| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2454 |
| Registreeritud | 04.09.2025 |
| Sünkroonitud | 05.09.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Ilona Säde (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Siseministeerium
Pikk 61
15065, Tallinn
Teie 26.06.2025 nr 1-6/3198-1, SIM/25-
0698/-1K
Meie 04.09.2025 nr 2-3/2454
Eelnõu kooskõlastamine
Austatud siseminister
Täname võimaluse eest anda tagasisidet välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
eelnõule.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega:
1. Eelnõu § 82 sätestab välismaalase kohanemisprogrammis osalemise tingimused. Vastavalt
nimetatud paragrahvi lõikele 12 puudub välismaalasel õigus täiendavalt osaleda samal
tasemel kohanemisprogrammi keeleõppes, kui ta on juba varasemalt läbinud
kohanemisprogrammi keeleõppe või viimase viie aasta jooksul läbinud riigieelarvest või
välisvahenditest rahastatud kohustusliku taseme keeleõppe. Juhime tähelepanu, et eelnõu
§ 82 lõike 12 rakendamine, nagu on ka seletuskirjas välja toodud, eeldab, et vastavad
andmed on osapooltele kättesaadavad ning asjaomaste registrite vahel toimib turvaline
andmevahetus. Vastavalt eelnõu § 84 lõikele 5 kehtestatakse andmevahetuse ja andmetele
ligipääsuga seonduv rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimääruses, kuid selle
rakendusakti eelnõule lisatud kavandist ei nähtu, et andmevahetus hõlmaks ka teiste
asutuste keeleõppe andmeid. Seletuskirjast ei selgu ka see, mis on vastava andmevahetuse
lahenduste loomise kulu erinevate registrite/asutustega, millistest vahenditest see on
planeeritud ning kas see on teostatav maiks 2026. Muudatusel, mille kohaselt ei ole
inimesel, kes on juba samal tasemel läbinud kohanemisprogrammi keeleõppe, või on
viimase viie aasta jooksul läbinud muu keeleõppe riigieelarvest või välisvahenditest
rahastatuna, võib olla ka ebasoovitavaid mõjusid, vähendades inimese võimalusi keeleõpet
saada. Seetõttu palume eelnõu ja seletuskirja eeltoodud küsimuste osas täiendada.
2. Eelnõu § 82 lõike 13 kohaselt võib ajutise kaitse saajalt või rahvusvahelise kaitse saajalt
kohanemisprogrammi raames osutatavale keeleõppele tehtud kulud tagasi nõuda, kui ta ei
ole kõnealuses lõikes välja toodud keeleoskustaset omandanud. Palume selgitada, kas
tagasinõude võimalus on plaanis kehtestada ka teistele kohanemisprogrammis osalevatele
sihtrühmadele, n-ö tavarände alusel saabunud uussisserändajatele? Kui mitte, siis palume
seletuskirjas täiendavalt selgitada, mis põhjusel kohaldatakse kohanemisprogrammis
osalevate sihtrühmade keeleõppe kulude tagasinõudmise osas erinevaid tingimusi. Kuigi
eelnõus nimetatud sihtrühmadele on erinevalt tavarände alusel saabunud
2 (2)
uussisserändajatest keeleõpe kohustuslik, on keeleõpe mõlema sihtrühma puhul osutatav
avalikest vahenditest ning sama programmi raames. Eelnõus välja toodud sihtrühm, kellele
tagasinõue kohalduks, on pigem haavatavamas olukorras ja väiksema
maksevõimekusega. Tagasinõude kohaldamise võimaldamisel kohanemisprogrammile
võib olla ebasoovitav mõju ka sellele, millisest allikast uussisserändajad esmalt eesti keele
õpet otsivad. Kui kohanemisprogrammile kohaldub kulude tagasinõue, teistele tasuta
keeleõppe võimalustele aga mitte, võib see suunata uussisserändajaid otsima esmalt muid
tasuta võimalusi ja mitte osalema kohanemisprogrammis. Samas peaks
kohanemisprogramm olema uussisserändajatele esmane keeleõppe kanal. Kuna eelnõu
sisuliselt võrdsustab muust riiklikust allikast rahastatud kohustusliku taseme keeleõppe
kohanemisprogrammi keeleõppega, tekib küsimus, kas ka muudele riiklikult rahastatud
koolitustele peaks kohalduma sarnastel tingimustel kulude tagasinõude võimalus. Palume
neid küsimusi seletuskirjas analüüsida. Lisaks, eelnõu § 82 lõike 13 punktis 1 on sätestatud,
et tehtud kulud võib tagasi nõuda, kui ühe aasta jooksul ei ole omandatud keeleseaduses
sätestatud keeleoskustaset A1. Palume selgitada ka seda, kuidas on kavas hinnata vastamist
keeleoskustasemele A1, arvestades, et sel tasemel riiklike tasemeeksameid ei korraldata?
3. Palume lisada eelnõule järgmine töövõimetoetuse seaduse (TVTS) muudatus:
„§ 97. Töövõimetoetuse seaduse muutmine
Töövõimetoetuse seaduse § 2 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „rahvusvahelise
kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saaja või“.“
Selgitus: Muudatusega jäetakse TVTS § 2 lõike 1 punktist 3 välja viide rahvusvahelise
kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saajale. Kõnealune säte kehtestab isikute ringi, kellel on
õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele. TVTS § 2 lõike 1 punkt 3 sätestab, et
töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus Eestis viibival rahvusvahelise kaitse,
sealhulgas ajutise kaitse saajal või rahvusvahelise kaitse taotlejal, kellel on õigus Eestis
töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.
Sama lõike punkt 2 sätestab, et töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus
tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Kuna
ka rahvusvahelise kaitse, sh ajutise kaitse saamisega kaasneb elamisluba, on see sihtgrupp
juba TVTS § 2 lõike 1 punktiga 3 kaetud ning tuleb seetõttu sama lõike punktist 3 välja
jätta. Viide rahvusvahelise kaitse taotlejale jääb sättesse alles.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Ilona Säde
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|