| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/75-7 |
| Registreeritud | 04.09.2025 |
| Sünkroonitud | 05.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tervisekassa |
| Saabumis/saatmisviis | Tervisekassa |
| Vastutaja | Mari Amos (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sotsiaalministeerium Teie 12.08.2025 nr 1.2-2/75-1
[email protected] Meie 03.09.2025 nr 1.5-1/7579-1
Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine ja ettepanekud
Tervisekassa kooskõlastab ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu allpool kirjeldatud ettepanekutega.
1. Välisravi hüvitamise korra ettepanekud ravikindlustuse seaduse muutmiseks
1.1. Teeme ettepaneku täiendada ravikindlustuse seaduse (RaKS) paragrahvi 27 lõiget 3 pärast tekstiosa
„osutada Eestis“ tekstiosaga „või kui taotletava tervishoiuteenuse osutamise peamiseks meetodiks on
ravimi manustamine ja seda saab teostada Eestis“.
Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada välisravi ja siseriikliku ravi korda juhtudel, kus ravi peamine osa on
ravimi manustamine. See muudatus tagab patsientidele võrdse kohtlemise ja õigusselguse, vältides samas
olukordi, kus patsientidel tekib asjatu lootus välisravile pääsemiseks. Välisravi eelloa taotlemise
eesmärgiks ei saa olla isikule ravimi võimaldamine eelisjärjekorras.
Manustamisele keskenduvate raviteenuste puhul on oluline, et Tervisekassal oleks võimalus keelduda
plaanilise välisravi eelloa andmisest, kui:
• taotletava tervishoiuteenuse osutamise peamine meetod on ravimi manustamine (s.t välisriiki
suundutakse vaid ravimi saamiseks) ning selleks vastav pädevus ja tehnoloogia on Eestis olemas;
• ravimit on võimalik Eestisse tarnida kohalikel ravimite hulgimüügi ettevõtete kaudu.
Manustamise viisid on toodud ravimite infolehtedel ning samuti saab Tervisekassa küsida täiendava
hinnangu ravimikomisjonilt. Müügiloa puudumisel on võimalik taotleda Ravimiameti eriluba, mis toimub
eraldi menetluse alusel. Need põhimõtted on kooskõlas siseriiklikult kehtiva ravimite kompenseerimise
korraga, kus ravimi kulu hüvitatakse vaid juhul, kui ravim on meditsiiniliselt näidustatud ja selle
kasutamine vastab Tervisekassa kriteeriumidele. Välisravi ei tohiks olla viis, kuidas saada Tervisekassalt
hüvitist ravimi eest, mis Eestis kehtivate reeglite järgi hüvitamisele ei kuulu.
Muudatuste mõju
Muudatus aitab kaasa Tervisekassa eelarve sihipärasele kasutamisele, suunates piiratud ressursid neile
ravijuhtumitele, kus taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa isikule
Eestis osutada.
1.2. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 271 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa pärast sõna „kui“
lauseosaga “taotlus on esitatud koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arstliku hinnanguga ning
täidetud on järgmised tingimused”.
Muudatusega täiendatakse RaKS § 271 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ning ühtlustatakse välisravi ja
ravimite erandkorras kompenseerimise menetlusprintsiipe, et muuta menetlus kiiremaks ja õigusselgemaks
kõigi osapoolte jaoks. Kavandatava muudatusega kehtestatakse selge nõue esitada välisravi eelloa taotluse
ja konsiiliumi protokolli koos. See muudab kogu menetlusprotsessi sujuvamaks ja kiiremaks. Praegune
olukord, kus konsiiliumi protokoll ja patsiendi taotlus võivad jõuda Tervisekassasse erinevate aegadel,
tekitab tarbetut ajakulu. Taotluse ja protokolli koos esitamise nõue kõrvaldab sellise viivituse. See aitab
tagada, et Tervisekassa saab hakata taotlust hindama kohe, kui vajalikud dokumendid on olemas. Arstiga
toimuv ravimeetodite põhjalik läbiarutamine konsiiliumi käigus annab patsiendile parema ülevaate kõigist
ravivõimalustest. See vähendab tõenäosust, et esitatakse taotlusi välisraviks juhtudel, kus ravi on Eestis
kättesaadav.
Muudatuste mõju
Muudatused lihtsustavad oluliselt Tervisekassa, raviarstide ja patsientide vahelist infovahetust. See aitab
kaasa kiiremale ja läbipaistvamale menetlusele, mis on kasulik kõigile osapooltele. Muudatused on
kooskõlas riigi sooviga luua õigusselge ja efektiivne haldusmenetlus. Seaduseelnõu on kooskõlas ka teiste
kehtivate õigusaktidega ega too kaasa olulisi rahalisi lisakulusid.
1.3. Teeme ettepaneku tunnistada paragrahvi 271 lõike 1 punkt 4 kehtetuks ning täiendada RaKS § 271
lõiget 1 punktiga 5 järgmises sõnastuses:
“5) taotletav tervishoiuteenus on kulutõhus ja vastab ravikindlustuse rahalistele võimalustele.”.
Muudatuse eesmärk on täpsustada välisravi hüvitamise kriteeriumeid. Muudatusega tunnistatakse
kehtetuks senine subjektiivne kriteerium ja lisatakse uus, objektiivsem ja õigusselgem kriteerium, mis
tagab patsientide võrdse kohtlemise ja ravikindlustuse rahaliste võimalustega arvestamise.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RaKS § 271 lõike 1 punkt 4, mis sätestab välisravi hüvitamise
kriteeriumina taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi ja selle saavutamise 50% tõenäosuse. Kehtiva
regulatsiooni puhul on tegemist hinnangu andmisega, mis võimaldab arstil määratleda tervishoiuteenuse
eesmärgi subjektiivselt. See subjektiivsus võib kaasa tuua patsientide ebavõrdse kohtlemise ja vähendab
menetluse õigusselgust. Objektiivne meditsiinilise efektiivsuse hindamine, mis põhineb teaduskirjandusel,
on usaldusväärsem viis ravi tulemuslikkuse hindamiseks. Seetõttu on eesmärgipärane subjektiivne
kriteerium kaotada, et tagada patsientidele suurem õiguskindlus.
Eelnõuga täiendatakse RaKS § 271 lõiget 1 uue punktiga 5 eesmärgiga muuta välisravi hüvitamise kord
võrdseks Eestis osutatavate tervishoiuteenuste rahastamise korraga. Sarnaselt Eestis osutatavatele
teenustele peab ka välisravi puhul olema tõendatud nii meditsiiniline efektiivsus kui ka mõistlik
kulutõhusus. Lisaks peab ravimi või teenuse maksumus vastama Tervisekassa eelarvele. Uus kriteerium
on oluline, et vältida olukordi, kus kindlustatud isikud satuvad ebavõrdsesse olukorda, kuna välisravi
rahastamise tingimused on erinevad Eestis pakutavate teenuste omadest. See tagab, et kõikide teenuste
rahastamise üle otsustatakse võrdsetel ja objektiivsetel alustel.
Muudatuste mõju
Eelnõu muudatused suurendavad välisravi menetluse õigusselgust ja läbipaistvust nii patsientide kui ka
raviarstide jaoks. Patsientidel on parem arusaam hüvitamise kriteeriumitest ja raviarstidel on selgemad
suunised taotluste esitamiseks. Muudatused on kooskõlas sarnaste välisravi regulatsioonidega Euroopa
Liidus ja aitavad ühtlustada tervishoiuteenuste rahastamist.
Seaduse jõustumisega ei kaasne olulisi täiendavaid administratiivseid või rahalisi kulusid. Muudatuse
eesmärk on optimeerida olemasolevat protsessi.
1.4. Teeme ettepaneku muuta paragrahvi 271 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: “(2) Kindlustatud isiku
vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vastava
haiguse ravi eriala kolm eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst.
Eriarstid peavad olema vähemalt kahest eri tervishoiuteenuse osutajast, välja arvatud kui Eestis ei osuta
ükski teine tervishoiuteenuse osutaja sama eriala teenust.”
Kavandatava muudatuse eesmärk on suurendada konsiiliumi usaldusväärsust ja tagada patsiendile
eesmärgipärane ravi juhul, kui ravivõimalused Eestis on ammendunud. Seni kehtinud regulatsioon, mis
lubas konsiiliumi moodustada vaid kahe arsti poolt ja ühe tervishoiuteenuse osutaja raames, ei taga alati
piisavat objektiivsust.
Muudatusega täpsustatakse ja karmistatakse konsiiliumi koosseisu nõudeid, mis on vajalik, et tagada
välisravi taotluste hindamisel parem sisuline eksperthinnang. Uued nõuded on järgmised:
• Arstide arvu suurendamine kahelt kolmele. Kolme eriarsti osalus vähendab üksikute arstide
subjektiivsuse mõju ja pakub mitmekesisemat erialast ekspertiisi. See on eriti oluline komplekssete
ja haruldaste haigusjuhtumite puhul, kus on vaja eraldi vaatenurki;
• Vähemalt kahe erineva tervishoiuteenuse osutaja kaasamine. See on kriitilise tähtsusega muudatus.
Praegune süsteem võimaldab konsiiliumi moodustada ka ühe raviasutuse arstidest, mis võib kaasa
tuua huvide konflikti. Näiteks kui üks asutus eelistab suunata patsiendi välisriiki, on see tihti
tingitud asutuse enda ravivõimaluste piiratusest. Kahe või enama erineva asutuse arstide osalemine
vähendab seda riski ja pakub objektiivsemat ning laiapõhjalisemat hinnangut Eestis kättesaadavate
ravimeetodite osas.
Lisaks on see muudatus kooskõlas sarnaste nõuetega teistes meditsiinivaldkondades, kus keerukate otsuste
langetamiseks on kehtestatud mitmeliikmelised ja erinevaid kompetentse esindavad komisjonid, nt
hematoloogiliste kasvajate ravijuhtumid (teenuse koodiga 3043, mille rakendustingimuseks on, et
eksperdikomisjoni kuuluvad vähemalt kolm arsti, kellest vähemalt kaks on hematoloogid või vastavat
lisapädevust omavad pediaatrid).
Muudatuste mõju
Muudatused parandavad oluliselt välisravi menetluse kvaliteeti ja läbipaistvust. Need on kooskõlas
Tervisekassa eesmärgiga pakkuda parimat võimalikku ravi ja tagada patsientidele võrdne kohtlemine.
Muudatused ei too kaasa olulisi rahalisi lisakulusid ega riiva patsientide põhiõigusi.
2. Tähelepanu juhtimine, et muutmist vajab ka sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9
„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“
2.1. Teeme ettepaneku muuta määruse § 9 lg 7 ja sõnastada see järgmiselt: “(7) Tervisekassa võtab koodiga
3034 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud
tervishoiuteenuse osutamise käigus antud hinnang vastab ravikindlustuse seadusele ja on esitatud vastavalt
käesoleva määruse lisas 70 või 71 esitatud vormil.”.
Eesmärk on muuta sätte sisu täpsemaks seoses asjaoluga, et koodiga 3034 tähistatud tervishoiuteenuse
käigus antud hinnang oleks kooskõlas eelkõige ravikindlustuse seadusega. Täiendavalt muuta ka lisa ja
selle sisus toodud vormi. Vaata täpsemalt järgmises ettepanekus.
2.2. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks määruse lisa 30. Eelluba plaaniliseks välisraviks – Konsiiliumi
protokolli vorm. Muudatuse eesmärgiks on selguse huvides lahku lüüa konsiiliumi protokolli vorm, mis
praegusel juhul on samasisuline hinnangu andmiseks välisravi eelloa puhul nii ravikindlustuse seaduse §
271 lg 1 sätestatud kriteeriumite alusel kui ka välisravi eelloa puhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ)
määruse nr 883/2004 artiklis 20 sätestatud kriteeriumite alusel. See muudab protokolli pikaks ja kohati
ebaselgeks. Muudatusega tuleks luua lisa 70. Eelluba plaaniliseks välisraviks – Konsiiliumi protokolli
vorm vastavalt ravikindlustuse seaduse § 271 lg 1 kriteeriumitele, ja lisa 71. Eelluba plaaniliseks välisraviks
– Konsiiliumi protokolli vorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määruse nr 883/2004
artiklis 20 sätestatud kriteeriumitele. Kui on teada, mis on taotlemise aluseks, siis saab täita vastava
protokolli vormi.
3. Ravimi loetellu kandmise kriteeriumid
Eelnõuga täiendatakse RaKS § 44 lõiget 2 punktiga 5, mille kohaselt lähtutakse ravimi loetellu kandmisel
soodustuse protsendiga 100 või 75 mh ka patsiendi omaosaluse suurusest ja selle mõju ravi
kättesaadavusele. Teeme ettepaneku nimetatud RaKS § 44 lõike 2 punkti 5 muutmiseks ja sõnastamiseks
järgmiselt:
“5) patsiendi omaosaluse suurus retsepti kohta;”.
Käesoleva ettepanekuga tagatakse õigusselgus, et ravimi loetellu kandmisel ja erandkorras hüvitamisel
hinnatakse mh ka ravimile kohaldatavat omaosaluse suurust, ent hindamisel lähtutakse ravikindlustatuse
aluspõhimõtetest, milleks on solidaarsus ja võrdne kohtlemine. Eeltoodu tähendab, et omaosalust
hinnatakse ravimipõhiselt ning lähtudes kõikidele patsientidele kohalduvast omaosalusest, mitte üksikisiku
tasandil hindamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karl-Henrik Peterson
juhatuse esimehe kohusetäitja