Ettepanekute edastamine

Sotsiaalministeerium Teie 12.08.2025 nr 1.2-2/75-1

[email protected] Meie 03.09.2025 nr 1.5-1/7579-1

Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine ja ettepanekud

Tervisekassa kooskõlastab ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu allpool kirjeldatud ettepanekutega.

1. Välisravi hüvitamise korra ettepanekud ravikindlustuse seaduse muutmiseks

1.1. Teeme ettepaneku täiendada ravikindlustuse seaduse (RaKS) paragrahvi 27 lõiget 3 pärast tekstiosa

„osutada Eestis“ tekstiosaga „või kui taotletava tervishoiuteenuse osutamise peamiseks meetodiks on

ravimi manustamine ja seda saab teostada Eestis“.

Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada välisravi ja siseriikliku ravi korda juhtudel, kus ravi peamine osa on

ravimi manustamine. See muudatus tagab patsientidele võrdse kohtlemise ja õigusselguse, vältides samas

olukordi, kus patsientidel tekib asjatu lootus välisravile pääsemiseks. Välisravi eelloa taotlemise

eesmärgiks ei saa olla isikule ravimi võimaldamine eelisjärjekorras.

Manustamisele keskenduvate raviteenuste puhul on oluline, et Tervisekassal oleks võimalus keelduda

plaanilise välisravi eelloa andmisest, kui:

• taotletava tervishoiuteenuse osutamise peamine meetod on ravimi manustamine (s.t välisriiki

suundutakse vaid ravimi saamiseks) ning selleks vastav pädevus ja tehnoloogia on Eestis olemas;

• ravimit on võimalik Eestisse tarnida kohalikel ravimite hulgimüügi ettevõtete kaudu.

Manustamise viisid on toodud ravimite infolehtedel ning samuti saab Tervisekassa küsida täiendava

hinnangu ravimikomisjonilt. Müügiloa puudumisel on võimalik taotleda Ravimiameti eriluba, mis toimub

eraldi menetluse alusel. Need põhimõtted on kooskõlas siseriiklikult kehtiva ravimite kompenseerimise

korraga, kus ravimi kulu hüvitatakse vaid juhul, kui ravim on meditsiiniliselt näidustatud ja selle

kasutamine vastab Tervisekassa kriteeriumidele. Välisravi ei tohiks olla viis, kuidas saada Tervisekassalt

hüvitist ravimi eest, mis Eestis kehtivate reeglite järgi hüvitamisele ei kuulu.

Muudatuste mõju

Muudatus aitab kaasa Tervisekassa eelarve sihipärasele kasutamisele, suunates piiratud ressursid neile

ravijuhtumitele, kus taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa isikule

Eestis osutada.

1.2. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 271 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa pärast sõna „kui“

lauseosaga “taotlus on esitatud koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arstliku hinnanguga ning

täidetud on järgmised tingimused”.

Muudatusega täiendatakse RaKS § 271 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ning ühtlustatakse välisravi ja

ravimite erandkorras kompenseerimise menetlusprintsiipe, et muuta menetlus kiiremaks ja õigusselgemaks

kõigi osapoolte jaoks. Kavandatava muudatusega kehtestatakse selge nõue esitada välisravi eelloa taotluse

ja konsiiliumi protokolli koos. See muudab kogu menetlusprotsessi sujuvamaks ja kiiremaks. Praegune

olukord, kus konsiiliumi protokoll ja patsiendi taotlus võivad jõuda Tervisekassasse erinevate aegadel,

tekitab tarbetut ajakulu. Taotluse ja protokolli koos esitamise nõue kõrvaldab sellise viivituse. See aitab

tagada, et Tervisekassa saab hakata taotlust hindama kohe, kui vajalikud dokumendid on olemas. Arstiga

toimuv ravimeetodite põhjalik läbiarutamine konsiiliumi käigus annab patsiendile parema ülevaate kõigist

ravivõimalustest. See vähendab tõenäosust, et esitatakse taotlusi välisraviks juhtudel, kus ravi on Eestis

kättesaadav.

Muudatuste mõju

Muudatused lihtsustavad oluliselt Tervisekassa, raviarstide ja patsientide vahelist infovahetust. See aitab

kaasa kiiremale ja läbipaistvamale menetlusele, mis on kasulik kõigile osapooltele. Muudatused on

kooskõlas riigi sooviga luua õigusselge ja efektiivne haldusmenetlus. Seaduseelnõu on kooskõlas ka teiste

kehtivate õigusaktidega ega too kaasa olulisi rahalisi lisakulusid.

1.3. Teeme ettepaneku tunnistada paragrahvi 271 lõike 1 punkt 4 kehtetuks ning täiendada RaKS § 271

lõiget 1 punktiga 5 järgmises sõnastuses:

“5) taotletav tervishoiuteenus on kulutõhus ja vastab ravikindlustuse rahalistele võimalustele.”.

Muudatuse eesmärk on täpsustada välisravi hüvitamise kriteeriumeid. Muudatusega tunnistatakse

kehtetuks senine subjektiivne kriteerium ja lisatakse uus, objektiivsem ja õigusselgem kriteerium, mis

tagab patsientide võrdse kohtlemise ja ravikindlustuse rahaliste võimalustega arvestamise.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RaKS § 271 lõike 1 punkt 4, mis sätestab välisravi hüvitamise

kriteeriumina taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi ja selle saavutamise 50% tõenäosuse. Kehtiva

regulatsiooni puhul on tegemist hinnangu andmisega, mis võimaldab arstil määratleda tervishoiuteenuse

eesmärgi subjektiivselt. See subjektiivsus võib kaasa tuua patsientide ebavõrdse kohtlemise ja vähendab

menetluse õigusselgust. Objektiivne meditsiinilise efektiivsuse hindamine, mis põhineb teaduskirjandusel,

on usaldusväärsem viis ravi tulemuslikkuse hindamiseks. Seetõttu on eesmärgipärane subjektiivne

kriteerium kaotada, et tagada patsientidele suurem õiguskindlus.

Eelnõuga täiendatakse RaKS § 271 lõiget 1 uue punktiga 5 eesmärgiga muuta välisravi hüvitamise kord

võrdseks Eestis osutatavate tervishoiuteenuste rahastamise korraga. Sarnaselt Eestis osutatavatele

teenustele peab ka välisravi puhul olema tõendatud nii meditsiiniline efektiivsus kui ka mõistlik

kulutõhusus. Lisaks peab ravimi või teenuse maksumus vastama Tervisekassa eelarvele. Uus kriteerium

on oluline, et vältida olukordi, kus kindlustatud isikud satuvad ebavõrdsesse olukorda, kuna välisravi

rahastamise tingimused on erinevad Eestis pakutavate teenuste omadest. See tagab, et kõikide teenuste

rahastamise üle otsustatakse võrdsetel ja objektiivsetel alustel.

Muudatuste mõju

Eelnõu muudatused suurendavad välisravi menetluse õigusselgust ja läbipaistvust nii patsientide kui ka

raviarstide jaoks. Patsientidel on parem arusaam hüvitamise kriteeriumitest ja raviarstidel on selgemad

suunised taotluste esitamiseks. Muudatused on kooskõlas sarnaste välisravi regulatsioonidega Euroopa

Liidus ja aitavad ühtlustada tervishoiuteenuste rahastamist.

Seaduse jõustumisega ei kaasne olulisi täiendavaid administratiivseid või rahalisi kulusid. Muudatuse

eesmärk on optimeerida olemasolevat protsessi.

1.4. Teeme ettepaneku muuta paragrahvi 271 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: “(2) Kindlustatud isiku

vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vastava

haiguse ravi eriala kolm eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst.

Eriarstid peavad olema vähemalt kahest eri tervishoiuteenuse osutajast, välja arvatud kui Eestis ei osuta

ükski teine tervishoiuteenuse osutaja sama eriala teenust.”

Kavandatava muudatuse eesmärk on suurendada konsiiliumi usaldusväärsust ja tagada patsiendile

eesmärgipärane ravi juhul, kui ravivõimalused Eestis on ammendunud. Seni kehtinud regulatsioon, mis

lubas konsiiliumi moodustada vaid kahe arsti poolt ja ühe tervishoiuteenuse osutaja raames, ei taga alati

piisavat objektiivsust.

Muudatusega täpsustatakse ja karmistatakse konsiiliumi koosseisu nõudeid, mis on vajalik, et tagada

välisravi taotluste hindamisel parem sisuline eksperthinnang. Uued nõuded on järgmised:

• Arstide arvu suurendamine kahelt kolmele. Kolme eriarsti osalus vähendab üksikute arstide

subjektiivsuse mõju ja pakub mitmekesisemat erialast ekspertiisi. See on eriti oluline komplekssete

ja haruldaste haigusjuhtumite puhul, kus on vaja eraldi vaatenurki;

• Vähemalt kahe erineva tervishoiuteenuse osutaja kaasamine. See on kriitilise tähtsusega muudatus.

Praegune süsteem võimaldab konsiiliumi moodustada ka ühe raviasutuse arstidest, mis võib kaasa

tuua huvide konflikti. Näiteks kui üks asutus eelistab suunata patsiendi välisriiki, on see tihti

tingitud asutuse enda ravivõimaluste piiratusest. Kahe või enama erineva asutuse arstide osalemine

vähendab seda riski ja pakub objektiivsemat ning laiapõhjalisemat hinnangut Eestis kättesaadavate

ravimeetodite osas.

Lisaks on see muudatus kooskõlas sarnaste nõuetega teistes meditsiinivaldkondades, kus keerukate otsuste

langetamiseks on kehtestatud mitmeliikmelised ja erinevaid kompetentse esindavad komisjonid, nt

hematoloogiliste kasvajate ravijuhtumid (teenuse koodiga 3043, mille rakendustingimuseks on, et

eksperdikomisjoni kuuluvad vähemalt kolm arsti, kellest vähemalt kaks on hematoloogid või vastavat

lisapädevust omavad pediaatrid).

Muudatuste mõju

Muudatused parandavad oluliselt välisravi menetluse kvaliteeti ja läbipaistvust. Need on kooskõlas

Tervisekassa eesmärgiga pakkuda parimat võimalikku ravi ja tagada patsientidele võrdne kohtlemine.

Muudatused ei too kaasa olulisi rahalisi lisakulusid ega riiva patsientide põhiõigusi.

2. Tähelepanu juhtimine, et muutmist vajab ka sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9

„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“

2.1. Teeme ettepaneku muuta määruse § 9 lg 7 ja sõnastada see järgmiselt: “(7) Tervisekassa võtab koodiga

3034 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud

tervishoiuteenuse osutamise käigus antud hinnang vastab ravikindlustuse seadusele ja on esitatud vastavalt

käesoleva määruse lisas 70 või 71 esitatud vormil.”.

Eesmärk on muuta sätte sisu täpsemaks seoses asjaoluga, et koodiga 3034 tähistatud tervishoiuteenuse

käigus antud hinnang oleks kooskõlas eelkõige ravikindlustuse seadusega. Täiendavalt muuta ka lisa ja

selle sisus toodud vormi. Vaata täpsemalt järgmises ettepanekus.

2.2. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks määruse lisa 30. Eelluba plaaniliseks välisraviks – Konsiiliumi

protokolli vorm. Muudatuse eesmärgiks on selguse huvides lahku lüüa konsiiliumi protokolli vorm, mis

praegusel juhul on samasisuline hinnangu andmiseks välisravi eelloa puhul nii ravikindlustuse seaduse §

271 lg 1 sätestatud kriteeriumite alusel kui ka välisravi eelloa puhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ)

määruse nr 883/2004 artiklis 20 sätestatud kriteeriumite alusel. See muudab protokolli pikaks ja kohati

ebaselgeks. Muudatusega tuleks luua lisa 70. Eelluba plaaniliseks välisraviks – Konsiiliumi protokolli

vorm vastavalt ravikindlustuse seaduse § 271 lg 1 kriteeriumitele, ja lisa 71. Eelluba plaaniliseks välisraviks

– Konsiiliumi protokolli vorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määruse nr 883/2004

artiklis 20 sätestatud kriteeriumitele. Kui on teada, mis on taotlemise aluseks, siis saab täita vastava

protokolli vormi.

3. Ravimi loetellu kandmise kriteeriumid

Eelnõuga täiendatakse RaKS § 44 lõiget 2 punktiga 5, mille kohaselt lähtutakse ravimi loetellu kandmisel

soodustuse protsendiga 100 või 75 mh ka patsiendi omaosaluse suurusest ja selle mõju ravi

kättesaadavusele. Teeme ettepaneku nimetatud RaKS § 44 lõike 2 punkti 5 muutmiseks ja sõnastamiseks

järgmiselt:

“5) patsiendi omaosaluse suurus retsepti kohta;”.

Käesoleva ettepanekuga tagatakse õigusselgus, et ravimi loetellu kandmisel ja erandkorras hüvitamisel

hinnatakse mh ka ravimile kohaldatavat omaosaluse suurust, ent hindamisel lähtutakse ravikindlustatuse

aluspõhimõtetest, milleks on solidaarsus ja võrdne kohtlemine. Eeltoodu tähendab, et omaosalust

hinnatakse ravimipõhiselt ning lähtudes kõikidele patsientidele kohalduvast omaosalusest, mitte üksikisiku

tasandil hindamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl-Henrik Peterson

juhatuse esimehe kohusetäitja