Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee

Mart Võrklaev Teie 06.03.2024 nr 1.1-10.1/1140-1

Rahandusminister Meie 27.03.2024 nr 1-12/18

Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Austatud minister

Täname eelnõu eest. Esitame mõned märkused ja ettepanekud eelnõu kohta.

Palume täiendada eelnõu uue punktiga 21 millega ATS §-st 10 jätta välja lõige 3.

ATS § 10 lõike 3 kohaselt: „Vabariigi valitsus võib kehtestada riigi ametiasutuse, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametiasutuse töötajate töölepingu tingimused määrusega.“

Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid ja seega tööleping sõlmitakse alati

läbirääkimiste tulemusena. Kõikide töölepingute tingimused peavad olema enne lepingu sõlmimist

läbiräägitavad, seetõttu ei ole õige, kui Vabariigi Valitsus kehtestab töötingimused ühepoolse otsusega.

Eelnõu punktiga 18 täiendatakse ATS §-ga 231 mille kohaselt struktuuriüksuse juhiga sõlmitakse

tähtajaline tööleping.

Arvestades eelnõu eesmärki, tuleks töölepingute tähtajaliseks muutmisel arvestada töölepingu seaduse

põhimõtteid, mille kohaselt tööleping on tähtajaline ainult siis kui töö on tähtajalise iseloomuga. Eelnõu

seletuskirja kohaselt võimaldab laialdasem tähtaegse teenistussuhte kasutuselevõtt avada uusi arengu- ja

karjäärivõimalusi ning aitab kaasa rotatsioonisüsteemi toimimisele. Arengu ja kärjäärivõimalused ei peaks

aga sõltuma sellest kas teenistussuhe on tähtajaline või tähtajatu.

Eelnõu § 231 lõike 2 kohaselt "Kui ametiasutus ja töötaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

tähtajalise töölepingu sõlminud järjest rohkem kui kaks korda või kui tema tähtajalist lepingut on

pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks."

Kehtiva ATS § 23 lõige 3 käsitleb analoogset olukorda ametnike korral: Kui käesoleva paragrahvi lõike 2

punkti 2 alusel määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik nimetatakse samale ametikohale

määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui tema teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui

üks kord viie aasta jooksul, loetakse ametnik ametikohale nimetatuks määramata ajaks. Isiku nimetamist

samale ametikohale loetakse järjestikuseks, kui ametikohalt vabastamise ja ametikohale nimetamise

vaheline aeg ei ületa 60 kalendripäeva.

Kuna eelnõu eesmärgiks on ametnikke ja töötajaid võrdselt kohelda, siis tuleks kasutada kehtiva ATS § 23

lõikega 3 sarnast sõnastust.

Palume ATS 231 lg 2 sõnastada: „Kui töötaja on töötanud samal töökohal tähtajaliselt järjest rohkem kui

kaks korda või kui tema töölepingut pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse

tööleping sõlmituks tähtajatult. Töötamist samal töökohal loetakse järejestikuks, kui ühe töölepingu

lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa 60 kalendripäeva."

Eelnõu punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks ATS § 26 lõike 1 punkt 8.

Muudatuse eesmärgiks on loobuda ametikohale nimetamise haldusaktis teenistusstaaži märkimisest ja

see on seotud ATS §-s 101 tehtava muudatusega. Palume eelnõu punkt 23 eelnõust välja jätta, sest see

on vastuolus ametnike õiguspärase ootuse põhimõttega.

Eelnõu punktiga 24 muudetakse ATS § 30 lõiget 1.

Muudatuse tulemusel võib arengu- ja hindamisvestlusi teha regulaarselt, mitte 1 kord aastas nagu näeb

ette kehtiv seadus. Jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas regulaarsete vestluste all? Kas vestluste

läbiviimine kord 5 või 10 aasta jooksul on regulaarne? Seaduse selguse huvides võiks mingisugune

indikatsioon seadusesse ikkagi sisse jääda.

Eelnõu punktiga 28 täiendatakse ATS § 33 lõikega 101.

Muudatusega täiendatakse tähtaegse üleviimise ennetähtaegse lõpetamise regulatsiooni. Eelnõu

sõnastus on segane. Kuna ATS § 33 täiendatakse ka lõikega 14, mille kohaselt kogu ATS § 33 sätestatut

kohaldatakse ka ametiasutuse töötajatele, siis pole vajadust lõikes 101 eraldi nimetada ametiasutuse

töötajat. Jääb arusaamatuks, keda mõeldakse lõikes 101 nimetatud isikute loetelus ametnikuna, kas seda

keda üle viidi või mõeldakse vastuvõtva asutuse ametnikku.

Palume ATS § 33 lõike 101 sõnastada: “Tähtajalise üleviimise võib vastuvõtva ametiasutuse või üleviidud

ametniku algatusel enne tähtaega lõpetada asjaolu tõttu, mida ei saanud enne tähtajalist üleviimist ette

näha ja mis ei võimalda vastuvõtvas ametiasutuses teenistussuhet jätkata.”

Eelnõu punktiga 33 täiendatakse ATS § 43 lõiget 2. Eelnõuga pikeneb ametiasutuse töötaja põhipuhkus

35-le kalendripäevale.

ATS § 43 lg 2 täiendamise kohta mainitakse eelnõu seletuskirjas muuhulgas: „Ametnikele on pikem

põhipuhkus ette nähtud eelkõige kompenseerimaks ametnike tegevuspiiranguid, streigikeeldu ja

ametnikele pandud erilisi kohustusi.“

Jääb täiesti arusaamatuks eelnõu seletuskirjas olev selgitus pikema põhipuhkuse kehtestamise kohta.

Põhiseaduse §-s 29 lg 5 nimetatud ühinemisvabadus hõlmab ka õigust kasutada kollektiivseid

survemeetmeid enda sotsiaalsete ja majanduslike huvide saavutamiseks, sh on töötajatel õigus ka

streikida. Ka Eestile kohustuslikust rahvusvahelisest õigusest tuleneb õigus kasutada kollektiivseid

survemeetmeid, näiteks Euroopa Sotsiaalharta artiklid 5-6, ILO konventsioonid nr 87 ja 98.

Seega ei ole võimalik rahvusvahelisest õigusest ja Eesti põhiseadusest tuleneva põhiõiguse äravõtmist

põhjendada pikema puhkuse andmisega. Palume eelnõu seletuskirja muuta.

Eelnõu punktiga 36 täiendatakse ATS § 57 lõikega 11

Täienduse kohaselt võib puuduvat ametnikku asendada ka töötaja. Jääb arusaamatuks, kas ametnikku

asendavale töötajale kehtivad asendamise ajal ka ametniku sotsiaalsed garantiid hukkumise, surma ja

töövõime vähenemise korral.

Palume ATS § 57 lõiget 11 täiendada lausega: “Ametniku asendamise ajal kohaldatakse töötajale

käesoleva seaduse §-s 49 sätestatut.“

Palume eelnõu täiendada uue punktiga 371 ja tunnistada ATS § 59 kehtetuks.

ATS § 59 kohaselt on kõikidel ametnikel keelatud streikida. Absoluutne streigikeeld ei ole õigustatud.

Streigikeeld on õigustatud teatud valdkondades (näiteks relvajõududes, politseis) ja teatud ametnikele,

kes otseselt osalevad riigi juhtimisel. Ei ole õige streigiõigust ära võtta ainuüksi põhjusel, et füüsiline isik

kuulub riigiametnike kategooriasse.

Eelnõu punktiga 39 ja punktiga 40 täiendatakse ATS § 61 lõikega 8 ja ja täiendatakse ATS § 63 lõiget 1

Muudatustega ühtlustatakse ametiasutuse töötajatele palga maksmine ametnikele palga maksmisega.

Ametnike ning töötajate palkadel on kindlad komponendid, mis tulenevad palgajuhendist. Eelnõu näeb

ette kindlad piirid, kuidas saab avalikus teenistuses palka maksta nii ametnikele kui ka töötajatele.

Töötajatele võib maksta ainult selliseid lisatasusid ja toetusi, mis tulenevad seadusest.

Eelnõus ega eelnõu seletuskirjas ei mainita, et nii töötajatel kui ka ametnikel on põhiseadusest tulenev

õigus pidada läbirääkimisi oma töötamise tingimuste kokkuleppimiseks. Pigem vastupidi, ATS § 43 lõike 2

täiendamise (põhipuhkuse pikendamine) kohta olev seletus väidab, et ametnikud ei saa teha

palgakokkuleppeid (seletuskirja lk 20).

Põhiseaduse § 29 lg 5 tagab igaühe õiguse kuuluda töötajate ning tööandjate ühingutesse ja liitudesse.

Ühinemisvabadus peab olema tagatud nii töötajatele kui ka ametnikele. Ühinemisõigus hõlmab õigust

kaasa rääkida oma töötingimuste kehtestamisel, pidada kollektiivläbirääkimisi, sh sõlmida kollektiivseid

kokkuleppeid töötingimuste osas. Eesti peab üle võtma Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 19.10.2022

direktiivi 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka. Selle raames tuleb edendada Eestis

sotsiaaldialoogi ja suurendada kollektiivlepingute kaetust, sh palgaleppeid, mis katavad 80% Eesti

töövõimelisest elanikkonnast. Eelnõuga aga toimitakse vastupidises suunas, sest rõhutatakse kokkulepete

võimatust nii töötajatega kui ka ametnikega.

Palume ATS § 63 täiendada lõikega 11 mille kohaselt: „Ametiasutus esitab palgajuhendi kavandi

ametnikele, töötajatele ning neid esindavatele isikutele ja organisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse

andmiseks vähemalt 14 päeva enne palgajuhendi kehtestamist. Ametiasutus on kohustatud põhjendama

ametnike ja töötajate ning neid esindavate isikute ja organisatsioonide poolt esitatud ettepanekutega

arvestamata jätmist.“

Palume eelnõu täiendada uue punktiga 431, millega täiendada ATS § 67 lõiget 4.

ATS § 67 lõike 4 viimane lause kohaselt: “Ametnike ning neid esindavate isikute ja organisatsioonide

esitatud ettepanekud on ametiasutusele soovituslikud.”

Palume ATS § 67 lõikele 4 lisada lause: “Ametiasutus on kohustatud põhjendama ametnike ja töötajate

ning neid esindavate isikute ja organisatsioonide poolt esitatud ettepanekutega arvestamata jätmist.“

Eelnõu punkti 45 järgi täiendatakse ATS §-ga 911 .

Muudatuse kohaselt: „Ametnik vabastatakse teenistusest katseajal tema anda algatusel, kui ametnik

leiab, et tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele.“

Seadus ei peaks andma ammendavat loetelu selle kohta, miks ametnik soovib katseajal teenistusest

lahkuda. Lahkumise põhjuseks võib olla muuhulgas ka näiteks ebamõistlikult suur töökoormus.

Palume ATS § 911 sõnastada: „Ametniku algatusel vabastatakse ta teenistusest katseajal.“

Eelnõu punktiga 47 täiendatakse ATS § 98 lõikega 71

Muudatuse kohaselt: „Ametnik viiakse tähtajatult teisele töökohale üle või töötaja viiakse tähtajatult

teisele ametikohale üle, kui tema ametikoht muudetakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud

teenistuskohtade koosseisus töökohaks või töökoht ametikohaks ning ametnik või töötaja on § 16 alusel

osalenud konkursil ja nõustub ameti- või töökohale asuma.“

Eelnõuga tehtav muudatus ei taga ühelegi töötajale ega ametnikule kindlust, et ta saab töötada töökohal

või ametikohal kuhu ta tööle võeti. Muudatuse tagajärjel on võimalik, et töö- või ametikoht muudetakse

ja töötajal või ametnikul tuleb osaleda konkursil, et edasi töötada. Muudatus ei ole mõistlik, sest selle

alusel on võimalik kõiki töötajaid muuta ametnikeks ja ametnikke töötajateks.

Palume eelnõu punkt 47 eelnõust välja jätta.

Eelnõu punktis 49 asendatakse ATS § 101 lõike 1 sissejuhatavas osas teenistusstaaž sõnadega

„teenistussuhe ametiasutuses“.

Muudatus tehakse teenistusest vabastamisest etteteatamises. Kehtiva ATS sõnastuse kohaselt teatatakse

ametnikule koondamise puhul ette sõltuvalt teenistussuhte kestusest avalikus teenistuses. Muudatuse

tagajärjel hakkaks aga koondamise korral etteteatamine sõltuma konkreetsest teenistusstaažist

ametiasutuses. Ametnikud, kes on töötanud erinevates riigiasutustes väga pikka aega, jääksid muudatuse

tagajärjel ilma hüvitistest. Etteteatamise mõte on anda teada teenistussuhte lõppemisest ja võimaldada

aega uue töö otsimiseks. Ametnike hüvede pidev kärpimine toob endaga kaasa raskuse leida

riigiteenistusse pädevaid ametnikke ja töötajaid.

Palume eelnõust punkt 49 välja jätta.

Eelnõu punktis 50 täiendatakse ATS § 102 lõikega 5

Eelnõu täienduse kohaselt nähakse ette võimalus maksta ametnikele teenistusest lahkumisel

lahkumishüvitist kuni ametniku kolme kuu põhipalga ulatuses.

Lahkumishüvitise maksmise võimaluse selgituse kohaselt loob lahkumishüvitise maksmine lisavõimalusi

uue töö leidmisel ja sellega kohanemisel ja on moraalne toetus ametikoha kaotamise eest. Eelnõu

eesmärgiks on ühtlustada töö- ja teenistussuhteid. Kui eelnõu annab ametnikele hüvitise maksmise

võimaluse, siis tuleks ka töötajatele töölepingute lõppemisel võimaldada hüvitise maksmist.

Palume ATS § 102 lõige 5 sõnastada: „Ametnikule ja töötajale võib teenistusest lahkumisel või töölepingu

ülesütlemisel maksta lahkumishüvitist kuni kolme kuu põhipalga ulatuses. Lahkumishüvitist ei maksta, kui

ametnik vabastakse teenistusest käesoleva seaduse § 91, 94 või 95 alusel ja kui töötaja tööleping öelakse

üles TLS § 88 lõike 1 punktides 3-8 alusel.“

Eelnõu § 3 Töölepingu seaduse § 68 lg 6 täiendamine

Eelnõuga täiendatakse TLS § 68 lg 6. Muudatuse kohaselt põhipuhkuse nõue ei aegu, kui tööandja ei

võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Sellisel juhul taotleb töötaja puhkuse kasutamist esimesel

võimalusel.

Pooldame TLS § 68 lg 6 täiendamist, kuid eelnõu tekst peaks olema selgem, et vältida tulevikus tekkivaid

erinevaid tõlgendusi. Eelnõus jääb arusaamatuks lause: „Sellisel juhul taotleb töötaja puhkuse kasutamist

esimesel võimalusel.“

Kuna muudatuse eesmärgiks on, et töötajad tegelikult saaksid oma puhkuse ära kasutada, siis oleks

mõistlik, et õigusnormi muudatus tagaks tegeliku puhkuse kasutamise. Jääb arusaamatuks, kas eelnõus

mõeldakse töötaja esimest võimalust või tööandja esimest võimalust? Milline oleks töötaja esimene

võimalus ehk millal tuleks taotlus esitada? Kui töötajal jääb puhkus kasutamata seetõttu, et tööandja

puhkust ei võimaldanud, siis töötaja taotluse esitamine ei taga töötajale puhkuse saamist.

TLS § 69 kohaselt peab tööandja koostama puhkuste ajakava. Kui ajakavasse on töötaja puhkus märkimata, siis TLS § 69 lg 3 järgi on töötajal õigus kasutada ajakavasse märkimata puhkust teatades tööandjale ette 14 kalendripäeva. Kui tööandja ei võimalda töötajal puhkust kasutada (olenemata sellest ka see on ajakavasse märgitud või mitte) tagaks töötajale puhkuse saamise TLS § 69 lõikega 3 sarnane regulatsioon. Praktikas võib tekkida tööandjal probleem, kui töötaja soovib ära kasutada väga palju saamata jäänud puhkusepäevi korraga. Seetõttu leiame, et töösuhte pooltele tuleks seadusega anda ka võimalus kokku leppida millal töötaja reaalselt oma puhkust kasutada saab.

Palume eelnõud muuta ja lause: „Sellisel juhul taotleb töötaja puhkuse kasutamist esimesel võimalusel.“

asendada lausega “Tööandja tõttu ärakasutamata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14

kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui pooled pole kokku leppinud teisiti.“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

Esimees

Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee

Mart Võrklaev Teie 06.03.2024 nr 1.1-10.1/1140-1

Rahandusminister Meie 27.03.2024 nr 1-12/18

Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Austatud minister

Täname eelnõu eest. Esitame mõned märkused ja ettepanekud eelnõu kohta.

Palume täiendada eelnõu uue punktiga 21 millega ATS §-st 10 jätta välja lõige 3.

ATS § 10 lõike 3 kohaselt: „Vabariigi valitsus võib kehtestada riigi ametiasutuse, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametiasutuse töötajate töölepingu tingimused määrusega.“

Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid ja seega tööleping sõlmitakse alati

läbirääkimiste tulemusena. Kõikide töölepingute tingimused peavad olema enne lepingu sõlmimist

läbiräägitavad, seetõttu ei ole õige, kui Vabariigi Valitsus kehtestab töötingimused ühepoolse otsusega.

Eelnõu punktiga 18 täiendatakse ATS §-ga 231 mille kohaselt struktuuriüksuse juhiga sõlmitakse

tähtajaline tööleping.

Arvestades eelnõu eesmärki, tuleks töölepingute tähtajaliseks muutmisel arvestada töölepingu seaduse

põhimõtteid, mille kohaselt tööleping on tähtajaline ainult siis kui töö on tähtajalise iseloomuga. Eelnõu

seletuskirja kohaselt võimaldab laialdasem tähtaegse teenistussuhte kasutuselevõtt avada uusi arengu- ja

karjäärivõimalusi ning aitab kaasa rotatsioonisüsteemi toimimisele. Arengu ja kärjäärivõimalused ei peaks

aga sõltuma sellest kas teenistussuhe on tähtajaline või tähtajatu.

Eelnõu § 231 lõike 2 kohaselt "Kui ametiasutus ja töötaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

tähtajalise töölepingu sõlminud järjest rohkem kui kaks korda või kui tema tähtajalist lepingut on

pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks."

Kehtiva ATS § 23 lõige 3 käsitleb analoogset olukorda ametnike korral: Kui käesoleva paragrahvi lõike 2

punkti 2 alusel määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik nimetatakse samale ametikohale

määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui tema teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui

üks kord viie aasta jooksul, loetakse ametnik ametikohale nimetatuks määramata ajaks. Isiku nimetamist

samale ametikohale loetakse järjestikuseks, kui ametikohalt vabastamise ja ametikohale nimetamise

vaheline aeg ei ületa 60 kalendripäeva.

Kuna eelnõu eesmärgiks on ametnikke ja töötajaid võrdselt kohelda, siis tuleks kasutada kehtiva ATS § 23

lõikega 3 sarnast sõnastust.

Palume ATS 231 lg 2 sõnastada: „Kui töötaja on töötanud samal töökohal tähtajaliselt järjest rohkem kui

kaks korda või kui tema töölepingut pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse

tööleping sõlmituks tähtajatult. Töötamist samal töökohal loetakse järejestikuks, kui ühe töölepingu

lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa 60 kalendripäeva."

Eelnõu punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks ATS § 26 lõike 1 punkt 8.

Muudatuse eesmärgiks on loobuda ametikohale nimetamise haldusaktis teenistusstaaži märkimisest ja

see on seotud ATS §-s 101 tehtava muudatusega. Palume eelnõu punkt 23 eelnõust välja jätta, sest see

on vastuolus ametnike õiguspärase ootuse põhimõttega.

Eelnõu punktiga 24 muudetakse ATS § 30 lõiget 1.

Muudatuse tulemusel võib arengu- ja hindamisvestlusi teha regulaarselt, mitte 1 kord aastas nagu näeb

ette kehtiv seadus. Jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas regulaarsete vestluste all? Kas vestluste

läbiviimine kord 5 või 10 aasta jooksul on regulaarne? Seaduse selguse huvides võiks mingisugune

indikatsioon seadusesse ikkagi sisse jääda.

Eelnõu punktiga 28 täiendatakse ATS § 33 lõikega 101.

Muudatusega täiendatakse tähtaegse üleviimise ennetähtaegse lõpetamise regulatsiooni. Eelnõu

sõnastus on segane. Kuna ATS § 33 täiendatakse ka lõikega 14, mille kohaselt kogu ATS § 33 sätestatut

kohaldatakse ka ametiasutuse töötajatele, siis pole vajadust lõikes 101 eraldi nimetada ametiasutuse

töötajat. Jääb arusaamatuks, keda mõeldakse lõikes 101 nimetatud isikute loetelus ametnikuna, kas seda

keda üle viidi või mõeldakse vastuvõtva asutuse ametnikku.

Palume ATS § 33 lõike 101 sõnastada: “Tähtajalise üleviimise võib vastuvõtva ametiasutuse või üleviidud

ametniku algatusel enne tähtaega lõpetada asjaolu tõttu, mida ei saanud enne tähtajalist üleviimist ette

näha ja mis ei võimalda vastuvõtvas ametiasutuses teenistussuhet jätkata.”

Eelnõu punktiga 33 täiendatakse ATS § 43 lõiget 2. Eelnõuga pikeneb ametiasutuse töötaja põhipuhkus

35-le kalendripäevale.

ATS § 43 lg 2 täiendamise kohta mainitakse eelnõu seletuskirjas muuhulgas: „Ametnikele on pikem

põhipuhkus ette nähtud eelkõige kompenseerimaks ametnike tegevuspiiranguid, streigikeeldu ja

ametnikele pandud erilisi kohustusi.“

Jääb täiesti arusaamatuks eelnõu seletuskirjas olev selgitus pikema põhipuhkuse kehtestamise kohta.

Põhiseaduse §-s 29 lg 5 nimetatud ühinemisvabadus hõlmab ka õigust kasutada kollektiivseid

survemeetmeid enda sotsiaalsete ja majanduslike huvide saavutamiseks, sh on töötajatel õigus ka

streikida. Ka Eestile kohustuslikust rahvusvahelisest õigusest tuleneb õigus kasutada kollektiivseid

survemeetmeid, näiteks Euroopa Sotsiaalharta artiklid 5-6, ILO konventsioonid nr 87 ja 98.

Seega ei ole võimalik rahvusvahelisest õigusest ja Eesti põhiseadusest tuleneva põhiõiguse äravõtmist

põhjendada pikema puhkuse andmisega. Palume eelnõu seletuskirja muuta.

Eelnõu punktiga 36 täiendatakse ATS § 57 lõikega 11

Täienduse kohaselt võib puuduvat ametnikku asendada ka töötaja. Jääb arusaamatuks, kas ametnikku

asendavale töötajale kehtivad asendamise ajal ka ametniku sotsiaalsed garantiid hukkumise, surma ja

töövõime vähenemise korral.

Palume ATS § 57 lõiget 11 täiendada lausega: “Ametniku asendamise ajal kohaldatakse töötajale

käesoleva seaduse §-s 49 sätestatut.“

Palume eelnõu täiendada uue punktiga 371 ja tunnistada ATS § 59 kehtetuks.

ATS § 59 kohaselt on kõikidel ametnikel keelatud streikida. Absoluutne streigikeeld ei ole õigustatud.

Streigikeeld on õigustatud teatud valdkondades (näiteks relvajõududes, politseis) ja teatud ametnikele,

kes otseselt osalevad riigi juhtimisel. Ei ole õige streigiõigust ära võtta ainuüksi põhjusel, et füüsiline isik

kuulub riigiametnike kategooriasse.

Eelnõu punktiga 39 ja punktiga 40 täiendatakse ATS § 61 lõikega 8 ja ja täiendatakse ATS § 63 lõiget 1

Muudatustega ühtlustatakse ametiasutuse töötajatele palga maksmine ametnikele palga maksmisega.

Ametnike ning töötajate palkadel on kindlad komponendid, mis tulenevad palgajuhendist. Eelnõu näeb

ette kindlad piirid, kuidas saab avalikus teenistuses palka maksta nii ametnikele kui ka töötajatele.

Töötajatele võib maksta ainult selliseid lisatasusid ja toetusi, mis tulenevad seadusest.

Eelnõus ega eelnõu seletuskirjas ei mainita, et nii töötajatel kui ka ametnikel on põhiseadusest tulenev

õigus pidada läbirääkimisi oma töötamise tingimuste kokkuleppimiseks. Pigem vastupidi, ATS § 43 lõike 2

täiendamise (põhipuhkuse pikendamine) kohta olev seletus väidab, et ametnikud ei saa teha

palgakokkuleppeid (seletuskirja lk 20).

Põhiseaduse § 29 lg 5 tagab igaühe õiguse kuuluda töötajate ning tööandjate ühingutesse ja liitudesse.

Ühinemisvabadus peab olema tagatud nii töötajatele kui ka ametnikele. Ühinemisõigus hõlmab õigust

kaasa rääkida oma töötingimuste kehtestamisel, pidada kollektiivläbirääkimisi, sh sõlmida kollektiivseid

kokkuleppeid töötingimuste osas. Eesti peab üle võtma Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 19.10.2022

direktiivi 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka. Selle raames tuleb edendada Eestis

sotsiaaldialoogi ja suurendada kollektiivlepingute kaetust, sh palgaleppeid, mis katavad 80% Eesti

töövõimelisest elanikkonnast. Eelnõuga aga toimitakse vastupidises suunas, sest rõhutatakse kokkulepete

võimatust nii töötajatega kui ka ametnikega.

Palume ATS § 63 täiendada lõikega 11 mille kohaselt: „Ametiasutus esitab palgajuhendi kavandi

ametnikele, töötajatele ning neid esindavatele isikutele ja organisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse

andmiseks vähemalt 14 päeva enne palgajuhendi kehtestamist. Ametiasutus on kohustatud põhjendama

ametnike ja töötajate ning neid esindavate isikute ja organisatsioonide poolt esitatud ettepanekutega

arvestamata jätmist.“

Palume eelnõu täiendada uue punktiga 431, millega täiendada ATS § 67 lõiget 4.

ATS § 67 lõike 4 viimane lause kohaselt: “Ametnike ning neid esindavate isikute ja organisatsioonide

esitatud ettepanekud on ametiasutusele soovituslikud.”

Palume ATS § 67 lõikele 4 lisada lause: “Ametiasutus on kohustatud põhjendama ametnike ja töötajate

ning neid esindavate isikute ja organisatsioonide poolt esitatud ettepanekutega arvestamata jätmist.“

Eelnõu punkti 45 järgi täiendatakse ATS §-ga 911 .

Muudatuse kohaselt: „Ametnik vabastatakse teenistusest katseajal tema anda algatusel, kui ametnik

leiab, et tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele.“

Seadus ei peaks andma ammendavat loetelu selle kohta, miks ametnik soovib katseajal teenistusest

lahkuda. Lahkumise põhjuseks võib olla muuhulgas ka näiteks ebamõistlikult suur töökoormus.

Palume ATS § 911 sõnastada: „Ametniku algatusel vabastatakse ta teenistusest katseajal.“

Eelnõu punktiga 47 täiendatakse ATS § 98 lõikega 71

Muudatuse kohaselt: „Ametnik viiakse tähtajatult teisele töökohale üle või töötaja viiakse tähtajatult

teisele ametikohale üle, kui tema ametikoht muudetakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud

teenistuskohtade koosseisus töökohaks või töökoht ametikohaks ning ametnik või töötaja on § 16 alusel

osalenud konkursil ja nõustub ameti- või töökohale asuma.“

Eelnõuga tehtav muudatus ei taga ühelegi töötajale ega ametnikule kindlust, et ta saab töötada töökohal

või ametikohal kuhu ta tööle võeti. Muudatuse tagajärjel on võimalik, et töö- või ametikoht muudetakse

ja töötajal või ametnikul tuleb osaleda konkursil, et edasi töötada. Muudatus ei ole mõistlik, sest selle

alusel on võimalik kõiki töötajaid muuta ametnikeks ja ametnikke töötajateks.

Palume eelnõu punkt 47 eelnõust välja jätta.

Eelnõu punktis 49 asendatakse ATS § 101 lõike 1 sissejuhatavas osas teenistusstaaž sõnadega

„teenistussuhe ametiasutuses“.

Muudatus tehakse teenistusest vabastamisest etteteatamises. Kehtiva ATS sõnastuse kohaselt teatatakse

ametnikule koondamise puhul ette sõltuvalt teenistussuhte kestusest avalikus teenistuses. Muudatuse

tagajärjel hakkaks aga koondamise korral etteteatamine sõltuma konkreetsest teenistusstaažist

ametiasutuses. Ametnikud, kes on töötanud erinevates riigiasutustes väga pikka aega, jääksid muudatuse

tagajärjel ilma hüvitistest. Etteteatamise mõte on anda teada teenistussuhte lõppemisest ja võimaldada

aega uue töö otsimiseks. Ametnike hüvede pidev kärpimine toob endaga kaasa raskuse leida

riigiteenistusse pädevaid ametnikke ja töötajaid.

Palume eelnõust punkt 49 välja jätta.

Eelnõu punktis 50 täiendatakse ATS § 102 lõikega 5

Eelnõu täienduse kohaselt nähakse ette võimalus maksta ametnikele teenistusest lahkumisel

lahkumishüvitist kuni ametniku kolme kuu põhipalga ulatuses.

Lahkumishüvitise maksmise võimaluse selgituse kohaselt loob lahkumishüvitise maksmine lisavõimalusi

uue töö leidmisel ja sellega kohanemisel ja on moraalne toetus ametikoha kaotamise eest. Eelnõu

eesmärgiks on ühtlustada töö- ja teenistussuhteid. Kui eelnõu annab ametnikele hüvitise maksmise

võimaluse, siis tuleks ka töötajatele töölepingute lõppemisel võimaldada hüvitise maksmist.

Palume ATS § 102 lõige 5 sõnastada: „Ametnikule ja töötajale võib teenistusest lahkumisel või töölepingu

ülesütlemisel maksta lahkumishüvitist kuni kolme kuu põhipalga ulatuses. Lahkumishüvitist ei maksta, kui

ametnik vabastakse teenistusest käesoleva seaduse § 91, 94 või 95 alusel ja kui töötaja tööleping öelakse

üles TLS § 88 lõike 1 punktides 3-8 alusel.“

Eelnõu § 3 Töölepingu seaduse § 68 lg 6 täiendamine

Eelnõuga täiendatakse TLS § 68 lg 6. Muudatuse kohaselt põhipuhkuse nõue ei aegu, kui tööandja ei

võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Sellisel juhul taotleb töötaja puhkuse kasutamist esimesel

võimalusel.

Pooldame TLS § 68 lg 6 täiendamist, kuid eelnõu tekst peaks olema selgem, et vältida tulevikus tekkivaid

erinevaid tõlgendusi. Eelnõus jääb arusaamatuks lause: „Sellisel juhul taotleb töötaja puhkuse kasutamist

esimesel võimalusel.“

Kuna muudatuse eesmärgiks on, et töötajad tegelikult saaksid oma puhkuse ära kasutada, siis oleks

mõistlik, et õigusnormi muudatus tagaks tegeliku puhkuse kasutamise. Jääb arusaamatuks, kas eelnõus

mõeldakse töötaja esimest võimalust või tööandja esimest võimalust? Milline oleks töötaja esimene

võimalus ehk millal tuleks taotlus esitada? Kui töötajal jääb puhkus kasutamata seetõttu, et tööandja

puhkust ei võimaldanud, siis töötaja taotluse esitamine ei taga töötajale puhkuse saamist.

TLS § 69 kohaselt peab tööandja koostama puhkuste ajakava. Kui ajakavasse on töötaja puhkus märkimata, siis TLS § 69 lg 3 järgi on töötajal õigus kasutada ajakavasse märkimata puhkust teatades tööandjale ette 14 kalendripäeva. Kui tööandja ei võimalda töötajal puhkust kasutada (olenemata sellest ka see on ajakavasse märgitud või mitte) tagaks töötajale puhkuse saamise TLS § 69 lõikega 3 sarnane regulatsioon. Praktikas võib tekkida tööandjal probleem, kui töötaja soovib ära kasutada väga palju saamata jäänud puhkusepäevi korraga. Seetõttu leiame, et töösuhte pooltele tuleks seadusega anda ka võimalus kokku leppida millal töötaja reaalselt oma puhkust kasutada saab.

Palume eelnõud muuta ja lause: „Sellisel juhul taotleb töötaja puhkuse kasutamist esimesel võimalusel.“

asendada lausega “Tööandja tõttu ärakasutamata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14

kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui pooled pole kokku leppinud teisiti.“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

Esimees