Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-4/2022-2 |
Registreeritud | 26.03.2024 |
Sünkroonitud | 28.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
Toimik | 8-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
Saabumis/saatmisviis | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
Vastutaja | Aleksandr Logussov (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Vabakutsete talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda [email protected] Vastus pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmisele Lugupeetud Terje Eipre
Esitasite 26.02.2024 Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
Kutsekogu otsuse „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmine“ eelnõu.
Kaaskirja kohaselt on kavatsus esitada eelnõu ameti- ja kutsekogule vastuvõtmiseks 27. märtsil 2024.
Tulenevalt kohtutäituri seaduse § 75 lg-st 3, tuleb hea ameti- või hea kutsetava eelnõu, samuti
kummagi muutmise eelnõu enne kehtestamist kooskõlastada Justiitsministeeriumiga.
Käesolevaga teatame, et Justiitsministeerium ei kooskõlasta eelnõu punkti 1.1. osas, millega
soovitakse muuta hea kutsetava § 5 lõikeid 1, 2 ja 4.
Justiitsministeerium on seisukohal, et eelnõus pakutud kutsekogu liikmete sõltumatuse ja
erapooletuse põhimõtete kitsendamine ei ole põhjendatud ega asjakohane. Seda järgneva tõttu.
1. Esmalt märgime, et kutsekogusse kuuluvad erineva taustaga ning töö- ja elukorraldusega isikud
ning hea kutsetava kehtestamisel tuleb eelistada pigem laiema ja universaalsema regulatsiooni
loomist ja vältida põhjendamatuid kitsendusi. Oleme seisukohal, et käesoleval ajal kehtivad absoluutse
sõltumatuse ja erapooletuse printsiibid on igati asjakohased ja vajalikud ning seletuskirjast ei nähtu
selliseid põhjendusi, mille tõttu tuleks hetkel kehtivat korraldust ilmtingimata muuta. Siinkohal väärib
mainimist asjaolu, et ka kutsetava muutmise eelnõu seletuskirjas endas sisaldub mööndus, et
saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite õiguslik staatus on erinev. Vaatamata sellele püütakse
mõlema kutse tegevust korraldada sama normiga.
2. Eelnõu seletuskirjas viidatud pankrotiseaduse § 56 lg 3 ja saneerimisseaduse § 15 lg 5 reguleerivad
kutsekogu liikmete faktilist sõltumatust isikutest, kes teostavad kontrolli menetluste üle (kohtunikud,
kohtu töötajad) ja nendest, kelle huvid on esindatud menetlustes (võlgnik/ettevõtja,
võlausaldaja/saneerimismenetluse osaline). Seda põhimõtet kordab hetkel hea kutsetava § 5 lg-s 1
kehtestatud absoluutse sõltumatuse põhimõte. Kutsetava muutmise eelnõuga kitsendatakse
sõltumatuse põhimõtet selliselt, et see kohustaks kutsekogu liikmeid olema sõltumatu vaid
menetlusosalistest. Selliselt jäävad eelnõus pakutud hea kutsetava regulatsiooni mõjualast välja
näiteks kutsekogu liikmete suhted kohtunikega, kohtunikuabidega ja kohtu töötajatega (nt PankrS §
56 lg 3 esimene lause ja lg 4), kuna viimaseid ei saa pidada menetlusosalisteks.
3. Pöörame tähelepanu asjaolule, et hea kutsetava § 5 lg 2 regulatsioon puudutab vaid osaliselt
kutsekogu liikme sõltumatuse põhimõtet. Valdavas osas ning koosmõjus hea kutsetava § 5-ga 3 ja 4
sätestab viidatud regulatsioon erapooletuse põhimõtte ning selgitab, et kutsekogu liige on enda
tegevuses absoluutselt erapooletu igasuguse välise mõju välistamise tõttu. Seega ei saa selle
regulatsiooni muutmisele läheneda üksnes sõltumatuse põhimõtte vaatenurgast, vaid tuleb jälgida, et
regulatsioon tagaks kaitse igasuguse mõjutuse vastu. Selle tõttu on ebaselge, miks soovitakse
kitsendada regulatsiooni selliselt, et selle kohaldamisalasse jääb vaid menetlusosaliste poolne
mõjutus. Kas see tähendab, et kutsekogu liige võib edaspidi olla oma kutsetegevuses mõjutatud nt
Teie 23.02.2024 nr 3-9.2/13
Meie 26.03.2024 nr 8-4/2022-2
avalikkuse või kolmandate isikute (nt majandus- või maksejõuetuse asjatundjate) sekkumise tõttu ja
seda ei peeta enam kutsetava rikkumiseks?
Siinkohal tahame ka märkida, et eelnõu seletuskiri ning pakutud regulatsiooni sõnastus raskendavad
pakutud tulevase normi tõlgendamist. Eelnõu seletuskirjast järeldub, et muudatuse eesmärk on kaitsta
kutsekogu liiget vaid menetlusosaliste mõjutuse eest. Samal ajal jääb ebaselgeks, miks ei vääri
kutsekogu liige kaitset kolmandate isikute mõjutuste, surveavalduste, ähvarduste ja sekkumiste eest?
Grammatiliselt võib pakutud muudatust tõlgendada ka selliselt, et kutsekogu liige peab ignoreerima
vaid menetlusosaliste menetlusväliseid surveavaldusi, aga võib neile alluda siis, kui see surveavaldus
on menetlusesisene. Või peab mõjuavaldus olema menetlusosalise väline, ehk tulenema väljastpoolt
menetlusosalist.
4. Justiitsministeerium ei saa ka nõustuda hea kutsetava § 5 lg 4 muutmisega välja pakutud
sõnastuses. Eelnõu seletuskirja kohaselt asendatakse hea kutsetava § 5 lg-s 4 kutsekogu liikme
kohustus taandada end menetlusest, milles ta ei saa tegutseda erapooletult, kohustusega taandada
end juhul, kui ta ei saa tegutseda asjatundlikult ja on menetluse osalistest sõltuvuses. Seni heas
kutsetavas puudus „asjatundlikkuse“ kriteerium. Selle kehtestamisega tekib küsimus, kas mõni
kutsekogu liige ei pruugi olla oma ala asjatundja ning perspektiivis peaks ta ainuüksi selle tõttu ennast
pankroti- või saneerimismenetluse läbiviimisest taandama? Veelgi suurem küsimus tekib seoses lg-st
4 tuleneva erapooletuse nõude kaotamisega. Kas muudatusest tuleb aru saada selliselt, et edaspidi
võib kutsekogu liige olla menetluses ka kallutatud, peaasi, et ta viib menetluse läbi asjatundlikult?
Põhimõtteliselt sätestatakse eelnõus pakutud kujul tulevane hea kutsetava § 5 lg 4 selliselt, et
kutsekogu liige peab ennast menetlusest taandama vaid siis, kui on korraga täidetud kaks eeldust:
temal puuduvad oskused ja teadmised asja menetlemiseks ning ta ei ole sõltumatu.
Eeltoodu tõttu on Justiitsministeerium seisukohal, et kooskõlastamiseks edastatud eelnõu punktides
1.1 toodud hea kutsetava § 5 lõigete 1, 2 ja 4 muutmise tegelik vajadus ja eesmärk jääb ebaselgeks,
seletuskiri ei ava piisaval määral muudatuste motivatsiooni ning pakutud sõnastus on mitmeti
tõlgendatav. Ühtlasi devalveerivad muudatused olulisel määral kutsekogu liikme erapooletuse
põhimõtet. Sellest tulenevalt ei kooskõlasta Justiitsministeerium eelnimetatud hea kutsetava
muudatusi.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Mikli Asekantsler Aleksandr Logussov [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|