Sotsiaalministeerium Teie 01.08.2025 nr 1.2-2/73-1
[email protected] Meie 02.09.2025 nr 4/148
[email protected]
Arvamuse esitamine atmosfääriõhu kaitse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu kohta
Lugupeetud Karmen Joller!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) soovib avaldada arvamust atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu kohta, mille eesmärk on lihtsustada tegevuslubade menetlemise ja järelevalve protsesse, vähendada bürokraatiat ja luua õigusselgust. Oleme eelnõuga tutvunud ning järgnevalt esitame oma märkused ja ettepanekud eelnõu § 7 kohta, millega muudetakse tubakaseadust.
1. Kaubanduskoda peab mõistlikuks, et suitsetamine väheneks, kuid seda ei peaks tegema viisil, millega riik ütleb ettevõtetele käskude ja keeldude kaudu ette, kuidas käituda. Igal ettevõttel peab olema õigus otsustada kehtiva miinimumnõuete piires, kas ja kuidas suitsetamist lubada.
2. Hetkel näeb tubakaseadus ette suitsetamise keelu tootmis- ja laoruumides, kuid eelnõu § 7 punkti 1 kohaselt on plaanis muuta tubakaseaduse § 29 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada järgmiselt: „4) ettevõtte tootmis-, lao-, kontori- ja muudes üldkasutatavates ruumides;“.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole põhjendatud täielik suitsetamise keeld ettevõtte kontori- ja muudes üldkasutatavates ruumides. Nimelt on ettevõtjad juba investeerinud suitsetamisruumide rajamisse (ventilatsioon, eraldi ruumid, ehitus) ning muudatusega kaotavad nad tehtud investeeringud täielikult. Uus keeld muudab need kulutused mõttetuks ning piirab ettevõtlusvabadust. Leiame, et muudatused ei ole põhjendatud, sest nendega sekkub riik ülemääraselt ettevõtte siseruumide korraldusse. Keeld suitsetada ka kontori- ja muudes üldkasutatavates ruumides ei võimalda ettevõtjatel arvestada töötajate ja klientide vajadustega ega leida paindlikke lahendusi. Samuti suurendavad muudatused ettevõtjate koormust ja kulusid. Nimelt peavad ettevõtjad keeldude laienemise tõttu muutma sise-eeskirju, uuendama töötajatele antavaid juhiseid, paigaldama uusi tähistusi ning korraldama täiendavat järelevalvet, mis ei ole proportsionaalne seatud eesmärkidega. Mistõttu näeme, et eelnõu § 7 punkt 1 tuleb eelnõust välja jätta.
3. Eelnõu § 7 punktiga 2 jäetakse tubakaseaduse § 29 lõike 1 punktist 6 välja tekstiosa „välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis“ ehk toitlustusettevõttes ei tohi edaspidi ka suitsetamiseks ettenähtud suitsetamisruumis suitsetada.
Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kas toitlustusasutuste suitsetamise keeld laieneb ka nende hooajalistele laiendustele ehk väliterrassidele, kus suitsetamine on hetkel lubatud. Mistõttu näeme vajadust seda asjaolu täiendavalt selgitada, et plaanitav muudatus oleks üheselt kõigile selge. Toitlustusettevõtetes peab säilima võimalus sigaritubadele ehk suitsetamisruumidele, vastasel juhul suunatakse külalised õue, halvimal juhul rõdudele või akende alla, tekitades teistele külalistele ebamugavusi ja kahjustades ettevõtete teenuse kvaliteeti.
4. Lisaks näeb eelnõu § 7 p 9 ette, et nende kohtade loetelusse, kus suitsetamine on lubatud üksnes suitsetamisruumis, lisanduvad sigaritoad ja vesipiibubaarid, kui nendes kohtades on tagatud suitsetamisruumile kehtestatud nõuded ning neis ei toimu joogi või söögi serveerimist.
Suitsetamise keeld eelnõus toodud kujul tähendab, et vesipiibubaarid ja sigaritoad peavad oma tegevuse tänasel kujul üldse lõpetama. Kuigi seletuskirjas on välja toodud, et mõeldud on täiesti eraldiasuvaid asutusi, mitte restorani või baari osa või suitsetamisruumi nimetamist sigaritoaks või vesipiibubaariks, leiame, et selline sõnastus on ebaselge.
Need muudatused kahjustavad turismi- ja teenindussektori konkurentsivõimet. Rahvusvahelised turistid on harjunud suitsetamisruumide olemasoluga erinevates puhkerajatistes ja toitlustusasutustes ning võivad keeldude tõttu eelistada sihtkohti, kus sellised võimalused on alles.
Mistõttu oleme seisukohal, et muudatus tuleb eelnõust välja jätta. Kui muudatust ei jäeta eelnõust välja, palume ministeeriumil selgitada, kas hotellides ja restoranides paiknevad nö traditsioonilised sigaritoad (suitsuruumid) on lubatud. kui ministeerium ei võta arvesse ettepanekut muudatus eelnõust välja jätta, siis teeme ettepaneku täiendada seletuskirja sõnastust nii, et erandina võib hotellis või restoranis paiknevas suitsetamisruumis senisel viisil tegevust jätkata, kui seal on tagatud töötajate kaitse tubakasuitsu kahjuliku mõju eest.
5. Eelnõu § 7 punkti 3 kohaselt on kavas tulevikus keelata suitsetamine „spordihoones, spordi- ja puhkerajatises“. Ebaselgeks jääb, mida mõistetakse „spordi- ja puhkerajatise“ all. Kaubanduskojale jääb arusaamatuks, kas see hõlmab ka näiteks puhkekeskusi ja turismitalusid ning kas plaanitav keeld kehtib kogu asutuse territooriumil, sh õuealadel või ainult siseruumides. Nimelt on ehitusseadustiku § 3 lõike 2 kohaselt ehitis kas hoone või rajatis ning sellest võib järeldada, et keeld võib laieneda ka välialadele. Kui keeld laieneb ka välialadele, siis toob see ettevõtjale kaasa täiendavaid kulusid ja probleeme, sest suitsetavatele külastajatele tuleb korraldada territooriumilt lahkumise ja tagasi tulemise võimalused. Piletitega sissepääsu puhul tekib probleem ühekordsete piletiga ning külaliste haldamisega. Kaubanduskoja hinnangul ei ole sellisel kujul muudatus mõistlik ega asjakohane ning tuleb eelnõust välja jätta.
6. Kui eelnõu peamine eesmärk on halduskoormuse vähendamine, siis tubakaseaduse muudatused seda eesmärki ei täida. Meie hinnangul ei saa halduskoormuse vähenemisest rääkida olukorras, kus järelevalvet suitsetamisruumide üle lihtsalt asendatakse järelevalvega uute keeldude täitmise üle, sest uute nõuete täitmise osas on ka järelevalvet vaja. Lühiajaliselt võib järelevalveasutuste koormus isegi suureneda. Näiteks suureneb ettevõtjate halduskoormus sise-eeskirjade muutmise ning ühekordsete piletite ja kliendivoo halduse probleemi tõttu, kui suitsetajad ei saa suitsuruumi kasutada. Eelnõu seletuskirjas ei ole meie hinnangul piisavalt analüüsitud, kas halduskoormus ikka väheneb. Seejuures näeb hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) ette, et kui kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate halduskoormus, nähakse samas ette ka selle vähendamine (§ 1 lg 4¹). Eelnõus seda tasakaalu ei näe. Mistõttu näeme, et tubakaseaduse muudatused tuleb eelnõust välja jätta. Kui ministeerium seda ettepanekut arvesse ei võta, teeme alternatiivselt ettepaneku eelnõu seletuskirjas täiendavalt analüüsida, kuidas muudatused ettevõtjate ja riigi kuludele ning halduskoormusele mõjuvad.
7. Kaubanduskoda peab probleemseks ka eelnõu menetlemist. Meie hinnangul on huvigruppidele arvamuse avaldamiseks jäetud ebamõistlikult lühike tähtaeg ja kõiki huvigruppe ei ole üldse kaasatud (nt ei ole kaasatud Kaubanduskoda ega laevanduse ja raudtee sektorit).
Kokkuvõtteks, Kaubanduskoda taunib sellist õigusloome praktikat, kus bürokraatia vähendamise sildi all soovitakse teha õigusaktides muudatusi, mis ei aita vähendada bürokraatiat ja võivad seda hoopiski suurendada. Samuti on taunitav, et ministeerium ei ole kaasanud kõiki huvigruppe, keda eelnõus sisalduvad muudatused puudutavad. Kuigi suitsetamisruumide vähendamine võib aidata kaasa rahvatervise kaitsele, toob see kaasa ebaproportsionaalsed piirangud, täiendavad kulud ja konkurentsimoonutused, mis ei ole õigustatud ega tasakaalustatud lahendus. Mistõttu teeme ettepaneku tubakaseaduse muudatused eelnõust välja jätta.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohti ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ann Raun
[email protected] 6040071