Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (266570)

58 24.07.2023 Üldkäskkiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RIVO REITMANN PNOEE-37906094930 2023-07-25 05:58:44

266570 Alusdokumentide kinnitamise KK, täitmisregister.pdf

DIREKTOR

KÄSKKIRI 24.07.2023. a nr 58

Tallinn

Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike

1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 29.06.2023 käskkirjaga nr 52 kinnitan lisad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (266570)

Lisad: 1. hanketeade „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (266570) (vormistatud digitaalselt),

2. hankedokumendid „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (266570) koos lisadega

(vormistatud digitaalselt).

Hankedokumendid.pdf

KINNITATUD

Direktori 24.07.2023

Käskkiri nr 58

Lisa 2

2023

„Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ Riigihanke viitenumber 266570

Hankedokumendid

REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS

Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele

ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele

tingimustele.

Lk 2/4

1. Üldosa

1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,

et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.

1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force

majeure) toime võimalused.

1.3. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest

tulenevalt võimalik.

1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud

kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda

2. Hankelepingu ese

2.1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas.

3. Hankedokumendid

3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:

3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass),

3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused,

3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad,

3.1.4 Lisa 4 raamlepingu tehniline kirjeldus;

3.1.5 Lisa 4-1 nõuded arendustele;

3.1.6 Lisa 4-2 nõuded dokumentatsioonile;

3.1.7 Lisa 4-3 arendamise tavad ja töökorraldus;

3.1.8 Lisa 4-4 nõuded testimisele;

3.1.9 Lisa 4-5 front-end nõuded;

3.1.10 Lisa 5 nõuded pakkuja arendusmeeskonnale;

3.1.11 Lisa 6 raamlepingu projekt;

3.1.12 Lisa 7 hankelepingu üldtingimused;

3.1.13 Lisa 8 hankelepingu eritingimused.

3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.

3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD

v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste

kontrolliks.

3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis

sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi

esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või

finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda

kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel.

3.5. Juhul kui pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on

heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale.

4. Täiendav teave ja selgitused

4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või

pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva

jooksul.

4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise

tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)

päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata.

4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles.

4.4. Hankijal on õigus valida hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral hankijale sobivam alusdokumentide

tõlgendus, kui hankija ei ole huvitatud isikule või pakkujale edastanud vaidlusaluses küsimuses teistsugust tõlgendust punktides

4.1. ja 4.5. toodud alustel.

4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

elektrooniliselt riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus

hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.

4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või

pakkujale elektrooniliselt läbi riigihangete registri.

5. Pakkumuse koostamine

5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest.

5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei avalikusta

Lk 3/4

pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve

kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata.

6. Dokumentide vormistamise üldnõuded

6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.

6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.

6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema

püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema

omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).

7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded

7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks

kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele

ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku

kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta.

7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde

etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse.

7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus.

7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele

vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada

enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni

tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente.

7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta,

millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel.

7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist

tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid

dokumente.

7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav

https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja

ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid

7.8. Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks

tunnistatud pakkumusi käesolevas seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja

kvalifikatsiooni kontrollimist (RHS § 52 lg 3).

8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded

8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:

8.1.1 Ühise CV vorm (nõuded pakkuja arendusmeeskonnale dokumendis);

8.1.2 hankepass;

8.1.3 vastavustingimused;

8.1.4 hindamiskriteeriumid.

8.2. kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid.

9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine

9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt riigihangete

registris.

9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.

9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks

elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.

9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument

skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.

9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada riigihangete regitsris,

siis esitatakse need, lisaks riigihangete registris esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud andmekandjal enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.

10. Paberkandjal dokumentide esitamine

10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul.

10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.

10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:

10.3.1 riigihanke nimetus,

10.3.2 riigihanke viitenumber,

10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,

10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.

Lk 4/4

10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.

10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste

avamist hankija asukohas Lubja tn 4, Tallinn, II korrusel.

11. Hankelepingu sõlmimine

11.1. Kõik raam- ja hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.

11.2. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus raamlepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates

hankelepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.

11.3. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu

allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset

lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.

12. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

12.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui:

12.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad

ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;

12.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks;

12.1.3 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei

saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Direktor

Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass).pdf

1 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

266570

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Lubja tn 4

Hankija veebiaadress:

http://www.rik.ee/

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd

Lühikirjeldus:

Hanke eesmärk on sõlmida ühe pakkujaga raamleping täitjaga, kes hakkab teostama 24 kuulise raamlepingu perioodil Justiitsministeeriumi Täitmisregistri tarkvara hooldus- ja lisaarendustöid.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

266570

Hanke liik:

Asjad

Hanke CPV-d: 48810000-9 Infosüsteemid

3 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi:

Registrikood:

Riik:

Aadress:

Üldine veebileht:

Kontaktisikud:

Kontaktide e-posti aadressid:

Kontaktide telefoninumbrid:

Ettevõtte suurus:

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

5 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

6 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

7 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

8 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

9 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

10 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

12 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

16 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

17 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on

18 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

19 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1).

20 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

ÜLDINE AASTAKÄIVE

Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:

Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive peab olema kokku vähemalt 200 000 EUR. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse ja andmed, et tema kolme viimase lõppenud majandusaasta netokäive kokku on olnud vähemalt 200 000 EUR. Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Pakkuja esitab hankepassis vastavad andmed. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja

21 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele.

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 200000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE

Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“

Tingimuse selgitus: Pakkuja või taotleja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 3 (kolm) hanke objektiga samaväärset lepingut ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 100 000 EUR. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104

22 / 22

Koostatud 29.06.2023 09:40:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.

Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3

Kirjeldus: Pakkuja või taotleja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 3 (kolm) hanke objektiga samaväärset lepingut ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 100 000 EUR.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Lisa 2 vastavustingimused.pdf

1 / 2

Koostatud 28.06.2023 12:50:10 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 266570 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. lepingu allkirjastaja nimi 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vms) 3. lepingu allkirjastaja ametinimetus 4. pakkuja kontaktisik(ud) lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: • võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • tal on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks; • kõik tüüptingimused lepingus on pakkujale arusaadavad ja mõistetavad. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis tuleb lisada pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).

2 / 2

Koostatud 28.06.2023 12:50:10 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUJA MEESKOND

Meeskond peab vastama alusdokumendis „Nõuded pakkuja arendusmeeskonnale“ esitatud nõuetele.

Küsimused ettevõtjale: 1. Nõuded pakkuja arendusmeeskonnale (Dokumendi vorm / nõuded pakkuja arendusmeeskonnale.docx)

Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad.pdf

Koostatud 28.06.2023 13:07:09 1 / 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 6083860/general-info

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 266570 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr

Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav

1 Hooldus- ja arendustööde tunnihind kogu raamlepingu perioodiks.

Maksumus - vähim on parim

100 jah

Kokku: 100

Hindamismetoodika kirjeldus 1. Hooldus- ja arendustööde tunnihind kogu raamlepingu perioodiks.

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Lisa 4 raamlepingu tehniline kirjeldus.pdf

Lisa nr 4

Riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 266570) hankedokumentide juurde

„Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ hanke raamlepingu tehniline kirjeldus

Riigihanke viitenumber 266570

2

1. Hanke eesmärk ja üldinfo

1.1 Käesoleva hanke eesmärk on sõlmida raamleping ühe pakkujaga, kes hakkab

teostama Justiitsministeeriumi Täitmisregistri tarkvara hooldus- ja lisaarendustöid.

1.2 Täitmisregistri hooldus- ja arendustööde eesmärk on registri tõrgeteta töötamise

tagamine ning selle kasutamise ja hooldustööde teostamise raames ilmnenud

muudatusvajaduste või edasiarenduste realiseerimine.

1.3 Raamleping sõlmitakse 24 (kahekümne neljaks) kuuks.

1.4 Raamlepingu eeldatavaks maksumuseks on 200 000 eurot (km-ta).

2. Täitmisregistri tutvustus

2.1 Täitmisregister on Justiitsministeeriumi haldusalas loodud register, kus peetakse

arvestust käimasolevatest aktiivsetest täitemenetlustest ja nendega seotud

maksekonto ja registervara arestidest.

Täitmisregistri kaudu liiguvad krediidi- ja makseasutustesse elektroonilised

maksekonto arestimisaktid. Arestimisakte saavad saata kohtutäiturid, Maksu- ja

Tolliamet (edaspidi EMTA) ning Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB). Lisaks on

täitemenetluse raames võimalik arestimisakte edastada ka EMTA-le tagasinõude

arestimiseks ja Pensionikeskusele väljavõetava pensionivara arestimiseks.

Arestimisakt saab olla maksejuhisega (raha kantakse üle esimesel võimalusel) või

maksejuhiseta (raha jääb omaniku kontole, kuid seda ei saa kasutada).

Uurimisasutused saavad oma menetluste raames Täitmisregistri kaudu küsida

krediidi- ja makseasutustelt pangasaladust.

Täitmisregistri juurde on loodud avalik veebiliides. Veebiliidese kaudu on

täitemenetluse osapooltel (võlgnik, sissenõudja) võimalik tutvuda endaga seotud

täitemenetluse andmete ja arestidega. Peale autentimist kuvatakse kasutajale kõik

aktiivsed ja hiljuti lõpetatud sundtäidetavate nõuete detailne info. Isik näeb muuhulgas

oma menetluste seisu, nõuete jääke, menetlevat kohtutäituri või EMTA ametniku

kontaktinfot ning muud olulist menetluse teavet.

2.2 Tehnilised nõuded:

2.2.1 Äriloogika kihi ehk backend teenuste loomiseks kasutatakse Java

programmeerimiskeelt (viimane OpenJDK LTS versioon, hetkel 17).

2.2.2 Mikroteenused on üksteisega lõdvalt ühendatud, eraldi paigaldatavad ning omavad

sõltumatuid andmebaase. Ärikihi teenused vahetavad omavahel andmeid Dapr

raamistiku (https://dapr.io) abil

2.2.3 Teenused realiseerivad REST liidese JSON andmeformaadiga. Mikroteenuseid

tarbivad nii Täitmisregistri kasutajaliides kui ka väliste osapoolte poolt kutsutavad x-

tee teenused.

2.2.4 Teenuste loomiseks kasutatakse Spring MVC raamistikku Spring Boot

laiendustega:

2.2.4.1 Andmebaasipäringud JPA (Hibernate) ja Spring Data baasil.

2.2.4.2 Autentimine ja autoriseerimine Spring Security baasil (teenuste

ligipääsupiirangud).

2.2.4.3 Swagger UI liides teenuste dokumenteerimiseks ja testimiseks

(arenduskeskkondades).

2.2.4.4 Logimiseks kasutame SLF4J raamistikku, mille korral tellija saab ise seadistada

konkreetse logimise raamistiku (tellija plaanib kasutada OpenTelemetry

raamistikku).

2.2.5 Teenus pakendatakse Dockeri konteinerina (Docker image), millesse lisatakse nii

teenus nn. paksu jar-ina (fat jar) - see sisaldab nii teenust kui ka tema sõltuvusi ja

käivitamiseks vajalikku platvormi ehk Tomcat sisseehitatud rakendusserverit.

3

Teenus ei vaja eraldiseisvat rakendusserverit, see käivitatakse tavalise jar failina

Java käitluskeskkonnas. Konkreetse teenuse käivitamiseks vajalik konfiguratsioon

(kasutatavate teenuste nagu andmebaasid jne aadressid) antakse konteinerile

väljastpoolt, s.t. sama konteinerit saab kasutada erinevates (näiteks test- ja live)

keskkondades. Konfiguratsioon antakse ette Helm chart'ina.

2.2.6 Andmebaasiks on PostgreSQL andmebaas.

2.2.7 Täitmisregister pakub X-tee teenuseid välistele andmekogudele (uurimisasutused,

krediidi- ja makseasutused) ning väliste andmekogude X-tee teenuseid (Äriregister,

Rahvastikuregister). Liidestamiseks kasutame SOAP protokolli.

2.2.8 X-tee liidesed genereeritakse automaatselt WSDL (SOAP teenus)

teenuskirjeldusfailidest. Genereeritud kood pakendatakse eraldiseisvasse java

paketti (jar package) selleks et põhiteenuste lähtekood oleks selgemini hallatav.

2.2.9 Menetlusinfosüsteem esitluskiht teostatakse veebirakendusena Angular raamistikku

kasutades. Võimalusel kasutatakse Javascripti asemel Typescript

programmeerimiskeelt kuna see lisab kasutajaliidesele staatilise tüüpimise.

2.2.10 S3 protokollil põhinev repositoorium dokumentide säilitamiseks (tellijal on kasutusel

Cloudiani server).

2.3 Arendus- ja testkeskkondades kasutatakse ainult testandmeid. Andmetöötluse

vajaduse ilmnedes Live keskkonnast antakse töödeldavad andmed reeglina

hägustatud või muul viisil anonümiseeritud kujul.

3. Tööde teostamise tingimused

3.1 Tööde teostamiseks sõlmitakse hankelepinguid (alates 20000 eurot) või esitatakse

tööde tellimuskiri.

3.2 Hankelepingute raames peab pakkuja valmis olema pakkumuses fikseeritud tunnitasu

alusel:

3.2.1 teostama arendustöid funktsionaalsuse põhiselt:

3.2.1.1 Sisendiks on konkreetse tulemi (skoobi) tellimus (kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis, nt e-post), sh tähtaeg.

3.2.1.2 Pakkuja annab valminud tööd üle hankijale koos tööde üleandmisaktiga.

3.2.1.3 Pärast hankija poolsete tööde vastuvõtmist esitab pakkuja hankijale arve.

3.2.2 teostama hooldustöid:

3.2.2.1 Sisendiks on konkreetse teenuse tellimus (kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis, nt e-post), sh tähtaeg.

3.2.2.2 Pakkuja peab kord kvartalis hankijale raporteerima selleks hetkeks

hooldustöödeks kulunud/teostatud tundide arvu koos teostatud tööde

kirjeldusega (nt JIRA ticket).

3.2.2.3 Hooldustööde eest tasumine toimub kaheksas osas – pakkuja esitab iga kvartali

möödudes hankijale arve. Arve summa suuruseks on kvartalis teostatud tööde

maht.

3.2.3 Täpsem tellimuste esitamise kord sätestatakse raamlepingus.

3.3 Hooldustöödena käsitletakse töid, mis tagavad infosüsteemi toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus infosüsteemi kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.

3.4 Arendustöödena tellitakse infosüsteemi funktsionaalsuse parandamist ja täiendamist ning teenuse arendamisega seonduvaid töid. Arendustööd sisaldavad endas tehnilist konsultatsiooni, süsteemi- ja detailanalüüsi läbiviimist, programmeerimistöid, testimist, dokumentatsiooni koostamist ja vajadusel koolitusi.

4

3.5 Arendustöö teostatakse tellija juures asuvas arenduskeskkonnas. Tellija tagab

ligipääsu vajalikele keskkondadele ja vajadusel omapoolse abi.

3.6 Hankelepingute alusel teostavate tööde aja raporteerimiseks ning tööülesannete

jälgimiseks ja haldamiseks kasutatakse RIKi projektijuhtimise keskkonda JIRA.

3.7 Pakkuja poolt teostatavatele arendustöödele kehtib garantii 12 kuud alates töö

vastuvõtmisest.

4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus

Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud nõuetele, mille hulgas tuleb arvesse

võtta järgmisi nõudeid:

4.1 Nõuded arendustele (lisa 4-1);

4.2 Nõuded dokumentatsioonile (lisa 4-2)

4.3 Arendamise tavad ja töökorraldus (lisa 4-3)

4.4 Nõuded testimisele (lisa 4-4)

4.5 Front-end nõuded (lisa 4-5)

Lisa 4-1- Nouded arendustele.pdf

KINNITATUD Direktori 10.02.2020

Käskkiri nr 11 Lisa 1

Nõuded arendustele v6.0

Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus Nõude vastutav kontrollija

NA-1 Vastavus üldistele standarditele

Loodavate lahenduste X-tee teenused peavad vastama RIA x- tee juhendis toodud nõuetele. Aluseks tuleb võtta hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv versioon.

Arendusosa kond

NA-2 Vastavus üldistele standarditele

Lahendusega koos tarnitav standardtarkvara peab vastama RIK nõuetele

Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows

Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Veebiserverina: 1) Nginx 2) Microsoft IIS 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi

Infrastruktuu ride osakond

NA-3 Vastavus üldistele standarditele

Rakendus peab olema kirjutatud nii, et see arvestab selle rakenduse poolt töödeldavatele andmetele määratud ISKE klassi nõudeid. Aluseks tuleb võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiv ISKE versioon.

NA-4 Vastavus üldistele standarditele

RIK põhimõte on arendada tarkvara avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga. Avaliku sektori kohustuseks on arendada tarkvara eelkõige avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga vastavalt litsentsi nõuetele.

Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul.

RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest.

Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised:

EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

(EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“);

2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus.

GNU GPL puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistamise kohta.

MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta.

Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest.

Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema

repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga;

2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises;

3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda.

Projektijuht

NA-5 Arhitektuur

Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide platvorm(id)/versioon(id) peavad olema sellised, mille eluea lõpp (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast.

Kui on tuleb tellijaga paika panna ja kokku leppida vahetuse strateegia.

Infrastruktuu ride osakond

NA-6 Arhitektuur

Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid (rakendusserver, andmebaas, kolmanda osapoole komponendid) ja topoloogia peab olema enne reaalse arenduse algust RIK Infrastruktuuride osakonnaga kooskõlastatud.

Süsteemi jõudlus peab vastama kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi ja lähteülesande käigus välja toodud jõudlusnäitajatele.

Infrastruktuu ride osakond

NA-7 Arhitektuur Rakendusserver peab võimaldama töötamist andmebaasiserverist eraldi serveril.

Infrastruktuu ride osakond

NA-8 Arhitektuur

Rakendust peab saama ilma ümber programmeerimata liigutada erinevate domeenide ja domeeni saitide vahel

Lahendus ei tohi olla sisse kompileeritud absoluutseid URL-e.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-9 Arhitektuur

Tõrkekindluse tagamiseks tuleb väliseid liidestusi kasutada nii vähe kui võimalik. Kui need on vajalikud, siis peavad nad olema võimalikult tõrkekindlad.

Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul ajakohase veateate. Võimalusel tuleb töökindluse tõstmiseks kasutada asünkroonseid liideseid (ntäiteks Rahvastikuregistri, Maa- ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma).

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-10 Arhitektuur

Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5.

Kui X-tee päringut teostab inimene, siis peab olema päringu päises autentinud kasutaja andmed.

Haldur

NA-11 Arhitektuur

Rakenduse testkeskkonnad peavad olema ühendatud test X- teega ja arenduskeskkonnad arendus X-teega.

Infrastruktuu ride osakond

NA-12 Arhitektuur

Rakenduse konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte kohta kokku tuua nii, et nende muutmisel ei peaks rakendust uuesti kokku kompileerima (nt ühte tekstipõhisesse konfiguratsioonifaili, andmebaasi tabelisse).

Rakendus peab neid sealt ka kasutama (mitte kopeerima parameetreid käivitamisel kolmandatesse kohtadesse). Logimise seaded võivad olla rakenduse konfiguratsioonifailist eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net).

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-13 Arhitektuur

Rakenduse kompileerimine (saidi taaskäivitas, konfiguratsiooni muutmine vms) peaks toimuma mõistliku aja jooksul.

Mõistlikuks ajaks loetakse maksimaalselt 30 sekundit. Kui rakendus vajab indekseeritud sisu ja see pole kättesaadav, siis peab rakendus väljastama selle kohta selge teate.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine.

Infrastruktuu ride osakond

NA-15 Arhitektuur Andmebaas ja rakendus peavad kasutama UTF-8 kodeeringut.

Nõue kehtib Oracle ja Postgre andmebaaside puhul.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-16 Arhitektuur Failid peab katalogiseerima kokkulepitud tunnuste alusel (aasta, kuu, kuupäev).

Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte kausta tekkida üle 10000 objekti (kaust või fail). Failistruktuur peab olema mõistlik (kaustu ei tohi olla rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada märgatavat jõudluskadu.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-17 Arhitektuur Kasutatav programmeerimise paradigma on objekt-orienteeritud.

Arendusosa kond

NA-18 Arhitektuur Kõik välised võtmed (Foreign Key) peavad olema indekseeritud.

Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele oleksid täidetud ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel.

Haldur

NA-19 Arhitektuur Tuleb kasutada päringumuutujaid (Parameter Binding).

SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et vältida SQL vahemälu fragmentseerumist (When calling SQL code from outside the database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation).

Arendusosa kond

NA-20 Arhitektuur

Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“.

Haldur

NA-21 Arhitektuur Failid ja failide indeks peavad olema replikeeritavad teise serveriruumi.

Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord eraldi kokku. Failide hoidmine klassikalises andmebaasis on kulukas ja seab kõrgendatud nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele.

Infrastruktuu ride osakond

NA-22 Arhitektuur Vajadus halduril teha otse baasis haldustoiminguid peab olema viidud miinimumini.

Rakendusel peab olema haldusliides, mille kaudu rakenduse haldur saab teha tavapäraseid haldustoiminguid. Halduri haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus.

Haldur

NA-23 Arhitektuur Andmebaas peab toetama nii külm- kui ka kuumvaru (peegeldamist) teise serveriruumi.

Ei tohi kasutada teenuseid, mis välistavad andmebaasi peegeldamist (nt "failstream").

Infrastruktuu ride osakond

NA-24 Arhitektuur Sorteerimisreeglistik peab vastama eesti keele tähestikule.

Tõusutundlikkus peab olema välja lülitatud ning accent peab olema sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS.

Infrastruktuu ride osakond

NA-25 Arhitektuur Kui süsteem saadab elektronkirju, peab kasutama süsteemivälist RIK- i elektronposti serverit.

Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem veenduma, et elektronposti server võttis meili vastu. Kui elektronposti server millegi pärast kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära saata pärast seda kui elektronposti server jälle vastab. Kirjad saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata.

Infrastruktuu ride osakond

NA-26 Arhitektuur

Konfiguratsiooniparameetrite nimed peavad olema sisulised. Juhul kui see ei ole võimalik, peab kõrval olema selgitus.

Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte XTTS või viitenumber, mitte vk_seb jne.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-27 Arhitektuur

Infosüsteemides on eessüsteemid (front end) ja tagasüsteemid (back end) arhitektuuriliselt selgelt lahutatud.

Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete haldamine ja võrguteenuste pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele lõppkasutaja autentimise ja autoriseerimisega. Lõppkasutaja autoriseerimise tagavad eessüsteemid.

Infrastruktuu ride osakond

NA-28 Arhitektuur Konfiguratsioonifailid peavad olema vastavalt rakendusserveri tüübile vaikimisi kaitstud failid

Näiteks IIS: *.config , *.resources Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid on mitu, siis arendaja peab need eraldi välja tooma konfiguratsioonifailide listis.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-29 Arhitektuur Rakenduse failid, mida kasutaja näha ei tohi, peavad olema vaikimisi kaitstud kaustades.

Näiteks: IIS: Bin,App_Code, App_Data, App_Browsers, App_GlobalResources, App_LocalResources, App_Themes, App_WebReferences

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-30 Arhitektuur Konfiguratsioonis ei tohi olla erinevaid parameetreid, mis on sama sisuga.

Kõiki parameetreid tuleks konfiguratsioonis kirjeldada vaid uhe korra (mitte nii, et mitmes lõigus kirjeldatakse samu asju uuesti).

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-31 Arhitektuur Kõik rakendused peavad töötama kõrgkäideldavalt.

Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõrgkäideldav lahendus peab olema selline, mida saab samaaegselt käitada erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid.

Klientrakendus ei tohi pöörduda otse andmebaasi poole.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-33 Arhitektuur Keskkonnapõhiseid muutujad peavad olema konfiguratsioonist seadistatavad.

Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid arendusserveritele.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-34 Arhitektuur

Kui kasutatakse Windows teenuseid peavad teenuste nimed olema serveri administraatori poolt konfigureeritavad.

Infrastruktuu ride osakond

NA-35 Arhitektuur Rakenduse äriloogika tuleb realiseerida eraldi andmebaasist sõltumatus rakenduskihis.

Andmebaas ei tohi sisaldada äriloogikat, mis muudab andmetabelites olevaid ja sinna kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, mis tekitavad logi.

Arendusosa kond

NA-36 Arhitektuur

Andmebaasis võib kasutada vaid ISO/IEC 9075 standardiga kaetud funktsionaalsusi. Kuid erandina ei tohi kasutada sama standardi osas 13 kirjeldatud funktsionaalsusi.

Ei ole tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilist lahendusi, mille üleviimine mõnele muule andmebaasiplatvormile ei ole võimalik. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas kirjutatud programmimoodulite kasutamist andmebaasis.

Arendusosa kond

NA-37 Arhitektuur Rakendus peab kasutama autentimiseks RIK autentimisportaali AUP.

RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile.

Kasutatavaid autentimisviise peab olema rakenduse konfiguratsioonist võimalik sisse ja välja lülitada. Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID-kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-38 Arhitektuur

Uniform resource identifier (URI) pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt toetatava brauseri maksimaalset lubatud väärtust.

Max uri < 2000. Haldur koos arendusosa konnaga

NA-39 Arhitektuur

Rakenduse teenusekirjeldus (n: WSDL) peab olema üles ehitatud nii, et see toetaks teenuse versioneerimist.

Näiteks: Alajaotis definitions/types/schem: complexType defineerimisel tuleb sellele lisada "any" element.

Arendusosa kond

NA-40 Arhitektuur Rakenduse operatiivbaas peab olema võimalikult väike.

Juhul kui äriprotsess seda võimaldab, tuleb suurte andmemahtude korral kasutada andmete arhiveerimist põhibaasist väljapoole.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-41 Arhitektuur Rakendusega tarnitavad litsentsid peavad olema vähemalt 5 aastase kehtivusega.

EU projektide korral tuleb kehtivusaja suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest.

Infrastruktuu ride osakond

NA-42 Arhitektuur

Rakendus peab olema tehniliselt osadeks jaotatud (tükeldatud) vastavalt loogilisele jaotusele. Saadud osised peavad olema eraldi versioneeritavad ja paigaldatavad.

Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid (näiteks saidid). Avalikud liidesed tuleb selgelt eristada muudest mitteavalikest, sisemistest, konfigureerimis jms liidestest. Kui rakendusel on eraldi turvatasemega liidesed ametnikule ja kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks.

Arendusosa kond

NA-43 Arhitektuur

Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist teise tuleb teha kasutades RIK keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid.

Arendusosa kond

NA-44 Arhitektuur

Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi toimimise informatsioonile, nagu failide täisnimed (path), kutsepinud (stack trace) jms.

Haldur koos arendusosa konnaga ja infrastruktuu ride osakonnaga

NA-45 Arhitektuur Rakendus peab olema võimeline töötama koormusjaoturitega varustatud taristul.

SSL offload, vajalike kliendiparameetrite edasiandmine kasutades http headereid.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-46 Arhitektuur Rakenduse failidele ei tohi olla rohkem ligipääsuvajadust, kui read- execute.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-47 Arhitektuur

Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik rakenduse osad (ka baas) olema võimelised töötama windows core serveritel.

Infrastruktuu ride osakond

NA-48 Arhitektuur Andmebaasis tuleb veerutüübiks määrata selleks sisuliselt sobivaim andmetüüp.

Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, siis date. Kasutada ei tohi varchar(max) andmetüüpi, kui see pole põhjendatud ja vajalik.

Haldur

NA-49 Arhitektuur Rakendus peab väljastama oma masinliideste teenuste tehnilisi spetsifikatsioone.

SOAP teenuste wsdl'e, REST teenustele n:swaggeri v. openapi formaadis kirjeldusi.

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-50 Arhitektuur

Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus kasutama SAML2.0 (Security Assertion Markup Language) ja ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid.

Teiste standardite kasutus tuleb RIK- iga eelnevalt kooskõlastada.

Infrastruktuu ride osakond

NA-51 Arhitektuur

ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) autentimist teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui sessiooni pole algatatud) suhtlema kliendi veebirakendusega ainult selleks, et saada veebirakendusest sisselogimiseks vajaliku koodi.

Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel.

Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt.

Autentimissertifikaadil on veebiserveri või proxy poolt kohustuslikult nõutav:

Apache: SSLVerifyClient require; NGINX: ssl_verify_client on; Pulse TM: ssl.requireCert(); HAProxy: verify required; Tomcat: clientAuth="true"; jne…

Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate.

NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID- kaardiga autentimise puhuks erand kirjutada!

Infrastruktuu ride osakond

NA-52 Arhitektuur Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette antud captcha lahendust.

NA-53 Arhitektuur Rakendustevaheline suhtlus tuleb realiseerida läbi rest- või soap-vms veebiteenuste või message queue.

Sobivad liideste formaadid lepitakse kokku projekti käigus.

NA-54 Arhitektuur Serveris peab olema kirjeldatud, millistele HTTP meetoditele vastatakse.

Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi vastata.

NA-55 Arhitektuur Vigastele meiliaadressidele ei tohi kirju saata.

Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on võimalik e-posti aadresse sisestada, peab kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida.

NA-56 Arhitektuur Rakendusel peab olema CSP header. Vaikeväärtus on "self".

Erandid tuleb kirjeldada pigaldusjuhendis.

NA-57

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kliendi ja serveri vaheline side peab olema krüpteeritud SSL- protokolli kasutades.

Tuleb arvestada tingimusega, et osad ühendused nõuavad kahepoolset SSL autentimist (nt: suhtlus turvaserveriga).

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-58

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei salvesta andmeid kliendi arvutisse (sh küpsiseid).

Erandiks on mitmekeelse süsteemi puhul keelevalik.

Arendusosa kond

NA-59

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessiooni lõpetamine infosüsteemis (nt logi välja nupu vajutamine) peab serveri poolt sessiooni tunnused kehtetuks tunnistama (nt küpsised).

NA-60

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui andmebaasis olevate andmete ISKE tervikluse klass on 2 või kõrgem, tuleb kõik klass 2 infot sisaldavad andmebaasi kirjed ja tabelid versioneerida.

Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks

muutis (kui on); 2) kasutaja, kes kirje lõi; 3) kirje loomise aeg; 4) sessiooni-ID (kui on olemas).

Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks

tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg.

Haldur

NA-61

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse poolt töödeldavate andmete konfidentsiaalsusklass on 2 või kõrgem, peab rakendusega kaasas olema lahendus, mis suudab toota toodangu andmetest testandmed, mis ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni.

Testandmed peavad säilitama kõik toodangu andmete omadused (pikkuse, tüübi) ja omavahelised suhted. Toodanguandmetest testandmete tegemise algoritmid ja põhimõtted tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

Haldur

NA-62

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Andmebaasis olevate rakenduse kontod peavad omama ainult minimaalselt rakenduse tööks vajalikke õiguseid.

Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja.

Nõude täitmiseks vajalikud vahendid (skriptid) peavad kuuluma rakenduse juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis.

Infrastruktuu ride osakond

NA-63

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse lõppkasutajatele peab olema võimalik jagada õigusi läbi andmebaasis defineeritud rollide.

Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei tohi defineerida ainult läbi AD OU'de ja gruppide.

Haldur

NA-64

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Ligipääs rakendusse ja andmetele tohib olla vaid dokumenteeritud ning tellimuses kirjeldatud teid mööda ja dokumenteeritud autentimisprotseduure kasutades.

Arendusosa kond

NA-65

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kõik paroolid ja salasõnad peab rakendus alati salvestama vaid krüpteeritud või räsitud ja soolatud kujul.

Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool peab olema andmebaasiüleselt unikaalne, piisavalt suure bitiarvuga ja "random". Krüpteerimata kujul ei tohi paroole salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi.

Arendusosa kond

NA-66

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendused, kuhu saavad ligi välised kasutajad, peavad võimaldama autentimist vähemalt kahe erineva Eesti riigi poolt aktespteeritava kaheastmeilse isikutuvastsulahendusega. Parooliga autentimsit tuleb vältida.

Kindlasti peab olema kasutusel ID- kaardi põhine autentimine.

Kui on vajalik ka parooliga logimine, peavad välised kasutajad autentima ennast spetsiaalse väliskasutajate jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul ei tohi väliskasutajaid teha RIK-i sisemisse AD-sse.

Haldur

NA-67

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi teostada X-tee päringut otse kasutajaarvutist.

Kasutajaarvutitest otse x-tee päringute tegemine on arvutivõrgu tasemel keelatud.

Arendusosa kond

NA-68

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhised välise veebilehega rakendused, mis on keskmise või kõrgema ISKE klassiga peavad kasutama vahendeid kaitsmaks rakendust keelatud päringute eest.

IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, apache puhul modsecurity või vastavat tööriista. Võimalikud piirangud tuleb kokku leppida tellijaga detailanalüüsi käigus lähtuvalt tellija vajadustest ja nõudmistest. Kasutama peab whitelisting põhimõtet, mitte blacklistingut.

Arendaja koos Infrastruktuu ride osakonnaga

NA-69

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse mõni ISKE klass on 2 või kõrgem, peab rakendus sisenemisel näitama pärast õnnestunud sisselogimist eelmise õnnestunud sisselogimise aega.

Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb ebaõnnestunud sisselogimise katsete korral kuvama millal need toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja peab saama soovi korral veenduda, kas keegi pole tema nime all üritanud sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea.

Haldur

NA-70

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse kasutajaliidesest peab olema kasutajal avalehel ilma sisse logimiseta võimalik näha rakenduse versiooni numbrit.

Mõeldud on spetsiaalrakendusi (custom built). Nõue ei kehti veebitarkvara (apache, IIS jne), andmebaaside jms kohta. Viimaste versiooni numbrit tuleb pigem varjata.

Haldur

NA-71

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessioonide lõpetamine tuleb teostada serveri poolel ja kõigil rakendustel peab olema konfigureeritav kasutajasessiooni aegumise aeg.

Aeg peab olema muudetav koos teiste konfiguratsiooniparameetritega. Kui kliendilt pole etteantud aja jooksul ühtegi päringut tulnud, tuleb sessioon serveri enda algatusel lõpetada.

Infrastruktuu ride osakond

NA-72

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhiste rakenduste mitteautentinud kasutajate poolt saadetud vormid tuleb puhastada XSS-filtriga või eemaldada HTML- tag´id.

Soovitatavalt tuleb seda teha enne andmebaasi salvestamist, vajadusel andmete väljakuvamisel.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-73

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhiste rakenduste poolt saadetavad vormidel peab paiknema peidetud unikaalne räsi, mida kontrollitakse vormi vastuvõtmisel.

Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-74

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Krüpteerimise ja räside arvutamise korral tuleb kasutada tugevaid algoritme.

Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle 5 aasta.

Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb sertifikaate hoida RIK HSM lahenduses. Ligipääs võtmetele ja sertifikaatidele peab olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800- 57 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management.

Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad.

Arendusosa kond

NA-75

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Autenditud sessiooni tunnust ei tohi ainult lihtsa küpsisega lahendada (kasutada OWASP parimaid praktikaid).

Sessiooni ei tohi olla võimalik üle võtta URLi kopeerimisega ühest arvutist teise.

Arendusosa kond

NA-76

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Halduritel ei tohi olla võimalik muuta rakenduseväliste liidestuste- ning nendega seotud äriloogiliste funktsionaalsuste tehnilisi konfiguratsioone.

Tagada tuleb rollide lahusus: administraatoril ja halduril on erinevad tööülesanded.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-77

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

ID-kaardiga autentimisel, peab rakendus suutma vastu võtta ID- kaardi sertifikaati ka HTTP päises.

Proxy tugi

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-78

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kõik digitembeldamist vajavad rakendused peavad kasutama RIK- i-keskset digitembeldamise teenust.

Arendusosa kond

NA-79

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse turvalisuse tagamiseks (näiteks XSS, SQLInjection, jne) tuleb järgida OWASP-i parimaid praktikaid.

Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva testi. Esmane väline turvatestimine tellitakse tellija finantseeringul. Kui selle tulemusel leitakse arendaja poolsest tegevusest või tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonna ja sisekontrolli- ja infoturbe osakonnaga

NA-80

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Arendus peab olema orienteeritud toodangukeskkonnas toimimiseks.

Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on toodangu keskkonnas ebavajalikud või segavad (näiteks mõeldud testimiseks testkeskkonnas, arendusabiks arenduskeskkonnas jne).

Arendusosa kond

NA-81

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Ajatemplite kasutamisel eelistatakse Guardtime lahendust.

Ajatempli serveri URL peab olema konfigureeritav.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-82

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut samaaegset sessiooni.

Nõue ei kehti, kui see tellija poolt eraldi ärinõuetes nõutud.

Haldur

NA-83

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse tervikluse klass on T3 peavad tõestusväärtust omavad andmed olema digitaalallkirjastatud või digitembeldatud.

Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi tulemusena tuleb genereerima automaatne raport, mis on vaadeldav süsteemi halduri liidese kaudu ning mida on võimalik automaatselt edastada ettenähtud e-posti dressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata.

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-84

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse tervikluse klass on T3 peavad tõestusväärtust omavad andmed ja logid olema krüptoaheldatud, et tagada et tõestusväärtusega andmeid ei saaks märkamatult kustutada.

Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli korrektsust.

Tagatud peab olema ka nõue, et kirjeid ei saaks märkamatult kustutada ahela lõpust. Krüptoahela terviklust peab saama perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamis e ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumiine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt,

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-85

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduses on S3 salastatuse astmega andmeid, peavad need nii transpordil kui ka salvestatult alati olema krüpteeritud kujul.

Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks kättesaadav rakendusele, kuid mitte rakendusserveri administraatorile. Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat.

Arendusosa kond

NA-86

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Paksu kliendi korral ei tohi rakendus kasutaja tööjaama jätta maha krüpteerimata kujul ajutisi faile, mis sisaldavad või võivad sisaldada konfidentsiaalset või kõrget terviklust nõudvat informatsiooni.

Kui paks klient kasutab ajutisi faile, tuleb tagada nende perioodiline kustutamine tagamaks, et ei koormata liigselt kasutaja arvutit. Eesmärk on tagada, et rakenduse sulgemisel ei jääks kasutaja arvutisse maha informatsiooni, mida sinna jääda ei tohiks.

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-87

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus peab serverist kustutama kõik ajutised failid koheselt, kui neid enam ei kasutata.

Kui kasutatakse ajutiste failide kausta peab selle asukoht olema konfiguratsioonist konfigureeritav.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-88

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus tohib aktsepteerida vaid sessioonivõtmeid, mida ta ise on väljastanud. Sisselogimisel peab kasutaja saama uue sessiooni võtme ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada.

Arendusosa kond

NA-89

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakendusse laaditakse faile kasutaja poolt, peab need failid valideerima (kontrollima faili tüüpi, suurust). Failid peavad läbima viirusetõrje.

Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje lahenduse pakub välja RIK infrastruktuuride osakond. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi vastavuse kontroll.

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-90

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakendusse laetakse faile peab faili nimi salvestamisel sisaldama random komponenti nii, et faili tee ei ole lihtsalt ära arvatav.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-91

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi lubada ennast kasutada iframe sees.

Iframe-i kasutamine pole lubatud ja HTTP päringutele tuleb lisada "X- Frame-Options: DENY" päis.

NA-92

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessiooni küpsised peavad olema turvatud.

Sessiooni küpsise korrala tuleb lisada lipud Secure, HttpOnly ja SameSite. Küpsise nime prefiks peab olema "__Host-".

Infrastruktuu ride osakond

NA-93 Logimine, debuggimine, testimine

Rakenduse kõik üleantavad versioonid peavad enne tellijale üle andmist olema testitud.

Testplaan ja testitulemused tuleb edastada tellijale koos rakenduse üleandmisega. Nõuded testimisele RIK dokumendis "Arendamise tavad ja töökorraldus".

Haldur

NA-94 Logimine, debuggimine, testimine

Turvalisuse seisukohalt kriitilised sündmused, nagu sessiooni algamine ja lõppemise, rolli muutumine jne tuleb logida.

Vastav logi peab asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasis turvalogide tabelis. Väliste rakenduse puhul tuleb logida võimalusel kasutaja IP. Sessiooni võtmete väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul.

Haldur

NA-95 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendus peab suutma logida kõiki väliste süsteemidega vahetatavaid (ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) pöördumisi andmevahetuslogisse.

Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi peab olema struktureeritud selliselt, et päring ja vastus on eraldi failides. Logimine peab olema võimalik nii andmebaasi kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi faili, failid vähemalt päeva kaupa eraldi kaustas) või mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-96 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakenduse ISKE konfidentsiaalsuse klass on 2 või 3 peab tagama konfidentsiaalsuse klassiga 2 ja 3 andmete vaatamise logimise.

Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida peab olema võimalik ka konkreetseid andmed, mida kasutaja serveri arvates nägi. Viimane peab aga olema välja lülitatav või asendatav põhiobjektide ID-dega päringu liikide kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).

Haldur

NA-97 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakenduse ISKE tervikluse klass on 2 või 3 peab tagama tervikluse klassiga 2 ja 3 andmete loomise, muutmise ja kustutamise logimise.

Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).

Haldur

NA-98 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendus peab logima kõiki rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu süsteemi logisse.

Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise aega, veakoodi, veakirjeldust (stack trace, traceback vms), võimalusel kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja URL), HTTP-, GET- ja POST- parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonna ja arendusosa konnaga

NA-99 Logimine, debuggimine, testimine

Failisüsteemi logimise korral peavad logid olema ka katalogiseeritud (näiteks liigi järgi) ja tunnustatud faililaiendiga (näiteks .log, .txt, .xml). Logi peab olema roteeruv, et ei tekiks liiga suuri faile või faile kus on vaid üksikuid logikirjeid.

Peab olema võimalus logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Ei tohi esinda olukorda, kus ühte kausta tekib rohkem kui 10000 faili. Peab tagama, et iga rakendusserver saaks vajadusel kirjutada logid oma logifaili. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.

Infrastruktuu ride osakond

NA-100 Logimine, debuggimine, testimine

Kogu rakenduse logi peab olema ühesuguse formaadiga, kergesti masinloetav ja täielik (kes, mis, mida, jms). Logis ei tohi kasutada klassifikaatoreid.

Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul.

Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires, kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati mitmesse logi asukohta..

Sama infot sisaldavad väljad peavad (ka erinevates) logiasukohtades olema sama nimega ja andmed samas formaadis. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis.

Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA-KK- PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T.

Haldur

NA-101 Logimine, debuggimine, testimine

Logi tabelid peavad olema arhiveeritavad operatiivbaasist välja.

Tabeli suurenedes peab olema võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks kuude või aastate kaupa, iseseisvates tabelites või teises baasis. Mehhanism peab töötama ka krüptoaheldatud logi korral.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-102 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakendus kasutab või pakub väliseid teenuseid (näiteks SK teenuseid) peab ta suutma arvestust pidada vastavate teenuste kasutamise mahu üle.

Näiteks kui palju on kasutatud kuus, aastas jne digitembeldamist, ID- autentimist, autentimisportaali, pangalingi kasutamist jne.

Haldur

NA-103 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendusega peab olema kaasas skript jõudlustestide tegemiseks.

Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja peab koos rakendusega tarnima skripti ja vajalikud tarkvaralised vahendid kokkulepitud jõudlustestide läbiviimiseks. Jõudlustestide läbiviimine ei tohi nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-104 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendusel peab olema masinloetav XML-staatusleht, mille struktuur vastab tellija poolt ette antud XML struktuurile.

Staatuslehe nõuded sisalduvad käesoleva dokumendi lisas 1.

Haldur

NA-105 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Lähtekoodi kommentaarid peavad kõigis lahenduse kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas, jne) olema kirjutatud eesti keeles.

Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kooditükid jne.

Arendusosa kond

NA-106 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Rakenduse kood peab olema piisavalt hästi kommenteeritud, et erialast haridust omav tarkvaraarendaja on võimeline süsteemile jätkuarendusi teostama.

Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida

ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Kommentaarid on mõeldud keeruliste ja/või kohendamist ja/või edasist tööd (viimaste juurde on tuleks märkida TODO) vajavate kohtade jaoks.

2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses.

3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud -

grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed.

Arendusosa kond

NA-107 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Muutujate, tüüpide ja funktsioonide nimed peavad olema sisulised ja andma selget informatsiooni nende otstarbest.

Arendusosa kond

NA-108 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Koodis kasutatavaid konstante ei tohi väärtusena hardcodeda – need tuleb defineerida muutujatena ja kasutada läbi nende.

Arendusosa kond

NA-109 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Koodis defineeritud andmetüübid peavad olema nimetava käände ainsuses. Kõik andmemassiivid tuleb nimetada nimetava mitmuses (näiteks collectionid, arrayd, jms).

Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. Andmebaasides ei tohi kasutada täpitähti.

Arendusosa kond

NA-110 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Andmetabelites sisalduvad võõrvõtmed peavad nime järgi seostuma tabeli ja väljaga millele need viitavad.

Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ ja ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ oleks: Isikud.ID=Autod.Isik_ID

Haldur

NA-111 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Andmebaasi väljade pikkused tuleb kirjeldada tähemärkides.

Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti mitte tähemärki.

Haldur

NA-112 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis JAVA rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "SUN Java Code convention" dokumendile.

Valideerimiseks kasutatakse 'checkstyle' vaikimisi konfiguratsiooni.

Arendusosa kond

NA-113 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Python rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "Style Guide for Python Code " dokumendile.

http://www.python.org/dev/peps/pep -0008/

Arendusosa kond

NA-114 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "NET Framework Developer's Guide - Design Guidelines for Developing Class Libraries".

http://msdn.microsoft.com/en- us/library/ms229042.aspx. Valideerimiseks kasutatakse 'StyleCop' vaikimisi konfiguratsiooni.

Arendusosa kond

NA-115 Nõuded lähetkoodile

JAVA koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net), DocCheck (http://java.sun.com/j2se/javadoc/do ccheck/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

Arendusosa kond

NA-116 Nõuded lähetkoodile

.NET koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks FxCop (http://msdn.microsoft.com/en- us/library/bb429476.aspx) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

Arendusosa kond

NA-117 Nõuded lähetkoodile

Pythoni koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks Pychecker (http://pychecker.sourceforge.net/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

Arendusosa kond

NA-118 Nõuded lähetkoodile

Kasutuses mitteolev kood tuleb rakenduse lähtekoodist kõrvaldada.

Arendusosa kond

NA-119 Nõuded lähetkoodile

Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, funktsioonid, triggerid, viewd, user defined data types ja sequencid) peab olema kommenteeritud rakenduse koodiga samadel alustel.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-120 Nõuded lähetkoodile

Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, meetodite jm. nimed peavad lahenduse kõigis kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas jne) olema eesti keelsed.

Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik.

NB! Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul, mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile.

Arendusosa kond

NA-121 Andmekvaliteet ja standardid

Aadressiandmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda määrusest "Aadressiandmete süsteem".

Liidestatakse maa-ameti X-tee teenusega või RIK sisemise vastava Maa-ameti andmeid vahendava süsteemiga.

Haldur

NA-122 Andmekvaliteet ja standardid

Andmete sisestamisel (ka läbi masin-masin liideste või veebiteenuste) peab rakendus alati andmed valideerime. Sobimatuid andmeid ei tohi olla võimalik sisestada.

Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne.

Kontrollima peab sisendi suurust. Olukorras, kus veebirakendus peab töötlema potentsiaalselt ohtlikke andmeid (nt tähemärke, millel on rakendatava interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut.

Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada.

Haldur

NA-123 Andmekvaliteet ja standardid

Iga transaktsiooni juures tuleb veenduda, et kasutajal on õigus neid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll)

NA-124 Andmekvaliteet ja standardid

Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 10. Jaanuari 2008. a määrusest nr 11 "Klassifikaatorite süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit.

Liidestatakse RIK EMTAK infosüsteemi teenusega.

Arendusosa kond

NA-125 Andmekvaliteet ja standardid

Kasutaja poolt sisestatud andmed tuleb enne välja kuvamist filtreerida.

Kasutada tuleks võimalusel Blacklistingu asemel whitelistingut.

Arendusosa kond

NA-126 Andmekvaliteet ja standardid

Kui rakendusel tekib päringu töötlemisel tehniline viga, siis peab vastama süsteemi-infot mittesisaldava veateatega.

Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu ID: XXXXX".

NA-127 Dokumentatsioo n

Kogu rakenduse dokumentatsioon peab olema kirjutatud eesti keeles.

Erandiks võivad olla tellijaga kokkuleppel kolmanda osapoole komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon.

NA-128 Dokumentatsioo n

Rakenduse dokumentatsioon peab vastama RIK dokumentatsiooniplaani nõuetele.

NA-129 Dokumentatsioo n

Iga uue versiooniga peab alati välja tooma versiooni muudatuse kirjeldused (release notes).

Release notes peab kajastama kõiki muudatusi eelmise ja uue versiooni vahel.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-130 Versioonihaldus

Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad tarkvarapaketid peavad olema versioneeritud vastavalt dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat.

Arendajale antakse selleks õigused RIK-i koodihoidlas, kus ta peab hoidma oma PMA versioone.

Arendusosa kond

NA-131 Versioonihaldus Arendaja peab veenduma, et teeb muudatusi aktuaalsesse koodi.

Paralleelse arendamise puhul võetakse igal hommikul RIK koodihoidlast viimane seis koodist.

Arendusosa kond

NA-132 Versioonihaldus

Kõik rakenduste tellijale lepingujärgsete üleantavate versioonide lähtekoodid peavad olema varustatud arendaja esindaja digiallkirjaga.

Ka tagant järgi peab olema 100% kindel, et üle anti õige arendaja signeeritud, mitte kolmanda osapoole poolt kompromiteeritud versioon.

Tellijapoolne projektijuht

NA-133 Versioonihaldus

Nii arendamisel kui ka hoolduslepingute korral kasutatakse RIK vigadehalduse keskkonda.

Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti.

Haldur

NA-134 Versioonihaldus

Kui veebirakenduses või veebilehel on linke, mida kasutajad näevad või millele nad saavad viidata, peavad need olema puhtad lingid.

Puhas link on inimloetav, tähendust omav, paraja pikkusega, tekstiline (erandina lubatud numbrid ja märgid „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link.

Haldur

NA-135 Paigalduspaketi kooste

Kooste kirjelduste alusel valmiv paigalduspakett tohib sisaldada ainult minimaalse rakenduse käitamiseks vajamineva failikomplekti.

Näiteks: kompileeritavate keelte puhul ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui see pole vajalik rakenduse käitamiseks.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-136 Paigalduspaketi kooste

Kooste kirjelduste alusel valmivat paigalduspaketti peab olema võimalik liigutada erinevate serverite vahel.

Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus rakenduse jooksutamiseks uues serveris, tuleb see tingimata just sealsamas kokku kompileerida.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-137 Paigalduspaketi kooste

Lähtekoodi kompileerimine peab olema teostatav ka Interneti ühenduse puudumise korral.

Selle nõude täitmise võimaldamiseks on RIK-is kasutusel sisemised tarkvarakomponentide repod.

Arendusosa kond

NA-138 Paigalduspaketi kooste

Andmebaasi paigalduse skriptid ei tohi olla kompileeritud.

Administraator peab saama veenduda skriptide sisus.

Infrastruktuu ride osakond

Lisad: Lisa 1 – Staatuslehe nõuded

Lisa 4-2 Nõuded dokumentatsioonile.pdf

Nõuded projektiplaanile versioon 1.0

Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele:

PP 1.1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk ja soovitud funktsionaalsus.

PP 1.2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg.

PP 1.3 Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta.

PP 1.4 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena.

PP 1.5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.

PP 1.6 Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.

PP 1.7 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument).

Majasiseselt:

RIKi projektijuht lisab projektiplaani arenduste kasutuselevõtuga seotud õigusloomelise tegevuse, kasutajate koolitamise, kasutusjuhendite jms koostamise kava võttes arvesse, et need tegevused oleks arenduste kasutuselevõtu hetkeks teostatud. Vajalikud tegevuste tähtajad annab tellija ja sisuosakond.

Samuti lisab projektijuht projektiplaani ajakava arenduste registreerimiseks ja kooskõlastamiseks RIHA-s vastavalt RIHA põhimäärusele, arvestades ametlikule kooskõlastamisele kuluva maksimaalse aja kuluga (registreerida tuleb nii projekti kavatsus kui kasutuselevõtmine). Vajaliku d tegevuste tähtajad annab tellija ja sisuosakond.

Lisa 4-3 Arenduse tavad ja töökorraldus.pdf

Arenduse tavad ja töökorraldus

Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses

kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui tellija on

hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti.

Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest.

1. Nõuded arenduste üleandmisele

Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele luuakse

RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude tulemite või nende

muudatuste üleandmiseks.

2. Commit

Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille alusel

muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit sõnumi alguses peab

olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info selle kohta, et kes antud commiti

teeb (isiku nimi).

Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena.

Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas.

Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema:

1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus funktsionaalsust);

2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki);

3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid, mis peale

järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne funktsionaalsuse osa on

endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada.

Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud, kasutades

selleks:

a) Unittest’e,

b) Systemtest’e

c) Manuaalseid teste

3. Tagimine

Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida üle

antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide arhitektuuriliste

komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või loodud dokumentatsiooni

commitid.

Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y - üleantav versioon,

Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis.

http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1

Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis baasiscriptid, mis

juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla.

4. Dokumentatsioon

Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku.

5. Baasiscriptid

Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena ning neid

tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas.

Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul:

YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on süsteemi

lühend.

6. Pakkuja poolne testimine

Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi commitimisel ja

üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda, mis on nõutud ning

samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit.

Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja seda ka

eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel, indikeerides koheselt

võimaliku probleemolukorra.

Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud:

1. Unittestidega

2. Süsteemitestidega

3. Manuaalsete testidega

Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt:

1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima.

2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima

3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima

4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne.

6.1 Unit-testid e. Moodultestid

Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas).

Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult.

Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see hästi kokku

ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on kasutusel mock-

objektid(väline komponent Rhino Mocks).

6.2 Süsteemitestid

Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust kasutaja

nõudmistele.

Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks:

1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises mahus, et

kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad stsenaariumid.

2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks.

6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel

Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub olenevalt

selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning kontrollitakse selle

põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja spetsiifilised). Küll aga on kujunenud

kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida – koodieetikat, testide liigendamist, testide

automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning

testide autonoomsust (testid peavad võimalikult hästi taluma ET muudatusi).

6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel

Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav:

1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;);

2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust nimetada kujul

Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test (uuendust #1234 kontrolliv test)

või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse spetsiifiline süvatest);

3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks

private Menetlus _menetlus;

4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi;

5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks:

[SetUp]

public void SetUp()

{

_liides = new Liides();

}

6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul

[Test, Category("Kategooria")]

ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist:

a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult hästi ja

konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda .

b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii minimaalsete

kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp()

7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada uut objekti

klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter.

8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest kas

kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all, siis ei kajasta

see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test ei jõua. Selle

vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud.

6.5 Autonoomsus

Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli muutused).

6.6 Automatiseeritus

Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti

kategoriseeritud.

Lisa 4-4 Nõuded testimisele.pdf

Nõuded testimisele v1.2 versioon 1.2

Sisukord

Sissejuhatus 1. Üldine AO-N-TE-Y 2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D 3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T 4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R 5. Nõuded testidele AO-N-TE-N 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I 7. Alusandmed AO-N-TE-A 8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S

Sissejuhatus

Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused.

1. Üldine AO-N-TE-Y

Nõue Sisu

AO-N- TE-Y-1

Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest.

AO-N- TE-Y-2

Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud hankevõitja poolsed testimised ja skoop (osa testplaanist) lepitakse kokku projekti alguses ning seda muudetakse poolte kokkuleppel.

AO-N- TE-Y-3

Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja AO-N-TE-Y-2 kirjeldus.

AO-N- TE-Y-4

Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid.

AO-N- TE-Y-5

Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega.

AO-N- TE-Y-6

Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid vm.).

AO-N- TE-Y-7

Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud C#+NUnit'is, Selenium'is, JMeter'is, Robot Framework'is või Gattling'us. Kokkuleppel Java+JUnit, Cypress või muu.

2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D

Nõue Sisu

AO-N-TE-D- 1

Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks, jooksutamiseks ja valideerimiseks vajalik informatsioon jne).

AO-N-TE-D- 2

Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (Näiteks Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja.

3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T

Nõue Sisu

AO-N- TE-T-1

Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk .AO-N-TE-D-2

AO-N- TE-T-2

Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

AO-N- TE-T-3

Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist.

AO-N- TE-T-4

Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, viide nõudele või kasutusloole, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus.

AO-N- TE-T-5

Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (Näiteks Testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela).

4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R

Nõue Sisu

AO-N- TE-R-1

Raportitele rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 . Eraldi raporteid pole tingimata vaja kui kasutatakse ühist JIRA + Confluence keskkonda.

AO-N- TE-R-2

Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud.

AO-N- TE-R-3

Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (Näiteks NUnit genereerib ise raporti, JMeteris Summary Report+ Aggregate Report või eraldi .csv fail jne.).

AO-N- TE-R-4

Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid.

AO-N- TE-R-5

Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve (ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid.

5. Nõuded testidele AO-N-TE-N

Nõue Sisu

AO-N-TE- N-1

Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 , lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara versiooni, millele test koostati.

AO-N-TE- N-2

Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (Näiteks kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.).

AO-N-TE- N-3

Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (Näiteks ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga).

AO-N-TE- N-4

Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda.

AO-N-TE- N-5

Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (Näiteks Grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks).

AO-N-TE- N-6

Testsessioonid ning omavahel mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada.

6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I

Nõue Sisu

AO-N-TE-I- 1

Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" .

AO-N-TE-I- 2

Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke Näiteks NUnit, JUnit.

AO-N-TE-I- 3

Kui testprojekt kasutab Objektide kihte, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (Näiteks DTOd ei kirjutata käsitsi).

AO-N-TE-I- 4

Punktis mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega.AO-N-TE-I-3

7. Alusandmed AO-N-TE-A

Nõue Sisu

AO-N-TE- A-1

Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas.

AO-N-TE- A-2

Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis nende saamine lepitakse eelnevalt kokku.

AO-N-TE- A-3

Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest.

AO-N-TE- A-4

Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt .AO-N-TE-A-2

AO-N-TE- A-5

Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (Näiteks Isikukoodid võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist).

AO-N-TE- A-6

Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (Näiteks reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset (Näiteks automaatne e-mailide saatmine).

8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S

Nõue Sisu

AO-N-TE-S-1 Testide üleandmisel peab kaasa andma nendega kaasneva dokumentatsiooni, kasutatud konfiguratsiooni ning vajadusel riistvara ja arhitektuuri kirjelduse.

AO-N-TE-S-2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga.

AO-N-TE-S-3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis.

AO-N-TE-S-4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (Näiteks SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.).

Lisa 4-5 FE_nouded.pdf

Front-End nõuded versioon 1, jaanuar 2019

https://dok.rik.ee/x/viWcAg

Sisukord

Sissejuhatus Mõisted HTML

Nõuded CSS

Nõuded Responsiivsus Javascript

Nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded

Nõuded Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus) Koodibaasi kvaliteedi tagamine Muud nõuded

Nõuded

Sissejuhatus Tehnoloogia areng on tekitanud olukorra, kus pakutavate tehnoloogiate virr-varrist on raske leida asjakohaseid suunised, mille järgi juhinduda. Eriti peegeldub see Front-End tehnoloogiate rakendamisel, kus loodavate lahenduste kvaliteet on seinast-seina. Ühest küljest on sellise olukorra tekkimist võimaldanud asjaolu, et veebilehe arendamisel kasutatavad tehnoloogiad on vigade tolerantsed. See tähendab seda, et HTML-is või CSS-is esinevate vigade kohta ei anna veebilehitsejad vaikimisi arendajatele tagasisidet. Kui programmeerimiskeele interpreteerimisel tekib viga, siis veasituatsiooni põhjustatud kohas tegevus lõpetatakse ja selle katkestamise põhjus kirjutatakse kas ekraanile või mõnda faili. Siis HTML/CSS-i korral see nii ei ole. HTML/CSS-is esinevad vead saab tuvastada vaid kaudselt, kuna veebilehitseja tootjad on loonud enda poolt loodud veebilehitsejasse tööriistad, mis parendavad või ignoreerivad vigast koodi. Seega on võimalik kirjutada vigadega koodi, aga kasutaja neid vigu veebilehel ei näe. Käesolev dokument käsitleb endas juhiseid ja suuniseid, mida tuleb järgida veebilehtede programmeerimisel. Käsitlevateks tehnoloogiateks on HTML5, CSS3 ja Javascript ehk see osa, mis toimub veebilehitsejas (browseris). Oluline osa sellest dokumendist keskendub ka sellele, kuidas tagada veebilehtede arendamise järjepidevus ja kvaliteet, mis vastaks tänapäeva veebilahenduste arendamise nõuetele ja WCAG suunistele. Lisaks eelnimetatule tuuakse käesolevas dokumendis välja ka parimad praktikad, mis aitavad meeskonnal paremini luua ja hallata pikaajalisi projekte.

Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised nõuded konkreetses projektis ei rakendu (nt pole võimalik või vajalik).

Mõisted Grid-system – reeglistik, mis pakub ühtset süsteemi kasutajaliidese komponentide laiuste ja kauguste kirjeldamiseks. Tänapäeval on see, mis kirjeldab ka veebilehe responsiivsuse. grid-system Ehk reegleid, mis kirjeldavad, kuidas veebileht erineva suurusega ekraanidel välja näeb.

Javascript – skriptikeel, mille abil luuakse veebilehele erinevaid interaktsioone. Tuvastades kasutaja tekitatud sündmuseid võimaldab keel lisada, muuta või kustutada veebilehe sisu. Üks osa Javascriptist on ka peidetud andmevahetuse võimaldamine.

HTML5 (Hyper Text Markup Language) – struktureeritud markeerimise keel. Viies põhiredaktsioon. Keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe andmeid ja struktuuri.

CSS (Cascading Style Sheets) – keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe välimust.

WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) – dokument, mis pakub suuniseid, kuidas veebilehe sisu juurdepääsetavust parendada.

HTML Veebilehe valmistamisel on HTML-i roll kirjeldada lehe struktuuri ja seda, mis andmed sellel lehel olemas on. Semantiline HTML tähendab seda, et HTML-li kirjutamisel on eelistatud esmajärjekorras semantilisi (tähendustega) elemente. Semantilised elemendid annavad olulist teavet nii otsingumootoritele kui ka lehe külastaja abitarkvaradele. Teave puudutab just seda, mis andmed on veebilehel ja kuidas need omavahel seotud on.

Semantilise HTML-i teine oluline eelis seisneb selles, et tagab kindluse tuleviku suhtes (future proofing) või kasutuskõlblikuse / väljanägemise browseris ilma CSS'ita. Koodi loetakse arendajate poolt ja tõlgendatakse arvutite poolt.

Nõuded

Nr Nõude sisu Nõude seletused

F E H1

Lehe kirjeldamisel on kasutatud semantilisi elemente.

Semantiliste elementide kohta saab täpsemat infot leheküljelt: http://html5doctor.com Nimetatud lehekülg koondab informatsiooni W3C Working Groupi dokumentide refereeringut. Leht annab esmase ülevaate võimalikest elementidest ja nende kasutamiskohtadest. Täpsema info saamiseks viidatakse algmaterjalile.

Halb näide Hea näide

F E H2

Lehe sisupuu peegeldab lehe tegelikku hierarhiat.

Pealkirjad ja mõned HTML5 elemendid ( kirjeldavad veebilehe sisupuud. Puudulike pealkirjade või Sections and Outlines of an HTML5 Document) ebakorrektse HTML5 elementide kasutamine moonutab lehe tegelikku sisupuud. Testimiseks sobivad rakendused, mis oskavad välja joonistada HTML5 dokumendi sisupuu. Näiteks või WAVE Toolbar .HTML5 Outliner

Loe lähemat WCAG suunistest käesoleva dokumendi vastavast peatükist.

F E H3

Koodis puuduvad elemendid, mida on kasutatud selleks, et näidata ekraanil mõnda kujunduselementi. Näiteks ikoonid või muu graafika.

Kuna HTML on mõeldud sisu struktureerimiseks, siis ei tohiks kasutada HTML-is elemente, mille eesmärk on vaid mõne kujunduselemendi ekraanile joonistamine. Näiteks ei ole korrektsuse huvides kohane lisada HTML-i elemente, mis on tühjad (ilma väärtuseta) ja on seal vaid selleks, et näiteks kuvada ikooni. Graafika eraldamine HTML-ist pakub võimalust juhtida kujundust ühest kohast. Ühtlasi võimaldab selline meetod muudatusi teha nii, et ei peaks sekkuma rakenduse äriloogikasse.

Halb näide

Hea näide

Märkus. Siin pole mõeldud elemente, mille sisu täidetakse Javascripti abil. Näiteks Google Maps jmt. Küll aga peavad sellised elemendid sisaldama informatsiooni juhuks kui Javascript ei rakendu. Või juhtudeks, kui kasutaja veebilehitsejas on Javascripti kasutamine keelatud. Samuti ei kehti see kriteerium nn Backdrop jmt komponentidel, mida kasutatakse kujunduses komponentide nähtavuse parendamiseks. Selliste komponentide jaoks tuleks kasutada vastavaid ARIA parameetreid.

F E H4

HTML-is kirjeldatud lehe komponendid on eristatavad.

Veebileht koosneb komponentidest ja komponendile kuuluvatest elementidest. Komponendipõhine lähenemine veebilehe arendamisel tähendab seda, et lehe loomisel on selgelt defineeritud lehe erinevad väiksemad osad (ehk komponendid/elemendid). Neid väiksemaid osasid kasutatakse erinevates sisulehtedes. Ehk lehe komponendid on korduvkasutatavad ja on sõltumatud neid ümbritsevast HTML-ist. HTML-ist on võimalik selgelt eristada, milline osa koodist on sisu ja milline on see osa, mille abil hoitakse koos lehe paigutust ( ). Eemaldades või grid-system lisades komponente ei muuda see tegevus lehe elementide paigutust.

Alljärgnevas näites on kasutatud kahte komponenti: ja . Esimese abil kirjeldatakse veebilehe sisu paigutust horisontaalsel teljel (teda ennast pole layout card lehe külastajale näha), see hoiab veebilehte koos. Teine on aga sisu komponent, mis on lehe külastajale näha ja mille laius sõltub sellest, palju on talle ruumi antud komponendi vahendusel. Mõlemad on eraldiseisvad osad, millel on täita oma roll. Seega pole asjakohane märkida -ile, milline layout layout card tema sees välja näeb. See, milline üks või teine komponent välja näeb, seda kirjeldatakse vaid selle komponendi juures. Sellest siis alljärgnev halb ja hea näide.

Halb näide Hea näide

F E H5

Lehel on teade, kui kasutajal puudub Javascripti tugi.

Javascript on tänapäeval veebi osa. Lisades lehele interaktsioone ja kulissidetagust andmevahetust, pakub see lehe külastajale paremat de facto kasutajakogemust kui seda teeks vaid HTML ja CSS-i kasutamine. Kuna Javascripti osakaal lehe vajaliku funktsionaalsuse tekitamiseks on suur, siis on hädavajalik külastajale teada anda, kui tema veebilehitsejal Javascript ei ole toetatud.

F E H6

Lehel on teade, kui kasutaja külastab veebilehte iganenud veebilehitsejaga.

Kui külastada lehte iganenud veebilehitsejaga, siis kuvatakse külastajale selle kohta teade. Teade sisaldab viiteid, kuidas uuendada või asendada oma veebilehitsejat.

Märkus. all peetakse silmas neid veebilehitsejaid, mille toetamine on tootja poolt lõpetatud. Kuna veebilehitsejate uuenduste Iganenud veebilehitseja tsükkel on kaasaegsetes veebilehitsejatel 6-12 nädala tagant, siis need veebilehitsejad tagavad parima kasutajakogemuse ja turvalisuse. Kasutajaid tuleks suunata kasutama just neid veebilehitsejaid. Vt ka nõuet FEU3.

F E H7

Kood on W3C valideeruv.

Validaatorite eesmärk on pakkuda esmast teavet testitava koodi kohta. Valideerimise raportit ei saa käsitleda kui põhjust väita, et loodud kood on kasutuskõlbmatu. Igat raporti rida tuleb käsitleda eraldi ja võrrelda seda kokku lepitud nõuetega. Tarkvaraprojekti planeerimisel tuleb arvestada valitud tehnoloogiatega. Näiteks kui on kasutuses tehnoloogia, mis baseerub mitmetel kolmanda osapoole rakendustel, siis projekti teostajal ei ole võimalik tagada seda, et kõikide osapoolte genereeritud kood oleks täismahus valideeruv. Sellegi poolest tuleks eelistada neid teeke, mille väljund vastaks WCAG

õimalikest mööndustest tuleb projekti alustamisel informeerida tellijat. Mööndused peavad olema põhjendatud, näiteks kolmanda osapoole suunistele ja v tarkvara kasutamisel ja paremate alternatiivide puudumine. See muidugi ei tähenda seda, et valideerimisel avastatud vead (ehk “ ”) tuleb aktsepteerida. Koodis esinevad vead tuleb parandada. Muud errors valideerimisel saadud tulemustele tuleb anda hinnang eraldi.

F E H8

Graafika, mida on võimalik realiseerida CS S-iga, tuleb ka realiseerida CSS-iga.

Erinevad kujunduselemendid, mis ei ole lehe sisu osa, tuleks realiseerida kasutades CSS-i võimalusi. Näiteks varjud, kumerad ääred, gradiendid jmt. CSS-is kirjeldatud kujunduselemendid võimaldavad eraldada sisu visuaalist. See pakub väga head paindlikkust kujunduse muutmiseks, täienduste tegemiseks jmt. Ühtlasi CSS-i abil loodud graafikat on kerge kohandada vastavalt ekraanile, millel teda kuvatakse. Veebilehitseja suudab CSS-i abil loodud graafikat vastavalt külastaja ekraani võimekusele kohandada.

F E H9

Vormi sisestusväljadel on kasutatud asjakohast tüüpi.

HTML võimaldab ära märkida, millist väärtust sisestusväli eeldab (lisaks eeldamisele on võimalik ka lisada valideerimisreeglid, mis ka kontrollivad, kas tüüpi sisestatud väärtus vastab reeglitele). Eriti oluline on see aina rohkem levima hakkanud puutetundlikele ekraanidele, milledes andmete sisestamisel kuvatavale klaviatuurile saab ette öelda, millist tüüpi sisu on vaja sisestada ja seade automaatselt optimeerib klaviatuuri just selle jaoks.

Halb näide Hea näide

CSS

Veebilehe valmistamisel on CSS-i roll kirjeldada, milline see veebileht välja näeb. Ehk see, millisena oleme tänapäeval harjunud veebilehti nägema, on kirjeldatud kasutades CSS-i keelt. Kui veebilehel puudub viide CSS failile, siis veebilehe väljanägemise kirjeldab HTML elementide vaikeväärtused, mille on ära kirjeldanud veebilehitseja tootja.

Keskmiste ja suuremate veebilehtede loomisel ja selle CSS-i koodibaasi haldamiseks on soovitav veebilehe komponendid jagada erinevateks failideks. Siinkohal mängivad olulist rolli erinevad nn CSS-i preprotsessorid, mis võimaldavad luua CSS-i läbi struktureeritud lähenemise. Preprotsessorid on tööriistad, mis pakuvad tarkvaraloojale võimaluse jagada oma CSS pisemateks osadeks. Võimaldavad luua CSS-i arhitektuuri, kus suured komponendid toetuvad pisematele.

Tänapäeval ühed levinumad CSS-i preprotsessorid on: ja . RIK kasutab SCSS-i.LESS SASS/SCSS

CSS-i koodistandardi paika panemiseks ja kontrollimiseks oleks soovitav kasutada ka SCSS Linterit. Linter on tööriist, mis aitab valideerida SCSS-i koodi vastavalt kokkulepitud reeglitele. Tänapäeval on olemas abivahendid, mis kontrollivad koodi korrektsust töö käigus automaatselt.

Nõuded

Nr Nõude sisu Nõude seletused

F E C1

Kasutatud on mõnda levinumat CSS-i raamistikku (eelistatult Twi

).tter Bootstrap

Arendusprotsessi kiirendamiseks ja jätkusuutlikuse tagamiseks on hea aluseks võtta valmis Front-End komponentide teek, mis pakub ühtset ökosüsteemi ja dokumentatsiooni veebilehe valmistamiseks. .RIK kasutab 'i ja seda tuleks uutes projektides ka eelistada, kui ei ole kokku lepitud teisitiTwitter Bootstrap Kuna valmis teek pakub juba hulganisti komponente ja elemente, mida veebilehe valmistamisel saab kasutada, siis nende kombineerimine võimaldab luua pidevalt juurde uusi vaateid, ilma et protsessi peaks sekkuma kujundaja. Teegi valimisel peab peale kvaliteetse dokumentatsiooni ja populaarsusele olema oluliseks kriteeriumiks ka asjaolu, et see oleks modulaarne ja võimaldaks muuta sisendväärtuseid (on kasutatud SCSS CSS-i preprotsessorit). Igal projektil on oma nõuded ja vajadused. Teek peab võimaldama sisse-välja lülitada oma funktsionaalsust. Modulaarsus ja sisendväärtuste muutmine võimaldab kokku panna just sellise koodibaasi, mida konkreetne projekt vajab. Projektis raames peab on sisse lülitatud olema ainult vajalik funktsionaalsus (kasutaja browser ei tõmba alla staatilisi ressursse, mida ei kasutata).

F E C2

CSS-i lähtekood sisaldab vaid standardseid atribuute.

Veebilehitsejate tootjad on loonud võimaluse eksperimentaalseid ja/või mitte standardseid atribuute kasutada lisades atribuudi algusesse veebilehitseja tootja eesliidese. Kuna neid eesliiteid on vaja vaid ajal, mil kasutatav tehnoloogia pole veel standardiks saanud või nimetatud funktsionaalsus pole veel tootja poolt täies mahus implementeeritud, siis lähtekoodis neid sisaldada ei tohi. Lähtekood peab sisaldama ainult standardile vastavaid atribuute.

Veebilehitsejate tootjate eesliidesed lisab eraldi rakendus ( . Selle jaoks on olemas erinevad nn tööriistad, mis pakuvad võimaluse juhtida, post-production) autoprefixer milliste veebilehitsejate ja milliste versioonidele eesliidest tuleb suunata ( ).PostCSS

Halb näide Hea näide

Antud kriteerium puudutab ka tänaseks juba iganenud meetodeid, mille abil püütakse sihtida mõne konkreetse veebilehitseja spetsiifilisi vigu, mis võimaldab just selle veebilehitseja jaoks kirjutada eraldi CSS-i kirjeid. Selle asemel tuleb välja selgitada mitte konkreetse veebilehitseja ja selle versioon, vaid selle võimekus. Selle jaoks on olemas nii CSS-is kui ka Javascriptis vastavad tööriistad.

CSS-is on selle jaoks näiteks @support tingimus, mis võimaldab tuvastada CSS-i abil veebilehitseja võimekust. Näiteks:

F E C3

CSS-i selektorina on eelistatud peamiselt CSS klasse.

Visuaali kirjeldamiseks on kasutatud CSS-i klassi selektorit. See tähendab seda, et visuaali rakendamiseks kasutatakse CSS klasse ja/või HTML elemente. Eelistada tuleb visuaali sidumist CSS klassi ja vältida ID selektorit.

Nõuet ei kohaldata tüpograafia kirjeldamiseks. Tüpograafia puudutab lehekülje sisu autoreid, kes sisestavad sisu mõne tekstiredaktori kaudu. Nendeks tekstiredaktoriteks on peamiselt nn WYSIWYG tüüpi tööriistad, mis võimaldavad sisu sisestada nagu seda tehakse näiteks Microsoft Wordis. Need tööriistad kirjutavad HTML-i koodi taustas ise ja nemad oskavad tähistada teksti osasid peamiselt HTML elementidega (p, h1-h6, table jne).

Märkus. CSS-i klassi eelistamise soovitus tuleneb sellest, kuidas toimub CSS-i selektori reeglite täitmine. Kui CSS-is on sarnaseid reegleid, siis mille põhjal otsustab veebilehitseja, millist reeglit rakendada? Et otsus oleks võimalik teha, antakse igale selektorile kaal. Suurema kaaluga selektorite reeglid rakenduvad. ID-ga ja pikad selektorid omavad märkimisväärset kaalu. Kui erinevate arendajate poolt mingi konkreetse komponendi visuaali muutmisel on igaüks kirjutanud enda selektori, siis on ilmselge, et iga arendaja koodi lisandumisel on konkreetse visuaali kirjeldamist puudutav CSS omandanud märkimisväärset kaalu. Selle tulemusel tekib olukord, kus hilisemate muudatuste tegemine võib osutuda võimatuks. Ühtlasi selline lähenemine läheb vastuollu levinumate CSS-i klassi nimetamise põhimõtetega.

Halb näide Hea näide

F E C4

CSS selektorite pikkus on mõistlik.

Mida pikem on CSS-i selektor, seda kauem võtab veebilehitsejal aega selle täitmine, samuti väheneb koodi jälgitavus ja loetavus. Seepärast on soovitav, et CSS-i selektor ei oleks pikem kui kolm-neli sammu. Kuna CSS-i selektori täitmist alustatakse vasakult paremale, siis need kolm-neli sammu peaks eelistatuna olema lähimad struktuurid. Tuleb ka arvestada, et pikem selektor omab märkimisväärset suuremat kaalu reeglite rakendumisel . Kui erand on põhjendatud, siis on erandid lubatud. Aga läbivalt (loe eelmise punkti märkust) tuleb siiski kasutada kuni kolme-nelja sammu pikkusi selektoreid.

Halb näide Hea näide

Veebilehitseja tootjad pidevalt optimeerivad oma algoritme, et CSS-is kirjeldatud reeglite täitmine oleks võimalikult kiire. Kiirust mõõdetakse küll millisekundites, kuid mahukamate projektide korral võib tekkida olukord, kus mahukate selektorite täitmine võtab põhjendamatult palju ressurssi.

F E C5

On kasutatud mõnda levinumat CSS klassi nimetamise põ himõtet.

CSS-i klasside nimetamine peab olema läbi rakenduse ühesugune. Tänapäeval kõige levinum CSS klasside nimetamise põhimõte on BEM (block-element-modifier). Nõue tagab selle, et kui koodi kirjutavad erinevad arendajad, siis klasside nimetamise loogika on läbivalt sama. See muudab koodi ühtsemaks ja lihtsamini jälgitavamaks. Ühtlasi pakub BEM kahele kõige suuremale veebilehtede arendamise murekohale lahendust. Esiteks nõuab see seda, et kood oleks semantiline ja modulaarne. Teiseks vähendab võimalust, et erinevate arendajate poolt koostatud kood tekitab konflikte (ehk kirjutatakse teineteise vormingud üle).

BEM kohta leiab täpsemat infot siit: https://en.bem.info

Halb näide Hea näide

F E C6

SCSS-i lähtekood on struktureeritu d komponendip õhiselt.

Senised praktikad on näidanud, et veebilehe arendamisel ja ülesehitamisel on kõige paremaid tulemusi andnud komponendipõhine lähenemine: SCSS-i lähtekood on struktureeritud nii, et iga komponent on kirjeldatud oma failis. Sealjuures üldised ehk globaalsed parameetrid on koondatud ühte faili. See tähendab seda, et leht koosneb erinevastest plokkidest ja plokid elementidest. Iga komponendi muutmine/parendamine on võimaldatud nii, et see ei vajaks teiste komponentide samaaegset muutmist (st ei segaks teiste komponentide arendajaid). Selleks tuleb jagada SCSS koodibaas väiksemateks loogilisteks osadeks, milleks on näiteks navigatsioon, vormi komponendid, modaalaknad jmt.

F E C7

CSS klasse kasutatakse vaid visuaali kirjeldamiseks.

Ei ole hea praktika siduda Javascripti funktsionaalsust HTML elemendiga CSS klassi abi. Kasuta selleks data-* atribuute. Nõnda tekitatakse Javascripti ja HTML-i sidumiseks universaalne põhimõtte, mis ei mõjuta lehe semantikat ega sega visuaali ja Javascripti funktsionaalsust.

Responsiivsus Responsiivsete veebilehtede arendamine sai hoo sisse, kui oli vaja hakata veebilehte muutma kasutatavaks ka väiksematel ekraanidel: nutitelefonidel, tahvlitel. Nüüd aga me ei saa enam lähtuda kolmest ekraanist: mobiil, tahvel ja arvuti. Ekraani mõõte, millega veebilehti tänapäeval külastatakse, on väga palju. Selleks, et igas suuruses oleks veebileht tarbitav, tuleb muuta kogu veebileht sõltuvaks ekraani mõõdust. Ühest küljest aitab meil seda teha juba süsteemi rakendamine, kuid määrab ära vaid komponentide laiused. Et oleks võimalik juhtida ka komponentide ja grid grid nende elementide propotsioone (teksti suurus, jne) lähtuvalt ekraani suurusest, siis seda aitab meil saavutada juba mõnda aega CSS-is kasutatav ühik „rem“.padding-marging

Mida ühik „rem“ tähendab? Kõige lihtsam on seda seletada nõnda, et selle väärtus sõltub HTML-i juurelemendi ( teksti suurusest. HTML-i juurelement on element „html“. Vaikimisi on root element) selle elemendi teksti suurus 16px. See ütleb meile, et 1rem = 16px. Mida me saame selle teadmisega peale hakata? Me saame kogu veebilehel kasutatava disaini panna sõltuma juurelemendi teksti suurusest. Vaatame alljärgnevat näidet:

Pikslites kirjutades oleks:

Kui aga muudame juurelemendi teksti suuruse sõltuvaks ekraani suurusest (ühtlasi määrame ära minimaalse ja maksimaalse teksti suuruse), siis saame luua olukorra, kus veebilehe komponentide ja elementide propotsioonid muutuvad vastavalt sellele, kui suur on lehe külastaja veebilehitseja aken. Nõnda ei teki enam olukord, kus suurel ekraanil on tekst ja elemendid liiga pisikesed ja väiksel ekraanil aga vastupidi. Meil on olemas nüüd keskne koht, mille kaudu saame muuta kogu veebilahenduse kujunduse propotsioone.

Loe täpsemalt Fluid Typegraphy.

Lisaks

CSS-i rakendamisel on mõistlik kaaluda varianti luua täiendavaid tööriistu ( ), mis hõlbustavad teha kasutajaliidese kujunduses parendusi nõnda, et selle jaoks ei pea muutma komponenti või Utilities selle elemente. Näiteks pakub selliseid tööriistu Responsiivsete lahenduste maailmas osutuvad need tööriistad hädavajalikuks, kuna Bootstrap https://getbootstrap.com/docs/4.1/utilities/borders/ arenduse käigus on vajadus veebilahenduse propotsioone juhtida vastavalt tekkinud olukorrale (näiteks lähtuvalt ekraani suurusest).

Javascript Tänapäeval kuulub iga veebilahenduse juurde. on see osa veebilehest, mis annab sellele dünaamilisuse ja võime reageerida kasutaja toimingutele. Ühtlasi aitab luua ka nn Javascript Javascript pol

-e, mille abil saab arendaja kasutada veebilehitsejas API-sid, mis on vaikimisi arendaja poolt toetatud veebilehitsejas puudu. See võimaldab kasutada tehnoloogiaid, mis on muidu kasutatavad yfill vaid uuemates veebilehitsejates.

Dokumendiobjektide mudel (DOM, Document Object Model)

DOM on platvormist ja keelest sõltumatu poolt standardiseeritud HTML dokumentidega suhtlemise liides. See liides võimaldab näiteks lugeda ja muuta veebilehte. Selle liidesega W3C Javascriptil suhtlemine on ka põhjus, miks osad veebilahendused tunduvad kasutaja jaoks aeglased või lihtsalt ei toimi ootuspäraselt. Kuna DOM sisaldab kogu informatsiooni kuvatava veebilehe kohta, siis on tegemist väga suure objektiga. Selles mingite muudatuste tegemine nõuab veebilehitsejal erinevaid tegevusi. Ja need tegevused, mida veebilehitseja mingi toimingu tulemusel peab täiendavalt tegema, on need, mida me soovime arendamise käigus hoida minimaalsena. Oluline on siinkohal ka meeles pidada, et on andmeid, mida DOM-is ei sisaldu. Näiteks kui me küsime Javascripti vahendusel elemendi kõrgust-laiust, siis veebilehitseja peab selle väärtuse küsimise hetkel välja uurima. Kui seda küsimist aga tehakse korduvalt ja erinevates skriptiosades erinevatel põhjustel, siis see on üks nendest põhjustest, mis võib muuta rakenduse aegalseks.

Selles, et neid probleeme vältida, on veebilehitseja tootjad loonud erinevaid täiendavaid API-sid, mille abil oleks võimalik DOM liidesega efektiivsemalt suhelda. Näiteks väga tihti on veebilahendustes vaja teada saada, kas üks või teine element on kasutaja jaoks nähtav. Ajalooliselt on seda probleemi erinevalt lahendatud, kuid kõik need nõuavad veebilehitsejalt liigset tööd. Selle jaoks on nüüd aga olemas eraldi , mis võimaldab seda funktsionaalsust paremini oma arendustest rakendada. Arendajal võib tekkida ka vajadus teada saada, kas Intersection Observer API DOM-is on midagi muutunud. Kas mingi osa skriptist on teinud HTML-is mingeid muudatusi. Varasemalt tuli selleks kirjutada eraldi skript, mis käib DOM-ist perioodiliselt muudatusi otsimas /kontrollimas. Skripti kirjutamise asemel on nüüd olemas efektiivsem muudatuste jälgimise võimalus - kasutada .MutationObserver API

DOM-iga suhtlemise meetodites on toimunud viimastel aastatel oluline nihe. Kui eelnevalt tuli arendajal kirjutada kood, mis mingi reegli alusel küsib DOM-ilt infot, siis nüüd on pigem vastupidi. DOM ütleb ise, kui jälgitav tunnus on muutunud.

Kui eelnimetatud DOM-i puudutavad API-d on midagi, mida pakuvad veebilehitsejad, siis nendele lisaks on erinevad arendajad loonud veel täiendavaid liideseid, mis on veebilehitsejast sõltumatud. Üks populaarsem liides on . Internetist võib selle kohta leida väga palju materjali, aga lihtsamalt öeldes on tegemist DOM-i abstraktsiooniga ehk lihtsustatud ja eraldiseisva versiooniga Virtual DOM kuvatavast veebilehest. Kuna veebilehitseja enda DOM on väga mahukas ja sellega suhtlemine võib osutuda ressursinõudlikuks, siis pakub võimalust teha muudatusi veebilehes Virtual DOM nõnda, et ise vastutab selle eest, millised muudatused tuleb saata veebilehitseja DOM-i, et kasutaja saaks neid ka näha. Sellisel viisil muudetakse veebilehitseja DOM-i vaid siis, kui Virtual DOM seda tõesti on vaja teha ja seda püütakse teha võimalikult ressursisäästlikult.

Virtual DOM-i kasutavad näiteks sellised tehnoloogiad nagu React, Vue, Angular jne. Eelnimetatud tehnoloogiad on pigem raamistikud, mille üks osa on i rakendaine. Internetist võib Virtual DOM- leida ka vaid -i liidese jaoks mõeldud teeke.Virtual DOM Javascripti

Nõuded

Nr Nõude sisu Nõude seletused

FEJ1 JS-i lähtekood on komponendipõhine

JS kirjutamisele tuleb läheneda modulaarselt. Koodibaas tuleb jagada väiksemateks loogilisteks komponentideks. Eelistada tuleb ES6 mooduleid (import/export).

See parandab:

funktsionaalsuse selget eraldatust koodi uuesti kasutamist koodi testimist isolatsioonis koodi hoomatavust arendaja poolt

FEJ2 Vorming, linter ja build protsess Projekt sisaldab käske koodi lintimiseks, testimiskes ja vajadusel kompileerimiskes.

Projekti raames peab kood jälgima ühtset stiili ja standardit. Ühtne stiil ja standard tagatakse läbi konfigureeritud style guide (mõne laialt levinud) ja linteri.

Linter aitab:

välja tuua potentsiaalseid vigu koodis parandada koodi loetavust hoida koodi kvaliteeti keskenduda probleemi lahendamisele

- https://eslint.org/ - https://standardjs.com/ - https://github.com/airbnb/javascript/

- https://gulpjs.com/ - https://webpack.js.org/ - https://docs.npmjs.com/misc/scripts

FEJ3 Kommentaarid Koodi kommenteerimiseks/dokumenteerimiseks eelista JSDoc formaati - .http://usejsdoc.org/index.html

kasuta järgneva koodi rea kommenteerimiseks//

kasuta et välja tuua probleeme// FIXME:

kasuta et välja tuua lahendusi probleemidele// TODO:

See annab:

võimaluse genereerida dokumentatsiooni funktsioonide, meetodite, konstruktorite kohta ühtne kommenteerimise stiil koodi editorid võivad kuvada lisa informatsiooni kasutatava funktsionaaluse osas

Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised hõlmavad mitmeid soovitusi veebi sisu juurdepääsetavuse parandamiseks. Eesti keeles on võimalik tutvuda suuniste täisdokumendiga siin: http://www.w3.org

. /Translations/WCAG20-et/ Arendusprojektis tuleb kasutada raamistikke, mille väljund HTML peab vastama WCAG suunistele.

Kuid peamised põhimõtted on:

Veebileht on struktureeritud korrektselt. Siin on mõeldud just seda, millest oli juttu ka juba HTML-i peatükis. Tuleb eelistada tähendustega elemente. Kui veebilehel on loetelu, siis tuleb kasutada ka vastavat HTML elementi. Täiendavat semantikat võimaldab lisada WAI-ARIA rollide mudel ( ) Rolle saab kasutada ka sellistes https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn/Accessibility/WAI-ARIA_basics olukordades, kus semantiliste elementide kasutamine pole mingil põhjusel võimalik. Veebilehel esinevatele ajas muutuvatele meediumitele saab WAI-ARIA mooduli States and Properties abil lisada täiendavat informatsiooni. Kasuta tekstilist vastet kui visuaalselt on näha vaid ikoon, video, audio jmt. Kui lehel on kasutatud nupuna ikooni, siis lisa nupule ka info, mida see ikoon tähendab. Seda on kõige lihtsam teha kasutades HTML-is või atribuuti. Vormi elementidel tuleks title alt kasutada elementi.label Ära keskendu ainult visuaalile. Lehe sisu peab olema arusaadav ka siis, kui lülitame välja näiteks CSS või kui lehte loeb ette kasutajale tarkvara. Oluline on silmas pidada, et ikooniga või värviga tähistatud kujunduselemendid oleks ka vaegnägijale tarbitavad ( , ).https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G95.html https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G18.html Veebileht on kasutatav ka klaviatuuriga. Komponentide loomisel tuleks arvestada kasutaja harjumustega. Kui kasutajal on harjumus teha tühik klahviga aktiivseks, siis see peaks toimima ka siis, kui see on checkbox checkbox loodud kasutades Javascripti abi.

Täiendavad kasutajaliidese komponentide nõuded leiad RIKi UIG lehelt

Nõuded

Nr Nõude sisu Nõude seletused

F E W1

Meediumitel, mis võimaldavad külastajale interaktsiooni, on kirjeldatud nn olek.hover

Igal elemendil, millega kasutaja saab midagi teha (lingid, vormi väljad, nupud jmt), on kirjeldatud olek. olek on see, kui kasutaja liigub hiirega hover Hover selle elemendi peale. Erandiks on puutetundlikud ekraanid, kus olek võrdub . See tähendab, et funktsionaalsused, mis sõltuvad tulebhover klikiga hover-ist, puutetundlikel ekraanidel ümber teha . Siit ka soovitus otsutada, milline on primaarne funktsionaalsus. Üldiselt liigub maailm selles suunas, et klikipõhiseks funktsionaalsus, mis toob kasutajale midagi nähtavale abil, ehitatakse siiski peale, kuna tõusev trend on see, et veebilehti külastatakse pigem hover-i kliki puutetundlike ekraanidega.

F E W2

Vormi elementidel on kirjeldatud olek.focus

Focus olek aitab kasutajal eristada aktiivset vormi elementi teistest.

selleks, et hinnata, kas focus on normaalselt nähtav, tuleb lähtuda WCAG poolsest soovitusest teksti värvi ja teksti taustavärvi vaheline kontrasti Märkus: määrast. Tööriist testimiseks: https://webaim.org/resources/contrastchecker/

F E W3

Elementidel on kirjeldatud olek.active

Active oleks aitab kasutajal eristada aktiivset elementi. Näiteks klaviatuuri abil lehel ringi liikudes saab aktiivne interaktsiooni võimaldav element teda eristava vormingu.

F E W4

Elementidel on kirjeldatud olek.visited

Mahukate veebilehtede korral on hea anda lehe külastajale tagasisidet viidete kohta, mida ta on juba külastanud. Sedasi lehe korduval külastamisel on tema persionaalne ajalugu näha.

F E W5

Veasituatsioonid on sõnastatud asjakohaselt ja omavad vastavalt situatsioonile korrektset visuaali.

Veasituatsioonide tekkimisel antakse kasutajale asjakohast tagasisidet. Teade on tähistatud nii värvi kui ka vastava ikooniga. Kehtib reegel, et süsteemi tõrked, mis ei tulene kasutaja tegevusest, tähistatakse punase värviga. Muud tõrked, mis on põhjustatud kasutaja käitumisest, pigem oranziga (ehk hoiatava, informatiivse tooniga).

F E W6

Situatsioonid, kus informatsioon on mõnes komponendis puudu või on alles saabumas, on selgelt tähistatud.

Veebilehel on arvestatud olukordadega, kus näiteks tabel on tühi. Sellistel olukordades tuleb kasutajale anda infot, miks see on tühi ja vajadusel lisada juurde, mida ta peaks tegema, et see infoga saaks täidetud. Sama kehtib ka ajas muutuvate meediumite kohta. Kui mingi informatsiooni laadimine nõuab rohkem aega, siis selle laadimise kohta tuleb anda kasutajale tagasidet.

F E W7

Veebilehel kasutatud animatsioonid parendavad kasutajakogemust.

Nii nagu päris maailmas, nõnda ka veebis, peavad animatsioonid peegeldama objektide kergust, raskust, suurust jmt. Animatsioonid peavad olema kasutajat toetavad ja kirjeldama animeeritava elemendi suhet ülejäänud lehega. Et animatsioonid ei hakkaks liialt riistvara koormama ega kasutajat ärritama, tuleb animatsioonide kirjeldamisel lähtuda animatsiooni optimeerimise põhimõtetest. Nendeks on:

- animatsioonid ei tohi nõuda veebilehitsejalt põhjendamatuid kordusi; - animeerida tuleb CSS-i atribuute, mis on veebilehitsejate poolt optimeeritud; - animatsioonid tuleb käivitada komplektina ja ajastatult veebilehitsejale kõige paremal hetkel (requestAnimationFrame).

Mida ühe või teise CSS-i atribuudi muutmine veebilehitsejalt nõuab, saab tutvuda lehel CSS Triggers

: Animatsioonid peavad olema põhjendatud, kui animatsioon on põhjendamata ja/või näiteks epileptikutele isegi ohtlik, siis see kriteerium ei ole Märkus täidetud .

Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus)

Mitmekesise meediumi kasutamine veebilehel avaldab otsest mõju lehe laadimiskiirusele ja sellele, kui kiiresti veebilehitseja suudab lehe külastajale valmis meisterdada. Mida suurem on veebilehe toimimiseks vaja erinevate ressursside osakaal, seda kauem läheb aega, mil leht on kasutamiseks valmis. Jättes korraks kõrvale CSS ja Javascript failid, siis kõige suuremateks veebilehe kuvamise blokeerijateks on pildid ja videod. Piltide kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu nende mahule. Ei ole sobilik lisada veebilehele pilte, mille maht on põhjendamatult suur. Kui on alust arvata, et kasutavate piltide mahud on liiga suured, siis alljärgnevad tööriistad võimaldavad nende mahtusid vähendada:

- http://www.jpegmini.com - https://pngquant.org - https://imageoptim.com - https://github.com/google/guetzli

Videode kasutamisel tuleb arvestada sellega, et videode vaatamiseks on vaja selle mängijat. Igasuguse mängija visualiseerimine ja käivitamine võtab aega, kuna mängija jaoks on vaja alla laadida selle käivitamiseks vajalikke ressursse. Kui lehel on mitu sellist mängijat, siis iga mängija jaoks tuleb veebilehitsejal tööd teha. Iga täiendav liigutus aga nõuab aega ja see avaldab märkimisväärset mõju lehe kiirusele.

Mis puudutab aga CSS-i ja Javacripti faile, siis nende kasutamisel tuleb tekitada olukord, kus:

- kõik lehel kasutusel olevad CSS-i failid oleksid liidetud üheks failiks ja faili sisu oleks minimeeritud; - kõik lehel kasutusel olevad Javascripti failid oleksid liidetud üheks ja faili sisu oleks minimeeritud.

Veebilehe kiiruse optimeerimise ja selle mõjude kohta saab täiendavalt lugeda lehelt: ja https://kinsta.com/learn/page-speed/ https://developers.google.com/web/fundamentals/performance/critical- rendering-path/

Pildigraafika optimeerimine

Tänapäeval on võimalik kasutada erinevaid tööriistu, mis võimaldavad juba töö käigus pildigraafikat optimeerida. Selle jaoks tuleb vaid seadistada taustateenus, mis jälgib kataloogides toimunuid muudatusi ja vastavalt etteantud mustritele käivitavad optimeerimist teostavad skriptid. Kõige levinumad taustateenuste skriptide jooksutajad on:

- Gulp - Grunt - Webpack

Kuna kõik kolm nimetatud kasutavad mooduleid, mis on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on võimalik ilma suurema vaevata luua lähtuvalt vajadusest projektile omane skript pildigraafika optimeerimiseks. Seda siis eeldusel, et mõni juba olemasolevatest ei sobi. Küll aga juba vabalt kättesaadavad skriptid sisaldavad enimlevinud algoritme erinevate pildigraafika optimeerimiseks. Tasulistest tarkvaradest tooks välja -i. Tegemist on suurepärase tööriistaga just JPG piltide optimeerimiseks. Tihti saavutab see pea 3x mahu vähenemise ilma et pilt kaotaks JPEGmin silmnähtavalt kvaliteedist. Tutvu pildigraafika erinevate optimeerimise meetoditega .siin

Responsiivsed pildid

Tehnoloogi aitab lehe autoril lisada veebilehele piltmaterjali sellisel kujul, mis võimaldab neid tarbida erinevate suurutel ekraanidel. Siinkohal tuleks silmas pidada peale pildi kõrguse ja laiusele ka selle mahtu ja fookuspunkti. Fookuspunktist tuleb kinni pidada, et olukordi, kus pildil kujutatud oluline element oleks ebanormaalselt lõigatud või muul viisil rikutud.välitda

HTML-i elementile img on võimalik lisada juurde täiendav parameeter, mis sisaldab informatsiooni võimalike alternatiivsete pildi variatsioonide kohta: https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn /HTML/Multimedia_and_embedding/Responsive_images

Koodibaasi kvaliteedi tagamine

CSS-i kirjutamisel on suureks abiks erinevad nn CSS-i preprotsessorid. Need on tööriistad, mille abil on võimalik läheneda CSS-i kirjutamisele struktueeritult. Preprotsessorid muudavad CSS-i skriptikeeleks, mis kompileeritakse tavaliseks CSS-iks, mida veebilehitsejad oskavad lugeda. Skriptikeelelaadne kirjutamine võimaldab korduvaid tegevusi hoida ühes kohas.

CSS-i preprotsessorid

Tänapäeval levinumad CSS-i preprotsessorid on ja . Kuna viimasel ajal on populaarsust kogumas pigem SASS/SCSS, siis võiks täna alustavates projektides pigem eelistada LESS SASS/SCSS SASS/SCSS preprotsessorit. Seda põhjusel, et nimetatud preprotsessori kompetentsi on tööturul lihtsalt rohkem.

CSS-i postprotsessorid (PostCSS)

Tänapäeval täiendava võimalusena on loodud , mille abil on võimalik olemasolevat CSS-i järeltöödelda. Need tööriistad pakuvad võimaluse CSS-i lähtuvalt sisendparameetritele või tehnoloogia teatavatele mustritele muuta selliseks nagu vaja. Näitena võib tuua olukorra, kus ühe rakenduse jaoks tehtud CSS oleks vaja muuta teise rakenduse jaoks sobilikuks nõnda, et see hakkaks vastama uue rakenduse stiilinõuetele (näiteks vaja muuta kasutatavat fonti, värve jmt).

Üks levinum põhjusi kasutada -i on aga vajadus ( ) tagada uuemate tehnoloogiate tagasiühilduvat tuge ammutades andmeid andmebaasist.PostCSS Autoprefixer Can I Use

Tagasiühilduvat tuge vajavad:

- eksperimentaalses staatuses olev funktsionaalsus

See on funktsionaalsus, mis on küll veebilehitsejal olemas, aga tootja poolt on märgitud eksperimentaalseks. Eksperimentaalsete funktsionaalsuste eristamiseks kasutavad veebilehitsejad eesliiteid ( Näiteks prefix).

(spetsifikatsioon näeb ette aga ) Igal tootjal on oma.-webkit-box-shadow box-shadow .

- varasema (kehtetuks tunnistatud) funktsionaalsust kirjeldava spetsifikatsiooni toetamine

Uute veebitehnoloogiate lisamine veebilehitsejatesse on modulaarne. Iga tootja otsustab ise, millal millist moodulit oma tootesse lisab. Tulemuseks on see, et osa veebilehitsejaid toetavad funktsionaalsuse varasemat spetsifikatsiooni, teised aga uuemat. Sellest tulenevalt kasutavad veebilehitsejad erinevat süntaksit funktsionaalsuse rakendamiseks.

Autoprefixed on PostCSS-i moodul, mis on loodud selleks, et lahendada eelnimetatud tagasiühilduva toega seotud küsimusi, lisab vajadusel eesliitega juurde puuduvad atribuudid ja teeb süntaksi parendusi seal kus vaja.

PostCSS pakub lahendusi erinevatele probleemidele. Vabalt kättesaadavatest moodulitest saab ülevaate siit: .https://www.postcss.parts Kuna moodulid on kirjutatud kasutades , siis on lihtne neid mooduleid ise lähtuvalt projekti spetsiifikast juurde luua.Javascripti

Linter (lint, linter, linting) Linter on tööriist, mis otsib koodist võimalikke vigu. Front-End arenduses saab sellist tööriista kasutada automaatse validaatorina, mis testib iga arendaja koodi vastavalt ette antud standardile. Selline tööriist pakub võimalust defineerida koodistandard iga projekti jaoks eraldi (ehk saab panna sõltuma projekti spetsiifikast). Selliselt saab tagada, et kõikidel projektis osalevatel arendajatel on kood kirjutatud järgides samu põhimõtteid.

Muud nõuded

Nõuded

Nr Nõude sisu Nõude seletused

F E U1

Rakendus peab olema graafiliselt eskaleeruv.

Nii avalikuks kui ka sisemiseks kasutamiseks tehtav rakendus peab olema graafiliselt eskaleeruv (responsive web design) ja mugavalt kasutatav kõigi enamlevinud seadmete resolutsioonidega vahemikus 320x568px kuni 3840x2160px. Ühegi nimetatud resolutsiooni korral ei tohi tekkida horisontaalset kerimisriba. Implementatsioon peab jälgima “Mobile first” kontseptsiooni.

F E U2

Vaikimisi veebilehitseja poolt blokeeritavaid hüpikaknaid ei tohi kasutada.

Kõik aknad, mis avanevad peavad olema sellised, mida üksi brauser oma vaikimisi konfiguratsioonis ei blokeeri. St ei tohi tekkida olukorda, kus veebilehitseja blokeerib vaikimisi avatava akna ning kasutaja peab selle avamise eraldi veebilehitsejas lubama.

Veebilehitseja poolt võidakse blokeerida avatav aken olukorras, kus rakendus üritab seda avada automaatselt, st mitte kasutaja vahetu tegevuse peale. Näited:

Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Javascripti automaatselt.

Veebilehitseja ei blokeeri avanevat akent, sest see avaneb kasutaja vahetu tegevuse peale.

F E U3

Veebipõhine kasutajaliides peab olema kasutatav enamlevinud veebibrauseritega. Minimaalselt Mozilla Firefox, Safari, Chrome ja Edge arenduse testimise hetkel 2 viimast (major) versiooni ning Internet Explorer 11.

Operating system Browser

Windows Internet Explorer 11

Windows Edge (2 viimast versiooni)

Windows Google Chrome (2 viimast versiooni)

Windows Mozilla Firefox ( )2 viimast versiooni

macOS Safari ( )2 viimast versiooni

macOS Google Chrome ( )2 viimast versiooni

macOS Mozilla Firefox ( )2 viimast versiooni

iOS Safari ( )2 viimast versiooni

iOS Google Chrome ( )2 viimast versiooni

Android Google Chrome ( )2 viimast versiooni

Lisa 5 nõuded pakkuja arendusmeeskonnale.pdf

Riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“

(viitenumber 266570) hankedokumentide juurde

Nõuded pakkuja arendusmeeskonnale

1. Üldised nõuded meeskonnale: 1.1. Pakkuja peab olema võimeline komplekteerima raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute täitmiseks nõuetele vastava

meeskonna. 1.2. Pakkuja peab esitama vähemalt kolmeliikmelise meeskonna. 1.3. Meeskond peab koosnema projektijuhist, analüütikust, süsteemiarhitektist, programmeerijast ja testijast. Meeskonnaliikmete rollid

võivad kattuda. 1.4. Meeskonnaliikmete esitamisega kinnitab pakkuja, et esitatud meeskonnaliikmed hakkavad riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu

alusel töid teostama. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikme saab hankija eelneval nõusolekul vahetada üksnes uue meeskonnaliikme vastu, kes vastab vormil toodud tingimustele.

2. Meeskonnaliikmete ühise CV vorm 2.1. Rollitäitjate kompetentsinõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks vajalik teave esitatakse lisatud ühisel CV-vormil,

täites ära kõik nõutud väljad. 2.2. CV-s peab nähtuma kõikide hankija seatud nõuete täitmine. CV peab olema esitatud eesti keeles. Meeskond tunnistatakse

vastavaks, kui kõik CV vormil esitatud nõuded, kompetentsid, platvormid ja töövahendid on meeskonnaliikmete poolt kaetud. 2.3. Hankija võib kõikide meeskonnaliikmete kohta esitatud andmeid igal ajal kontrollida. 2.4. Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega töösuhtes või tellija heaks töötamisega projektis. Kui

tingimuses ei ole nõutud töökogemust projektis, võib viidata ka töökogemuse omandamisele töösuhtes. Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud kogemus ei ole arvesse võetav. Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena tegutsemist, v.a kui selle perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on tellijaks kolmas isik.

2.5. Töökogemuse ajaperiood ja andmed tuleb esitada kalendrikuu täpsusega, näitamaks ära nõutud kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis X kestusega 12.2020 – 03.2022).

2.6. Hankija küsib meeskonnaliikme sünniaega, et tuvastada hiljem isikusamasus ning välistamaks nimekaimude segi ajamist.

PROJEKTIJUHT

Ees- ja perenimi, ning sünniaeg:

Kodakondsus:

Nr Nõue Projektidele viitamisel tuleb märkida projekti nimi, projekti periood kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik, roll projektis arvestades, et hankijal on õigus kontrollida esitatud andmeid viidatud kontaktisiku vahendusel. Töökogemuse puhul tuleb märkida tööandja nimi, töökogemuse omandamise periood, ametinimetud ja tööülesannete lühikirjeldus. Väljade täitmine on kohustuslik.

1 Omab vähemalt 36-kuulist töökogemust tarkvara arendusprojektides projektijuhina

Lisada tööandja nimi, töökogemuse kestvuse periood, ametinimetus, tööülesannete lühikirjeldus

2 Omab vähemalt 24-kuulist kogemust üle 100 000 EUR (ilma käibemaksuta) maksumusega infosüsteemi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud projektis projektijuhina

Lisada projekti nimi, projekti periood kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik ning roll projektis.

3 Valdab eesti keelt heal tasemel Märkida keeleoskus (kõnes, kirjas)

ANALÜÜTIK

Ees- ja perenimi ning sünniaeg:

Kodakondsus:

Nr Nõue Projektidele viitamisel tuleb märkida projekti nimi, projekti periood kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik, roll projektis arvestades, et hankijal on õigus kontrollida esitatud andmeid viidatud kontaktisiku vahendusel. Töökogemuse puhul tuleb märkida tööandja nimi, töökogemuse omandamise periood, ametinimetud ja tööülesannete lühikirjeldus. Väljade täitmine on kohustuslik

1 Omab vähemalt 24-kuulist töökogemust tarkvara

Lisada tööandja nimi, töökogemuse kestvuse periood, ametinimetus, tööülesannete lühikirjeldus

arendusprojektides analüütikuna

2 Omab vähemalt 24-kuulist kogemust üle 100 000 EUR (ilma käibemaksuta) maksumusega infosüsteemi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud projektis analüütikuna

Lisada projekti nimi, projekti periood kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik ning roll projektis.

3 Valdab eesti keelt heal tasemel Märkida keeleoskus (kõnes, kirjas)

SÜSTEEMIARHITEKT

Ees- ja perenimi ning sünniaeg:

Kodakondsus:

Nr Nõue Projektidele viitamisel tuleb märkida projekti nimi, projekti periood kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik, roll projektis arvestades, et hankijal on õigus kontrollida esitatud andmeid viidatud kontaktisiku vahendusel. Töökogemuse puhul tuleb märkida tööandja nimi, töökogemuse omandamise periood, ametinimetud ja tööülesannete lühikirjeldus. Väljade täitmine on kohustuslik

1 Omab vähemalt 24-kuulist töökogemust tarkvara arendusprojektides arhitektina

Lisada tööandja nimi, töökogemuse kestvuse periood, ametinimetus, tööülesannete lühikirjeldus

2 Omab vähemalt 24-kuulist kogemust üle 100 000 EUR (ilma käibemaksuta) maksumusega infosüsteemi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud projektis süsteemiarhitektina

Lisada projekti nimi, projekti periood kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik ning roll projektis.

3 Tunneb Javat, javaskripti, C#-i. Täitmisregister on realiseeritud Javas ning javaskriptis,

Tuua andmed välja projektidele viidates.

liidestuste ja kõrvalsüsteemide puhul tuleb osata C#-i;

4 Valdab eesti keelt heal tasemel Märkida keeleoskus (kõnes, kirjas)

PROGRAMMEERIJA

Ees- ja perenimi ning sünniaeg:

Kodakondsus:

Nr Nõue Projektidele viitamisel tuleb märkida projekti nimi, projekti periood kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik, roll projektis arvestades, et hankijal on õigus kontrollida esitatud andmeid viidatud kontaktisiku vahendusel. Töökogemuse puhul tuleb märkida tööandja nimi, töökogemuse omandamise periood, ametinimetud ja tööülesannete lühikirjeldus. Väljade täitmine on kohustuslik

1 Omab vähemalt 24-kuulist töökogemust tarkvara arendusprojektides programmeerijana

Lisada tööandja nimi, töökogemuse kestvuse periood, ametinimetus, tööülesannete lühikirjeldus

2 Tunneb Javat, javaskripti, C#-i. Täitmisregister on realiseeritud Javas ning javaskriptis, liidestuste ja kõrvalsüsteemide puhul tuleb osata C#-i;

Tuua andmed välja projektidele viidates. Lisada projekti nimi, projekti periood kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik ning roll projektis.

3 Valdab eesti keelt Märkida keeleoskus (kõnes, kirjas)

TESTIJA

Ees- ja perenimi ning sünniaeg:

Kodakondsus:

Nr Nõue Projektidele viitamisel tuleb märkida projekti nimi, projekti periood kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik, roll projektis arvestades, et hankijal on õigus kontrollida esitatud andmeid viidatud kontaktisiku vahendusel. Töökogemuse puhul tuleb märkida tööandja nimi, töökogemuse omandamise periood, ametinimetud ja tööülesannete lühikirjeldus. Väljade täitmine on kohustuslik

1 Omab vähemalt 12-kuulist töökogemust tarkvara arendusprojektides testijana

Lisada tööandja nimi, töökogemuse kestvuse periood, ametinimetus, tööülesannete lühikirjeldus

2 Valdab eesti keelt Märkida keeleoskus (kõnes, kirjas)

Lisa 6 raamlepingu projekt.pdf

Lisa 6

Riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 266570)

hankedokumentide juurde

RAAMLEPING NR ..

Raamlepingu sõlmimise

alus

Raamleping sõlmitakse riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“

(viitenumber 266570) (edaspidi nimetatud riigihange) tulemusena.

Pooled Raamleping sõlmitakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi

tellija) ning riigihankes edukaks osutunud pakkuja (edaspidi täitja) vahel,

keda nimetatakse edaspidi eraldi pool või koos pooled.

Raamlepingu eesmärk

Raamlepingu eesmärgiks on:

- kehtestada raamlepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused;

- määratleda pooltevahelised õigused, kohustused ning vastutus

hankelepingute sõlmimisel;

- kehtestada ühtsed tingimused hankelepingute tõlgendamiseks.

Tellija Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Registrikood 70000310

Aadress Lubja 4, Tallinn, 19081

Tellija esindaja Rivo Reitmann

Esinduse alus Põhimäärus

Täitja

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus

1. Raamlepingu ese ja dokumendid

1.1. Raamlepingu esemeks on täitmisregistri hooldus- ja arendustööde teostamine vastavalt

hankedokumentides toodud tingimustele.

1.2. Raamleping koosneb lepingu põhiosast ja selle lisadest. Raamlepinguga samaaegselt

allkirjastatavad lisad on:

1.2.1. Lisa 1 – Raamlepingu tehniline kirjeldus;

1.2.2. Lisa 2 – Hankelepingu üldtingimused;

1.2.3. Lisa 3 – Hankelepingu eritingimused;

1.2.4. Lisa 4 – Pakkumus;

1.2.5. Lisa 5 – Poolte volitatud esindajad ja kontaktandmed.

1.3. Raamlepingu lahutamatuks osaks on ka riigihanke dokumentatsioon.

2. Kinnitused

2.1. Pooled kinnitavad, et:

2.1.1. raamlepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhetes kehtiva seaduse,

põhikirja või muu normatiivakti sätet ega varem sõlmitud lepingu või kokkuleppega

endale võetud kohustust;

2.1.2. nad on oma majandustegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt

endale kolmandate isikute ees raamlepingu või hankelepinguga võetud kohustuste

täitmise eest;

2.1.3. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime raamlepingu ja hankelepingu

sõlmimiseks ning nendest tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;

2.1.4. nende poolt raamlepingu allkirjastanud isikutele on antud piisavad volitused selle

sõlmimiseks kooskõlas seaduste, põhikirjade või muude normatiivaktidega.

2.2. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida raamleping esindatava

nimel ning nad ei tea ühtegi takistust raamlepinguga võetud kohustuste täitmiseks.

3. Raam- ja hankelepingute tõlgendamine

3.1. Pooled järgivad raamlepingu ja hankelepingu (antud punkti kontekstis ühiselt nimetatud ka kui

leping) täitmisel ja tõlgendamisel järgmisi põhimõtteid:

3.1.1. lepingu jaotiste pealkirjad ei määra nende mõistete ega sätete tähendusi;

3.1.2. lepingus, kui kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja

vastupidi.

3.1.3. pooled käituvad teineteise suhtes heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt;

3.1.4. pooled peavad mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud

loeksid mõistlikuks;

3.1.5. mõistlikkuse hindamisel arvestatakse lepingulise suhte olemust ja lepingu eesmärki ning

vastava tegevusala praktikat, samuti muid asjaolusid;

3.1.6. kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis

sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärkidega;

3.1.7. lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist

tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest ning poolte omavahelisest

praktikast;

3.1.8. lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse

seaduslikuks või kehtivaks;

3.1.9. kui esineb vastuolu lepingu ja selle lisa vahel, siis lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisast;

3.1.10. vastuolu korral lepingu ja / või selle lisade erinevate sätete vahel tühistab hilisem säte

varasema ning üld- ja erisätte vastuolu korral kohaldatakse erisätet;

3.1.11. pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ning lepinguga

reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest;

3.1.12. kui mõni lepingu säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigi seadustega või muude

kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see lepingu ülejäänud sätete kehtivust;

3.1.13. lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb

sõnade tavapärasest tähendusest;

3.1.14. kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii,

nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise

korral mõistma;

3.1.15. ühegi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste

täitma sundimisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes

lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist.

6. Raam- ja hankelepingute ulatus ja maht

6.1. Raamleping kehtib 24 kuud alates selle sõlmimisest või kuni raamlepingu eeldatava maksumuse

täitmiseni.

6.2. Raamlepingu eeldatav maksumus on 200 000 eurot (km-ta).

6.3. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu(te) kehtivus ei ole piiratud raamlepingu kehtivuse

lõpptähtpäevaga.

7. Raamlepingu täitmine

7.1. Hooldustööde tellimiseks esitab Tellija kontaktisik Täitja kontaktisikule kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (e-posti teel) tellimuse, mis sisaldab tellimuse täitmiseks vajalikke andmeid.

Pakkuja esitab tööde ajakulu hinnangu ning asub tellimust täitma pärast tellija poolset aktsepti.

7.2. Arendustööde tellimiseks esitab Tellija kontaktisik Täitja kontaktisikule kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (e-posti teel) tellimuse esialgse raamlepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuse

täpsustamiseks. Tellimus sisaldab pakkumuse täpsustamiseks vajaminevaid tingimusi:

7.2.1. kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud tellimuse täitmiseks (tehniline kirjeldus; tööde

teostamise soovitav ajaperiood; eeldatav maksumus; juhul kui on tegemist

välisrahastusega, siis välja tuua nimetatu allikas. Kui tellimuses nõutud, esitab Täitja

lähteülesandes kirjeldatud funktsionaalsuse/tööde detailseks analüüsiks,

realiseerimiseks, testimiseks ning dokumenteerimiseks kuluvat aega

arendustundides; infosüsteemiga seotud infosüsteemide tööks vajalike

tarkvarakomponentide täienduste kirjelduse; ajahinnangu kalendripäevades

hinnapakkumuse aktsepteerimisest Tellijale tööde üleandmiseni);

7.2.2. pakkumuse täpsustuse esitamise tähtaega;

7.2.3. pakkumuse täpsustuse jõusoleku minimaalset tähtaega;

7.2.4. pakkumuse täpsustuse esitamise kontaktaadressi.

7.3. Täitja on kohustatud esitama omapoolse pakkumuse täpsustuse vastavalt punktis 7.1 nimetatud

tellimuse saamisel lähtudes vastavas tellimuses märgitud andmetest või esitama põhjenduse

tellimuse täitmise võimatuse kohta.

7.4. Pakkumuse täpsustus aktsepteeritakse tellija poolt kui see vastab tellimuses kehtestatud tingimustele.

Tellimuse täitmist alustatakse, kui tellija on andnud aktsepti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.5. Pakkumise täpsustamiseks kulunud aega ei tasustata. 7.6. Tellijal on õigus jätta kirjalik hankeleping sõlmimata kuni 19 999,99 euro (ilma käibemaksuta)

suuruste tehingute korral. 7.7. Kirjaliku hankelepingu sõlmimata jätmisel loetakse hankelepinguks tellimus, aktsepteeritud

pakkumuse täpsustus ning hankelepingu üldtingimused kogumina. Hankelepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, raamleping koos lisadega, tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

7.8. Kirjalik hankeleping sõlmitakse alati 20 000 euro (ilma käibemaksuta) või suuremate tehingute korral. Kirjalik hankeleping koosneb hankelepingu eritingimuste projektis toodud lisadest ja hankelepingu lahutamatuks osaks nimetatud dokumentidest.

8. Muutumatud tingimused

8.1. Raamlepingu kehtivuse ajal kehtivad muutumatult raamlepingus ja hankelepingus sätestatud

tingimused. Muutumatult kehtivad ka raamlepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuses märgitud

hankelepingu eseme ühikumaksumused.

8.2. Hankelepingu tingimused võivad erineda raamlepingu tingimustest ainult juhul, kui hankelepingu

tingimused on tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad.

9. Raamlepingu rikkumine ja vastutus

9.1. Pooled vastutavad oma raamlepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest iseseisvalt, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.

9.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

9.3. Täitja vastutab kõikide isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

10. Raamlepingu ülesütlemine

10.1. Raamlepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult Registrite ja Infosüsteemide Keskusel.

10.2. Korralise ülesütlemise etteteatamistähtaeg on 90 (üheksakümmend) kalendripäeva.

10.3. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus raamleping erakorraliselt üles öelda ilma

etteteatamistähtajata järgmistel juhtudel:

10.3.1. raamlepingu alusel täitjaga sõlmitud hankeleping on erakorraliselt üles öeldud;

10.3.2. täitja on oma lepingujärgsed kohustused üle andnud kolmandale isikule.

10.4. Raamlepingu ülesütlemine ei mõjuta sõlmitud hankelepingute kehtivust. Täitjal ei teki tellija vastu

raamlepingu korralisest ülesütlemisest tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise õigust, nt

saamata jäänud tulu.

11. Kolmandad isikud ja nõuete loovutamine

11.1. Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi üle anda kolmandale isikule.

11.2. Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on

kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult informeerima.

11.3. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu alusel

tasumisele kuuluv arve edastada maksmiseks raamlepingu pooleks mitte olevale tellijale juhul, kui

vastavasisuline volitus on antud nendevahelises koostöökokkuleppes või nimetatu alusel.

12. Lõppsätted

12.1. Raamlepingu tingimused on avalikud.

12.2. Raamlepingu muudatused vormistatakse lisana. Raamlepingu muutmine ei mõjuta sõlmitud

hankelepingute tingimusi.

12.3. Raam- ja hankelepingute täitmise keel on eesti keel.

12.4. Raamlepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste tulemusel

kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

12.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Täitja

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Raamleping nr ..

Lisa nr 5

POOLTE VOLITATUD ESINDAJAD JA KONTAKTANDMED

Poolte volitatud esindajateks raamlepingu täitmisel on:

Pool Volitatud

esindaja nimi

Volitatud esindaja

ametikoht

Volitatud

esindaja

kontakttelefon Volitatud esindaja email

Tellija

Täitja

Täitja kontaktandmed tellimuste esitamiseks:

Täitja Kontaktisik, e-mail

Hankelepinguid sõlmitakse tellija poolt raamlepingus sätestatud korras.

Lisa 7 hankelepingu üldtingimused.pdf

Lisa 7 Riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 266570)

hankedokumentide juurde

HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldosa

1.1 Üldtingimused on riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 266570) alusel

sõlmitud raamlepingu lisaks ning raamlepingu alt teostatavate tehingute lahutamatuks osaks.

1.2 Pooled võivad hankelepingu eritingimustes kokku leppida üldtingimustes käsitlemata või üldtingimusi

täpsustavates küsimustes, samuti erisusi üldtingimustest, kuid nende puudumisel kohaldatakse

üldtingimusi. Üldtingimuste ja eritingimustes sisalduvate sätete vastuolu korral, loetakse ülimuslikuks

eritingimustes sätestatu.

2. Definitsioonid

Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.

2.1 Tarkvara

Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud

tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva

dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse

lepingu raames spetsiaaltarkvarana.

2.2 Seadmed

Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on

vajalik seadmete funktsioneerimiseks.

2.3 Telekommunikatsioonid

Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja

teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.

2.4 Asukoht

Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või

tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja

toodangukeskkond).

2.5 Puudus ja viga

Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus

sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul

viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud

või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt:

2.5.1 Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik

kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist.

2.5.2 Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne

teist sama süsteemi osa kasutamast.

2.5.3 Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada

piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi

saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada).

2.5.4 Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need ei

häiri või häirivad vähesel määral.

2.5.5 Väheoluline - viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad

muutmist/parandamist.

2.6 Hooldustööd

Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende

juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus

sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega

seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete,

telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist

ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.

2.7 Arendustööd

Arendustööd tähendavad Täitmisregistri infosüsteemi funktsionaalsuse parandamise ja täiendamise ning

teenuse arendamisega seonduvaid töid. Arendustööd sisaldavad endas tehnilist konsultatsiooni, süsteemi-

ja detailanalüüsi läbiviimist, programmeerimistöid, testimist, dokumentatsiooni koostamist ja vajadusel

koolitusi.

2.8 Toodangukeskkond

Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.

3. Hind

3.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks. Lepingu eritingimustes

märgitakse Lepingu hind netosummana (käibemaksuta).

3.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.

3.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta

päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole

Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu

täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.

4. Maksmine

4.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena.

4.2 Hooldustööde eest tasutakse kvartaalselt kvartali lõpus Täitja poolt esitatud arve alusel.

4.3 Arendustööde arve esitatakse pärast üleandmise-vastuvõtmise akti Tellija poolset allkirjastamist.

4.4 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

4.4.1 info arve esitaja kohta;

4.4.2 info maksja kohta;

4.4.3 viide Lepingule;

4.4.4 käibemaksukohustuslase number;

4.4.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;

4.4.6 käibemaks;

4.4.7 kogusumma;

4.5 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla

lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette

näinud.

4.6 Ettemakseid Tellija ei teosta.

4.7 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt

vastuvõtmist.

4.8 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata

Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.

4.9 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale

tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.

4.10 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud

kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.

5. Informatsioon ja aruanded

5.1 Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet

lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga

asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.

5.2 Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib

olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava

nõude saamisest.

5.3 Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja

mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.

5.4 Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude

saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist

ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.

6. Teated ja kirjavahetus

6.1 Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.

Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga

mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

6.2 Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2

tööpäeva jooksul.

6.3 Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele

ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

6.3.1 teade on üle antud allkirja vastu;

6.3.2 teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5

(viis) kalendripäeva;

6.3.3 e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.

7. Asukoht

7.1 Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete

kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et

objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks

vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks,

et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide

teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest

hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud

tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi

keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.

7.2 Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.

7.3 Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja

viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik

ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku

ajapikendust.

7.4 Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.

7.5 Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,

sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.

7.6 Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja

turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride

kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.

8. Lepingu muutmine

8.1 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist

mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused

tühised.

8.2 Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja esindajate

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9. Poolte õiguskaitsevahendid

9.1 Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning

Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste

korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid

õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.

9.2 Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle

kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest

õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad

ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.

9.3 Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti

Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.

9.4 Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:

9.4.1 Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva

vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;

9.4.2 Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;

9.4.3 Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija

seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija

kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;

9.4.4 Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

9.4.5 Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;

9.4.6 Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused

(sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);

9.4.7 Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad

arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see

halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;

9.4.8 Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;

9.4.9 Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid

kohustusi;

9.4.10 Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;

9.4.11 Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;

9.4.12 Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30)

kalendripäeva;

9.5 Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast

iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega

ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue

ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.

9.6 Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti tahtliku

rikkumise korral.

9.7 Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai

teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi

neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude saamisest. Kui

Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud neljateistkümne (14) kalendripäeva

jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda

Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb kahjuna ka projekti „......“ rakendamiseks antud

toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud Täitja tegevusest/

tegevusetusest.

9.8 Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu

mittenõuetekohasel täitmisel, et:

9.8.1 Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks

vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused;

9.8.2 oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks

uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda

vastuvõtmisest ning Leping lõpetada;

9.8.3 võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda.

9.9 Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta

Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

10. Standardid, liidesed ja ühilduvus

10.1 Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud

süsteemide talitluses.

10.2 Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku

ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos

mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning

lepingus sätestatud keskkonnas.

10.3 Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,

sideprotokolle jms.

11. Dokumentatsioon

11.1 Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.

11.2 Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on

vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada,

hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.

11.3 Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

11.4 Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt

mõistetav.

11.5 Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat.

12. Üleandmine ja vastuvõtmine

12.1 Hooldustööde üleandmine ja vastuvõtmine:

12.1.1 Hooldustööd antakse Tellijale üle aruande esitamisega kord kvartalis, milles märgitakse

aruande esitamisele eelnenud perioodil tellimuste alusel teostatud hooldustööde nimekiri ja

kirjeldus koos tundide arvuga. Juhul, kui hooldustööde tellimusi ei ole esitatud ja hooldustöid ei

ole konkreetsel aruande perioodil teostatud, ei ole Täitjal aruande esitamise kohustust.

12.1.2 Tellijal on õigus esitada pretensioon hooldustööde aruande õigsuse kohta 5 tööpäeva jooksul

arvates aruande esitamisest Täitja kontaktisiku poolt Tellija kontaktisikule. Pretensiooni

esitamise õigus on muuhulgas olukorras, mil aruandes sisalduvaid töid ei ole tellitud.

12.1.3 Pretensiooni esitamisel on Täitjal kohustus esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljemalt kui

5 tööpäeva jooksul, arvates pretensiooni esitamisest, aruande täpsustus või mõjuvad

põhjendused aruande õigsuse kohta.

12.1.4 Hooldustööd loetakse Tellija poolt vastuvõetuks juhul kui Tellija ei ole esitanud pretensiooni ja

möödunud on pretensiooni esitamise tähtaeg.

12.1.5 Hooldustööde eest esitab Täitja Tellijale arve iga kvartali möödudes kvartaliaruande alusel.

12.2 Arendustööde üleandmine ja vastuvõtmine:

12.2.1 Arendustöö või arendustöö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle

vastuvõtmiseks.

12.2.2 Täitja peab Tellijat töö või töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja

põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja

viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud

lisakulude hüvitamist.

12.2.3 Töö või töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse

muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis

esinevad puudused. Iga töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta

koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises

kirjelduses esitatud nõudmistele.

12.2.4 Töö või töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.

12.2.5 Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus töö vatsu võtta kui töös on Täitja poolt kõrvaldatud

kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal

kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada töö vastuvõtmise

aktis toodud ajaperioodiks.

12.2.6 Pärast töö etapi üleandmist on Tellijal õigus töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast töö

üleandmist on Tellijal õigus töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul.

12.2.7 Juhul, kui Tellija leiab, et töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama

Täitjat töös avastatud puudustest, keeldumisest tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta

ja kirjeldama töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui

pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab

Täitja.

12.2.8 Enne töö üleandmist viib Täitja töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

12.2.9 Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide

koopiad.

12.2.10 Enne töö vastuvõtmist viib Tellija töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

12.2.11 Kui töö või mistahes töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud

vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.

12.2.12 Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.

12.2.13 Parandatud töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.

12.2.14 Puudustega üle antud tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise

lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või

rakendada muid õiguskaitsevahendeid.

12.2.15 Vastuvõtmiseks valmis töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi

vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui

töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles

näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud töö, osutatud teenuste, hoolduse

ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.

12.2.16 Töö või töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või

toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava

töö või töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt

teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija

Täitjale töös või töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja,

kas enne töö või töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle

toimumist.

12.2.17 Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija

anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust

täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi.

12.2.18 Täitja vastutab töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni töö vastuvõtmiseni Tellija

poolt.

Lisatakse vajadusel:

12.2.19 Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt

õigusaktides kehtestatud nõuetele (hankelepingu sõlmimisel märgitakse konkreetne viide, nt Vabariigi

Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest

teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ning kord“).

või

12.2.19. Täitja kohustub seoses Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti "……….“ tingimustega enne

Töö üleandmist Tellijale märgistama Töö vastavalt Tellija poolt antud juhistele.

ja

12.2.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „……….“ rakendamiseks antud toetuse

saamiseks peab Töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.

13. Koolitus

13.1 Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete,

telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus

kokkulepitule.

13.2 Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga.

14. Garantii

14.1 Täitja annab arendustöödele 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde

kogumina vastuvõtmisest.

14.2 Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 14.6 toodud juhtumitel.

Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest

asjaolust teada saamist.

14.3 Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu

punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt.

14.4 Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,

telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel

toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.

14.5 Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on

kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal.

14.6 Garantiiga ei ole hõlmatud:

14.6.1 puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;

14.6.2 diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames

tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele

Lepingu tunnihinna alusel.

14.7 Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a

juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

15. Load ja litsentsid

15.1 Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija

teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut

viivitamist või väljaandmisest keeldumist.

15.2 Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või

litsentsi.

15.3 Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või

muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.

15.4 Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.

Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse,

tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.

16. Riski üleminek

16.1 Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil Tellija

satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama.

17. Intellektuaalne vara

17.1 Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud

varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingu

järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel

nõudeid.

17.2 Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,

mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.

17.3 Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL). Juhul,

kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose) vastuvõtmisel

Tellija poolt.

17.4 Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul:

17.4.1 teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;

17.4.2 teost reprodutseerida;

17.4.3 originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;

17.4.4 teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või

eksponeerida, samuti avalikult esitada;

17.4.5 teost või selle koopiaid levitada;

17.4.6 teost või selle koopiaid laenutada ja rentida;

17.4.7 anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.

17.5 Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis

võimaldab Tellijal sellest aru saada.

17.6 Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes

kolmandatele isikutele ja asutustele.

17.7 Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale. Täitja

annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.

17.8 Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud

keskkonnas, toel või formaadis.

17.9 Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada

isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.

17.10 Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara)

kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et

eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega

ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel.

Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid

kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid

litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja

tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.

17.11 Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on

kogu maailm.

18. Personal

18.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud

ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekul.

18.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse

kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:

18.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu

temast tuleneva põhjuse tõttu;

18.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt

lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema

lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist.

18.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.

18.3 Täitja kannab kõik punktis 18.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.

18.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.

18.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud

juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani

liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija töötajale.

19. Kolmandad isikud

19.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on

kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.

19.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele

Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui

vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.

19.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

20. Auditeerimine

20.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole

vajalik teise poole luba.

20.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise

käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide

lahendamise protsessi.

20.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude kompenseerimisele

kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.

20.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.

Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele.

20.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.

20.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.

21. Õigustest loobumine

21.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise

nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest

õigustest loobumist või nende tühistamist.

22. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

22.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku

nõusolekuta.

22.2 Täitja on kohustatud:

22.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,

tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how)

konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule

ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

22.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus

ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja

lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega

võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

22.2.3 ei edasta punktis 22.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja

Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

22.2.4 kasutama ja töötlema punktis 22.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja

Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet

töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat

vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise

avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;

22.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 22.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel

on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning

järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase

koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile

kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav

konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist;

22.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust

puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid

eeskirju.

22.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis

22.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku

hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse

takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:

a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid

salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele

andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale

töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised

isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või

kustutamist;

g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate

seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

22.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 22.2.1

ja/või 22.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 22.2.7. ja selle

alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib

põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või

ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile

juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast

sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:

a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab

lisateavet;

c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude

leevendamiseks;

d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi

ja potentsiaalseid ohte;

e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid

(Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja

f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid

andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise

kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

22.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 22.2.8.nimetatud

rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks,

sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja

leevendamiseks;

22.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 22.2.2. nimetatud isikuandmed ja

nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

22.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud

kohustuste täitmise tõendamiseks;

22.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab

nendesse;

22.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 22.2.2.

nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti

õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete

parandamine, sulgemine, kustutamine).

22.3 Käesoleva lepingu punktis 22.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni

avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.

22.4 Käesoleva lepingu punktides 22.2.1. ja 22.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on

tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.

22.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või

juhised isikuandmete töötlemiseks.

22.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 22.2.1. – 22.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele

isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või

juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja.

23. Avalikud suhted

23.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele

meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul

nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.

23.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma

lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

24. Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine

24.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või

täielikult, kui:

24.1.1 Täitja ei täida Lepingut;

24.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid

kohustuste rikkumisi;

24.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada

muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.

24.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:

24.2.1 Tellija ei täida Lepingut;

24.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada

muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.

24.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal õigus

nõuda tasu täidetud kohustuste eest.

24.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise

korral. Lepingu lõpetamisel punktides 9.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja

poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või

muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust

võlaõigusseaduses sätestatud korras.

24.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse

saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist.

Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.

24.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.

25. Vääramatu jõud

25.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled

võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.

25.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu,

on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes tõendid

kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:

25.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;

25.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;

25.2.3 asjaolu ettenägematus;

25.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.

25.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise

perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui

vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui

60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.

26. Kehtiv seadusandlus

26.1 Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi

õigusakte.

27. Vaidluste lahendamine

27.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle

lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

27.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida

lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.

27.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

Lisa 8 hankelepingu eritingimused.pdf

Lisa 8 Riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 266570)

hankedokumentide juurde

Hankeleping nr ...

Hankelepingu eritingimused

Tallinnas

Kaldkirjas tekst lisatakse juhul, kui on leping seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projekti ja/või

programmiga või kui riigihanget rahastatakse struktuuritoetustest. (punktiiri asemele viide konkreetsele

rahastusallikale, EK raha puhul rahastuslepingu andmed ning SF projekti puhul kirja, kas tegemist avatud

vooru või investeeringute kavaga ning kindlasti kirja ka projekti täpne nimi).

Võttes arvesse ………. projekti „………………….“, mille kohaselt on vastava projekti toetuste saaja

……….:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,

mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija,

ja

………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel

………, edaspidi Täitja,

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud

Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Vastavalt riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 266570) tulemusel sõlmitud

raamlepingu nr ... alusel esitatud pakkumuse täpsustusele teostab täitja Lepingu lisas 3 mainitud tööd ja

täidab kõik muud Lepingust tulenevad kohustused (edaspidi ka Töö).

1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus,

seonduvates õigusaktides ning struktuuritoetuste rakendamise dokumentides sh. struktuuritoetuse

rakendamise käsiraamatus ja juhtrühma olemasolu korral juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja

mahus.

2. Hind ja maksetingimused

2.1. Lepingu hind on …………. eurot (netosumma), arvestusega, et hooldus- ja arendustööde tunnihind on

..... eurot (netosumma).

2.2. Leping on …….. euro ulatuses rahastatud välisvahenditest ja …….. euro ulatuses riigieelarvest.

2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.

3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg

3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase

täitmiseni.

3.2 Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. /Märgitakse etapiviisilise

üleandmise korral viimase etapi üleandmise tähtaeg/.

4. Lepingu dokumendid

4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu

allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.

Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:

4.1.1 Hankelepingu üldtingimused Lisa nr 1;

4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;

4.1.3 Pakkumuse täpsustamise ettepanek Lisa nr 3;

4.1.4 Pakkumuse täpsustus Lisa nr 4;

4.1.5 Maksegraafik Lisa nr 5. /antud lisa eksisteerib juhul kui Töö eest tasumine toimub mitmes osas/.

4.2 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, sõlmitud raamleping koos lisadega,

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle

lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

Tellija: Täitja:

/ allkirjastatud digitaalselt /

Rivo Reitmann

Direktor

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Hankeleping nr. …………

Lisa nr 2

PERSONAL JA KONTAKTANDMED

1. Tellija esindaja ja kontaktisikud

1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide

allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… osakonna juhataja ……………. (tel

………….; e-post …………….).

1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja

tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… osakonna

…………… (tel …; e-post …………………).

2. Täitja esindaja ja kontaktisikud

2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).

2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).

3. Personali nimekiri

3.1. Tellija personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

3.2. Täitja personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

4. Kontaktandmed

4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus …………….

Reg. nr. 70000310 Registrikood

Lubja tn 4 ……………

19081 TALLINN ……………

Telefon: 663 6300 Telefon: …………….

hanketeade.pdf

https://ted.europa.eu/TED Page 1/4

EESTI - INFOSÜSTEEMID - TÄITMISREGISTRI HOOLDUS- JA ARENDUSTÖÖD

Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord

1. Hankija

1.1 Hankija Ametlik nimi: [Registrite ja Infosüsteemide Keskus] --- Ostja õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Üldised avalikud teenused

2. Menetlus

2.1 Menetlus Pealkiri: Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd Kirjeldus: Hanke eesmärk on sõlmida ühe pakkujaga raamleping täitjaga, kes hakkab teostama 24 kuulise raamlepingu perioodil Justiitsministeeriumi Täitmisregistri tarkvara hooldus- ja lisaarendustöid. Menetluse tunnus: c6a4c5ef-84e4-4083-bfe9-37936344f6a0 Sisemine tunnus: 266570 Menetluse liik: Avatud Menetluse peamised põhimõtted: Avatud hankemenetlus

2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48810000 Infosüsteemid

2.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik: Eesti

2.1.3 Väärtus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 200000.00 EUR

2.1.4 Üldine teave Lisateave: Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest raamlepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL

2.1.6 Kõrvalejätmise alused Kirjeldus: [https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/procurement-passport] ---

5. Osa

5.1 Osa: LOT-0000 Pealkiri: Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd Kirjeldus: Hanke eesmärk on sõlmida ühe pakkujaga raamleping täitjaga, kes hakkab teostama 24 kuulise raamlepingu perioodil Justiitsministeeriumi Täitmisregistri tarkvara hooldus- ja lisaarendustöid. Sisemine tunnus: 266570

https://ted.europa.eu/TED Page 2/4

5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48810000 Infosüsteemid

5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik: Eesti

5.1.3 Eeldatav kestus Kestus: 24 MONTH

5.1.5 Väärtus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 200 000.00 EUR

5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalus: Ei kohaldata Tuleb esitada lepingu täitmiseks määratud töötajate nimed ja nende kutsekvalifikatsioonid.: Ei ole nõutud Hankeid rahastatakse vähemalt osaliselt Euroopa Liidu vahenditest Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA). Teave eelmiste teadete kohta Lisateave: Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest raamlepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused.

5.1.8 Juurdepääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume pole lisatud, sest hange ei ole mõeldud kasutamiseks füüsilistele isikutele

5.1.9 Valikukriteeriumid Kriteerium Liik: Sobivus tegeleda kutsealase tööga Selle kriteeriumi kasutamine: Ei kasutata Kriteerium Liik: Majanduslik ja finantsseisund Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/procurement-passport Selle kriteeriumi kasutamine: Kasutatakse Kriteerium Liik: Tehniline ja kutsealane suutlikkus Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/procurement-passport Selle kriteeriumi kasutamine: Kasutatakse

5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium Liik: Hind Kaal (punktid, täpne): 100

5.1.11 Hankedokumendid Keeled, milles hankedokumendid on ametlikult kättesaadavad: EST Hankedokumentide aadress: [ ] https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/general-info ---

https://ted.europa.eu/TED Page 3/4

5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused Elektrooniline esitamine: Lubatud Avalduse esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6083860/tenders Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 2023-08-18+03:00 12:00:00+03:00 Tähtaeg, mille jooksul pakkumus peab kehtima: 3 MONTH Teave avaliku avamise kohta Kuupäev/kellaaeg: 2023-08-18+03:00 13:00:00+03:00 Koht: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/ Lepingutingimused E-arveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi makseid

5.1.15 Meetodid Raamleping Raamleping ilmaminikonkursita Osalejate maksimaalne arv: 1 Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta Ei kohaldata

5.1.16 Lisateave, vahendamine ja läbivaatamine Vahendusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Läbivaatav organisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

8. Organisatsioonid

8.1 ORG-0001 Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registreerimisnumber: 70000310 Postiaadress: Lubja tn 4 Linn: Tallinn Sihtnumber: 19081 Riik: Eesti Kontaktpunkt: TEELE NÄSSI E-posti aadress: [email protected] Telefon: +372 58505692 Internetiaadress: http://www.rik.ee/ Hankija profiil: http://www.rik.ee/ Selle organisatsiooni rollidRollid: Hankija Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: ORG-0001

https://ted.europa.eu/TED Page 4/4

Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: ORG-0001

8.1 ORG-0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85 Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik: Eesti E-posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollidRollid: Läbivaatav organisatsioon: ORG-0002 Vahendusorganisatsioon: ORG-0002

8.1 ORG-0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Linn: Tallinn Riik: Eesti E-posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollidRollid: TED eSender: ORG-0003

11. Teave teate kohta

11.1 Teave teate kohta Teate tunnus/versioon: 36e2bfb3-f19c-400a-b3b6-df9a3d661f79 - 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 2023-06-29+03:00 09:41:15.578+03:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel

11.2 Avaldamisteave

Dokumendiregister	Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Viit	58
Registreeritud	24.07.2023
Sünkroonitud	04.09.2025
Liik	Üldkäskkiri
Funktsioon	5 Majandustegevus
Sari	5-5 Riigihangetega seotud dokumendid
Toimik	5-5-1/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Ave Liina Tennokese (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Õigusteenuse tiim)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org
Raamleping - Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd muutmine	26.09.2025	11	2/39-23	Leping	rik
Hankeleping - TäR tööd	26.09.2025	11	2/38-25 🔒	Leping	rik
Raamlepingu muudatus	03.09.2025	1	2/39-23	Leping	rik
Raamleping - Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd	25.09.2023	710	2/39-23 🔒	Leping	rik
Riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (266570) pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsus	06.09.2023	729	62	Üldkäskkiri	rik
Riigihanke „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (266570) algatamine	29.06.2023	798	52	Üldkäskkiri	rik

Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Täitmisregistri hooldus- ja arendustööd“ (266570)

Failid

Digiallkirjad

Seosed