Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited

Dokumendiregister	Rahandusministeerium
Viit	1.9-10/1525
Registreeritud	27.03.2024
Sünkroonitud	28.03.2024
Liik	Väikehange
Funktsioon	1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS (HO)
Sari	1.9-10 Riigihangete dokumendid (väikeostude pakkumuskutsed, pakkumused, riigihangete alusdokumendid majasiseseks kooskõlatuseks)
Toimik	1.9-10/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Ele Praks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (73273 tm).

Failid

Lisa 1 Täiendamist vajav kahese olulisuse hindamise metoodika.pdf

Lisa 2 Classification system.pdf

Lisa 3 IRO list.pdf

Lisa A Hanke tehniline kirjeldus.pdf

Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited.pdf

Lisa 1 Täiendamist vajav kahese olulisuse hindamise metoodika.pdf

Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited.

LISA 1. Täiendamist vajav kahese olulisuse hindamise metoodika

1. Mõju olulisus

ESRS tulenevalt peavad ettevõtted kõigepealt hindama kestlikkusaspektidest tulenevaid mõjusid.

ESRS 1 AR.16 esitab miinimumloetelu kestlikkusaspektidest, mille mõju tuleb hinnata. Kuna ESRS ei kajasta kõiki kestlikkusaspekte, peab ettevõte mõju olulisuse hindamisse lisama ka muid mõjutatud sidusrühmadele ja kestlikkusaruande kasutajatele tähtsaid konkreetsele ettevõttele omaseid kestlikkusaspekte.

Mõjust tuleneva olulisuse määrab see, millist tegelikku või võimalikku positiivset või negatiivset mõju inimestele ja/või keskkonnale avaldab ettevõte nii lühiajalises, keskmises kui pikaajalises vaates. Sellised mõjud on seotud nii ettevõtja enda tegevusega kui kogu väärtusahelas toimuvaga nii toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel kui ka ärisuhetes. Ärisuhted hõlmavad ettevõtja suhteid kogu väärtusahela ulatuses ega piirdu ainult otseste lepinguliste suhetega.

Lühi-, kesk- ja pikaajaline ajahorisont on vaikimisi määratletud järgmiselt:

• lühiajaline: periood, mille ettevõte on oma finantsaruannete aruandeperioodiks võtnud;

• keskmine: kuni 5 aastat eelmises punktis määratud lühiajalise aruandeperioodi lõpust; ja

• pikaajaline: üle 5 aasta.

Positiivse mõju olulisus põhineb:

• tegeliku mõju tasemel ja ulatusel; ning

• võimaliku mõju tasemel, ulatusel ja esinemise tõenäosusel.

Negatiivse mõju olulisus põhineb:

• tegeliku mõju tõsidusel; ning

• võimaliku mõju tõsidusel ja tõenäosusel.

Tõsiduse määratlevad ja mõju hindamise aluseks on:

• tase – kui ohtlik on negatiivne mõju või kui kasulik on positiivne mõju inimestele ja/või keskkonnale

• ulatus – kui laialt on negatiivne või positiivne mõju levinud. Keskkonnamõju puhul võib ulatusena mõista keskkonnakahju ulatust või geograafilist perimeetrit. Inimestele avaldatava mõju puhul võib ulatusena mõista negatiivselt mõjutatud inimeste arvu; ja

• pöördumatus – kas ja mil määral on võimalik negatiivset mõju heastada, st taastada keskkond või mõjutatud inimeste seisukord mõjule eelneval ajahetkel.

Ükskõik milline kolmest komponendist (tase, ulatus ja pöördumatus) võib muuta negatiivse mõju tõsiseks. Võimaliku negatiivse inimõigustega seotud mõju puhul on mõju tõsidus tähtsam tõenäosusest.

Tegelike ja võimalike mõjude hindamine on näidatud vastavalt Tabeleis 1 ja 2.

Mõju tõsiduse hindamise osiste (tase, ulatus ja pöördumatus) võimalikud mõõte/hinnanguskaalad on esitatud Tabelis 3.

Mõju esinemise tõenäosuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on toodud Tabelis 4.

Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited.

Mõju olulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on näidatud Tabelis 5.

2. Finantsolulisus

Mõjust tuleneva olulisuse hindamise järel hindab ettevõte riske ja võimalusi (RO), mis tulenevad mõjust, sõltuvusest või muudest kestlikkusaspektidega seotud asjaoludest.

See on seotud üldotstarbeliste finantsaruannete peamiste kasutajate teabevajadusega ettevõttele ressursside eraldamise otsuste tegemisel, kuid ei piirdu sellega. Kui kestlikkusaspekt põhjustab (või võib põhjendatud eelduste kohaselt põhjustada) ettevõttele olulisi finantsmõjusid, siis võib see tekitada riske ja/või võimalusi, millel on oluline (või võib põhjendatult eeldada olulist) mõju ettevõtte arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, kapitalikulule või rahastamisele juurdepääsule lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Sarnaselt mõju olulisuse hindamisele tuleb arvesse võtta ettevõttepõhiseid kestlikkusaspekte.

Finantsolulisuse hindamine puudutab riske ja võimalusi, mis võivad tuleneda mineviku või tuleviku sündmustest. Konkreetse kestlikkusaspekti finantsolulisus ei ole piiratud ettevõtja kontrolli all olevate asjaoludega, vaid sisaldab teavet ärisuhetega seotud oluliste riskide ja võimaluste kohta, mis jäävad väljapoole finantsaruannete koostamisel kasutatavat konsolideerimise ulatust.

Riskide ja võimaluste olulisust hinnatakse toimumise tõenäosuse ja finantsmõjude võimaliku ulatuse kombinatsiooni alusel.

Tegelike ja võimalike riskide hindamine on näidatud Tabelis 6 ja võimaluste hindamine Tabelis 7.

Võimaliku finantsolulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on toodud Tabelis 8.

Tegeliku finantsolulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on toodud Tabelis 9.

Tabelid 6–9 on suunavaks raamistikuks, mida töö teostaja peab edasi arendama kasutajale mugavaks arvutusvalemitega varustatud finantsolulisuse hindamise Exceli tabeliks. Iga komponendi kohta peab tööriistas jääma arutlusteksti väli, kuhu kasutaja saab lisada kvalitatiivset ja/või kvantitatiivset teavet komponendi hindamise toetamiseks.

Tabel 1. Tegelike mõjude skoorimine.

Severity

Type (+/-) Sustainability matter Impact Scale Scope Irremediability

Tabel 2. Võimalike mõjude skoorimine.

Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited.

Severity Likelihood of occurrence

Type (+/-) Sustainability matter

Impact Scale Scope Irremediability

Tabel 3. Mõju raskusastme komponentide (tase, ulatus ja pöördumatus) võimalikud skaalad.

Severity

Scale Scope Irremediable character of the impact

5 - absolute 5 - global/total 5 - non-remediable/irreversible

4 - high 4 - widespread 4 - very difficult to remedy or long-term

3 - medium 3 - medium 3 - difficult to remedy or mid-term

2 - low 2 - concentrated 2 - remediable with effort (time & cost)

1 - minimal 1 - limited 1 - relatively easy to remedy or short-term

0 - none 0 - none 0 - very easy to remedy

Tabel 4. Esinemise tõenäosuse võimalik hinnanguskaala.

Tabel 5. Mõju olulisuse hindamise võimalik mõõte/hinnanguskaala.

Impact materiality

≥ 12 critical

[10,12) significant

[8,10) important

[5,8) informative

< 5 minimal

Likelihood of occurrence

5 - almost certain

4 - likely

3 - possible

2 - unlikely

1 - rare

Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited.

Tabel 6. Tegeliku ja võimaliku riski skoorimine.

Type (+/- )

Sustainability matter

Risk / opportunity Likelihood of occurrence

Potential magnitude

Tabel 7. Võimaluste skoorimine.

Type (+/-) Sustainability matter Risk / opportunity Likelihood of occurrence

Tabel 8. Mõõte/hinnanguskaala võimaliku suuruse jaoks.

Potential magnitude

5 - severe

4 - major

3 - moderate

2 - minor

1 - insignificant

Tabel 9. Finantsolulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala.

Financial materiality

> 4 critical

(3,4] significant

(2,3] important

(1,2] informative

≤ 1 minimal

Lisa 2 Classification system.pdf

color key: roosaga on märgitud töö tellija tõlgendus ESRS põhjal

rohelisega on märgitud ESRS-põhine jaotus

Climate change

IMPACTS

Negative impacts Climate adaptation

Climate mitigation

Positive impacts GHG emissions

Energy effciency

Material efficiency

Consumption reduction

Phase out or substitution of product

Phase out or substitution of process

Fuel switching

Electrification

Renewable energy deployment

Energy

RISKS AND OPPORTUNITIES

IMPACT RELATED

DEPENDENCY RELATED

OTHER RISK FACTORS

Risks and opprotunities Transitional

Policy and legal

Market

Technology

Reputation

Risks Physical

Acute

Chronical

Opportunities

Pollution Water and marine resources

1. Pollution of air Water management and conservation

1.Pollution of water Use and sourcing of water

1.Pollution of soil Water treatment

1.Use of substances of concern, Use of substances of very high concern, microplasticPrevention and abatement of water pollution

1.Pollution incidents Marine resources conservation

2. Human health impacts,

ecosystem impacts, social and

economical impact? Use and sourcing of marine resources

3. Control, prevention, minimization?

Transitional Transitional

Policy and legal Policy and legal

Market Market

Technology Technology

Reputation Reputation

Contribution to systemic risk

Physical Physical

Acute Acute

Chronical Chronical

Resource efficiency Resource efficiency

Market Market

Financing Financing

Resilience Resilience

Biodiversity Circular economy

Biodiversity loss (climate change,

land/freshwater/sea-use changes

(loss, degradation, fragmentation,

biodiversity sensitive areas), direct

exploitation, invasive alien species,

pollution, other)

1. Resource inflow (sustainable

sourcing)

State of species (population size,

extintion risk)

Renewable/non-renewable

resources (transitioning away from

virgin resources, critical raw

materials, rare earths)

Extent and condition of ecosystems

(Land degregation, Desertification,

Soil sealing)

Circularity of resource inflow

(Increased use of secondary

resources)

Ecosystem services

Resource use optimisation,

intensity of materials and products

1. Resource outflow

Increased product durability

1. Waste (hazardous waste/non-

hazardous waste management,

end-of life waste management)

2.Circular business practices (value

retention actions, value

maximisation actions, end-of life

actions, system efficiency actions?

3. Sustainable Resource

Management/Circular Economy

Adoption?

Transitional Transitional

Policy and legal Policy and legal

Market Market

Technology Technology

Reputation Reputation

Physical Physical

Acute Acute

Chronical Chronical

Systemic

Ecosystem collapse risks

Aggregated risk

Contagion risks

Resource efficiency Resource efficiency

Market Market

Financing/capital flow Financing

Resilience Resilience

Reputation Reputation

Ecosystem protection

Restoration and regeneration

Sustainable use of natural resources

Own workforce Workers in value chain

1.Working conditions ( secure employment (

precarious work relations, social protection);

working time (“zero hours” contracts,

overtime satification with working hours,

flexible hours); adequate wages ; social

dialogue ; freedom of association, the

existence of works councils and the

information, consultation and participation

rights of workers; collective bargaining , work-

life balance (family-related leave, flexible

working hours, access to childcare); health

and safety (eg pandemic related, hazardous

work, H&S system coverage, fatal/non-fatal

accidents, work-related ill health, work days

lost))

1.Working conditions ( secure employment (

precarious work relations, social protection);

working time (“zero hours” contracts, overtime

satification with working hours, flexible hours);

adequate wages ; social dialogue ; freedom of

association, the existence of works councils and

the information; collective bargaining , work-life

balance (family-related leave, flexible working

hours, access to childcare); health and safety

(eg pandemic related, hazardous work, H&S

system coverage, fatal/non-fatal accidents,

work-related ill health, work days lost))

1.Equal treatment and opportunities for all (

gender equality and equal pay for work of

equal value (women in top management and

workforce, male-female wage gap); training

and skills development; employment and

inclusion of persons with disabilities

(accessibility measures for employees with

disabilities) ; measures against violence and

harassment in the workplace; and diversity)

1.Equal treatment and opportunities for all (

gender equality and equal pay for work of equal

value (women in top management and

workforce, male-female wage gap); training and

skills development; employment and inclusion

of persons with disabilities (accessibility

measures for employees with disabilities) ;

measures against violence and harassment in

the workplace; and diversity)

1. Other work-related rights (child labour;

forced labour (confiscation of goods

supected of forced labor production, human

trafficing); adequate housing; and privacy)

1. Other work-related rights (child labour;

forced labour (confiscation of goods supected

of forced labor production, human trafficing);

adequate housing, water, sanitation; and

privacy)

2. Employee Well-being/Employee

Engagement and Satisfaction?

2. Supply Chain Labor Standards/Fair

compensation and benefits?

3. Value proposition impacts (eg lowest cost

product/service; high-speed delivery); cost

structure/revenue model impacts (eg shifting

inventory risk to suppilier)

Transition to climate neutral operations impacts

(innovation, restructuring, closure of sites, need

for more/new materials to support green

products/technologies)

Sustainable purchase practises, capacity

building to supply chain workers

3. Value proposition impacts (eg lowest cost

product/service; high-speed delivery); cost

structure/revenue model impacts (eg shifting

inventory risk to suppilier)

Value chain impacts (relying on commodities of

unclear provenance, without visibility on

impacts on workers)

Vulnerable groups: young workers, women,

migrants, recruitment fee based workers, high

risk activities workers)

Value chain actions impact (eg financial literacy training)

IMPACT RELATED

DEPENDENCIES

Business opportunity and continuity

(exploitation of low-skilled, low-paid,

workers in sourcing geographies with

minimal labor law/health protections)

Business opportunity and continuity

(exploitation of low-skilled, low-paid, workers in

sourcing geographies with minimal labor

law/health protections)

Reputation Reputation

Risks from strategy/business model

Business relation termination

Opertational risks (price pressure leads to lower

quality, longer, less controlled, less transparent

supply chain)

Shortage of skilled employees

Policy and legal exposure (forced labor/child

labor/compulsory labor incidents)

Policy and legal exposure (forced labor/child

labor/compulsory labor incidents)

Risks related to transition to climate neutral

operations (company innovation,

restructioning, discontinuty, employment

loss, new business opportunities, products,

materials)

Risks related to transition to climate neutral

operations (company innovation,

restructioning, discontinuty, employment loss,

new business opportunities, products,

materials)

Disruption of business operation (significant

employee turnover, lack of skills/training

developement) Disruption of business operation (high dependancy on value chain)

Supply chain breakdown Supply chain breakdown

Consumer preferences change Consumer preferences change

Market differentiation and customer appeal

Market differenciation/higher customer appeal (quaranteeing decent pay, working conditions to non-employees)

Transition to climate neutral operations (job creation, reskilling, upskilling)Reliable supply

Widening of future consumer base

Affected communities Consumers and end-users Business conduct

1. Communities’ economic, social and

cultural rights (for example, adequate

housing, adequate food, water and

sanitation, land-related and security-

related impacts)communities’ civil and

political rights (for example, freedom

of expression, freedom of assembly,

impacts on human rights defenders);

and particular rights of indigenous

peoples (for example, free, prior and

informed consent, self-determination,

cultural rights).

Human right commitment impacts

Operations impacts (planning, land

acquisition and exploitation, finance,

extraction or production of raw

materials, use of natural resources, and

management of environmental

impacts)

Strategy/business model impacts: value

proposition (deadlines of

construction/project commencement

lacking time for consulatation,

extensive use of resources that affect

communities around the opertations),

value chain (land-use which ownership

is contested/records unreliable), cost

structure/revenue model (aggressive

strategies to minimise taxation)

Transition to climate neutral

operations impacts (innovation,

restructuring, closure of sites, need for

more/new materials to support green

products/technologies)

Social investment or

other development programmes

impacts

All enviromental topics impacts (climate change, pollution, water, biodiversity, circular economy)

Value chain actions impact (eg financial literacy training)

Reputation and legal exposure (negative relationship - damaging boycotts, complaints and lawsuits, )

Risk of harm for affected community (based on characteristics such as ethnicity, socioeconomic status, migrant status and gender)

Operational risk (costly delays, modification/abandoning projects)

Disruption of business operation (due to negative relationship, long and costly delays, ability acquire land/permits)

Continues operations (positive relationship supports stable/conflict free operations, ease of recruitment)

Market differenciation/higher customer appeal (quaranteeing decent pay, working conditions to non-employees)

Risk of harm for affected community (based on characteristics such as ethnicity, socioeconomic status, migrant status and gender)

Disruption of business operation (due to negative relationship, long and costly delays, ability acquire land/permits)

Continues operations (positive relationship supports stable/conflict free operations, ease of recruitment)

Lisa 3 IRO list.pdf

Topic

Is IRO event related to specific sub/sub/topic

or is the event general to topic? Example

Exposure to litigation is not specific to subtopics

but to topic Climate change, fill Climate change.

Increased pricing of GHG emmission is related to

subtopic Climate change adaptation. If event is

related to several, add all

Climate change

Pollution

Water and marine resources

Biodiversity and ecosystems

Circular economy

Own workforce

Workers in the value chain

Affacted communities

Consumers and endusers

Business Conduct

IRO type

Positive and negative impacts

Risks and opportunities Transition risks and opportunities

Transition risks and opportunities

Physical risks

Opportunities

Positive and negative impacts

Risks and opportunities Transition risks and opportunities

Transition risks and opportunities

Physical risks

Opportunities

Positive and negative impacts

Risks and opportunities Transition risks and opportunities

Transition risks and opportunities

Physical risks

Opportunities

Positive and negative impacts

Risks and opportunities Physical risks

Physical risks

Transition risks

Systemic risks

Opportunities

Positive and negative impacts

Risks and opportunities Transition risks and opportunities

Transition risks and opportunities

Physical risks

Opportunities

Positive and negative impacts

Risks and opportunities ?

Opportunities

Positive and negative impacts

Risks and opportunities

Positive and negative impacts

Risks and opportunities Risks

Risks

Opportunities

Positive and negative impacts

Risks and opportunities

Positive and negative impacts

Risks and opportunities

IRO sub-type IRO event

Policy and legal risk Increased pricing of GHG emissions

Policy and legal risk Enhanced emissions-reporting obligations

Policy and legal risk Mandates on and regulation of existing products and services

Policy and legal risk Exposure to litigation

Technology risk

Substitution of existing products and

services with lower emissions options

Technology risk Unsuccessful investment in new technologies

Technology risk Costs to transition to lower emissions technology

Market risk Changing customer behavior

Market risk Uncertainty in market signals

Market risk Increased cost of raw materials

Reputation risk Shifts in consumer preferences

Reputation risk Stigmatization of sector

Reputation risk

Increased stakeholder concern or negative stakeholder

feedback

Reputation risk Negative stakeholder feedback

Acute risk

Increased severity of extreme weather events such as cyclones

and floods

Chronic risk

Changes in precipitation patterns and extreme variability in

weather patterns

Chronic risk Rising mean temperatures

Chronic risk Rising sea levels

Resource efficiency Use of more efficient modes of transport

Resource efficiency Use of more efficient production and distribution processes

Resource efficiency Use of recycling

Resource efficiency Move to more efficient buildings

Resource efficiency Reduced water usage and consumption

Energy source Use of lower-emission sources of energy

Energy source Use of supportive policy incentives

Energy source Use of new technologies

Energy source Participation in carbon market

Energy source Shift toward decentralized energy generation

Products and services

Development and/or expansion of low emission goods and

services

Products and services

Development of climate adaptation and insurance risk

solutions

Products and services

Development of new products or services through R&D and

innovation

Products and services Ability to diversify business activities

Products and services Shift in consumer preferences

Markets Access to new markets

Markets Use of public-sector incentives

Markets Access to new assets and locations needing insurance coverage

Resilience Participation in carbon market

? Resource substitutes/diversification

Policy and legal Introduction of regulation

Policy and legal

Exposure to sanctions and litigation (e.g., negligence towards

ecosystems)

Policy and legal Enhanced reporting obligations

Technology

Substitution of products or services by products or services

with a lower impact

Technology Transition away from substances of concern

Market Shifting supply

Market Demand and financing

Market Volatility or increased costs of some substances

Reputation

Changing societal, customer or community perceptions as a

result of an organisation’s role in pollution prevention and

control

Acute Sudden interruption of access to clean water

Acute Acid rain

Acute

Pollution incidents that are likely to lead to or that have led to

pollution with subsequent effects on the environment and

society

Resource efficiency

Decrease quantities of substances used or improve efficiency

of production process to minimise impacts

Market Diversification of business activities

Financing Access to green funds, bonds or loans

Resilience

Diversification of substances used and control of emissions

through innovation or technology

Reputation

Positive stakeholder relations as a result of a proactive stance

on managing risks

Policy and legal

Introduction of regulation or policy (e.g., changes such as

increased water protection, increased quality of water

regulations, regulation of flows of water supply)

Policy and legal

Ineffective governance of water bodies or marine resources, in

particular across boundaries (e.g., transboundary governance

and cooperation) resulting in water or oceans degradation

Policy and legal

Exposure to sanctions and litigation (e.g., non-respect of

permits or allocations; negligence towards or killing of

threatened marine species)

Policy and legal

Enhanced reporting obligations on marine ecosystems and

related services

Technology

Substitution of products or services by products or services

with a lower impacton water and marine resources

Technology

Transition to more efficient and cleaner technologies (i.e., with

lower impacts on oceans and water), new

monitoring technologies (e.g., satellite), water purification,

flood protection

Market Shifting supply, demand and financing

Market Volatility or increased costs of water or marine resources

Reputation

Changing societal, customer or community perceptions as a

result of an organisation’s impact on water and marine

resources

Contribution to systemic risks via its own operations and its

upstream and downstream value chain, including the risks that

a marineecosystem collapses or the risks that a critical natural

system no longerfunctions (e.g., tipping points are reached,

summing physical risks)

? Water quantity (water scarcity, water stress)

? Water quality

Infrastructure decay or unavailability of some marine resources-

related commodities (e.g. the rarefaction of some species of

fish or other underwater marine

living organisms sold as products by the undertaking) leading

for instance to the impossibility of running operations in

certain geographical areas

Resource efficiency

Transition to more efficient services and processes

requiring less water and marine resources

Market Development of less resource-intense products and services

Market Diversification of business activities;

Financing Access to green funds, bonds or loans

Resilience

Diversification of marine or water resources and business

activities (e.g., starting a new business unit on ecosystem

restoration)

Resilience Investing in green infrastructures

Resilience Nature-based solutions

Resilience

Adopting recycling and circularity mechanisms that reduce the

dependencies on water or marine resources

Reputation

Positive stakeholder engagement as a result of a proactive

stance on managing nature-related risks (e.g., leading to

preferred partner status)

Acute risks

natural disasters exacerbated by loss of coastal protection

from ecosystems, leading to costs of storm damage to coastal

infrastructure

Acute risks

Disease or pests affecting the species or variety of crop the

undertaking relies on, especially in the case of no or low

genetic diversity

Acute risks Species loss and ecosystem degradation

Chronic risks Loss of crop yield due to decline in pollination services

Chronic risks Increasing scarcity or variable production of key natural inputs

Chronic risks

Ecosystem degradation due to operations leading to, for

example, coastal erosion and forest fragmentation, ocean

acidification, land loss to desertification and soil

degradation and consequent loss of soilfertility

Chronic risks Species loss

Policy and legal

Introduction of regulation or policy (e.g. changes such as

increased land protection)

Policy and legal

Exposure to sanctions and litigation (e.g. spills of

polluting effluents that damage human and ecosystem health;

or violation of biodiversity-related rights, permits or

allocations; or negligence towards or killing

of threatened species)

Policy and legal

Enhanced reporting obligations on biodiversity,

ecosystems and related services

Technology

Substitution of products or services by products or services

with a lower impacton biodiversity or dependence on

ecosystem services

Technology

Lack of access to data or access to poor quality data that

hamper biodiversity-related assessments

Technology

Transition to more efficient and cleaner technologies (i.e. with

lower impacts on biodiversity)

Technology New monitoring technologies (e.g. satellite)

Technology

Requirements to use certain technologies (e.g. climate

resistant crops, mechanical pollinators, water purification,

flood protection);

Market Shifting supply, demand and financing

Market

Volatility or increased costs of raw materials (e.g., biodiversity-

intense inputs for which price has risen due to ecosystem

degradation)

Reputation

Changing societal, customer or community perceptions as a

result of an organisation’s role in loss of biodiversity

Reputation Violation of nature-related rights through operations

Reputation

Negative media coverage due to impacts on critical

species and/or ecosystems

Reputation

Biodiversity-related social conflicts over

endangered species, protected areas, resources or pollution

Ecosystem collapse risks that a critical natural system no longer

functions, e.g., tipping points are reached and the collapse of

ecosystems resulting in wholesale geographic or sector losses

(summing physical risks)

Aggregated risk linked to fundamental impacts of biodiversity

loss to levels of transition and physical risk across one or more

sectors in a portfolio (corporate

or financial)

Contagion risks that financial difficulties of certain corporations

or financial institutions linked to failure to account for

exposure to biodiversity-related risks spill over to the

economic system as a whole

Business performance Resource efficiency

Business performance Products and services

Business performance Markets

Business performance Capital flow and financing

Business performance Reputational capital

Sustainability performance Ecosystem protection

Sustainability performance Restoration and regeneration

Sustainability performance Sustainable use of natural resources

Policy and legal

Bans on the extraction and use of non-renewable

resources

Policy and legal Regulations on waste treatment

Technology

Introduction on the market of new technologies to replace

existing use of products and materials

Market Shifting supply, demand and financing

Reputation Changing attitutes of society, customers and communities

Depletion of stock and use of virgin and non-virgin

renewable resources, and of non-renewable resources

Resource efficiency

Transition to more efficient services and processes

requiring less resources

Resource efficiency

Eco-design for longevity, repair, reuse, recycle, by-products,

take-back systems

Resource efficiency Decoupling activity from extraction of materials

Resource efficiency Intensifying circular material use

Resource efficiency

Creation of a system that allows for dematerialization (e.g.,

digitisation, improving utilisation rates, weight reduction

Resource efficiency

Practices to ensure products and materials are collected,

sorted, and reused, repaired, refurbished, remanufactured

Market

Demand for less resource-intense products and services, and

new consumption models such as product-as-a-service, pay-

per-use, sharing, leasing

Financing Access to green funds, bonds or loans

Resilience

Diversification of resources and business activities (e.g., start a

new business unit to recycle new materials)

Resilience Investing in green infrastructures

Resilience

Adopting recycling and circularity mechanisms that reduce

thedependencies

Resilience

Capability of the undertaking to safeguard future stocks and

flows of resources

Reputation -

A general pay cut

Trainings offered to all employees

Impact related Reputational or legal exposure

Impact related

Operational risks, where affected communities

protest against resettlements or the loss of access to lands,

leading to costly delays, boycotts, or lawsuits

Dependency related

Disruption of business operations where indigenous peoples

decide to withdraw their consent to a project on their lands,

forcing the undertaking to significantly modify or abandon the

project

Impact related

More easily financing projects and being a partner of choice for

communities, governments and other businesses

Dependency related

Development of positive relationships between the

undertaking and indigenous peoples that enable existing

projects to expand with strong support

Lisa A Hanke tehniline kirjeldus.pdf

Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited

LISA A. Hanke tehniline kirjeldus.

1. Valdkondlik taust ja uurimisprobleem

Euroopa äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive,

CSRD), mille osaks on kestlikkusaruandluse standardid (European Sustainability Reporting Tool,

ESRS), tuleb liikmesriikide seadusandlusesse üle võtta hiljemalt 06.07.2024. Kestlikkusteabe

avaldamise surve mõjutab ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE), kellelt küsivad

kestlikkusteavet pangad, äripartnerid, investorid ja kliendid.

Rahandusministeerium osaleb Interregi Läänemere piirkonna projektis „Sustainability Reporting Tool“,

mille eesmärgiks on luua ettevõtjatele kestlikkusaruandluse reeglistikku põhjendav ja sellest arusaamist

toetav veebipõhine tööriist. Tööriist aitab ESRS nõuetes orienteeruda, võimaldab ettevõtjatel teha ära

esmane hindamine, millised teemad/ kestlikkusaspektid (ingl k topics/sub-topics/sustainabilty matters)

võivad ettevõtja jaoks osutuda oluliseks, milliseid andmeid ettevõtjal on vaja koguda ja miks ning millised

protsessid on vaja selle selguseni jõudmiseks läbida.

Projekti metoodika töörühm on välja töötamas üht võimalikku kahese olulisuse hindamise (Double

Materiality Assessment, DMA) veebipõhist tööriista, tutvustamaks ettevõtetele ESRS standardeid ja

hõlbustamaks nende rakendamist kestlikkusaruande koostamisel. Kahese olulisuse hindamine on

oluliste kestlikkusaspektide tuvastamine nii mõju- kui ka finantsolulisusest tulenevalt.

25.12.2023 jõustusid kestlikkusaruandluse standardid suurettevõtjatele. Euroopa finantsaruandluse

nõuanderühm (EFRAG) on välja töötamas standardeid ka börsil noteeritud VKE-dele (LSME e ESRS

for listed-SME) ning vabatahtlikult kestlikkusaruannet koostavatele VKE-dele (VSME e voluntary

standards for non-listed SMEs). Nimetatud eelnõud on avatud konsultatsiooniks EFRAGi veebisaidil.

Kuna ESRS LSME ja VSME on alles töös, põhineb arendatava veebipõhise töövahendi DMA tööriist

suurettevõtete ESRS-il. Kuna eeldatavalt lisatakse DMA komponent ka nii LSME kui VSME struktuuri,

kohaldub DMA protseduur kõigile ettevõtjatele, kes kas kohustuslikult või vabatahtlikult kestlikkusteavet

avaldavad.

Interreg projekti meeskonna poolt loodavas tööriistas on DMA jagatud järgmisteks etappideks:

(1) asjakohaste sidusrühmade tuvastamine (sh millised on ettevõtte oluliseimad mõjud ja seotud

sidusrühmad väärtusahelas) st. tegevuse tulemusena ettevõte mõistab oma olulisi

sidusrühmi ning keskendub järgmistes etappides vaid neile;

(2) hindamist vajavate kestlikkusaspektide määratlemine (suunavad küsimused, mille põhjal

ettevõte tuvastab, kas ESRS 1 Lisas A toodud kestlikkusteema või sellega seotud alateema

või ala-alateema võib olla ettevõttele asjakohane) st. tegevuse tulemusena tekib ettevõttele

nimekiri kestlikkusteemadest, mis on eeldatavalt olulised ettevõttele ja tema väärtusahelale;

(3) kasutaja eelmises etapis antud vastuste põhjal määratletud kestlikkusaspektidega

seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) detailne hindamine st. tegevuse

tulemusena tekivad kestlikkusteaspektide IRO skoorid, mis teisendatakse

kestlikkusaspektid skooriks;

(4) hinnatud kestlikkusaspektide järjestamine olulisuse järgi ja olulisuse lävendi

määramise põhimõtted st.ettevõtja teab mis on tema olulised kestlikkusaspektid;

(5) soovitused ettevõtte strateegia ja aruandluse täiendamiseks olulisi kestlikkusaspekte silmas

pidades.

Interreg projekti töörühm on ette valmistamas veebipõhist tööriista kõigi nimetatud etappide

läbiviimiseks, kuid tellitava töö fookuses on DMA tööriista kolmanda ja neljanda etapi

läbiviimiseks vajaliku metoodika parendatud ja täpsustatud versiooni välja töötamine.

2. Hanke eesmärgid, uurimisküsimused ja ootus väljundile

Hanke eesmärk on saada parendatud (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele e.

VKE-dele suunatud) metoodika kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste

(IRO) hindamiseks, hindamise näited ning selgelt kirjeldatud hindamispõhimõtted.

Töö jaguneb eelduslikult järgmisteks osadeks:

OSA 1: Kasutaja kogemuste ja vajaduste analüüs.

Loodava tööriista metoodika peab olema kasutajasõbralik ning lähtuma kasutaja vajadustest, mistõttu

tuleb uuringuga analüüsida kasutajate kogemusi ja vajadusi. Tööriista kasutajateks on eelkõige väike-

ja keskmise suurusega ettevõtjad – DMA läbiviija ja kestlikkusaruandluse koostaja on tõenäoliselt VKE

kvaliteedijuht, finantsjuht, raamatupidaja, keskkonnajuht, innovatsioonijuht vms.

Uurimisküsimused:

1) Millised on kasutajate senised kogemused seoses riskihindamise praktikatega? Kuidas

lihtsamini siduda kestlikkusaspektide ja nende olulisuse hindamist riskihindamise levinud

praktikatega?

2) Millised on kasutajate vajadused ja ootused IRO hindamise tööriista funktsionaalsuse ja

tehniliste nõuete osas?

OSA 2: Kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise

täpsustatud metoodika väljatöötamine ja hindamise näited.

Luua lahendus, mis peab aitama tööriista kasutajal välja arvutada mõju olulisuse ja finantsolulisuse

skoor igale loetelus olevale kestlikkusaspektile.

Mõjust tuleneva olulisuse ja finantsolulisuse hindamise mehhanism töötatakse välja ESRS 1 toodud

põhimõtteid ja reegleid arvestades (LISA 1). LISAs 1 on toodud ESRS 1 kohane mõju- ja finantsolulisuse

hindamise metoodika, mis tuleb võtta kasutajavajadustega arvestavate hindamistabelite aluseks ja luua

nende alusel tööriistas kasutatavad:

 mõju olulisuse hindamise tabel.

 finantsolulisuse hindamise tabel.

Täiendamist vajab ESRS standarditest tuletatud riskide klassifitseerimise süsteem (esitatud Lisas 2,

rohelisega on märgitud ESRS-põhine, roosaga töö tellija tõlgendus ESRS põhjal).

Kasutaja vajadusi ja ESRS nõudeid ja näiteid silmas pidades tuleb luua IRO-de loetlemist hõlbustav

riskide klassifikatsioonisüsteem ja näitlik nimekiri IRO-dest (mõjud, riskid, võimalused), millest kasutaja

saaks DMA protsessi läbi viies lähtuda.

Uurimisküsimused:

i. Milline on mõjude, riskide ja võimaluste optimaalne klassifitseerimissüsteem

ESRS eeskujul iga ESRS teema kohta (vt LISA 2)? LISAs 2 toodud

klassifitseerimissüsteemi (rohelisega markeeritud osa) muutmist tuleb töö

teostajal tellijale veenvalt põhjendada. Klassifitseerimisüsteemi eesmärk on

aidata tööriista kasutajatel jõuda enda ettevõtte spetsiifiliste sündmusteni, mida

ei ole tüüpvalikus (uurimisküsimus ii). Tööriista kasutajamugavuse seisukohast

aga mitmetasandiline IRO alamtüüpide väljatoomine, on ebamugav. Milline

võiks olla tasakaal mõlema eesmärgi saavutamiseks?

ii. Millised on iga mõju, riski ja/või võimaluse tüübiga vastavuses olevad näited

ehk sündmused (ingl k events), eeldatavalt 2 kuni 20 sündmust iga tüübi kohta.

Hanke LISA 3 loetleb ESRS teemastandardites näitena toodud sündmusi, mida

töö teostajal tuleb täiendada.

iii. Millised on arvutusvalemitega varustatud hindamismudelid:

1) mõju olulisuse hindamise mudel ja

2) finantsolulisuse hindamise mudel ning

3) näitlikustatud IRO hindamine vabalt valitud ESRS 1 AR:16-s loetletud E teema või alateema, S

teema või alateema ja G teema või alateema kohta (kokku kolm näidet). Näited peavad IRO

hindamise protsessi kirjeldama ja kasutajat silmas pidades ka selgitama.

Osa 2 teostamise aluseks olevad materjalid:

LISA 1 Tabelid 1–5 on suunavaks raamistikuks, mida töö teostaja peab edasi arendama kasutajale

mugavaks arvutusvalemitega varustatud mõju hindamise Exceli tabeliks. Iga komponendi kohta peab

tööriistas jääma arutlusteksti väli, kuhu kasutaja saab lisada kvalitatiivset ja/või kvantitatiivset teavet

komponendi hindamise toetamiseks.

LISA 1 Tabelid 6–9 on suunavaks raamistikuks, mida töö teostaja peab edasi arendama kasutajale

mugavaks arvutusvalemitega varustatud finantsolulisuse hindamise Exceli tabeliks. Iga komponendi

kohta peab tööriistas jääma arutlusteksti väli, kuhu kasutaja saab lisada kvalitatiivset ja/või

kvantitatiivset teavet komponendi hindamise toetamiseks.

Ootused 2. osa töö väljundile:

1) Töö teostaja pakub täpse valemi ja selle tehnoloogiliseks rakendamiseks sobiva kirjelduse

positiivsete ja negatiivsete ning võimalike ja tegelike mõjude, riskide ja võimaluste hindamiseks.

Valem peab sisaldama juhendeid:

2) kuidas koondada teema/alateema/alateema alateema positiivseid ja negatiivseid mõjusid ja

riske/võimalusi (nt. kui sama alateema raames on tuvastatud nii oluline negatiivne kui ka oluline

positiivne mõju).

3) kuidas ühendada IRO-sid sama teema/alateema/alateema alateema piires, kui on saadud mitu

eri tugevusega IRO skoori (nt sama alateema piires on tuvastatud üks oluline, üks kaalukas ja

üks märgatav mõju).

4) kuidas tegelik ja potentsiaalne IRO ning erineva ajahorisondiga (lühiajaline, keskmine,

pikaajaline) IRO mõjutavad hindamismehhanismi, et saada asjakohane nimekiri olulistest

asjaoludest (nt tegelik lühiajaline kaalukas negatiivne mõju vs võimalik pikaajaline kaalukas

negatiive/positiivne mõju).

5) kas ja kuivõrd vajab tööriistas eraldi fookust ettevõtja enda tegevusest tulenevad IROd ja

väärtusahela IROd nii arvutamisel kui visuaalsel kuvamisel.

6) E, S ja G teemade näitlik hindamine võib hõlmata ainult ühte alateemat või alateema alateemat,

kuid peab käsitlema erinevaid asjakohaseid mõjusid, riske ja võimalusi ning kirjeldama protsessi

arusaadavalt, sealhulgas kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete künniste kasutamist ning künnise

põhjendamist (sh näidates künniste seadmiseks kasutatud ettevõtte sisemisi või väliseid

teabeallikaid). Näited olgu (fiktiivse) keskmise suurusega IT-sektori ettevõtte kohta. Lisada tuleb

ettevõtte põhitegevuse lühikirjeldus. Ettevõtte tegevus või väärtusahela kahes esimeses ringis

(Tier 1, Tier 2) toimuv tegevus peaks hõlmama mingeid probleeme (nt suur energiatarbimine,

uleujutusalal asuv tootmine vms).

7) Mõju näited peavad hõlmama iga teema positiivset ja negatiivset mõju. Näites kirjeldatakse,

kuidas määrata taseme, ulatuse, pöördumatuse ja tõenäosuse punktisumma, kuidas seda

ESRS-kohases kestlikkusaruandes põhjendada ning milline realistlik kvantitatiivne ja

kvalitatiivne teave on selle kohta saadaval (vajadusel määratleda teabe uuendamise vajadus).

8) Riskide ja võimaluste näide sisaldab riske ja võimalusi iga teema kohta. Näide hõlmab nii mõjust

kui sõltuvusest tulenevaid riske ja võimalusi ning selgitust, et kuidas sõltuvuste kaardistust teha,

mida standard ei nõua, küll aga nõuab sõltuvusest tulenevalte riskide ja võimaluste hindamist..

Näites kirjeldatakse, kuidas määrata võimaliku suurusjärgu ja tõenäosuse punktisumma, kuidas

seda aruandes põhjendada ning milline realistlik kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave on selle

kohta kättesaadav (vajadusel määratleda teabe uuendamise vajadus).

9) Kuna ESRS 1 Lisa A, AR.16 ei kajasta kõiki võimalikke kestlikkusaspekte, peaks näitena

toodud ettevõte mõju olulisuse hindamisse lisama ka muid mõjutatud sidusrühmadele ja

(fiktiivse ettevõtte) kestlikkusaruande kasutajatele tähtsaid ettevõttespetsiifilisi

kestlikkusaspekte. Töö teostaja lisab ESRS 1 AR:16-s loetletud kestlikkusaspektidele näiteid

sellistest aspektidest, mida loetelus ei ole, kuid mis võivad olla ettvõttespetsiifiliselt siiski

olulised.

Ettevõtjatele välja töötatava tööriista metoodika pakub struktureeritud lähenemise olulisuse

hindamiseks. See ei saa pakkuda kasutajale kestlikkuskonsultandiga samaväärset teadmist ja tuge,

kuid peaks siiski näitama ettevõttele DMA kontseptsiooni tuuma ja liikumise suunda.

Hinnatud IRO-d saavad sisendiks tööriista järgmisele etapile (tööriistas DMA 4. etapp), kus

kestlikkusaspektid seatakse hindamisskoori alusel pingeritta ja kasutajal on võimalik määrata olulisuse

lävendi põhimõtted.

OSA 3: Hinnatud kestlikkusaspektide olulisuse järjestamise ja olulisuse lävendi määramise

põhimõtete välja töötamine.

Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamine tööriista protseduuri 3. etapis lõpeb tabeliga, kus igal IRO

teemal on hinnang mõju olulisuse ja finantsolulisuse kohta ning võrdluskirjeldus (LISA 1.Tabelid 5 ja 9).

Oluliste kestlikkusaspektide reastamise (st. DMA veebipõhise tööriista 4. etapi) eesmärk on esitleda

ettevõtte jaoks kõige olulisemad kestlikkusega seotud teemad, millega tuleks ettevõttel tegeleda ja mida

lisada ettevõtte strateegiasse ja avalikustada aruandluses.

Uurimisküsimused:

1) Kuidas määratleda olulisuslävendit nii mõjust tuleneva olulisuse kui ka finantsolulisuse osas?

Milliste põhimõtete alusel otsustada, kust läheb piir sekkumist vajavate kestlikkusaspektide ja

täna veel tähelepanu mittevajavate aspektide vahel? Olulisuse lävend võib olla erinev nii mõjust

tuleneva olulisuse kui ka finantsolulisuse osas, kuid see võib põhineda ka IRO hindamise käigus

tehtud eeldustel (Korduma kippuvate küsimuste 10. näide, EFRAG Implementation Guidance 1

Materiality Assessment).

2) Kuidas visualiseerida tulemid nii, et soovitused ettevõtte strateegia ja aruandluse täiendamiseks

olulisi kestlikkusaspekte silmas pidades oleks lihtsasti tuvastatavad?

OSA 4: Loodud tööriista metoodika (DMA 3. ja 4. etapi) esmase versiooni testimine ja

täiendamine.

Hankija ei määra ette, milline on töö lõplik väljund, parima lahenduseni jõutakse tööprotsessi jooksul

valideerides vahetulemeid. Pakkuja esitab oma nägemuse valideerimisprotsessi metoodikast ja

kaasatavatest sihtrühmadest oma pakkumuses.

1) Loodud tööriista metoodika rakendatavuse testimine erinevate kasutajagruppide ja nende

spetsiifiliste vajaduste lõikes. Testimise fookus täpsustatakse tellijaga.

2) Tööriista metoodika täiendamine ja kohandamine vastavalt testimise tagasisidele.

3) Ettepanekute tegemine tööriista metoodika jätkusuutlikkuse tagamiseks, sisulisteks ja

tehnilisteks edasiarendusteks.

3. Uurimistöö meetodid, valim, sihtrühm

Analüüsiks peab pakkuja valima eelduslikult parimaid tulemusi andva uurimismetoodika, arvestades

olemasolevaid ressursse, millega uurimisküsimustele vastata. Pakkuja esitab oma pakkumuses

nägemuse uurimistöö kontseptsioonist, st kasutatavatest uurimismeetoditest, valimist ja

analüüsitavatest sihtrühmadest.

Uuringu läbiviijale jäetakse vabadus täpsustada uurimismeetodeid, valimit, sihtrühmasid ja allikaid

lähtuvalt tema nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimisülesannet täita. Hankija

näeb ette, et metoodilisi valikuid saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest

teadmisest valdkonna kohta.’

4. Töö (uuringu) tulemusel tellijale üleantav dokumentatsioon

1) Metoodikaraport IRO hindamismetoodika parendamise kohta, sh piirangute peatükk.

2) Ettevõtjale suunatud juhendmaterjal metoodika kasutamiseks eesti- ja inglise keeles.

3) Valminud metoodilised materjalid (excelid, ankeedid vms)

4) Parendatud Lisa 1, Lisa 2 ja Lisa 3 tabelid.

Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited.pdf

VÄIKEOST „Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited“ Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul.

HINNAPÄRING

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik

1.2 Hanke eest vastutav isik

Ele Praks, telefon: 58851326, e-post: [email protected]

1.3 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk

Parendatud (väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud) metoodika kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamiseks, hindamise näited ning kirjeldatud hindamispõhimõtted

1.4 Eeldatav maksumus km-ta1

29 999 eurot (lisandub käibemaks)

1.5 Hankelepingu rahastamisallikas

Interreg Sustool

1.6 Teenuse CPV kood 73110000-6, 73300000-5

2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED

2.1 Hanke objekti kirjeldus

Hanke eseme kirjeldus on esitatud Tehnilises kirjelduses (Lisa A). Uuringu

eesmärk on saada parendatud (eelkõige väikese ja keskmise suurusega

ettevõtetele suunatud) metoodika kestlikkusaspektidega seotud mõjude,

riskide ja võimaluste hindamiseks, vastava hindamise näited ning selgelt

kirjeldatud hindamispõhimõtted.

Hanke eesmärk on leida töö teostaja nimetatud uuringu tegemiseks.

2.2 Tähtaeg ja/või ajakava

Töö tähtaeg on 5 kuud alates lepingu sõlmimisest.

Juhul kui töö väljundit tuleb kasutajavajaduste huvides oluliselt kohendada, tuleb muudatuste vajadus tellijaga läbi arutada nii kirjalikus vormis kui töökoosolekuna. Töökoosolekute ettepanekuid võib vastavalt vajadusele tellijale teha jooksvalt. Tellija poolt on oodatud, et töö üleandmine lõpeb reflektsiooniga selle kohta, millised on uuringu piirangud.

2.3 Täitmise koht Töökoosolekud toimuvad Tallinnas, Suur-Ameerika 1 või kokkuleppel töö teostaja määratud asukohas.

2.4 Lepingutingimused

- Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/organisatsioon/majandusteave-ja-riigihanked.

- Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa).

2.5 Samaväärsus

Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale,

1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

3. TÄIENDAV INFO

3.1 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

Pakkuja peab töö teostamiseks moodustama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt 2 liiget, kes vastavad järgmistele nõuetele: - Projektijuht, kellel on kõrgharidus (vähemalt bakalaureuse kraad) ja

pakkumusele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt 2 varasemat töö/projekti teostamise kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG (keskkonna-, sotsiaalsete ja äriühingu juhtimisega seotud) riskide hindamisega.

- Ekspert-analüütik, kellel on pakkumusele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt 2 varasemat töö/projekti teostamise kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG riskide hindamisega.

4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE

4.1 Selgitused

- Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressidele: [email protected], [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2 Pakkumuse vormistamine ja esitamine

- Pakkumuses esitab pakkuja: o Pakkumuse maksumuse vormil Lisa B; o Töö kirjeldus lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest

ja väikeostu lisadest,. Töö kirjeldus peab sisaldama vähemalt: 1. töö aja ja tegevuskava; 2. tööd teostava meeskonna koosseisu ja rollide jaotuse; 3. pakkuja nägemust valideerimisprotsessi metoodikast ja kaasatavatest sihtrühmadest (vt tehniline kirjeldus p 2 osa 4); 4. nägemust uurimistöö kontseptsioonist, st kasutatavatest uurimismeetoditest, valimist ja analüüsitavatest sihtrühmadest (tehnilise kirjelduse p 3).

o Meeskonnaliikmete CV-d (vormil C); ESG riskide hindamise tööde kogemust viimase 60 kuu jooksul.

- Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

- Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

- Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 7.04.2024 kell 23:59.

- Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada.

- Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. - Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

4.3 Pakkumuse vastavus

- Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele.

- Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

- Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris.

4.4 Pakkujaga läbirääkimiste pidamine

- Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava, tööde osade (etappide) ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

- Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

- Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

- Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

4.5 Pakkumuste hindamine

- Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtudes hindamismetoodikast (lisa D). Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

- Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes Lisas D esitatud hindamiskriteeriumitest.

4.6 Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine

- Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

- Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.

Lisa B

Pakkumuse vorm 1.9-10/1525 Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

Osa 1 tööd

Osa 2 tööd

Osa 3 tööd

Osa 4 tööd

Pakkumuse maksumus kokku (ilma käibemaksuta)

Käibemaks:

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.

3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

Lisa C. CV vormid

Projektijuhi CV

Kontaktandmed: _____________________ (nimi, e-post, telefon)

Projektijuhi kogemus

Projektijuht omab kõrgharidust ja väikehanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt

kahte varasemat töö kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG riskide hindamisega.

Hariduskäik

Lõpetamise

aasta

Lõpetatud haridus

Ettevõtte ESG riskide hindamisega seotud töökogemus

Tööandja/tellija andmed

(Asutuse/ettevõtte nimi,

kontaktisiku nimi, telefon,

e-posti aadress)

Töökogemuse alguse ja lõpu

aeg kuu ning aasta

täpsusega.

Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja

olulisemate tööülesannete kirjeldus

Vajadusel jätkata loetelu…

Andmete esitamisega kinnitab isik (projektijuht), et on andnud pakkujale nõusoleku enda

meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel.

Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida

esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi

kogemuse kohta.2

(Allkirjastatud)

2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL

2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

Vastutava isiku (projektijuht) andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke

menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (projektijuht) kohta andmete

esitamist veendumaks vastutava isiku (projektijuht) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik

(projektijuht) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (projektijuht) kohta käivaid andmeid riigihanke

menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus.

Ekspert-analüütiku CV

Kontaktandmed: _____________________ (nimi, e-post, telefon)

Eksperdi kogemus

Ekspert omab riigihange algamisele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahte varasemat töö

kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG riskide hindamisega.

Tööandja/tellija andmed

(Asutuse/ettevõtte nimi,

kontaktisiku nimi,

telefon, e-posti aadress)

Töökogemuse alguse ja lõpu

aeg kuu ning aasta täpsusega.

Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja

olulisemate tööülesannete kirjeldus

Vajadusel jätkata loetelu…

Andmete esitamisega kinnitab isik (ekspert), et on andnud pakkujale nõusoleku enda

meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel.

Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida

esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi

kogemuse kohta.3

(Allkirjastatud)

3 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL

2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

Vastutava isiku (ekspert) andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse

õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (ekspert) kohta andmete esitamist

veendumaks vastutava isiku (ekspert) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja

võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (ekspert) isiklikult. Hankija kasutab

vastutava isiku (ekspert) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse

edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus.

Lisa D. Hindamismetoodika

I Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel.

Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil käesolevas väikeostu dokumendi lisas toodud hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel.

2. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

Kriteerium

Maksimaalsed väärtuspunktid

Pakkumuse maksumus 30

Tehniline lahendus, sh

Tellimuse täitmise aja- ja tegevuskava, sh sisuline kirjeldus valideerimisprotsessi metoodikast ja kaasatavatest sihtrühmadest

Tööd teostava meeskonna koosseis ja rollide jaotus arvestades tehnilises kirjelduses toodud töö osade

eesmärke 40

KOKKU 100

3. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega

kaks kohta pärast koma. 4. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete

väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Tööd teostava meeskonna koosseis ja rollide jaotus“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Tellimuse täitmise aja- ja tegevuskava“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka „Tellimuse täitmise aja- ja tegevuskava“ kriteeriumi väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

5. Pakkumuse tehnilist lahendust ja uuringumeeskonda hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt. Hindajad kinnitavad oma sõltumatust hindamisprotokollis.

6. Kui esitatakse vaid üks nõuetele vastav pakkumus siis hindamist läbi ei viida ja edukaks tunnistatakse nõuetele vastav pakkumus.

7. Hindajad lähtuvad hindamisel väikeostu dokumendi lisas esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest. Kui hindajad annavad hindamispunkte kollektiivselt: Hindajad esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud.

II Pakkumuste maksumuste hindamine

Pakkumuste maksumuse hindamine toimub järgmiselt:

1. Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (30), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem.

2. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga:

madalaim väärtus : (jagatud) pakkumuse väärtus x (korda) kriteeriumi osakaal (30)

3. Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

III Pakkumuse tehnilise lahenduse ning uuringumeeskonna hindamine

Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas tehnilise lahenduse ja uuringumeeskonna hindamise alamkriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel. Tellimuse täitmise aja- ja tegevuskava hindamisel saab pakkuja maksimaalselt 30 punkti vastavalt skaalale ja esitatud kirjeldusele:

SUUREPÄRANE: Pakkuja esitatud aja- ja tegevuskava on selge, arusaadav, terviklik ning vastab hankija esitatud tööde kirjeldusele. Pakkuja on tegevuskava läbimõelnud ning esitanud tellija ootustele vastava kirjelduse. Ajakava on loogiline ning arvestab tehtava töö mahtu. Tegevuskava sisaldab põhjalikku kirjeldust valideerimisprotsessi metoodikast ja kaasatavatest sihtrühmadest, Metoodika on väga hästi läbimõeldud, selge ja loogiline. Pakkujal on väga selge ja täiesti reaalne kirjeldus tööde protsessi ajakavast.

30 punkti

HEA: Pakkuja esitatud aja- ja tegevuskava on üldiselt arusaadav ja/või üldiselt sobilik ja/või esineb esitatud tegevuskavas väiksemaid puudusi, mistõttu seda saab kasutusele võtta väiksemate muudatustega. Tegevused ja ajakava ei ole lõpuni konkreetsed ning ajakava kestus ei pruugi olla vastavuses tehtava töö mahuga. Tegevuskava sisaldab kirjeldust valideerimisprotsessi metoodikast ja kaasatavatest sihtrühmadest, metoodika on läbimõeldud, kuid selles on küsitavusi, mis ei anna täielikku kindlust, et see võimaldab täiesti edukalt täita hanke eesmärki.

20 punkti

VÄHENE: Pakkuja esitatud ajakavas esineb suuremaid puudujääke, tegevuskava kirjeldus vastab vähesel määral tellija ootustele ja vajab suuremaid muudatusi. Tegevusplaan ja ajakava ei anna kindlust, et töö annab soovitud tulemuse on lõpetatud tähtaegselt. Tegevuskava kirjeldust valideerimisprotsessi metoodikas ja kaasatavate sihtrühmade osas vastab hankija ootustele vähesel määral.

10 punkti

Tööd teostava meeskonna koosseisu ja rollide jaotuse hindamisel saab pakkuja maksimaalselt 40 punkti vastavalt skaalale ja esitatud kirjeldusele.

SUUREPÄRANE: Hankija näeb, et pakkuja on töö teostamiseks kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud töö eesmärkidest ja spetsiifikast. Planeeritav meeskond ja sellesse kuuluvate ekspertide senised kogemused riskide ja mõjude analüüsi juhtimisel on kirjeldatud ja need annavad alust eeldada, et pakkuja teostab töö kõrge kvaliteediga. Meeskonna kirjelduses on detailselt ja põhjendustega välja toodud, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab ning seejuures on meeskonnaliikmete oskused ja kogemused integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Kirjeldatud tööjaotus on optimaalne ja ning võimaldab töö kiiresti ja kvaliteetselt valmis saada.

40 punkt

HEA: Hankija näeb, et pakkuja on tööprotsessi kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud töö eesmärkidest ja esitatud tegevuskavast. Meeskonna kirjelduses on välja toodud, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab ning seejuures on meeskonnaliikmete oskused ja kogemused integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Kirjeldatud tööjaotus on optimaalne ja ning võimaldab töö lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada.

30 punkti

VÄHENE: Meeskonna ja selle tööjaotuse kirjeldus on üldsõnaline või pole ammendav, meeskonnaliikmete varasem kogemus sarnaste hangete teostamisel ei ole piisav või on liiga üldine. Hankijal ei kujunenud esitatud pakkumuse alusel kindlat veendumust, et pakkuja suudab uuringu kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada.

5 punkti

Lisa E.

TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-10/1525 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja

[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt uuringu teostamine lähtudes väikehanke „Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited“ alusdokumentidest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses (Lisa 1) ja pakkuja … 2024 esitatud pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt viie kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Tööde teostamise täpsem ajakava ja tööde üleandmise etapid lepitakse poolte vahel kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot,

millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).

3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub

poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele kahe maksena peale ajakavas kokku lepitud etapi tööde teostamist vastavalt pakkumuses esitatud tööde maksumusele.

3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

3.6. Tööd rahastatakse [lisada rahastusallikas (projektikood), kui kasutatakse välisvahendeid] 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale); 4.1.2. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt

väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.3. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud

materjalid, analüüsid vm; 4.2.2. täpsustama töö teostamiseks vajalikud tegevused ja ning edastama vastava info töövõtjale.

4.3. Kui töövõtja poolne viivitus on tingitud vahetult tellijast või kolmandatest osapooltest (nt Sustool partnerid jt) tulenevatest asjaoludest, pikeneb töövõtja tööde üleandmise tähtaeg sama kalendripäevade arvu võrra, mille vältel tellija oli viivituses, ning algse tähtpäeva ja pikendatud tähtaja viimase päeva vahelise aja eest ei nõua tellija töövõtjalt leppetrahvi.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.2 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],

tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],

tel [number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad]. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]