmase taastamistöö ja arengukoostöö ning toetada sihtriigi jätkusuutlikku arengut. - Aitame välja töötada uuenduslikke lahendusi humanitaarabi andmisel, keskendudes kolmele põ- hisuunale: loodus- või inimtegevustest põhjustatud katastroofides kannatanute päästmine ja abistamine; esmane taastamistöö ja ülesehitus; katastroofide en- netamine ja nendeks valmisoleku suurendamine.

HUVI: Ühiskonna suhtumine arengu- koostöösse ja kestliku arengu eesmär- kide saavutamisele kaasaaitamisse on toetav

- Tõhustame kahepoolset arengukoostööd ja humanitaarabi ning üleilmseid arenguprobleeme kä- sitlevat teavitustegevust, et suurendada ühiskonna teadlikkust arengukoostöö ja humanitaarabi olulisu- sest. - Jätkame maailmahariduse edendamise toe- tamist. - Aitame tugevdada organisatsioonide suutlik-

19

muslikku ja väärikat esindatust ning rahvusvahelist koostööd sporditerviklikkuse tagamisel. - Tõkestame Eesti mainet kahjustavaid katseid ja lükkame ümber valeinformatsiooni diplomaatiliste kanalite kaudu.

EESMÄRK 1.4: Välispoliitika ja välissuhtlemine on sidusam ning teadlikkus välispoliitikast on kasvanud

Eesmärgi suunas liikumist jälgime järg- miste mõõdikutega: Elanikkonna teadlikkus välispoliiti- kast (Välisministeerium)

HUVI: Välispoliitika ja välissuhtluse suu- rem sidusus

- Välisministeerium hoiab ja suurendab süner- giat ministeeriumide, organisatsioonide peakorterite ning välisesinduste võrgustiku vahel, et tagada info- vahetus ja Eesti ressursside maksimaalne kasutamine meie huvide kaitseks ja seisukohtade selgitamiseks. o Eesti eesmärkide saavutamine eri valdkondades toimub Välisministeeriumi ja teiste mi- nisteeriumide, Riigikantselei, alaliste esinduste ning kahepoolsete saatkondade koostöös. o Ametkondade sünergia parima kasu- tamise eelduseks on toimiv infovahetus, sh sõlmitud ametkondlikke lepinguid ja vastastikuse mõistmise memorandumeid käsitleva info vahetus. o Eesmärkide paremaks elluviimiseks tugevdame igapäevast koostööd ja infovahetust ELi ja NATO liikmesriikides asuvate alaliste esinduste ja ka- hepoolsete saatkondade ning Välisministeeriumi va- hel, samuti teeme koostööd teiste ministeeriumidega. o Suurendame välispoliitika ja muude poliitikavaldkondade sidusust. o Soodustame igakülgselt asutusteva- helist rotatsiooni.

HUVI: Eestil on laiapõhjaline ja pikaaja- line personalipoliitika rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes (eriti EL, NATO, ÜRO)

- Koostame ja viime ellu ametkonnaülese rah- vusvahelise personalipoliitika tegevuskava, määrame kindlaks Eesti jaoks olulised ametikohad. - Lähetame ajutiselt töötajaid ELi, NATO ja ÜRO

institutsioonidesse ning teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Eesti jaoks esmatähtsates vald- kondades. - Toetame eestlaste, sh tippjuhtide kandideeri- mist rahvusvahelistes organisatsioonides Eestile huvi- pakkuvatele ametikohtadele. - Hoiame sidet rahvusvahelistes institutsiooni- des töötavate eestlastega (nt regulaarsed sidustusü- ritused), soodustame nende tagasipöördumist. - Pakume rahvusvahelistesse organisatsiooni- desse kandideerijatele koolitus- ja ettevalmistustee- nust.

HUVI: Eesti inimesed on teadlikumad välispoliitikast ja julgeolekust.

Sest ühiskonna sidusust ja lõimitust, seeläbi ka selle kerksust ning riskikindlust, saab tugevdada ühiskonna usaldusväärse ja koordineeritud teavitamisega. - Parandame Eesti avalikkuse teadlikkust välis- poliitikast ja julgeolekust tervikliku kommunikatsiooni- kava alusel läbiviidavate teavitus- ja kommunikatsioo- nitegevustega.

HUVI: Rahvusvaheliste organisatsiooni- de liikmesus peab tõhusalt ning parimal moel toetama valdkondlike ja välispoliiti- liste eesmärkide saavutamist

- Riigiasutused hindavad pidevalt vajadust osa- leda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning sel- lega kaasnevaid liikmemakse, liikmemaksu suurus ja osalemisest tulenev reaalne kasu valdkonnapoliitikale või välispoliitikale peavad olema tasakaalus.

20

ne on osutunud keeruliseks. Samuti on probleemiks takistused e-kaubandust käsitlevate reeglite välja- töötamisel ja andmete vaba liikumise tagamisel, üha keerulisem on leida kaubanduslepingutes tasakaalu kaubanduse ja sellega seotud muude teemade (kesk- kond, sotsiaalküsimused) vahel.

Uute kokkulepete kõrval on oluline, et riigid täidaksid olemasolevaid lepinguid. Rikkumised, sätete erinev tõlgendamine, üha suurenev protektsionism, vastu- käivad ja täiendavad riigisisesed regulatsioonid takis- tavad majandustegevust eksporditurgudel.

Maailmamajandust mõjutab endiselt Hiina majandu- se kasv. Iseloomulik on uute turgude (sh Aasia ja Aaf- rika riigid) kaalukuse suurenemine nii ülemaailmselt kui ka Eesti jaoks (joonised 6 ja 7). Uutel turgudel on potentsiaali Eesti IT-lahendusi pakkuvate ja muude et- tevõtete toodete ja teenuste müügiks.

Olukorra analüüs

Aktiivsed välismajandussuhted toetavad avatud

majanduskeskkonda, mis on Eestile kui väikse sise-

turuga riigile seni toonud majandusliku edukuse ja

inimeste heaolu kasvu.

Maailma reeglipõhine kaubanduskord rajaneb Maail- ma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutel. Ees- ti ettevõtjatele on välisturgudel abi ka kahepoolsetest lepingutest (sh EL) ja OECDs kokku lepitud reeglitest. Üha enam seavad maailmakaubanduses olulised riigid kahtluse alla WTO lepingute põhimõtteid ja rakenda- takse protektsionistlikke meetmeid, millel on maailma majandusele selge negatiivne mõju (Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul -0,5% globaalsest SKPst aas- taks 2020). Rahvusvahelised lepingud ja WTO pole suutnud seda tendentsi tõkestada ning WTO reegli- põhise kaubandussüsteemi toimimisvõime hoidmi-

STRATEEGILINE SUUND 2: VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA TUGEVDAMINE

2016 2050

Hiina 18% US

16%

12% 9%

15%

20%

EU27 15% India

7%

Joonis 6. Majanduse jõujooned maailmas on muutumas. EL ja USA kaotavad positsiooni Hiinale ja Indiale. Osakaal maailma SK- Pst 2016 ja 2050. Allikas: IMF 2016; PWC analysis for projections to 2050

21

0,06%

0,07%

0,08%

0,09%

0,10%

0,11%

0,12%

0,13%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti ekspordi osakaal maailma koguekspordis, %

Joonis 7. Eesti kaupade eksport uutele turgudele. Allikas: Statisti- kaamet

Joonis 8. Eesti ekspordi osakaal maailma koguekspordis. Allikas: Maailmapank

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Kaupade eksport uutel turgudel, mln eur

turgudel tekkinud sügav ebakindlus, siis peab riik et- tevõtjatele välisturgude avamisel ja seal tegutsemisel rohkem toeks olema. Samal ajal võib nt tarneahelate ümberkujunemise käigus avaneda Eesti ettevõtetele ka uusi võimalusi.

Maailma suurima majandusega riigid on endiselt tu- gevad, vaatamata majanduse kasvutempo langusele. EL on viimase kuue aasta jooksul suutnud säilitada oma osakaalu rahvusvahelises kaubanduses.

Eesti eksport on viimastel aastatel mõnevõrra kasva- nud ning Eesti päritolu toodete ja teenuste osatähtsus maailma koguekspordis on püsinud stabiilne (joonis 8). Kuid jälgime tähelepanelikult COVID-19 pandee- mia (2020) järelmõjusid – kuna kriisi mõjul on välis-

22

Joonis 9. Kaupade ja teenuste osakaal Eesti ekspordis (%). Allikas: Eesti Pank, Statistikaamet

vastu koos võimega eksportida üha kõrgema lisand- väärtusega tooteid nõuab aga välisteenistuselt ja EASi välisesindajatelt valmidust pakkuda uusi tugiteenu- seid. Praegune majandusdiplomaatide ja EASi väli- sesindajate võrgustik ei vasta selles osas ettevõtjate ootustele ega Eesti vajadustele, eriti uutele turgudele sisenemisel. Järjest enam pakuvad Eesti ettevõtetele (eriti IT-sektorile, põllumajandussaaduste tarnijaile ja toiduettevõtetele) huvi kaugemad turud (nt Aafrika ja Kagu-Aasia) ning neile pääsemiseks on sageli vaja va- litsuse poolt lähetatud diplomaadi toetust.

nistuse väljastamisega e-residentidele märgatavalt kasvanud konsulaartoimingute maht ning välisesin- duste võrgu suurus seab piiranguid e-residentsuse võimaluste kasutamisele (joonised 15 ja 16).

Majandusarengu oluline eeldus on välisinvesteerin- gud. Täheldatav on üleilmne konkurents ettevõtete ja välisinvesteeringute sihtriikide vahel ning kuigi otsein- vesteeringute maht Eestisse on aasta-aastalt kasva- nud, on see (aastail 2015–2017) tulnud reinvesteeri- tud ehk jaotamata kasumi arvelt, uudsete (greenfield) investeeringute maht on languses ning kahanenud Baltimaade väikseimaks. 2017. aastal tehti Eestis 13 uudset investeeringut kogumahuga 188 miljonit eu- rot, mis oli viimase 15 aasta madalaim tase*. Sealjuures

* World investment report

Peamised ekspordipartnerid on Eesti naaberriigid ja suuremate turgudega riigid, nagu Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Üha olulisem on toetada suu- rema lisandväärtusega kaupade ja teenuste eksporti- mist. Ettevõtja jaoks on Eesti välisesindused enamasti esmaseks kontaktiks, kui on vaja lahendada tõsise- mat ettevõtlusega seotud probleemi välisriigis. Meie välisesinduste, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) välisesindajate ja aukonsulite võimekust – asu- kohariigi turu ja tavade ning laiema poliitilise tausta tundmist – kasutavad ettevõtjad edukalt uutele tur- gudele sisenemisel. Kasvav huvi uute välisturgude

Teenuste osakaal ekspordis ja digiteenuste levik suu- reneb, seepärast on vaja kujundada nendes valdkon- dades EList laiem rahvusvaheline õigusraamistik ning tagada andmete vaba liikumine. Juba praegu moo- dustab teenuste eksport ühe kolmandiku kogueks- pordist ja kaupadega seotud teenuste hulk kasvab pidevalt.

Eesti e-riigi (sh turvaliste isikut tõendavate dokumenti- de ja identiteedihaldussüsteemi) ning digitaalsete tee- nuste vastu on huvi kogu maailmas, mistõttu on peale aktiivse osalemise üleilmse õiguskeskkonna kujun- damises oluline ka diplomaatide toetus Eesti võtme- teemade tutvustamisel ning rahvusvahelise koostöö arendamisel. Riigi pakutavate e-teenuste avamine vä- lismaistele ettevõtjatele eeskätt e-residentsuse kaudu on edendanud Eesti e-riigi kuvandit ja majanduskasvu (sh investeeringuid). Samal ajal on digitaalse isikutun-

0%

10%

20%

30 %

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Kaupade ja teenuste osakaal ekspordis

kaupade osakaal teenuste osakaal

23

tähelepanu investeeringutega seotud julgeolekuoh- tudele ja koostööle teiste riikidega, et investeeringud oleksid võimalikult läbipaistvad.

metsanduse- ja puidutööstuse valdkondades**. Rah- vusvahelisel tööturul konkurentsis püsimiseks peab Eesti end samuti tutvustama atraktiivse elamis- ja töötamiskohana.*** Tööjõupakkumise suurendamiseks on muude meetmete kõrval oluline toetada eestlaste sujuvat tagasipöördumist välismaalt ning kaasata pi- kaajalisi töötuid tööhõivesse.

** Kutsekoda, 2018

*** Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated, Aren- guseire Keskus 2018. https://www.riigikogu.ee

on peamine keskenduda kõrgemat lisandväärtust loo- vate uute välisinvesteeringute soodustamisele. Paljud arenenud majandusega riigid pööravad üha suuremat

Konkurentsivõimeline majanduskeskkond eeldab nüüdisaegset taristut. Eesti majandust võivad mõjuta- da muutused globaalsetel energiaturgudel ning ELi ja Venemaa vaheline energiatarnete sõltuvus. Lisaks on Eesti (otse)lennu- ja teised transpordiühendused muu Euroopaga endiselt ebapiisavad. Transpordivaldkon- nas on tähelepanu all Rail Balticu projekt ja Peterburi rongiliini arendamine, laevandussektori konkurentsi- võime tugevdamine ning energeetikavaldkonnas Bal- tic Connector projekt.

Eesti on olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning vajadus töökäte järele aina suureneb. Tööjõu- puudus toob omakorda kaasa surve palgakasvuks, mis aga pole kooskõlas tootlikkuse kasvuga ja mis omakorda seab ohtu ettevõtete konkurentsivõime ning majanduskasvu*. Seetõttu on eriti oluline mõel- da, kuidas tagada piisav töökäte arv majandusvald- kondades, mis on kõrgema tootlikkuse potentsiaali- ga. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosimissüsteem OSKA, mis analüüsib Eesti tööjõu- ja oskuste vajadust tegevus- ja ametialati, ennustab tööjõu vajaduse suu- renemist ennekõike IKT, tervishoiu- ja sotsiaaltöö ning

* Riigikontroll 2014; Majandus- ja Kommunikatsioonimi- nisteerium, 2017; Eesti Pank, 2019

Joonis 10. Otseinvesteeringute maht Eestisse (mln eur). Allikas: Eesti Pank

0,0

5 000,0

10 000,0

15 000,0

20 000,0

25 000,0

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Otseinvesteeringud Eestisse kasvavad, mln eur

24

Olukorra analüüs põhijäreldused

Kasvab vajadus ettevõtteid välisturgudel toetada, et tagada ekspordi jätkusuutlik areng ja lisandväärtu- se kasv, millele aitab kaasa ettevõtete suurenev huvi uute välisturgude vastu. Eriti oluline on see muutunud globaalses keskkonnas, kus paljude ekspordiga seo- tud probleemide kõrval avanevad ka uued võimalu- sed (sh võimalikud muutused tarneahelates).

Konkurentsivõime tagamiseks on oluline arendada vajalikku taristut, mh kaasa aidata kvaliteetsete len- nuühenduste loomisele ja sellega seotud lisandväär- tuse kasvule.

Koos üleilmse konkurentsi, vabakaubanduspõhi- mõtete ja kehtivate rahvusvaheliste kaubandus- reeglite küsimuse alla seadmisega on tekkinud vajadus reageerida muutustele ennetavalt ja tõhu- salt. Selleks on vaja arendada majandusdiplomaatia võimekust välisteenistuses ja teistes välismajandust edendavates ametkondades.

Pidevat tähelepanu vajab õige tasakaalu leidmine majandus- ja julgeolekuhuvide vahel.

Eesti on olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning vajadus töökäte järele aina suureneb. Tuleb leida lahendus, et kvalifitseeritud tööjõu nappus ei pidur- daks Eesti konkurentsivõimet ja arengut, säilitades alalhoidliku rändepoliitika põhimõtted.

Nende järelduste alusel on sõnastatud arengukava välismajanduse eesmärgid, huvid ja tegevused nende saavutamiseks.

Viime ettevõtjatele mõeldud teenused uuenduslikele aluste- le ning e-kanalitesse („Ekspordi targalt“ ja turuanalüüs), et teenus oleks lihtsamini kättesaadav ja toetaks igakülgselt ekspordi kasvu. Tagame ettevõtetele eksporditurgudel ja uute- le turgudele sisenemisel ma- jandusdiplomaatide ning di- gidiplomaatide toe 30 (koos EASiga) Eesti peamise ekspordi- partneri juures ning olulistel uu- tel turgudel. Tagatud on kooskõla Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi äridiplomaatia ja EASi välisesinduste strateegiaga. Kaasame aukonsuleid ja võõrsil elavat eestlaskonda palju rohkem välismajanduse eden- damisse, et parimal moel tagada Eesti huvide kaitsmine võõrsil. Laiendame Eesti välisesin- duste võrku Aasiasse ja tagame esindatuse Aafrikas, et toetada meie eksportijaid uutele tur- gudele sisenemisel. Osutame klientidele viisa- teenust senisest mugavamal ning riigile tõhusamal moel. Parandame Eesti kuvandit tegevustega, mis toetavad ma- janduse ja julgeoleku eesmärkide täitmist.

Välismajandus- poliitika tugevda- mise eesmärgid 2030: Ekspordiks ja investeering- uteks on kõigi peamiste majan- duspartneritega tagatud toimiv ja piisav lepingute baas ja rahvus- vaheline reeglistik ning avatud e-teenused. Kõigil olulistel ekspordi- turgudel tegutsemisel ja uute- le turgudele sisenemisel on ettevõtjatele tagatud Eesti välis- esinduste ja EASi välisesindajate tugi. ELi siseturg toimib. Eesti eksportivatele ettevõt- jatele on loodud töövahend „Ek- spordi targalt“. Eestisse tehtud välisin- vesteeringute kasv on jätkusuut- lik. Turism Eestisse kasvab.

Olulisemad poliitikamuudatu- sed ja võime tugevdamine: Tugevdame julgeoleku ja majandushuvide tasakaalu seire võimet, et tagada välisinvestee- ringute jätkusuutlik kasv.

26

Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused

Välismajanduse valdkonna eesmärke kavandatakse

ja viiakse ellu koostöös Majandus- ja Kommunikat-

siooniministeeriumi ning EASi, Maaelu- ja Kultuu-

riministeeriumi ning teiste ametkondadega ning

kooskõlas valdkonda kujundavate teiste kavade-

ga. Siin kirjeldatud meetmed ei ole kõikehõlmavad

ning riigi tugi ekspordi edendamiseks on laiem (li-

saks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

EASi ja teiste ametkondade meetmed). Välismajan-

duspoliitika eesmärkide saavutamisel on seejuures

kandev roll kolmepoolsel ehk Majandus- ja Kommu-

nikatsiooniministeeriumi, EASi ning Välisministee-

riumi vahelisel regulaarsel koostööl.

EESMÄRK 2.1: Eesti inimeste heaolu kasvab soodsama välis- majanduskeskkonna toel, mille tagab kaubandustõkete vähen- damine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätku- suutlik kasv

Eesmärgi suunas liikumist jälgime järg- miste mõõdikutega: Tööjõutootlikkus EL’i keskmisest (Eurostat) Otseinvesteeringute maht (Majan- dus- ja kommunikatsiooniministeerium) Eksport kolmandatesse riikidesse (Statistikaamet)

HUVI: Ettevõtetele on tagatud soodne ja usaldusväärne rahvusvaheline keskkond

• Ekspordiks ja investeeringuteks on loodud aja- kohane toimivate lepingute baas*

- Aitame kaasa, et ELi vabakaubanduslepingud oleksid sõlmitud olulise osaga maailma riikidest (joo- nis 11), keskendudes meetmete ajakohasusele ja ula-

* Soodustame kokkulepete sõlmimist regionaalsete organisatsioonidega. Näiteks Lõuna-Aafrika arengukomitee (SADC South African Development Committee) Aafrikas, EUROMED Va- hemere-äärsete riikide ühendus või Laheriikide koostöönõukogu GCC.

tusele. Teenustele seatud takistuste eemaldamisel on tähelepanu e-kaubandusele. - Aitame kaasa, et peamiste majanduspartneri- tega on sõlmitud välisinvesteeringute kaitse lepingud (joonis 12)** ning ettevõtjate huvid on kaitstud. - Toetame rahvusvahelise investeerimiskohtu loomist, et tagada investoritele õiguskindlus ja vaid- luste läbipaistev lahendamine. - Tagame, et olulisemate ekspordi sihtriikidega ja uute turupotentsiaali omavate riikidega on sõlmi- tud topeltmaksustamise vältimise lepingud (joonis 13). Lepingute sõlmimisel peame oluliseks nende si- sulist kvaliteeti. Uute lepingute algatamisel lähtume kaubandusnäitajatest (eksport, välisinvesteeringud), ettevõtjate ja välispoliitilistest huvidest (välisesindused regioonis, lepingulisi suhteid soosiv poliitiline taust, re- gioonipõhine lähenemine).

** Investeeringute kaitse lepingud on eeskätt Eestist (kui ELi ja OECD liikmesriigist) tehtud investeeringute õiglase kohtlemi- se tagamise vahend. Lisaks ettevõtete huvidele ja investeeringute mahule on nende sõlmimisel määravaks ELi õiguse põhimõtted. Kolmandate riikidega on lepingud otstarbekas sõlmida ELi tase- mel, kuna ELi mõjusam läbirääkimispositsioon võimaldab tagada ELi investorite võrdse kohtlemise.

27

Joonis 11. Vabakaubanduslepingud. Allikas: Välisministeerium UUENDATAKSE VIIMASE INFO ALUSEL enne arengukava Vabariigi Valitsuse istungit

Leping olemas 2018

Leping olemas 2030

Joonis 12. Investeeringute kaitse lepingud. Allikas: Välisministee- rium. UUENDATAKSE VIIMASE INFO ALUSEL enne arengukava Vabariigi Valitsuse istungit

Leping olemas 2018

Leping olemas 2030

28

Joonis 13. Topeltmaksustamise vältimise lepingud. Allikas: Vä- lisministeerium. UUENDATAKSE VIIMASE INFO ALUSEL enne arengukava Vabariigi Valitsuse istungit

- Sõlmime ettevõtlussektori huvides vajadus- põhiselt vastastikuse mõistmise memorandumeid rii- kide ning oluliste turgudega, kus sellised kokkulepped äritegevust hõlbustavad. - Kindlustame, et meie ettevõtete jaoks oleksid majandustegevuseks vajalikud välislepingud sõlmitud kõigis valdkondades (nt transpordilepingud, energee- tikalepingud, põllumajandustoodete ekspordiks vajali- kud lepingud).

• Eesti majandushuvid rahvusvahelistes organi- satsioonides on kaitstud

- Töötame selle nimel, et WTO toimiks jätkuvalt rahvusvahelise reeglipõhise kaubandussüsteemi alu- sena. - Tegutseme OECDs, et parandada Eesti ja rah- vusvahelist majanduskeskkonda.

• ELi siseturu ja taristu arendamine

- Arendame koostöös ministeeriumidega ELi siseturgu, sh digitaalset siseturgu. Selleks toetame meile olulisi algatusi ja Eesti ettevõtete lahendusi ELi siseturu väljaarendamiseks. - Edendame toimivat digitaalset andmevahe- tust kõigi Eesti majanduspartneritega Euroopas. Sel- leks toetame andmevahetustaristu ja piiriülest (e-) teenuste arendamist Läänemere regioonis, õigusakti- de ühtlustamist Põhjalas ja Baltimaades ning tihedat digikoostööd Prantsusmaa ja Saksamaaga, samuti ELi digilahenduste rakendamist idapartnerlusriikides.

- Aitame kaasa suurte taristuprojektide ja trans- porditeenuse arendusprojektide teostamisele.

HUVI: Tagatud on tõhus tugi Eesti ette- võtetele kaupade ja teenuste ekspordi arendamisel

• Eesti ettevõtete eksport välisturgudele kasvab, tähelepanu keskmes on kõrge lisandväärtuse- ga tooted ja teenused

- Täiustame ettevõtjate toetamist tänapäevaste IT-lahenduste toel, sh vajadusel läbi täiendavate töö- vahendite loomise, et tagada ettevõtetele sihtturgude põhise välispoliitilise ning sektoriaalse info terviklik kättesaadavus. - Koostame ettevõtetele välisturgudele sise- nemiseks turuanalüüsi koos asukohariigi poliitilise ja kultuurilise taustaga ning nõustame ettevõtteid (sh võimalikest riskidest), ühtlasi on piirkonniti määratud eelistatud ekspordivaldkonnad. - Korraldame välisriikides äriseminare ja üritusi, sh ärikomponendiga visiite. - Lahendame eksportivate ettevõtete problee- me ELi siseturul ja muudel sihtturgudel. - Pöörame tähelepanu kõrgemat lisandväärtust loovate ettevõtete ekspordi kasvu toetamisele, sh IT-ettevõtete osakaalu kasvule. - Seisame sellest eest, et Põhja-Balti regioonis tugineks majanduskasv ennekõike uutel majandus- sektoritel, näiteks uuenduslikud lahendused ja iduet-

Leping olemas 2018

Leping ettevalmistamisel 2018

Leping olemas 2030

29

tevõtted. - Koostame koostöös teiste ametkondade ja erasektori organisatsioonidega eksporti toetavad ma- jandusstrateegiad olulisemate partnerriikide ja piir- kondade kohta (osana riigistrateegiatest). - Tutvustame Eestit kui atraktiivset turismimaad välisesinduste ja EASi võrgustiku, sh olulisematel tu- rismimessidel osalemise, ning välisriikide turismivõr- gustikuga koostöö arendamise kaudu. - Kaasame aktiivsemalt aukonsuleid ja eest- laskonda võõrsil äridiplomaatilistesse tegevustesse, arvestame aukonsulite valikul senisest enam nende äridiplomaatilisi võimeid. - Tugevdame Eesti välisesinduste majandus- ja digidiplomaatide võrgustikku ning suurendame ma- jandusdiplomaatide arvu, lähtudes prioriteetsetest ekspordi ja välisinvesteeringute sihtriikidest ning ar- vestades ettevõtjate huve uutele turgudele sisenemi- sel (30 turul 2030, koos EASiga). - Tagame eksportivatele või ekspordihuviga ettevõtetele riigi toe Välisministeeriumist ja EAS’st ka riikides, kus Eestil puudub välisesindus.

HUVI: Eestisse tehtavate välisinvestee- ringute jätkusuutlik kasv

- Sõlmime senisest rohkem kontakte võimalike välisinvestoritega, korraldades üritusi ja tehes koos- tööd aukonsulitega. - Vahendame võimalike välisinvestorite kontak- te partnerasutustega. - Tagame sujuva koostöö partnerasutustega võimalike välisinvestorite teavitamisel Eesti majan- duskeskkonnast ja neile sobivate partnerite soovita- misel Eestis. - Kindlustame, et esmakontakt Eesti riigiga on võimalikele investoritele positiivne ja tagame kontak- tide jätksuutlikkuse. - Leiame õige tasakaalu avatud majanduskesk- konna ja julgeolekuhuvide vahel kolmandatest riiki- dest pärit välisinvesteeringute puhul.

HUVI: Välismajandussuunaga seotud konsulaarteenused ja välisesinduste muud teenused on tõhusad ja kliendi- sõbralikud, vastavad digiriigi mainele ning toetavad majandusarengut

- Tõhustame viisade (sh e-taotluskeskkond ja e-viisa) ja e-residentide kaartide väljastamist, kaasates selleks välisriikide asjaomaseid ja globaalseid eraette- võtteid. - Toetame e-residentsuse programmi elluvii-

mist ning e-residentide panuse kasvu Eesti majan- dusse, sh suurendades nende teadlikkust digitaalsete isikutunnistuste väljastamisega seotud toimingutest võimalike investorite või kaubanduspartneritega. - Soodustame ja tutvustame lisaväärtust tõst- vat õpi- ja töörännet Eestisse ning võimaldame taot- leda pikaajalist viisat (D-viisa). - Tihendame koostööd e-residentide võrgusti- kega, pakkudes neile lisaväärtust (turism, kultuur jms).

30

Olukorra analüüs

Eestil on suur ja hajali paiknev kogukond võõrsil, sa- muti kasvab pidevalt eestlaste välisreiside arv. Sellest tulenevalt on ühest küljest oluline kaasata võõrsil ela- vat eesti kogukonda Eesti arengusse ja ühiskonnaellu ning toetada eestlaste tagasipöördumist, teisest kül- jest aga kindlustada kvaliteetsed ning kättesaadavad konsulaarteenused kõigile soovijatele ja abivajajatele. Lisaks on oluline kaasata Eestit toetavate inimeste kogukondi ja väärtustada Eestit toetavate organisat- sioonide rolli Eesti maine suurendamisel ja julgeoleku tagamisel.

Peamised rahvastikutrendid on seadnud paljud Eu- roopa riigid, sh Eesti olukorda, kus toimub pidev ühiskonna vananemine. Pikalt kestnud rahvaarvu ja töökäte hulga suurenemine Teise maailmasõja järg- se sisserände tulemusel on asendunud rahvastiku kahanemisega, mis on ühtlasi põhjustanud maksu- maksjate ja maksutulust sõltuvate rühmade suhte halvenemise. Üks olulisi rahvastikuprotsesse mõjuta- vaid tegureid on olnud ka ränne, sh väljaränne. Nii on võõrsil elava eestlaskonna suurus käesoleval sajandil märkimisväärselt kasvanud, küündides hinnanguli- selt 150–200 000 inimeseni ja moodustades um-

bes 15% riigi elanikest. See asjaolu (koos 20. sajan- dil aset leidnud rahvastiku ulatusliku sisserändega) teeb Eestist ühe kõige enam rändest mõjutatud riigi Euroopas. Eesti rahvaarv on pöördunud kasvule ning osaliselt seostatakse seda tagasirände suurenemise- ga (01.01.2019, Statistikaamet). Eestist lahkumine on toimunud viimase 150 aasta jooksul valdavalt kolme rändelainena, millel on olnud eri põhjused ja ajendid. Peale Eesti taasiseseisvumist alguse saanud nn kol- manda laine statistika näitab, et kõige enam lahku- vad Eestist 20–39aastased inimesed (kõige suurema rühma moodustavad tööealised mehed), kel on eri- nev ja mitmekesine sotsiaalne ja majanduslik taust. Neid inimesi on peamiselt lahkuma innustanud soov parandada materiaalset elujärge, sihtriigi kõrgem ela- tustase, turvatunnet pakkuv sotsiaalhoolekande süs- teem, paremad töö- ja õppimistingimused ning soov avardada oma silmaringi. Lahkumist on soodustanud ka taskukohased ja kättesaadavad transpordivõimalu- sed, sotsiaalvõrgustike, e-riigi ja e-teenuste areng ning rändevõimaluste avardumine seoses isikute vaba lii- kumise võimaluste laiendamisega (eriti ELis). Seetõttu lahkutaksegi Eestist eelkõige kõrgesti arenenud, meist heaolu poolest paremal järjel olevatesse riikidesse Eu- roopas ja Põhja-Ameerikas (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017).

STRATEEGILINE SUUND 3: EESTLASKONNA KAASAMINE VÕÕRSIL JA TÕHUSAD KONSULAARTEENUSED

Joonis 14. Välisriikides elavate Eesti kodanike arv riigi järgi 01.01.2020. Allikas: Rahvastikuregister

0 10000 20000 30 000 40000 500 00 60000

Norra

Iirimaa

Austraalia

Kanada

Ameerika Ühendriigid

Rootsi

Saksamaa

Suurbritannia

Venemaa

Soome

Välisriikides elavad Eesti kodanikud riigi järgi 01.01.2020

31

Eestlaste lahkumine võõrsile kätkeb endas nii võima- lusi kui ka väljakutseid. Oluline on säilitada eemalolija- te tihedad kontaktid koduriigi ja -kogukonnaga, neid kodanikudiplomaatia kaudu ja muul viisil aktiivselt Eesti ühiskonna ellu ja arengusse kaasata ning soo- dustada võõrsil teadmisi ja kogemusi omandanud kaasmaalaste tagasipöördumist Eestisse.

Uuringud on näidanud, et võõrsil asuvad eestlased säilitavad tihedad sidemed Eestis elavate sõprade ja lähedastega ning on aktiivse kultuurisuhte ning isiklike ja erialaste võrgustike kaudu lähedalt seotud (endise) kodumaaga. Rahvuskaaslaste programmi* tagasiside kinnitab lisaks võõrsil asuva eestlaskonna kasvavat huvi panustada Eesti ühiskonna arengusse ka võõrsil olles. Selleks, neid kaasata Eesti ühiskonna arengus- se ning soodustada pikemas vaates võõrsil viibivate eestlaste tagasirännet, peab kujundatav diasporaapo- liitika hõlmama nii meetmeid diasporaapoliitika ellu- viimiseks vajaliku koordinatsioonisüsteemi ja taristu ülesehitamiseks, eelduste loomist tõhusa ja tiheda kommunikatsiooni toimimiseks võõrsil asuvate kogu- kondade ning kogukonna ja riigi vahel. Üle tuleb vaa- data ka asjakohane õiguslik raamistik (nii riigisisene õigus kui ka isikute vaba liikumist ja võõrsil toimetu- lekut soodustav rahvusvaheliste lepingute baas) ning tagada ka nende meetmete piisav rahastamine. (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017).

Eelkirjeldatu on üheks põhjuseks, et kasvanud on nõudlus avalike teenuste järele meie välisesindustes.

* https://www.hm.ee/et/tegevused/eesti-keel-ja-voor- keeled/programmid

Eesti kodanike kõige enam kasutatav teenus välismaal on isikut tõendavate dokumentide (pass ja isikutun- nistus) taotlemine välisesinduses ning kättesaamine välisesinduses või aukonsulilt (joonised 15 ja 16). See- ga peavad välismaal elavad Eesti kodanikud paljudel juhtudel uue isikut tõendava dokumendi saamiseks pöörduma saatkonda või aukonsuli poole kahel korral. Arvestades meie välisesinduste väikest võrgustikku ning samas suurearvulist diasporaad, tähendab prae- gune lahendus paljudele inimestele reisimist nii riigisi- seselt kui tihti ka teise riiki. Koostöös asjassepuutuvate asutustega on vaja leida praegusest tõhusam ning vä- liskogukonnale mugavam lahendus isikut tõendava- te dokumentide taotlemiseks ja kättetoimetamiseks, võttes arvesse tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi ning teiste riikide kogemust selles valdkonnas.

Konsulaarteenuste kasutus on väga kõikuv (joonis 15) ning sellest tulenevad probleemid ressursside planee- rimisel. Kui Eestis pakutavate avalike teenuste puhul on ressursside planeerimine paindlikum, siis välise- sinduste puhul tuleb arvestada mitme probleemiga. Ebaühtlase viisakoormuse teema on olnud päeva- korral juba pikemat aega, ent alates 2015. aastast on ressursside planeerimise uueks raskuseks osutunud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisega kaasnenud märkimisväärne teenuste tarbimise suu- renemine meie välisesindustes. Praegu moodustab e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine juba üle neljandiku kõikidest konsulaarteenustest / teemat käsitletakse ka välismajanduse osas/. See- tõttu on vaja paindlikumalt ja uuendusmeelsemalt kavandada personali tööd meie välisesindustes, et ta- gada kiire ja meeldiv teenindus kõikidele meie välise- sinduste poole pöördujatele.

Joonis 15. Konsulaartoimingute arv. Allikas: Välisministeerium

Kodaniku registreerimine

Eesti passi to imingud

Isikutunnistuse toimingud

E-residendi kaardi toimingud

Elamisloakaardi toimingud

Rahvastikuregistri toimingud

Muud

Konsulaartoimingud kokku 2013-2019

2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013

0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000

32

Välisministeerium on tegutsenud järjekindlalt sel- le nimel, et suureneks riikide arv, kuhu Eesti kodani- kel oleks võimalik reisida viisavabalt. 2020. aastal on Eesit kodanikele viisavabad 179 riiki ja piirkonda (Hen- ley and Partners). Seni üha kasvanud reisimine (joo- nis 17) tõi kaasa suuremad ootused konsulaarabile ja selle osutamisele välisesindustes. Üha tähtsamaks on muutunud selgesti mõistetav ja reisijatele vajalik ris- kikommunikatsioon ning ennetustegevus. Peamine ressurss peab olema suunatud sellele, et inimesed oleksid reisideks ning võimalikeks ohuolukordadeks

võimalikult hästi ette valmistatud, väldiksid liigseid ris- ke ning teaksid, kuidas ennast tüüpolukordades ise või lähedaste abiga aidata. Konsulaarabikaasuste statisti- ka ning pöördumiste sisu alusel ei saa ennetustege- vust pidada piisavaks, kuna palju on juhtumeid, mida oleks saanud teadlikuma käitumisega vältida. Endiselt on palju kindlustuseta reisijaid, ei omata piisavat infot sihtkoha eripära kohta, reisile asutakse mittekorrekt- sete dokumentidega ning Välisministeeriumis regist- reeritakse alla 1% kõikidest reisidest.

Joonis 16. Konsulaartoimingute jagunemine toiminguteks. Allikas: Välisministeerium

Joonis 17. Eesti residentide välisreisid ja konsulaarabi kaasu- sed. Allikas: Eesti Pank; Välisministeerium

24%

55%

21%

Välisesinduste konsulaartoimingud 2019

E-residendi kaardid Passid ja ID-kaardid Muu

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

0

5 000 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Eesti residentide välisreiside arv on kasvanud

EL-28 SRÜ US EG TR ülejäänud riigid konsulaarabi kaasuste arv

33

Reisimisega seotud teadlikkuse suurendamise vald- konnas on lisaks ennetustegevusele vaja paranda- da Välisministeeriumi reisiinfo andmise võimet, sest eelkõige tulenevalt meie väikesest saatkondade võr- gustikust on meie võimalused saada adekvaatset in- fot otseallikast piiratud. Oluline on tagada, et reisiinfo oleks reisijatele kasulikum ning sellega arvestatakse rohkem, sh analüüsida võimalusi parandada info kva- liteeti, tehes ühtlasi koostööd ELi partneritega.

Euroopas ja mujal maailmas toimuvad kriisid ja terro- riaktid nõuavad üha suuremat valmisolekut Eesti ko- danikke kaitsta ja kriisidele kiiresti reageerida. Samuti muutuvad üha populaarsemaks reisid sihtkohtadesse, kus looduskatastroofid on tavapärased (Indoneesia, Filipiinid) või nakkushaiguste levik laialdane.

Koroonaviiruse kiire ja ettenägematu levik tõi selgelt esile vajaduse meie inimesi operatiivsemalt teavitada ning infovahetust paremini korraldada. Senine kriisi- teavitus jõuab väga vähesteni, kuna oma reisi regist- reerib Välisministeeriumis* vaid väike osa reisijatest. Ühtlasi ei ole praegune lahendus tehnoloogiliselt jät- kusuutlik, et pakkuda kriisiteavitust senisest märkimis- väärselt suuremale hulgale adressaatidele. COVID-19 pandeemia (2020) ajal toimis kriisiteavitus ja koda- nike abistamine 24/7 ning abi vajati ja osutati kõigile eestimaalastele üle kogu maailma. Kahe kuu jooksul vastati 10 000 päringule, mis olid eelkõige seotud lii- kumispiirangute ja katkenud transpordiühendustega. Koju aidati tuhandeid kaasmaalasi. Selleks vahendati erilende, loodi erakorraline praamiühendus, väljasta- ti arvukalt tõendeid transiitpiirkondade läbimiseks ja oldi tagasipöördujatele igati toeks.

Peamiseks ülesandeks konsulaarabivaldkonnas on leida reisil viibivatele eestlastele selline kriisiteavituse lahendus, mis võimaldaks edastada kiiresti ja tõhusalt teavet võimalikult paljudele kriisipiirkonnas viibivatele inimestele.

* Lühiajalise välisriigis viibimise registreerimise eesmärk on tagada konsulaarkaitse ja -abi Eesti kodanikule, kes viibib välis- riigis turistina. Reisi saab registreerida Reisi Targalt kodulehe ja ra- kenduse vahendusel. Saadud andmeid kasutatakse vaid juhul, kui asukohariigis tekib kriisiolukord ning konsulaarabi korraldamiseks on vaja ülevaadet piirkonnas ajutiselt viibivatest kodanikest. Kriisi puhkedes informeerib välisministeerium registreerunuid SMSi või telefoni teel ning abivajaduse korral osutatakse konsulaarabi.

Olukorra analüüsi põhijäreldused

Eestil on võõrsil suur kogukond, mis küündib 200 000 inimeseni. Kasvanud ja laienenud on ka Eesti kodanike reiside arv ning sihtkohad. Sellest tulenevalt on ühest küljest oluline kaasata eestlaskonda võõrsil Eesti arengusse ja ühiskonnaellu, teisest küljest aga kindlustada kvaliteetsed ning kättesaadavad konsu- laarteenused ja -abi kõigile soo¬vijatele ja abivajaja- tele. Sel eesmärgil kujundatakse ja viiakse ellu ühtset ning terviklikku poliitikat eestlaskonnale võõrsil, koos teiste vastutavate asutustega. Konsulaarteenuste pakkumiseks tuleb leida uuenduslikke ja kulutõhusaid lahendusi. Arengukavas on sõnastatud kodanike kait- se eesmärgid, huvid ja tegevused.

Olulisemad poliitikamuudatu- sed ja võime tugevdamine: Osutame konsulaarteenu- seid klientidele senisest muga- vamal ning riigile tõhusamal moel. Töötame välja uuenduslikud reisiinfo andmise ja riskikommu- nikatsiooni lahendused, et jõuda tõhusamalt kliendini ja tagada, et eestlased on teadlikud reisijad. Kaasame võõrsil elavat eestlaskonda rohkem ühiskon- naellu, et tagada eestlaskonna suurem side Eestiga kodani- kudiplomaatia toel.

Eestlaskonna kaa- samine võõrsil ja tõhusad konsu- laarteenused ning reisimine, eesmär- gid 2030:

E-teenuste kasutamise osakaal võõrsil elava eestlaskon- na seas kasvab. Isikut tõendava dokumendi taotlemine välisriigis on lihtne ja tõhus (st taotlemine e-keskkon- nas, biomeetria hõivamine koos teiste teenustega, väljastus posti teel). Kriisiteavitus edastatakse reisijatele automaatselt, kasuta- des nüüdisaegseid infotehnoloo- gilisi lahendusi ja võimalusi. Seame sihiks, et viisavabade riikide arv kasvab. Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga on tugev ja rah- vuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab.

35

Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused

EESMÄRK 3.1: Konsulaar- teenused on kodanikele hästi kättesaadavad ning inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side eestlaskonnaga võõrsil on tugev.

Eesmärgi poole liikumist jälgime järgmis- te mõõdikutega: Eksperthinnang konsulaarteenuste kliendisõbralikkusele, tõhususele ja vas- tavus e-riigi mainele (Välisministeerium) Viisavabade riikide arv (Henley and Partners) Avaliku arvamuse uuring teadlik- kus reisimisel (Välisministeerium) Valimisaktiivsus (Siseministeerium, mõõdetakse valimiste toimumisel) Tagasipöördumine (Eesti Statisti- kaamet)

HUVI: Konsulaarteenused on kättesaa- davamad, mugavamad ning vastavad e-riigi mainele.

- Toetame võõrsil elava eestlaskonna teadlikku- se kasvu e-teenustest ning isikutunnistuse omamise kasulikkusest, et teenused oleks mugavamalt kätte- saadavad. - Toetame igakülgselt võimaluste loomist, et isikut tõendavaid dokumentide saaks taotleda kodust lahkumata e-keskkonnas. - Seisame selle eest, et välismaal elavad Ees- ti inimesed ei pea dokumendi kättesaamiseks enam pöörduma saatkonna poole, vaid nende väljastamine toimub posti teel. - Toetame biomeetria hõivamiseks kliendile võimalikult mugavaid lahendusi, näiteks biomeetria hõivamine muu teenuse käigus. - Kindlustame, et tehnilise töö vähenemisel kasvab saatkondade võime pakkuda konsulaarteenu- seid mugavamalt, parandame konsulite koolitust ja suurendame selle mahtu.

HUVI: Kasvab riikide arv, kuhu Eesti ko- danikud saavad reisida viisavabalt. Eesti inimesed on teadlikumad reisijad tänu tõhusale ja kaasaegsele ennetustege- vusele. Kriisiteavitustel pakume uudseid lahendusi.

- Teeme endast oleneva, et viisavabade riikide arv Eesti kodanikele kasvaks. - Kindlustame, et kõikidele IKT-lahendusi kasu- tavatele reisijatele on võimalik kiirelt ja tõhusalt saata asukohapõhiseid kriisiteavitusi üle kogu maailma. - Tagame, et reisimisega seotud riskid ning va- jalikud ennetustegevused on reisijatele laialdaselt tea- da, reisimise kriisiennetus on gümnaasiumi riigikaitse õppekava osaks. - Aitame kaasa, et Euroopa välisteenistus hak- kab oma delegatsioonide abiga andma liikmesriiki- dele igapäevast teavet reisiinfo koostamiseks. Selle tulemusena paraneb reisiinfo kvaliteet ja väheneb oht- likesse piirkondadesse reisimine. - Planeerime läbimõeldumalt aukonsulite mää- ramist ning kaasamist, st tegutseme selle nimel, et aukonsulid oleksid motiveeritud; tagame neile juhen- damise ja koolituse. - Osaleme kõiki kolmandaid riike käsitleva ELi ühiste konsulaarkriisiplaanide väljatöötamisel, et ta- gada kriisi korral eestlaste konsulaarkaitse kõikides

kolmandates riikides teiste ELi liikmesriikide kaudu.

HUVI: Eesti side võõrsil elava eestlaskon- naga* on tugev ja rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab.

Tegevused kavandatakse ja viiakse ellu koostöös

teiste ministeeriumidega ning kooskõlas rahvus-

kaaslaste poliitikat kujundavate kavadega (sh

„Lõimuv Eesti“ ja rahvuskaaslaste programm ning

Üleilmse eestluse programm).

- Soodustame võõrsil asuva Eesti kogukonna panuse kasvu Eesti ühiskonnaellu ja arengusse koda- niku diplomaatia** kaudu, sh:

* Eestlaskonna all peame lisaks rahvuskaaslastele laiemalt silmas Eestit toetavate inimesi, kogukondi ja organisatsioone, kel- lel on oluline roll Eesti maine suurendamisel ja julgeoleku tagami- sel.

** Kodaniku võimalus aidata kujundada ja ellu viia Eesti riigi välispoliitikat.

36

o aitame luua ühtset ja tugevat koordi- natsiooni ning vastutavatel ametkondadel rakendada teineteise tegevust toetavat diasporaapoliitikat; o panustame välisesinduste (ja aukon- sulite) tihedate suhete arendamisse ning võrgustu- misse asukohariigi eesti kogukonnaga, kujundame välisesinduse kui esmase kontaktpunkti rolli. o tagame õiguslikud võimalused ning turvalised ja kasutajasõbralikud tehnilised lahendused ühiskonnaelus osalemiseks valimiste ja osalusdemo- kraatia kaudu; o kaasame eesti ettevõtjaid ja eestlas- konda võõrsil Eesti majanduseesmärkide saavutamis- se, sh soodustame ja julgustame võõrsil elavate eesti ettevõtjate investeeringuid Eesti majandusse; o soodustame võrgustike loomist ning teadmiste, kogemuste ja kontaktide vahetamist kodu- maal ja võõrsil elavate teadus- ja arendustegevuses osalevate, rahvusvahelistes institutsioonides või teh- noloogiasektoris tegutsevate eestlaste vahel; o kaasame võõrsil elavaid eesti kultuu- ri- ja sporditegelasi Eesti hea maine kujundamisse ja edendamisse ning Eesti kui atraktiivse äri-, turismi ja elukoha tutvustamisse maailmas. - Toetame võõrsil elava eesti kogukonna side- me tugevdamist Eestiga ning aitame säilitada ja tu- gevdada eesti identiteeti asukohariigi eesti kogukonna liikmete hulgas. - Tagame välislepingute toimivuse seire ja vaja- duse korral sõlmime uusi lepinguid arvestades võõrsil elava eestlaskonna huve.

37

Olukorra analüüs

„Tugev välisteenistus“ on läbiv valdkond ning siin

kirjeldatud tegevused viiakse ellu ja rahastatakse

eelpool kirjeldatud kolme tegevussuuna kaudu.

31. detsembri 2008. aasta seisuga töötas Välismi- nisteeriumi valitsemisalas 654 inimest (taandatuna täistööajale). 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli teenistujate arv 604*, mis on 50 võrra vähem (8%) kui 2008. aastal. Eesti välisesindustes töötab enam kui pool (58%) kõigist Välisministeeriumi teenistuja- test. Ehkki kasvanud on nii vajadus rahvusvahelises

* Ei arvesta tsiviilmissioonide eksperte, keda hakati lähe- tama Välisministeeriumi kaudu alates 2011. aastast.

Viimasel kümnendil on Välisministeeriumi eelarve nominaalselt mõnevõrra kasvanud, eelkõige arengu- koostöö ja investeeringute summad, kuid kulude osa- kaal SKPst riigi eelarvestrateegiat ja riigieelarve otsu- seid arvestades on muret tekitavas langustrendis.

suhtluses Eesti huve kaitsta ja edendada kui ka välise- sinduste arv, on töötajate arvu vähenemine tekitanud organisatsioonile raskusi (sh on esindamata terved piirkonnad ja valdkonnad).

2008. aasta lõpus oli Eesti diplomaatiliselt esindatud maailma 42 paigas, sh Pihkva talitus kui eraldi esindus. 2019. aasta alguses oli välisesindusi 47. Kogu perioo- di jooksul on olnud välisesindusi suurusjärgus 42–47. 2020. aastal on kavas avada kaks uut välisesindust (Soul ja Singapur).

STRATEEGILINE SUUND 4 (läbiv valdkond): TUGEV VÄLISTEENISTUS

Joonis 18. Välisministeeriumi valitsemisala eelarve muutus. Allikas: Välisministeerium

3,8 2,5 2,8 3,6 3,8 7,6 9,8 11,9 11,9 11,9 11,9 11,9 11,7 12,2 11,9 11,9 11,9

39,6 36,8

40,8 38,3

41,0 43,0

47,1 47,1 46,8 48,9

52,1 52,3

62,9

67,2 66,0 66,3 66,3

2,1 2,0

2,2 7,8

1,6 6,7

4,9 2,9 3,1 20,7

11,9 9,8

5,2

6,4 3,1 3,1 3,1

0,28%

0,29%

0,31% 0,30%

0,26%

0,30% 0,31%

0,30% 0,29%

0,35%

0,30%

0,26% 0,27%

0,28%

0,25% 0,24%

0,23%

0,15%

0,20%

0,25%

0,30%

0,35%

0,40%

0,45%

0,50%

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

V äl

is p

ol iit

ik a

A re

n gu

- ko

o st

ö ö

2008 45,5 mln €

2009 41,4 mln €

2010 45,9 mln €

2011 49,8 mln €

2012 46,4 mln €

2013 57,3 mln €

2014 61,8 mln €

2015 62,0 mln €

2016 61,8 mln €

2017 81,6 mln €

2018 75,9 mln €

2019 74,0 mln €

2020 79,8 mln €

2021 prog 85,8 mln €

2022 prog 81,0 mln €

2023 prog 81,3 mln €

2024 prog 81,3 mln €

Arengukoostöö Välispoliitika tegevuskulud Välispoliitika investeeringud Osakaal SKPst

m ilj

on e

ur ot

38

Eesti välisesinduste võrgustikku toetab Eesti aukon- sulite ja EASi välisesindajate tegevus. Eestil on u 200 aukonsulit ligikaudu 90 riigis (2020). Välispoliitika valdkonnaülene ülesanne on meie aukonsulite võr- gustiku senisest tõhusam ning Eesti huve enam ar- vestav kaasamine.

Olukorra analüüsi põhijäreldused

Eelnevates peatükkides käsitletud väljakutsete lahen- damine eeldab välisteenistuselt kasvavat panust, et kaitsta ja edendada rahvusvahelistes suhetes Eesti huve. Silmas tuleb pidada ka uute tehnoloogiate, uute oskuste ja kompetentside ning analüüsi- ja teadmus- põhisuse olulisust välispoliitikas. Samal ajal on oluline kasvatada Eesti nähtavust ja esindatust maailmas. Viimasel kümnendil on välispoliitika valdkonna rahas- tamine vähenenud (osakaal riigieelarvest) ning vald- konna rahastamine ei ole jätkusuutlik. Kahjuks ei ole see kooskõlas välispoliitika kasvava rolliga. Arenguka- vas planeeritud tegevuste elluviimiseks on koostatud arengukava maksumuse prognoos (tabel 1), mida toe- tab arengukava mõjuanalüüs (lisa 6).

Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused

EESMÄRK 4.1: Välisteenistus on asjatundlik ja motiveeritud ning välisesinduste võrgustik

ja teenused on kooskõlas välis- poliitika prioriteetidega.

Eesmärgi poole liikumist jälgime: eksperthinnang Eesti esindatusest maailmas ja teenuste kättesaadavusest välisriikides (Välisministeerium)

HUVI: Seisame selle eest, et Eesti välis- teenistus suudab vaatamata suurusele edukalt maailmapoliitikas kaasa rääki- da ning Eesti huve väärikalt esindada. Selleks tugevdame Eesti välisteenistust järgmiselt:

- täiendame diplomaatide teadmisi välispoliitili- selt oluliste piirkondade tundmisel; - laiendame küber-, majandus- ja digidiplomaa- tide võrgustikku; - arendame muid võimeid, mis on vajalikud vä- lispoliitika edukaks teostamiseks; - kaasame välisteenistusse erinevate valdkon- dade eksperte ja suurendame välisteenistuse avatust; - tugevdame erialaatašeede võrgustikku (kul- tuur, haridus, kaitse jm); - suurendame välispoliitika analüüsi- ja tead- muspõhisust, sh kasutades selleks uudseid lahendusi (nt kratt); - läbi palgasüsteemi kaasajastamise ja palgata- semete konkurentsivõimelisuse (täpsemalt persona-

Joonis 19. Eesti välisesindused maailmakaardil.

Suursaatkond

Peakonsulaat

Uued välisesindused

39

listrateegias); - tagame, et avatavate alaliste välisesinduste minimaalne mehitatus on kaks diplomaati ja kaks hal- dusteenistujat.

HUVI: Tagame, et Eesti välisesindused on seal, kus on meie julgeoleku- ja ma- jandushuvid ning kus asub meie kogu- kond (vastavalt analüüsile/ kategorisee- rimisele). Saavutame kohaloleku ning tugevdame välisesinduste võrgustikku:

- meie põhiliste majandus- ja julgeolekupartne- rite juures, sh seni esindamata ELi pealinnades (uuen- duslikud lahendused); - piirkondades, mis on olulised eksporditurud (Euroopas) ning uued kasvavad turud (Aasias, Aafri- kas), kus toetame ettevõtjaid turule sisenemisel ja seal tegutsemisel.

HUVI: Kasvatame Eesti esindatust, näh- tavust ning esinduste võrgu tõhusust, selleks kasutame uuenduslikke lahendu- si.

- Erinevaid võimalusi kombineerides leiame so- bivaima viisi Eesti huvide edendamiseks sihtriigis: o tagame, et eri ametkondade esinda- jad asuvad välisriigis Eesti välisesindustes koos, see võimaldab tõhusamat koordinatsiooni ja koostööd ning seeläbi paremat Eesti huvide esindatust; - kaalume uute esinduste loomisel ja võrgu kor- rastamisel koospaiknemist teiste riikidega, et saavuta- da suuremat sünergiat ja tõhusust; - kasutame uuenduslikke lahendusi kohaolu suurendamiseks, sh avatud esindusalad ja ajutised vä- lisesindused ning konsulaar- ning erimissioonide suu-

rem võimekuse; - arendame IT ja infoturbe võimekust (vastavalt IT strateegiale), võttes kasutusele kaasaegsed info- tehnoloogilised lahendused, mis on vajalikud välispo- liitika edukaks teostamiseks ka tavaolukorrast erine- vatel tingimustel; - Eesti välisesindused toetavad arengukava strateegiliste eesmärkide saavutamist. Välisministee- riumi põhitegevuseks vajaliku kinnisvara arendamise ja haldamise põhilised suunad ning tegevused sätes- tatakse kinnisvarastrateegias; - tagame, et välisesinduste paiknemise planee- rimis- ja seireprotsessi osa on alati tõhususe hinnang.

HUVI: Tagame, et välispoliitikaga seotud avalikud teenused on osutatud tõhusalt, mugavalt ja kliendisõbralikult, sh loome ja uuendame e-kanaleid teenuse osuta- miseks. - Loome esimese riigina maailmas e-Saatkon- na ning tagame sellega kohalolu igas maailma punk- tis.

HUVI: Seame eesmärgiks välisteenistu- se jätkusuutliku rahastamise. Kõigi eel- pool kirjeldatud strateegiliste suundade tugevdamiseks ja eesmärkide saavuta- miseks vajalik ressurss on kavandatud arengukava maksumuse prognoosis (tabel 1).

Arengukava maksumuse prognoosi koostamisel on lähtutud riigi eelarvestrateegia piirmääradest ning li- satud arengukava eesmärkide elluviimiseks vajalikud lisavajadused (eraldi välja toodud).

(miljonites eurodes) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Kokku 2021- 2030

TULUD 18,60 24,30 24,40 26,33 28,45 30,78 33,35 36,18 39,29 42,71 304,37

sh lisatulud* 11,22 16,88 16,94 18,87 20,99 23,33 25,89 28,72 31,83 35,25 229,91

KULUD JA INVESTEERINGUD 143,99 140,80 153,22 166,48 182,05 196,66 207,93 212,95 229,97 234,30 1868,35

sh lisavajadus* 54,92 56,45 68,63 81,88 97,45 112,07 123,34 128,36 145,38 149,71 1018,20

Julgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete stabiilsus, kestlik areng 96,46 95,22 104,72 115,86 126,76 137,58 146,70 154,28 168,81 174,64 1321,03

sh lisavajadus 38,89 43,08 53,27 64,40 75,30 86,13 95,24 102,82 117,35 123,18 799,68

Välismajandus 33,71 33,38 35,82 37,45 41,11 43,99 45,64 43,74 45,63 44,52 404,99

sh lisavajadus 10,08 8,73 10,31 11,94 15,60 18,48 20,13 18,22 20,12 19,01 152,60

Eestlaskond võõrsil 13,83 12,21 12,68 13,16 14,17 15,08 15,59 14,94 15,53 15,14 142,33

sh lisavajadus 5,95 4,64 5,06 5,54 6,55 7,46 7,97 7,32 7,91 7,52 65,92

Välispoliitika programm 118,65 107,90 112,29 116,89 126,75 135,20 139,97 134,08 139,57 136,08 1267,39

Arengukoostöö ja humanitaarabi programm 25,34 32,90 40,93 49,58 55,30 61,46 67,96 78,87 90,40 98,22 600,96

Välispoliitika tulemusvaldkond 143,99 140,80 153,22 166,48 182,05 196,66 207,93 212,95 229,97 234,30 1868,35

* Lisatulud ja lisavajadus on muutus võrreldes 2020 riigieelarve protsessis tehtud otsustega aastate 2020-2023 kohta. Aasta 2024 ja järgnevate aastate puhul on lisatulude ja lisavajaduse leidmisel lähtutud 2023. aasta vahendite mahust.

41

Mõõdik (arengukava üldeesmärk) Algtase 2023 2030

Eksperthinnang regionaalsele julgeolekule Allikas: Välisministeerium stabiilne stabiilne stabiilne

EL-i ühtekuuluvuse indeks Allikas: ECFR EU Cohesion Monitor

6,8 (2018) ≥6,8 ≥6,8

Eesti positsioon Maailma Majandusfoorumi globaalses konkurentsivõime edetabelis Allikas: Maailma Majandusfoorum

31 (2019) pareneb 25

Eesti kohaolu ja mõju maailmas (Elcano) 11 (2018) ≤ 11 ≤ 11

Arengukoostöö osakaal RKT’sse (OECD DAC) 0,13% (2019) 0,23% 0,33%

Mõõdik (1.1 julgeolek ja rahvusvaheliste suhete stabiilsus) Algtase 2023 2030

Eesti inimeste toetus EL-ile Allikas: Eurobaromeeter

74% (2019) ≥74% ≥74%

Eesti inimeste toetus NATO-le Allikas: Kaitseministeerium

74% (2019) ≥74% ≥74%

Eesti võime luua koalitsioone EL’s Allikas: European Council on Foreign Relations (ECFR) 12 (2019) ≤ 12 ≤ 12

Positsioon küberjulgeoleku edetabelis Allikas: National Cyber Security Index edetabelis 3 (2020) 1 1

Mõõdik (1.2 kestlik areng ja arengukoostöö) Algtase 2023 2030

UUS: Elanike toetus arengukoostööle ja humanitaarabi andmisel Allikas: Eurobaromeeter

68% (2018) ≥68% ≥68%

Mõõdik (1.3 riigi maine ja mõjukus) Algtase 2023 2030

Riigi rahvusvaheline seotus (üldpositisoon/ poliitiline seotus) Allikas: KOF (ETH Zürich)

18/ 54 (2019) ≤ 18/ 54 ≤ 18/ 54

5. VÄLISPOLIITIKA VALDKONNA MÕÕDIKUD Käesolevaga on esitatud ülevaade kõigist arengukava eesmärkide mõõdikutest ning neile seatud sihttase- metest. Täpsem ülevaade koos mõõdikute kirjeldus- tega on Lisas 5.

42

Mõõdik (1.4 teadlikkus välispoliitikast) Algtase 2023 2030

Elanikkonna teadlikkus välispoliitikast Allikas: Välisministeerium

76% (2019) ≥76% ≥76%

Mõõdik (2.1 välismajandus) Algtase 2023 2030

Tööjõutootlikkus EL’i keskmisest Allikas: Eurostat

80% (2019) 87% 100%

Otseinvesteeringute jätkusuutlik kasv Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Pank

21 mld (2018) ≥21 mld ≥21 mld

Eksport kolmandatesse riikidesse Allikas: Statistikaamet

4,8% (2019) ≥4,80% 7,20%

Mõõdik (3.1 eestlaskond võõrsil) Algtase 2023 2030

Eksperthinnang konsulaarteenuste kliendisõbralikkusele ja vastavus e-rii- gi mainele Allikas: Välisministeerium

45% (2020) 50% 100%

Viisavabade riikide arv Allikas: Henley and Partners

179 (2019) ≥179 ≥179

Avaliku arvamuse uuring teadlikkus reisimisel Allikas: Välisministeerium

siht- taseme määrame 2020.a uuringu- ga

täpsus- tame

täpsus- tame

Väliseestlaste valimisaktiivsus Allikas: Siseministeerium ja Välisministeerium, mõõdetakse valimiste toimumisel

2,7% (2019) ≥2,70% ≥2,70%

Eestis sündinud isikute tagasipöördumine Allikas: Statistikaamet

3,2% (2019) ≥3,20% ≥3,20%

Mõõdik (4.1 tugev välisteenistus) Algtase 2023 2030

Eksperthinnang Eesti esindatusest maailmas ja teenuste kättesaadavus- est välisriikides Allikas: Välisministeerium

64% (2019) 80% 100%

VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA KOKKUVÕTE

Vastuseis euroopalikule väärtusruumile suu- reneb. Kogu maailmas kasvab surve demo- kraatial, turumajandusel, inimõigustel ja õi- gusriigil põhineva väärtusruumi vastu.

Pinged rahvusvahelistes suhetes kasvavad (üleilmastumise mõjud, muutuva iseloomu- ga konfliktid, jõu kasutamine, radikaliseeru- mine, terrorism, majanduslik ebavõrdsus ja ebaseaduslik ränne).

Julgeolekuohtude mitmekesisus. Lisaks eel- mises lõigus nimetatule võib ennustada sel- liste asümmeetriliste ohtude suuremat esile- tõusu.

Majanduse, innovatsiooni, tehnoloogia, töös- tuse jm jõujooned maailmas muutuvad, esile tõusevad uued piirkonnad.

Läänemaailma rahvastik väheneb ja vananeb, suureneb ränne ning töökohtade mobiilsus.

Globaalne rahvastiku juurdekasv, tarbimise kasv ja piiratud loodusvarade suurem kasu- tus ning kliimamuutused seavad surve alla keskkonna.

Uute tehnoloogiate ja digitaliseerumise osa- kaal majanduses suureneb.

Järeldused ja ülesanded Eesti huvide paremaks kaitsmiseks ja edendamiseks

- Vajadus kasvatada Eesti panust eri koos- tööformaatides. Julgeolekuolukorra pingestumine ja rahvusvaheliste suhete muutumine eeldab Eesti tihe- damat koostööd liitlaste ja partneritega rahvusvahe- listes organisatsioonides, kahepoolselt ja regionaalse- tes formaatides. - Hübriid- ja küberohtude kasvu tõttu peab Eesti nendele teemadele senisest enam tähelepanu pöörama, eelkõige jätkama aktiivset võitlust hübrii- dohtudega, tooma esile vajadust kasvatada ühiskon- dade vastupanuvõimet inforünnakutele ning kinnis- tama Eesti rahvusvahelise eestkõneleja rolli, samuti tugevdama välisteenistuse võimekust käsitleda kü- berteemasid. - Diplomaatia olulisus julgeoleku ja suve- räänsuse tagamisel ning välisteenistuse tugev- damine. Kriitiliselt oluline on arendada välisteenistu- se võimekust (välispoliitiliselt kaalukates võrgustikes kaasarääkimine, Eesti võtmeteemadel eestkõneleja rolli kindlustamine, teatud piirkondade eripära tund- mine). - Ühtsem välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidusus. Välisministeerium hoiab ja suurendab süner- giat ministeeriumide, organisatsioonide peakorterite ja esinduste vahel, et tagada infovahetus ja vahendite maksimaalne kasutamine. - Kasvav vajadus lahendada üleilmseid probleeme (sh keskkonna- ja kliimaprobleemid, pan- deemiad, terrorism, vaesus, majanduslik ebavõrdsus, ebaseaduslik ränne) suurendab vajadust tihedamaks suhtlemiseks Euroopa vahetute naabrite ja kaugema- te riikidega ning nõuab suuremat ja eesmärgistatumat panustamist arengukoostöösse ja humanitaarabis- se. - Kasvav vajadus ettevõtteid välisturgudel toetada. Kasvav üleilmne konkurents, vabakauban- duspõhimõtete ja rahvusvaheliste kaubandusreeglite küsimuse alla seadmine toovad kaasa vajaduse rea-

2

Üldeesmärgi poole liikumist jälgime järgmiste mõõdikute- ga:

Eksperthinnang regionaalsele jul- geolekule (Välisministeerium) EL’i sidusus (ECFR EU Cohesion Monitor) Eesti positsioon globaalse konku- rentsivõime edetabelis (Maailma Majan- dusfoorum) Eesti kohaolu ja mõju maailmas (Elcano) Arengukoostöö osakaal RKT’st (OECD DAC)

Eesmärgid, alaeesmärgid ja olulisemad tegevused üldeesmärgi saavutamiseks

1.1 Eesti inimeste ja riigi julgeolek on ta- gatud ning heaolu kasvab.

1.1.1 Kehtiv reeglitel põhinev rahvusvaheliste suhe- te süsteem püsib ja tugevneb. • Eesti toetab igakülgselt reeglitel ja rahvusva- helisel õigusel põhineva maailmakorra säilimist. • Rahvusvahelise õiguse rikkumine toob rikku- jale kaasa tagajärjed. • Põhiõigused ja vabadused on kaitstud.

1.1.2 Kindel Euro-Atlandi ala julgeolekukord. • NATO-l on poliitiline ja sõjaline valmisolek ning võime tagada liitlaste julgeolekELi ja NATO või- malikult suur sisemine ühtsus, omavaheline solidaar- sus ning koostöö, tugev Atlandi-ülene side säilib. • Euro-Atlandi ühtne väärtusruum laieneb. • Euroopa koostöise julgeoleku struktuurid tu- gevnevad

1.1.3 Toimiv, mõjukas ja ühtne EL. • Osaleme tugeva ELi tuleviku kujundamisel. • Osaleme euroala tuleviku aruteludes. • Toetame ELi ühtse siseturu arengut ja tõhusat toimimist. • Seisame Schengeni ala toimimise eest. • Suurendame energiajulgeolekut ja mitmeke- sistame energiaallikaid. • Parandame transpordiühendusi teiste Euroo-

geerida muutustele ennetavalt ja tõhusalt. Selleks on tarvis arendada majandusdiplomaatia võimekust vä- listeenistuses ja teistes välismajandust edendavates ametkondades. Aina enam tähelepanu tuleb pöörata õige tasakaalu leidmisele majandus- ja julgeolekuhu- vide vahel. - Suur ja hajali eestlaste kogukond võõrsil ning eestlaste reiside arvu kasv ja reisi sihtkohtade laie- nemine seab täiendavad väljakutsed konsulaar- teenuste paindlikkusele ja tõhususele ning kon- sulaarabi andmisele. Eeltoodu tingib vajaduse leida teenuste pakkumiseks uuenduslikke lahendusi. - Tuleb leida sobivaid lahendusi, et Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga oleks tugev ja rahvus- kaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvaks ning tagasipöördumine oleks soovitud ja sujuv. - Eesti välisesinduste võrk vajab kohaoleku suurendamiseks uuenduslikke lahendusi (traditsiooni- liste kõrval). - Vaatamata sellele, et Eesti on mõnes valdkon- nas saavutanud hea maine, on veelgi vaja pöörata tähelepanu Eesti tutvustamisele ELis ja kolmanda- tes riikides, et saavutada julgeoleku ning majanduse eesmärke.

Neid järeldusi arvesse võttes on sõnastatud välispo- liitika eesmärgid, alaeesmärgid (huvid) ja tegevused nende saavutamiseks.

Välispoliitika üldeesmärk

Eesti rahvuse, keele ja kultuu- ri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlas- konna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Üldeesmärki viiakse ellu välispoliitika kolme strateegi- lise suuna tugevdamisel: 1. julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng; 2. välismajandus; 3. eestlaskond võõrsil. Arengukava elluviimise edukus sõltub välisteenistusest ja diplomaatidest. Välispoliiti- ka tegevusi kavandades ja ellu viies arvestame läbi- valt, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks.

3

1.2.2 Eesti arengukoostöö keskendub prioriteetse- tele sihtriikidele ning arvestab välispoliitilisi aren- gusuundi uute partnerite määramisel. • Toetame jätkuvalt idapartnerlusriike. • Laiendame arengukoostööd teistesse priori- teetsetesse piirkondadesse maailmas.

1.2.3 Tihendame koostööd teiste doonoritega.

1.2.4 Kujundame ELi arengukoostöö ja humani- taarabi poliitikat.

1.2.5 Lähtume humanitaarabi andmisel inimlik- kuse, erapooletuse, sõltumatuse ja neutraalsuse põhimõttest, suurendame ennetuse osakaalu ning hoiame alal abistamisvõime.

1.2.6 Ühiskonna suhtumine arengukoostöösse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaa- saaitamisse on toetav.

1.2.7 Eesti arengukoostöö poliitika kujundamise, rakendamise haldamise ja elluviimise süsteem toi- mib eesmärgipäraselt ja kulutõhusalt, võttes ar- vesse rahvusvahelist praktikat. • Eraldame arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamise ning rakendamise, loome aren- gukoostöö agentuuri.

1.3 Eesti riigi maine ja mõjukus kasvab

1.3.1 Välispoliitika elluviimisel peetakse läbivalt sil- mas, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks. • Kujundame uuendusmeelse riigi kuvandit, teeme koostööd partnerasutustega, toome sihttur- gudel järjepidevalt esile Eesti erinevate valdkondade võtmesõnumeid ja tugevusi. • Toetame kultuuridiplomaatia ja kultuurivahe- tusega välispoliitika eesmärkide elluviimist. • Soodustame hariduse ja teaduse rahvusvahe- listumist, mis toetab Eesti maine kasvu.

1.4 Välispoliitika ja välissuhtlemine on sidusam ning teadlikkus välispoliitikast on kasvanud

1.4.1 Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidusus. • Eestil on laiapõhjaline ja pikaajaline persona- lipoliitika rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes (eriti EL, NATO, ÜRO). • Suurendame välispoliitika ja muude poliiti- kavaldkondade sidusust. • Toetame ühiskonna teadlikkuse kasvu välis- poliitikast.

pa riikide ja muude maailma regioonidega. • Tugevdame ELi ühtset toimimist ja Osaleme mõjukuse kasvu rahvusvahelistes suhetes. • Koostöös lähiriikidega keskendume ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika edendamisel idapartnerlu- sele ja suhetele Venemaaga. Panustame solidaarselt lõunapartnerlusse. • Edendame ELi sõjalises ja mittesõjalises vald- konnas tehtavat koostööd. • Panustame võimalikult ühtse ohupildi kujun- damisse, • Seisame selle eest, et tugevneks kriiside en- netus ning operatiivne ja tõhus koostöö ELis kriisiolu- korras.

1.1.4 Kahepoolsed ja regionaalsed suhted tagavad Eesti jaoks soodsa väliskeskkonna. • Kahepoolsed liitlas- ja partnerlussuhted tu- gevnevad. o Suurendame kohalolekut maailmapoliitikat mõjutavates ja majanduslikult olulistes riikides, või- malikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides. • Regionaalne koostöö on tihedam ja mõjukam. o Tugevdame välisesindusi Läänemere regioo- nis ja tihendame riigisisest temaatilist koordinatsiooni. • Riskid kahepoolsetes suhetes on maandatud. • Suhetes maailma teiste piirkondlike jõukes- kustega on Eesti huvid kaitstud. o Koostöö ja Eesti huvide täpsustamiseks koos- tame strateegiliselt oluliste riikide ja regioonide (re- gionaalsetes koostöövõrgustikes osalemise) kohta terviklikud strateegiad, sh Aafrikat ja Aasiat käsitleva tegevuskava.

1.1.5 Eesti on küberjulgeoleku eestkõneleja rahvus- vahelisel tasandil. • Tugevdame küberdiplomaatia ja rahvusvahe- lise õiguse analüüsi kompetentsi. • Arendame ja tugevdame küberjulgeolekual- gatusi rahvusvahelistes organisatsioonides. • Osaleme aktiivselt aruteludes rahvusvahelise õiguse kohaldumisest uutele tehnoloogiatele ning tu- gevdame koostöös ülikoolide ja teiste asutustega rah- vusvahelise õiguse kompetentsi ning selle jätkusuut- likku arengut kübervaldkonnas.

1.2 Eesti panus üleilmsesse julgeolekus- se, heaolusse ja kestlikku arengusse on kasvanud. Arengukoostöö ja humani- taarabi mõju ning tõhusus on laienenud

1.2.1 Eesti arengukoostöö kavandamine ja elluvii- mine keskendub eelisvaldkondadele, kus Eesti on ise tulemuslikult tegutsenud.

4

3.1 Konsulaarteenused on kodanikele hästi kättesaadavad ning inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side eestlas- konnaga võõrsil on tugev.

3.1.1 Konsulaarteenused on kättesaadavamad, mugavamad ning vastavad e-riigi mainele. • Võimaldame isikut tõendavaid dokumente välisriigis taotleda ja kätte saada kodust lahkumata.

3.1.2 Kasvab riikide arv, kuhu Eesti kodanikud saa- vad reisida viisavabalt. Eesti inimesed on teadliku- mad reisijad tänu tõhusale ja kaasaegsele enne- tustegevusele. Kriisiteavitustel pakume uudseid lahendusi. • Teeme endast oleneva, et viisavabade riikide arv Eesti kodanikele kasvaks. • Edastame kriisiteavituse reisijatele automaat- selt, kasutades tänapäevaseid infotehnoloogilisi la- hendusi ja võimalusi.

3.1.3 Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga* on tu- gev ja rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengus- se kasvab. • Kujundame kaasava diasporaapoliitika ning osaleme ühtses ja tugevas valdkonna koordinatsioo- nis. • Toetame võõrsil elava Eesti kogukonna side- me tugevdamist Eestiga. • Soodustame võõrsil asuva Eesti kogukonna panuse kasvu ühiskonnaellu.

4.1 Välisteenistus on asjatundlik ja mo- tiveeritud ning välisesinduste võrgustik ja teenused on kooskõlas välispoliitika prioriteetidega

4.1.1 Seisame selle eest, et Eesti välisteenistus suudab vaatamata suurusele edukalt maailma- poliitikas kaasa rääkida ning Eesti huve väärikalt esindada.

4.1.2 Tagame, et Eesti välisesindused on seal, kus on meie julgeoleku- ja majandushuvid ning kus asub meie kogukond (vastavalt analüüsile/ kate- goriseerimisele). Saavutame kohaloleku ning tu- gevdame välisesinduste võrgustikku:

* Eestlaskonna all peame lisaks rahvuskaaslastele laiemalt silmas Eestit toetavate inimesi, kogukondi ja organisatsioone, kel- lel on oluline roll Eesti maine suurendamisel ja julgeoleku tagami- sel.

• Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesus peab tõhusalt ning parimal moel toetama valdkond- like ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamist.

2.1 Eesti inimeste heaolu kasvab soodsa- ma välismajanduskeskkonna kaudu, mil- le tagab kaubandustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteerin- gute jätkusuutlik kasv ning turismi aren- gu toetamine

2.1.1 Ettevõtetele on tagatud soodne ja usaldus- väärne rahvusvaheline keskkond (rahvusvaheli- sed majanduslepingud ja digitaalne andmevahe- tus). • Ekspordiks ja investeeringuteks on loodud ajakohane toimivate lepingute baas. o Teeme olemasolevate lepingute toi- mivuse seiret. o Sõlmime uusi lepinguid vastavalt turu potentsiaalile. • Eesti majandushuvid rahvusvahelistes organi- satsioonides on kaitstud • ELi siseturu ja taristu arendamine. o Tagame digitaalse andmevahetuse koostöös lähimate partneritega.

2.1.2 Tagatud on tõhus tugi Eesti ettevõtetele kau- pade ja teenuste ekspordi arendamisel. • Tagame peamistel eksporditurgudel ja uutele turgudele sisenemiseks täiskohaga majandusdiplo- maatide ning digidiplomaatide toe Eesti ettevõtetele. • Tagame ülejäänud turgudel ettevõtjatele toe keskselt (Välisministeeriumist). • Kaasame aukonsuleid ja võõrsil asuvat eest- laskonda Eesti majandushuvide edendamisse. • Loome ettevõtjatele nüüdisaegsete IT-lahen- duste toel töövahendi (sh turuanalüüs), mis sisaldab ka välispoliitilist infot sihtturgude kaupa. • Toetame välisesinduste kaudu turismi iga- külgset arengut.

2.1.3 Eestisse tehtavate välisinvesteeringute jätku- suutlik kasv. • Leiame õige tasakaalu avatud majanduskesk- konna ja julgeolekuhuvide vahel kolmandatest riiki- dest pärit välisinvesteeringute puhul.

2.1.4 Välismajandussuunaga seotud konsulaartee- nused ja välisesinduste muud teenused on tõhu- sad ja kliendisõbralikud, vastavad digiriigi mainele ning toetavad majandusarengut.

5

• meie põhiliste majandus- ja julgeolekupartne- rite juures, sh seni esindamata ELi pealinnades; • piirkondades, mis on olulised eksporditurud (Euroopas) ning uued kasvavad turud (Aasias, Aafri- kas), kus toetame ettevõtjaid turule sisenemisel ja seal tegutsemisel.

4.1.3 Kasvatame Eesti esindatust, nähtavust ning esinduste võrgu tõhusust, selleks kasutame uuen- duslikke lahendusi. Erinevaid võimalusi kombi- neerides leiame sobivaima viisi Eesti huvide eden- damiseks sihtriigis. • Väljendame Eesti välisesinduste kaudu pari- mal moel Eesti uuendusmeelse riigi lugu.

4.1.4 Tagame, et välispoliitikaga seotud avalikud teenused on osutatud tõhusalt, mugavalt ja klien- disõbralikult, sh loome ja uuendame e-kanaleid teenuse osutamiseks. • Loome esimese riigina maailmas e-Saatkon- na ning tagame sellega kohalolu igas maailma punk- tis.

4.1.5 Seame eesmärgiks välisteenistuse jätkusuut- liku rahastamise. Kõigi eelpool kirjeldatud stratee- giliste suundade tugevdamiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalik ressurss on kavandatud arengukava maksumuse prognoosis (tabel 1).

EESTI VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA 2030

LISA 1-6

Lisa 1. Kaasatud partnerid

Lisa 2. Seosed teiste arengukavadega

Lisa 3. Seosed läbivate teemadega

Lisa 4. Lisainfo arengukoostööst

Lisa 5. Arengukava mõõdikud koos sihttasemetega

Lisa 6. Arengukava mõjude analüüs

Sisukord 2

3

7

8

12

18

2

Lisa 1. Välispoliitika arengukava koostamisse kaasatud partnerid Välispoliitika arengukava koostamisse kaasatud partnerid

Riigikantselei Haridus- ja teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Et- tevõtluse Arendamise Sihtasutus Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Riigikogu (väliskomisjon; riigikaitsekomisjon; Euroopa Liidu asjade komisjon; majanduskomisjon) Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus

Arengukoostöö partnerid:

Arengukoostöö Ümarlaud MTÜ MTÜ MONDO Vabaühenduste liit EMSL E-riigi akadeemia Eesti Idapartnerluse keskus Päästeamet

Ettevõtluse esindus- organisatsioonid:

Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Toiduainetööstuse Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Turismifirmade Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaitsetööstuse Liit Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Mööblitootjate Liit Teenusmajanduse Koda

Eestlaskonna esindus- organisatsioonid:

Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu Rootsi, Kanada ja USA eestlaskonna esindusorgani- satsioonid

Avalikult konsultatsioonil esitasid ettepanekuid:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Arengukoostöö Ümarlaud MTÜ Eesti Kirikute Nõukogu

Tulevikutrendide aruteludesse (aprill 2018) kaasatud valdkonna eksperdid

3

Lisa 2. Seosed teiste valdkonna arengukavadega Välispoliitika arengukava koostamisel tagati eesmär- kide ja tegevuste kooskõla teiste valdkonna arenguka- vadega, sh koostamisel oleva Eesti 2035 strateegia- ga. Mitmete valdkondlike arengukavade uuendamine on käivitunud ning välispoliitikaga seoseid omavate kavade koostamisse on välisministeerium kaasatud.

Rahandusministeerium ja Riigikantselei on saanud ülesandeks esitada valitsuskabinetile ettepanekud tulemusvaldkondade ja valitsuse taseme arenguka- vade 2021+ arvu drastiliseks vähendamiseks. Nende ettepanekute alusel uuendatakse lisas 2 toodud infot enne arengukava heaks kiitmist Vabariigi Valitsuses.

Eesti 2035 (sh EL poliitika

suunad)

koostamisel

Eesti säästva arengu riiklik

strateegia "Säästev Eesti

21"

ÜRO ülemaailmsed kestliku arengu

eesmärgid

V Ä

LI S

P O

LI IT

IK A

A R

EN G

U K

A V

A

JULGEOLEK, RAHVUSVAHELISTE SUHETE STABIIL- SUS JA KESTLIK ARENG

- Eesti arengukoostöö põhimõtted - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, Kultuur 2030 ja Spordipoliitika põhialused 2030

- Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016-2020 -Eesti infoühiskonna arengukava, sh küberjul- geoleku strateegia -Siseturvalisuse arengukava -Riigikaitse arengukava 2017-2026 ning -Riigikaitse arengukava 2021-2030 -Heaolu arengukava

EESTLASKOND VÕÕRSIL

VÄLISMAJANDUS - Eesti ekspordipoliitika põhialused - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ja Kultuur 2030 - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

- Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 - Eesti infoühiskonna arengukava - Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020" - Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020 - Elukestva õppe strateegia 2020 - Metsanduse arengukava 2021-2030 - Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 - Teadmistepõhine Eesti 2014-2020 - Transpordi arengukava 2014-2020 - Eesti äridiplomaatia strateegia

- Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ja Kultuur 2030

- Eesti infoühiskonna arengukava - Lõimuv Eesti 2020 ja 2030 - Globaalse Eesti Programm - Rahvuskaaslate programm 2014-2020 - Siseturvalisuse arengukava

Joonis 1. Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega

4

Eesti 2035 (www.riigikantselei.ee) on riigi arengust- rateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toe- tada meie riigi ning rahva heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erineva- te valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Strateegia koostamist veavad kõikide huviliste osalusel riigikantselei ja ra- handusministeerium ning see valmib 2020. aasta al- guses. Välisministeerium on strateegia protsessi kaa- satud ning tagatud on kahe dokumendi kooskõla.

Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ on Riigikogu 14. septembri 2005. a otsu- sega heaks kiidetud strateegia. See on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, si- higa ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Ees- ti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus. Strateegia põ- hiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha, et tagada Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis? Seetõttu on strateegia aluseks valdkondlike arengukavade koostamisel.

ÜRO ülemaailmsed kestliku arengu eesmärgid (vastu võetud ÜRO tippkohtumisel (25.09.2015). Te- gevuskava eesmärk on lõpetada vaesus, kaitsta pla- neeti ja tagada heaolu kõigile. Tegevuskavas on 17 eesmärki, vt täpsemalt lisas 4.

Riigikogu heakskiidetud hori- sontaalsed arengukavad

Eesti arengukoostöö põhimõtted on Riigikogu 15. jaanuari 2003. a otsusega heaks kiidetud dokument, mis sätestab Eesti arengukoostöö põhimõtted ja nen- de saavutamise viisid. Eesti välispoliitika lahutamatu osana on arengukoostöö suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele maailmas kooskõlas säästva arengu rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega. Dokument on lähtealus uue arengukava arengukoostööpoliitika meetmete väljatöötamiseks.

Eesti ekspordipoliitika põhialused on vastu võetud Riigikogu 14. novembri 2001. a otsusega. Põhialustes sätestatakse, et Eesti ekspordipoliitika eesmärk on ekspordil põhineva majanduskasvu toetamine eks- pordi arengule kaasaaitamise teel. Ekspordipoliitika ülesanne on ekspordi arenemiseks ja kasvuks võima- likult soodsa institutsionaalse raamistiku loomine ning ekspordi toetamine Eesti toodete konkurentsivõime

suurendamise ja eksportijatele tugiteenuste pakkumi- se kaudu. Dokument on üheks lähtealuseks arengu- kava ekspordipoliitikaga seotud tegevuste kavanda- miseks.

Eesti julgeolekupoliitika alused on heaks kiidetud Riigikogu 31. mai 2017. a otsusega. Julgeolekupoliiti- ka alustes sõnastatakse Eesti julgeolekupoliitika ees- märk, põhimõtted ja tegevussuunad. Tegemist on raamdokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks. Dokument on oluline lähtealus uue arengukava julgeolekuvaldkon- na meetmete kavandamisel.

Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on vas- tu võetud Riigikogu 18. novembri 2013. a otsusega. Arengukava keskendub Eesti turismisektori arengu- potentsiaali efektiivsele rakendamisele. Dokument on oluline lähtealus Eesti tuntuse kasvatamiseks vajalike tegevuste kavandamisel uues arengukavas.

Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020. Riigi- kogus 12. veebruaril 2014. a vastu võetud kultuuripo- liitika põhialused on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas. Välispoliitika arengukava koosta- misel on seos eelkõige Eesti kultuuri tutvustamisega välismaal ja loomemajanduse teemadega. Algatatud on arengukava Kultuur 2030 koostamine, kuhu Välis- ministeerium on kaasatud, et ühised eesmärgid ning tegevus saaks sünergiliselt kajastatud mõlemas do- kumendis.

Spordipoliitika 2030 (koostamisel) omab välispolii- tikaga seoseid läbi eesmärgi „Eesti riigi maine ja mõ- jukuse kasv.“

Vabariigi Valitsuse heakskiide- tud valdkondlikud arengukavad

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020. Va- bariigi Valitsuse 13. oktoobri 2013. a otsusega heaks kiidetud strateegia. “Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020” koostamise üldiseks eesmärgiks on ai- data kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katu- seesmärkide täitmisele, suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia sätestab ühe alaeesmär- gina, et Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad. Do- kument on oluline lähtealus välispoliitika arengukava välismajanduse meetmete kavandamisel.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 ning kü- berturvalisuse strateegia. Vabariigi Valitsuse poolt novembris 2018 a. heaks kiidetud uuendatud aren- gukava. Arengukava keskmes on riigis info- ja kom-

5

munikatsioonitehnoloogia kasutamist ja nutikate la- henduste loomist võimaldava keskkonna tagamine. Arengukava üks alaeesmärk on majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetava info- ja kommu- nikatsioonitehnoloogia taristu loomine. Selline taristu on vajalik, et paremini tagada ühiskonna sidusust. Võ- tame arengukava aluseks, et leida parimaid infoteh- noloogilisi lahendusi välispoliitika meetmete kavanda- misel.

Haridusvaldkonna arengukavad Elukestva õppe strateegia 2020 (Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2014. a korraldus nr 59) ja Eesti teadus- ja arenduste- gevuse ning innovatsiooni strateegia Teadmistepõ- hine Eesti 2014-2020 (Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsus). Haridusel ja teadusel on oluline koht rahvus- vahelistumise ja Eesti kuvandi loomisel, e-riigi lahen- duste kõrval on olulised ka nt PISA uuringu tulemu- sed. Saame tutvustada Eestit kohana, kus on tugev ja konkurentsivõimeline haridussüsteem ning hea teha teadust ja omandada kõrgharidust.

Heaolu arengukava 2016–2023. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2016. a otsusega heaks kiidetud arenguka- va koondab töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslik- kuse ning võrdse kohtlemise poliitikate strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest väljakut- setest, eesmärkidest ja tegevussuundadest. Doku- ment on aluseks ja suunanäitajaks ka Eesti välispolii- tilistele soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise alastele prioriteetidele, sõnumitele ja tegevustele. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna aren- gukava aastani 2030 (koostamisel). Välispoliitika valdkonnaga on seosed välismajanduspoliitika tee- madega (sh “Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava”), julgeolekupoliitika ning arengukoostöö valdkonnas.

Riigikaitse arengukava 2017-2026. Vabariigi Valit- suse poolt 29. juunil 2017. a heaks kiidetud valdkond- lik arengukava. Riigikaitse arengukava on riigi stratee- giline poliitikadokument, mille eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, aren- dada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmis- olek seista vastu infosõjale. Dokument on oluline läh- tealus uue arengukava julgeolekuvaldkonna meetme- te kavandamisel.

Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a korraldus nr 388) ning

uuendamisel olev arengukava. Arengukava käsitleb ka Välisministeeriumi tegevussuundi (märksõnadeks on näiteks isikut tõendavad dokumendid, e-resident- sus, sisserändepoliitika, rahvusvahelise kaitse poliitika aga ka EL’i elanikkonnakaitse mehhanismi rakendami- ne ning rahvusvaheline koostöö pääste erivõimekuste valdkonnas). Nimetatud valdkonnad on Siseministee- riumi kujundada, kuid nende elluviimises, selgitamises ja tuntuse suurendamises osalevad ka välisesindused ning neil on oluline roll Eesti maine kujundamisel maailmas. Välispoliitika arengukava 2030 loob neis teemades positiivse sünergia loodava Siseturvalisuse arengukavaga 2020-2030.

Transpordi arengukava (2014-2020). Transpordi- poliitika eesmärk on tagada kättesaadavad, mugavad, ohutud, kiired ja kestlikud liikumisvõimalused inimes- tele ja ettevõtetele. Kvaliteetne taristu ja hästi toimiv transpordisüsteem on igapäevaelu toimimiseks häda- vajalik. Välispoliitika valdkonna seosed arengukavaga on läbi välismajanduse.

Metsanduse arengukava 2030 (koostamisel), ees- märk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Välispoliitika valdkonna seosed arengukavaga on läbi välismajanduse.

Lõimuv Eesti 2030 (koostamisel). Lõimumiskava ül- deesmärgiks on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühis- konnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi. Välis- poliitika valdkonna seosed arengukavaga on läbi vä- lismajanduse.

Muud arengudokumendid

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016-2020 on aluseks Eesti avaliku sektori tegevu- sele arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. Do- kumendi üheks aluseks on ÜRO kestliku arengu ees- märgid. Välispoliitika arengukava 2030 üheks osaks on arengukoostöö ja humanitaarabi, seetõttu seame eesmärgiks kahe dokumendi ühendamise.

Eesti EL’i poliitika 2015–2019 on järjekorras neljas raamdokument, mida on koostatud alates liitumisest 2004. aastal. Nagu ka kõikidel eelkäijatel, on selle peamine eesmärk rajada ühtsel valitsemisel ja ühis- tel eesmärkidel põhinev alus Eesti tegutsemisele EL’i liikmena. Raamdokumendi üldised põhimõtted olid üheks aluseks arengukava julgeoleku ja välismajan- duse osa kavandamisel.

6

Eesti äridiplomaatia strateegia. Kinnitatud ettevõt- lus- ja infotehnoloogiaministri poolt 28. detsembril 2017. a. Strateegia eesmärgiks on suurendada uute välisinvesteeringute mahtu ning kasvatada Eesti ette- võtjate eksporti sihistatud ja koordineeritud riigi välis- majandusliku toe (äridiplomaatia) kaudu. Arengukava äridiplomaatia meetmete kavandamisel on lähtutud välisteenistuse spetsiifikast ja äridiplomaatia stratee- gias toodud põhimõtetest

Küberturvalisuse strateegia, mille eesmärk on suu- rendada küberruumi turvalisust ja inimeste teadlik- kust, et tagada usaldust küberruumi vastu. Välispolii-

tika seosed strateegiaga on julgeoleku valdkonnas ja Eesti maine valdkonnas.

Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. Program- mi eesmärk on, et välismaal elavatel eestlastel oleks side Eesti ja eesti kultuuriga, nende võimalik repatri- eerumine oleks lihtne ning kasvaksid võimalused levi- tada välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja talletada välismaist eesti kultuuripärandit. Dokument oli üheks lähtealuseks välispoliitika arengukavas eestluse ja kul- tuuripärandiga seotud tegevuste kavandamisel.

7

Lisa 3. Seosed läbivate teemadega Keskkonnahoid ja kliima

On seotud eelkõige keskkonnariskide, sealhulgas kliimamuutuse, looduskatastroofide, õnnetuste tõe- näosuse ja ulatuse vähendamisega seotud tegevuste kaudu. Seega aitab välispoliitika arengukava kaasa ini- meste elukeskkonna hoidmisele ja samal ajal ka kesk- konnahoiule selles osas, mis kuulub globaalse kliima- poliitika ning arengukoostöö valdkonda.

Võrdsed võimalused

Välispoliitika arengukava aitab kaasa inimestevahelise võrdsuse tagamisele järgnevalt: - Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste ning naistevastase vägivalla teemadel osaletakse rahvus- vahelistes koostöös ÜRO’s ja EN’s ning teistes for- maatides. - Lisaks on sooline võrdõiguslikkus osa Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusest. - Välisministeeriumi personalipoliitika kujunda- misel ja elluviimisel on mh aluseks Eesti võrdsuspolii- tika põhimõtted.

Infoühiskond

Välispoliitika arengukavas võetakse arvesse „Eesti infoühiskonna arengukava aastani 2020“. Arengu-

kava eesmärkide efektiivsemaks ja optimaalsemaks saavutamiseks ning väliskeskkonnast tulenevate väl- jakutsetega tegelemiseks kasutatakse info- ja kom- munikatsioonitehnoloogia lahendusi ning aidatakse kaasa turvaliste info- ja kommunikatsioonitehnoloo- gia lahenduste tagamisele, küberjulgeoleku teemade ja e-riigi maine tutvustamisele maailmas.

Regionaalareng

Välispoliitika arengukava toetab regionaalarengut eelkõige aidates kaasa stabiilse ettevõtluskeskkonna kindlustamisele ning edendades eksporti ja investee- ringuid.

Riigivalitsemise areng

Välispoliitika arengukava ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koor- dineerimist. Arengukavaga taotletakse välispoliitika valdkonna eelarvestamise ja rahastamise selgemaks muutmist ning see loob eeldused üleminekuks tege- vuspõhisele eelarvestamisele. Välispoliitika arengu- kava toetab avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö parandamist välispoliitika valdkonnas.

8

LISA 4. Lisainformatsioon arengukoostöö ja humanitaarabi kohta Prioriteetsed partnerriigid ja koostöö

GRUUSIA Eesti on Gruusiat toetanud alates 2000. aastast, see- juures on Gruusia olnud Eesti kahepoolse arengu- koostöö üks prioriteetsetest sihtriikidest alates aastast 2006. Eesti toetab Gruusia lõimumist EL-iga ning on valmis pakkuma abi assotsiatsiooni- ja vabakauban- duslepingu rakendamise hõlbustamiseks. Välja on töötatud Eesti – Gruusia arengukoostöö maastratee- gia, mis kajastab Gruusia vajadusi ja arengustratee- giaid ning määrab kindlaks arengusuunad ja valdkon- nad, milles Eesti saab pakkuda lisaväärtust.

MOLDOVA Eesti on toetanud Moldova arengukoostööprojekte alates 2000. aastast, seejuures on Moldova olnud Eesti kahepoolse arengukoostöö üks prioriteetsetest sihtriikidest alates aastast 2006. Eesti toetab Moldova lähenemist ELile ja on valmis pakkuma abi assotsiat- sioonilepingu rakendamiseks Moldovas. Välja on töö- tatud Eesti - Moldova arengukoostöö maastrateegia, mis kajastab Moldova vajadusi ning määrab kindlaks arengusuunad ja valdkonnad, milles Eesti saab pakku- da lisaväärtust.

UKRAINA Ukraina on olnud üks Eesti arengukoostöö prioriteet- setest sihtriikidest alates 2006. aastast. Eesti toetab 2014. aastal EL-Ukraina assotsiatsioonilepingus kokku lepitud ning 2017. aastal lõplikult jõustunud reformi- kava elluviimist ning eelkõige demokraatia arengu ja riigistruktuuride tugevdamist, sealhulgas korruptsioo- nivastast võitlust edendavat tegevust, samuti e-valit- semist ja IKT lahenduste juurutamist. Lisaks jätkatak- se valdkondades, kus Eesti on juba varem Ukrainaga koostööd alustanud: regionaalareng, kestlik majan- dusareng, haridussüsteemi tõhustamine ning koda- nikuühiskonna jõustamine. Tegevuse planeerimisel tuleb lähtuda asjaolust, et riigis on alates 2014. aastast käimas sõjaline konflikt. Seetõttu tuleb lähiaastatel arvestada jätkuvalt humanitaarolukorra leevendami- sega ning võimalusega panustada Ukraina taastus- ja ülesehitustöödesse nii kahe- kui ka mitmepoolselt.

AFGANISTAN Afganistan on olnud alates 2006. aastast üks Ees- ti kahepoolse arengukoostöö olulisemaid sihtriike, kuhu Eesti on panustanud nii rahvusvaheliste or- ganisatsioonide kui ka kahepoolse koostöö kaudu. Valdkondadest on Eesti arengukoostöö Afganistanis keskendunud julgeolekule, haridusele ning naiste ja tüdrukute olukorra parandamisele.

VALGEVENE Valgevene on Eesti arengukoostöö prioriteetriigiks alates 2011. aastast ning on oluline jätkata Valgeve- ne kui EL idapartnerlusriigi toetamist oma kogemuse jagamise kaudu neis valdkondades, kus ise tugevad oleme. Eesti jaoks on esmatähtsaks kodanikuühis- konna edendamine, seda nii kahepoolselt kui multila- teraalses koostöös.

TEISED PARTNERRIIGID Lähtudes Eesti välispoliitilistest eesmärkidest ja rah- vusvahelistest kokkulepetest panustada rohkem arengukoostöö vahendeid haavatavatesse riikidesse, jätkab Eesti paindlikku reageerimist ka teiste riikide, eelkõige vähimarenenud ja konfliktijärgsete riikide, merepiirita arenevate riikide ja arenevate saareriikide vajadustele valdkondades, kus Eestil on pakkuda sel- ge lisandväärtus. Sellise koostöö korral eelistatakse Aafrika, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida piirkonda ning arves- tatakse välispoliitilisi arenguid ning Euroopa ja Aafrika partnerluse edendamist.

Arengukoostöö ja humanitaar- abi õiguslikud alused ja koostöö

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi üheks alusdo- kumendiks on Riigikogus 15. jaanuaril 2003.a heaks kiidetud “Eesti arengukoostöö põhimõtted”. Do- kumendis määratakse kindlaks Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi üldised eesmärgid ja alused nende elluviimiseks. Vabariigi Valitsuse seadus ja välissuht- lemisseadus sätestatavad täpsemalt arengukoostöö ja humanitaarabi andmise mehhanismid ning ka Vä- lisministeeriumi juhtrolli arengukoostöö kavan- damisel, elluviimisel ja sellekohase poliitika koordi- neerimisel. Välisministeeriumi põhimääruse kohaselt

9

kavandab ministeerium oma pädevuse piires koos sihtriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste doonoritega arengu- ja humanitaarabi programme; korraldab koos asjaomaste asutuste ja isikutega aren- gu- ja humanitaarabi andmist; töötab koos asjaomas- te ministeeriumidega välja arengukoostöö ja humani- taarabi poliitika ning viib seda oma pädevuse kohaselt ellu.

Arengukoostöö ja humanitaarabi elluviimist regu- leerib Vabariigi Valitsuse määrus „Arengu- ja huma- nitaarabi andmise tingimused ja kord”. Määrus näeb muu hulgas ette projektide leidmiseks taotlusvoorude korraldamise, üksikasjalikumad abi andmise tingimu- sed, toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad, kehtes- tab projektide hindamiskriteeriumid, menetluse prot- seduurireeglid, abikõlblikkuse ja toetuse kasutamise tingimused ning rahastaja ja toetuse saajate kohustu- sed ja õigused.

Humanitaarabi operatiivsusest lähtuvalt teeb Eesti koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja või- maluse korral otse katastroofipiirkondadega. 2010.a jõustunud päästeseadus, 2011.a jõustunud tsiviilmis- sioonide seadus ning 2015.a uuendatud kiireloomu- lise rahvusvahelise abi kord reguleerivad Eesti pääs- temeeskonna moodulite või selle liikmete lähetamist päästetöödele katastroofipiirkondadesse. Humani- taarabi andmise otsustab ja selle koordineerimise eest vastutab Välisministeerium. Kuna suurõnnetusteks valmisolek ja nendele reageerimine hõlmab peami- selt elanikkonnakaitse valdkonda, on Eestis katast- roofiennetuse teemal eestvedajaks Siseministeerium. Riigisiseselt teeb Välisministeerium koostööd Sise- ministeeriumi, Päästeameti, Terviseameti ning Eesti vabaühendustega. Päästemeeskonna ulatuslikumad missioonid on lähetatud valitsuse otsusega.

Välisministeeriumi eelarves olevatest arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest rahastatavate tegevus- te (arengukoostööprojektide) vastavust välispoliitika arengukava ning programmi eesmärkidele ja nende tulemuslikkust hindab arengukoostöö komisjon koos- kõlas õigusaktidega.

Teiste ministeeriumide tegevuste osas toimub Vä- lisministeeriumiga koostöö ja infovahetus. Välismi- nisteerium koostab igal aastal riigisiseselt kogutud andmete põhjal OECD arengukoostöö komitee (DAC)

metoodika kohaselt ülevaate ametlikust arenguabist* ning esitab selle OECD DAC-le.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid aastaks 2030

1. Kaotada kõikjal vaesus 2. Kaotada näljahäda, parandada toitumust ja edendada kestlikku põllumajandust 3. Võimaldada kõigile tervislik elu ja parandada heaolu 4. Tagada kõigile kvaliteetne haridus ja elukest- vad õppimisvõimalused 5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus, suurenda- da naiste ja tüdrukute õigusi 6. Tagada kõigile ligipääs veele, vee säästev ka- sutamine ja korralikud sanitaartingimused 7. Tagada kõigile taskukohane, töökindel, jätku- suutlik ja nüüdisaegne energiateenus 8. Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku ma- janduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive ning rahuldav töö kõigile 9. Ehitada välja kestlik taristu, edendada kaasa- vat ja kestlikku tööstust ning tugevdada innovatsiooni 10. Vähendada ebavõrdsust riigisiseselt ja riikide vahel 11. Muuta linnad ja inimasumid kaasavaks, ohu- tuks ja kestlikuks 12. Edendada säästvat tarbimist ja tootmist 13. Kiiresti kokku leppida kliimamuutuste ja nen- de mõjude vastu võitlemise meetmed * 14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, me- resid ja mereressursse, et tagada nende jätkusuutlik areng 15. Kaitsta maa ökosüsteeme ning edendada nende jätkusuutlikku kasutamist ja metsade säästlik- ku majandamist, peatada kõrbestumine, maa seisun- di halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävine-

* Ametliku arenguabi näitaja väljendab selle osatähtsust rahvamajanduse kogutulus. Ametliku arenguabina käsitatakse riiklikku abi, mida antakse arengumaadele, et edendada nen- de majandusarengut ja suurendada ühiskonna heaolu. Ametlik arenguabi hõlmab toetusi, sooduslaene, mille soodustuselement on vähemalt 25% kogusummast, ja tehnilist abi, mida doonorriik osutab abisaajale otse (kahepoolne koostöö) või rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu näiteks ÜRO või Maailmapanga kaudu (mitmepoolne koostöö). Ametliku arenguabi hulka ei arvestata abi, mis antakse sõjalisel eesmärgil. Ametlikku arenguabi saavad riigid, mis on OECD arengumaade ja -piirkondade nimistus. Nimistu andmeid ajakohastatakse regu- laarselt. Praegu kuulub sinna üle 150 riigi ja piirkonna, kus aastane sissetulek elaniku kohta on alla 12 726 USA dollarit. Pikaajaline eesmärk on, et arenenud riigid kasutaksid 0,7% oma rahvamajan- duse kogutulust ametliku arenguabina.

10

mine 16. Edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühis- kondi ning tõhusaid ja võimekaid institutsioone, taga- da kõigile ligipääs õigusmõistmisele kõigil tasanditel

Eesti arengukoostöö ja humani- taarabi üldised põhimõtted

Väärtuspõhisus Eesti arengukoostöös peetakse läbivalt silmas inim- õiguste tagamist ja keskkonnasäästlikkust. Arengu- koostöö tulemuslikkuse ja kestlikkuse eesmärgil peab Eesti oluliseks järgida kõigis arengukoostöö ja huma- nitaarabi tegevustes naiste võimestamise ja sooliselt võrdse lähenemise põhimõtet.

Lähtumine partnerlusest ja partnerriigist Eesti lähtub üldisest põhimõttest, et oma arengu eest vastutab ennekõike iga riik ise. Saavutamaks kestli- ke tulemusi ning tagamaks selleks vajalik partnerriigi vastutus ja motiveeritus, lähtub Eesti arengukoostöös

17. Suurendada vahendeid ning üleilmset koos- tööd kestliku arengu põhimõtete rakendamiseks.

partnerriigi vajadustest, prioriteetidest ja arengustra- teegiatest. Samas arvestab Eesti koostöö planeerimi- sel ka enda prioriteete ja võimalusi. Partnerriigi ühis- konna suurema kaasatuse saavutamiseks soovib Eesti teha arengukoostöö kavandamisel, elluviimisel ja hin- damisel laiapõhjalist koostööd lisaks valitsussektorile ka kodanikuühiskonna ja erasektoriga. Humanitaarabi andmisel lähtume hea doonorluse põhimõttest, mille järgi võetakse aluseks partnerriigi vajadused ja abipal- ved.

Lähtumine pikaajalistest eesmärkidest ja tule- mustest Et saavutada kestvaid tulemusi ning partnerriigi vas- tutust ja kaasatust, lähtub Eesti projektide kavandami- sel ja hindamisel projektiülestest eesmärkidest. Eesti seob parimal moel arengukoostööprojektid partner-

11

riigi tasandil pikemaajaliste eesmärkide ja program- midega ning arendab võimaluse korral prioriteetsetes sektorites pikaajalist, eri tasandeid ja institutsioone hõlmavat koostööd. Sisuline info Eesti arengukoos- töö tegevuste kohta on avalikult kättesaadav arengu- koostöö ja humanitaarabi andmebaasi kaudu.*

Tõhus koordinatsioon ja täiendavus Abi tõhusus sõltub sihtriigi ning doonorite koostööst erinevate huvide ja eesmärkide ühitamisel. Tegevuse ühtlustamiseks osaleb Eesti võimalust mööda koos- töö ühtlustamise formaatides, toetades partnerriigi juhtrolli.

Humanitaarabi aluspõhimõtted Humanitaarabipoliitikas lähtub Eesti Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsiooni põhi- kirjas ning ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 46/182 kindlaks määratud humanitaarabi andmise põhimõ- tetest. 1. Inimlikkus – inimkonda tuleb kohelda inimli- kult igas olukorras, päästes inimeste elusid ning lee- vendades kannatusi üksikisiku õigusi austades. Erilist tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna kõige haavata- vamatele rühmadele. 2. Erapooletus – humanitaarabi andmine peab olema erapooletu ning selle andmise aluseks ei tohi olla kodakondsus, rass, usutunnistus ega poliitilised vaated. Abi andmisel lähtutakse vajaduspõhisusest. 3. Sõltumatus – humanitaarabiorganisatsioonid peavad esitama ja rakendama oma meetmeid valitsu- se muust poliitikast ja meetmetest sõltumatult. 4. Neutraalsus – vaenutegevuse korral ei ee- listata üht poolt ning ei osaleta poliitilistes, rassilistes, ideoloogilistes ega usuga seotud vastuoludes.

* https://rakendused.vm.ee/akta/index.php

12

Arengukava eesmärkide saavutamist kirjeldavad mõõdikud.

Välispoliitika üldeesmärk on: Eesti rahvuse, keele ja kultuu- ri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes, heaolu kasv Eestis ning eestlas- konna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Arengukava üldeesmärgile (tulemus- valdkonna tase) sobivate mõõdikute vali- kul on võetud järgmised eeldused: - mõõdik näitaks VV poliitika sihti või suunda, sest üldeesmärgi (tulemusvaldkonna) tasandil on vä- lispoliitikas keeruline leida üksühele mõjutatavaid indi- kaatoreid (ka rahvusvaheliselt); - kõik välispoliitika olulised tasandid (julgeolek ja rahvusvahelised suhted, sh arengukoostöö; välis- majandus ning Eesti esindatus ja konsulaarteenuste kättesaadavus ning mõju maailmas) oleks mõõdiku- tega kaetud; - välispoliitika valdkondade ülesuse aspekti, ehk välispoliitika ülesanne on kõigi poliitikavaldkondade potentsiaali realiseerimine rahvusvahelistes suhetes selleks, et tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kaitse ja edendamine; - tuua välja valdkonnapoliitikate omavahelised seoseid.

Lisa 5. Kuidas me edu mõõdame?

Mõõdik (arengukava üldeesmärk) Algtase 2023 2030

Eksperthinnang regionaalsele julge- olekule Allikas: Välisminis- teerium

stabiilne stabiilne stabiilne

Välisministeeriumis on regionaalse julgeoleku- olukorra seiramiseks koostatud standardiseeritud hindamisraamistik, mis kirjeldab julgeolekuolu- korda läbi rea rahvusvaheliste ja asutuse siseselt hinnatud indikaatorite. Hinnang antakse skaalal stabiilne-ebastabiilne

EL-i ühtekuuluvuse indeks Allikas: ECFR EU Co- hesion Monitor

6,8 (2018) ≥6,8 ≥6,8

Euroopa Liidu ühtekuuluvuse indeks (European Union Cohesion Monitor – EUCM) iseloomustab 27 EL-i liikmesriigi lõikes valmisolekut koostööks ja ühiseks tegevuseks. EUCM koosneb kahest alaindeksist: indiviidi tasandi ühtekuuluvust peegeldav alaindeks, mis iseloomustab inimeste kogemusi, hoiakuid, väärtusi ja üldist heaolu ning struktuurse tasandi ühtekuuluvust peegeldav alaindeks, mis seondub ennekõike riikidevahelise koostöö mõõtmega kultuuri, poliitika ja majandu- se valdkondades. Arengukavas on eesmärgista- tud indiviidi tasandi ühtekuuluvuse indeksit, kuid jälgime ka muutuseid strtuktuursel tasandil ning võrdluste teiste liikmesriikidega. Hinnang skaalal 1-10 indiviidi tasandi sidususele ja positsioon.

Eesti positsioon Maailma Majandus- foorumi globaalses konkurentsivõime edetabelis Allikas: Maailma Majandusfoorum

31 (2019) pareneb 25

Maailma Majandusfoorumi globaalse konkurent- sivõime mõõdik - võtab arvesse nii ettevõtete ekspordivõimet kui ka riigi atraktiivsust otsein- vesteeringuteks. Riikide reastuse aluseks on 12 temaatilist sammast, mille taset on hinnatud ametlikule statistikale ja/või riigist pärit tipp- ja keskastmejuhtide valimi tagasisidele (Eesti puhul valimi suurus 50 vastaja ringis) tuginedes. GCI 12 sammast mõõdavad riiklike institutsioonide toimivust, infrastruktuuri kvaliteeti, IKT-lahendus- te juurutamist, makromajanduslikku stabiilsust, rahvatervishoidu, tööjõu kvaliteeti, tööturu ava- tud toimimist, avatud siseturgu, finantssüsteemi stabiilsust ja kättesaadavate rahastusvõimaluste laiust, siseturu suurust, innovatsioonialast tege- vust ning kohaliku ärikeskkonna avatust ja elujõu- lisust. 2030 sihttase on kooskõlas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sihtidega.

Eesti kohaolu ja mõju maailmas (Elcano)

11 (2018) ≤ 11 ≤ 11

Hispaanias Kuninglik Elcano Instituut publit- seerib iga-aastaselt riikide (valmis on 122 riiki) rahvusvahelist mõjukust ja kohalolu peegeldavat indeksmõõdikut. Näitaja alusandmed tulenevad valdavas osas ülemaailmsete organisatsioonide avaldatavast statistikast, seega peegeldab indeks olukorda eelneva aasta vaates. Indeks koosneb kolmest laiemast temaatilisest komponendist, mis kirjeldavad iga riigi mõjukust pehme jõu (osakaal koondnäitajas: 40%), sõjalise mõjukuse (osakaal koondnäitajas: 20%) ning majandusliku mõjuku- se (osakaal koondnäitajas: 20%) vaadetes. Eesti positsioon teiste väikeriikide (alla 5 mln elanikuga) seas on 11.

Arengukoostöö osa- kaal RKT’sse (OECD DAC)

0,13% (2019) 0,23% 0,33%

Pärast 2002. a Euroopa Liiduga liitunud riigid on EL Ministrite Nõukogu 25. mai ja 26. mai otsus- tes kinnitanud võetud kohustust viia oma panus ametlikus arenguabis 0,33% RKTst. Hoidmaks Eestit rahvusvahelises suhtluses arvestatava partnerina on Välispoliitika Arengukavas 2030. a sihiks seatud võetud kohustuse täitmiseni jõuda hiljemalt 2030. a

Mõõdik (1.1 julgeolek ja rahvusvaheliste suhete stabiilsus)

Algtase 2023 2030

Eesti inimeste toetus EL-ile Allikas: Eurobaro- meeter

74% (2019) ≥74% ≥74%

Eurobaromeeter mõõdab poolaastase sageduse- ga kõikides liikmesriikides, kuivõrd vastajad taju- vad, kas EL-i kuulumine on riigile hea (skaala: hea; halb; nii-ja-naa; ei tea). Jälgime liikmelisust riigi jaoks heana tajuvate vastajate osakaalu. Eestit on võrreldes teiste liikmesriikidega pigem iseloomus- tanud kõrge toetus EL-le, seega on hetketaseme hoidmine ambitsioonikas siht.

Eesti inimeste toetus NATO-le Allikas: Kaitseminis- teerium

74% (2019) ≥74% ≥74%

Kaitseministeeriumi eestvedamisel toimuvad alates 2001. a üleriigilised avaliku arvamuse uuringud, hindamaks elanikkonna suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistesse küsimustesse. Uuringut viiakse tavapäraselt läbi pooleaastase välbaga, küsitlused kevadel ja sügisel. Toetust NATOsse kuulumisele hinnatakse viiepallisel skaalal: kind- lasti poolt, pigem poolt, ei oska öelda, pigem vas- tu ja kindlasti vastu. NATO-sse kuulumise toeta- jateks loetakse vastusevariandi kindlasti poolt või pigem poolt valijad. Mõõdiku “NATO-le toetuse” algtaseme hoidmine on ambitsioonikas ülesanne.

Eesti võime luua koalitsioone EL’s Allikas: European Council on Foreign Relations (ECFR)

12 (2019) ≤ 12 ≤ 12

Liikmesriikide võimet luua Euroopa Liidus koalit- sioone hinnatakse kaheaastase välbaga tugine- des poliitikaekspertide täidetavale küsimustikule. 2018. a toimunud uuringus andsid tagasiside 877 eksperti, kelle seas olid esindatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Ankeet koosneb 20 väitest ja indikaatorist, millest omakorda viis on aluseks, et riike koalitsiooniloome potentsiaali alusel reas- tada. Iga ekspert sai enda esindatava liikmesrii- gi seisukohast välja tuua kuni viis teist ELi riiki, kellega Liidu poliitika teemadel kõige sagedamini kontakteerutakse; kellega on riigil kõige sarnase- mad pikemaajalised huvid; keda nähakse kõige väledama ja konstruktiivsema koostööpartnerina; kelles on eelneva kahe aasta jooksul kõige tu- gevamalt pettutud; kes on kõige toetavamad ja pühendunumad Liidu sügavama integratsiooni eesmärgile. Antud mõõdiku algtase on juba väge kõrge ja ambisioonikas. Eesti positisioon viimases uuringus oli 12 (28 liikmesriigi seas).

Positsioon küberjul- geoleku edetabelis Allikas: National Cyber Security Index edetabelis

3 (2020) 1 1

Riiklik küberjulgeoleku indeks (National Cyber Security Index – NCSI) koosneb kolmest temaa- tilisest võimekuse kategooriast, millest igat ühte kirjeldab omakorda neli kitsamat võimekust: 1. koostöised ennetavad tegevused – küberkait- seteemaline poliitikakujundus, ohuseire ja –tea- vitus, küberkaitseteemalise hariduse ja väljaõppe edendamine, panustamine globaalsesse küberjul- geolekusse 2. küberruumi kaitse – digiteenuste toimepide- vuse kaitse, elutähtsate teenuste toimepidevuse kaitse, isikuandmete kaitse, elektrooniline isiku- tuvastus (eID) ja usaldusteenused (TS – trust services) 3. operatiivsed võimekused – ööpäevaringne küberintsidentidele reageerimise võime, küberkrii- side ohjamise võimekus, võitlus küberkuritegevu- sega, militaarse iseloomuga küberjulgeolekuope- ratsioonide läbiviimise võimekus. NCSI põhineb avaandmetel ja seda uuendatakse jooksvalt, uue olulise teabe ilmnemisel uuenda- takse mõõdikut kuu aja jooksul.

15

Mõõdik (1.2 kestlik areng ja arengu- koostöö)

Algtase 2023 2030

UUS: Elanike toetus arengukoostööle ja humanitaarabi andmisel Allikas: Eurobaro- meeter

68% (2018) ≥68% ≥68%

Eurobaromeetri eriraportites mõõdetakse, kuivõrd oluliseks peavad Euroopa Liidu liikmesriikide ela- nikud arenguriikides elavate inimeste toetamist. Tagasisidet kogutakse 5-pallisel skaalal (väga olu- line; pigem oluline; mitte väga oluline; üldse mitte oluline; ei oska öelda). Arengukavas oleme sihiks seadnud suurendada osakaalu Eesti elanikest, kes peavad arengukoostöösse panustamist väga või pigem oluliseks.

Mõõdik (1.3 riigi maine ja mõjukus) Algtase 2023 2030

Riigi rahvusvaheline seotus (üldposi- tisoon/ poliitiline seotus) Allikas: KOF (ETH Zürich)

18/ 54 (2019) ≤ 18/ 54 ≤ 18/ 54

KOFi indeks on erialakirjanduses sagedamini viidatavaiks riikide rahvusvahelist seotust ise- loomustavaks mõõdikuks. Rahvusvahelistumist hinnatakse kolme temaatilise samba lõikes: majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline rahvusva- heline seotus. Nii indeksi koondvaates kui igas temaatilises sambas hinnatakse eraldi de jure ja de facto tasandil rahvusvahelist seotust. Esimene neist kirjeldab eeldusi suuremaks rahvusvahelis- tumiseks ja teine nende eelduste realiseerimist. Arengukavas oleme sihiks seadnud parendada Eesti positsiooni nii KOFi indeksi koondpingereas kui ka kitsamalt välispoliitikaga seotud poliitilise rahvusvahelise seotuse sambas, mis kirjeldab de facto vaates saatkondade arvu riigis, osalemist ÜRO rahutagamise missioonidel, riigis tegutseva- te rahvusvaheliste organisatsioonide (NGOd) arvu ning de jure vaates liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides, rahvusvaheliste lepingute arvu ja rahvusvaheliste lepingupartnerite mitme- kesisust. Viimases uuringus hinnati 203 riiki. Eesti positsioon üldtabelis on 18 ning poliitline sidusus 54 posistioon.

Mõõdik (1.4 teadlik- kus välispoliitikast) Algtase 2023 2030

Elanikkonna teadlik- kus välispoliitikast Allikas: Välisminis- teerium

76% (2019) ≥76% ≥76%

2019 lõpp kuni – 2020. a jaanuar viis Välisminis- teerium läbi avaliku arvamuse uuringu, mis hindas Eesti elanike üldist teadlikkust välispoliitikast ja rahvusvahelisest koostööst, teadlikku reisimist ja konsulaarteenuste kasutamist ning hoiakuid arengukoostöö suhtes. Vastanutest 76% peab end välispoliitika teemadega kursis olevaks. Eesti välisteenistuse järelkasvu ja üldise avaliku teadlik- kuse vaates tõstatus kriitilisena uuringutulemus, et just noorte huvi ja teadlikkus välispoliitikast on oluliselt madalamad võrrelduna muude vanu- segruppidega, seetõttu kavandatakse just sellele sihtrühmale enam tegevusi.

16

Mõõdik (2.1 välisma- jandus) Algtase 2023 2030

Tööjõutootlikkus EL’i keskmisest Allikas: Eurostat

80% (2019) 87% 100%

Eesti tööjõuturu hõivenäitaja (68,7%) on sel- gelt parem kui vastav näitaja EL-15 liikmesriiki- des – seega saab Eesti tulevane majanduskasv ennekõike lähtuda tööjõutootlikkuse kasvust ja/ või suuremast välise tööjõu kaasamisest. Tööjõu- tootlikkuse mõõdik iseloomustab kuivõrd suur on Eestis ühe töötaja kohta loodud keskmine majan- duslik lisandväärtus, võrrelduna vastava näitajaga, mis on arvutatud üle 27 Euroopa Liidu liikmesriigi. Mõõdiku algtase 80 % (2019)/ sihttase 100 % (2030), kooskõlastame selle enne VV istungit Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Otseinvesteeringute jätkusuutlik kasv Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooni- ministeerium ja Eesti Pank

21 mld (2018) ≥21 mld ≥21 mld

Välisinvesteeringud liigitab Eesti Pank viide kategooriasse: otseinvesteeringud, portfelliinves- teeringud, tuletisinstrumendid (v.a reservvarad) ja töötajate aktsiaoptsioonid, muud investeeringud ning reservvarad. Välisministeerium panustab äridiplomaatiliste tegevustega otseselt uute välisinvesteeringute Eestisse toomisesse, seega oleme ka seadnud ambitsioonika sihi senist ot- seinvesteeringute mahtu vähemalt hoida. Kaud- selt panustab välisministeerium läbi Eesti tuntuse ja maine edendamise ka laekuvate portfelliinves- teeringute kasvu. Sihttaseme hoidmine on ambit- sioonikas ülesanne.

Eksport kolmanda- tesse riikidesse Allikas: Statistika- amet

4,8% (2019) ≥4,80% 7,20%

Mõõdik kirjeldab uutele turgudele eksporditud kaupade ja teenuste väärtust kogu Eesti vastava perioodi ekspordist. Uute turgudena on määratle- tud Aasia ja Aafrika, aga ka Lähis-Ida. Need on ka turud, kus Eesti ettevõtjatel on eeldatavalt äridip- lomaatilisest toest kõige enam abi. Eestil on neil kiirelt arenevatel uutel turgudel tugeva ekspordi- positsiooni saavutamiseks oluline osa saada nn esmasiseneja eelisest. Suurem variatiivsus olulisi ekspordi sihtturge vähendab ka Eesti majanduse käekäigu sõltuvust kitsast ringist kaubanduspart- neritest. Mõõdik toob selgemalt esile uute turgu- de (EL-väliste) olulisuse ja kasvu.Mõõdiku sihtta- seme määramisel on arvestatud äridiplomaatia tegevuste võimendamist.

17

Mõõdik (3.1 eestlas- kond võõrsil) Algtase 2023 2030

Eksperthinnang konsulaarteenuste kliendisõbralikkusele ja vastavus e-riigi mainele Allikas: Välisminis- teerium

45% (2020) 50% 100%

Välisministeeriumi eksperthinnagul tuginev kom- bineeritud mõõdik. Konsulaarteenuste osutamisel senisest enam digilahendusi juurutades pürime positiivsele mõjule nii organisatsiooni sisevaates kui ka kliendile osutatavate teenuste kvaliteedis ja kasutusmugavuses. Mõõdik võtab arvesse: posti teel väljastatud isikut tõendavate dokumentide arvu, e-keskonna kasutusaktiivsust dokumentide taotlemisel, kulutõhusust (tk hind) jm.

Viisavabade riikide arv Allikas: Henley and Partners

179 (2019) ≥179 ≥179

Kirjeldab riikide arvu, kuhu Eesti kodanikel on võimalik reisida viisavabalt. Henley and Partners andmetel on maailmas kõige enam viisavabalt külastatavaid sihtriike Jaapanil (191), seega on siht suurendada Eesti vastavat näitajat (179) väga ambitsioonikas.

Avaliku arvamuse uuring teadlikkus reisimisel Allikas: Välis- ministeerium

sihtta- seme määrame 2020.a uuringu- ga

täpsusta- me

täpsusta- me

2019 lõpp kuni – 2020. a jaanuar viis Välisminis- teerium läbi avaliku arvamuse uuringu, mis hindas Eesti elanike üldist teadlikkust välispoliitikast ja rahvusvahelisest koostööst, teadlikku reisimist ja konsulaarteenuste kasutamist ning hoiakuid arengukoostöö suhtes. Muutmaks eestlased tead- likumateks reisijateks ja parandamaks kriisiolukor- ras konsulaarabi osutamise operatiivsust on vaja suurendada oma reisi registreerimise aktiivsust Välisministeeriumi kodulehel (elanikkonnast 21%, noortest 24%) või mobiiliäpis (elanikkonnast 10%, noortest 14%).

Väliseestlaste valimisaktiivsus Allikas: Sise- ministeerium ja Välisministeerium, mõõdetakse valimiste toimumisel

2,7% (2019) ≥2,70% ≥2,70%

Siseministeerium (valijakaartide statistika), vaba- riigi valimiskomisjon (välisriigis hääletanute sta- tistika). Monitoorime välisriigis hääletanute arvu osakaalu alaliselt välisriigis elavate hääleõiguslike kodanikku arvu suhtes. 2019. a riigikogu valimistel oli vastav näitaja 2,7%. Tulenevalt erinevate alli- kate tulemuste erinevusest, kooskõlastame alg- ja sihttasemed enne arengukava VV istungit.

Eestis sündinud isikute tagasipöördumine Allikas: Statistika- amet

3,2% (2019) ≥3,20% ≥3,20%

Eesti diasporaa suuruseks on hinnatud 120 000 – 200 000 inimest (alumine hinnang 2015. a kohta: Tiit, E.-M., Statistikaamet, 2015; ülemine hinnang 2014. a kohta: Praxis, 2015; viidatud läbi: Kumer-Haukanõmm, K., Telve K., Eesti inimaren- gu aruanne 2016/2017: Eesti rändeajastul; dias- poraas suuruse hinnangut 200 000 toetab ka Praakli K., Eesti inimarengu aruanne 2016/2017: Eesti rändeajastul). Statistikaameti andmetel on Eesti kodakondsusega isikuid 2016-2019. a perioodil Eestisse naasnud vastavalt 7 129, 8 549, 7 836, 7 265 ja Eestis sündinud isikuid vastavalt 6 624, 7 687, 7 046 ja 6 374. Võttes arvutuste alusena Eesti diasporaa suuruse ülemise hinnan- gu (200 000 inimest) on 2016-2019 keskmine Eestis sündinud isikute tagasipöördumise määr jäänud vahemikku 3,2% (2019) kuni 3,8% (2017).

18

Mõõdik (4.1 tugev välisteenistus) Algtase 2023 2030

Eksperthinnang Eesti esindatusest maailmas ja teenus- te kättesaadavusest välisriikides Allikas: Välisminis- teerium

64% (2019) 80% 100%

Välisministeeriumi eksperthinnangul tuginev mõõdik kirjeldab lahknevust Eesti maailmas esindatuse hetkeseisu ja eksperthinnangute põhjal tuletatud ideaalseisundi vahel. Pikaajaline arengusiht on määratletud järgmiste kriteeriumite alusel: esinduste arv, Välisministeeriumi haldusala teenistujate arv, Välisministeeriumi haldusalas kasutada oleva korras kinnisvara summaarne suletud netopind ning uuenduslikus formaadis väline esindatus (nt pop-up esindused ja erimis- sioonid ning e-välisesinduse olemasolu).

19

Lisa 6. Välispoliitika arengukava 2030 rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude analüüs

1. Mõjude analüüsi tellija ja tegija

2. Mõjude analüüsi protsessi ülevaade

3. Analüüsi taust ja ulatus

4. Analüüsi eesmärk, sihtrühm või objekt

5. Rakendatud mõjude analüüsi metoodikad

6. Analüüsi leiud vastavalt analüüsiülesannetele

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele

6.2. Mõju majandusele

6.3. Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud

6.4. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

6.5. Mõju regionaalarengule

6.6. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

7. Järeldused

8. Järelhindamise aruande esitamise kohustus

Tabel 1. Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustiku kokkuvõte

Tabel 2. Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustik

Sisukord 19

19

19

19

19

20

20

22

25

26

26

26

27

27

28

29

20

1. Mõjude analüüsi tellija ja tegija

Mõjuanalüüsi on teinud Välisministeerium.

2. Mõjude analüüsi protsessi ülevaade

Mõjuanalüüs on esitatud arengukava kooskõlastus- protsessis partneritele kommenteerimiseks ja täien- damiseks.

3. Analüüsi taust ja ulatus

Mõjuanalüüs on tehtud arengukava kõigi meetmete kohta ning täpsemalt on analüüsitud olulisemaid polii- tikamuudatusi ja valikud.

4. Analüüsi eesmärk ja arengu- kava üldinfo

Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata arengukava meet- mete mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele; majan- dusele; sotsiaalseid ja demograafilisi mõjusid; mõ- jusid riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele; regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.

Arengukava üldeesmärk on: Eesti rahvuse, keele ja kultuu- ri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlas- konna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Üldeesmärki viiakse ellu arengukava meetmetega (strateegilise suuna kaudu): 1) rahvusvaheliste suhete stabiilsuse toetamine ja julgeolek tagamine ning kestliku arengu toetamine; 2) välismajanduse tugevdamine; 3) eestlaskonna kaasamine võõrsil ning tõhusad konsulaarteenused.

Muutuseid välispoliitikas kirjeldavad järgmised aren- gukava üldeesmärgi mõõdikud: 1. meie regiooni julgeolek (Välisministeerium); 2. EL’i sidusus (ECFR EU Cohesion Monitor);

3. Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis (The World Economic Forum); 4. Eesti kohalolu ja mõju maailmas (Elcano Glo- bal Presence Report); 5. Arengukoostöö osakaal RKT’sse (OECD DAC).

5. Rakendatud mõjude analüüsi metoodikad

Võimalikult laiapinnalise tulemuse saamiseks on hin- damine tehtud järgmiselt: - kõiki arengukava meetmeid on hinnatud kont- rollküsimustiku alusel (esitatud tabelis 1 ja 2); - kogu arengukavale on koostatud kulu-tulu ja eelarveliste mõjude analüüs*; - kõiki poliitikamuudatusi on hinnatud kulutõ- hususe metoodika alusel**; - olulisemaid poliitikamuudatusi on hinnatud standardkulu mudeliga***; - mõjude puhul on välja toodud nii otsesed kui kaudsed mõjud (kirjeldavana).

Lisaks on arvesse võetud senise poliitika tõhusust ning valdkonna analüüsides ja uuringutes tehtud tä- helepanekuid ja ettepanekuid, mis käsitlevad Eesti vä- listeenistuse tugevdamist, Brexiti võimalikke mõjusid Läänemere piirkonna julgeolekule, strateegilise tasa- kaalu tugevdamist Läänemere piirkonnas, hübriidsõja väljakutseid (https://icds.ee, https://diplomaatia.ee)**** jms. Täiendavalt on välisministeeriumi koostanud li-

* Kulu-tulu analüüs: kas ja kui suures ulatuses oodatavad tulud ületavad oodatavaid kulusid? Eesmärk: jõuda selgusele, kas plaanitud tegevust peaks ellu viima ning kui jah, siis millises ulatuses. Selleks hinnatakse tegevuse ku- lusid ja tulusid rahaliselt, et võimaldada otsuste tegijatel lihtsamini valida eri võimaluste vahel. Kui tulude ja kulude hindamine ei ole rahaliselt (lõpuni) võimalik või otstarbekas, võib loetleda ka meet- me rakendamisega kaasnevaid kasusid ja kahjusid.

** Kulutõhususe analüüs : kuidas saavutada soovitud tule- mus vähima kuluga?

*** Standardkulu mudel: milline on ettevõtete, mittetulun- dussektori, kodanike või avaliku halduse (sh kohaliku omavalitsuse tasand) halduskoormuse muutus? Eesmärk: hinnata, kui suured kulud kaasnevad ettevõtetele, mitte- tulundussektorile, kodanikele või avalikule haldusele (sh kohaliku omavalitsuse tasand) seoses õigusaktidest tulenevate infokohus- tuste täitmisega (see ongi halduskoormus).

**** https://icds.ee/wp-content/uploads/2016/ICDS_Re- port-Brexit_and_Baltic_Sea_Security-November_2016_Final.pdf https://icds.ee/wp-content/uploads/2016/Kalev_Stoicescu__ Henrik_Praks_-_Strateegilise_tasakaalu_tugevdamine_Laaneme- re_piirkonnas.pdf

21

6. Analüüsi leiud vastavalt analüüsiülesannetele

Mõjuanalüüsi aluseks on mõjude hindamise metoodi- ka (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfin- der/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf)

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele on suur ning on eelkõige seotud arengukava alaeesmärgiga 1.1. Eesti julgeolek ja heaolu kasvab.

Julgeoleku tagamine on riigi keskne eesmärk, mis mõ- jutab kõiki tegevusvaldkondi. Arengukava on otseselt seotud riigi julgeoleku ja välissuhtlusega, kajastades kõiki peamisi väliskeskkonnast lähtuvaid ohte ja ai- dates kaasa rahvusvaheliste suhete stabiilsusele, de- mokraatliku õiguskorra ja globaalse majandusmudeli jätkusuutlikkusele. Lisaks konventsionaalsetele ohtu- dele käsitleb arengukava ka inforuumis ja väärtusruu- mis toimuvaid muutusi ja üleilmseid ohte. Arengukava sätestab Eesti huvidest lähtuvad vajalikud tegevused

saanalüüse ja ülevaateid, sh Põhjala-Balti koostöö tu- gevdamise võimalusest, COVID-19 pandeemia mõju- dest jpm.

kontrollküsimustik. Arengukava olulisemad mõjud on seotud riigi julgeoleku ning majandusega.

Allolevas tabelis on esitatud ülevaade arengukava elluviimisega kaasnevatest võimalikest mõjudest, in- fot on täpsustatud käeoleva lisa tabelis 1 ja 2. Mõju- hinnang on antud skaalal väike-keskmine-suur ning võrdluses teiste mõjuvaldkondadega.

julgeoleku ja välissuhtluse tugevdamiseks.

Muutuseid julgeolekuvaldkonnas ja rahvusvahelistes suhetes kirjeldavad järgmised mõõdikud: 1. meie regiooni julgeolek (Välisministeerium); 2. Eesti kohalolu ja mõju maailmas (Elcano Glo- bal Presence Report); 3. arengukoostöö osakaal RKT’sse (OECD DAC); 4. Eesti esindatus maailmas ja teenuste kätte- saadavus kasvab (Välisministeerium); 5. Eesti inimeste toetus EL’le ja NATO’le (Riigi- kantselei, Kaitseministeerium); 6. Eesti võime luua ELi’s koalitsioone (European Council on Foreign Relations – ECFR; 7. Küberjulgeoleku indeks (NCSI).

Mõju Võimalik ulatus Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemise risk

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja vä- lissuhetele

suur keskmine

6.2. Mõju majandusele suur keskmine

6.3. Sotsiaalsed ja demograafili- sed mõjud

keskmine suur

6.4. Mõju riigiasutuste ja koha- like omavalitsuste asutuste kor- raldusele, kuludele ja tuludele

keskmine keskmine

6.5. Mõju regionaalarengule väike väike

6.6. Mõju elu- ja looduskeskkon- nale

väike väike

Tabel 1. Ülevaade mõjuvaldkondadest.

22

Arengukava eesmärkide saavutamiseks, põhinäi- tajate mõjutamiseks ning positiivse mõju tugevda- miseks riigi julgeolekule ja välissuhtlusele (regioo- ni rahvusvaheliste suhete stabiilsus, Eesti kohalolu ja mõju maailmas, Eesti esindatus maailmas ja teenuste kättesaadavus) on arengukavas planee- ritud järgmised tegevused.

- Eesti julgeolekupoliitika siht on ennetada ohte ja julgeolekuohtude ilmnemisel nendele paindlikult reageerida. Välispoliitiline ja diplomaatiline tegevus NATOs ja ELis ning rahvusvahelisel tasandil, sh pingete ärahoidmine ja vähendamine, stabiilsuse kindlustami- ne, terrorismivastane tegevus, relvastuskontroll ning usutavaks heidutuseks ja kollektiivkaitse rakendami- seks sobivate tingimuste loomine, võimaldab kindlus- tada Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, rahva ja riigi kestmise, territoriaalse terviklikkuse, põhiseadusliku korra, elanikkonna turvalisuse ja kestliku arengu. - Julgeoleku kindlustamine on vältimatuks eel- duseks kestlikule arengule – sotsiaal-, majandus- ja looduskeskkonna arendamisele, mis võimaldab ini- mestele hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elu- keskkonna. Kindel ja turvaline elukeskkond omakor- da loob paremad tingimused ühiskonna ja inimeste arenguks, kasvatab riigi usaldusväärsust. Samuti aitab edukas välis- ja julgeolekupoliitika suurendada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja majanduskeskkon- na atraktiivsust. Energiajulgeolek võimaldab tagada energia varustuskindluse, energiaallikate mitmekesi- suse ja energiatõhususe, küberjulgeoleku tegevused kaitsta küberruumi, tagada Eesti riigi toimimine kiiresti ja turvaliselt ning arendada digitaalseid teenuseid. - Välis- ja julgeolekupoliitika üks eesmärke on reeglitel põhineva rahvusvaheliste suhete süsteemi säilitamine ja rahvusvahelise õiguse järjekindel kohal- damine. Nendel tegevustel on mõju rahvusvahelis- te suhete stabiilsusele laiemalt ja Euro-Atlandi ühtse väärtusruumi hoidmisele, millest sõltub ka Eesti sta- biilsus ja areng. Samuti loob Eesti julgeolekut selleks, et kaitsta inimõigusi, põhivabadusi ja peamisi inimlikke väärtusi. Demokraatlikud väärtused määravad meie elulaadi ja neist kinni pidades saab ühiskond arene- da – tugevneb elujõuline kodanikuühiskond, edeneb Eesti rahvusvaheline seisund ja maine. - Välis- ja julgeolekupoliitika aitab Eestil toi- me tulla mitmesuguste konfliktide ja kriisidega, nii kaudselt kui ka otseselt Eestit puudutavate riskidega. Rahvusvaheline konfliktiennetus ja kriise põhjustava- te probleemidega tegelemine eelkõige nende tekke- kolletes vähendab julgeolekuriske, ebaseaduslikku rännet ja piiriülest kuritegevust Eestis ja maailmas laiemalt. Ka üleilmsete probleemide algpõhjustega (keskkonna- ja kliimaprobleemid, vaesus, majanduslik ebavõrdsus, ebaseaduslik ränne jm) tegelemine ai-

tab sellele kaasa. Vajaduse korral võimaldab ELi so- lidaarsusklausel Eestil endal saada abi, et tulla toime rünnakute ja konfliktidega, kokkulepped Läänemere piirkonna riikidega annavad võimaluse maandada keskkonna- ja muid riske.

Sellest tulenevalt arengukavaga välis- ja julgeoleku- poliitikas: - tugevdatakse kahepoolseid liitlas- ja partner- lussuhteid; - suurendatakse kohalolekut maailmapoliitikat mõjutavates ja majanduslikult olulistes riikides, või- malikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides; - tugevdatakse välisesindusi Põhjala-Balti re- gioonis ja tihendatakse riigisisest vastavat koordinat- siooni; - tagatakse, et Eesti on rahvusvaheliselt küber- valdkonna eestkõneleja, sh osaletakse aktiivselt aru- teludes rahvusvahelise õiguse kohaldumisest uutele tehnoloogiatele ning tugevdatakse koostöös ülikooli- de ja teiste asutustega rahvusvahelise õiguse kompe- tentsi ning selle jätkusuutlikku arengut kübervaldkon- nas; - seatakse sihiks, et välispoliitikat kujundades ja ellu viies toetatakse Eesti riigi maine ja mõjukuse kas- vu, mis põhineb uuendusmeelse riigi kuvandil, kultuu- ridiplomaatial ja kultuurivahetusel ning muudel Eesti tugevustel; - tagatakse, et Eesti välisesindused on seal, kus on meie julgeoleku- ja majandushuvid ning asub meie kogukond. Selleks saavutatakse kohalolek ning tugevdatakse välisesinduste võrgustikku: o Eesti põhiliste majandus- ja julgeole- kupartnerite juures, sh seni esindamata ELi pealinna- des (uuenduslikud lahendused); o piirkondades, mis on olulised ekspor- diturud (Euroopas) ning uued kasvavad turud (Aafri- kas, Aasias), kus toetada ettevõtjaid turul ja sinna sise- nemisel; o leitakse uuenduslikke lahendusi Eesti esindamiseks ja nähtavuse parandamiseks maailmas. - seatakse sihiks, et Eesti välisteenistus suudab vaatamata suurusele edukalt maailmapoliitikas osale- da ning Eesti huve väärikalt esindada; - julgeolekutegevused aitavad samuti kaasa riigi sidususele ja ühiskonna lõimumisele, kuna Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitu- sel, mis viiakse ellu põhimõttel ühiskond kui tervik ja valitsus kui tervik, hõlmates kõiki julgeolekut mõju- tavaid suundumusi ja selle kindlustamiseks olulisi valdkondi.

Sellest tulenevalt arengukavaga suurendatakse välis- poliitika ja välissuhtluse sidusust, et tagada valitsuse ühtne tegutsemine ja kasvatada välispoliitika mõju.

23

Selleks: - tugevdatakse ametkondadeülest rahvusva- helist personalipoliitikat; - suurendatakse välispoliitika ja muude poliiti- kavaldkondade sidusust; toetatakse ühiskonna teadlikkuse kasvu välispoliiti- kast.

- Arengukoostöö ja humanitaarabi toetavad vä- lispoliitilisi ning valdkondlikke eesmärke kahepoolses koostöös ning Eesti head mainet, usutavust ja kaasa- rääkimise võimet rahvusvahelistes organisatsiooni- des. Eesti teeb kahepoolset koostööd riikidega, kellele suudame oma kogemuste põhjal pakkuda lisaväärtust (prioriteetsed sihtriigid on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan). - Arengukava kehtivusaja jooksul ning panus- tatavate summade kasvades suureneb Eesti aren- gukoostöö maht arenguriikides kooskõlas rahvusva- heliselt kokku lepitud arengukoostöö prioriteetidega, lähtudes riikide arengutasemest. Pikaajaline rände- surve arenguriikidest jääb Euroopale ja sealhulgas Eestile püsima lähemateks aastakümneteks. Kuigi arengukoostöö ei ole üldjuhul tingimuslik, vähendab rände algpõhjustega tegelemine arengukoostöö abil kaudselt ka rändesurvet. Arengukoostöö kavandami- sel lähtume ÜRO säästva arengu eesmärkide elluvii- misest. - Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonna eesmärkide elluviimiseks, mõju kasvatamiseks ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks on arenguka- vas tehtud ettepanek suurendada valdkonna eelarvet (kooskõlas eesmärgiga jõuda 2030. a rahastamiseni 0,33% RKTst).

Sellest tulenevalt on arengukava tegevuste kavanda- misel lähtutud läbivalt eeldusest, et arengukoostöö ja humanitaarabi toetaks: - välispoliitilisi eesmärke kahepoolses koostöös (ELi idapartnerlus, Aafrika, ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania), Eesti head mainet ja aktiivsust rahvusva- helistes organisatsioonides; - üleilmsete probleemide lahendamist (sh kesk- konna- ja kliimaprobleemid, terrorism, vaesus, majan- duslik ja sooline ebavõrdsus, üleilmsed tervisekriisid, ebaseaduslik ränne) ning tihedamat suhtlust Euroopa vahetute naabrite ja kaugemate riikidega; - suurema mõju saavutamist, selleks keskendu- takse selgetele prioriteetsetele valdkondadele ja part- nerriikidele: o valdkondadele, milles Eestil on po- sitiivne kuvand ja kogemus, et saavutada suuremat mõju; o idapartnerlusriikidele, et tagada abi si- histatus ja Eesti kogemuse jagamine;

o Aafrika-tegevustele, mis lisatakse eta- piviisiliselt ja milles on juba lühikese ajaga saavutatud positiivne tulemus. Aafrikas on suur huvi Eesti e-rii- gi lahenduste vastu, mistõttu on oluline sellel suunal koostööd jätkata.

Arengukavas planeeritud julgeoleku ning välis- suhtluse meetmete ja tegevuste pakett on tasa- kaalustatud ja aitab parimal moel välis- ja julge- olekupoliitika eesmärke ellu viia.

Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemise risk - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis paneb ohtu meetmete rakendamise. - Väliste julgeolekuriskide realiseerumine.

6.2. Mõju majandusele

Arengukava tegevuste mõju majandusele on suur, sest arengukava üks tegevussuundi on välismajan- duspoliitika tugevdamine ning seda toetab eesmärk 2. Eesti inimeste heaolu kasv soodsama välisma- janduskeskkonna toel, milleks on kaubandustõke- te vähendamine, ekspordi edendamine ja välisin- vesteeringute jätkusuutlik kasv.

Arengukava elluviimine aitab arendada avatud üleilm- set majanduskeskkonda ning luua stabiilset ja sood- sat ettevõtluskeskkonda, sh tugevneb Eesti ettevõtete rahvusvaheline seisund välisinvesteeringute, turismi, kaupade ja teenuste väljaveo ning loomemajanduse ja selle ekspordivõimekuse edendamisel.

Muutuseid majandusvaldkonnas kirjeldavad järgmi- sed arengukava mõõdikud: 1. Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis kasvab (The World Economic Forum); 2. Tööjõutootlikkuse kasv (Eurostat); 3. otseinvesteeringute kasv (Majandus- ja Kom- munikatsiooniministeerium); 4. Eesti ettevõtete eksport kolmandatasse riiki- desse kasvab (Eesti Statistikaamet); 5. Eesti esindatus maailmas ja teenuste kätte- saadavus kasvab (Välisministeerium);

Arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ja põhinäitajate mõjutamiseks on kavandatud hulk tegevusi. Neist kaalukaim poliitikamuudatus on majandusdiplomaatide võrgu tugevdamine, et pakkuda suuremat tuge ettevõtjatele ekspordil ning välisinvesteeringute jätkusuutlikkuse taga- misel. Majandusdiplomaatide võrgu laiendamise- ga kaasnevad otsesed mõjud on kirjeldatud järg-

24

nevalt. - Vajalik on Eesti ettevõtete ekspordi ja Eesti majandusse tehtavate investeeringute suurendami- ne. Eesti ettevõtete eksport on kontsentreeritud lähi- riikidesse ning investeeringud Eesti majandusse tun- duvalt vähenenud. Vaja on täiendavalt panustada, et avada Eesti ettevõtjatele uusi turge ning tutvustada Eestist kui atraktiivset ettevõtluskeskkonda. - Eesmärgiks on, et tagame ettevõtjatele riigi toe 30 (Välisministeerium ja EAS kokku) peamisel ekspordi sihtturul ning potentsiaalsele turule sisene- misel, selleks tugevdame Eesti välisesinduste majan- dus- ja digidiplomaatide võrgustikku täiendavate ma- jandusdiplomaatidega ning EAS’i välisesindajatega. - Tegevuse laiendamise aluseks on analüüs, kus välismajanduse valdkonna kaardistamiseks on kombineeritud statistilisi näitajaid hinnanguliste kri- teeriumidega, rakendades 11 indikaatorit, fookuses on välisriigi seos Eestiga, seda lähtuvalt kaubandusnäita- jatest (eksport, välisinvesteeringud) ning ettevõtjate ja välispoliitilistest huvidest (nn digipoliitika prioriteedid, E-residentide arv, Eestit külastanud ja siin majutunud turistide arv, EASi välisesindajate võrgustik jmt). - Selle tulenevalt suurendab Välisministeerium Eesti ettevõtete ekspordiplaanide täitmiseks, välisin- vestorite ja välisturistide Eestisse toomiseks lähiaas- tatel majandusdiplomaatide arvu praeguselt 4-lt 17-le, tõhustades seeläbi Eesti läbilöögivõimet maa- ilmas koostöös EASi välisesindajatega, kes tegutse- vad 2019. a seisuga 17 sihtturul. 2023. a eesmärgiks on aga laiendada EASi välisesindatust täiendavale 7 sihtturule ning tagada ka ulatuslikum tugi sõltuvalt va- jadusest kas eksportööride või investeeringute toeta- miseks juba täna osaliselt kaetud olulisematel sihttur- gudel. - Välisministeeriumi majandusdiplomaatide ja EAS’i välisesindajate võrgustiku tugevdamise kavad on kooskõlas ning toetavad teineteist. - Lähetatud majandusdiplomaatide eesmärk on aidata Eesti ettevõtjaid stabiilsete ekspordisihttur- gude suurendamisel ja uute turgude avamisel; tutvus- tada Eestit maailmas kui atraktiivset ettevõtluskesk- konda ning väärt turismisihtkohta. - Välisministeeriumi majandusdiplomaatide ja EAS’i välisesindajate rollid on sihtturgudel teineteist toetavad. EASi välisesindajate portfellid on kitsamalt piiritletud (reeglina ainult üks kolmest valdkonnast). Majandusdiplomaatide roll on aga eriti oluline nn uu- tele, kaugematele turgudele sisenemisel, mis otseselt EASi prioriteetide hulka ei kuulu, kuid on teatud sek- toritele (nt Aafrika ja Kagu-Aasia IT sektorile) sihttur- gudena kasvava olulisusega. Samuti on kaugematel turgudel (isegi EASi välisesindajate olemasolul) „uste avamiseks“ äärmiselt oluline valitsuse poolt lähetatud kõrge diplomaadi toetus.

- Välisministeerium on COVID-19 kriisieelselt majandusdiplomaatia suunas positiivses stsenaariu- mis 2020. a tulemussihtideks seadnud luua täienda- vat eksporti mahus 69,25 mln € ja uusi välisinvestee- ringuid mahus 38,75 mln €. - Tulemussihid seati valdavale enamusele ka- hepoolsetest esindustest, nende seadmisel arvestati sihtturu majanduskonjunktuuri, eelnevate perioodide ekspordi ja investeeringute mahte, välisesinduse tee- nistujate kompetentsiprofiili ning esinduse varasemat töövoo aktiivsust majandusdiplomaatia suunal. Tule- mussihid on seotud esinduse tegevuse puhaspanuse suhtes – iga esinduse kaasabil realiseerunud lepingu puhul palume ettevõtja tagasisidet (skaalal 0-10, mis vastab esinduse panusele määras 0-100%) sellele, kui suur oli hinnanguliselt välisesinduse panus lepingu realiseerumisel. Tagasisidega lepingumahtu korrigee- rides saamegi teada esinduse majandusdiplomaatia suuna tegevuse puhasmõju. - Seatud tulemussihtide lõikes on teostatud maksulaekumise mõjuhinnangud, mis lähtuvad järg- mistest eeldustest: o 70 000€ täiendavat eksporti loob ühe uue töökoha või ühe keskmise palgaga töökoha ekvivalendis lisandväärtust; o Investeeringutelt laekub täiendava maksutuluna 30%; o Tarbimise piirmäär on 90% ehk kesk- miselt suunab leibkond 90% sissetulekust kohe tarbi- misse; o 2020. a keskmise brutopalga prog- noosiks on 1471€; o maksumäärad (käibemaks, sotsiaal- maks, töötuskindlustusmaks (nii tööandja kui ka töö- võtja osa), II samba maksed töövõtjale) on arvestusse kaasatud 2020.a kehtivate maksumäärade alusel. - Eelduste põhised arvutused näitavad, et 2020. a laekub positiivse tulemussihtide stsenaariumi reali- seerumisel täiendavat maksutulu mahus 24,33 mln €. Välisministeeriumi kulud äridiplomaatiaga seotud tegevustele on 2020. a eelarve põhiselt 5,13 mln €, mis tähendab tulude kulude suhet (BCR; Benefit–cost ratio) määras 4,75 ehk iga euro investeeringut majan- dusdiplomaatiasse toob riigile tagasi eeldatavalt 4,75 € maksutulu. Kõrge BCR näitaja viitab sellele, et ma- jandusdiplomaatia valdkonnas tehtavad investeerin- gud on kõrge riskivaruga – isegi juhul kui negatiivse stsenaariumi põhiselt realiseerub vaid 21,1% seatud tulemuseesmärkidest jääb majandusdiplomaatiasse tehtav investeering täiendava maksulaekumise suh- tes kuluneutraalseks (arvesse võetud kogu maksulae- kumist nii riigieelarvesse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetesse). - Investeeringute positiivne efekt riigi majan- dusele on laiaulatuslik, alates lisanduvatest töökohta-

25

dest, millest saavad osa vähesed, kuni ettevõtte ma- jandustegevusest laekuvate maksutuludeni, millest saavad kasu kõik riigi elanikud. - Tegevusalade lõikes võime seniseid suundu- musi arvestades eeldada investeeringuid ennekõike finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvaratege- vusse, samuti töötlevasse tööstusesse – arvestades Eesti turu väiksust suunatakse need ilmselt eksport- toodangu valmistamisse. - Kaudsed mõjud kogu majandusele on palju suuremad. Eesti kui uuendusmeelse riigi maailmale tutvustamine loob eeldused, et nt olemasolev ITK-pä- devus (nt X-tee alustaristu) saaks senisest enam tootestatult eksporditud ja Eesti oleks valdkonna tippspetsialistidele atraktiivne sihtriik. Ekspordi kasv ja edukus talentide värbamisel on aga omakorda eeldu- seks tulevastele uuendustele ja Eesti eduloo jätkule.

Turismi edendamiseks on kavandatud poliitika- muudatusi viisade taotlemise ja väljastamisega seonduvalt. Nende muudatuste otsesed mõjud on kirjeldatud järgnevalt. - Eesti väärib avastamist, mistõttu ei tohiks hu- vilistel jääda siia viisa pärast tulemata. 2019. aastal esitati välisesinduste kaudu enam kui 158 797 viisa- taotlust. Tulevikku vaatavalt prognoosime huvi kasvu, hinnates 2030. aastaks taotlemisi suurusjärgus 176 000. - Viies riigis (Venemaa, Hiina, India, Türgi, Val- gevene) on võimalik viisat taotleda ja kätte saada vä- liselt teenusepakkujalt. Viisataotluskeskusi on nime- tatud riikides ühtekokku 144, nendest Venemaal 59, Hiinas 34, Indias 30, Türgis 13 ja Valgevenes 8. - Ehkki ka välise teenusepakkuja poolt vastu- võetud ja väljastatud taotluste puhul on välisesindu- ses tehnilist tööd omajagu ning otsuse viisa väljastada või väljastamata jätta teeb konsulaarametnik, langeb välise teenusepakkuja korral ära viisataotluste vastu- võtmine ja väljastamine. See on riigile (Välisministee- riumile) mõnevõrra odavam, viisataotlejale aga kallim, sest lisaks lõivule tuleb tasuda ka teenustasu*, kuid samas märksa ajasäästvam (mugavam). Eelnevast tulenevalt oleme võtnud eesmärgiks, et riigilõiv katab kõik kulud (mitte ainult väljastamisega kaasnevad ku- lud) ning et väljastame viisasid viisa taotlejale ja riigile kõige tõhusamal ja säästlikumal moel. - Juhul kui riikides, kus kasutame välise teenu- sepakkuja teenust, suurendame välise teenusepakku- ja kaudu esitatud taotluste osakaalu vähemalt 90%- ni kõikidest taotlustest, muutub viisade menetlemine mõnevõrra kiiremaks, säästes välisesinduste arvestu- ses ühtekokku hinnanguliselt 1 300 töötundi, s.o 75

* Loetletud riikide teenustasu on vahemikus 11-16 eurot.

000 eurot 2018. aasta hinnakirja kohaselt. - Kirjeldatud muudatuste elluviimisel on võima- lik saavutada arvestatavat kokkuhoidu ning suunata tehnilise töö arvelt vabanev ressurss kahepoolsete suhete tugevdamisse välispoliitikas. Lisaks väheneb (taotleja) otsene transpordi- ja ajakulu ning mõju keskkonnale on positiivne.

Lisaks eelnevalt kirjeldatud otsesele mõjule toob aren- gukava elluviimine kaudseid mõjusid, mis kaasnevad majandussuuna teiste tegevuste elluviimisega. - Tugevdatakse diplomaatia rolli stabiilse julge- olekukeskkonna loomisel, mis on majanduse eduka toimimise eelduseks. - Tagatakse, et meie ettevõtjatele on loodud toodete ja teenuste ekspordiks soodne rahvusvahe- line keskkond (rahvusvahelised majanduslepingud ja digitaalne andmevahetus), mis on konkurentsivõime- lise tegutsemise aluseks. - Toetatakse ELi ühtse siseturu arengut ja tõhu- sat toimimist, mis loob Eesti ettevõtetele veelgi pare- mad tingimused kaupade ja teenuste ekspordil ELis. - Kaasatakse aukonsuleid ja võõrsil asuvat eest- laskonda Eesti majandushuvide edendamisse, et ma- jandusvaldkonna meetmete mõju maksimeerida. - Luuakse ettevõtjatele nüüdisaegsete IT-la- henduste toel töövahend, mis toetab eksporditurule sisenemist (sh turuanalüüs). See sisaldab ka välispo- liitilist infot sihtturgude kaupa, selleks et lihtsustada ettevõtete eksporditegevust. - Toetatakse õige tasakaalu leidmist avatud majanduskeskkonna ja julgeolekuhuvide vahel kol- mandatest riikidest pärit välisinvesteeringute puhul, selleks et pikas perspektiivis tagada investeeringute jätkusuutlikkus. - Soodustatakse turismi igakülgset arengut, et kasvatada Eesti tuntust turismi sihtriigina. - Välisministeerium ja välisesindused toetavad ettevõtteid eksporditegevusel, sh: o korraldavad koostöös partnerasutus- te ning aukonsulitega välisriikides konkreetsel turul potentsiaali omavates valdkondades äriseminare ja muid äriüritusi, sh kavandavad ja korraldavad ärikom- ponenti sisaldavaid visiite; o aitavad ettevõtjatel lahendada ärite- gevusel tekkivaid probleeme, suheldes kohalike rii- giasutustega.

Kõik need tegevused toetavad konkurentsivõime- list majanduskeskkonda, kuid nende otsest eelar- velist mõju on keeruline hinnata.

26

Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemise risk - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis paneb ohtu meetmete rakendamise. - Muudatuste elluviimine võib osutada aega- nõudvamaks kui planeeritud.

6.3. Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud

Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud on keskmised ning seotud arengukava eesmärgiga 3. Konsulaar- teenuste tõhusus ja väliseesti kogukonna suurem kaasatus ning läbiva teemana võrdsuspoliitikaga.

Muutuseid konsulaarteenuste ja väliseesti kogukonna kaasatust kirjeldavad järgmised arengukava mõõdi- kud: 1. Konsulaarteenuste kliendisõbralikkus ja vasta- vus digiriigi mainele kasvab (Välisministeerium); 2. Eesti esindatus maailmas ja teenuste kätte- saadavus kasvab (Välisministeerium); 3. eestlaskonna valimisaktiivsus võõrsil (Sisemi- nisteerium).

Arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ja põhinäitajate mõjutamiseks on kavandatud hulk tegevusi. Neist kaalukam on poliitikamuudatus väli- seesti kogukonnale on, et isikut tõendavate dokumen- tide taotlemine ja väljastus oleks võimalikult mugav. - Soovi korral saavad võõrsil elavad eestlased (hinnanguliselt kokku 150 00-200 000 inimest) taot- leda ja kätte saada isikut tõendavaid dokumente vä- lisesinduste kaudu ilma Eestisse pöördumata. Seda võimalust kasutati 2018. aastal ligikaudu 33 077 kor- ral (sh nii dokumendi taotlemise kui ka väljastamise toiming). Taotlejal tuleb üldjuhul välisesindusse pöör- duda kahel korral: esimesel külastusel annab ta taotlu- sele oma biomeetrilised andmed (sõrmejäljekujutise) ning teisel korral saab taotletud dokumendi kätte. As- jaajamine sellisel viisil on tülikas ning võib osutuda ku- lukaks, eriti suurriikides, kus esindusse tulek võib võtta palju aega (transport, hotell, tööaeg jm kulud 2000 eurot või rohkem), mistõttu isik loobub taotlemisest. - Eeltoodust tulenevalt tahame pakkuda võõr- sil viibivatele kaasmaalastele võimalust saada doku- mendid kätte otse Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) posti teel. Olles koostöös PPAga hinnanud dokumen- tide väljastamise vajadust, prognoosime praeguse süsteemi jätkumisel ligikaudu 17 000 isikutunnistuse ja Eesti kodaniku passi väljastamist 2030. aastal. - Arvestades väljastamistoimingule kuluvat keskmist aega, vabaneks juhul, kui posti teel toime- tataks kätte 90% taotletud dokumentidest, välise-

sindustes ühtekokku enam kui 2 800 töötundi, mis 2019. aasta hinnakirja arvestuses tähendab ligikau- du 340 000 eurot. Mõju oleks oluliselt suurem, kui teenuse ümberkorraldamine toimuks kogu ulatuses. Samuti ei peaks isikut tõendava dokumendi taotlemi- ne tähendama kohustust tulla esindusse biomeetrilisi andmeid andma, kui taotluse vorm täidetakse e-kesk- konnas. Teiste teenuste osutamisel võiks koguda ka kodanike biomeetrilisi andmeid. See oleks kasulik nii riigile kui ka kodanikule: riik tagab endale laiapõhjalise ja ajakohase andmekogu ning kodanik ei pea nime- tatud toimingu tegemiseks eraldi välisesindusse mi- nema. Ühtlasi jääb alles võimalus anda biomeetrilisi andmeid välisesindustes. - Prognoosides vajaduseks võtta isikut tõenda- vate dokumentide taotlemisel biomeetrilisi andmeid 25% juhtudest (2030. aastal), s.t igalt neljandalt taot- lejalt, vabaneb välisesindustel hinnanguliselt ühtekok- ku enam kui 3 800 töötundi, mis 2019. aasta hinna- kirja kohaselt tähendab ligikaudu 420 000 eurot. Lisaks kaasnevad arengukava elluviimisel kaudsed sotsiaalsed ja demograafilised mõjud järgmiste tege- vustega: - kodanikudiplomaatia laiem kasutamine loob kodanikele ja eestlaskonnale laiemalt võimalusi osale- da ühiskondlikus elus ja seda mõjutada; - võõrsil elava eestlaskonna sujuvat ja soovitud tagasipöördumist on kavas välispoliitikaga igakülgselt toetada.

Võrdsuspoliitikat toetatakse välispoliitika arengu- kava tegevustega järgnevalt: - Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste ning naistevastase vägivalla teemadel osaletakse rah- vusvahelistes koostöös ÜRO’s ja EN’s ning teistes for- maatides. - Lisaks on sooline võrdõiguslikkus osa Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusest. - Välisministeeriumi personalipoliitika kujunda- misel ja elluviimisel on mh aluseks Eesti võrdsuspolii- tika põhimõtted.

Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemi- se risk - Kvalifitseeritud tööjõu nappusele ei suudeta leida eri osalisi rahuldavat lahendust, mis pidurdab Eesti senist stabiilset ja jätkusuutlikku majandusaren- gut, mis omakorda toob kaasa heaolu vähenemise ning raskused riigieelarveliste teenuste tagamisel. - Olukord, kus me ei suuda kaasata Eesti töö- jõuturule vajalikus hulgas kvalifitseeritud spetsialiste, raskendab juba olemasolevate edutegurite (nt uuen-

27

duslikud lahendused ja Eesti positiivne maine) täiel määral realiseerumist majanduses.

Eesti on olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning vajadus töökäte järele aina suureneb. Tööjõu- puudus toob omakorda kaasa surve palgakasvuks, mis aga pole kooskõlas tootlikkuse kasvuga ja mis omakorda seab ohtu ettevõtete konkurentsivõime ning majanduskasvu*. Seetõttu on eriti oluline mõel- da, kuidas tagada piisav töökäte arv majandusvald- kondades, mis on kõrgema tootlikkuse potentsiaali- ga. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosimissüsteem OSKA, mis analüüsib Eesti tööjõu- ja oskuste vajadust tegevus- ja ametialati, ennustab tööjõu vajaduse suu- renemist ennekõike IKT, tervishoiu- ja sotsiaaltöö ning metsanduse- ja puidutööstuse valdkondades**. Rah- vusvahelisel tööturul konkurentsis püsimiseks peab Eesti end samuti tutvustama atraktiivse elamis- ja töötamiskohana.*** Tööjõupakkumise suurendamiseks on muude meetmete kõrval oluline toetada eestlaste sujuvat tagasipöördumist välismaalt ning kaasata pi- kaajalisi töötuid tööhõivesse võttes arvesse, et pika- ajalisi töötuid oli 2018. aastal 9400. Tööjõupakkumise suurendamise siseriiklikke võimalusi näeme töötuses (37 700) ning potentsiaalses tööjõus (mitteaktiivseid tööotsijaid ja -soovijaid kokku, keda oli 2018. aastal 36 700).

Eelnevast tulenevalt on arengukavas viidatud prob- leem esitatud ning lahendused pakutud üldsõnaliselt, sest seda temaatikat kajastatakse täpsemalt majan- dust ja tööturgu käsitlevates kavades.

6.4. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Suurem osa kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi on seotud välissuhtlusega ja mõjutatud rahvusvahelistest arengusuundadest laiemalt. Arengukava rakendami- se tulemusena avarduvad kohalike omavalitsuste rah- vusvahelise koostöö võimalused, mh arengukoostöö projektide kaudu. Konsulaarvaldkonnas tehakse koha- like omavalitsustega koostööd Eesti kodanike kaitsmi-

* Riigikontroll 2014; Majandus- ja Kommunikatsioonimi- nisteerium, 2017; Eesti Pank, 2019

** Kutsekoda, 2018

*** Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated, Aren- guseire Keskus 2018. https://www.riigikogu.ee

sel ja abistamisel välismaal.

Arengukava rakendamisel on mõju nii tuludele kui ka kuludele. Tulud on seotud eelkõige välismajanduse valdkonnaga ning kulud arengukoostöö ja välispoliiti- ka rakendamisega.

Arengukava rakendamisega kaasnevad koondmõjud: - riigieelarve tuludele 24,40 miljonit eurot (2023) ja 42,71 miljonit eurot (2030); - riigieelarve kuludele ja investeeringutele 153,22 miljonit eurot (2023) ja 234,30 miljonit eurot (2030).

Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemi- se risk - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis paneb ohtu meetmete rakendamise.

6.5. Mõju regionaalarengule

Arengukava elluviimise tulemusena kasvab riigi vas- tupanu- ja reageerimisvõime välisohtudele, suureneb piirkondlik julgeolek ja riigi turvalisus, mis avaldavad regionaalarengule positiivset mõju. Otsene mõju aval- dub ekspordi ja investeeringute potentsiaalse kasvu- na regioonides, vt koondmõjusid osas „Majanduse mõjud“.

Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemi- se risk - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis paneb ohtu meetmete rakendamise.

6.6. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Arengukava rakendamisel on mõju elu ja looduskesk- konnale keskmine ning seotud eelkõige majandus- valdkonnaga. Tegevuste kavandamisel on läbivalt lähtutud: - kestliku arengu ja kliimapoliitika eesmärkidest; - valdkonna teistest arengu- ja tegevuskava- dest; - põhimõttest, et arengukava mõju keskkonna- le oleks positiivne (nt konsulaarteenuste ümberkujun- damine, ettevõtjatele teenuste pakkumisel jms).

Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemi- se risk - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis paneb ohtu meetmete rakendamise.

28

7. Järeldused

Välis- ja julgeolekupoliitikas on õigustanud senised poliitikavalikud, sh panustamine tugevatele liitlassu- hetele, tihe kahe- ja mitmepoolne koostöö, regionaal- setes formaatides osalemine, keskendumine teatud valdkondades Eestile eestkõneleja rolli loomisele maailmas.

Eesti ettevõtete eksport ja Eestisse tehtud otsein- vesteeringud on kasvanud, kuid enam tähelepanu vajavad kasvava globaalse konkurentsi tingimustes, vabakaubanduspõhimõtete ja rahvusvaheliste kau- bandusreeglite küsimuse alla seadmisel järgmised teemad: teenuste siseturu ebarahuldav toimimine; Eesti ettevõtjate huvide kaitse EL’s (kolmandatele riiki- dele suunatud); ekspordi lisandväärtuse kasvatamine; teenuste eksport ning tugi ettevõtetele uutele turgu- dele sisenemisel.

Konsulaarteenuse osutamine ei ole kliendile mugav ega vasta digiriigi mainele. Lisaks kasvab surve riigieel- arvele (teenuste arvu ja hinna kasvust tulenevalt), kui teenust ümber ei kujundata. Reisimine muutub aina

kättesaadavamaks ning ennustatav on konsulaarabi- kaasuste arvu kasv, kuid seda on võimalik teavituse, ennetuse ning innovaatilisemate lahendustega kont- rollida. Sellest tulenevalt on oluline võtta kasutusele uusi lahendusi, et jõuda tõhusamalt kliendini.

Nende järeldustega kooskõlas on arengukavas esita- tud meetmete ja tegevuste pakett.

Arengukava koodmõju on esitatud punktis 6.4.

8. Järelhindamise aruande esi- tamise kohustus

Arengukava vahehindamine tehakse pärast esimese programmiperioodi lõppu, s.o 2024. aastal. Selle tule- muste alusel hinnatakse vajadust arengukava muuta. Järelhindamine tehakse pärast arengukava perioodi, s.o 2031. aastal.

Nii vahe- kui ka järelhindamist rakendatakse arengu- kava kõigi meetmete suhtes.

29

Lisa 1. Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustiku kokkuvõte

Mõjude valdkond Jah Ei

1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud

tervishoiukorraldus ja inimeste tervis X

tööturg X

töösuhe X

töötervishoid ja tööohutus X

sugudevahelised suhted X

riskirühma kuuluvate inimeste õigused X

osalemine ühiskondlikus elus X

haridussüsteem ja kultuur X

rahvastiku areng X

2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega X

üldine julgeolek X

suhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega X

3. Mõju majandusele

leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused X

ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus X

halduskoormus X

infoühiskonna areng X

põllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse areng X

4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale

looduskeskkond X

elukeskkond X

5. Mõjud regionaalarengule

regionaalpoliitika üldised eesmärgid X

piirkondade regionaalareng X

kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitikakujundamise protsessides X

6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

asutuste korraldus X

avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud X

30

Lisa 2. Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustik

1. Kontrollküsimused sotsiaalsete, sea- hulgas demograafiliste mõjude väljasel- gitamiseks

1.1. Kas eelnõu mõjutab hoolekande- ja tervishoiu- teenuste korraldust ja inimeste tervist? EI 1.1.1. Kas eelnõu mõjutab otseselt või kaudselt inimes- te vaimset või füüsilist tervist, sh suremust, haigestu- must, puudega isikuid jne? 1.1.2. Kas eelnõu mõjutab haiguste või tervisekahjus- tuste riskitegureid (elutingimuste, müra, õhu, vee jm keskkonna, sh töökeskkonna mõju tervisele, turvali- sust, vigastuste ohtu jne)? 1.1.3. Kas eelnõu mõjutab inimeste tervisekäitumist ja tervise eeldusi, sh tubaka- ja alkoholitoodete tarbi- mine, füüsiline tegevus, tervislik toitumine, vaba aja veetmine? 1.1.4. Kas eelnõu mõjutab inimeste vajadust tervis- hoiu- või hoolekandeteenuste järele? 1.1.5. Kas eelnõu mõjutab meditsiiniasutuste tervis- hoiuteenuse või hoolekandeteenuste pakkumist, nende kättesaadavust (piirkondlikku, ajalist jne) ja kvaliteeti? 1.1.6. Kas eelnõu mõjutab tervishoiu- või hoolekande- süsteemi toimimist, sh tervishoiu või hoolekandesüs- teemi rahastamist, ja jätkusuutlikkust? 1.1.7. Kas eelnõu mõjutab tervishoiu- või hoolekande- teenuste eest tasumist, sh patsientide makstavat osa ja patsientide sissetulekute vähenemist haiguse ajal? 1.2. Kas eelnõu mõjutab leibkondade toimetule- kut? JAH 1.2.1. Kas eelnõu mõjutab leibkondade kulusid või tu- lusid (nt muutuvad maksumäärad või -baas, toetu- sed) või leibkondade vara hulka või väärtust? JAH, arengukava välismajanduse meetmete rakendamisel on positiivne mõju elanikkonna heaolule, vt täpsemalt „Mõjud majanduskeskkonnale“ 1.2.2. Kas eelnõu mõjutab (suurendab või vähendab) elanikkonnarühmade sotsiaal-majanduslikku eba- võrdsust, tõrjutust, vaesust? See tähendab, et mõne sotsiaalse grupi (riskigrupi) toimetulek muutub roh- kem kui mõnel teisel grupil. Mõju ilmneb nt üksikva- nemate, vanemaealiste, puudega inimeste, lasteri- kaste perede, rahvusvähemuste, teatud piirkonna elanike, teatud ameti esindajate või teiste gruppide toimetulekus. EI 1.2.3. Kas muutub elanikkonna risk langeda alla vae- suspiiri? EI

1.3. Kas eelnõu mõjutab tööturgu? JAH 1.3.1. Kas eelnõu mõjutab tööhõivet (ka vaeghõive, sunnitud juhuslik töötamine), töötust, mitteaktiivsust? JAH, arengukava välismajanduse meetmete raken- damisel on positiivne mõju tööhõivele, vt täpsemalt „Mõjud majanduskeskkonnale“ 1.3.2. Kas eelnõu mõjutab erinevate sotsiaalsete rüh- made tööhõivet, töötust, mitteaktiivsust (nt noored, vanemaealised, naised, puudega ja pikaajalise tervise- probleemiga inimesed, erinevas piirkonnas elavad ini- mesed, erinevate ametite, oskuste ja teadmistega ini- mesed jne)? Kas eelnõu mõjutab nende sotsiaalsete rühmade ligipääsu tööturule, toetab või takistab neid? 1.3.3. Kas eelnõu mõjutab töötajate (naiste ja mees- te) liikumist kindlatele tegevusaladele, nt ehitus, kind- latesse riikidesse ja regioonidesse, näiteks Soome ja Tallinna, kindla juriidilise vormiga tööandjate juurde, nt avalikku sektorisse, kindlatele ametialadele, nt kõrge- maid oskusi ja teadmisi nõudvatele ametialadele, jne või vastupidi? 1.3.4. Kas eelnõu mõjutab tööandjate, sh äriühingu- te, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, kolmanda sektori organisatsioonide, suure ja väikese töötajate arvuga tööandjad, tööjõu nõudlust (tööandjate loomi- ne ja kaotamine, töökohtade loomine ja koondamine, töösuhte alustamine ja lõpetamine)? 1.3.5. Kas eelnõu mõjutab kindlate tööandjate rüh- made, nt äriühingud, tegevusala, majandusüksuse suurus töötajate järgi, kindlas piirkonnas tegutsevad ettevõtted, nõudlust kindla tööjõu järele (nt kõrgelt haritud, kindlate ametitega)? 1.3.6. Kas eelnõu mõjutab töötajate koolitusvajadust? Kas eelnõu mõjutab koolituse kättesaadavust erineva- tele töötajate rühmadele? Kas eelnõu mõjutab täien- dus- ja ümberõppe korraldust või kasutamist?

1.4. Kas eelnõu mõjutab töösuhet? EI, mõju töösu- hetele puudub, kuid majandusmeetmete rakenda- misel võib mõju töötasu kasvule olla positiivne 1.4.1. Kas eelnõu mõjutab tähtajaliste töölepingute ja osaajaga töölepingute sõlmimist – kas see mõjutab tööandja või töötaja valikuid ja võimalusi? 1.4.2. Kas eelnõu mõjutab makstava töötasu suurust? 1.4.3. Kas eelnõu mõjutab töötajate soovi ja võima- lusi oskusi ja teadmisi täiendada ning uusi teadmisi omandada? 1.4.4. Kas eelnõu mõjutab töötajate võimalusi töö- ja eraelu ühitada, nt võimalust teha karjääris paus hari- duse omandamiseks, pere ja lastega seotud kohus- tuste täitmiseks jne? 1.4.5. Kas eelnõu mõjutab töötajate sotsiaalseid ga- rantiisid, nt pensioni, töötuskindlustushüvitist jne?

1.5. Kas eelnõu mõjutab töötervishoidu ja tööohu- tust? EI

31

1.5.1. Kas eelnõu mõjutab tööst põhjustatud haiguste ja haigustega seotud terviseprobleemide esinemist? 1.5.2. Kas eelnõu mõjutab tööandjate- või töötajate- poolset motivatsiooni tervise edendamiseks, nt ter- visespordivõimalused, ja tööohutuse parandamiseks töökohal? 1.5.3. Kas eelnõu mõjutab töötingimuste ja töökesk- konna edendamist tööandja poolt? 1.5.4. Kas eelnõu mõjutab tööandjate käitumist tege- lemisel töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamise ja ohtude kõrvaldamise või maandamisega?

1.6. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste olukorda ühiskonnas ning sugudevahelisi suhteid? Mõju on positiivne, hinnang on antud eelkõige arengukoos- töö meetmete rakendamisel ning rahvusvaheliselt põhiõiguste ja vabaduste kaitse tegevuste elluvii- mise aspektist 1.6.1. Relevantsuse kontrollimiseks tuleb koguda ja analüüsida sooliselt eristatud statistilisi andmeid ja esitada üldised küsimused: Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste igapäevaelu? JAH Kas meeste ja naiste vahel on selles valdkonnas eri- nevusi (õigustes, kohustustes, võimalustes, vastutu- ses, ressurssides, osaluses, soorollidega seotud väär- tustes ja normides)? JAH Kui vastus kummalegi küsimusele on jaatav, siis on sooline vaatenurk asjakohane ja asjaomase ettepa- neku võimalikku mõju naistele ja meestele tuleks hin- nata. Tuleks määrata, kas potentsiaalselt võib esineda positiivset või negatiivset mõju naistele või meestele või sugupoolte suhetele. Mõjude analüüsi vajadust ai- tavad hinnata ka alljärgnevad kontrollküsimused: 1.6.2. Kas eelnõu mõjutab meeste ja naiste ligipääsu ressurssidele (raha, aeg, omand, materiaalsed hüved, informatsioon, jne) ja ressursside jagunemist meeste ja naiste vahel? JAH 1.6.3. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalusi, sh hoolduskohustusi (lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, jne) ja ajaka- sutust? JAH 1.6.4. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste ameti- ja kutseoskuste arendamise võimalusi? JAH 1.6.5. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste töövõima- lusi ja tööhõivet? JAH 1.6.6. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste võimalusi osaleda ühiskonna otsustusprotsessides? JAH 1.6.7. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste tervist ja haigestumist, tervisekäitumist ning vajadust tervis- hoiuteenuste järele? JAH 1.6.8. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste turvalisust, vägivalla ohvriks langemise ohtu? JAH 1.6.9. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste tõrjutust, sotsiaalset kaasatust? JAH

1.6.10. Kas eelnõu mõjutab ühiskonna arusaama soo- rollidest, näiteks tööde jagunemine meeste ja naiste vahel, inimeste vastavaid hoiakuid ning käitumist? JAH

1.7. Kas eelnõu mõjutab erinevatesse sihtrühma- desse kuuluvate inimeste õigusi? ? Mõju on posi- tiivne, hinnang on antud eelkõige arengukoostöö meetmete rakendamisel ning rahvusvaheliselt põ- hiõiguste ja vabaduste kaitse tegevuste elluviimi- se aspektist 1.7.1. Kas eelnõu tagab igaühe õiguse mitte saada eba- võrdse kohtlemise osaliseks? Kas eelnõu tagab igaühe õiguse mitte olla diskrimineeritud rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muu- de veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisun- di, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse või muu- de asjaolude tõttu? JAH 1.7.2. Kas eelnõu mõjutab erinevate sotsiaalsete rüh- made toimetulekut, sh igapäevaelu toimetulekut (ise- seisev elamine, õppimine, töötamine), elatustaset, sh näiteks toetused vanemaealistele, lastega peredele, puuetega inimestele, ja nende võimalusi teha neile sobivat tööd? JAH 1.7.3. Kas eelnõu puudutab erikohtlemist vajavate või riskirühma kuuluvate inimeste sotsiaalset kaasatust? JAH 1.7.4. Kas eelnõu mõjutab noorte sotsiaalseid garantii- sid (ravikindlustus, ühistranspordi sõidusoodustused, tasuta koolieine, õppevahendid, õppetoetused jms)? JAH 1.7.5. Kas eelnõu mõjutab lapsi ja lastega perede hea- olu ja tervist, toimetulekut, inimsuhteid, elukeskkonda, igapäevaelu sujumist, osalemist ja võrdsust kas otse laste või kaudselt nende pere või kogukonna kaudu? JAH

1.8. Kas eelnõu mõjutab kodanike võimalusi osale- da ühiskondlikus elus ja seda mõjutada? JAH 1.8.1. Kas eelnõu mõjutab kodanike selliseid põhiõigusi nagu sõnavabadus, ettevõtlusvabadus, eraelu puutu- matus jne? EI 1.8.2. Kas eelnõu mõjutab noorte võimalusi osaleda ühiskondlikus elus? EI 1.8.3. Kas eelnõu mõjutab mittetulunduslike organi- satsioonide maksukoormust? EI 1.8.4. Kas eelnõu mõjutab elanike ühiskondlikku aktiiv- sust (vabatahtlikku tegevust, annetamist)? JAH, läbi kodanikudiplomaatia, vt täpsemalt eespool 1.8.5. Kas eelnõu mõjutab mittetulunduslike organi- satsioonide aktiivsust ja arengut? JAH, positiivne mõju on läbi arengukoostöö laiendamise, vt täpsemalt jul- geoleku osa

1.9. Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuu-

32

ri korraldust? JAH 1.9.1. Kas eelnõu mõjutab teadus- ja arendustegevust ning milline on eelnõu mõju teadmistepõhise ühis- konna arengule? JAH, kavandatud on tegevused, mis suurendavad välispoliitika analüüsipõhisust 1.9.2. Kas eelnõu mõjutab haridusteenuste, sh alus-, põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendusharidus, ning kultuuri- teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti? JAH, kavanda- tud on tegevusi kultuuridiplomaatia tugevdamiseks 1.9.3. Kas eelnõu mõjutab erinevate kultuurivaldkon- dade, sh teater, kino, muusika, kunst, arhitektuur, kir- jandus, rahvakultuur, sport, meedia jne, arengut? JAH, kavandatud on tegevusi kultuuridiplomaatia tugevda- miseks

1.10. Kas eelnõu mõjutab rahvastiku arengut? 1.10.1. Kas eelnõu mõjutab sündimust? EI 1.10.2. Kas eelnõu mõjutab sisse- või väljarännet? JAH, arengukava meetmete eesmärk on mõjutada eestlas- te tagasirännet positiivselt 1.10.3. Kas eelnõu mõjutab rahvastiku soolis-vanuse- list struktuuri? JAH 1.10.4. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste olukor- da Eestis? EI 1.10.5. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste lõimu- mist? EI 1.10.6. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste kultuuri- lise ja keelelise omapära säilimist? EI 1.10.7. Kas eelnõu mõjutab asustuse paiknemist? EI

2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

2.1. Kas eelnõu mõjutab riigi sisejulgeolekut ja võit- lust kuritegevusega? JAH 2.1.1. Kas eelnõu mõjutab kuritegevust või terrorismi, sh kuritegevuse taset ning inimeste võimalusi ja val- misolekut (nt elukeskkonna või toimetuleku muuda- tuste tõttu) kuriteo toimepanemiseks? JAH, välispo- liitilised meetmetel on ennetav mõju sisejulgeolekule. 2.1.2. Kas eelnõu mõjutab turvalisust, sh näiteks in- foturvet, küberturvalisust, ruumilist turvalisust, isi- kuturvalisust, personaliturvalisust, piiriturvalisust, päästesüsteemi, sh ohutusnõudeid ja -järelevalvet, päästeasutuste ülesandeid, hädaolukordadeks val- mistumist ja kriisireguleerimist, või valvet? JAH, mõju on positiivne küberjulgeoleku meetmete rakendami- sel. 2.1.3. Kas eelnõu mõjutab õiguskaitseorganite tööd, sh nende võimalusi takistada, paljastada või lahenda- da kuritegusid ja väärtegusid, mõista õigust ning viia ellu karistuspoliitikat? EI 2.1.4. Kas eelnõu mõjutab inimeste õigusi kriminaal- menetluses, sh tasakaalu julgeolekuhuvide ja kahtlus- tatavate õiguste vahel ning kuriteoohvrite ja tunnista- jate õigusi? EI

2.2. Kas eelnõu mõjutab riigi üldist julgeolekut? JAH 2.2.1. Kas eelnõu mõjutab Kaitseväe või Kaitseliidu or- ganisatsiooni, töökorraldust ja võimet täita oma üles- andeid nii rahuajal (nt loodusõnnetuse või inimtege- vuse tagajärjel aset leidnud katastroofi tagajärgede likvideerimine) kui ka kriisi korral ja sõjaajal, sh kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust? EI 2.2.2. Kas eelnõu mõjutab Kaitseväe koostöövõimet NATO-ga, võimet osaleda rahvusvahelistes kriisihal- damisoperatsioonides ja teistes rahupartnerlusprog- rammides ning kaitsekokkulepetes? JAH, positiivne mõju luuakse julgeoleku meetmetega, vt täpsemalt „Mõju julgeolekule“

2.3. Kas eelnõu mõjutab suhteid välisriikide ja rah- vusvaheliste organisatsioonidega? JAH 2.3.1. Kas eelnõu mõjutab Eesti rahvusvaheliste ko- hustuste täitmist? JAH, positiivne mõju luuakse julge- oleku meetmetega, vt täpsemalt „Mõju julgeolekule“ 2.3.2. Kas eelnõu mõjutab Eesti välisesinduste tööd? JAH, mõju on laialdane, vastavad meetmed on kirjel- datud julgeoleku ja majanduse osas. 2.3.3. Kas eelnõu mõjutab Eesti võimet panustada rah- vusvahelisse arengukoostöösse ja humanitaarabisse? JAH, positiivne mõju luuakse julgeoleku meetmetega, vt täpsemalt „Mõju julgeolekule“ 2.3.4. Kas eelnõu mõjutab Eesti võimalikke läbirääki- mispositsioone, -strateegiat ja -taktikat? JAH, positiiv- ne mõju luuakse julgeoleku meetmetega, vt täpse- malt „Mõju julgeolekule“

3. Majanduslike mõjude hindamine

3.1. Kas eelnõu mõjutab leibkondade majanduslik- ke otsuseid? EI 3.1.1. Kas eelnõu mõjutab leibkondade tarbimiskäitu- mist, sh muutuvad tarbimisotsused (struktuur, maht), muutub tarbimise, säästmise ja investeerimise vahe- kord?

3.2. Kas eelnõu mõjutab ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust? JAH, vt täpsemalt „mõju ma- jandusele“ 3.2.1. Kas eelnõu mõjutab kehtestatud maksusid, ta- susid või ettevõtlustoetusi otseselt (nt tulumaksu või ettevõtlustoetuste määrade muudatused) või kaud- selt (nt muudatused tööjõu sissetulekute maksusta- mise tõttu või tollimäärade muutmine)? EI 3.2.2. Kas eelnõu mõjutab ettevõtjate krediidi- või maksevõimelisust või ettevõtjate võimekust kaasata kapitali finantsturgudelt? EI 3.2.3. Kas eelnõu põhjustab muutusi äritegevuse suu- nitluses? JAH

33

3.2.4. Kas eelnõu mõjutab äritegevuse aktiivsust või investeeringuid mõnda ettevõtlussektorisse? JAH 3.2.5. Kas eelnõu mõjutab ettevõtetevahelist konku- rentsi, st takistab, piirab või moonutab konkurentsi ettevõtete vahel, sh Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet? EI 3.2.6. Kas eelnõu mõjutab uute ettevõtete pääsu tu- rule (nt piirangud lubade, litsentside kujul), turu koon- dumistaset ja ettevõtete konkurentsimeetodite (nagu hinnad, kvaliteet, reklaam) kasutamist? JAH, mõju on positiivne 3.2.7. Kas eelnõu mõjutab eelkõige väikeettevõtteid või äritegevust alustavaid ettevõtteid või teisi majan- duslikult vähemkindlustatud ettevõtteid, sh füüsilisest isikust ettevõtjaid? EI 3.2.8. Kas eelnõu mõjutab mõne kindla tegevusalaga seotud ettevõtete või majandussektori toimetulekut? EI 3.2.9. Kas eelnõu mõjutab (edendab või takistab) in- novatsiooni ehk uute tootmismeetodite, toodete ja teenuste väljatöötamist, samuti uurimis- ja arendus- tegevust? JAH, vt täpsemalt „mõju majandusele“ 3.2.10. Kas eelnõu mõjutab (suurendab või vähendab) ettevõtete rahvusvahelistumist (nt elavdab ettevõtete eksporditegevust, soodustab sissetulevaid ja väljami- nevaid välisinvesteeringuid jne)? JAH, vt täpsemalt „mõju majandusele“ 3.2.11. Kas eelnõu mõjutab ettevõtetevahelist koos- tööd eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete va- helise koostöö edendamist? EI 3.2.12. Kas eelnõu mõjutab maaettevõtlust? EI

3.3. Mõju halduskoormusele: kas eelnõu mõjutab ettevõtetele, mittetulunduslikele organisatsiooni- dele või füüsilistele isikutele õigusaktide rakenda- misega kaasnevaid infokohustuste vm koormise täitmisega kaasnevaid kulusid (st kulud, mis teki- vad õigusaktiga nõutud informatsiooni haldamisel ja edastamisel riigile või kolmandatele osalistele)? EI

3.3.1. Kas eelnõu mõjutab (suurendab või vähendab) ettevõtete, mittetulunduslike organisatsioonide või kodanike poolt riigile teabe edastamise kohustust ja sellega kaasnevaid kulusid, st nii info hulka kui ka selle kogumise, sisestamise ja kontrolliga seotud tööprot- seduure või toiminguid? EI 3.3.2. Kas eelnõu mõjutab ettevõtte tegevuseks vaja- like kooskõlastuste taotlemisega kaasnevate menet- lustoimingute (nt loa või litsentsi taotlus, tegevusaru- ande või registrikande esitamise kohustus jne) hulka või olemasolevate toimingute töömahukust ja sellega kaasnevaid kulusid, nt lisanduvad või vähenevad ot- sesed (lõivud) või kaudsed kulud (notaritasud, eks- pertiis)? EI

3.3.3. Kas eelnõu mõjutab nõudeid, mis puudutavad mõne täiendava tööprotseduuri tegemist või tekib ko- hustus spetsiaalse tehnika hankimiseks? EI

3.4. Kas eelnõu mõjutab infoühiskonna arengut? JAH, vt täpsemalt „mõju majandusele“ 3.4.1. Kas eelnõu mõjutab ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andme- sidevõrkudest? EI 3.4.2. Kas eelnõu mõjutab mõne infoühiskonna tee- nuse kasutamist ja kättesaadavust, nt kas eelnõust tulenevate uute teenuste kasutamine eeldab erilisi seadmeid või oskusi ja võtab arvesse eri inimrühma- de vajadusi? EI 3.4.3. Kas eelnõu mõjutab infoühiskonna teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ette- võtete tegevust? JAH, vt täpsemalt „mõju majandu- sele“

3.5. Kas eelnõu mõjutab põllumajanduse, kala- majanduse ja toiduainete tööstuse arengut? JAH, mõju on positiivne, vt täpsemalt „mõju majandu- sele“ 3.5.1. Kas eelnõu mõjutab Eestis toodetava, töödelda- va või tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti? EI 3.5.2. Kas eelnõu mõjutab taime- või loomakasvatu- ses kasutatavate taimede ja loomade tervislikku sei- sundit, valdkonnas tegutsemiseks vajaliku kvaliteetse tööjõu olemasolu, taime- ja loomakasvatajate inves- teerimisevõimalusi ja teisi valdkonnas tegutsemise eeldusi? EI 3.5.3. Kas eelnõu mõjutab kalandusega, taime- või loomakasvatusega tegelevate ettevõtjate arenguvõi- malusi, konkurentsivõimet? JAH, mõju on positiivne, vt täpsemalt „mõju majandusele“ 3.5.4. Kas eelnõu mõjutab kalavarusid, püügivõimsust või teisi kalandusega tegelemise eeldusi? EI 3.5.5. Kas eelnõu mõjutab põllumajandusega (sh tai- me- ja loomakasvatus, kalandus) tegelemiseks vaja- liku keskkonna (sh näiteks maastike, elurikkuse, vee- keskkonna) säilimist? EI 3.5.6. Kas eelnõu mõjutab põllumajandusmaa pindala suurust või kvaliteeti (mulla viljakus, orgaanilise aine koostis vms)? EI 3.5.7. Kas eelnõu mõjutab põllumajanduslikku maaka- sutust? EI 3.5.8. Kas eelnõu mõjutab põllumajandusliku pärand- kultuuri ja geneetiliste ressursside säilimist? EI 3.5.9. Kas eelnõu mõjutab maaparandussüsteemide säilimist ja nõuetekohast toimimist? EI 3.5.10. Kas eelnõu mõjutab loomade heaolu? EI

34

4. Mõju looduskeskkonnale ja elukesk- konnale

4.1. Kas eelnõu mõjutab looduskeskkonda, sh vä- lisõhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? EI 4.1.1. Kas eelnõu mõjutab välisõhu saastet, sh välisõh- ku eralduvate saasteainete heitekoguseid (suurendab või vähendab) ja välisõhu kvaliteeti? 4.1.2. Kas eelnõu mõjutab veekogude seisundit, sh suurendab või vähendab pinnavee või põhjavee kva- liteeti, mõjutab veevarude, sh joogivee varude hulka? 4.1.3. Kas eelnõu mõjutab mulla ja pinnase kvaliteeti, sh suurendab või vähendab pinnase saastet, või kasu- tuskõlbliku pinnase suurust, sh maakasutuse muuda- tused (nt ehitustegevus, rohealade säilimine)? 4.1.4. Kas eelnõu mõjutab loodusressursside tarbimist (nt põhjustab taastuvate loodusressursside tarbimist nende taastumisest kiiremas tempos või suurendab või vähendab taastumatute loodusressursside tarbi- mist)? 4.1.5. Kas eelnõu mõjutab elurikkust (nt taime- ja loomaliikide arvu, nende elukeskkonda, toitumis- võimalusi, levikut ja omavahelisi suhteid, kaitstavaid loodusobjekte ja ohustatud elupaiku, ökosüsteemi teenuste pakkumise võimet, sh lähtudes majandusli- kust aspektist)? 4.1.6. Kas eelnõu mõjutab osoonikihi kahanemist seo- ses osoonikihti kahandavate ainete heitega keskkon- da? 4.1.7. Kas eelnõu mõjutab kasvuhoonegaaside heitko- guste emissiooni atmosfääri? 4.1.8. Kas eelnõu mõjutab Natura 2000 võrgustiku ni- mekirja kantud alasid?

4.2. Kas eelnõu mõjutab elukeskkonda, sh elutingi- musi ja heaolu? EI 4.2.1. Kas eelnõu mõjutab energialiikide kasutamise osakaale, nt mõjutab tarbijate energiakasutuse eelis- tusi, tootmise energiasõltuvust või energia tarbimist suurenemise või vähenemise suunas? 4.2.2. Kas eelnõu suunab elurajoonide, tööstuse või muu tegevuse paiknemist? 4.2.3. Kas eelnõu mõjutab transpordivajaduse muu- tust, sh selliste eri transpordiliikide nagu sõiduautode, rongi-, laeva- või mereliiklus osakaalude muudatusi? 4.2.4. Kas eelnõu mõjutab elukeskkonna kvaliteeti, sh saaste, müra, vibratsiooni suurenemist või vähene- mist (nt maakasutuse muutmise tõttu)? 4.2.5. Kas eelnõu mõjutab keskkonnariskide, sh klii- mamuutus, looduskatastroofid, õnnetused tõenäo- sust või ulatust ja võimalust nendeks valmistuda või nendega kohaneda? 4.2.6. Kas eelnõu mõjutab otse või näiteks transpordi-

korralduse või ehitamise kaudu kogukondade erine- vate tegevuste moodustatavat tervikut, ehitisi, maas- tikku, linnapilti või kultuuriliselt väärtuslikke alasid või objekte ning maakasutust? 4.2.7. Kas eelnõu mõjutab inimeste keskkonnateadlik- kust, keskkonnaalaseid hoiakuid, käitumist või väärtu- si? 4.2.8. Kas eelnõu mõjutab jäätmete tekke või taaska- sutamise suurenemist või vähenemist?

5.1. Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab riigi re- gionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamist? JAH, vt täpsemalt „mõju julgeolekule“ 5.1.1. Kas eelnõu mõjutab inimeste põhivajaduste ta- gatust mõnes Eesti piirkonnas (hinnates seejuures eelnõu regionaalseid mõjusid inimeste liikumisvõi- maluste, töövõimaluste, põhiteenuste, elukeskkonna kvaliteedi ja eneseteostusega seotud valikuvõimalus- te tagatusele)? EI 5.1.2. Kas eelnõu mõjutab Eesti eri piirkondade majan- duslikku konkurentsivõimet (hinnates seejuures, kas ja kuidas eelnõu mõjutab eri piirkondade aeg-ruumi- liste vahemaade muutuseid; erinevate piirkondade ja piirkondlike institutsioonide vahelist koostööd; piir- konnaspetsiifiliste arengueelduste ärakasutamist ma- jandustegevuses ja muid piirkondade majandusaren- gu eelduseid)? EI 5.1.3. Kas eelnõu mõjutab erinevate Eesti piirkondade koostööd ja sidusust ülepiiri regioonide ning ülejää- nud Euroopaga? JAH

5.2. Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab eri piir- kondade regionaalarengut kujundavaid tegureid? JAH, mõju on positiivne 5.2.1. Kas eelnõuga kaasneb mõjusid (keskkonna-, majandus-, sotsiaal-demograafilised või kultuurilised), mis avaldavad mõju ainult kindlatele piirkondadele või avalduvad kindlates piirkondades selgelt erineval viisil ja ulatuses kui teistes? EI 5.2.2. Kas eelnõu mõjutab mõne piirkonna elanikkon- na demograafilist koostist, elanike arvu või rändesaldo muutuseid (sh kas soodustab suuremat koondumist mõnda tüüpi piirkondadesse või sealt väljarännet)? EI 5.2.3. Kas eelnõu mõjutab avalike põhiteenuste (ha- ridus-, kultuuri-, sotsiaal-, tervishoiu-, turva- ja pääs- te- ning ühistransporditeenused) või muude äri- ja vabaaja teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti eri piir- kondade lõikes? EI 5.2.4. Kas eelnõu soodustab ettevõtete konkurentsi- võime- ja tegevuseelduste piirkondlikku võrdsust või ebavõrdsust (nt ettevõtluskeskkonna arendamiseks suunatavate vahendite ja investeeringute suuruse, et- tevõtete tegevuskulude, piirkondliku ettevõtlusstruk- tuuri mitmekesisuse, teadus-arendustegevuse eel- duste vallas)? JAH, mõju on positiivne

35

5.2.5. Kas eelnõu mõjutab mõne piirkonna tööhõivet (sh töökohtade arvu ja töötust) või mõjutab (suuren- dab või vähendab) eri piirkondade vahelisi tööhõive erinevusi? JAH, mõju on positiivne 5.2.6. Kas eelnõu mõjutab piirkondlikke erinevusi ela- nike sotsiaal-majanduslikus toimetulekuvõimes (sh sissetulekute suuruses) või elukalliduses? EI 5.2.7. Kas eelnõu rakendamine mõjub ohustavalt mõne piirkonnaspetsiifilise eripära või arengueelduse säilimisele (sh kas eelnõu mõjutab mõnes piirkonnas väljakujunenud traditsioonilise tegevusala või mõne muu kultuurilis-ajaloolise ja loodusliku eripära säili- mist ning selle arengu jätkusuutlikkust)? EI

5.3. Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab koha- liku tasandi positsiooni ja osalust nii riikliku kui ka kohaliku arengu kavandamises ja poliitikakujun- damise protsessides? EI 5.3.1. Kas eelnõu mõjutab kodanike ja kodanikuühen- duste omaalgatuse ning kohalikus arendustegevuses ja piirkondlikku arengut puudutavas otsustusprotses- sis osalemise võimalusi? 5.3.2. Kas eelnõu mõjutab kohalike omavalitsuste, maavalitsuste või riigi regionaalsete kohahaldusük- suste osalemisvõimalusi ja kaasatust riikliku valdkon- napoliitika ja õigusloome kujundamise protsessides? 5.3.3. Kas eelnõu mõjutab eri piirkondade kohaliku omavalitsuse üksuste, maavalitsuste ja muude riigi regionaalsete kohahaldusüksuste finantssuutlikkust või halduskoormust ning kas eelnõu suurendab või vähendab nende omavahelisi erinevusi finantssuutlik- kuses ja halduskoormuses?

6.1. Kas eelnõu mõjutab riigi- ja kohaliku omavalit- suse asutuste korraldust? JAH 6.1.1. Kas eelnõu mõjutab asutustevahelisi suhteid, sh riigiasutuste omavahelisi pädevussuhteid ja koostööd või riigi ja kohalike omavalitsuste omavahelist tööjao- tust ja koostööd? EI 6.1.2. Kas eelnõu toob kaasa uute asutuste või struk-

tuuriüksuste loomise, ümberkorraldamise või seniste asutuste või struktuuriüksuste likvideerimise? JAH, vt „mõju julgeolekule“, arengukoostöö agentuuri loomi- ne 6.1.3. Kas eelnõu mõjutab asutuste ülesandeid ja töö- korraldust, sh asutuse töökoormust (ülesannete hulka ja iseloomu), sisemist töökorraldust ja protseduure või põhiülesannete täitmise ja teenuste osutamise või- met? EI 6.1.4. Kas eelnõu mõjutab riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamise kulukust? JAH 6.1.5. Kas eelnõu mõjutab avalike teenuste kättesaa- davust, sh riigi ja kohalike omavalitsuste läbiviidavate menetluste kestust ja kulukust, ning kvaliteeti sihtrüh- made jaoks? EI 6.1.6. Kas eelnõu mõjutab riigi- ja kohaliku omavalitsu- se asutuste personali või organisatsiooni, sh personali arvu, nende positsiooni, asutuste struktuuri? EI 6.1.7. Kas eelnõu mõjutab nõudeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste personalile, sh kvalifikatsiooni- ja haridusnõudeid? EI 6.1.8. Kas eelnõu mõjutab avalike teenistujate ja ame- tiasutuste töötajate koolitusvajadust? JAH

6.2. Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori rahasta- mist, sh kulusid ja tulusid? JAH 6.2.1. Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori tulusid, sh riigieelarve kujunemist ja selle jätkusuutlikkust? JAH 6.2.2. Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori mõne osa (põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõi- mu asutuste, kohalike omavalitsuste jne) rahastamis- vajadust ehk kulusid? EI 6.2.3. Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori siseseid fi- nantssuhteid (näiteks riigi ja omavalitsuste vahelisi ra- halisi suhteid)? EI 6.2.4. Kas eelnõu mõjutab finantskontrolli avalikus sektoris või finantsotsuste läbipaistvust? EI 6.2.5. Kas eelnõu mõjutab mittetulundussektori ra- hastamist või finantssuhteid riigiga? EI