Kultuuriminister Heidy Purga
Tallinn, 26. märts 2024
Filmide ja teatrietenduste ligipääsetavus nägemispuudega inimestele
Pöördume Teie poole Eesti Pimedate Liidu, MTÜ Kakora ja Eestis töötavate kirjeldustõlkide nimel.
Pöördumise eesmärk on juhtida tähelepanu filmide ja teatrietenduste ligipääsetavust puudutavatele muredele nägemispuudega inimeste seisukohast ning paluda võimalust kohtuda, et arutada kirjas toodud probleemide lahendusi. Allpool oleme suuremad mured veidi enam lahti seletanud ning pakkunud välja ka omapoolseid nägemusi lahendustest.
Tänu aastaid kestnud koostööle Eesti Filmi Instituudiga on nägemispuudega inimeste kogukond saanud nautida kümneid kodumaiseid filme ligipääsetavalt koos kirjeldustõlkega. Kirjeldustõlge on kohustuslik kõigile mängufilmidele, mis saavad tootmistoetust Eesti Filmi Instituudilt. See on tekitanud aga kahetsusväärse olukorra, kus kirjeldustõlget ega ka vaegkuuljate subtiitreid ei looda paljudele filmidele, mis ei saa EFI tootmistoetust või mis on riikliku tootmistoetuse abil valminud täispikad dokumentaalfilmid. Seetõttu on jäänud nägemispuudega inimestele ning nägemis- ja kuulmispuudega inimestele (pimekurtidele) kättesaamatuks mitmed ühiskonnas olulisel kohal olnud filmid nagu "Varaküps", "Ott Tänak – The Movie", "Fred Jüssi. Olemise ilu", "Savvusanna sõsarad" jne.
Eesti Filmi Instituut toetab muuhulgas ka täispikkade dokumentaalfilmide tootmist. Kui tootmistoetust saanud mängufilmi tootja peab looma filmile ka kirjeldustõlke, siis tootmistoetust saanud dokumentaalfilmi tootja ei pea seda tegema. See asetab nägemispuudega inimesed teiste vaatajatega ebavõrdsesse seisu. Sageli on just dokumentaalfilmi visuaalsel osal oluline tähtsus käsitletava teema mõistmisel ning filmist täieliku elamuse saamisel. Filmile loodud kirjeldustõlge ja vaegkuuljate subtiitrid aitaksid nägemispuudega ja pimekurdil vaatajal paremini teemat mõista. Veelgi enam, paljud Eestis loodud ja loodavad dokumentaalfilmid on kasutusel õppematerjalidena nii põhi- kui ka kõrghariduses, muuseumites, muuseumite haridusprogrammides, turismiinfo ja elamuskeskustes, avalikus ruumis jne. Teatud teemakäsitluste puhul on filmi täisväärtuslik vaatamiskogemus asendamatu päevasündmuste laiemal mõistmisel.
Sestap teeme ettepaneku laiendada Eesti Filmi Instituudi nõuet luua tootmistoetuse saanud täispikkadele mängufilmidele kirjeldustõlge ning vaegkuuljate subtiitrid ka tootmistoetuse saanud täispikkadele dokumentaalfilmidele.
Lisaks riiklike toetusvahendite abiga valminud filmidele toodetakse Eestis ka mitmeid mängu- ja dokumentaalfilme, mille rahastus tuleb mujalt, näiteks eravahenditest. Vestlustes filmitootjatega on selgunud, et kirjeldustõlke ning vaegkuuljate subtiitrite loomiseks sageli erarahastusega filmide puhul eelarves vahendeid napib. See seab puuetega inimesed taas ebavõrdsesse seisu teiste vaatajatega võrreldes. Samuti on valdkonnavälisel inimesel keeruline mõista, miks ühel filmil (riigi tootmistoetusega) on ligipääsetavus ja teisel (erarahastusega( filmil seda pole.
Et edendada Eesti filmikultuuri ligipääsetavust ning pakkuda ühtlasemat ligipääsetavuse kogemust sõltumata sellest, kes on filmi rahastaja, teeme ettepaneku luua riiklik fond, mis võimaldab taotleda toetust filmile ligipääsetavuse (kirjeldustõlge ja vaegkuuljate subtiitrid) tootmiseks.
Loomulikult eeldab niisuguse fondi loomine kriteeriumite määratlemist, millised filmid, millises ulatuses ja kui palju tootmistoetust taotleda saavad. Fondi summa võib piirata näiteks toetust saavate filmide / sarjade tundide arvuga, näiteks 8 tundi aastas. Minut vaegkuuljate subtiitrite tootmist maksab hinnanguliselt 5 ja minut kirjeldustõlke tootmist hinnanguliselt 30 eurot. Nii oleks 90-minutise filmi riigipoolne ligipääsetavuse toetus 3150 eurot. Kuna filmide tootmisgraafikud on üsnagi pikad, piisaks meie hinnangul kahest toetusvoorust aastas (4 tundi toetust ühes voorus).
Lisaks võiksid fondi kriteeriumid ette näha ka telesarjadele ligipääsetavuse tootmise toetused, kuna praegu puudub telesarjade tootjatel või levitajatel rahaline võimalus ligipääsetavuse tagamiseks. Samuti tuleb veenduda, et valminud kirjeldustõlked ning subtiitrid on sihtrühmale kättesaadavad, näiteks läbi praegu Eestis levinuima kirjeldustõlgete levitamise kanali, mobiilirakenduse Movie Reading või läbi voogedastusteenuse või teleteenuse pakkujate platvormide tehniliste võimaluste. Konkureerivate taotluste puhul saaks fondi komisjon eelistada näiteks filme, mis on juba EFIlt mistahes toetust saanud või mida on hinnatud riiklike või rahvusvaheliste filmipreemiatega.
Eestis on mitmeid häid näiteid teatritest, mis püüavad teatrikogemust ligipääsetavamaks muuta, pakkudes kirjeldustõlkega ning vaegkuuljate subtiitritega lavastusi. Kahjuks jääb suur osa niisugustest projektidest ligipääsetavust tagava rahastussüsteemi puudumise tõttu ühekordseks ürituseks või vaid idee tasandile.
Vanemuise teater pakub regulaarselt lavastusi, millele on loodud kirjeldustõlge ning vaegkuuljate subtiitrid. Praegu rahastab nii kirjeldustõlgete kui ka subtiitrite loomist Tartu Linnavalitsus. Tallinnas ning teistes omavalitsustes ei ole niisuguseid kokkuleppeid sõlmida õnnestunud ning ligipääsetavate lavastuste pakkumine on ühekordne, projektirahastusel põhinev ettevõtmine. Taoline korraldus tekitab aga olukorra, kus paljud nägemispuudega inimesed jäävad ilma teatrikunsti ligipääsetavusest, mis Eesti kultuurielus ja ühiskonnas laiemalt omab olulist kohta. See, et regulaarsed kirjeldustõlkega teatrietendused toimuvad vaid Tartus, tähendab arvestatavat rahalist lisakulu nägemispuudega inimestele või etenduste ühiskülastusi korraldavatele nägemispuudega inimeste organisatsioonidele.
Püsiva rahastussüsteemi puudumine ei võimalda teatritel teha ka kaugemale ulatuvaid ligipääsetavuse parendusi. Teatritel puuduvad sageli vahendid muutmaks oma hoonet ligipääsetavaks. See omakorda muudab teatrisse jõudmise ja teatrihoones liikumise puudega külastajatele keeruliseks.
Meie ettepanek on leida võimalus riiklikult rahastada teatrite ligipääsetavust või kohustada teatreid kasutama teatud osa riigi poolt makstavast eelarvest (näiteks teatrite puhul, mille aastaeelarve riigilt on üle 100 000 euro 0,5või 1% ulatuses) ligipääsetavuse tagamiseks. Säärane investeering peaks olema tõenduspõhine, kuid võiks katta nii inventari (kirjeldustõlke edastamiseks mõeldud tehnika, juht- ja kaldteed teatrihoones) kui ka lavastustele kirjeldustõlke ja subtiitrite loomist. Otse loomulikult hõlmaks see summa ligipääsetavust kõigile puudeliikidele, ka liikumis- või intellektipuudega inimestele mõeldud lahenduste näol.
Arvestades ülaltoodut, palume võimalust kohtumiseks, et leida ühiselt lahendused edendamaks Eesti filmi- ja teatrivaldkonna ligipääsetavust.
Lugupidamisega
Allkirjastatud digitaalselt
Jakob Rosin, Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees, kirjeldustõlk
Priit Kasepalu, Eesti Pimedate Liidu juhatuse aseesimees, kirjeldustõlk
Sülvi Sarapuu, MTÜ Kakora juhatuse esimees, kirjeldustõlk
Artur Räpp, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liige, kirjeldustõlk