Vastuskiri

Tere,

Veeseadus §87 (edaspidi VeeS) on peamine koht kus joogivee käitleja kohustused on kirjeldatud

• * Koostab joogivee kontrollikava ja uuendab seda vähemalt iga 6 aasta tagant (VeeS §87 lg4 p1). Kontrollikava näidis. Kontrollikava jaguneb tavakontrolliks ja süvakontrolliks. Täpsem info (sh näitajad ja sagedus) on SoM määrus nr 61 §10 ja §11.

• * 1x kvartalis esitab selle kontrollikava täitmise andmed ehk veeanalüüside andmed.

1. 1. Vee-ettevõtte sisestab ise neid Vee Terviseohutuse Infosüsteemis (edaspidi VTI süsteem).
2. 2. Kui omab oma laborit ning teeb seal veeanalüüse, siis variant esitada need tulemused näiteks vastava exceliga. Süvakontrolli näidis ja Tavakontrolli näidis.
3. 3. Esitab andmed läbi teiste laborite süsteemide, mis on VTI-ga ühendatud – nt EKUK labor.
4. 4. Esitab analüüsitulemused paber kujul või e-posti kaudu (mõeldav siis kui analüüse on vähe ehk tegemist on väga väikese veevärgiga).

• * Esitab vajaduse korral joogiveehaarde valgala ja toiteala ning veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise tegevuste kirjeldused ja riskijuhtimise meetmed. (VeeS §85¹ lg2 p2, §85² lg 1 ja §87 lg 4 p2¹).

Antud tegevused on veel arendamisel ning konkreetseid andmekoosseise veel ei eksisteeri. Joogivee käitlej peab joogiveehaarde riskihindamise ja -juhtimise dokumendid koostama esimest korda hiljemalt 2026 aasta 12.juuliks (VeeS §284²) ning veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise hiljemalt 2028 aasta 12. jaanuariks (VeeS §284³).

Täpsustavad tegevused on kirjeldatud Keskkonnaministri 14.04.2023 määruses nr 23 „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded¹“.

Riskihindamine on plaanis arendada hetkel arenduses olevasse Keskkonnatervise Infosüsteemi (edaspidi KTI) ning selle kaudu oleks lihtsustatud ka vastavate aruannete esitamine.

Veevarustussüsteemi riskihindamise detailid SoM määrus nr 61 §12

• * Üks kord aastas peab avaldama kergesti kättesaadaval kujul elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse korral muul viisil tarbijale antava teabe. (VeeS §87 lg4 p5¹) Samuti infot SoM määrus nr 61 § 13². Tavapärane järelevalve, konkreetset vormi ei ole.

• * Teavitab Terviseametit joogivee saastamisest või vee andmise katkestamise igast juhtumist, mis kestab üle 24 tunni (VeeS §87 lg4 p6). Selle hulgas on vajalik saada infot selliste vahejuhtumite põhjuste ja rakendatud parandusmeetmete kohta. Tavapärane järelevalve, konkreetset vormi ei ole.

• * Teeb joogivee saastatuse või saastatuse kahtluse korral järelevalveametniku nõudel lisauuringuid (VeeS §87 lg4 p3). Tavapärane järelevalve, konkreetset vormi ei ole.

• * Uurib joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi, rakendab vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab puudustest viivitamata tarbijaid ja käitlemise asukoha järgset Terviseameti struktuuriüksust (VeeS §87 lg 4 p4). Tavapärane järelevalve, konkreetset vormi ei ole.

Lugupidamisega

Lauri Liepkalns

peaspetsialist

keskkonnatervise osakond

+372 56805586

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.