Kooskõlastuse taotlus Kärdla linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneeringule

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] Meie: 03.09.2025 nr 9-6.1/2072

Kooskõlastuse taotlus Kärdla linna Linnumäe

tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavolikogu 21.09.2023 otsusega nr 149 algatati Kärdla linnas paikneva Linnumäe tn

4 (katastritunnus 37101:005:0100) ja 4a (katastritunnus 20501:001:0118) maaüksuste

detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksustel kalda

ehituskeeluvööndi ulatust ca 30 m kaugusele Nuutri jõe veepiirist, jagada Linnumäe tn 4

maaüksus kaheks elamumaa krundiks ning määrata uuele tekkivale krundile ja Linnumäe 4a

maaüksusele ehitusõigus, määrata hoonestusala ning arhitektuursed tingimused hoonetele,

tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud

servituutide alad. Koostav planeering on üldplaneeringu muutev, sest tehakse ettepanekut

vähendada kalda ehituskeeluvööndi.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 24-29 ” Kärdla linna Linnumäe tn

4 ja 4a maaüksuste detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige

2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Kärdla linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 [email protected] SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 24 - 29

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn 92413 Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiu maakond 21. september 2023. a. nr. 149

Huvitatud isik: Meelis Tamme Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Linnumäe tn 4 maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, august 2025. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 3 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 3 1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................................... 6 1.4 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek .......................................................................................... 6 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 9 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 11 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 15 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 19 1.9 Üleujutuste ja kõrgvee ohtudega arvestamise põhimõtted ............................................................................. 21 1.10 Muinsuskaitse eritingimused ............................................................................................................................ 22 1.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 22 1.12 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 22

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 25 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 26 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 27 2.4 Tehnovõrkude joonis .......................................................... M 1 : 500 ............................................................. 28 2.5 Kruntimise joonis ................................................................ M 1 : 750 ........................................................... 29 2.6 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 5 000 ......................................................... 30

3. KOOSKÕLASTUSED

3.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 32 3.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 33

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. september 2023. a. nr. 149 „Kärdla linnas Linnume 4 ja 4a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning Lisa 1 „Lähteseisukohad Kärdla linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneeringule.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Meelis Tamme. 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.08.2014. a., osaliselt 01.01.2015. a. ja

01.08.2017. a.). 5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10.05.2004. a.). 6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.10.2019. a.). 8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (Riigikogu seadus, 23.02.2023. a. otsus nr. 263. a.). 09. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 10. Kärdla linna üldplaneering (kehtestatud 21. juuni 2012.a. määrusega nr. 35). 11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. september 2023. a. nr. 149 „Kärdla linnas Linnume 4 ja 4a kinnistute

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kärdla linnas Linnumäe 4 ja 4a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Lähteseisukohad Kärdla linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneeringule.“

12. Transpordiameti e-kiri 13. juuli 2023. a. nr. 7.2-3/23/15564-1. „Kiri.“ 13. Muinsuskaitseameti kiri 18. juuli 2023. a. nr. 5.1-17.5/1323-1 „Muinsuskaitseameti seisukoht detailplaneeringu

algatamise kohta.“ 14. Keskkonnaameti kiri 31. juuli 2023. a. nr. 6 2/23/14679 2 „Seisukoht Linnumäe 4 ja 4a kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 15. Telia Eesti AS 23. oktoober 2023. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38343070.“

Lisa 1 „Asendiplaan Linnumäe 4 4a.“ 16. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 31. oktoober 2023. a. nr 14-3/2783-1 „Arvamus Linnumäe tn 4 ja

Linnumäe tn 4a kinnistute detailplaneeringu algatamise otsuse kohta.“ 17. Elektrilevi OÜ 03. november 2023. a. „Tehnilised tingimused 461141.“

Lisa 1 „Skeem.“ 18. Kärdla Veevärk AS 15. detsember 2023. a. nr. 2308 „Tehnilised tingimused.“

Lisa 1 „TT skeem.“ 19. Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring"

asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 20. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+ ja Kärdla linna üldplaneering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused). Hiiumaal on maakonnakeskuseks Kärdla linn, mis on ühtlasi saare tõmbekeskus ja linnalise asustusega ala. Hoonestuse kavandamise põhimõtted ja kasutustingimused:

• Hoonestuse kavandamisel linnas eelistada olemasolevate hoonestusalade tihendamist, seejuures säilitades neile iseloomulik struktuur, ning osaliselt väljaehitatud piirkondade terviklikku väljaarendamist.

• Sotsiaalobjektide (lasteaed, kool, laste mänguväljak, hooldekodu jms) asukoha valikul arvestada, et need oleksid eemal müra- ja õhusaaste allikatest. Objektide kavandamisel arvestada universaaldisaini põhimõtetega.

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

• Kaaluda võimalusi tehnilise taristu (vesi, kanalisatsioon, teed) ühendamiseks ühisesse süsteemi. • Hoonestuse kavandamisel hajaasustuses analüüsida, kas ala on kaetud ühistranspordivõrgustikuga või kas on võimalik

ning majanduslikult otstarbekas ala ühistranspordiga ühendamine. • Analüüsida, kust hakatakse tarbima teenuseid, sh. lastehoiu ja koolivõrgu kättesaadavust.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala Kärdla väärtuslikule maastikule. Väärtuslike maastike kaitse tagatakse neile seatud kasutustingimuste täitmisega, mida on oluline arvestada nii üldplaneeringute koostamisel kui ka erinevate arendus- ja majandustegevuste kavandamisel. Väärtuslike maastike säilimine sõltub paljudest, eeskätt majanduslikest teguritest, millest olulisemad on põllumajanduse tasuvus ning toetuste taotlemise tingimused. Lääne-Eesti vesikonnas oluliseks üleujutusohuga tiheasustusalal asuvaks riskipiirkonnaks on nimetatud Kärdla linn. Maandamiskava kohaselt on maakonnaplaneeringuga kavandatud perioodil, üleujutuse tõenäosus 10 aasta jooksul 10% ning ulatus ca 5 ha. Üleujutusohuga seotud riskipiirkondadesse jäävate elanike arv on sellisel juhul 18 inimest. Kärdla linnas on üleujutuseohu põhjusteks:

1) pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu üleajavad väiksemad jõed, ojad ja järved; 2) veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolav vihmavesi või lumesulamisvesi, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega

sademeveekanalisatsioonis. Üleujutusriski aladele jäävate tundlike objektidena on üleujutuste maandamisekavas välja toodud asutused/ehitised, kus üleujutus takistab operatiivteenistuste, haiglate, lasteaedade, koolide ja avalikõiguslike hoonete tööd ning üleujutuse riski vähendamiseks on vajalik kasutada erimeetmeid (näiteks õppuseid ja koostada evakueerimisplaane). Olulised on ka sadamad ja muu infrastruktuur (teed, elektriliinid), mis võivad olla üleujutuse toimumise ajal ohustatud. Seeläbi on takistatud või piiratud inimeste ja päästeteenistuse liikumine. Kärdla linna puhul planeeringu ajaperspektiivi silmas pidades sellised tundlikke objekte üleujutusealale ei jää. Samuti ei jää sellele alale kultuuriväärtusega objekte. Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Planeeringualal kehtib Kärdla Linnavolikogu 21. juuni 2012. a. otsusega nr. 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneering. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st. arvestades, milline on maakasutuse potentsiaal. Kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. Kärdla linna üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi väljakujunenud asustusstruktuuris. Ruumilises arengus nähakse integreeritult ettevõtluseks sobilikke piirkondi, elupaiku ning rohevõrgustiku osasid. Kärdla linna ruumilise arengu põhimõtted:

• säilitatakse võimalikult palju looduskeskkonda, võimalusel integreeritakse tehiskeskkond looduslikuga; • olemasolevat maakasutust võimaldatakse jätkata senises mahus; • areng kavandatakse mahus, mis ei ületa keskkonna taluvuspiire; • linnaruumi terviklikkuse säilitamiseks kehtestatakse ehitiste mahtude, paiknemise ja funktsioonide määramise üldised

põhimõtted; • miljööväärtusliku hoonestusala säilimise tagamiseks seatakse täiendavaid üldisi tingimusi ja piiranguid; • arendatakse ja laiendatakse avaliku kasutusega ehitisi ja alasid; • olulisel kohal majanduselu elavdamisel on ettevõtluskeskkonna mitmekesistamine ja turismimajanduse arendamine

(sh Kärdla sadama taastamine); • stabiilse arengu eelduseks on taristu järjepidev kaasajastamine.

Üldplaneering ei ole aluseks planeeritava maa-ala ega maaüksuste ehitustegevusele - ehitustegevuse aluseks on detailplaneering, mis koostatakse üldplaneeringu ala väiksema osa kohta. Läbi detailplaneeringus ette nähtud tegevuste viiakse ellu üldplaneeringu eesmärgid. Juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab kindlaks edaspidise maakasutuse põhisuunad. Juhtfunktsiooniga määratud alal on kogu tegevus allutatud juhtfunktsioonist tulenevale eesmärgile. Üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioone on arendustegevusel kohustuslik arvesse võtta. Üldplaneering ei muuda oluliselt Kärdla linna ruumilise arengu eesmärke ega välja kujunenud asustuse ja taristu rajamise põhisuundi. Kärdla linna üldplaneering määrab elamumaa juhtfunktsiooni kahe alafunktsioonina:

• EV - väikeelamumaa; • EK - korterelamumaa.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Väikeelamumaa on määratud juhtudel kui maa-alal paikneb või sinna on kavandatud ühepereelamu, paariselamu või ridaelamu ja seda teenindavad abihooned. Hoone täpne tüüp määratakse detailplaneeringuga. Elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise põhieesmärgid:

• selgelt piiritletavate elamualade eraldamine muu juhtfunktsiooniga maa-aladest; • rahuliku ja turvalise elukeskkonna säilitamine ja arendamine; • elukeskkonna kvaliteedi parandamine elukoha lähedal paiknevate rekreatsioonialade kavandamisega; • elamupiirkondade ja linnalähedaste puhkemaastike vahelise kergliiklusteedevõrgustiku arendamine; • miljööväärtuslike alade säilitamine ja korrastamine.

Ehitamis- ja kasutamistingimuste all mõeldakse erinevate juhtfunktsioonidega alade üldiste arengusuundade ning kasutamist võimaldavate tingimuste määramist avalikust huvist, kehtivatest dokumentidest ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest lähtuvalt. Üldised nõuded projekteerimisele ja ehitamisele:

• Kärdla linn on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja Planeerimisseaduses ette nähtud juhtudel peab täpsemad ehitiste projekteerimis- ja ehitustingimused määrama detailplaneeringuga;

• juhtudel kui detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik, väljastab kohalik omavalitsus konkreetse ehitise projekteerimiseks projekteerimistingimused;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi – see peab olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni ning ei tohi luua ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale;

• ehitiste püstitamisel tuleb järgida koostatud ehitusprojekti ning kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitustegevust lubavas dokumendis sätestatut;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus läheduses asuvate ehitiste remondiks ja hoolduseks, samuti tulekahjude, avariide ja õnnetuste likvideerimiseks;

• ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema krundi piires, millel see asub, välja arvatud juhul kui naaberkrundile on kehtestatud selleks ette nähtud servituudid.

Üldplaneering määrab tingimused, millega peab arvestama detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel ning ehitusprojektide koostamisel:

• uutele maaüksustele, millel hooneid ei paikne, ei tohi püstitada rohkem kui 3 hoonet; • olemasoleva hoonestusega krundil võib hooneid projekteerida ja püstitada kokku enam kui 3 juhul kui vähemalt

pooltel piirnevatest kruntidest on olemasolevaid hooneid enam kui 3; • uue hoone maksimaalne kõrgus kuni 12 m maapinnast. Kui kõrgemat hoonestust võimaldav detailplaneering on enne

üldplaneeringu kehtima hakkamist kehtestatud, on kõrgema hoone püstitamine vastavalt detailplaneeringule võimalik ka peale üldplaneeringu kehtima hakkamist (nt Kärdla sadamapiirkonna detailplaneering Hiiumaa turunduskeskuse rajamiseks, 2011);

• elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal on elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m²; • mitmepereelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide perede vajadusi arvesse võttes; • elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja kõrghaljastus; • piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda;

lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga; • ehitusõiguse määramisel peab arvestama väärtusliku haljastusega; • üldjuhul lahendatakse kogu parkimine maaüksuse piires, avalikult kasutatavale tänava-alale on lubatud parkimine

sotsiaalmaa ja teatud juhtudel ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alade puhul; • tootmismaa territooriumid peavad olema kinnised ning takistama kõrvaliste isikute juurdepääsu; • tootmismaadele kavandada kõrghaljastust puhvertsooni loomiseks naaberaladega; • kavandatud uute hoonete asukohas peab maapinna absoluutkõrgus olema vähemalt +1,5 m; • krundi maapinna kõrguse muutmine üle 0,2 m juhul, kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutmine, võib toimuda

naaberkinnisasjade omanike nõusolekul. Arvestades Kärdla linna hoonestusmustrit ja võttes aluseks Kärdla linna üldplaneeringu KSH aruandes toodud soovitusi, määrab üldplaneering ehituskeeluvööndi ulatuse Läänemere rannas, Nuutri jõel ja Liivaojal vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele või välja kujunenud ehitusjooneni (näiteks: olemasoleva hoonestuse või muu seaduslikult püstitatud maapealse ehitiseni). Kärdla linnaga piirnev rand ja linna läbivate vooluveekogude kaldad on pidevalt kasutuses ja regulaarselt hooldatud. Territoriaalselt ning kogukonnana väikese linna territooriumil ei ole võimalik teostada ranna- ja kaldaaladel soovimatuid

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

tegevusi, mis jääksid märkamatuks ning võiksid kahjustada ranna- ja kaldaalasid. Lähtuvalt sellest ei ole ehituskeeluvööndi vähendamisel negatiivset mõju looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise ning ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamise aspektist. Kärdla linna haldusterritooriumil on rannas ja kallastel vaba liikumine ning juurdepääsud tagatud ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei halvenda seda olukorda. Kärdla linna haldusterritooriumi hoonestusmaht on aastakümnete jooksul väljakujunenud ning suuremahulisi uusehitisi ehituskeeluvööndisse jäävale maa-alale ei ole võimalik maaalade väikesuse tõttu ehitada. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk on eelkõige lihtsustada üksikute uute ehitiste (sh olemasoleva põhihoonestuse abihooned) püstitamist linna territooriumile ja korrastada üheselt arusaadavaks ehituskeeluvööndi kulgemise piir. Kärdla linna üldplaneering määrab korduva üleujutusega ala piiriks tavalise veepiiri. Võimalikest üleujutustest tingitud riskide vähendamiseks peab iga uus hoone paiknema asukohas, kus maapinna absoluutkõrgus on vähemalt +1,5 m. Kärdla tänavad ja liikluskorraldus erinevad tavapäraste väikelinnade omast eelkõige selles osas, et linna ei sisene tupikuna üht kohaliku tähtsusega põhiteed, vaid seda läbivad riigimaanteed, mis on linnasisese liikluse põhitänavateks ja transiittrassiks Hiiumaa erinevate asukohtade vahel. Tänavate, ristmike, parklate, kergliiklusteede ja rattateede arengu täpsustamiseks koostatakse liikluskorralduse teemaplaneering. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud kehtivat üldplaneeringut arvestades; arvestatud on ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala väikeelamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alal, mis on üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud) ning muu elamuga arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega ehitiste maa-ala. Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringuga. 1.3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Kärdla linna üldplaneeringus kalda ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel Linnumäe tn 4 maaüksusele planeeritud uue krundi hoonestusala ulatuses. Tegemist on kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 2 tähenduses. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõige 7 esitatakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut kehtiva ehituskeeluvööndi osas. 1.4 RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast planeeringualal ning Kärdla linna üldplaneeringust, kus Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a maaüksused asuvad detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning maakasutuse juhtotstarve on pere- ja ridaelamu maa. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Kärdla linna üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Linnumäe tn 4 maaüksusele planeeritud Positsioon 2 krundile ühe üksikelamu ja ühe abihoone (kokku kuni 2 hoonet) rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Linnumäe tn 4 maaüksusel määratud pere- ja ridaelamu maa juhtotstarve, ala asub osaliselt kalda ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Üldplaneeringus ei ole Linnumäe tn 4 maaüksusel kalda ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kalda ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Üldplaneeringu kohaselt on Nuutri jõe kaldal ehituskeeluvöönd 50 m mere rannajoonest (tavaveepiirist). 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude kalda ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Kärdla linna üldplaneeringuga on korduva üleujutusala piir määratud ning selleks on põhikaardile kantud veekogu piir. Linnumäe tn 4 maaüksuse planeeringuala jääb osaliselt Nuutri jõe kalda ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt määratakse käesoleva detailplaneeringuga ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks (ühel krundil kokku kuni 2 hoonet), mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Nuutri jõge ega selle kallast võrreldes olemasolevaga. Tallinna Linnumäe tn 4 maaüksusele planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusala järgib ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont ning asub nende suhtes pigem sisemaa poolses küljes. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on tehtud alal, kus varasemalt on rajatud erinevad hooneid (ja võimalik, et ka rajatisi). Varasemad hooned on tänaseks on lagunenud või hävinenud ning nendest on alles aainult vundmentide varemed. Planeeringu kehtestamisega elamumaa juhtotstarbe osakaal planeeritaval alal ei muutu. Ehitustegevust kavandatakse ehituskeeluvööndis asuval olemasolevate endiste abihoonete vundmentide varemete vahelisel maa-alal. Kalda kaitseks seatud eesmärkide täitmise võimalik mõju on maandatud peale ehitustööde lõppu.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub osaliselt Nuutri jõe kalda 50 m laiuses ehituskeeluvööndis. Kõnealustel maaüksustel Looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavad alad puuduvad. Keskkonnaameti kirjas 31. juuli 2023. a. nr. 6 2/23/14679 2 on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ja tehnovõrkude ehitamine jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevat linnatänavat ja kergliiklusteed ning nendel paiknevaid tehnovõrke, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Nuutri jõe kallasrada ei ulatu planeeringualale ega sellega külgnevale kergliiklusteele. Piki kergliiklusteed on võimalik liikuda paralleelselt Nuutri jõe kallasrajaga.

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Linnumäe tn 4 maaüksusel ei ole Keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid taimeliike. Planeeringuala on umbkaudu kahekolmandiku osas kaetud hooldatud rohumaaga ning kruntidel kasvavad üksikud puud. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on planeeritud hoonestusala juures lubatud üksikute puude raie hoonete ümbruses, tehnovõrkude kaitsevööndites ning tänava kaitsevööndis. Raiutavate puude arv selgub täpsemalt uue hoone projekteerimise ja ehitamise käigus.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Hoonete ja liikluspindade aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist hoonestamata krundi pind haljastatakse endisel kujul. Samuti näeb planeeringulahendus ette täiendava madalhaljastuse rajamise. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala maapinna kõrgus jääb vahemikku +4,7 kuni +7,7 m. Planeeritav maa-ala langeb ühtlaselt Nuutri jõe suunas. Linnumäe tn 4 maaüksuse Positsioon 2 krundi hoonestusala on planeeritud 5,1 - 6,7 m kõrguse vahemikku. Üleujutusala esinemistõenäosusega kord 100 aasta jooksul, mille puhul üleujutuse absoluutne kõrgus on 4,25 m, jäädes ikkagi planeeringualast ca 3,7 m kaugusele. Planeeritud hoonestusala asukoht jääb umbes 5,1 m kõrgusele endiste hoonete vundamendi jäänuste vahele, mis asub üleujutusalast ca 22,1 m kaugusel, seega eeldatavasti üleujutuse risk puudub. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma eeldatavalt negatiivset mõju, sest hoonestusala on planeeritud kunagiste ehitiste vahelisele maa-alale. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Linnumäe tn 4 maaüksusel kõlvikuteks õuemaa 166.0 m² ja looduslik rohumaa 2047.0 m². Looduslikku rohumaad hooldatakse ja kasutatakse sarnaselt õuemaa maa-alana. Linnumäe tn 4 maaüksuse kruntimise ja hoonestuse püstitamise järgselt asendub rohumaa õuemaa kõlvikuga. Täpsem kõlvikute osakaal selgub pärast katastrimõõdistamist ja maaüksuste moodustamist. Kuna planeeritav maa-ala asub linnalises keskkonnas, kus sarnaste suurustega elamumaa krunte kasutatakse valdavalt õuemaa eesmärgil, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletavale alale on tagatud juurdepääs külgnevalt Nuutri kergliiklusteelt, millelt rajatakse juurdepääs planeeringualale. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui tee saab siiski rikutud, tuleb tee endine olukord planeeringust huvitatud isiku poolt võimalikult kiiresti taastada. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada Nuutri kergliiklustee maa-alal ja hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja nende tegevustega seotud ehituskeeluvööndi vähendamine ei too kaasa negatiivset mõju ranna kaitse eesmärkidele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalal, kuhu on määratud pere- ja ridaelamu maa juhtfunktsioon. Tegemist on Kärdla äärelinna piirkonnaga, kus hoonestuse moodustavad valdavalt üksikelamud koos abihoonetega. Kärdla linnas on hoonestus üldiselt koondunud ajalooliselt nii tänavate kui ka veekogude äärde. Linnumäe tn 4 maaüksuse olemasoleva hoonete planeeritud hoonestusalast lähim naabermaaüksuse hoone asub ca 21 m kaugusel edela suunal Linnumäe tn 6a maaüksusel (tunnus 37101:005:0023) ning nende vahele jääb avaliku kasutusega kergliikustee, endise hoone vundamendi jäänused ja hooldatud rohumaa. Sealne hoonestus jääb Nuutri jõest ca 8 m kaugusele. Sarnaselt jäävad sealt edasi asuvate Linnumäe tn 6, Linnumäe tn 8 ja Linnumäe tn 10 maaüksuste hoonestus jõest alla 10 m kaugusele. Planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusala on kujundatud ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont arvestades joonest ca 15-20 m sisemaa poole, olemasoleva hoonestatud ala kõrvale. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetel on piirkonna ajalooline hoonestus asunud samal kaugusel, kuna Positsioon 2 krundi hoonestusala on planeeritud endiste hoonete vundamentide jäänuste vahelisele alale. Planeeritud Rookopli tn 20 maaüksuse hoonestusala ja juurdepääsutee paiknevad linnatänava ja kergliiklustee kõrval, mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdla linnas asuvaid Linnumäe tn 4 (katastritunnus 37101:005:0100, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 4101.0 m², registriosaga nr. 200533) maaüksust ja Linnumäe tn 4a (katastritunnus 20501:001:0118, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1981.0 m², registriosaga nr. 13607250) maaüksust. Planeeringuala piirneb põhjas, kagust ja edelast hoonestatud elamumaa maaüksustega ning kirdest, kagust ja edelast külgneb transpordimaa maaüksustega. Maapind Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a maaüksustel on kergelt reljeefne, langedes ühtlaselt Nuutri jõe suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 6,9...7,7 m/abs planeeringuala kirdepoolsel küljel kuni 4,7...5,0 m/abs planeeringuala edelapoolsel küljel, st. kõrguste vahe ca 80 m peale on ca 2,5 m. Planeeringuala asub maakonnaplaneeringu kohasel Kärdla väärtuslikule maastikul ja ei asu rohelise võrgustiku alal. Planeeringuala asub Nuutri jõe üleujutusriskiga ala lähedal ja sellele ulatuvad osaliselt Nuutri jõe kalda ehituskeelu ning piiranguvöönd. Linnumäe tn 4 maaüksuse olemasolev hoonestus asub väljaspool kalda ehituskeeluvööndit. Linnumäe tn 4 maaüksusel asuv elamu on muinsuskaitsealune kinnismälestis nr. 23575 Kärdla karjamõisa moonakatemaja, mille kaitsevöönd ulatub Linnumäe tn 4 maaüksusele ja sellega loodest külgnevatele maaüksustele. Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Maa- ja Ruumiameti andmetel on Linnumäe tn 4 maaüksuse kõlvikuline koosseis looduslik rohumaa 2359.0 m² ja õuemaa 1742.0 m² ning Linnumäe tn 4a maaüksuse kõlvikuline koosseis haritav maa 1981.0 m².

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, märts 2025) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringualana käsitletakse Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a maaüksusi, kus Linnumäe tn 4 maaüksusel asub kaks hoonet ning mida kasutatakse vastavalt elamumaa sihtotstarbel. Linnumäe tn 4a maaüksus on hoonestamata ning seda on kasutatakse maatulundusmaa otstarbel, kas siis peenramaa tegemisel ja rohumaa hooldamisel. Kõlvikuliselt koosseisult on Linnumäe tn 4 maaüksusel looduslik rohumaa ja õuemaa ning Linnumäe tn 4a maaüksusel haritav maa. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb põhjast Linnumäe tn 2 maaüksusega (tunnus 37101:005:0020, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 5139.0 m²), kirdest ja kagust Linnumäe tänav maaüksusega (tunnus 20501:001:0484, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 3165.0 m²), edelast Nuutri kergliiklustee maaüksusega (tunnus 20501:001:0884, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 2053.0 m²) ja loodest Nuutri tn 25 maaüksusega (tunnus 20501:001:0119, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2213.0 m²).

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringuala Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a maaüksustele on juurdepääs külgnevatelt Linnumäe tänavalt ja Nuutri kergliiklusteelt piki olemasolevat juurdepääsuteed. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub Heltermaa maanteel ca 630 m kaugusel riigimaantee servas. 1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal kulgevad ühisveevärgi veetorustik, ühisveevärgi kanalisatsioonitorustik, 0,4 kV õhuliin, 0,4 kV maakaabelliin, side õhukaabel ja side maakaabelliin. 1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kärdla linn väärtuslik maastik; - Kärdla linna üldplaneering; - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru; - Elektri 0,4 kV õhuliin ja selle kaitsevöönd; - Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ja selle kaitsevöönd; - Elektri 0,4 kV maakaabelliin ja selle kaitsevöönd; - Side õhukaabel ja selle kaitsevöönd; - Side maakaabelliin ja selle kaitsevöönd; - Nuutri jõe kalda piiranguvöönd; - Nuutri jõe kalda ehituskeeluvöönd; - Linnumäe tänava kaitsevöönd.

1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 5. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 6. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. 7. Rookopli tn 22b maaüksusele seada juurdepääsuservituudid Rookopli tn 22 ja Rookopli tn 22c maaüksuste kasuks. 8. Maaüksusega külgneval Nuutri jõe kaldal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad

Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja maaüksuste sihtotstarvetest. 9. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringuala külgneb kagust 16. august 2005. a. kehtestatud „Rafik Asadovi elamukrundi kinnistu detailplaneering“, mille eesmärk oli maaüksusele ehitusõiguse määramine. Tänaseks on planeering ellu viidud. Planeeringuala külgneb idast 31. august 2010. a. kehtestatud „Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneering“, mille eesmärk oli Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine, muutes planeeritud pere- ja ridaelamumaad osaliselt üldmaaks ja osaliselt uute krundipiiride määramine, ehitusõiguse ja hoonestus- ja ehituskeelualade määramine, servituutide ja piirangute paika panemine jnemaaüksusele ehitusõiguse määramine. Tänaseks on planeeringualal teostatud maaüksuse kruntimine ning rajatud teed ja tehnovõrgud. 1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksustel kalda ehituskeeluvööndi ulatust ca 30 m kaugusele Nuutri jõe veepiirist, jagada Linnumäe tn 4 maaüksus kaheks elamumaa krundiks ning määrata uuele tekkivale krundile ja Linnumäe 4a maaüksusele ehitusõigus, määrata hoonestusala ning arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Koostav planeering on üldplaneeringu muutev, sest tehakse ettepanekut vähendada kalda ehituskeeluvööndi.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine keskkonda - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Vastavalt määratud ehitusõigusele on Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntide hoonestusaladel lubatud kavandada üks üksikelamu ja üks abihoone, maksimaalselt 300 m² ehitisealuse pinnaga ja maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 8,0 m. 1.6.1 Krundijaotus Planeeringualal jagatakse Linnumäe tn 4 maaüksus kaheks elamumaa krundiks ning koos Linnumäe 4a maaüksusega moodustatakse kokku kolm elamumaa krunti. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m²)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Positsioon 1 1886 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

2.

Positsioon 2 2215 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

3.

Positsioon 3 1981 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 6082 m2 2. Suurim ehitisealune pind - 900 m2

3. Planeeritud maaüksusi - 2 4. Planeeritud krunte - 3

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m². Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul.

- 6,0 m abihoonel. Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 40⁰ - 45⁰ üksikelamul (abipinnal lubatud 40° - 45°). 20⁰ - 45⁰ abihoonel (abipinnal lubatud 20° - 45°).

materjalid - Üksikelamul katusekivi. Abihoonel katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - Üksikelamul - viilkatus, (pool-)kelpkatus. Abihoonel - viilkatus, (pool-)kelpkatus.

Välisseinad - Puit, kivi, osaliselt klaas, krohv. Nähtav sokliosa - Kivi, betoon, krohv.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.6.2.2 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m². Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul.

- 6,0 m abihoonel. Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 20° - 45° üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°). 20⁰ - 45⁰ abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°).

materjalid - Katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - Üksikelamul - viilkatus, (pool-)kelpkatus, (abipinnal lamekatus, pultkatus). Abihoonel- viilkatus, (pool-)kelpkatus, (abipinnal lamekatus, pultkatus).

Välisseinad - Puit, kivi, osaliselt klaas, krohv. Nähtav sokliosa - Kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat.

1.6.2.3 Planeeritud Positsioon 3 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m². Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul.

- 6,0 m abihoonel. Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 20° - 45° üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°). 20⁰ - 45⁰ abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°).

materjalid - Katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - Üksikelamul - viilkatus, (pool-)kelpkatus, (abipinnal lamekatus, pultkatus). Abihoonel- viilkatus, (pool-)kelpkatus, (abipinnal lamekatus, pultkatus).

Välisseinad - Puit, kivi, osaliselt klaas, krohv. Nähtav sokliosa - Kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat.

1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Kõigile üksikelamu maa kruntidele on seatud ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni ühe abihoone rajamiseks. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, väljapoole kalda ehituskeeluvööndit, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Uute hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Hoonestuse projekteerimisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda; Igale krundile rajatakse hooned vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Kruntidele märgitud hoonestusalad on määratud lähtuvalt iga krundi asukohast planeeritaval alal ja selle looduslikest tingimustest. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Kohustuslikku ehitusjoont planeeringulahendus ette ei näe. Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Erinevus hoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Üksikelamute ja nende abihoonete välisviimistluseks on eelistatud puit (värvitud või muud moodi töödeldud voodrilaud), osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Käesolev planeeringuala ei asu radooniohtlikul alal, vaid normaalse radioonisisaldusega alal. Radooniohtlikud alad Eestis on ära määratud EVS Standardis 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Madala ja normaalse radoonisisalsusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed, kuid kõrge või ülikõrge puhul on nõutavad. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii 20-60 m² ehitisteatise kui üle 60 m² ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Alla 20 m² väikehooned on lubatud rajada ainult elamumaa kruntidel ning nende rajamisel ei ole selle hoone arv ja ehitisealune pind arvestatud planeeringuga määratud ehitusõiguse hulka. Alla 20 m² väikehooneid on lubatud raja kuni 2 tükki ühe elamumaa krundi kohta ja see peab paiknema hoonestusala sees. 1.6.4 Piirded Kavandatud ehitusõigusega krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga. Koostava Hiiumaa üldplaneeringu järgselt on hoonestatud maaüksuse tänavapoolsel küljel piirde suurim lubatud kõrgus 1,4 m tee tasapinnast. Piire peab olema avaustega ja osaliselt läbipaistev. Välja arvatud juhul, kui see on ohutuse tagamiseks või muudel tehnoloogilistel põhjustel vajalik. Piirdeaia eelistatud tüüp tiheasutusega alal on vertikaalne puitlippaed. Võrkpiire krundi tänavapoolsele küljele ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui asub piirdehekist krundi pool ega ole hekist kõrgem. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb kirdest ja kagust Linnumäe tänavaga ning edelast Nuutri kergliiklusteega, mis on ühtlasi ka juurdepääsutee sellega piirnevatele maaüksustele. Planeeringuala paikneb osaliselt tänava kaitsevööndis. Tänava kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Tänava kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda omavalitsuse nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõigele 3. Hoonestusalad ja neile planeeritud hooned on planeeritud väljapoole tänava kaitsevööndit (sh. on arvestatud, et tänava rekonstrueerimisel võib kaitsevööndi piir muutuda). Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Positsioon 1 krundile säilib mahasõit ja juurdepääsutee Linnumäe tänavalt. Planeeringulahendus näeb ette Positsioon 2 krundile uue mahasõidu rajamist Nuutri kergliiklusteel asuvat olemasolevalt juurdepääsutänavalt. Positsioon 3 krundile uue mahasõidu rajamiseks on planeeritud Nuutri kergliiklusteele olemasoleva juurdepääsutänava ca 19 m pikkuse uue lõigu rajamine. Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõige 2 alusel sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse planeerimisseaduse § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Uue juurdepääsutänava lõigu finantseerimise ja rajamise tingimused lepivad kohalik omavalitsus ja planeeringust huvitatud isik täiendavalt kokku. Sõiduautode parkimine on lubatud iga krundi hoonestusalal või selle läheduses. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Joonistel on näidatud planeeringualal ja selle lähialal paiknevad olemasolevad, varem projekteeritud ja planeeritud tehnovõrgud ning muu taristu. Tänava alune maa on tänava rajatise teenindamiseks. Kui projekteerimisel peaks selguma täiendav vajadus tänavaga ristuva tehnovõrgu paigaldamiseks, tuleb see projekteerida ja rajada kinnisel meetodil, suundpuurimise teel. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida tänava alusele maaüksusele, sh tänava koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb linnatänavaga, peab planeeringust huvitatud isik arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu koostamisest huvitatud isik

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tänava kaitsevööndis, tuleb esitada omavalitsusele nõusoleku saamiseks. Tänavaga liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lõige 3) tuleb taotleda nõuded projektile omavalitsuselt. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või projektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt tuleb kruntide haljastuse kujundamisel lähtuda piironnale määratud piirväärtustest: haljastuse minimaalne protsent (puhke- ja haljasala pind jagatud krundi pindalaga) väikeelamu maa-alal on 30%. Kruntidele rajatav haljastus lahendatakse detailplaneeringule järgnevas ehitusprojekti staadiumis, kui on selgunud krundi juurdepääsu ja hoonete täpsed asukohad. Puudele tuleb tagada tingimused vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele. Uushaljastuse rajamisel ja istutatavate puude edaspidisel hooldusel tuleb järgida Eesti standardite EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded” ning osa 4 „Puuhooldustööd” nõudeid, juhiseid ja soovitusi. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17. mai 2002. a. määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneeringu aluseks on olemasolevad planeeritava maa-ala kõrgusmärgid. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevete ärajuhtimine hoonetest ja naaberkruntidelt eemale. Tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkinnistutele. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus koos kõrgusmärkide määramisega antakse hoonete, teede ja platside ehitusprojektide käigus, kui on teada uute hoonete täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning kruntidele projekteeritud trasside täpsed paiknemised ja kõrgused/sügavused. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkla ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga.

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Planeeritud üksikelamud ja nende abihooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel ja sellega võrdsustatud hoonel I kasutusviis. I kasutusviisiga ehitiste puhul kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.6.9 Maa-ala ja teede avalikku kasutusse vajaduse määramine Planeeringualaga külgneva Linnumäe tänava maaüksusel on avaliku kasutusega linnatänav. Edelast külgneval Nuutri kergliiklustee maaüksusel on avaliku kasutusega Nuutri jõge ületava silla ja Pae tänava korterelamute vahelisel kergliiklusteel. Nuutri jõge ületava silla ja Linnumäe tänava vahelisele kergliikusteele (jalgrada) ja juurdepääsutänava osale on planeeritud avalikku kasutusse määramise vajadus. Planeeringuala kruntidele avalikku kasutusse määramise vajadust ei ole planeeritud. 1.6.10 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Kuna kruntidele juurdepääsud on planeeritud avaliku kasutusega linna tänavamaalt, puudub vajadus juurdepääsuservituudi määramiseks seda kasutavate planeeritud kruntide kasuks. 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Planeeringuala kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavalt Kärdla Veevärk AS „Tehnilised tingimused nr 2308“ alusel. Planeeringualal paikneb Linnumäe tn 4 hoone olemasolev veetorustik. Tehniliste tingimuste joonisel on näidatud liitumispunkti asukoht, millel on maakraan Dn32. Planeeringulahendus näeb ette Nuutri kergliiklustee maaüksusel olemasolevalt ühisveevärgi veetorult uute liitumispunktide rajamise ning igale krundile veetoru rajamise. Samuti nähakse ette uue tuleõrjehüdrandi rajamine Linnumäe tänava ja Nuutri kergliiklutee ristmikule. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi tihendamisel kahjustada spindlipikendust. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eksemplar ehitusprojektist anda üle Kärdla Veevärk AS-ile. Krunt ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised ning esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja valminud projekt esitada kooskõlastamiseks Kärdla Veevärk AS-ile enne ehitustööde algust. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.);

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Linnumäe tänavat ja Nuutri kergliiklusteel asuvat juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Vajalik väliskustutusvee normvooluhulk planeeritud üksikelamutel on 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestvusega 3 tundi. Planeeringuala hoonete väline tulekustutusvesi saadakse planeeringuala lõuna külge Linnumäe tänava ja Nuutri kergliiklutee ristmikule ühisveevärgi veetorustiku baasil planeeritud tuletõrje hüdrandist, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 10 l/sek ja kestvus 3 tundi. Planeeringualal on kaetud normidekohane hüdrantide 100 m teenindusmaa. Planeeritud ja olemasoleva tuletõrje hüdrantide asukohad ning nende teeninduspiirkonnad on määratud Asukoha joonisel ja Põhijoonisel. 1.7.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavalt Kärdla Veevärk AS „Tehnilised tingimused nr 2308“ alusel. Kruntidel paikneb olemasolev kanalisatsioonitorustik, mis teenindab kõrvalkinnistute äravoolu. Detailplaneeringu koostamise hetkel jääb Positsioon 1 krundil kanalisatsioonitorustiku lahendus samaks. Planeeringulahendus näeb ette Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntide kanalisatsioonitorustiku Nuutri kergliiklustee maaüksusele rajatud liitumispunkti, kus on olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik. Kanalisatsiooni torustik projekteerida PVC torustikuna, läbimõõduga 160 mm. Kui projekteerimisel selgub, et on vajadus olemasoleva kanalisatsioonitorustiku asukoha muutmiseks, oleks uus torustik mõistlik rajada paralleelselt Linnumäe tn 4 ja Linnumäe 4a maaüksuste piiriga või piiri peale. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi tihendamisel kahjustada spindlipikendust. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eksemplar ehitusprojektist anda üle Kärdla Veevärk AS-ile. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised ning esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Keskkonnaministri määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ (vastu võetud 31. juuli 2019. a. nr. 31); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.); 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringuala krundil tekkivad sademeveed on ettenähtud juhtida osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. Saju-, pinna- ja drenaaživete juhtimine reovee kanalisatsiooni ei ole lubatud. Krundi sademevee- ja drenaazitorude ning immutuskastide edasisel projekteerimise tuleb arvestada vooluhulkadega. Edasise projekteerimise käigus täpsustada krundi sademevee kogused. Sadevee torustik kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks. Sademevett on soovitatav kasutada kastmisveena. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektripaigaldised: 0,4 kV õhuliin, 0,4 kV maakaabelliin ja 10 kV maakaabelliin. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused 461141“ alusel. Linnumäe tn 4 maaüksuse olemasolev liitumispunkt asub hoones sisestuskaabli ühendusel liitumiskilbis. Planeeringuala kruntide uued liitumised elektrivõrguga lahendatakse olemasoleva 0,4 kV õhuliini baasil. Olemasoleva alajaama Linnumäe: (Hiiumaa) fiider F3-lt on planeeritud uutele kruntidele uus 0,4 kV maakaabelliin. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele (mitmekohaline) 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbija krundi piirile, soovitavalt mitmekohalistena teealas. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud maakaabliga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana kaitsevööndi ulatuses. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudialad. Elektrikaablite planeerimine piki sõidutee katendit ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse, kui need ei ole projekteerimisnormidega lubatud. Rekonstrueeritava kergliiklustee osa ja planeeritud juurdepääsutee äärde on planeeritud 0,4 kV maakaabelliini koridor, projekteerimisel on lubatud samasse kaevikusse kavandada 10 kV maakaabelliini koridor. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ -le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuste aadressid. Põhijoonisel on näidatud tänava ristlõikel tehnovõrkude paiknemine kaevikus koos teiste kommunikatsioonidega. Planeeritud liinide trassid, jaotus- ja liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tehnilise projektiga. Planeeringualal asub Linnumäe:(Hiiumaa) alajaama fiider F3 madalinge õhuliin, millele käesolev detailplaneering näeb ette perspektiivselt 0,4 kV maakaabelliiniga asendamise. Kui asendatava 0,4 kV maakaabelliini asukoht demonteeritava 0,4 kV õhuliini koridoris ei ole sobilik, lepivad kruntide omanikud ja tehnovõrgu valdaja uue maakaabelliini trassikoridori asukohas täiendavalt kokku. Tehnovõrkude ja -rajatiste ümberpaigutamisega seonduvat reguleerib asjaõigusseaduse §158 lõige 5. Eelnimetatud seaduse sätte kohaselt saab kinnisasja omanik taotleda tehnorajatise ümberpaigutamist, kusjuures ümberpaigutamise kulud kannab kinnisasja omanik. Võrgu ümberehituseks tuleb sõlmida Elektrilevi OÜ-ga võrgu lisateenuse leping. Teenustasu sisaldab kõigi vajalike tööde maksumust. Pärast võrgu lisateenuse lepingu sõlmimist ja teenustasu esimese osamakse tasumist, Elektrilevi OÜ projekteerib ja ehitab 0,4 kV õhuliini asendava 0,4 kV maakaabelliini(-de) uued lõigud. Kliendi soovil võib võrgu ümberehituse projekteerimis- ja ehitustöid korraldada kinnisasja omanik või valdaja ise. Selleks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada kirjalik taotlus vormil VKVR2391, mis on leitav aadressil: https://epp.elektrilevi.ee/epp/news/procurement_files Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse kliendi, kliendi valitud töövõtja ning Elektrilevi OÜ vahel vastavad eraldiseisvad kolmepoolsed koostöölepingud. 1.7.6 Tänavavalgustus Põhijoonisele on kantud Linnumäe tänava servas olemasolevad tänavavalgustuse mastid. Nuutri kergliiklustee äärde eraldi tänavavalgustust ette ei ole nähtud. Kergliiklustee tänavavalgustus lahendatakse hilisemas projekteerimise staadiumis. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial. Projekteerimisstaadiumis tuleb hoonete välisvalgustus, teede ja parkimisalade valgustus lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendamaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal naaberkinnistuste ning selle ümbruses elavaid elanike ning valgustid ei tohi pimestada teel liiklejaid. Ümbritsevasse keskkonda sobivate valgustite asukohad ning tehnilised parameetrid lahendatakse soovitavalt hoone projekti käigus. 1.7.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad sideliinirajatised (sidejaotla ja vask sidekaablid VMOHBU 3x2x0,5;VMOHBU 5x2x0,5 pinnases) ja Enefit AS fiiberoptiline õhukaabel. Nuutri kergliiklustee maaüksusel paikneb ELA_SA fiiberoptiline maakaabel. Siderajatised planeeringualal on lubatud lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38343070“ ja Enefit AS kiire interneti võrgu liitumise juhistest. Alternatiiv 1: Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas näha ette asukohad sideliinirajatistele. Planeeritud on sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust LUR-311. Igale krundi põhihoonele on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist. Vastavalt

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Planeeringulahendus ei näe ette olemasolevate siderajatiste hoonestusalast välja tõstmist ja/või ümberpaigutamist. Kui tekib vajadus olemasolevate siderajatiste hoonestusalast välja tõstmiseks ja/või ümberpaigutamiseks, lahendatakse see projekteerimise staadiumis samas mahus olemasoleva trassiga. Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu. Alternatiiv 2: Planeeringuala läbib 0,4 kV õhuliini mastidel olemasoleva Enefti AS sidevõrk, millelt on tehtud Linnumäe tn 4 liitumine. Uute kruntide liitumiseks tuleb projekteerida sidetrass olemasolevast Enefit AS sidetrassist uute kruntide piirini, vajadusel näha ette krundi piirile uus side liitumispunkt. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika täiendavate tehniliste tingimuste ja liitumislepinguga. Sidevõrgu planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest: https://public-docs.energia.ee/partnerile/side- planeerimise-pohimotted.pdf TELIA/ELA SA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm kaitsetoruga. Projekteeritud tehnovõrgule näha ette servituudialad. Võimalusel rajada planeeritav side- ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse. Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone- sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil [email protected]. Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS projekteerimis- ja ehitustööd. Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile [email protected]. Enefit AS väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit AS-le esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit AS ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral tuleb kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale. Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit ASle. Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS. Alternatiiv 3: Lubatud krundipõhise sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmete baasil. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Enefit AS ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamine nii Enefit AS kui Telia Eesti AS sidevõrgus võib toimuda vaid Enefit AS ja/või Telia Eesti AS, järelevalve töötaja juuresolekul. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sidevõrguga liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. 1.7.8 Soojavarustus Planeeritud kruntide hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Maakütte puhul on lubatud ainult puuraugu(-de) baasil lahendus, kuna maakütte kollektortoru lahendusele ei ole kruntidel piisavalt ruumi. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektriõhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või - toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on:

- alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; - 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; - 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on:

- torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 kuni siseläbimõõduni, mis jääb alla 1000 mm, ning mis on paigaldatud sügavamale

kui 2 m, - 3 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m või

allmaakaeveõõnesse, - 5 m. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeringualal nähakse ette tehnovõrkude servituudialad vastavalt tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. 1.8 KESKKONNATINGIMUSED Planeeritav alale ega selle lähialadele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte. Seega kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele, elupaigatüüpidele jt. looduskaitselistele objektidele on ebatõenäoline. Planeeringualale ei jää kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti ega Natura elupaigatüüpide esinemisalasid. Seega ei ole oodata olulist mõju kaitsealustele liikidele ega olulistele elupaigatüüpidele. Hiiu maakonna teemaplaneering 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kärdla linn” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Nii Kärdla linna piirides asuvatel puhkealadel kui lähipuhkealadel on asustuse laienemine vastunäidustatud. Surveline põhjavesi on väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel tingimata arvestama. Kärdla linna üldplaneeringus on määratletud miljööväärtuslikud alad ja täpsustatud ehitustingimusi nende alade piires. Kärdla linnale tuleb koostada haljastusplaan üldplaneeringu osana või eraldi. Haljastusplaanis tuleb ette

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

näha linna haljas- ja puhkealade kujundus- ja hoolduspõhimõtted järgnevaks 5-10 aastaks. Tänavahaljastuse osas (sh. erakruntidel kasvavad tänavaäärsed puud) tuleb paika panna selle kaitse, hoolduse ja uuendamise põhimõtted.

- Hooldussoovitused: Vanadele väärtuslikele puithoonetele oleks soovitav koostada renoveerimis- ja restaureerimisjuhised, mida oleks võimalik majaomanikele tasuta levitada. Igati tuleks toetada vanemate väärtuslike puithoonete säästlikku renoveerimist.

Planeeringuala paikneb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega esineb antud piirkonnas kõrgendatud reostustundlikkus. Planeeringus on ette nähtud planeeringuala reovete juhtimine ühisveevärgi reoveekanalisatsiooni. Samuti tuleb koguda sademeveed ja suunata need võimalusel sademevee kogumissüsteemi. Tingimuste järgimisel ei ole oodata olulist mõju veekeskkonnale, sh. põhjaveele ega pinnasele. Tegevusega võib kaasneda valguse emissioon. Selle iseloom sõltub suuresti järgmistes etappides kavandatavatest valgustuslahendustest. Soovitav on vältida ülespoole suunatud valgusteid ning valgusteid mis võiksid mõjuda häirivalt naabruses asuvatele üksikelamualadele. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist üksikelamute ning korterelamute läheduses, ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Tänavaliiklusest tuleva müra summutamiseks tuleb hoone(-te) piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta 01. jaanuaril 2019. a. jõustunud „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Planeeringuala asub osaliselt kalda ehituskeeluvööndis, mille regulatsioon on toodud Looduskaitseseaduse 6. peatükis „Rand ja kallas“. Kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks piirkonnas on Looduskaitseseaduse § 38 lõige 1 punkt 5 kohane 50 m laiune vöönd. Linnumäe tn 4 maaüksusel asuvad olemasolev üksikelamu ja abihoone, Nuutri jõe poolses osas ranna ehituskeeluvööndis asuvad endiste abihoonete vundamentide jäänused. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste püstitamine. Ranna ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada vaid detailplaneeringu alusel selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotledes ja juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik on. Looduskaitseseaduse § 38 lõige kohaselt ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele, olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist ja piirdeaedadele. Kärdla linna üldplaneeringu järgselt planeeringualal kalda ehituskeeluvööndi piiri vähendatud ei ole. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritakse Linnumäe tn 4 maaüksuse kruntimist ja endiste abihoonete vundamentide jäänuste vahele uue üksikelamu ja abihoone (kokku kuni 2 hoonet) rajamist ranna ehituskeeluvööndisse ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala kogu ulatuses kalda piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkt 2 kohaselt on kalda piiranguvööndi laius Nuutri jõel 100 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud sh. reoveesette laotamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on Nuutri jõel 10 kümme meetrit. Detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada Veeseaduse § 119 sätestatuga, mille kohaselt on veekaitsevööndis muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas Veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning Looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kaldakaitse eesmärkidega (ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine). Veekaitsevööndis on keelatud ka pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Säilitatava looduskoosluse hoidmine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Igale krundile on kavandatud prügikonteinerid, mis tuleb paigutada jäätmeveo teenusepakkuja transpordile juurdepääsetavasse asukohta, soovitavalt juurdepääsutee juurde. Liigiti kogutud jäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.9 ÜLEUJUTUSTE JA KÕRGVEE OHTUDEGA ARVESTAMISE PÕHIMÕTTED Planeeringuala asub Nuutri jõe üleujutusala riskipiirkonna maa-ala läheduses, mis asub ca 8 m kaugusel lääne suunal. Maa ameti üleujutusalade kaardirakenduse andmetel on planeeringualal kord 10 aasta jooksul tõenäoline üleujutuse esinemine, üleujutuse absoluutkõrgus 4,07 m. Projektlahenduste ja leevendusmeetmete väljatöötamisel on oluline arvestada ka üleujutusala esinemistõenäosusega kord 50 aasta jooksul, mille puhul üleujutuse absoluutne kõrgus on 4,20 m, jäädes ikkagi planeeringualast ca 5 m kaugusele. Üleujutusala esinemistõenäosusega kord 100 aasta jooksul, mille puhul üleujutuse absoluutne kõrgus on 4,25 m, jäädes ikkagi planeeringualast ca 3,7 m kaugusele. Kergliiklustee maa-alale juurdepääsutee rajatakse üleujutusala riskipiirkonnast ca 28 m kaugusele, maapinna absoluutne kõrgusele 5,8 m. Detailplaneeringuga antakse soovituslikud üleujutuse leevendusmeetmed planeeringuala läheduses oleva krgliiklustee osas:

- teekatendi absoluutne kõrgus kavandada kõrgusele minimaalselt +4,2; - liigvee ära juhtimiseks kavandada tee alla läbijooksu truubid; - kergliiklustee välisvalgustuse projekteerimisel ja rajamisel peavad elektriühendused olema kõrgemal kui absoluutne

kõrgus 3,2 m. Planeeringus kui sellele järgnevas projekteerimise staadiumis peab vajadusel arvestama koostatavas Hiiumaa valla üldplaneeringus tingimustega: „Üleujutusohust tulenevate kitsenduste seadmine.“ Tuginedes Keskkonnaagentuuri 2023 aastal koostatud tööle „Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine“ määratakse täiendavad tingimused alade osas, kus esineb üleujutusrisk 1% (1 kord 100 aasta jooksul) ja üle selle ehk sagedamini. Üleujutusriskist tulenevate ehituspiirangutega ala on kantud üldplaneeringu põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi riiklik regulatsioon ei ole otseses seoses üleujutusohu määratlusega, mistõttu on vajalik täiendavate üleujutusriskist tulenevate tingimuste seadmine üldplaneeringus, et minimeerida võimalikku ohtu elule ja varale. Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga alal on sisekliima tagamisega hoonete rajamine üldjuhul keelatud. KOV võib kaaluda üleujutusohuga alal erandite tegemist, kui on täidetud järgnevad tingimused:

• ehitusprojektis tagatakse, et uute avalike ning elukondlike hoonete (sh. suvilad) põrandapinna absoluutkõrgus oleks toodud piirkondlikust 4,25 m kõrgusväärtusest suurem, välja arvatud sisekliima tagamiseta ja ilma eluruumita abihooned nagu kuurid ja garaažid;

• tagatakse, et uute elukondlike majapidamiste juurdepääsutee tasapind ei oleks madalamal, kui joonis 15 toodud piirkondlikud väärtused miinus 0,3 m (eesmärk on, et üksikud majapidamised ei oleks ekstreemsete ilmaolude korral muust maailmast ära lõigatud);

• sisekliima tagamisega hoone olulised tehnosüsteemid, mis jäävad allapoole 4,25 m absoluutkõrgusi peavad olema üleujutuskindlad (nt. elektripaigaldised, reoveesüsteemid, küttesüsteemide osad);

• avalikud tehnovõrgud, mis jäävad allapoole 4,25 m absoluutkõrgusi peavad olema üleujutuskindlad; • sadamaid teenindavate hoonete konstruktsioonide ja tehnosüsteemide kavandamisel tuleb arvestada üleujutusriskiga.

Kui eelpool esitatud tingimuste järgimine ei ole võimalik, siis tuleb valida lahendused, kus üleujutuse ja ka tormituulte esinemise korral oleks kahjud võimalikult väikesed;

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

• riskipiirkonnas paiknevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel tuleb arvestada võimaliku veetaseme tõusuga ning eelpool toodud tingimustega.

Planeeringuala jääb Nuutri jõe üleujutusala riskipiirkonna maa-alast väljapoole ja selle pärast ei ole vajadust leevendusmeetmete rakendamiseks, aga kergliiklustee osas peab vajadusel arvestama koostatavas Hiiumaa valla üldplaneeringu tingimustega. 1.10 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED Muinsuskaitseseaduse § 61 lõige 3 sätestab, et detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Planeeringuala jääb riikliku kaitse all olevate ehitismälestise Kärdla karjamõisa moonakatemaja (reg-nr 23575) kaitsevööndisse. Vastavalt Kultuuriministri 24. aprilli 2019 määruse nr 15 ,,Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ (RT I, 29.04.2019, 1) § 2 lõike 3 alusel ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks nimetatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega mõjuta kultuurimälestiste Kärdla karjamõisa moonakatemaja (reg-nr 23575) säilimist ega vaadeldavust. Hoonestusalade planeerimisel järgida olemas olevat väljakujunenud hoonestusmustrit, hoonete omavahelisest paigutust, proportsioone ning tagada Kärdla karjamõisa moonakatemaja vaadeldavus Linnumäe teelt. Mälestiste asukohad ja kaitsevööndi piir on nähtavad Maa-ameti põhikaardi kaardirakenduses. Muinsuskaitseseaduse § 58 lõige 1 kohaselt kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Muinsuskaitseseaduse § 58 lõige 2 sätestab, kui ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks või rajamiseks ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine kaitsevööndis ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, teavitab ehitamisest huvitatud isik Muinsuskaitseametiga ehitamisest ette Muinsuskaitseseaduse § 59 sätestatud korras. 1.11 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.12 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. kohaliku omavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.12.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist:

Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuste liitmine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.

2. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks.

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

3. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, vajadusel täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine,

projektide kooskõlastamine. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tänava maa-alal ja kaitsevööndis, tuleb esitada omavalitsusele nõusoleku saamiseks. Mahasõitude rajamiseks tuleb taotleda nõuded omavalitsuselt. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud isiku(-te) finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja sideteenusepakkuja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid sideteenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisveevärgi puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel. Tuletõrje veevõtuhüdrandi rajamine on tingimuslik enne hoone kasutusloa/-teatise taotlemist.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine.

Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.  Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.  Tehnovõrkude üleandmine võrguvaldajatele.

4. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste

väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.  Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,

töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.  Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete

püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.  Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).

Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.  Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

KAUPLUS

VALLAVALITSUS

STAADION

GTEE

KAUPLUS EHITUSMATERJALIDE

KESKUS SPORDI-

PLANEERITAV MAA-ALA

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV ALAJAAM

M 1 : 1 000 000

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 kaarte nr. 62324 ja 62422 . 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastikul.

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

10 0

m

100 m

10 0 m

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

HIIUMAA VALLAVALITSUS

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA PIIR

10 0 m

25.08.2025. a.

TÖÖ NR. 24 - 29

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

HAUSMA-LINNUMÄE PUHKEALA DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 08 - 95

Hausma ja Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

Kärdla karjamõisa moonakatemaja Ehitismälestis, registri nr. 23575

RAFIK ASADOV ELAMUKRUNDI KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 05 - 38

Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglikud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

10 KV MAAKAABELLIIN 0,4 KV MAAKAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI MASTIL

SIDE MAAKAABELLIIN

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

HOONE

ÜHISVEEVÄRGI VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONIKAEV JA -TORU

JÕGI

MUSTKATTEGA LINNATÄNAV

VALL, NÕLV

MURU

LEHTPUU

PUITAED

ROHUMAA

VEETORUSTIKU MAAKRAAN

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

ELEKTRIKILP

HEKK

VILJAPUU

PÕÕSAS

KRUUSAKATTEGA TEE

SIDE KANALISATSIOON

KATUSEALUNE

KIVISILLUTISEGA LIIKUS ALA

SIDE ÕHULIIN

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU JÄRGNE HOONESTUSALA

PINNASTEE

MUU OKASPUU

OKASPUU (KUUSK)

PÕÕSASTIK, VÕSA

HARVIK

SURVEKANALISATSIOONI TORU

0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

KIVIAED

LILLEPEENAR

TEERADA

TÕNGERMAA

KÄÄBUSVALGUSTI

2

1

2

2

1

4.44

53.38

25.65

12.88

1.14

10.06

0.79

13.08

2.54

7.39

16.58

5.54

1

p3 SA

p3 SA

4.00

4.00

4.00

4.00

4.00

4.00

50.00

7.00

4.00

4.00

4.004.0 0

8. 00

8 .0 0

Kärdla karjamõisa moonakatemaja Ehitismälestis, registri nr. 23575

LK

2LK

30.00

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 - 3,5 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

0,5

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 24 - 29

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

4

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

3

OLEMASOLEV LINNA TÄNAV

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU TÄNAVA ASUKOHT

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV JÕGI

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI ASUKOHT OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONI TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

PLANEERITUD (MITMEKOHALISE) MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK OLEMASOLEV MÕÕTKILBI ASUKOHT LK

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m)

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEVA TEE VÕI PLATSI KATEND

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

Hoonestusala ca 1284 m²

3 "LINNUMÄE TN 4b"

2 tk.

100% EK 8,0 m 2 / 0

2215 m²

300 m²

2

SOOVITUSLIKULT SÄILITATAVAD ÜKSIKUD PUUD

PLANEERITUD HEKI VÕIMALIK ASUKOHT

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

Hoonestusala ca 1270 m²

3 "LINNUMÄE TN 4a"

2 tk.

100% EP 8,0 m 2 / 0

1981 m²

300 m²

3

Hoonestusala ca 1228 m²

3 "LINNUMÄE TN 4"

2 tk.

100% EP 8,0 m 2 / 0

1886 m²

300 m²

1

1 OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU ASUKOHT

2 OLEMASOLEV ABIHOONE ASUKOHT

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD PARKIMISKOHA VÕIMALIK ASUKOHTp3 SA

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

maa- pealne

maa-alune norma- tiivne

kavan- datud

Linnumäe tn 4 1 1.886 300 0 2 EP / 100 Üksikelamul 2 / 0 Üksikelamul 3 3 TP3 - Ehitismälestis nr. 23575, Kärdla karjamõisa moonakatemaja; 8,0 (15,7), 40° - 45°, - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; abihoonel abihoonel - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 6,0 (13,7). 25° - 45°. - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;

- 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Side õhuliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

abihoonel - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. - Kalda piiranguvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 100 meetrit veekogu veepiirist;

- Tänava kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m. Linnumäe tn 4 2 2.215 300 0 2 EP / 100 Üksikelamul 2 / 0 Üksikelamul 3 3 TP3 - Ehitismälestis nr. 23575 Kärdla karjamõisa moonakatemaja kaitsevöönd;

8,0 (14,4), 40° - 45°, - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; abihoonel abihoonel - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 6,0 (12,4). 25° - 45°. - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;

- 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Side õhuliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

abihoonel - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. - Planeeritud side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

- Kalda ehituskeeluvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 50 meetrit veekogu veepiirist; - Kalda ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek, 30 meetrit veekogu veepiirist ning piki krundi piiri; - Kalda piiranguvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 100 meetrit veekogu veepiirist;

Linnumäe tn 4a 3 1.981 300 0 2 EP / 100 Üksikelamul 2 / 0 Üksikelamul 3 3 TP3 - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 8,0 (15,0), 40° - 45°, - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; abihoonel abihoonel - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (13,0). 25° - 45°. - Planeeritud side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

- Kalda ehituskeeluvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 50 meetrit veekogu veepiirist; - Kalda piiranguvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 100 meetrit veekogu veepiirist;

abihoonel - Tänava kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m. viilkatus.

Kokku 6.082 900 0 6 9 9

Üksikelamul viilkatus (sh. kelpkatus),

Üksikelamul viilkatus (sh. kelpkatus),

Üksikelamul viilkatus (sh. kelpkatus),

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

Olemasoleva krundi aadress Katusekalle, tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(m²)

Parkimiskohtade arv

OLEMASOLEV HOONE VUNDAMENDI VARE ASUKOHT

(Laius on Nuutri jõel 50 m) KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Nuutri jõel 100 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

PLANEERITUD TEE MAA-ALA AVALIKKU KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS

EP ÜKSIKELAMU MAA

2

1

2

2

1

4.44

53.38

25.65

12.88

1.14

10.06

0.79

13.08

2.54

7.39

16.58

5.54

1

4.00

4.00

4.00

4.00

4.00

4.00

50.00

7.00

4.00

4.00

4.004.0 0

Kärdla karjamõisa moonakatemaja Ehitismälestis, registri nr. 23575

LK

2LK

30.00

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

4

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

3

OLEMASOLEVA TEE VÕI PLATSI KATEND

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD UUE TEE VÕI PLATSI KATENDI SERVA ASUKOHT

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI ASUKOHT OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONI TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD (MITMEKOHALISE) MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK OLEMASOLEV MÕÕTKILBI ASUKOHT LK

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m)

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

Hoonestusala ca 1284 m²

3 "LINNUMÄE TN 4b"

2 tk.

100% EK 8,0 m 2 / 0

2215 m²

300 m²

2

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

Hoonestusala ca 1270 m²

3 "LINNUMÄE TN 4a"

2 tk.

100% EP 8,0 m 2 / 0

1981 m²

300 m²

3

Hoonestusala ca 1228 m²

3 "LINNUMÄE TN 4"

2 tk.

100% EP 8,0 m 2 / 0

1886 m²

300 m²

1

1 OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU ASUKOHT

2 OLEMASOLEV ABIHOONE ASUKOHT

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

OLEMASOLEV HOONE VUNDAMENDI VARE ASUKOHT

(Laius on Nuutri jõel 50 m) KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Nuutri jõel 100 m)

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

EP ÜKSIKELAMU MAA

Kärdla karjamõisa moonakatemaja Ehitismälestis, registri nr. 23575

RAFIK ASADOV ELAMUKRUNDI KIN Kehtestatud Dagopen O

Linnumäe küla, Pühale

2

1

3

Pos nr

Krundi aadress Krundi planeeritud sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

Krundi planeeritud suurus (m²)

Moodustatakse kinnistutest(nr).

k.a. riigi / linna maa

Liidetavate- lahutatavate

osade suurused (m²)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1886 37101:005:0100 4101 Elamumaa 100% 37101:005:0100 2215

2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 2215 37101:005:0100 4101 Elamumaa 100% 37101:005:0100 1886

3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1981 20501:001:0118 1981 Maatulundusmaa 100%

Kokku: 6082

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise joonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 3. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 750 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 5

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

KRUNTIMISE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE DETAILPLANEERING KATASTER

EP üksikelamu maa E elamumaa

POS. NR.

KRUNDI AADRESS

KRUNDI SUURUS (m²)

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD SIHTOTSTARVE (Det.planeering)

SIHTOTSTARVE (kataster)

SIHTOTSTARVE OSAKAAL (%)

1 POSITSIOON 1 1886 EP E 100 POSITSIOON 2 2215 EP E 1002 POSITSIOON 3 1981 1003 EP E

KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER

1 PLANEERITUD KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖND KULTUURIMÄLESTIS

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

10 KV MAAKAABELLIIN 0,4 KV MAAKAABELLIIN

SIDE MAAKAABELLIIN

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

HOONE

ÜHISVEEVÄRGI VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONITORU

JÕGI

MUSTKATTEGA LINNATÄNAV

MURU

ROHUMAA

KRUUSAKATTEGA TEE SIDE KANALISATSIOON

KIVISILLUTISEGA LIIKUS ALA

SIDE ÕHULIIN PINNASTEE

PÕÕSASTIK, VÕSA

HARVIK

SURVEKANALISATSIOONI TORU

0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

80% B, 20% LE

23822

23568

10% B

30% B

30% B

30% B

23577

23567 23565

23575

Tiigi

R ookopli

Eh a

Hiiu

K abeli

Nuutri

Põllu Põllu

P ae

Sireli Koidu

K es

kv äl

ja k

M etsa-põik

Linnum äe

Tormi

Heltermaa mnt

Üm arm

äe Käina m

nt

Liiva

Lodju

Väike -L

iiv a

Väike-Liiva

K ab

el i

Tau allikas

19

18

17

22

25

21

21

8

9

6

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonist M 1:5000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastik ul.

PLANEERITUD MAA-ALA PIIR

TINGMÄRGID

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

HELIKOPTERITE MAANDUMISVÄLJAK JA

TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE LINNA TÄNAV JA KÕRVALTEE

80 12111

PLANEERITUD TÄNAV

3

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU ALA PIIR

TÕUSU- JA MAANDUMISKORIDOR

REOVETE PUHASTUSJAAMA KAITSETSOONI ULATUS

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI ULATUS (50 m)

3. KATEGOORIA RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖNDI ULATUS (200 m teeservast)

NAVIGATSIOONIMÄRKIDE LIINIKORIDOR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI ULATUS (Läänemere rannal 200 m, Nuutri jõe kaldal 100 m ja

PERSPEKTIIVNE TERVISERADA

KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Nuutri jõe kaldal 50 m ning Kärdla ojal 25 m)

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Läänemere rannal tiheasustusalas laius 50 m)

VAREM VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON

PERE- JA RIDAELAMU MAAE

(number täpsustab korruste arvu) KORTERELAMU MAAEK

TEHNOEHITISE MAAOT

ÜLDKASUTATAVA HOONE MAAAA

PUHKE- JA VIRGESTUSMAAPP

HALJASALA JA PARKMETSA MAAHM

KAITSEHALJASTUSE MAAHK

LOODUSLIK HALJASMAAHL

RANNA- JA LINNAPARK

JA BÜROOHOONE MAA KAUBANDUS-, TEENINDUS- B

VEE-ALAV

TEEMAALT

TEENINDAVA EHITISE MAA LIIKLUST KORRALDAVA JA LE

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

ELAMUMAA JA ÄRIMAA

TOOTMIS- JA ÄRIMAA

Liivaoja kaldal 50 m tavaveepiirist)

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 6

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

3. KOOSKÕLASTUSED

32

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 03.09.2025 15:18

Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 9-6.1/2072 Kooskõlastuse taotlus Kärdla linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksuste

detailplaneeringule

Manused: Kooskõlastuse taotlus Kärdla linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksus.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja " Kooskõlastuse taotlus Kärdla

linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneeringule" (manuses).

Lugupidamisega

Heli Üksik

Hiiumaa Vallavalitsus

sekretär

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] Meie: 03.09.2025 nr 9-6.1/2072

Kooskõlastuse taotlus Kärdla linna Linnumäe

tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavolikogu 21.09.2023 otsusega nr 149 algatati Kärdla linnas paikneva Linnumäe tn

4 (katastritunnus 37101:005:0100) ja 4a (katastritunnus 20501:001:0118) maaüksuste

detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksustel kalda

ehituskeeluvööndi ulatust ca 30 m kaugusele Nuutri jõe veepiirist, jagada Linnumäe tn 4

maaüksus kaheks elamumaa krundiks ning määrata uuele tekkivale krundile ja Linnumäe 4a

maaüksusele ehitusõigus, määrata hoonestusala ning arhitektuursed tingimused hoonetele,

tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud

servituutide alad. Koostav planeering on üldplaneeringu muutev, sest tehakse ettepanekut

vähendada kalda ehituskeeluvööndi.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 24-29 ” Kärdla linna Linnumäe tn

4 ja 4a maaüksuste detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige

2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Kärdla linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 [email protected] SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 24 - 29

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn 92413 Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiu maakond 21. september 2023. a. nr. 149

Huvitatud isik: Meelis Tamme Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Linnumäe tn 4 maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, august 2025. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 3 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 3 1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................................... 6 1.4 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek .......................................................................................... 6 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 9 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 11 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 15 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 19 1.9 Üleujutuste ja kõrgvee ohtudega arvestamise põhimõtted ............................................................................. 21 1.10 Muinsuskaitse eritingimused ............................................................................................................................ 22 1.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 22 1.12 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 22

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 25 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 26 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 27 2.4 Tehnovõrkude joonis .......................................................... M 1 : 500 ............................................................. 28 2.5 Kruntimise joonis ................................................................ M 1 : 750 ........................................................... 29 2.6 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 5 000 ......................................................... 30

3. KOOSKÕLASTUSED

3.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 32 3.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 33

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. september 2023. a. nr. 149 „Kärdla linnas Linnume 4 ja 4a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning Lisa 1 „Lähteseisukohad Kärdla linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneeringule.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Meelis Tamme. 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.08.2014. a., osaliselt 01.01.2015. a. ja

01.08.2017. a.). 5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10.05.2004. a.). 6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.10.2019. a.). 8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (Riigikogu seadus, 23.02.2023. a. otsus nr. 263. a.). 09. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 10. Kärdla linna üldplaneering (kehtestatud 21. juuni 2012.a. määrusega nr. 35). 11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. september 2023. a. nr. 149 „Kärdla linnas Linnume 4 ja 4a kinnistute

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kärdla linnas Linnumäe 4 ja 4a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Lähteseisukohad Kärdla linna Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksuste detailplaneeringule.“

12. Transpordiameti e-kiri 13. juuli 2023. a. nr. 7.2-3/23/15564-1. „Kiri.“ 13. Muinsuskaitseameti kiri 18. juuli 2023. a. nr. 5.1-17.5/1323-1 „Muinsuskaitseameti seisukoht detailplaneeringu

algatamise kohta.“ 14. Keskkonnaameti kiri 31. juuli 2023. a. nr. 6 2/23/14679 2 „Seisukoht Linnumäe 4 ja 4a kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 15. Telia Eesti AS 23. oktoober 2023. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38343070.“

Lisa 1 „Asendiplaan Linnumäe 4 4a.“ 16. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 31. oktoober 2023. a. nr 14-3/2783-1 „Arvamus Linnumäe tn 4 ja

Linnumäe tn 4a kinnistute detailplaneeringu algatamise otsuse kohta.“ 17. Elektrilevi OÜ 03. november 2023. a. „Tehnilised tingimused 461141.“

Lisa 1 „Skeem.“ 18. Kärdla Veevärk AS 15. detsember 2023. a. nr. 2308 „Tehnilised tingimused.“

Lisa 1 „TT skeem.“ 19. Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring"

asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 20. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+ ja Kärdla linna üldplaneering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused). Hiiumaal on maakonnakeskuseks Kärdla linn, mis on ühtlasi saare tõmbekeskus ja linnalise asustusega ala. Hoonestuse kavandamise põhimõtted ja kasutustingimused:

• Hoonestuse kavandamisel linnas eelistada olemasolevate hoonestusalade tihendamist, seejuures säilitades neile iseloomulik struktuur, ning osaliselt väljaehitatud piirkondade terviklikku väljaarendamist.

• Sotsiaalobjektide (lasteaed, kool, laste mänguväljak, hooldekodu jms) asukoha valikul arvestada, et need oleksid eemal müra- ja õhusaaste allikatest. Objektide kavandamisel arvestada universaaldisaini põhimõtetega.

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

• Kaaluda võimalusi tehnilise taristu (vesi, kanalisatsioon, teed) ühendamiseks ühisesse süsteemi. • Hoonestuse kavandamisel hajaasustuses analüüsida, kas ala on kaetud ühistranspordivõrgustikuga või kas on võimalik

ning majanduslikult otstarbekas ala ühistranspordiga ühendamine. • Analüüsida, kust hakatakse tarbima teenuseid, sh. lastehoiu ja koolivõrgu kättesaadavust.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala Kärdla väärtuslikule maastikule. Väärtuslike maastike kaitse tagatakse neile seatud kasutustingimuste täitmisega, mida on oluline arvestada nii üldplaneeringute koostamisel kui ka erinevate arendus- ja majandustegevuste kavandamisel. Väärtuslike maastike säilimine sõltub paljudest, eeskätt majanduslikest teguritest, millest olulisemad on põllumajanduse tasuvus ning toetuste taotlemise tingimused. Lääne-Eesti vesikonnas oluliseks üleujutusohuga tiheasustusalal asuvaks riskipiirkonnaks on nimetatud Kärdla linn. Maandamiskava kohaselt on maakonnaplaneeringuga kavandatud perioodil, üleujutuse tõenäosus 10 aasta jooksul 10% ning ulatus ca 5 ha. Üleujutusohuga seotud riskipiirkondadesse jäävate elanike arv on sellisel juhul 18 inimest. Kärdla linnas on üleujutuseohu põhjusteks:

1) pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu üleajavad väiksemad jõed, ojad ja järved; 2) veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolav vihmavesi või lumesulamisvesi, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega

sademeveekanalisatsioonis. Üleujutusriski aladele jäävate tundlike objektidena on üleujutuste maandamisekavas välja toodud asutused/ehitised, kus üleujutus takistab operatiivteenistuste, haiglate, lasteaedade, koolide ja avalikõiguslike hoonete tööd ning üleujutuse riski vähendamiseks on vajalik kasutada erimeetmeid (näiteks õppuseid ja koostada evakueerimisplaane). Olulised on ka sadamad ja muu infrastruktuur (teed, elektriliinid), mis võivad olla üleujutuse toimumise ajal ohustatud. Seeläbi on takistatud või piiratud inimeste ja päästeteenistuse liikumine. Kärdla linna puhul planeeringu ajaperspektiivi silmas pidades sellised tundlikke objekte üleujutusealale ei jää. Samuti ei jää sellele alale kultuuriväärtusega objekte. Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Planeeringualal kehtib Kärdla Linnavolikogu 21. juuni 2012. a. otsusega nr. 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneering. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st. arvestades, milline on maakasutuse potentsiaal. Kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. Kärdla linna üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi väljakujunenud asustusstruktuuris. Ruumilises arengus nähakse integreeritult ettevõtluseks sobilikke piirkondi, elupaiku ning rohevõrgustiku osasid. Kärdla linna ruumilise arengu põhimõtted:

• säilitatakse võimalikult palju looduskeskkonda, võimalusel integreeritakse tehiskeskkond looduslikuga; • olemasolevat maakasutust võimaldatakse jätkata senises mahus; • areng kavandatakse mahus, mis ei ületa keskkonna taluvuspiire; • linnaruumi terviklikkuse säilitamiseks kehtestatakse ehitiste mahtude, paiknemise ja funktsioonide määramise üldised

põhimõtted; • miljööväärtusliku hoonestusala säilimise tagamiseks seatakse täiendavaid üldisi tingimusi ja piiranguid; • arendatakse ja laiendatakse avaliku kasutusega ehitisi ja alasid; • olulisel kohal majanduselu elavdamisel on ettevõtluskeskkonna mitmekesistamine ja turismimajanduse arendamine

(sh Kärdla sadama taastamine); • stabiilse arengu eelduseks on taristu järjepidev kaasajastamine.

Üldplaneering ei ole aluseks planeeritava maa-ala ega maaüksuste ehitustegevusele - ehitustegevuse aluseks on detailplaneering, mis koostatakse üldplaneeringu ala väiksema osa kohta. Läbi detailplaneeringus ette nähtud tegevuste viiakse ellu üldplaneeringu eesmärgid. Juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab kindlaks edaspidise maakasutuse põhisuunad. Juhtfunktsiooniga määratud alal on kogu tegevus allutatud juhtfunktsioonist tulenevale eesmärgile. Üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioone on arendustegevusel kohustuslik arvesse võtta. Üldplaneering ei muuda oluliselt Kärdla linna ruumilise arengu eesmärke ega välja kujunenud asustuse ja taristu rajamise põhisuundi. Kärdla linna üldplaneering määrab elamumaa juhtfunktsiooni kahe alafunktsioonina:

• EV - väikeelamumaa; • EK - korterelamumaa.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Väikeelamumaa on määratud juhtudel kui maa-alal paikneb või sinna on kavandatud ühepereelamu, paariselamu või ridaelamu ja seda teenindavad abihooned. Hoone täpne tüüp määratakse detailplaneeringuga. Elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise põhieesmärgid:

• selgelt piiritletavate elamualade eraldamine muu juhtfunktsiooniga maa-aladest; • rahuliku ja turvalise elukeskkonna säilitamine ja arendamine; • elukeskkonna kvaliteedi parandamine elukoha lähedal paiknevate rekreatsioonialade kavandamisega; • elamupiirkondade ja linnalähedaste puhkemaastike vahelise kergliiklusteedevõrgustiku arendamine; • miljööväärtuslike alade säilitamine ja korrastamine.

Ehitamis- ja kasutamistingimuste all mõeldakse erinevate juhtfunktsioonidega alade üldiste arengusuundade ning kasutamist võimaldavate tingimuste määramist avalikust huvist, kehtivatest dokumentidest ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest lähtuvalt. Üldised nõuded projekteerimisele ja ehitamisele:

• Kärdla linn on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja Planeerimisseaduses ette nähtud juhtudel peab täpsemad ehitiste projekteerimis- ja ehitustingimused määrama detailplaneeringuga;

• juhtudel kui detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik, väljastab kohalik omavalitsus konkreetse ehitise projekteerimiseks projekteerimistingimused;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi – see peab olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni ning ei tohi luua ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale;

• ehitiste püstitamisel tuleb järgida koostatud ehitusprojekti ning kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitustegevust lubavas dokumendis sätestatut;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus läheduses asuvate ehitiste remondiks ja hoolduseks, samuti tulekahjude, avariide ja õnnetuste likvideerimiseks;

• ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema krundi piires, millel see asub, välja arvatud juhul kui naaberkrundile on kehtestatud selleks ette nähtud servituudid.

Üldplaneering määrab tingimused, millega peab arvestama detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel ning ehitusprojektide koostamisel:

• uutele maaüksustele, millel hooneid ei paikne, ei tohi püstitada rohkem kui 3 hoonet; • olemasoleva hoonestusega krundil võib hooneid projekteerida ja püstitada kokku enam kui 3 juhul kui vähemalt

pooltel piirnevatest kruntidest on olemasolevaid hooneid enam kui 3; • uue hoone maksimaalne kõrgus kuni 12 m maapinnast. Kui kõrgemat hoonestust võimaldav detailplaneering on enne

üldplaneeringu kehtima hakkamist kehtestatud, on kõrgema hoone püstitamine vastavalt detailplaneeringule võimalik ka peale üldplaneeringu kehtima hakkamist (nt Kärdla sadamapiirkonna detailplaneering Hiiumaa turunduskeskuse rajamiseks, 2011);

• elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal on elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m²; • mitmepereelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide perede vajadusi arvesse võttes; • elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja kõrghaljastus; • piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda;

lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga; • ehitusõiguse määramisel peab arvestama väärtusliku haljastusega; • üldjuhul lahendatakse kogu parkimine maaüksuse piires, avalikult kasutatavale tänava-alale on lubatud parkimine

sotsiaalmaa ja teatud juhtudel ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alade puhul; • tootmismaa territooriumid peavad olema kinnised ning takistama kõrvaliste isikute juurdepääsu; • tootmismaadele kavandada kõrghaljastust puhvertsooni loomiseks naaberaladega; • kavandatud uute hoonete asukohas peab maapinna absoluutkõrgus olema vähemalt +1,5 m; • krundi maapinna kõrguse muutmine üle 0,2 m juhul, kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutmine, võib toimuda

naaberkinnisasjade omanike nõusolekul. Arvestades Kärdla linna hoonestusmustrit ja võttes aluseks Kärdla linna üldplaneeringu KSH aruandes toodud soovitusi, määrab üldplaneering ehituskeeluvööndi ulatuse Läänemere rannas, Nuutri jõel ja Liivaojal vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele või välja kujunenud ehitusjooneni (näiteks: olemasoleva hoonestuse või muu seaduslikult püstitatud maapealse ehitiseni). Kärdla linnaga piirnev rand ja linna läbivate vooluveekogude kaldad on pidevalt kasutuses ja regulaarselt hooldatud. Territoriaalselt ning kogukonnana väikese linna territooriumil ei ole võimalik teostada ranna- ja kaldaaladel soovimatuid

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

tegevusi, mis jääksid märkamatuks ning võiksid kahjustada ranna- ja kaldaalasid. Lähtuvalt sellest ei ole ehituskeeluvööndi vähendamisel negatiivset mõju looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise ning ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamise aspektist. Kärdla linna haldusterritooriumil on rannas ja kallastel vaba liikumine ning juurdepääsud tagatud ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei halvenda seda olukorda. Kärdla linna haldusterritooriumi hoonestusmaht on aastakümnete jooksul väljakujunenud ning suuremahulisi uusehitisi ehituskeeluvööndisse jäävale maa-alale ei ole võimalik maaalade väikesuse tõttu ehitada. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk on eelkõige lihtsustada üksikute uute ehitiste (sh olemasoleva põhihoonestuse abihooned) püstitamist linna territooriumile ja korrastada üheselt arusaadavaks ehituskeeluvööndi kulgemise piir. Kärdla linna üldplaneering määrab korduva üleujutusega ala piiriks tavalise veepiiri. Võimalikest üleujutustest tingitud riskide vähendamiseks peab iga uus hoone paiknema asukohas, kus maapinna absoluutkõrgus on vähemalt +1,5 m. Kärdla tänavad ja liikluskorraldus erinevad tavapäraste väikelinnade omast eelkõige selles osas, et linna ei sisene tupikuna üht kohaliku tähtsusega põhiteed, vaid seda läbivad riigimaanteed, mis on linnasisese liikluse põhitänavateks ja transiittrassiks Hiiumaa erinevate asukohtade vahel. Tänavate, ristmike, parklate, kergliiklusteede ja rattateede arengu täpsustamiseks koostatakse liikluskorralduse teemaplaneering. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud kehtivat üldplaneeringut arvestades; arvestatud on ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala väikeelamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alal, mis on üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud) ning muu elamuga arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega ehitiste maa-ala. Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringuga. 1.3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Kärdla linna üldplaneeringus kalda ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel Linnumäe tn 4 maaüksusele planeeritud uue krundi hoonestusala ulatuses. Tegemist on kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 2 tähenduses. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõige 7 esitatakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut kehtiva ehituskeeluvööndi osas. 1.4 RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast planeeringualal ning Kärdla linna üldplaneeringust, kus Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a maaüksused asuvad detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning maakasutuse juhtotstarve on pere- ja ridaelamu maa. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Kärdla linna üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Linnumäe tn 4 maaüksusele planeeritud Positsioon 2 krundile ühe üksikelamu ja ühe abihoone (kokku kuni 2 hoonet) rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Linnumäe tn 4 maaüksusel määratud pere- ja ridaelamu maa juhtotstarve, ala asub osaliselt kalda ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Üldplaneeringus ei ole Linnumäe tn 4 maaüksusel kalda ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kalda ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Üldplaneeringu kohaselt on Nuutri jõe kaldal ehituskeeluvöönd 50 m mere rannajoonest (tavaveepiirist). 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude kalda ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Kärdla linna üldplaneeringuga on korduva üleujutusala piir määratud ning selleks on põhikaardile kantud veekogu piir. Linnumäe tn 4 maaüksuse planeeringuala jääb osaliselt Nuutri jõe kalda ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt määratakse käesoleva detailplaneeringuga ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks (ühel krundil kokku kuni 2 hoonet), mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Nuutri jõge ega selle kallast võrreldes olemasolevaga. Tallinna Linnumäe tn 4 maaüksusele planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusala järgib ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont ning asub nende suhtes pigem sisemaa poolses küljes. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on tehtud alal, kus varasemalt on rajatud erinevad hooneid (ja võimalik, et ka rajatisi). Varasemad hooned on tänaseks on lagunenud või hävinenud ning nendest on alles aainult vundmentide varemed. Planeeringu kehtestamisega elamumaa juhtotstarbe osakaal planeeritaval alal ei muutu. Ehitustegevust kavandatakse ehituskeeluvööndis asuval olemasolevate endiste abihoonete vundmentide varemete vahelisel maa-alal. Kalda kaitseks seatud eesmärkide täitmise võimalik mõju on maandatud peale ehitustööde lõppu.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub osaliselt Nuutri jõe kalda 50 m laiuses ehituskeeluvööndis. Kõnealustel maaüksustel Looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavad alad puuduvad. Keskkonnaameti kirjas 31. juuli 2023. a. nr. 6 2/23/14679 2 on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ja tehnovõrkude ehitamine jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevat linnatänavat ja kergliiklusteed ning nendel paiknevaid tehnovõrke, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Nuutri jõe kallasrada ei ulatu planeeringualale ega sellega külgnevale kergliiklusteele. Piki kergliiklusteed on võimalik liikuda paralleelselt Nuutri jõe kallasrajaga.

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Linnumäe tn 4 maaüksusel ei ole Keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid taimeliike. Planeeringuala on umbkaudu kahekolmandiku osas kaetud hooldatud rohumaaga ning kruntidel kasvavad üksikud puud. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on planeeritud hoonestusala juures lubatud üksikute puude raie hoonete ümbruses, tehnovõrkude kaitsevööndites ning tänava kaitsevööndis. Raiutavate puude arv selgub täpsemalt uue hoone projekteerimise ja ehitamise käigus.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Hoonete ja liikluspindade aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist hoonestamata krundi pind haljastatakse endisel kujul. Samuti näeb planeeringulahendus ette täiendava madalhaljastuse rajamise. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala maapinna kõrgus jääb vahemikku +4,7 kuni +7,7 m. Planeeritav maa-ala langeb ühtlaselt Nuutri jõe suunas. Linnumäe tn 4 maaüksuse Positsioon 2 krundi hoonestusala on planeeritud 5,1 - 6,7 m kõrguse vahemikku. Üleujutusala esinemistõenäosusega kord 100 aasta jooksul, mille puhul üleujutuse absoluutne kõrgus on 4,25 m, jäädes ikkagi planeeringualast ca 3,7 m kaugusele. Planeeritud hoonestusala asukoht jääb umbes 5,1 m kõrgusele endiste hoonete vundamendi jäänuste vahele, mis asub üleujutusalast ca 22,1 m kaugusel, seega eeldatavasti üleujutuse risk puudub. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma eeldatavalt negatiivset mõju, sest hoonestusala on planeeritud kunagiste ehitiste vahelisele maa-alale. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Linnumäe tn 4 maaüksusel kõlvikuteks õuemaa 166.0 m² ja looduslik rohumaa 2047.0 m². Looduslikku rohumaad hooldatakse ja kasutatakse sarnaselt õuemaa maa-alana. Linnumäe tn 4 maaüksuse kruntimise ja hoonestuse püstitamise järgselt asendub rohumaa õuemaa kõlvikuga. Täpsem kõlvikute osakaal selgub pärast katastrimõõdistamist ja maaüksuste moodustamist. Kuna planeeritav maa-ala asub linnalises keskkonnas, kus sarnaste suurustega elamumaa krunte kasutatakse valdavalt õuemaa eesmärgil, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletavale alale on tagatud juurdepääs külgnevalt Nuutri kergliiklusteelt, millelt rajatakse juurdepääs planeeringualale. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui tee saab siiski rikutud, tuleb tee endine olukord planeeringust huvitatud isiku poolt võimalikult kiiresti taastada. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada Nuutri kergliiklustee maa-alal ja hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja nende tegevustega seotud ehituskeeluvööndi vähendamine ei too kaasa negatiivset mõju ranna kaitse eesmärkidele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalal, kuhu on määratud pere- ja ridaelamu maa juhtfunktsioon. Tegemist on Kärdla äärelinna piirkonnaga, kus hoonestuse moodustavad valdavalt üksikelamud koos abihoonetega. Kärdla linnas on hoonestus üldiselt koondunud ajalooliselt nii tänavate kui ka veekogude äärde. Linnumäe tn 4 maaüksuse olemasoleva hoonete planeeritud hoonestusalast lähim naabermaaüksuse hoone asub ca 21 m kaugusel edela suunal Linnumäe tn 6a maaüksusel (tunnus 37101:005:0023) ning nende vahele jääb avaliku kasutusega kergliikustee, endise hoone vundamendi jäänused ja hooldatud rohumaa. Sealne hoonestus jääb Nuutri jõest ca 8 m kaugusele. Sarnaselt jäävad sealt edasi asuvate Linnumäe tn 6, Linnumäe tn 8 ja Linnumäe tn 10 maaüksuste hoonestus jõest alla 10 m kaugusele. Planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusala on kujundatud ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont arvestades joonest ca 15-20 m sisemaa poole, olemasoleva hoonestatud ala kõrvale. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetel on piirkonna ajalooline hoonestus asunud samal kaugusel, kuna Positsioon 2 krundi hoonestusala on planeeritud endiste hoonete vundamentide jäänuste vahelisele alale. Planeeritud Rookopli tn 20 maaüksuse hoonestusala ja juurdepääsutee paiknevad linnatänava ja kergliiklustee kõrval, mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdla linnas asuvaid Linnumäe tn 4 (katastritunnus 37101:005:0100, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 4101.0 m², registriosaga nr. 200533) maaüksust ja Linnumäe tn 4a (katastritunnus 20501:001:0118, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1981.0 m², registriosaga nr. 13607250) maaüksust. Planeeringuala piirneb põhjas, kagust ja edelast hoonestatud elamumaa maaüksustega ning kirdest, kagust ja edelast külgneb transpordimaa maaüksustega. Maapind Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a maaüksustel on kergelt reljeefne, langedes ühtlaselt Nuutri jõe suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 6,9...7,7 m/abs planeeringuala kirdepoolsel küljel kuni 4,7...5,0 m/abs planeeringuala edelapoolsel küljel, st. kõrguste vahe ca 80 m peale on ca 2,5 m. Planeeringuala asub maakonnaplaneeringu kohasel Kärdla väärtuslikule maastikul ja ei asu rohelise võrgustiku alal. Planeeringuala asub Nuutri jõe üleujutusriskiga ala lähedal ja sellele ulatuvad osaliselt Nuutri jõe kalda ehituskeelu ning piiranguvöönd. Linnumäe tn 4 maaüksuse olemasolev hoonestus asub väljaspool kalda ehituskeeluvööndit. Linnumäe tn 4 maaüksusel asuv elamu on muinsuskaitsealune kinnismälestis nr. 23575 Kärdla karjamõisa moonakatemaja, mille kaitsevöönd ulatub Linnumäe tn 4 maaüksusele ja sellega loodest külgnevatele maaüksustele. Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Maa- ja Ruumiameti andmetel on Linnumäe tn 4 maaüksuse kõlvikuline koosseis looduslik rohumaa 2359.0 m² ja õuemaa 1742.0 m² ning Linnumäe tn 4a maaüksuse kõlvikuline koosseis haritav maa 1981.0 m².

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, märts 2025) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringualana käsitletakse Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a maaüksusi, kus Linnumäe tn 4 maaüksusel asub kaks hoonet ning mida kasutatakse vastavalt elamumaa sihtotstarbel. Linnumäe tn 4a maaüksus on hoonestamata ning seda on kasutatakse maatulundusmaa otstarbel, kas siis peenramaa tegemisel ja rohumaa hooldamisel. Kõlvikuliselt koosseisult on Linnumäe tn 4 maaüksusel looduslik rohumaa ja õuemaa ning Linnumäe tn 4a maaüksusel haritav maa. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb põhjast Linnumäe tn 2 maaüksusega (tunnus 37101:005:0020, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 5139.0 m²), kirdest ja kagust Linnumäe tänav maaüksusega (tunnus 20501:001:0484, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 3165.0 m²), edelast Nuutri kergliiklustee maaüksusega (tunnus 20501:001:0884, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 2053.0 m²) ja loodest Nuutri tn 25 maaüksusega (tunnus 20501:001:0119, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2213.0 m²).

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringuala Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a maaüksustele on juurdepääs külgnevatelt Linnumäe tänavalt ja Nuutri kergliiklusteelt piki olemasolevat juurdepääsuteed. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub Heltermaa maanteel ca 630 m kaugusel riigimaantee servas. 1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal kulgevad ühisveevärgi veetorustik, ühisveevärgi kanalisatsioonitorustik, 0,4 kV õhuliin, 0,4 kV maakaabelliin, side õhukaabel ja side maakaabelliin. 1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kärdla linn väärtuslik maastik; - Kärdla linna üldplaneering; - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru; - Elektri 0,4 kV õhuliin ja selle kaitsevöönd; - Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ja selle kaitsevöönd; - Elektri 0,4 kV maakaabelliin ja selle kaitsevöönd; - Side õhukaabel ja selle kaitsevöönd; - Side maakaabelliin ja selle kaitsevöönd; - Nuutri jõe kalda piiranguvöönd; - Nuutri jõe kalda ehituskeeluvöönd; - Linnumäe tänava kaitsevöönd.

1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 5. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 6. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. 7. Rookopli tn 22b maaüksusele seada juurdepääsuservituudid Rookopli tn 22 ja Rookopli tn 22c maaüksuste kasuks. 8. Maaüksusega külgneval Nuutri jõe kaldal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad

Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja maaüksuste sihtotstarvetest. 9. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringuala külgneb kagust 16. august 2005. a. kehtestatud „Rafik Asadovi elamukrundi kinnistu detailplaneering“, mille eesmärk oli maaüksusele ehitusõiguse määramine. Tänaseks on planeering ellu viidud. Planeeringuala külgneb idast 31. august 2010. a. kehtestatud „Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneering“, mille eesmärk oli Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine, muutes planeeritud pere- ja ridaelamumaad osaliselt üldmaaks ja osaliselt uute krundipiiride määramine, ehitusõiguse ja hoonestus- ja ehituskeelualade määramine, servituutide ja piirangute paika panemine jnemaaüksusele ehitusõiguse määramine. Tänaseks on planeeringualal teostatud maaüksuse kruntimine ning rajatud teed ja tehnovõrgud. 1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Linnumäe tn 4 ja 4a maaüksustel kalda ehituskeeluvööndi ulatust ca 30 m kaugusele Nuutri jõe veepiirist, jagada Linnumäe tn 4 maaüksus kaheks elamumaa krundiks ning määrata uuele tekkivale krundile ja Linnumäe 4a maaüksusele ehitusõigus, määrata hoonestusala ning arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Koostav planeering on üldplaneeringu muutev, sest tehakse ettepanekut vähendada kalda ehituskeeluvööndi.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine keskkonda - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Vastavalt määratud ehitusõigusele on Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntide hoonestusaladel lubatud kavandada üks üksikelamu ja üks abihoone, maksimaalselt 300 m² ehitisealuse pinnaga ja maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 8,0 m. 1.6.1 Krundijaotus Planeeringualal jagatakse Linnumäe tn 4 maaüksus kaheks elamumaa krundiks ning koos Linnumäe 4a maaüksusega moodustatakse kokku kolm elamumaa krunti. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m²)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Positsioon 1 1886 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

2.

Positsioon 2 2215 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

3.

Positsioon 3 1981 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 6082 m2 2. Suurim ehitisealune pind - 900 m2

3. Planeeritud maaüksusi - 2 4. Planeeritud krunte - 3

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m². Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul.

- 6,0 m abihoonel. Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 40⁰ - 45⁰ üksikelamul (abipinnal lubatud 40° - 45°). 20⁰ - 45⁰ abihoonel (abipinnal lubatud 20° - 45°).

materjalid - Üksikelamul katusekivi. Abihoonel katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - Üksikelamul - viilkatus, (pool-)kelpkatus. Abihoonel - viilkatus, (pool-)kelpkatus.

Välisseinad - Puit, kivi, osaliselt klaas, krohv. Nähtav sokliosa - Kivi, betoon, krohv.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.6.2.2 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m². Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul.

- 6,0 m abihoonel. Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 20° - 45° üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°). 20⁰ - 45⁰ abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°).

materjalid - Katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - Üksikelamul - viilkatus, (pool-)kelpkatus, (abipinnal lamekatus, pultkatus). Abihoonel- viilkatus, (pool-)kelpkatus, (abipinnal lamekatus, pultkatus).

Välisseinad - Puit, kivi, osaliselt klaas, krohv. Nähtav sokliosa - Kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat.

1.6.2.3 Planeeritud Positsioon 3 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m². Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul.

- 6,0 m abihoonel. Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 20° - 45° üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°). 20⁰ - 45⁰ abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°).

materjalid - Katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - Üksikelamul - viilkatus, (pool-)kelpkatus, (abipinnal lamekatus, pultkatus). Abihoonel- viilkatus, (pool-)kelpkatus, (abipinnal lamekatus, pultkatus).

Välisseinad - Puit, kivi, osaliselt klaas, krohv. Nähtav sokliosa - Kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat.

1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Kõigile üksikelamu maa kruntidele on seatud ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni ühe abihoone rajamiseks. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, väljapoole kalda ehituskeeluvööndit, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Uute hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Hoonestuse projekteerimisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda; Igale krundile rajatakse hooned vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Kruntidele märgitud hoonestusalad on määratud lähtuvalt iga krundi asukohast planeeritaval alal ja selle looduslikest tingimustest. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Kohustuslikku ehitusjoont planeeringulahendus ette ei näe. Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Erinevus hoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Üksikelamute ja nende abihoonete välisviimistluseks on eelistatud puit (värvitud või muud moodi töödeldud voodrilaud), osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Käesolev planeeringuala ei asu radooniohtlikul alal, vaid normaalse radioonisisaldusega alal. Radooniohtlikud alad Eestis on ära määratud EVS Standardis 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Madala ja normaalse radoonisisalsusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed, kuid kõrge või ülikõrge puhul on nõutavad. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii 20-60 m² ehitisteatise kui üle 60 m² ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Alla 20 m² väikehooned on lubatud rajada ainult elamumaa kruntidel ning nende rajamisel ei ole selle hoone arv ja ehitisealune pind arvestatud planeeringuga määratud ehitusõiguse hulka. Alla 20 m² väikehooneid on lubatud raja kuni 2 tükki ühe elamumaa krundi kohta ja see peab paiknema hoonestusala sees. 1.6.4 Piirded Kavandatud ehitusõigusega krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga. Koostava Hiiumaa üldplaneeringu järgselt on hoonestatud maaüksuse tänavapoolsel küljel piirde suurim lubatud kõrgus 1,4 m tee tasapinnast. Piire peab olema avaustega ja osaliselt läbipaistev. Välja arvatud juhul, kui see on ohutuse tagamiseks või muudel tehnoloogilistel põhjustel vajalik. Piirdeaia eelistatud tüüp tiheasutusega alal on vertikaalne puitlippaed. Võrkpiire krundi tänavapoolsele küljele ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui asub piirdehekist krundi pool ega ole hekist kõrgem. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb kirdest ja kagust Linnumäe tänavaga ning edelast Nuutri kergliiklusteega, mis on ühtlasi ka juurdepääsutee sellega piirnevatele maaüksustele. Planeeringuala paikneb osaliselt tänava kaitsevööndis. Tänava kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Tänava kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda omavalitsuse nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõigele 3. Hoonestusalad ja neile planeeritud hooned on planeeritud väljapoole tänava kaitsevööndit (sh. on arvestatud, et tänava rekonstrueerimisel võib kaitsevööndi piir muutuda). Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Positsioon 1 krundile säilib mahasõit ja juurdepääsutee Linnumäe tänavalt. Planeeringulahendus näeb ette Positsioon 2 krundile uue mahasõidu rajamist Nuutri kergliiklusteel asuvat olemasolevalt juurdepääsutänavalt. Positsioon 3 krundile uue mahasõidu rajamiseks on planeeritud Nuutri kergliiklusteele olemasoleva juurdepääsutänava ca 19 m pikkuse uue lõigu rajamine. Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõige 2 alusel sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse planeerimisseaduse § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Uue juurdepääsutänava lõigu finantseerimise ja rajamise tingimused lepivad kohalik omavalitsus ja planeeringust huvitatud isik täiendavalt kokku. Sõiduautode parkimine on lubatud iga krundi hoonestusalal või selle läheduses. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Joonistel on näidatud planeeringualal ja selle lähialal paiknevad olemasolevad, varem projekteeritud ja planeeritud tehnovõrgud ning muu taristu. Tänava alune maa on tänava rajatise teenindamiseks. Kui projekteerimisel peaks selguma täiendav vajadus tänavaga ristuva tehnovõrgu paigaldamiseks, tuleb see projekteerida ja rajada kinnisel meetodil, suundpuurimise teel. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida tänava alusele maaüksusele, sh tänava koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb linnatänavaga, peab planeeringust huvitatud isik arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu koostamisest huvitatud isik

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tänava kaitsevööndis, tuleb esitada omavalitsusele nõusoleku saamiseks. Tänavaga liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lõige 3) tuleb taotleda nõuded projektile omavalitsuselt. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või projektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt tuleb kruntide haljastuse kujundamisel lähtuda piironnale määratud piirväärtustest: haljastuse minimaalne protsent (puhke- ja haljasala pind jagatud krundi pindalaga) väikeelamu maa-alal on 30%. Kruntidele rajatav haljastus lahendatakse detailplaneeringule järgnevas ehitusprojekti staadiumis, kui on selgunud krundi juurdepääsu ja hoonete täpsed asukohad. Puudele tuleb tagada tingimused vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele. Uushaljastuse rajamisel ja istutatavate puude edaspidisel hooldusel tuleb järgida Eesti standardite EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded” ning osa 4 „Puuhooldustööd” nõudeid, juhiseid ja soovitusi. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17. mai 2002. a. määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneeringu aluseks on olemasolevad planeeritava maa-ala kõrgusmärgid. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevete ärajuhtimine hoonetest ja naaberkruntidelt eemale. Tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkinnistutele. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus koos kõrgusmärkide määramisega antakse hoonete, teede ja platside ehitusprojektide käigus, kui on teada uute hoonete täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning kruntidele projekteeritud trasside täpsed paiknemised ja kõrgused/sügavused. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkla ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga.

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Planeeritud üksikelamud ja nende abihooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel ja sellega võrdsustatud hoonel I kasutusviis. I kasutusviisiga ehitiste puhul kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.6.9 Maa-ala ja teede avalikku kasutusse vajaduse määramine Planeeringualaga külgneva Linnumäe tänava maaüksusel on avaliku kasutusega linnatänav. Edelast külgneval Nuutri kergliiklustee maaüksusel on avaliku kasutusega Nuutri jõge ületava silla ja Pae tänava korterelamute vahelisel kergliiklusteel. Nuutri jõge ületava silla ja Linnumäe tänava vahelisele kergliikusteele (jalgrada) ja juurdepääsutänava osale on planeeritud avalikku kasutusse määramise vajadus. Planeeringuala kruntidele avalikku kasutusse määramise vajadust ei ole planeeritud. 1.6.10 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Kuna kruntidele juurdepääsud on planeeritud avaliku kasutusega linna tänavamaalt, puudub vajadus juurdepääsuservituudi määramiseks seda kasutavate planeeritud kruntide kasuks. 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Planeeringuala kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavalt Kärdla Veevärk AS „Tehnilised tingimused nr 2308“ alusel. Planeeringualal paikneb Linnumäe tn 4 hoone olemasolev veetorustik. Tehniliste tingimuste joonisel on näidatud liitumispunkti asukoht, millel on maakraan Dn32. Planeeringulahendus näeb ette Nuutri kergliiklustee maaüksusel olemasolevalt ühisveevärgi veetorult uute liitumispunktide rajamise ning igale krundile veetoru rajamise. Samuti nähakse ette uue tuleõrjehüdrandi rajamine Linnumäe tänava ja Nuutri kergliiklutee ristmikule. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi tihendamisel kahjustada spindlipikendust. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eksemplar ehitusprojektist anda üle Kärdla Veevärk AS-ile. Krunt ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised ning esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja valminud projekt esitada kooskõlastamiseks Kärdla Veevärk AS-ile enne ehitustööde algust. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.);

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Linnumäe tänavat ja Nuutri kergliiklusteel asuvat juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Vajalik väliskustutusvee normvooluhulk planeeritud üksikelamutel on 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestvusega 3 tundi. Planeeringuala hoonete väline tulekustutusvesi saadakse planeeringuala lõuna külge Linnumäe tänava ja Nuutri kergliiklutee ristmikule ühisveevärgi veetorustiku baasil planeeritud tuletõrje hüdrandist, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 10 l/sek ja kestvus 3 tundi. Planeeringualal on kaetud normidekohane hüdrantide 100 m teenindusmaa. Planeeritud ja olemasoleva tuletõrje hüdrantide asukohad ning nende teeninduspiirkonnad on määratud Asukoha joonisel ja Põhijoonisel. 1.7.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavalt Kärdla Veevärk AS „Tehnilised tingimused nr 2308“ alusel. Kruntidel paikneb olemasolev kanalisatsioonitorustik, mis teenindab kõrvalkinnistute äravoolu. Detailplaneeringu koostamise hetkel jääb Positsioon 1 krundil kanalisatsioonitorustiku lahendus samaks. Planeeringulahendus näeb ette Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntide kanalisatsioonitorustiku Nuutri kergliiklustee maaüksusele rajatud liitumispunkti, kus on olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik. Kanalisatsiooni torustik projekteerida PVC torustikuna, läbimõõduga 160 mm. Kui projekteerimisel selgub, et on vajadus olemasoleva kanalisatsioonitorustiku asukoha muutmiseks, oleks uus torustik mõistlik rajada paralleelselt Linnumäe tn 4 ja Linnumäe 4a maaüksuste piiriga või piiri peale. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi tihendamisel kahjustada spindlipikendust. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eksemplar ehitusprojektist anda üle Kärdla Veevärk AS-ile. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised ning esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Keskkonnaministri määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ (vastu võetud 31. juuli 2019. a. nr. 31); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.); 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringuala krundil tekkivad sademeveed on ettenähtud juhtida osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. Saju-, pinna- ja drenaaživete juhtimine reovee kanalisatsiooni ei ole lubatud. Krundi sademevee- ja drenaazitorude ning immutuskastide edasisel projekteerimise tuleb arvestada vooluhulkadega. Edasise projekteerimise käigus täpsustada krundi sademevee kogused. Sadevee torustik kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks. Sademevett on soovitatav kasutada kastmisveena. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektripaigaldised: 0,4 kV õhuliin, 0,4 kV maakaabelliin ja 10 kV maakaabelliin. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused 461141“ alusel. Linnumäe tn 4 maaüksuse olemasolev liitumispunkt asub hoones sisestuskaabli ühendusel liitumiskilbis. Planeeringuala kruntide uued liitumised elektrivõrguga lahendatakse olemasoleva 0,4 kV õhuliini baasil. Olemasoleva alajaama Linnumäe: (Hiiumaa) fiider F3-lt on planeeritud uutele kruntidele uus 0,4 kV maakaabelliin. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele (mitmekohaline) 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbija krundi piirile, soovitavalt mitmekohalistena teealas. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud maakaabliga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana kaitsevööndi ulatuses. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudialad. Elektrikaablite planeerimine piki sõidutee katendit ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse, kui need ei ole projekteerimisnormidega lubatud. Rekonstrueeritava kergliiklustee osa ja planeeritud juurdepääsutee äärde on planeeritud 0,4 kV maakaabelliini koridor, projekteerimisel on lubatud samasse kaevikusse kavandada 10 kV maakaabelliini koridor. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ -le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuste aadressid. Põhijoonisel on näidatud tänava ristlõikel tehnovõrkude paiknemine kaevikus koos teiste kommunikatsioonidega. Planeeritud liinide trassid, jaotus- ja liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tehnilise projektiga. Planeeringualal asub Linnumäe:(Hiiumaa) alajaama fiider F3 madalinge õhuliin, millele käesolev detailplaneering näeb ette perspektiivselt 0,4 kV maakaabelliiniga asendamise. Kui asendatava 0,4 kV maakaabelliini asukoht demonteeritava 0,4 kV õhuliini koridoris ei ole sobilik, lepivad kruntide omanikud ja tehnovõrgu valdaja uue maakaabelliini trassikoridori asukohas täiendavalt kokku. Tehnovõrkude ja -rajatiste ümberpaigutamisega seonduvat reguleerib asjaõigusseaduse §158 lõige 5. Eelnimetatud seaduse sätte kohaselt saab kinnisasja omanik taotleda tehnorajatise ümberpaigutamist, kusjuures ümberpaigutamise kulud kannab kinnisasja omanik. Võrgu ümberehituseks tuleb sõlmida Elektrilevi OÜ-ga võrgu lisateenuse leping. Teenustasu sisaldab kõigi vajalike tööde maksumust. Pärast võrgu lisateenuse lepingu sõlmimist ja teenustasu esimese osamakse tasumist, Elektrilevi OÜ projekteerib ja ehitab 0,4 kV õhuliini asendava 0,4 kV maakaabelliini(-de) uued lõigud. Kliendi soovil võib võrgu ümberehituse projekteerimis- ja ehitustöid korraldada kinnisasja omanik või valdaja ise. Selleks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada kirjalik taotlus vormil VKVR2391, mis on leitav aadressil: https://epp.elektrilevi.ee/epp/news/procurement_files Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse kliendi, kliendi valitud töövõtja ning Elektrilevi OÜ vahel vastavad eraldiseisvad kolmepoolsed koostöölepingud. 1.7.6 Tänavavalgustus Põhijoonisele on kantud Linnumäe tänava servas olemasolevad tänavavalgustuse mastid. Nuutri kergliiklustee äärde eraldi tänavavalgustust ette ei ole nähtud. Kergliiklustee tänavavalgustus lahendatakse hilisemas projekteerimise staadiumis. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial. Projekteerimisstaadiumis tuleb hoonete välisvalgustus, teede ja parkimisalade valgustus lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendamaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal naaberkinnistuste ning selle ümbruses elavaid elanike ning valgustid ei tohi pimestada teel liiklejaid. Ümbritsevasse keskkonda sobivate valgustite asukohad ning tehnilised parameetrid lahendatakse soovitavalt hoone projekti käigus. 1.7.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad sideliinirajatised (sidejaotla ja vask sidekaablid VMOHBU 3x2x0,5;VMOHBU 5x2x0,5 pinnases) ja Enefit AS fiiberoptiline õhukaabel. Nuutri kergliiklustee maaüksusel paikneb ELA_SA fiiberoptiline maakaabel. Siderajatised planeeringualal on lubatud lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38343070“ ja Enefit AS kiire interneti võrgu liitumise juhistest. Alternatiiv 1: Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas näha ette asukohad sideliinirajatistele. Planeeritud on sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust LUR-311. Igale krundi põhihoonele on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist. Vastavalt

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Planeeringulahendus ei näe ette olemasolevate siderajatiste hoonestusalast välja tõstmist ja/või ümberpaigutamist. Kui tekib vajadus olemasolevate siderajatiste hoonestusalast välja tõstmiseks ja/või ümberpaigutamiseks, lahendatakse see projekteerimise staadiumis samas mahus olemasoleva trassiga. Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu. Alternatiiv 2: Planeeringuala läbib 0,4 kV õhuliini mastidel olemasoleva Enefti AS sidevõrk, millelt on tehtud Linnumäe tn 4 liitumine. Uute kruntide liitumiseks tuleb projekteerida sidetrass olemasolevast Enefit AS sidetrassist uute kruntide piirini, vajadusel näha ette krundi piirile uus side liitumispunkt. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika täiendavate tehniliste tingimuste ja liitumislepinguga. Sidevõrgu planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest: https://public-docs.energia.ee/partnerile/side- planeerimise-pohimotted.pdf TELIA/ELA SA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm kaitsetoruga. Projekteeritud tehnovõrgule näha ette servituudialad. Võimalusel rajada planeeritav side- ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse. Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone- sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil [email protected]. Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS projekteerimis- ja ehitustööd. Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile [email protected]. Enefit AS väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit AS-le esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit AS ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral tuleb kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale. Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit ASle. Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS. Alternatiiv 3: Lubatud krundipõhise sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmete baasil. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Enefit AS ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamine nii Enefit AS kui Telia Eesti AS sidevõrgus võib toimuda vaid Enefit AS ja/või Telia Eesti AS, järelevalve töötaja juuresolekul. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sidevõrguga liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. 1.7.8 Soojavarustus Planeeritud kruntide hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Maakütte puhul on lubatud ainult puuraugu(-de) baasil lahendus, kuna maakütte kollektortoru lahendusele ei ole kruntidel piisavalt ruumi. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektriõhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või - toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on:

- alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; - 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; - 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on:

- torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 kuni siseläbimõõduni, mis jääb alla 1000 mm, ning mis on paigaldatud sügavamale

kui 2 m, - 3 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m või

allmaakaeveõõnesse, - 5 m. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeringualal nähakse ette tehnovõrkude servituudialad vastavalt tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. 1.8 KESKKONNATINGIMUSED Planeeritav alale ega selle lähialadele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte. Seega kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele, elupaigatüüpidele jt. looduskaitselistele objektidele on ebatõenäoline. Planeeringualale ei jää kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti ega Natura elupaigatüüpide esinemisalasid. Seega ei ole oodata olulist mõju kaitsealustele liikidele ega olulistele elupaigatüüpidele. Hiiu maakonna teemaplaneering 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kärdla linn” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Nii Kärdla linna piirides asuvatel puhkealadel kui lähipuhkealadel on asustuse laienemine vastunäidustatud. Surveline põhjavesi on väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel tingimata arvestama. Kärdla linna üldplaneeringus on määratletud miljööväärtuslikud alad ja täpsustatud ehitustingimusi nende alade piires. Kärdla linnale tuleb koostada haljastusplaan üldplaneeringu osana või eraldi. Haljastusplaanis tuleb ette

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

näha linna haljas- ja puhkealade kujundus- ja hoolduspõhimõtted järgnevaks 5-10 aastaks. Tänavahaljastuse osas (sh. erakruntidel kasvavad tänavaäärsed puud) tuleb paika panna selle kaitse, hoolduse ja uuendamise põhimõtted.

- Hooldussoovitused: Vanadele väärtuslikele puithoonetele oleks soovitav koostada renoveerimis- ja restaureerimisjuhised, mida oleks võimalik majaomanikele tasuta levitada. Igati tuleks toetada vanemate väärtuslike puithoonete säästlikku renoveerimist.

Planeeringuala paikneb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega esineb antud piirkonnas kõrgendatud reostustundlikkus. Planeeringus on ette nähtud planeeringuala reovete juhtimine ühisveevärgi reoveekanalisatsiooni. Samuti tuleb koguda sademeveed ja suunata need võimalusel sademevee kogumissüsteemi. Tingimuste järgimisel ei ole oodata olulist mõju veekeskkonnale, sh. põhjaveele ega pinnasele. Tegevusega võib kaasneda valguse emissioon. Selle iseloom sõltub suuresti järgmistes etappides kavandatavatest valgustuslahendustest. Soovitav on vältida ülespoole suunatud valgusteid ning valgusteid mis võiksid mõjuda häirivalt naabruses asuvatele üksikelamualadele. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist üksikelamute ning korterelamute läheduses, ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Tänavaliiklusest tuleva müra summutamiseks tuleb hoone(-te) piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta 01. jaanuaril 2019. a. jõustunud „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Planeeringuala asub osaliselt kalda ehituskeeluvööndis, mille regulatsioon on toodud Looduskaitseseaduse 6. peatükis „Rand ja kallas“. Kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks piirkonnas on Looduskaitseseaduse § 38 lõige 1 punkt 5 kohane 50 m laiune vöönd. Linnumäe tn 4 maaüksusel asuvad olemasolev üksikelamu ja abihoone, Nuutri jõe poolses osas ranna ehituskeeluvööndis asuvad endiste abihoonete vundamentide jäänused. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste püstitamine. Ranna ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada vaid detailplaneeringu alusel selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotledes ja juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik on. Looduskaitseseaduse § 38 lõige kohaselt ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele, olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist ja piirdeaedadele. Kärdla linna üldplaneeringu järgselt planeeringualal kalda ehituskeeluvööndi piiri vähendatud ei ole. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritakse Linnumäe tn 4 maaüksuse kruntimist ja endiste abihoonete vundamentide jäänuste vahele uue üksikelamu ja abihoone (kokku kuni 2 hoonet) rajamist ranna ehituskeeluvööndisse ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala kogu ulatuses kalda piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkt 2 kohaselt on kalda piiranguvööndi laius Nuutri jõel 100 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud sh. reoveesette laotamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on Nuutri jõel 10 kümme meetrit. Detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada Veeseaduse § 119 sätestatuga, mille kohaselt on veekaitsevööndis muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas Veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning Looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kaldakaitse eesmärkidega (ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine). Veekaitsevööndis on keelatud ka pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Säilitatava looduskoosluse hoidmine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Igale krundile on kavandatud prügikonteinerid, mis tuleb paigutada jäätmeveo teenusepakkuja transpordile juurdepääsetavasse asukohta, soovitavalt juurdepääsutee juurde. Liigiti kogutud jäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.9 ÜLEUJUTUSTE JA KÕRGVEE OHTUDEGA ARVESTAMISE PÕHIMÕTTED Planeeringuala asub Nuutri jõe üleujutusala riskipiirkonna maa-ala läheduses, mis asub ca 8 m kaugusel lääne suunal. Maa ameti üleujutusalade kaardirakenduse andmetel on planeeringualal kord 10 aasta jooksul tõenäoline üleujutuse esinemine, üleujutuse absoluutkõrgus 4,07 m. Projektlahenduste ja leevendusmeetmete väljatöötamisel on oluline arvestada ka üleujutusala esinemistõenäosusega kord 50 aasta jooksul, mille puhul üleujutuse absoluutne kõrgus on 4,20 m, jäädes ikkagi planeeringualast ca 5 m kaugusele. Üleujutusala esinemistõenäosusega kord 100 aasta jooksul, mille puhul üleujutuse absoluutne kõrgus on 4,25 m, jäädes ikkagi planeeringualast ca 3,7 m kaugusele. Kergliiklustee maa-alale juurdepääsutee rajatakse üleujutusala riskipiirkonnast ca 28 m kaugusele, maapinna absoluutne kõrgusele 5,8 m. Detailplaneeringuga antakse soovituslikud üleujutuse leevendusmeetmed planeeringuala läheduses oleva krgliiklustee osas:

- teekatendi absoluutne kõrgus kavandada kõrgusele minimaalselt +4,2; - liigvee ära juhtimiseks kavandada tee alla läbijooksu truubid; - kergliiklustee välisvalgustuse projekteerimisel ja rajamisel peavad elektriühendused olema kõrgemal kui absoluutne

kõrgus 3,2 m. Planeeringus kui sellele järgnevas projekteerimise staadiumis peab vajadusel arvestama koostatavas Hiiumaa valla üldplaneeringus tingimustega: „Üleujutusohust tulenevate kitsenduste seadmine.“ Tuginedes Keskkonnaagentuuri 2023 aastal koostatud tööle „Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine“ määratakse täiendavad tingimused alade osas, kus esineb üleujutusrisk 1% (1 kord 100 aasta jooksul) ja üle selle ehk sagedamini. Üleujutusriskist tulenevate ehituspiirangutega ala on kantud üldplaneeringu põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi riiklik regulatsioon ei ole otseses seoses üleujutusohu määratlusega, mistõttu on vajalik täiendavate üleujutusriskist tulenevate tingimuste seadmine üldplaneeringus, et minimeerida võimalikku ohtu elule ja varale. Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga alal on sisekliima tagamisega hoonete rajamine üldjuhul keelatud. KOV võib kaaluda üleujutusohuga alal erandite tegemist, kui on täidetud järgnevad tingimused:

• ehitusprojektis tagatakse, et uute avalike ning elukondlike hoonete (sh. suvilad) põrandapinna absoluutkõrgus oleks toodud piirkondlikust 4,25 m kõrgusväärtusest suurem, välja arvatud sisekliima tagamiseta ja ilma eluruumita abihooned nagu kuurid ja garaažid;

• tagatakse, et uute elukondlike majapidamiste juurdepääsutee tasapind ei oleks madalamal, kui joonis 15 toodud piirkondlikud väärtused miinus 0,3 m (eesmärk on, et üksikud majapidamised ei oleks ekstreemsete ilmaolude korral muust maailmast ära lõigatud);

• sisekliima tagamisega hoone olulised tehnosüsteemid, mis jäävad allapoole 4,25 m absoluutkõrgusi peavad olema üleujutuskindlad (nt. elektripaigaldised, reoveesüsteemid, küttesüsteemide osad);

• avalikud tehnovõrgud, mis jäävad allapoole 4,25 m absoluutkõrgusi peavad olema üleujutuskindlad; • sadamaid teenindavate hoonete konstruktsioonide ja tehnosüsteemide kavandamisel tuleb arvestada üleujutusriskiga.

Kui eelpool esitatud tingimuste järgimine ei ole võimalik, siis tuleb valida lahendused, kus üleujutuse ja ka tormituulte esinemise korral oleks kahjud võimalikult väikesed;

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

• riskipiirkonnas paiknevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel tuleb arvestada võimaliku veetaseme tõusuga ning eelpool toodud tingimustega.

Planeeringuala jääb Nuutri jõe üleujutusala riskipiirkonna maa-alast väljapoole ja selle pärast ei ole vajadust leevendusmeetmete rakendamiseks, aga kergliiklustee osas peab vajadusel arvestama koostatavas Hiiumaa valla üldplaneeringu tingimustega. 1.10 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED Muinsuskaitseseaduse § 61 lõige 3 sätestab, et detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Planeeringuala jääb riikliku kaitse all olevate ehitismälestise Kärdla karjamõisa moonakatemaja (reg-nr 23575) kaitsevööndisse. Vastavalt Kultuuriministri 24. aprilli 2019 määruse nr 15 ,,Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ (RT I, 29.04.2019, 1) § 2 lõike 3 alusel ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks nimetatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega mõjuta kultuurimälestiste Kärdla karjamõisa moonakatemaja (reg-nr 23575) säilimist ega vaadeldavust. Hoonestusalade planeerimisel järgida olemas olevat väljakujunenud hoonestusmustrit, hoonete omavahelisest paigutust, proportsioone ning tagada Kärdla karjamõisa moonakatemaja vaadeldavus Linnumäe teelt. Mälestiste asukohad ja kaitsevööndi piir on nähtavad Maa-ameti põhikaardi kaardirakenduses. Muinsuskaitseseaduse § 58 lõige 1 kohaselt kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Muinsuskaitseseaduse § 58 lõige 2 sätestab, kui ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks või rajamiseks ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine kaitsevööndis ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, teavitab ehitamisest huvitatud isik Muinsuskaitseametiga ehitamisest ette Muinsuskaitseseaduse § 59 sätestatud korras. 1.11 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.12 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. kohaliku omavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.12.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist:

Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuste liitmine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.

2. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks.

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

3. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, vajadusel täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine,

projektide kooskõlastamine. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tänava maa-alal ja kaitsevööndis, tuleb esitada omavalitsusele nõusoleku saamiseks. Mahasõitude rajamiseks tuleb taotleda nõuded omavalitsuselt. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud isiku(-te) finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja sideteenusepakkuja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid sideteenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisveevärgi puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel. Tuletõrje veevõtuhüdrandi rajamine on tingimuslik enne hoone kasutusloa/-teatise taotlemist.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine.

Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.  Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.  Tehnovõrkude üleandmine võrguvaldajatele.

4. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste

väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.  Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,

töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.  Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete

püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.  Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).

Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.  Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

KAUPLUS

VALLAVALITSUS

STAADION

GTEE

KAUPLUS EHITUSMATERJALIDE

KESKUS SPORDI-

PLANEERITAV MAA-ALA

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV ALAJAAM

M 1 : 1 000 000

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 kaarte nr. 62324 ja 62422 . 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastikul.

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

10 0

m

100 m

10 0 m

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

HIIUMAA VALLAVALITSUS

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA PIIR

10 0 m

25.08.2025. a.

TÖÖ NR. 24 - 29

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

HAUSMA-LINNUMÄE PUHKEALA DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 08 - 95

Hausma ja Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

Kärdla karjamõisa moonakatemaja Ehitismälestis, registri nr. 23575

RAFIK ASADOV ELAMUKRUNDI KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 05 - 38

Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglikud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

10 KV MAAKAABELLIIN 0,4 KV MAAKAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI MASTIL

SIDE MAAKAABELLIIN

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

HOONE

ÜHISVEEVÄRGI VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONIKAEV JA -TORU

JÕGI

MUSTKATTEGA LINNATÄNAV

VALL, NÕLV

MURU

LEHTPUU

PUITAED

ROHUMAA

VEETORUSTIKU MAAKRAAN

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

ELEKTRIKILP

HEKK

VILJAPUU

PÕÕSAS

KRUUSAKATTEGA TEE

SIDE KANALISATSIOON

KATUSEALUNE

KIVISILLUTISEGA LIIKUS ALA

SIDE ÕHULIIN

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU JÄRGNE HOONESTUSALA

PINNASTEE

MUU OKASPUU

OKASPUU (KUUSK)

PÕÕSASTIK, VÕSA

HARVIK

SURVEKANALISATSIOONI TORU

0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

KIVIAED

LILLEPEENAR

TEERADA

TÕNGERMAA

KÄÄBUSVALGUSTI

2

1

2

2

1

4.44

53.38

25.65

12.88

1.14

10.06

0.79

13.08

2.54

7.39

16.58

5.54

1

p3 SA

p3 SA

4.00

4.00

4.00

4.00

4.00

4.00

50.00

7.00

4.00

4.00

4.004.0 0

8. 00

8 .0 0

Kärdla karjamõisa moonakatemaja Ehitismälestis, registri nr. 23575

LK

2LK

30.00

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 - 3,5 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

0,5

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 24 - 29

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

4

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

3

OLEMASOLEV LINNA TÄNAV

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU TÄNAVA ASUKOHT

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV JÕGI

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI ASUKOHT OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONI TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

PLANEERITUD (MITMEKOHALISE) MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK OLEMASOLEV MÕÕTKILBI ASUKOHT LK

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m)

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEVA TEE VÕI PLATSI KATEND

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

Hoonestusala ca 1284 m²

3 "LINNUMÄE TN 4b"

2 tk.

100% EK 8,0 m 2 / 0

2215 m²

300 m²

2

SOOVITUSLIKULT SÄILITATAVAD ÜKSIKUD PUUD

PLANEERITUD HEKI VÕIMALIK ASUKOHT

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

Hoonestusala ca 1270 m²

3 "LINNUMÄE TN 4a"

2 tk.

100% EP 8,0 m 2 / 0

1981 m²

300 m²

3

Hoonestusala ca 1228 m²

3 "LINNUMÄE TN 4"

2 tk.

100% EP 8,0 m 2 / 0

1886 m²

300 m²

1

1 OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU ASUKOHT

2 OLEMASOLEV ABIHOONE ASUKOHT

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD PARKIMISKOHA VÕIMALIK ASUKOHTp3 SA

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

maa- pealne

maa-alune norma- tiivne

kavan- datud

Linnumäe tn 4 1 1.886 300 0 2 EP / 100 Üksikelamul 2 / 0 Üksikelamul 3 3 TP3 - Ehitismälestis nr. 23575, Kärdla karjamõisa moonakatemaja; 8,0 (15,7), 40° - 45°, - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; abihoonel abihoonel - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 6,0 (13,7). 25° - 45°. - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;

- 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Side õhuliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

abihoonel - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. - Kalda piiranguvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 100 meetrit veekogu veepiirist;

- Tänava kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m. Linnumäe tn 4 2 2.215 300 0 2 EP / 100 Üksikelamul 2 / 0 Üksikelamul 3 3 TP3 - Ehitismälestis nr. 23575 Kärdla karjamõisa moonakatemaja kaitsevöönd;

8,0 (14,4), 40° - 45°, - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; abihoonel abihoonel - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 6,0 (12,4). 25° - 45°. - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;

- 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Side õhuliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

abihoonel - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. - Planeeritud side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

- Kalda ehituskeeluvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 50 meetrit veekogu veepiirist; - Kalda ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek, 30 meetrit veekogu veepiirist ning piki krundi piiri; - Kalda piiranguvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 100 meetrit veekogu veepiirist;

Linnumäe tn 4a 3 1.981 300 0 2 EP / 100 Üksikelamul 2 / 0 Üksikelamul 3 3 TP3 - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 8,0 (15,0), 40° - 45°, - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; abihoonel abihoonel - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (13,0). 25° - 45°. - Planeeritud side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

- Kalda ehituskeeluvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 50 meetrit veekogu veepiirist; - Kalda piiranguvöönd, üle 25 km² suuruse valgalaga Nuutri jõel 100 meetrit veekogu veepiirist;

abihoonel - Tänava kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m. viilkatus.

Kokku 6.082 900 0 6 9 9

Üksikelamul viilkatus (sh. kelpkatus),

Üksikelamul viilkatus (sh. kelpkatus),

Üksikelamul viilkatus (sh. kelpkatus),

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

Olemasoleva krundi aadress Katusekalle, tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(m²)

Parkimiskohtade arv

OLEMASOLEV HOONE VUNDAMENDI VARE ASUKOHT

(Laius on Nuutri jõel 50 m) KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Nuutri jõel 100 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

PLANEERITUD TEE MAA-ALA AVALIKKU KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS

EP ÜKSIKELAMU MAA

2

1

2

2

1

4.44

53.38

25.65

12.88

1.14

10.06

0.79

13.08

2.54

7.39

16.58

5.54

1

4.00

4.00

4.00

4.00

4.00

4.00

50.00

7.00

4.00

4.00

4.004.0 0

Kärdla karjamõisa moonakatemaja Ehitismälestis, registri nr. 23575

LK

2LK

30.00

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

4

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

3

OLEMASOLEVA TEE VÕI PLATSI KATEND

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD UUE TEE VÕI PLATSI KATENDI SERVA ASUKOHT

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI ASUKOHT OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONI TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD (MITMEKOHALISE) MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK OLEMASOLEV MÕÕTKILBI ASUKOHT LK

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m)

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

Hoonestusala ca 1284 m²

3 "LINNUMÄE TN 4b"

2 tk.

100% EK 8,0 m 2 / 0

2215 m²

300 m²

2

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

Hoonestusala ca 1270 m²

3 "LINNUMÄE TN 4a"

2 tk.

100% EP 8,0 m 2 / 0

1981 m²

300 m²

3

Hoonestusala ca 1228 m²

3 "LINNUMÄE TN 4"

2 tk.

100% EP 8,0 m 2 / 0

1886 m²

300 m²

1

1 OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU ASUKOHT

2 OLEMASOLEV ABIHOONE ASUKOHT

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

OLEMASOLEV HOONE VUNDAMENDI VARE ASUKOHT

(Laius on Nuutri jõel 50 m) KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Nuutri jõel 100 m)

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

EP ÜKSIKELAMU MAA

Kärdla karjamõisa moonakatemaja Ehitismälestis, registri nr. 23575

RAFIK ASADOV ELAMUKRUNDI KIN Kehtestatud Dagopen O

Linnumäe küla, Pühale

2

1

3

Pos nr

Krundi aadress Krundi planeeritud sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

Krundi planeeritud suurus (m²)

Moodustatakse kinnistutest(nr).

k.a. riigi / linna maa

Liidetavate- lahutatavate

osade suurused (m²)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1886 37101:005:0100 4101 Elamumaa 100% 37101:005:0100 2215

2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 2215 37101:005:0100 4101 Elamumaa 100% 37101:005:0100 1886

3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1981 20501:001:0118 1981 Maatulundusmaa 100%

Kokku: 6082

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise joonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 23. aprill 2024. a. koostatud "Linnumäe tn 4 ja Linnumäe tn 4a kü-te topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-24-131. 3. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 750 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 5

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

KRUNTIMISE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE DETAILPLANEERING KATASTER

EP üksikelamu maa E elamumaa

POS. NR.

KRUNDI AADRESS

KRUNDI SUURUS (m²)

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD SIHTOTSTARVE (Det.planeering)

SIHTOTSTARVE (kataster)

SIHTOTSTARVE OSAKAAL (%)

1 POSITSIOON 1 1886 EP E 100 POSITSIOON 2 2215 EP E 1002 POSITSIOON 3 1981 1003 EP E

KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER

1 PLANEERITUD KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖND KULTUURIMÄLESTIS

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

10 KV MAAKAABELLIIN 0,4 KV MAAKAABELLIIN

SIDE MAAKAABELLIIN

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

HOONE

ÜHISVEEVÄRGI VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONITORU

JÕGI

MUSTKATTEGA LINNATÄNAV

MURU

ROHUMAA

KRUUSAKATTEGA TEE SIDE KANALISATSIOON

KIVISILLUTISEGA LIIKUS ALA

SIDE ÕHULIIN PINNASTEE

PÕÕSASTIK, VÕSA

HARVIK

SURVEKANALISATSIOONI TORU

0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

80% B, 20% LE

23822

23568

10% B

30% B

30% B

30% B

23577

23567 23565

23575

Tiigi

R ookopli

Eh a

Hiiu

K abeli

Nuutri

Põllu Põllu

P ae

Sireli Koidu

K es

kv äl

ja k

M etsa-põik

Linnum äe

Tormi

Heltermaa mnt

Üm arm

äe Käina m

nt

Liiva

Lodju

Väike -L

iiv a

Väike-Liiva

K ab

el i

Tau allikas

19

18

17

22

25

21

21

8

9

6

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonist M 1:5000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastik ul.

PLANEERITUD MAA-ALA PIIR

TINGMÄRGID

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

HELIKOPTERITE MAANDUMISVÄLJAK JA

TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE LINNA TÄNAV JA KÕRVALTEE

80 12111

PLANEERITUD TÄNAV

3

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU ALA PIIR

TÕUSU- JA MAANDUMISKORIDOR

REOVETE PUHASTUSJAAMA KAITSETSOONI ULATUS

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI ULATUS (50 m)

3. KATEGOORIA RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖNDI ULATUS (200 m teeservast)

NAVIGATSIOONIMÄRKIDE LIINIKORIDOR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI ULATUS (Läänemere rannal 200 m, Nuutri jõe kaldal 100 m ja

PERSPEKTIIVNE TERVISERADA

KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Nuutri jõe kaldal 50 m ning Kärdla ojal 25 m)

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Läänemere rannal tiheasustusalas laius 50 m)

VAREM VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON

PERE- JA RIDAELAMU MAAE

(number täpsustab korruste arvu) KORTERELAMU MAAEK

TEHNOEHITISE MAAOT

ÜLDKASUTATAVA HOONE MAAAA

PUHKE- JA VIRGESTUSMAAPP

HALJASALA JA PARKMETSA MAAHM

KAITSEHALJASTUSE MAAHK

LOODUSLIK HALJASMAAHL

RANNA- JA LINNAPARK

JA BÜROOHOONE MAA KAUBANDUS-, TEENINDUS- B

VEE-ALAV

TEEMAALT

TEENINDAVA EHITISE MAA LIIKLUST KORRALDAVA JA LE

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

ELAMUMAA JA ÄRIMAA

TOOTMIS- JA ÄRIMAA

Liivaoja kaldal 50 m tavaveepiirist)

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

25.08.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 29

JOONISE NR. 6

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A

31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

3. KOOSKÕLASTUSED

32

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 29 August 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNA LINNUMÄE TN 4 JA 4A MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.