C-500/25

Vastuvõtmise kuupäev : 04/09/2025

Kokkuvõte C-500/25 - 1

Kohtuasi C-500/25*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

22. juuli 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Amtsgericht Heilbronn (Heilbronni esimese astme kohus,

Saksamaa)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

7. oktoober 2024

Kriminaalmenetluse algataja:

Staatsanwaltschaft Heilbronn

Süüdistatav:

RX

Põhikohtuasja ese

Pärast asja tagasisaatmist kassatsioonikohtu poolt alustatud kriminaalmenetlus,

mille ese on registreerimismärgi väärkasutamine – Riigisisene

„kaugregistreerimise keeld“

Eelotsusetaotluse laad ja sisu

ELTL artiklite 35, 36, 56, artikli 58 lõike 1 ja artikli 90 jj tõlgendamine

Eelotsuse küsimused

1. Kas äritegevuse raames toimuv ühendusesisene vedu, mille ese on tehasest

välja lastud uued, ametlikult veel registreerimata mootorsõidukid, millele on

kinnitatud liikmesriigi poolt konkreetsele sõidukimüüjale väljastatud numbrimärk

* Kohtumenetluse keel: saksa.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-500/25

2

(Händlerkennzeichen), on hõlmatud ELTL-s sätestatud põhivabadustega, eelkõige

transporditeenuste osutamise vabadusega, mis on ette nähtud ELTL artiklis 56,

artikli 58 lõikes 1, artiklis 90 jj?

Kui eespool sõnastatud küsimusele vastatakse JAATAVALT:

2. Kas ELTL artikli 56 esimest lauset ja artikli 58 lõiget 1 koostoimes artikli 91

lõike 1 punktiga a ja artikliga 92 tuleb tõlgendada nii, et nende sätete eesmärk on

vaba ja võrdse konkurentsiga avatud turumajandusele tuginedes liberaliseerida ja

ühtlustada transpordi siseturg, st kõrvaldada takistavad riigisisesed piirangud, ning

et need sätted annavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule esmase

õigusloomepädevuse, kui tegemist on piiravate sätetega transpordi valdkonnas?

Kui eespool sõnastatud küsimusele vastatakse JAATAVALT:

3. Kas ELTL artikli 56 esimest lauset ja artikli 58 lõiget 1 koostoimes

ELTL artikli 91 lõike 1 punktiga a ja eelkõige artikliga 92 tuleb tõlgendada nii,

et – kuna puudub Euroopa Liidu määrus või direktiiv, mis reguleeriks ühtlustamist

sõidukimüüjale väljastatud numbrimärkide vastastikuse tunnustamise

valdkonnas –

a. ei või ükski liikmesriik – ilma nõukogu ühehäälse nõusolekuta – võtta

transpordipoliitika valdkonnas vastu sätteid, mis muudavad praegu kehtivate

riigisiseste õigusnormide otsese või kaudse toime teiste liikmesriikide

veoettevõtjate jaoks võrreldes riigisiseste ettevõtjatega vähem soodsaks

(ebasoodsamasse olukorda seadmise keeld või vähemasti standstill-

kohustus)?

b. on eespool nimetatud sätetega vastuolus riigisisesed õigusnormid –

nagu põhikohtuasjas kohaldatava ja asjakohase FZV varasema redaktsiooni

§ 20 lõike 1 neljas lause (alles jäetud FZV uue redaktsiooni § 46 lõike 1

neljandas lauses) –, mille kohaselt bis dato vahet tegemata sõnastatud

õigusnormiga, mida kohaldati nii tegelikkuses kui ka kohtupraktikas vahet

tegemata kõikidele piiriülese veo juhtumitele (eksport/transiit/import),

kehtestati väidetava täpsustuse kattevarjus (uuesti) nn kaugregistreerimise

üldine keeld („varasema korra juurde tagasipöördumine“)?

c. Kas küsimustele tuleb, arvestades liikmesriikide põhimõttelist

suveräänsust sõidukite ametliku registreerimise valdkonnas, vastata jaatavalt

vähemasti juhul, kui nn kaugregistreerimise keeld kehtiks vahet tegemata ka

teiste liikmesriikide poolt sõidukimüüjatele väljastatud numbrimärkide

suhtes? Teisisõnu juhul, kui tehasest välja lastud uute, ametlikult veel

registreerimata sõidukite vedamisel Saksamaa Liitvabariigist teistesse

liikmesriikidesse (eksport), mis toimub äritegevuse raames, keelatakse teise

liikmesriigi tunnustatud ja usaldusväärsetel veoettevõtjatel äritegevuse

raames kasutada selle teise liikmesriigi poolt sõidukimüüjale väljastatud

numbrimärke?

STAATSANWALTSCHAFT HEILBRONN

3

d. Kas eespool sõnastatud küsimustele tuleb vastata jaatavalt vähemasti

juhul, kui kohaldatavate riigisiseste õigusnormide alusel asjaomase teise

liikmesriigi ettevõtja jaoks pääs turule de facto tegelikult tõkestatakse

(keeldumine tunnustamast teise liikmesriigi poolt sõidukimüüjale väljastatud

numbrimärke ja samal ajal puuduv võimalus hankida enda nimel nõutaval

hulgal samaväärseid selle liikmesriigi poolt sõidukimüüjale väljastatud

numbrimärke)?

4. Kas äritegevuse raames toimuv ühendusesisene vedu, mille ese on tehasest

välja lastud uued, ametlikult veel registreerimata mootorsõidukid, millele on

kinnitatud liikmesriigi poolt sõidukimüüjale väljastatud numbrimärk, kuulub (ka)

kaupade vaba liikumise kohaldamisalasse ja on eelkõige hõlmatud

ELTL artikli 35 kaitsega?

Kui eespool sõnastatud küsimusele vastatakse EITAVALT:

5. Kas antav hinnang on teistsugune, kui tõendatakse, et võrreldavaid

liikmesriigi poolt sõidukimüüjale väljastatud numbrimärke asjaomases

liikmesriigis (1) ei eksisteeri, või (2) teise liikmesriigi residendist ettevõtja ei saa

neid soetada, või (3) viimati nimetatud ettevõtja saab neid soetada ainult

raskendatud tingimustel, või (4) viimati nimetatud ettevõtja saab neid soetada

ainult ebamõistlikel (majanduslikel) tingimustel?

Kui eespool sõnastatud küsimus(t)ele vastatakse JAATAVALT:

6. Kas ELTL artiklit 35 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus

riigisisesed õigusnormid – nagu põhikohtuasjas kohaldatava ja asjakohase FZV

varasema redaktsiooni § 20 lõike 1 neljas lause (alles jäetud FZV uue redaktsiooni

§ 46 lõike 1 [viiendas] lauses) –, mis näevad ette, et tehasest välja lastud uute,

ametlikult veel registreerimata sõidukite ekspordil Saksamaa Liitvabariigist

keelatakse teise liikmesriigi poolt sõidukimüüjale väljastatud numbrimärkide

kasutamine?

Kui eespool sõnastatud küsimusele vastatakse JAATAVALT:

7. Kas ELTL artiklit 36 tuleb tõlgendada nii, et selliste sõidukite vaba

liikumise piirangud peavad igal üksikjuhul olema põhjendatud ELTL artikli 36

osutatud huvide kaitsmisega või Euroopa Kohtu tunnustatud siduvate nõuete

täitmisega?

Kui eespool sõnastatud küsimusele vastatakse JAATAVALT:

8. Kas üldised kaalutlused, mida Saksa seadusandja kasutab nn

kaugregistreerimise ulatusliku keelu põhjendamiseks, on ELTL artiklit 36

arvestades ebapiisavad, kui asjaomase ettevõtja puhul saab konkreetsel juhul

kahtlusteta tuvastada, et

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-500/25

4

(1) asjaomased sõidukimüüjale väljastatud Austria registreerimismärgid on

EUCARISe kaudu tegelikult leitavad,

(2) kõik muud andmed sõidukimüüjale väljastatud numbrimärkide õiguspärase

kasutamise tagamiseks on sõidukis alati kättesaadavad ja seega ei ole raske võtta

kohapeal kontrollimeetmeid ja sõidukite identifitseerimise meetmeid,

(3) numbrimärgid ja nendega liikuvad sõidukid on alati nõuetekohaselt

kindlustatud,

(4) asjaomase ettevõtja usaldusväärsust on kontrollitud tema enda liikmesriigis

ja seda saab vajaduse korral tõendada,

(5) ei esine ühtegi faktilist elementi, mille põhjal võiks eeldada sõidukitega

seotud piiriülese kuritegevuse, sõidukite varguse, sõidukidokumentide

ebaseadusliku hankimise, sõiduki vandalismiga seotud pettuse ja dokumentide

võltsimise ohtu,

(6) avaliku julgeoleku ja korra säilitamiseks on olemas vähem piiravamaid ja

mõistlikke vahendeid, mis kehtivad ka liikmesriigi poolt sõidukimüüjale

väljastatud numbrimärke kasutavate liikmesriigi ettevõtjate suhtes (nt kohustus

pidada nõuetekohast sõidupäevikut, mida asjaomane ettevõtja peab riigisiseste

õigusnormide kohaselt nagunii juba pidama)?

Viidatud õigusnormid

Riigisisesed õigusnormid

Maanteeliikluses kasutatavate sõidukite registreerimise määruse (Verordnung über

die Zulassung von Fahrzeugen zum Strassenverkehr; Fahrzeug-

Zulassungsverordnung) (BGBl. 2011 I lk 139), muudetud 23. märtsi 2017. aasta

määrusega (BGBl. 2017 I lk 522) (edaspidi „FZV varasem redaktsioon“), § 20

lõike 1 esimene lause:

„Muus Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu

osalisriigis registreeritud sõidukid võivad ajutiselt osaleda Saksamaa Liitvabariigi

liikluses, kui muu liikmesriigi või osalisriigi pädev asutus on väljastanud neile

kehtiva registreerimistunnistuse ja neil ei ole Saksamaa Liitvabariigis püsivat

asukohta.“

FZV varasema redaktsiooni § 20 lõike 1 neljas lause sätestab:

„Esimest lauset ei kohaldata sõiduki suhtes, mis paiknes ajal, mil see muus

liikmesriigis või osalisriigis registreeriti, Saksamaa Liitvabariigi territooriumil.“

STAATSANWALTSCHAFT HEILBRONN

5

FZV varasema redaktsiooni § 20 lõike 1 esimene ja neljas lause on 1. septembrist

2023 identse sisuga üle võetud FZV uue redaktsiooni (BGBl. 2023 I nr 199)

(edaspidi „FZV uus redaktsioon“) § 46 lõike 1 esimesse ja viiendasse lausesse.

FZV varasema redaktsiooni § 16 lõige 2 (FZV uue redaktsiooni § 41 lõige 2) näeb

muu hulgas usaldusväärsetele sõidukitootjatele ette võimaluse saada väljaveoks nn

punaseid numbrimärke.

Liiklusseaduse (Straßenverkehrsgesetz) (BGBl. 2003 I lk 310) (edaspidi „StVG“)

§ 22 lõike 1 punkt 1 sätestab:

„(1) Isikut, kes õigusvastaselt

1. kinnitab mootorsõidukile või mootorsõiduki haagisele, millele ei ole

väljastatud ametlikku registreerimismärki või mida ei ole registreeritud, märgi,

mis võib tekitada mulje ametlikust registreerimismärgist, […] karistatakse kuni

üheaastase vangistusega või rahatrahviga, kui muude sätete alusel ei ole süüteo

eest ette nähtud rangemat karistust.“

Liidu õigusnormid

ELTL artiklid 35 ja 36; artikli 56 esimene lõik ja artikli 58 lõige 1 koostoimes

artikli 91 lõike 1 punktiga a ja artikliga 92

Asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Süüdistatav on liidu kodanik, kes elab Austrias, kus on ka tema äriühingu V

asukoht. Ta on üks selle äriühingu tegevjuhtidest ning vastavalt tööülesannete

sisemisele jaotusele on tema vastutusalas tehasest välja lastud uute, ametlikult

veel registreerimata tarbesõidukite väljavedu Saksamaa Liitvabariigis asuvast

asukohast. Sõidukite väljaveol kasutati esialgu Austria proovisõidunumbrimärke

(edaspidi ka „sõidukimüüjale väljastatud numbrimärgid“), mille olid

äriühingule V väljastanud Austria asutused.

2 Äriühingu V põhitegevusala on tehasest välja lastud uute, ametlikult veel

registreerimata tarbesõidukite piiriülene väljavedu. Väljavedu toimub muu hulgas

maantee kaudu. Seda liiki väljaveoks on äriühingul mitusada Austria

proovisõidunumbrimärki. Väljavedu toimub tootja tellimusel. Sihtkohaks on

tootja teised filiaalid või müügipartnerid. Territoriaalselt hõlmab äriühingu

tegevus kogu Euroopa Liidu siseturgu.

3 Väljaveetavad uued sõidukid võetakse vastu otse tootja tehases või

raudteeterminalis või sadamas. Sel hetkel ei ole sõidukid veel „kasutusele võetud“

ja neid ei ole veel ametlikult registreeritud. Sõidukid paiknevad veel

turustusahelas, need võidakse veel varustada eriomase pealisehitusega, neid ei ole

veel lõpptarbijale üle antud ja neil ei ole veel püsivat asukohta. Tegemist on seega

puhtalt väljaveo eesmärgil tehtavate sõitudega. Sõidukimüüjale väljastatud

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-500/25

6

numbrimärke kasutades sõidetakse nendega sihtkohta, kus need antakse üle,

registreeritakse ja võetakse kasutusele.

4 Kõnealust tegevust on Austrias seadusega tunnustatud iseseisva

majandustegevusena. See on äriühingu põhikirjajärgne tegevusala. Austria

õigusaktide kohaselt on sõidukimüüjale väljastatud numbrimärgid, mida kasutati,

vastavalt 1967. aasta mootorsõidukite seaduse (Kraftfahrgesetz 1967) §-le 45

sõnaselgelt ette nähtud selle tegevuse raames kasutamiseks. Äriühingul on olemas

kõik tegevuseks vajalikud ametlikud load ja sertifikaadid.

5 Staatsanwaltschaft Heilbronn (Heilbronni prokuratuur) kvalifitseerib Austria

proovisõidunumbrimärkide kinnitamise sõidukitele, mis paiknesid numbrimärkide

kinnitamise ajal Saksamaal, nn keelatud kaugregistreerimiseks.

6 Prokuratuur paneb süüdistatavale süüks, et ta on äritegevuse raames 18 korral

kinnitanud mootorsõidukile, millele ei olnud väljastatud ametlikku

registreerimismärki ning mida ei olnud registreeritud, õigusvastaselt märgi, mis

võis tekitada mulje ametlikust registreerimismärgist. See vastab StVG § 22 lõike 1

punkti 1 kohasele süüteokoosseisule. Prokuratuuri taotluse alusel tegi Amtsgericht

Heilbronn (Heilbronni esimese astme kohus) 2. augustil 2019 käskmenetluses

otsuse, mille peale esitas RX nõuetekohaselt ja tähtaja jooksul kaebuse.

7 Käskmenetluses tehtud otsus põhines järgmistel asjaoludel (kokkuvõtlikult):

„Ajavahemikul 14. märtsist 2018 kuni 22. veebruarini 2019 vastutas tegevjuht

äriühingus V […] (Austria), mille äritegevus hõlmab sõidukite toimetamist

sõidukimüüjalt kliendile, selle eest, et äriühingu palgatud juhid võtsid Saksamaa

sõidukimüüjate juures vastu eelkõige poolhaagisega veokid ja reisijate veoks

mõeldud bussid ning kinnitasid neile väljaveoks ette nähtud registreerimismärgid,

mille oli sõidukimüüjatele väljastanud Austria, kusjuures kõikidele

menetlusosalistele oli teada, et seoses maanteeliikluses kasutatavate sõidukite

registreerimise määruse (Verordnung über die Zulassung von Fahrzeugen zum

Strassenverkehr) § 20 alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva muudatusega on selline

kaugregistreerimine keelatud. Selliste numbrimärkidega sõidukitega, mis jätsid

mulje, et sõidukid on registreeritud, osalesid juhid seejärel süüdistatava ülesandel

avalikus maanteeliikluses, kuni liikluspolitsei ametnikud […] nad kontrolli käigus

kinni pidasid.“

8 Amtsgericht Heilbronn (Heilbronni esimese astme kohus) mõistis süüdistatavale

10. septembril 2020 numbrimärkide väärkasutamise eest 17 juhul trahvi kokku

220 päevamäära suuruses summas 300 eurot. RX esitas selle peale

kassatsioonkaebuse, mis rahuldati ja mille alusel saadeti asi tagasi Amsgericht

Heilbronni (Heilbronni esimese astme kohus) pädevale kriminaalkohtunikule.

Viimane esitab nüüd eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule.

STAATSANWALTSCHAFT HEILBRONN

7

Eelotsusetaotluse põhjendused

9 Võttes arvesse FZV varasema redaktsiooni § 20 lõike 1 neljanda lause (FZV uue

redaktsiooni § 46 lõike 1 viies lause) tekkelugu ja Saksamaa Liitvabariigi suhtes

juba toimunud kohustuste rikkumise menetlust põhikohtuasjaga samas küsimuses,

on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi eespool viidatud liidu õigusnormide

tõlgendamise suhtes.

10 Õigusnormi tekkelugu: FZV § 20 lõike 1 esimene, teine ja kolmas lause kuni

1. oktoobrini 2017 kehtivas redaktsioonis tulenesid Saksamaa Liitvabariigi suhtes

alustatud kohustuste rikkumise menetlusest, mille aluseks oli kaebus, mille oli

süüdistatav esitanud Euroopa Komisjonile 2003. aastal täpselt samasugustel

asjaoludel. Selle tulemusel sõnastati FZV § 20 ümber (vt eespool FZV varasema

redaktsiooni § 20 lõike 1 esimene lause).

11 Saksa seadusandja põhjendas seda muudatust järgmiselt: „Euroopa Komisjon

seadis kohustuste rikkumise menetluse raames Saksamaale kohustuse lubada

avalikus maanteeliikluses ajutiselt osaleda ka välisriigi sõidukitel, millele on

kinnitatud teiste liikmesriikide asjaomased lühiajalised numbrimärgid või

väljaveoks väljastatud numbrimärgid. Seadusemuudatus tehti selle kohustuse

täitmiseks.“

12 Seadusemuudatuse põhjendusi arvestades ning kohustuste rikkumise menetlusele

ja Euroopa Komisjoni väljendatud põhimõtetele viidates kohaldati kõnealust sätet

seejärel kohtupraktikas kõikide piiriülese transpordi juhtumite suhtes.

13 FZV varasema redaktsiooni § 20 lõike 1 esimesele, teisele ja kolmandale lausele

lisati 1. oktoobrist 2017 neljas lause, mis on käesoleva eelotsusetaotluse ese.

14 Seda muudatust põhjendati järgmiselt: „Lõigetele 1 ja 2 lisatud lause eesmärk on

täpsustavalt keelata nn kaugregistreerimine nii liidu liikmesriikidest kui ka

kolmandatest riikidest. […] Keeld põhineb Saksamaa suveräänsusel registreerida

Saksamaa Liitvabariigi territooriumil paiknevad registreerimata sõidukid, mille

kasutuselevõtt algab Saksamaa Liitvabariigis. Iga sõiduki identifitseerimine

registreerimisel on ette nähtud selleks, et tagada sõiduki vastavus

registreerimistunnistuse ja sõidukite keskregistri andmetele ning seega

õiguskindlus. See on eriti oluline sõidukitega seotud piiriülese kuritegevuse,

sõidukite varguse, sõidukidokumentide ebaseadusliku hankimise ja sõiduki

vandalismiga seotud pettuse ärahoidmiseks. Praegu puudub rahvusvaheline

kontrollivahend, näiteks rahvusvaheline andmebaas, mis võiks Saksamaal

toimuvat identifitseerimist piisavalt asendada. See kehtib ka Euroopa Liidu

liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide suhtes,

hoolimata seal juba saavutatud ühtlustamise tasemest. On tõsi, et ühise

andmevahetusplatvormi EUCARIS kasutamine võiks juba oma olemuselt olla

sobiv alus andmete hankimiseks. Praegu kasutab seda platvormi liidu

28 liikmesriigist tegelikult siiski ainult 15 liikmesriiki. Seetõttu ei ole riigiülene

identifitseerimine veel piisavalt tagatud. Saksamaal toimuvast identifitseerimisest

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-500/25

8

saaks loobuda vaid siis, kui kasutamine oleks kõigile asjaomastele riikidele siduv

ja kui kõik kehtivad numbrimärgid ja nendega seotud sõidukiandmed salvestataks

EUCARISe mudeli kohaselt ning kui riikide kontrolliasutused saaksid neile ka

kiiresti ligi pääseda. Kontrollifunktsioonidest loobumine suurendaks seevastu

väärkasutamise ohtu. Kui kaugregistreerimist aktsepteeritaks ka ilma piisavate

rahvusvaheliste kontrollivõimalusteta, on oht, et sõidukitega seotud piiriülene

kuritegevus suureneb ja dokumendivõltsinguid, mida kohalikel

järelevalveasutustel võib erinevate välismaiste dokumentide suure hulga tõttu olla

raske tuvastada, pannakse toime suuremal määral. Kontrollimeetmete ja sõidukite

identifitseerimismeetmete võtmine kohapeal muutuks seetõttu keerulisemaks. Seda

arvestades saab Saksamaa Liitvabariigi territooriumil paikneva sõiduki

identifitseerimist nõuetekohaselt tagada ainult Saksamaal toimuva

registreerimisega. Viini konventsioon kaugregistreerimise võimalust ei nõua.

Rahvusvahelise veo võimaldamise näeb Viini konventsioon ette ainult juhul, kui

sõiduk tuuakse Saksamaale sisse välisriigist (Viini konventsiooni artikli 1 punkti b

alapunkt iii). See on aga FZV § 20 lõike 1 esimese lause ja lõike 2 esimese

lausega juba tagatud.“

15 Saksamaa seadusandja kehtestas neljanda lausega teadlikult ja tahtlikult üldise

„kaugregistreerimise“ keelu. Sellest ajast saadik on seda keeldu kohaldatud

ühtselt, tegemata vahet numbrimärgi liigi (ametlik registreerimismärk või

sõidukimüüjale väljastatud numbrimärk) alusel ja võtmata arvesse üksikjuhtumi

asjaolusid. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et äritegevuse raames toimuv

piiriülene vedu, mille puhul kasutatakse teise liikmesriigi poolt sõidukimüüjale

väljastatud numbrimärke, piirdub üksnes import- ja transiitveoga. Asjaomane

Saksamaal paiknevast asukohast algav eksportvedu ning multimodaalne import- ja

transiitvedu (kombinatsioonis Saksa sadama või raudteeterminaliga) on alates

1. oktoobrist 2017 keelatud ja selle eest võidakse – nagu käesolevas asjas – esitada

StVG § 22 lõike 1 punkti 1 alusel süüdistus numbrimärgi väärkasutamises.

16 Saksa asutused jätsid süüdistatava taotluse väljastada FZV varasema redaktsiooni

§ 16 lõike 2 alusel „punased numbrimärgid“ rahuldamata põhjendusega, et

õigustatud isikute hulka kuuluvad üksnes sõidukitootjad, mitte aga ettevõtjad, kes

tegelevad pelgalt sõidukite väljaveoga. Sellest tulenevalt puudub süüdistataval ka

võimalus legaliseerida oma tegevus muude riigisiseste õigusnormide alusel,

mistõttu on ta sunnitud taotlema tema jaoks koormavate menetluste algatamist, et

tegutseda kooskõlas riigisiseste õigusnormidega.

17 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukoht: Eelotsusetaotluse esitanud kohus

leiab, et ELTL artikli 56 esimest lõiku ja artikli 58 lõiget 1 koostoimes

ELTL artikli 91 lõikega 1 ja artikliga 92 tuleb tõlgendada esmalt nii, et Saksamaa

Liitvabariik ei või teha transpordi valdkonnas selliseid seadusemuudatusi, mis

eelkõige Saksamaa Liitvabariigi territooriumil algava rahvusvahelise veo puhul

seavad teiste liikmesriikide veoettevõtjad riigisiseste veoettevõtjatega võrreldes

otseselt või kaudselt ebasoodsamasse olukorda.

STAATSANWALTSCHAFT HEILBRONN

9

18 Sellega seoses on eespool nimetatud sätetega vastuolus muu hulgas selline

riigisisene meede, mis piirab tingimusi teiste liikmesriikide veoettevõtjate

osalemiseks liikmesriigis toimuvas veos, kuna loob otsese seose kasutatavate

numbrimärkide päritoluga ja takistab sellega teiste liikmesriikide veoettevõtjate

pääsu Saksamaa turule, mis on seni olnud tagatud seadusega.

19 Seoses teenuste osutamise vabadusega transpordi valdkonnas viitab

eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu 18. juuni 2019. aasta

kohtuotsusele Austria vs. Saksamaa (C-591/17, EU:C:2019:504), mille

õiguspõhimõtteid (punkt 135 jj ning punkt 158 jj) saab eelotsusetaotluse esitanud

kohtu hinnangul üle kanda käesolevale asjale.

20 Lisaks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ELTL artikleid 35 ja 36 tuleb

tõlgendada nii, et need on kohaldatavad ametlikult veel registreerimata sõidukite

väljaveole, mille raames kasutatakse teiste liikmesriikide poolt sõidukimüüjale

väljastatud numbrimärke, ning et artikkel 35 kehtestab ekspordivoo piiramise

vahetult kohaldatava keelu, mida vaidlusalune riigisisene meede rikub, kuivõrd

see lähtub sõnaselgelt numbrimärkide päritolust ja kuivõrd seda kohaldatakse

vahet tegemata ka teiste liikmesriikide poolt sõidukimüüjale väljastatud

numbrimärkide suhtes. See kujutab endast teiste liikmesriikide konkurentide

otsest diskrimineerimist ja raskendab kolmandate riikide ettevõtjate pääsu

Saksamaa turule. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et Saksa

seadusandja „kaugregistreerimise“ keelu põhjendustest ei saa tuletada ühtegi alust,

mis võiks süüdistatava äriühingu puhul põhjendada keeldu kinnitada Saksamaa

Liitvabariigi territooriumilt eksporditavatele sõidukitele registreerimismärke,

mille on sõidukimüüjale väljastanud Austria.

21 On tõsi, et FZV varasema redaktsiooni § 20 lõike 1 neljas lause (FZV uue

redaktsiooni § 46 lõike 1 viies lause) on kohaldatav vahet tegemata. Kohustus

kinnitada Saksamaa asutuste väljastatud registreerimismärgid kõigile sõidukitele,

mis osalevad Saksamaa territooriumil maanteeliikluses, mõjutab aga kolmandate

riikide ettevõtjaid tunduvalt suuremal määral kui Saksamaa ettevõtjaid, mistõttu

on eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus

kolmandate riikide ettevõtjaid, kes tegelevad sõidukite väljaveoga ja ei ole

sõidukimüüjad, diskrimineeritakse.

22 Süüdistatava äriühing kinnitab alates 10. septembrist 2020, mil põhikohtuasjas

toimus esimese astme kohtu istung, oma sõidukitele eranditult Saksa punaseid

numbrimärke (FZV varasema redaktsiooni § 16 tähenduses). Kuna Saksamaa

asutused keeldusid väljastamast süüdistatava äriühingule punaseid numbrimärke,

on süüdistatav praegu – et tegutseda seaduskuulekalt – kohustatud hankima need

numbrimärgid kolmanda isiku kaudu. See toimub Saksamaa filiaali kaudu.

Tulenevalt vajadusest lasta väljastada kõnealused punased numbrimärgid, mida

tuleb nüüd hallata ja kasutada lisaks Austria registreerimismärkidele, tekib

süüdistataval igas kuus kohustusliku vastutuskindluse ja mootorsõiduki maksu

kujul keskmiselt ligikaudu 50 000 euro suurune lisakulu. Selle kulu kannab praegu

Saksa filiaal ja selle kohta esitatakse igas kuus arve emaettevõtjale. Alates

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-500/25

10

2020. aasta oktoobrist kuni praeguseni kantud kulude summa on ligikaudu

2,6 miljonit eurot. Lisaks tekitab süüdistatavale märkimisväärseid igakuiseid

sisemisi kulusid kahekordne halduskoormus, kuna nõutav on nii Saksa kui ka

Austria poolt väljaveoks väljastatud registreerimismärkide olemasolu. Sisemised

kulud tekivad eelkõige nii töötajate tasandil (kahekordsed personalikulud

numbrimärkide kahekordseks haldamiseks) kui ka logistika tasandil (sõltuvalt

tellimusest peab juhtidel käepärast olema kaks numbrimärkide komplekti koos

asjaomaste dokumentidega, mis tähendab palju rohkem aega nõudvat

kooskõlastamist). Saksamaa residendist konkurendil neid kulusid ei ole, kuna

tema vajab ainult Saksa registreerimismärke ning „punaseid numbrimärke“ on tal

võimalik hõlpsasti taotleda ja kätte saada oma Saksamaal asuva asukoha kaudu.

23 Võttes arvesse ELTL artiklit 36, peaks Saksamaa Liitvabariik olema võimeline

nimetama konkreetsed alused, mis kõnealust „kaugregistreerimise keeldu“

põhjendavad. Lisaks peab riigisisene meede olema vajalik ja vastama

proportsionaalsuse põhimõttele. Riigisiseste asutuste ülesanne on sellele tugineda

ja konkreetsel juhul tõendada, et õigusnorm on vajalik viidatud sättes osutatud

huvide tõhusaks kaitsmiseks ja – eelkõige – et asjaomase mootorsõiduki

registreerimine kujutab endast tegelikku ohtu liiklusohutusele.

24 Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et Saksa seadusandja argument, et

kõnealuse õigusnormi eesmärk on tagada liiklusohutus, ei ole ELTL artikli 36

kohane sobiv põhjendus, kuna see ei tee vahet usaldusväärsetel ja

ebausaldusväärsetel ettevõtjatel ega näe ette ka muud vahetegemist (nt transiit- ja

importveo vahel). Lisaks sellele ei kujuta tõsiasi, et sõiduk sõidab Saksamaa

teedel teise liikmesriigi poolt sõidukimüüjale väljastatud numbrimärgiga, endast

iseenesest – ilma täiendavate asjaoludeta – veel tõsist ohtu liiklusohutusele. Igal

juhul ei saa maanteeliikluse ohutust parandada, kui lähtutakse üksnes

numbrimärgi kinnitamise kohast. Selles osas ei ole vahet, kas sõiduk paikneb

numbrimärgi kinnitamise ajal Saksamaal või välisriigis. Saksamaal paikneva, kuid

väljaveoks välisriiki mõeldud sõiduki puhul ei asu tehingute raskuskese hiljemalt

väljaveo alguse ajal enam Saksamaal, nagu see on ka sõiduki puhul, mis viiakse

liidu liikmesriigist läbi Saksamaa Liitvabariigi territooriumi välja teise riiki.

Mõlemal juhul puudub maanteeliikluses ajutise osalemise ajal püsiv asukoht

Saksamaal.

25 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates oleks Euroopa Liidu ja Saksa õigust

võimalik kooskõlla viia vaidlusaluse sätte kohaldamisala täpsustamisega selliselt,

et keelu kohaldamisalast jäetakse sõnaselgelt välja äritegevuse raames toimuv

ühendusesisene vedu, mille ese on tehasest välja lastud uued, ametlikult veel

registreerimata mootorsõidukid, millele on kinnitatud liikmesriigi poolt

sõidukimüüjale väljastatud numbrimärgid, mida on kasutatud riigisiseste

õigusnormide kohaselt.

26 Kui aga selline sõnastus osutub problemaatiliseks ja ei saa anda soovitud tulemust,

milleks on liidu õiguse kohaselt tunnustada sõidukimüüjale väljastatud

numbrimärgi kasutamist äritegevuse raames usaldusväärsete ettevõtjate poolt mis

STAATSANWALTSCHAFT HEILBRONN

11

tahes piiriülese veo puhul, tuleb vaidlusalune õigusnorm tunnistada liidu õigusega

vastuolus olevaks.

27 Kuna süüdistatava tegevus vastab Saksa õiguse alusel registreerimismärgi

väärkasutamise süüteo koosseisutunnustele, sõltub kriminaalvastutuse küsimus

määravas osas sellest, kas FZV varasema redaktsiooni § 20 lõike 1 neljas lause

(FZV uue redaktsiooni § 46 lõike 1 viies lause) on liidu õigusega kooskõlas. Kui

kõnealune säte on liidu õigusega vastuolus, oli süüdistataval lubatud kasutada

sõidukite väljaveo ajal Saksamaa teedel oma Austria registreerimismärke ja ta

tuleks õigeks mõista. Kui säte on liidu õigusega kooskõlas, tuleks süüdistatav

süüdi mõista.