Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. a määruse nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- ja sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ muutmise määruse eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. a määruse nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- ja sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse riigikaitseseaduse § 43 lõike 2 alusel.
Eelnõul on kaks peamist eesmärki:
1) lihtsustada kehtivat mitmekordsete lennulubade taotlemise korda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (edaspidi NATO1) kuuluvatele õhusõidukitele, mis ühtlasi loetakse ka riiklikeks õhusõidukiteks. Eelnõu kohaselt väljastab Kaitseministeerium NATO-le kuuluvatele õhusõidukitele iga-aastased lennuload seniste ühekordsete lubade asemel;
2) võtta kasutusele praegu kehtiva taotluse vormi kõrvale uus lennuloa taotluse vorm, mida saavad kasutama hakata kõik need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on allkirjastanud Euroopa Kaitseagentuuri ja liikmesriikide vahel sõlmitud tehnilise kokkuleppe „Piiriülese õhus liikumise protseduurid Euroopas“ (edaspidi CBMP AIR TA)2. Viimane jõustus 16. novembril 2021 ja sellega on ühinenud ka Eesti.
Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse lennu- ja laevalubade menetlusega seotud aspekte niivõrd, kui see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumist Aulike Pikkor (
[email protected]) ja Malle Piirsoo, eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Katariina Kärsten. Keeletoimetuse on teinud Anu Rooseniit (
[email protected]).
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. a määruse nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- ja sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ redaktsiooni RT I 28.06.2017, 59.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktis 1 sätestatakse, et lisaks kehtivale lennuloa taotluse vormile võetakse kasutusele CBMP AIR TA-s toodud lennuloa taotluse vorm. Antud vorm võetakse kasutusele ainult nende Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ja nende jaoks, kes on ühinenud CBMP AIR TA-ga, et lihtsustada sõjalist piiriülest liikumist liikmesriikide vahel. Eesmärk on ühtlustada menetlust, sealhulgas seda, milliseid andmeid taotluses küsitakse, samuti taotluste menetluse tähtaegasid3. Kõik teised riigid jäävad kasutama juba kehtivat lennuloa taotluse vormi.
Eelnõu punktiga 2 lisatakse iga-aastaselt mitmekordse lennuloa (nn aastane luba) väljastamise nimekirja NATO-le kuuluvad õhusõidukid. Kaitseministeeriumil on õigus anda iga-aastaselt mitmekordne lennuluba NATO liikmesriigi ning Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikele õhusõidukitele ja kaitselennunduse õhusõidukitele, kuid loetelus ei ole õhusõidukeid, mis võivad kuuluda rahvusvahelisele organisatsioonile. Eelnõuga see lünk likvideeritakse ja lisatakse loetelusse ka NATO, kellele võib anda nn aastase loa.
Eelnõu punktiga 3 lisatakse § 15 lõige 7, millega sätestatakse, et luure, seire ja kohaluure süsteemivahendid ei pea olema NATO-le kuuluvatel õhusõidukitel välja lülitatud Eesti õhuruumi sisenemisel, Eesti territooriumil maandumisel või üle territooriumi lendamisel. Sellega viiakse määrus kooskõlla rahvusvaheliste kokkulepetega.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust lisaga 3. Lisas 3 on uus lennuloa taotluse vorm, mille täidavad need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on liitunud CBMP AIR TA-ga. Juhul, kui riigile on välja antud mitmekordne lennuluba, kasutatakse sama taotluse vormi ka lennust teavitamise ja kinnitamise korral. Taotluse vormis esitatakse näiteks andmed õhusõiduki ja selle meeskonnaliikmete arvu kohta, liikumise eesmärk, kui palju on reisijaid õhusõiduki pardal, mida õhusõidukiga veetakse, lennumarsruudi kirjeldus jmt.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vahetult seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Kuna kavandatavad muudatused on pigem tehnilised, siis need ei evi mõju riigi julgeolekule, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju majandusele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ega ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju.
Mõju kodanike ja ettevõtjate halduskoormusele puudub, sest muudatused puudutavad ainult Kaitseministeeriumi tööd ning välisriike, kellele kuuluvate õhusõidukite4 jaoks lennulubasid taotletakse.
Eelnõu arvestab Euroopa Liidu liikmesriikide vahel läbi räägitud CBMP AIR TA-ga, mis käsitleb kaitselennunduse õhusõidukite riigi õhuruumis või territooriumil viibimiseks väljastatavate diplomaatiliste lubade menetlemist. Sellest tulenevalt võetakse kasutusele ühtne taotluse vorm riikide vahel, kes on tehnilise kokkuleppega ühinenud. Kuna paralleelselt jääb kehtima ka praegu olemasolev vorm, siis see mõjutab vähesel määral Kaitseministeeriumis nende ametnike tööd, kes tegelevad lennulubade väljaandmisega, sest nad peavad hakkama lennulube välja andma eri riikidele eri vormidel, mis tähendab ka erinevat töödeldavate andmete hulka, ning jälgimist, kas mõni uus liikmesriik on ühinenud selle tehnilise kokkuleppega või, siis vastupidiselt, on loobunud selle kasutamisest.5 Töökoormusele see siiski suurt mõju ei evi.
NATO-le kuuluvatele õhusõidukitele mitmekordse lennuloa ehk nn aastase lennuloa andmisega väheneb vähesel määral töökoormus nendel Kaitseministeeriumi ametnikel, kelle ülesannete hulka kuulub lennulubade taotluste menetlemine ja lennuloa andmise ettevalmistamine. Kuna selliseid lube antakse aastas mõned, siis see ei evi suurt mõju Kaitseministeeriumi töökoormusele, kuid omab positiivset mõju välissuhetele, sest sellega viiakse õigusruum kooskõlla rahvusvaheliste kokkulepetega sätestatus.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
CBMP AIR TA kohaste lennulubade taotluste esitamiseks luuakse Euroopa Liidu ülene keskkond, et lihtsustada riikidel mitmesse riiki korraga lennuloa esitamist. Raha selleks saadakse Euroopa Liidust ning projekti juhib Euroopa Kaitseagentuur. Seni kuni ei ole ühtset keskkonda loodud, esitatakse taotlused senisel viisil – kirja, faksi või e-kirjaga. Sellega ei kaasne Kaitseministeeriumile täiendavat kulu.
Määruse rakendamisega ei tõuse riigieelarvele tulu ega kaasne kulu, millega ei ole juba arvestatud Kaitseministeeriumi eelarves. Kaitseministeeriumi valitsemisalas ei muutu eelnõukohase määruse jõustumisel ülesannete ega õiguste jaotus ning ei kaasne uusi tööülesandeid.
Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka tulu. Samuti ei panda eelnõukohase määrusega talle uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu kohalikule omavalitsusele eelnõukohase määrusega tegevusi ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, sest CBMP AIR TA on tänaseks jõustunud (vt eespool) ning üleminekuaega uue lennuloa taotluse vormi kasutuselevõtuks vaja ei ole. Samuti puudub see vajadus NATO-le kuuluvatele õhusõidukitele nn aastaste lubade väljaandmiseks.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele ja Välisluureametile.