Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/24-7 |
| Registreeritud | 27.03.2024 |
| Sünkroonitud | 28.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Vastutaja | Ingrid Põldsaar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere!
Saadan Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse magustatud joogi maksu kehtestamise osas.
Lugupidamisega,
RAUL ARON
Analüütik-arendusnõunik/ Analyst-R&D advisor
GSM: +372 56 475 111
Eesti Tööandjate Keskliit/ Estonian Employers’ Confederation
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ARTO AAS
PNOEE-38006090333
2024-03-27 13:27:10
Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/44-1
15165 Tallinn
Magustatud joogi maksu kehtestamine
Austatud minister,
Pöördume teie poole seoses plaaniga kehtestada Eestis magustatud joogi maks. Tööandjate Keskliit seda plaani alltoodud põhjustel ei toeta.
1) Tööandjad pooldavad põhimõtet, et teadliku riskikäitumisega inimene vastutab oma tervishoiukulude eest suuremal määral, kuid selleks oleks vaja süsteemsemat ja kulutõhusamat lahendust.
2) Magustatud joogi maks oleks tõenäoliselt ebaefektiivne meede, kuna:
a. Positiivne mõju tervisele oleks väike, sest suhkrut tarbitakse ka kõrgema hinna puhul või siis alternatiivtoodetes edasi. Teistest riikidest toodud näited pole lõpuni usaldusväärsed või positiivse mõjuga. Suhkru- või magustatud jookide alternatiivid ei pruugi seejuures olla tervislikumad, nt suhkruasendajad või maiustused.
b. Fiskaalne mõju riigieelarve suhtes on marginaalne.
c. Uue maksu infosüsteemi hankimise ja administreerimiskulud oleks tõenäoliselt väga kõrged, ulatudes esimesel aastal üle 10% maksutuludest. Näiteks mootorsõidukimaksu infosüsteemi hankekulu on prognoositavalt 2 mln eurot, millele igal aastal lisanduks 0,6 mln eurot haldamiskulu. Magustatud jookide puhul võib halduskoormus osutuda suuremakski, sest maksude tasumise õigsust on keerulisem kontrollida. Sarnane spetsiifiline tootemaks on alkoholiaktsiisi, mille järelevalveks on nt kasutusel äärmiselt keerukas aktsiisiladude ja saatelehtede süsteem ning igale pakendile tuleb kinnitada maksumärk. Ilmselt tekiks sarnaselt alkoholiga ka magustatud jookide puhul päris arvestatav risk, et neid püütakse mõnel juhul kategoriseerida muu tootena (lisatakse sellesse veidi piima või alkoholi või müüakse kontsentraadina) või lihtsalt makse tasumata müüa. Selle tagajärjel kannataks ilmselt seaduskuulekamad joogitootjad, kelle seadusrikkujad paneksid halvemasse konkurentsi.
3) Magustatud joogi maks eelnõus kirjeldatud kujul moonutaks konkurentsi, andes eelise sarnaste alternatiivide tootjatele – maiustused, piimatooted, alkohoolsed joogid jne.
4) Uutel maksudel on ettevõtluskeskkonnale tugev negatiivne mõju, mille kaudne hind võib olla suuremgi kui riigieelarvesse planeeritav lisatulu. Eesti ettevõtluskeskkonna üheks suurimaks tugevuseks on siiani olnud suhteliselt lihtne ja stabiilne maksusüsteem. Kiired ja kergekäelised muudatused maksusüsteemis võtavad ettevõtjatelt usalduse ja prognoositavuse ettevõtluskeskkonna suhtes. Pikaajaliselt saab elu Eestis paremaks minna vaid läbi tootlikkuse, ekspordivõime ja välisinvesteeringuatraktiivsuse tõstmise – teisel viisil raha riiki juurde ei tule. Seda aga suurem maksukoormus ei toeta.
5) Enne maksude tõstmist ja uute maksude kehtestamist ei ole tõsiselt ette võetud riigieelarve kulude külmutamist ja efektiivsuse tõstmist. Juba aastaid kasvavad riigieelarve kulud kiiremini kui tulud ning oluliselt kiiremini kui sisemajanduse kogutoodang. Ettevõtjad mõistavad, et tänases geopoliitilises olukorras tuleb suurendada kaitsekulusid, aga need on ainult üks osa kiirelt kasvanud kuludest. Riigieelarve juurprobleem pole aeglaselt kasvanud tulud, vaid liiga kiirelt paisunud kulud, mis tuleb esmajoones kontrolli alla saada.
6) Tuletame meelde, et Eesti majandus langeb juba kolmandat aastat. Riik peaks uute maksude asemel panema fookuse majanduse konkurentsivõime tõstmisele. Suurenev maksukoormus paneb Eesti ettevõtted halvemasse konkurentsipositsiooni, andmata aega tekitada võimekust suurema tulu teenimiseks ehk võimekust suuremat maksukoormust teenindada. Nii Tööandjate Manifestis, Majandusleppes kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hiljuti avaldatud Majandusplaanis on kümneid ettepanekuid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Ootame nende rakendamist ka reaalses elus. Magusamaksu kehtestamine läheb paljude MKMi Majandusplaanis toodud põhimõtetega vastuollu.
Kokkuvõttes näeme, et magusatud joogi maksust olulisem on see sõnum, mille Valitsus arvukate maksumuudatustega ettevõtlikele inimestele annab. Ettevõtjad ja tarbijad ootavad majanduslanguse tingimustes valitsuselt stabiilsust, kindlustunnet ja töörahu, mitte uusi makse, regulatsioone või koormisi. Seda kõike ajal, mil riigieelarve maksutulud kasvavad niigi enam kui miljardi euro võrra aastas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/44-1
15165 Tallinn
Magustatud joogi maksu kehtestamine
Austatud minister,
Pöördume teie poole seoses plaaniga kehtestada Eestis magustatud joogi maks. Tööandjate Keskliit seda plaani alltoodud põhjustel ei toeta.
1) Tööandjad pooldavad põhimõtet, et teadliku riskikäitumisega inimene vastutab oma tervishoiukulude eest suuremal määral, kuid selleks oleks vaja süsteemsemat ja kulutõhusamat lahendust.
2) Magustatud joogi maks oleks tõenäoliselt ebaefektiivne meede, kuna:
a. Positiivne mõju tervisele oleks väike, sest suhkrut tarbitakse ka kõrgema hinna puhul või siis alternatiivtoodetes edasi. Teistest riikidest toodud näited pole lõpuni usaldusväärsed või positiivse mõjuga. Suhkru- või magustatud jookide alternatiivid ei pruugi seejuures olla tervislikumad, nt suhkruasendajad või maiustused.
b. Fiskaalne mõju riigieelarve suhtes on marginaalne.
c. Uue maksu infosüsteemi hankimise ja administreerimiskulud oleks tõenäoliselt väga kõrged, ulatudes esimesel aastal üle 10% maksutuludest. Näiteks mootorsõidukimaksu infosüsteemi hankekulu on prognoositavalt 2 mln eurot, millele igal aastal lisanduks 0,6 mln eurot haldamiskulu. Magustatud jookide puhul võib halduskoormus osutuda suuremakski, sest maksude tasumise õigsust on keerulisem kontrollida. Sarnane spetsiifiline tootemaks on alkoholiaktsiisi, mille järelevalveks on nt kasutusel äärmiselt keerukas aktsiisiladude ja saatelehtede süsteem ning igale pakendile tuleb kinnitada maksumärk. Ilmselt tekiks sarnaselt alkoholiga ka magustatud jookide puhul päris arvestatav risk, et neid püütakse mõnel juhul kategoriseerida muu tootena (lisatakse sellesse veidi piima või alkoholi või müüakse kontsentraadina) või lihtsalt makse tasumata müüa. Selle tagajärjel kannataks ilmselt seaduskuulekamad joogitootjad, kelle seadusrikkujad paneksid halvemasse konkurentsi.
3) Magustatud joogi maks eelnõus kirjeldatud kujul moonutaks konkurentsi, andes eelise sarnaste alternatiivide tootjatele – maiustused, piimatooted, alkohoolsed joogid jne.
4) Uutel maksudel on ettevõtluskeskkonnale tugev negatiivne mõju, mille kaudne hind võib olla suuremgi kui riigieelarvesse planeeritav lisatulu. Eesti ettevõtluskeskkonna üheks suurimaks tugevuseks on siiani olnud suhteliselt lihtne ja stabiilne maksusüsteem. Kiired ja kergekäelised muudatused maksusüsteemis võtavad ettevõtjatelt usalduse ja prognoositavuse ettevõtluskeskkonna suhtes. Pikaajaliselt saab elu Eestis paremaks minna vaid läbi tootlikkuse, ekspordivõime ja välisinvesteeringuatraktiivsuse tõstmise – teisel viisil raha riiki juurde ei tule. Seda aga suurem maksukoormus ei toeta.
5) Enne maksude tõstmist ja uute maksude kehtestamist ei ole tõsiselt ette võetud riigieelarve kulude külmutamist ja efektiivsuse tõstmist. Juba aastaid kasvavad riigieelarve kulud kiiremini kui tulud ning oluliselt kiiremini kui sisemajanduse kogutoodang. Ettevõtjad mõistavad, et tänases geopoliitilises olukorras tuleb suurendada kaitsekulusid, aga need on ainult üks osa kiirelt kasvanud kuludest. Riigieelarve juurprobleem pole aeglaselt kasvanud tulud, vaid liiga kiirelt paisunud kulud, mis tuleb esmajoones kontrolli alla saada.
6) Tuletame meelde, et Eesti majandus langeb juba kolmandat aastat. Riik peaks uute maksude asemel panema fookuse majanduse konkurentsivõime tõstmisele. Suurenev maksukoormus paneb Eesti ettevõtted halvemasse konkurentsipositsiooni, andmata aega tekitada võimekust suurema tulu teenimiseks ehk võimekust suuremat maksukoormust teenindada. Nii Tööandjate Manifestis, Majandusleppes kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hiljuti avaldatud Majandusplaanis on kümneid ettepanekuid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Ootame nende rakendamist ka reaalses elus. Magusamaksu kehtestamine läheb paljude MKMi Majandusplaanis toodud põhimõtetega vastuollu.
Kokkuvõttes näeme, et magusatud joogi maksust olulisem on see sõnum, mille Valitsus arvukate maksumuudatustega ettevõtlikele inimestele annab. Ettevõtjad ja tarbijad ootavad majanduslanguse tingimustes valitsuselt stabiilsust, kindlustunnet ja töörahu, mitte uusi makse, regulatsioone või koormisi. Seda kõike ajal, mil riigieelarve maksutulud kasvavad niigi enam kui miljardi euro võrra aastas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ARTO AAS
PNOEE-38006090333
2024-03-27 13:27:10
Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/44-1
15165 Tallinn
Magustatud joogi maksu kehtestamine
Austatud minister,
Pöördume teie poole seoses plaaniga kehtestada Eestis magustatud joogi maks. Tööandjate Keskliit seda plaani alltoodud põhjustel ei toeta.
1) Tööandjad pooldavad põhimõtet, et teadliku riskikäitumisega inimene vastutab oma tervishoiukulude eest suuremal määral, kuid selleks oleks vaja süsteemsemat ja kulutõhusamat lahendust.
2) Magustatud joogi maks oleks tõenäoliselt ebaefektiivne meede, kuna:
a. Positiivne mõju tervisele oleks väike, sest suhkrut tarbitakse ka kõrgema hinna puhul või siis alternatiivtoodetes edasi. Teistest riikidest toodud näited pole lõpuni usaldusväärsed või positiivse mõjuga. Suhkru- või magustatud jookide alternatiivid ei pruugi seejuures olla tervislikumad, nt suhkruasendajad või maiustused.
b. Fiskaalne mõju riigieelarve suhtes on marginaalne.
c. Uue maksu infosüsteemi hankimise ja administreerimiskulud oleks tõenäoliselt väga kõrged, ulatudes esimesel aastal üle 10% maksutuludest. Näiteks mootorsõidukimaksu infosüsteemi hankekulu on prognoositavalt 2 mln eurot, millele igal aastal lisanduks 0,6 mln eurot haldamiskulu. Magustatud jookide puhul võib halduskoormus osutuda suuremakski, sest maksude tasumise õigsust on keerulisem kontrollida. Sarnane spetsiifiline tootemaks on alkoholiaktsiisi, mille järelevalveks on nt kasutusel äärmiselt keerukas aktsiisiladude ja saatelehtede süsteem ning igale pakendile tuleb kinnitada maksumärk. Ilmselt tekiks sarnaselt alkoholiga ka magustatud jookide puhul päris arvestatav risk, et neid püütakse mõnel juhul kategoriseerida muu tootena (lisatakse sellesse veidi piima või alkoholi või müüakse kontsentraadina) või lihtsalt makse tasumata müüa. Selle tagajärjel kannataks ilmselt seaduskuulekamad joogitootjad, kelle seadusrikkujad paneksid halvemasse konkurentsi.
3) Magustatud joogi maks eelnõus kirjeldatud kujul moonutaks konkurentsi, andes eelise sarnaste alternatiivide tootjatele – maiustused, piimatooted, alkohoolsed joogid jne.
4) Uutel maksudel on ettevõtluskeskkonnale tugev negatiivne mõju, mille kaudne hind võib olla suuremgi kui riigieelarvesse planeeritav lisatulu. Eesti ettevõtluskeskkonna üheks suurimaks tugevuseks on siiani olnud suhteliselt lihtne ja stabiilne maksusüsteem. Kiired ja kergekäelised muudatused maksusüsteemis võtavad ettevõtjatelt usalduse ja prognoositavuse ettevõtluskeskkonna suhtes. Pikaajaliselt saab elu Eestis paremaks minna vaid läbi tootlikkuse, ekspordivõime ja välisinvesteeringuatraktiivsuse tõstmise – teisel viisil raha riiki juurde ei tule. Seda aga suurem maksukoormus ei toeta.
5) Enne maksude tõstmist ja uute maksude kehtestamist ei ole tõsiselt ette võetud riigieelarve kulude külmutamist ja efektiivsuse tõstmist. Juba aastaid kasvavad riigieelarve kulud kiiremini kui tulud ning oluliselt kiiremini kui sisemajanduse kogutoodang. Ettevõtjad mõistavad, et tänases geopoliitilises olukorras tuleb suurendada kaitsekulusid, aga need on ainult üks osa kiirelt kasvanud kuludest. Riigieelarve juurprobleem pole aeglaselt kasvanud tulud, vaid liiga kiirelt paisunud kulud, mis tuleb esmajoones kontrolli alla saada.
6) Tuletame meelde, et Eesti majandus langeb juba kolmandat aastat. Riik peaks uute maksude asemel panema fookuse majanduse konkurentsivõime tõstmisele. Suurenev maksukoormus paneb Eesti ettevõtted halvemasse konkurentsipositsiooni, andmata aega tekitada võimekust suurema tulu teenimiseks ehk võimekust suuremat maksukoormust teenindada. Nii Tööandjate Manifestis, Majandusleppes kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hiljuti avaldatud Majandusplaanis on kümneid ettepanekuid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Ootame nende rakendamist ka reaalses elus. Magusamaksu kehtestamine läheb paljude MKMi Majandusplaanis toodud põhimõtetega vastuollu.
Kokkuvõttes näeme, et magusatud joogi maksust olulisem on see sõnum, mille Valitsus arvukate maksumuudatustega ettevõtlikele inimestele annab. Ettevõtjad ja tarbijad ootavad majanduslanguse tingimustes valitsuselt stabiilsust, kindlustunnet ja töörahu, mitte uusi makse, regulatsioone või koormisi. Seda kõike ajal, mil riigieelarve maksutulud kasvavad niigi enam kui miljardi euro võrra aastas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/44-1
15165 Tallinn
Magustatud joogi maksu kehtestamine
Austatud minister,
Pöördume teie poole seoses plaaniga kehtestada Eestis magustatud joogi maks. Tööandjate Keskliit seda plaani alltoodud põhjustel ei toeta.
1) Tööandjad pooldavad põhimõtet, et teadliku riskikäitumisega inimene vastutab oma tervishoiukulude eest suuremal määral, kuid selleks oleks vaja süsteemsemat ja kulutõhusamat lahendust.
2) Magustatud joogi maks oleks tõenäoliselt ebaefektiivne meede, kuna:
a. Positiivne mõju tervisele oleks väike, sest suhkrut tarbitakse ka kõrgema hinna puhul või siis alternatiivtoodetes edasi. Teistest riikidest toodud näited pole lõpuni usaldusväärsed või positiivse mõjuga. Suhkru- või magustatud jookide alternatiivid ei pruugi seejuures olla tervislikumad, nt suhkruasendajad või maiustused.
b. Fiskaalne mõju riigieelarve suhtes on marginaalne.
c. Uue maksu infosüsteemi hankimise ja administreerimiskulud oleks tõenäoliselt väga kõrged, ulatudes esimesel aastal üle 10% maksutuludest. Näiteks mootorsõidukimaksu infosüsteemi hankekulu on prognoositavalt 2 mln eurot, millele igal aastal lisanduks 0,6 mln eurot haldamiskulu. Magustatud jookide puhul võib halduskoormus osutuda suuremakski, sest maksude tasumise õigsust on keerulisem kontrollida. Sarnane spetsiifiline tootemaks on alkoholiaktsiisi, mille järelevalveks on nt kasutusel äärmiselt keerukas aktsiisiladude ja saatelehtede süsteem ning igale pakendile tuleb kinnitada maksumärk. Ilmselt tekiks sarnaselt alkoholiga ka magustatud jookide puhul päris arvestatav risk, et neid püütakse mõnel juhul kategoriseerida muu tootena (lisatakse sellesse veidi piima või alkoholi või müüakse kontsentraadina) või lihtsalt makse tasumata müüa. Selle tagajärjel kannataks ilmselt seaduskuulekamad joogitootjad, kelle seadusrikkujad paneksid halvemasse konkurentsi.
3) Magustatud joogi maks eelnõus kirjeldatud kujul moonutaks konkurentsi, andes eelise sarnaste alternatiivide tootjatele – maiustused, piimatooted, alkohoolsed joogid jne.
4) Uutel maksudel on ettevõtluskeskkonnale tugev negatiivne mõju, mille kaudne hind võib olla suuremgi kui riigieelarvesse planeeritav lisatulu. Eesti ettevõtluskeskkonna üheks suurimaks tugevuseks on siiani olnud suhteliselt lihtne ja stabiilne maksusüsteem. Kiired ja kergekäelised muudatused maksusüsteemis võtavad ettevõtjatelt usalduse ja prognoositavuse ettevõtluskeskkonna suhtes. Pikaajaliselt saab elu Eestis paremaks minna vaid läbi tootlikkuse, ekspordivõime ja välisinvesteeringuatraktiivsuse tõstmise – teisel viisil raha riiki juurde ei tule. Seda aga suurem maksukoormus ei toeta.
5) Enne maksude tõstmist ja uute maksude kehtestamist ei ole tõsiselt ette võetud riigieelarve kulude külmutamist ja efektiivsuse tõstmist. Juba aastaid kasvavad riigieelarve kulud kiiremini kui tulud ning oluliselt kiiremini kui sisemajanduse kogutoodang. Ettevõtjad mõistavad, et tänases geopoliitilises olukorras tuleb suurendada kaitsekulusid, aga need on ainult üks osa kiirelt kasvanud kuludest. Riigieelarve juurprobleem pole aeglaselt kasvanud tulud, vaid liiga kiirelt paisunud kulud, mis tuleb esmajoones kontrolli alla saada.
6) Tuletame meelde, et Eesti majandus langeb juba kolmandat aastat. Riik peaks uute maksude asemel panema fookuse majanduse konkurentsivõime tõstmisele. Suurenev maksukoormus paneb Eesti ettevõtted halvemasse konkurentsipositsiooni, andmata aega tekitada võimekust suurema tulu teenimiseks ehk võimekust suuremat maksukoormust teenindada. Nii Tööandjate Manifestis, Majandusleppes kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hiljuti avaldatud Majandusplaanis on kümneid ettepanekuid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Ootame nende rakendamist ka reaalses elus. Magusamaksu kehtestamine läheb paljude MKMi Majandusplaanis toodud põhimõtetega vastuollu.
Kokkuvõttes näeme, et magusatud joogi maksust olulisem on see sõnum, mille Valitsus arvukate maksumuudatustega ettevõtlikele inimestele annab. Ettevõtjad ja tarbijad ootavad majanduslanguse tingimustes valitsuselt stabiilsust, kindlustunnet ja töörahu, mitte uusi makse, regulatsioone või koormisi. Seda kõike ajal, mil riigieelarve maksutulud kasvavad niigi enam kui miljardi euro võrra aastas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht