Vastused küsimustele

Ravimiohutuse osakonna spetsialist Helve Vestman:
Selleks, et leida seoseid ravimite kasutamise ja sellega kaasnevate terviseriskide vahel, on vaja koguda ning hinnata väga täpseid ja pikaajalisi andmeid. Antibiootikumidega ravitakse bakteriaalseid nakkushaiguseid juba aastakümneid. Tänaseks ei ole teaduslikult tõestatud, et antibiootikumide tarvitamine suurendaks rinnavähi või teiste vähivormide tekkeriski.
Postituses viidatud teadusartiklid on retrospektiivsed juht-kontrolluuringud. See tähendab, et uurijad vaatavad olemasolevaid terviseandmeid ning võrdlevad antibiootikume kasutanud ja mitte kasutanud inimeste vähiprofiile. Sellised uuringud saavad näidata ainult seda, et antibiootikumide tarvitajatel võib esineda rohkem vähijuhte, kuid sellise metoodikaga uuringutega ei saa kinnitada, et antibiootikumide tarvitamine on vähi tekke põhjuseks.
Viidatud uuringutel on mitmeid piiranguid ja puudusi, millele autorid ka ise oma töödes tähelepanu juhivad. Näiteks ei ole seoste hindamisel arvesse võetud paljusid teisi vähiriski mõjutavaid tegureid, mis mõjutaksid tulemusi ja nende põhjal tehtud järeldusi.
Olulisemad piirangud ja puudused nendes uuringutes on:
• andmete puudulikkus (seose hindamisel pole arvestatud kõiki tegureid, mis teadaolevalt vähi teket võivad soodustada, sh elustiil, dieet, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, kroonilised haigused, kaasuvad ravimid),
• uuringu sihtrühmad on väikesed ning andmeid on kogutud vaid piiratud ajaperioodi kohta.
• kroonilised põletikulised haigused (nt soole- või maksapõletikud) võivad ise olla vähiriski soodustavaks teguriks. Seega ei pruugi vähi põhjustajaks olla antibiootikum, vaid haigus ise.
• sagedamini antibiootikume vajavad inimesed käivad ka sagedamini arsti juures, mistõttu nende haigused, sh vähk, võivad olla varem diagnoositud ega sõltu antibiootikumide tarvitamise ajast (nagu artiklis viidatud päevade arvust), kogusest vm.
Praegu teadaolevad ja teaduslikult kinnitatud vähi riskitegurid on näiteks suitsetamine, alkoholi tarvitamine, rasvumine, hormonaalsed mõjutegurid, teatud viirused ja kroonilised põletikud.
Kokkuvõtteks saab öelda, et need uuringud ei võimalda teha järeldusi antibiootikumide ja vähi põhjusliku seose kohta.

Ravimiohutuse osakonna spetsialist Helve Vestman:
Selleks, et leida seoseid ravimite kasutamise ja sellega kaasnevate terviseriskide vahel, on vaja koguda ning hinnata väga täpseid ja pikaajalisi andmeid. Antibiootikumidega ravitakse bakteriaalseid nakkushaiguseid juba aastakümneid. Tänaseks ei ole teaduslikult tõestatud, et antibiootikumide tarvitamine suurendaks rinnavähi või teiste vähivormide tekkeriski.
Postituses viidatud teadusartiklid on retrospektiivsed juht-kontrolluuringud. See tähendab, et uurijad vaatavad olemasolevaid terviseandmeid ning võrdlevad antibiootikume kasutanud ja mitte kasutanud inimeste vähiprofiile. Sellised uuringud saavad näidata ainult seda, et antibiootikumide tarvitajatel võib esineda rohkem vähijuhte, kuid sellise metoodikaga uuringutega ei saa kinnitada, et antibiootikumide tarvitamine on vähi tekke põhjuseks.
Viidatud uuringutel on mitmeid piiranguid ja puudusi, millele autorid ka ise oma töödes tähelepanu juhivad. Näiteks ei ole seoste hindamisel arvesse võetud paljusid teisi vähiriski mõjutavaid tegureid, mis mõjutaksid tulemusi ja nende põhjal tehtud järeldusi.
Olulisemad piirangud ja puudused nendes uuringutes on:
• andmete puudulikkus (seose hindamisel pole arvestatud kõiki tegureid, mis teadaolevalt vähi teket võivad soodustada, sh elustiil, dieet, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, kroonilised haigused, kaasuvad ravimid),
• uuringu sihtrühmad on väikesed ning andmeid on kogutud vaid piiratud ajaperioodi kohta.
• kroonilised põletikulised haigused (nt soole- või maksapõletikud) võivad ise olla vähiriski soodustavaks teguriks. Seega ei pruugi vähi põhjustajaks olla antibiootikum, vaid haigus ise.
• sagedamini antibiootikume vajavad inimesed käivad ka sagedamini arsti juures, mistõttu nende haigused, sh vähk, võivad olla varem diagnoositud ega sõltu antibiootikumide tarvitamise ajast (nagu artiklis viidatud päevade arvust), kogusest vm.
Praegu teadaolevad ja teaduslikult kinnitatud vähi riskitegurid on näiteks suitsetamine, alkoholi tarvitamine, rasvumine, hormonaalsed mõjutegurid, teatud viirused ja kroonilised põletikud.
Kokkuvõtteks saab öelda, et need uuringud ei võimalda teha järeldusi antibiootikumide ja vähi põhjusliku seose kohta.