Arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Kalle Laanet

Justiitsministeerium

Teie: 06.03.2024 nr JUM/24-0230/-1K

Meie: 27.03.2024 nr 1-7/55-5

Arvamus karistusseadustiku muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu

kohta

Siseministeerium, tutvunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, kooskõlastab eelnõu, esitades järgmised märkused.

1. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole võimalik lühimenetluses määratud mõjutustrahvi

täitmisele pööramist edasi lükata ega määrata selle tasumist ositi. Sellest hoolima ta vastavaid taotlusi esitatakse ja nende arv kasvab. Taotluste sisu vaadates võib väita, et teatavale sihtgrupile on juba 80 eurot korraga tasumiseks liiga suur summa.

Arvestades eelõuga kavandatavat mõjutustrahvi tõusu, teeme ettepaneku täiendada

väärteomenetluse seadustikku ja karistusseadustikku, nähes ette võimaluse määrata ka lühimenetluses mõjutustrahvi tasumine ositi ning lükata edasi määratud mõjutustrahvi täitmisele pööramine.

2. Eelnõu § 6 punkti 3 kohaselt täiendatakse väärteomenetluse seadustikku §-ga 2126,

mille kohaselt ei kohaldata KarS § 47 lõikes 1 sätestatud rahatrahvi arvutamise aluseks olevat kaheksa trahviühiku suurust määra enne 1. jaanuari 2025 alustatud väärteomenetluste suhtes.

Teeme ettepaneku sõnastada säte selliselt, et kaheksa trahviühiku suurust määra ei kohaldata enne 1. jaanuari 2025 toime pandud väärteo suhtes. Ettepaneku teeme

põhjusel, et väärteomenetlus võidakse alustada hiljem, kui teo toimepanemisest teada saadakse. Ka seletuskirjas selgitatakse eelnõu § 8 osas, et: „Karistusi, mis põhinevad

suuremal trahviühikul, milleks on senise nelja euro asemel kaheksa eurot, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. jaanuaril 2025 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 31. detsembril 2024, st enne

seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel neljaeurost trahviühikut.“

3. Ühistranspordiseaduse § 85 lõike 1 muudatusega soovitakse alandada sanktsiooni

ülempiiri kümnelt trahviühikult viiele selleks, et rahatrahv piletita sõidu eest oleks

endiselt maksimaalselt 40 eurot.

2 (3)

Omamata märkusi sanktsiooni määra osas juhime tähelepanu, et reeglina, tuleneva lt sama seaduse § 942 lõikest 1, kohaldab kohtuväline menetleja nimetatud väärteokoosseisu korral lühimenetlust, mille puhul sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

määratakse piletita sõidu kui väärteo eest mõjutustrahv suurusega 20 eurot, mida tuleks seletuskirjas ka selgitada.

4. Toome välja seletuskirjas esitatud selgitused, mis meie hinnangul ei ole asjakohased või

vajavad täpsustamist:

4.1. Leheküljel 17: „Kokkuleppe tulemusena ongi politsei menetlenud rohkem kui ühe

aasta jooksul automaatse kiirusjärelevalve käigus tuvastatud kiiruseületamisi 50 km/h ja rohkem üldmenetluse korras. Kuna liiklusohutus on endiselt probleem, tuleks tõsiselt kaaluda selle künnise langetamist 50 km/h allapoole ning hakata menetlema

automaatse kiirusjärelevalve käigus tuvastatud kiiruseületamisi 40 km/h ja rohkem. See aitab kindlasti paremini liiklusohutust tagada.“

Palume eeltoodud selgitus seletuskirja tekstist välja jätta, sest see väljub eelnõu raamist ega ole seetõttu siin asjakohane. Samas nõustume, et antud praktika muudatuse mõjusid

tuleks hinnata ning vajadusel teha täiendavad muudatused. Siseministeerium on valmis antud teemas arutelu jätkama, et leida tõhusaid võimalusi ka kehtiva õiguse raames

liiklusohutuse tagamiseks.

4.2. Leheküljel 18: „07.06.2021 jõustusid seadusemuudatused, mis võimaldavad

kiiruseületajate puhul, kes on ületanud kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, kasutada mõjutusmeetmena 45-minutilist rahunemispeatust. Politsei ei ole kahjuks seda

võimalust siiamaani aktiivselt kasutanud.“ Selgitame, et rahunemispeatuse kohaldamine on valikuline meede, mida liiklusohtust

arvestades, ei ole võimalik kohaldada igal pool. Seadus annab politseile õiguse kohaldada meedet juhul, kui see on eelduslikult mõjus, ent kiiruse järelevalve kohti ei

valita mitte selle järgi, kus rahunemispeatuse kohaldamine on võimalik, vaid selle järgi, kus olude tõttu on piirkiiruse ületamine eriti liiklusohtlik.

4.3. Leheküljel 24 tuuakse välja „Ebasoovitav risk on võimalik korruptsioonioht. Kui kohtuväline menetleja saab hakata kiirmenetluses määrama rikkujale kohapeal väärteo

toimepanemise järel kuni 1600 euro suurust rahatrahvi, võib kohtuväline menetle ja mõjutada süüdlast toime panema ebaseaduslikku tegu ning teha ettepaneku tasuda mitteametlikult summa, mis on oluliselt väiksem kui ähvardav rahatrahv.“

Mööname, et muudatuse järgselt tõuseb seletuskirjas välja toodud riski esinemise

tõenäosus, ent leiame, et risk peitub pigem selles, et suureneb väärteo toimepanija te poolt kohtuvälise menetleja ametnikele menetluse vältimiseks trahviga võrreldes soodsama altkäemaksu pakkumine ning sellega seonduvalt ka menetluste arv

altkäemaksu pakkujate suhtes. Kuna suureneb kohtuvälise menetleja ametnike survestamine õigusvastasele käitumisele, suureneb ka vajadus neile suunatud

korruptsiooniriskide maandamist puudutavate koolituste järele.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister