Käskkiri

Viibimiskeelu kehtestamine

1. RESOLUTSIOON

1. Kohaldan viibimiskeeldu Riigimetsa Majandamise Keskusele (aadress Õisu metskond 16, Metsküla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond) kuuluval territooriumil ja lähiümbruses, viibimiskeelu ala on tähistatud kaardil (Lisa 1 - Metsküla).

2. Keelan punktis 1 toodud alal vastavalt kaardil tähistatud alale kolmandate

isikute viibimise ja kohustan neid sellest kohast lahkuma.

3. Punktiga 2 kehtestatud viibimiskeeld kehtib 01.09.2025 kl 10.00 kuni

30.09.2025 kl 21.00 või edasiste korraldusteni.

4. Kohustan tagama viibimiskeelust läbipääsu elanikele ja isikutele, kes vajavad

seda tööülesannete täitmiseks.

5. Amet teavitab massiteabevahendi kaudu avalikkust viibimiskeelu

kehtestamisest ja selle lõpetamisest.

2. FAKTILISED JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

1. Veterinaarseaduse (järgnevalt VS) § 73 lg 1 kohaselt veterinaarjärelevalvet teostab

ja veterinaarkontrolli teeb Põllumajandus- ja Toiduamet (järgnevalt ka PTA).

2. VS § 73 lg 7 järgi veterinaarjärelevalvet teostatakse ning veterinaarkontrolli tehakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste

õigusaktide kohaselt.

3. VS § 6 lg 1 järgi loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (järgnevalt ka loomatervise määrus) artikli 5

lõike 1 punktis a ja II lisas loetletud loomahaigus, sealhulgas zoonoos või muu

loomahaigus, mille on põhjustanud bioloogiline haigusetekitaja, mis võib kas

otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele

ja vastupidi.

KÄSKKIRI

01. september 2025 nr 1.1-2/129

2 (5)

4. Eriti ohtlik loomataud veterinaarseaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetelus

nimetatud loomataud, sh sigade Aafrika katk (järgnevalt SAK).

5. VS § 9 p 1 sätestab, et Põllumajandus- ja Toiduamet on pädev asutus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 55 tähenduses.

Viidatu kohaselt on PTA liikmesriigi veterinaarkeskasutus, mis vastutab määruse

2016/429 kohaselt ametlike kontrollide korraldamise ja muude ametlike toimingute

eest.

6. VS § 75 lg 1 kohaselt on PTA´l õigus kohaldada veterinaarjärelevalve teostamiseks

korrakaitseseaduse §-des 30‒32, 44 ja 49‒53 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Ametil on õigus

otsustada VS § 75 lg 2 ja 3 kohaselt korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud

viibimiskeelu rakendamine ning keelata isiku viibimise teatud kohas, kohustada

teda sellest kohast lahkuma või sellele kohale teatud kaugusele lähenemisest

hoiduma, kui see on vajalik loomataudi ennetamiseks või tõrjeks.

7. Veterinaarjärelevalveametnik võib korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud

viibimiskeeldu kohaldada kuni 12 tundi. Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu

kohaldada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori otsusel (VS § 75 lg 3).

8. Käesolev otsus on antud Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori poolt

Maaeluministri 18.augusti 2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti

põhimäärus“ § 8 lg lõike 3 ning VS § 75 lg 3 koosmõjus.

9. KorS § 44 lg 1 p 6 kohaselt on PTA-l õigus ajutiselt keelata isiku viibimine teatud

isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest

kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma

riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks. KorS § 44 lõike 1 p 2 kohaselt

on PTA´l õigus rakendada viibimiskeeldu ülekaaluka avaliku huvi kaitseks.

10. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on otstarbekas ja põhjendatud rakendada

ennetavalt KorS § 44 lg 1 p 6 alusel viibimiskeeldu riikliku järelevalve meetme

kohaldamise tagamiseks (taudi leviku tõkestamiseks) ning ülekaaluka avaliku huvi

kaitseks (KorS § 44 lg 1 p 2).

11. Amet on veterinaarjärelevalve käigus käesoleval suvel 2025. a ja kuni käesoleva

otsuse tegemiseni SAK´i diagnoosinud kokku 10 farmis: 30.06 Tempo seafarmis

(Viljandimaa, Mulgi vald), 18.07 Kisla seafarmis (Tartumaa, Kastre vald, 24.07

Porkna talus (Tartumaa, Tartu vald), 25.07 Petlema farmis (Raplamaa, Kehtna vald),

29.07 Nurme farmis (Viljandimaa, Viljandi vald), 12.08 Ilmatsalu sigalas (Tartumaa,

Tartu linn), 13.08 Kuula sigalas (Põlvamaa, Kanepi vald), 14.08 Tässi talus, 27.08

Paistu Farmer OÜ Piiskopi farmis, 27.08 Maag Agro AS Ekseko farmis.

12. Eriti ohtlik loomataud SAK levib Eesti metsseapopulatsioonis kiirelt ja ulatuslikult

ning viiruse suure levimuse tõttu nakatuvad ka järjest uued koduseakarjad.

13. Vastavalt KorS § 2 lg 4 sätestatule on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus

eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada

korrarikkumine. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või

isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Korrakaitseõiguse

eesmärk on kaitsta isikute elu, tervist, füüsilist vabadust ja asju ka sellisel juhul, kui

oht või kahjustus ei lähtu õigussubjektist – sellisteks on nt loodusjõududest (torm,

välk, üleujutus), nakkushaigustest, metsloomadest või õnnetusjuhtumitest lähtuvad

3 (5)

ohud.1 Loomapidamisettevõttes diagnoositud sigade Aafrika katk kuulub eriti

ohtlike loomataudide hulka, mille levikut tuleb takistada ning vajadusel konkreetses

taudipunktis kohaldada tauditõrje meetmeid (s.o viia läbi loomade hukkamine,

taudipunkti puhastus, korjuste hävitamine) korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Vaadates Eestis tuvastatud juhtumite arvu on PTA´l põhjendatud alus arvata, et taudi

levik Eestis on olnud ja on jätkuvalt väga kiire (vt p 11).

13. Maag Agro AS näol on tegemist Eesti suurima kodumaisel kapitalil põhineva

põllumajandusettevõttega, ettevõte on Eesti suurim seakasvataja. Ettevõtte

taastootmise pool (poegimissigala) tagab ca 45% Eesti seakasvatuse püsimise.

27.08.2025 käskkirjaga nr 1.1-2/121 kinnitas PTA peadirektor Maag Agro AS

Ekseko farmi (tegevuskoht nr EE1470) Farm 1-s sigade Aafrika katku ametliku

diagnoosi. Ekseko Farm 2-s esialgu taudi diagnoositud ei ole. Taud nimetatud

ettevõtte farmis Ekseko omab ettevõttele ja kogu Eestile väga ulatuslikku mõju

(Eesti sealihatööstusele), mõjutades väga suurel määral meie isevarustatust ja

toidujulgeolekut. Eriti ohtliku loomataudi levikuga kaasneb suur majanduslik kahju,

kuna spetsiifiline ravi ja vaktsiin puuduvad ja loomad tuleb hukata. Taudi kiire levik

ohustab ka ülejäänud Eesti seakasvatusettevõtteid. Sellest taastumiseks kuluks

aastaid. Lisaks kaasnevad SAK-i levikuga kaubanduslikud piirangud ka sealihale ja

sealihatoodete ekspordile. Seega on viibimiskeelu kehtestamine põhjendatud ka

ülekaaluka avaliku huvi kaitseks.

14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/429

loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna

õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) preambula p 18

kohaselt inimeste poolt peetavatel loomadel (nt kodusigadel) esinevatel taudidel

võib olla kahjulik mõju põllumajandus- ja vesiviljelussektorile, rahvatervisele,

keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Preambula p 92 järgi peaks pädev

asutus pärast loetellu kantud taudi esinemise kinnitamist rakendama vajalikke

tauditõrjemeetmeid, kehtestades vajaduse korral piirangutsoonid, et kõnealune taud

likvideerida ja ennetada selle edasikandumist. Määruse (EL) 2016/429 artiklis 61 on

sätestatud, et kui A-kategooria taud on kinnitust leidnud, kohaldatakse ettevõtetes ja

muudes kohtades tauditõrjemeetmeid.

15. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 12 lg 1 p a sätestab, et kui A-

kategooria taudi puhang ettevõttes on saanud artikli 11 kohase ametliku kinnituse,

annab pädev asutus korralduse surmata kõik tabandunud ettevõttes peetavad loetellu

kantud liikidesse kuuluvad loomad niipea kui võimalik. Surnud või artikli 12 lõike

1 punkti a kohaselt surmatud loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade

korjused või nende osad tuleb kõrvaldada määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt

(määruse (EL) 202/687 art 12 lg 1 p c).

16. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punkti e kohaselt võib pädev asutus

anda erandina artiklist 13 loa sellise materjali kõrvaldamiseks, mis ei kuulu artikli 8

punkti a alapunktis i osutatud 1. kategooria materjali hulka teatamiskohustusliku

haiguspuhangu korral, kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel,

millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik, kui vedu lähimasse

loomsete kõrvalsaaduste töötlemise või kõrvaldamise tunnustatud ettevõttesse

suurendaks terviseriske või kui ulatusliku episootilise taudipuhangu korral oleks

selliste ettevõtete kõrvaldamisvõimsus ületatud.

1 M.Laaring, S.Pars, H.Kranich, E.Nuka, J.Kiviste, M.Mikiver, T.Roosve, Ü.Vanaisak. Korrakaitseseaduse

kommenteeritud väljaanne(2017), lk 18

4 (5)

17. Kõik taudi tõttu surnud või hukatud loomade korjused ja muu saastunud materjal

tuleb kõrvaldada PTA järelevalve all kas tavapärasel või alternatiivsel meetodil, kuid

kindlasti selliselt, et viiruse leviku oht oleks välistatud või minimaalne. Seega on

jäätmete veoks ja matmise korraldamiseks kohapeal vajalik taudi leviku

tõkestamiseks kehtestada viibimiskeeld.

18. Tauditõrje meetmete läbiviimise juures ei tohi viibida kõrvalisi isikuid ning

tõrjetoimingutega seotud isikud peavad saama häiringuteta oma tegevust teostada.

Sigade Aafrika katk on eriti ohtlike loomataudide hulka kuuluv haigus ning

tõrjemeetmete takistamine kolmandate isikute poolt võib ohustada bioturvalisust

ning takistab loomataudi leviku kiiret tõkestamist. Taudikoldes tõrjemeetmete

rakendamisega kaasnev viivitamine suurendab tõenäosust/ohtu sigade täiendavaks

nakatumiseks ning haiguse edasiseks levikuks. Viibimiskeelu kohaldamine peab

tagama tõrjetoiminguteks vajaliku tehnika ja personali liikumise.

19. Põllumajandus- ja Toiduamet arvestab käesoleva viibimiskeelu kehtestamisel lisaks

eeltoodule ka eelnevalt Saimre Seakasvatus OÜ Nurme farmis avastatud taudikolde

vahetus läheduses toimunud tauditõrje toimingute läbiviimise aktiivset takistamist

inimeste poolt. 09.08.2025 toimus Saimre Seakasvatus OÜ territooriumi ümber

avalik suuremahuline rahvakogunemine (meeleavaldus) eesmärgiga takistada või

vähemalt edasi lükata PTA poolt tauditõrjemeetmete kohaldamist2 ning sh farmis

peetavate sigade hukkamist. Sündmust on laialdaselt kajastatud avalikus meedias.

20. Ameti hinnangul esineb arvestades eelpool toodud asjaolusid kõrge tõenäosus ka

matmispaiga juurde kogunemiseks. Kogunemisega kaasneb oht viiruse levikut

veelgi suurendada ning kohapeal takistab see tõrjemeetmete kohaldamist. Euroopa

Toiduohutusamet (EFSA) on teaduslikus aruandes sedastanud

(https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2017.5068), et

analüüsi käigus on jõutud järeldusele, et inimese vahendusel taudi levik mängib

endiselt kriitilist rolli, hoolimata kõigist võetud meetmetest („The spatial analysis

concluded that human-mediated spread of ASFV continues to play a critical role in

the ASF epidemiology, despite all measures currently taken.“). 2011. a on Eesti

Maaülikool koostanud SAKi riskiprofiili (https://dspace.emu.ee/items/cb878eb1-

7764-4370-b05d-7c098d91231f, lk 10): „Viirus võib üle kanduda ka saastunud

sööda (toidujäätmete), joogivee ja inventariga, samuti veterinaarsete protseduuride

käigus, transpordivahenditega, kontakti korral korjuste või tapajäätmetega. Viirust

võivad edasi kanda teised kodu- ja metsloomad, inimene, linnud, ektoparasiidid ja

sääsed (CESPH, 2006)“.

21. Ennetava meetmena on viibimiskeelu kehtestamine põhjendatud, sest selliselt saab

vähendada riski loomataudi levikuks keskkonnast sigu pidava loomapidaja

territooriumile, hoonesse või rajatisse. Minimeerima peab isikute ja veovahendite

liikumist. Inimeste viibimine ja massiline kogunemine matmiskoha lähenduses on

haiguse leviku riski arvestades lubamatu.

22. Ametil on arusaam, et taudi levik ja tõrjemeetmete rakendamise vajadus on

ühiskonnas kaasa toonud laiema rahulolematuse esile kerkimise riigiaparaadi suhtes

ja kodanikud on võtnud eesmärgiks seda väljendada ja oma arusaamiste eest

intensiivselt seista. Sellele tuginevalt on amet seisukohal, et tauditõrje toimingute

2 Põllumajandus- ja Toiduamet pressiteade, 09.08.2025: https://pta.agri.ee/uudised/pta-nurme-farmi-loomade-

hukkamine-jaab-ootele ; Maalehe artikkel ’’Rahvas võitis!’’ Sigu veel ei tapeta, meeleavaldajad saavutasid PTA-

ga kompromissi. 08.08.2025

5 (5)

takistamine ja seeläbi taudi leviku tõkestamise takistamine võib leida suure

tõenäosusega aset ka matmispaiga juures.

3. VAHETU SUNNI KASUTAMISE HOIATUS

23. Põllumajandus- ja Toiduametil on tuginedes KorS § 44 lõikele 6 õigus kasutada

viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes vahetut sundi ja seda nii kaua, kui see on

eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vastavalt KorS § 75 lg 1 sätestatule on õigus

vahetut sundi kohaldada Politsei- ja Piirivalveametil.

4. VAIDLUSTAMISVIIDE

22. Isikul on õigus pöörduda oma kaebusega Tallinna Halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud korras. HKMS § 37 lg 2

kohaselt võib kaebusega nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist

(tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist

(kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist

(keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist

(hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu

õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse

esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS

§ 46 lg 2 kohaselt kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest

arvates. Otsuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks

vajalike abinõude rakendamist.

LISAD. Lisa 1. Kaardi väljavõtted – Metsküla (2-l lehel).

(allkirjastatud digitaalselt)

Raimo Heinam

Peadirektor

Koopia (elektroonselt): Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet,

Riigimetsa Majandamise Keskus.