Töölepingu seaduse täpsustamisest

Büroo: Maakri 19/1, 10145 Tallinn

Tel: 6556 275

E-post: [email protected]

Internet: www.epha.ee

Reg.nr: 80027237

Riigikantselei

[email protected]

[email protected]

[email protected]

Sotsiaalministeerium

[email protected]

[email protected]

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Riigikogu õiguskomisjon

[email protected]

[email protected]

linnar.liivamä[email protected]

Meie: 05.09.2025 nr 17

Töölepingu seaduse muutmisest

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing esindab soojuse- ja energiavaldkonnas tegutsevaid

ettevõtteid üle Eesti. Eelmise aasta 18.10.2024 toimunud hädaolukorra seaduse muudatusest

tulenevalt on kaugküttega varustamine elutähtis teenus sõltumata ettevõtte või

võrgupiirkonna suurusest. Toimunud muudatus on kaasa toonud teenuse osutamisel teatud

probleemkohad tulenevalt kehtiva töölepingu seaduse liigselt jäigast regulatsioonist.

Eelevast tulenevalt teeme ettepaneku ning ühtlasi toetame varasemalt Eesti Vee-ettevõtete

Liidu poolt 15.11.2024 riigikantseleile saadetud ettepanekut laiendada töölepingu seaduses

sätestatud valveaja üldregulatsiooni erandi kohaldamisala.

Töölepingu seaduses on reguleeritud nii töötajate tööaeg, puhkeaeg kui ka valveaeg.

Valveaja määramisel tuleb arvestada, et tagatud oleks igapäevase ja iganädalase puhkeaja

kasutamise võimalus (TLS § 48 lg 2, § 51, § 52). Lisaks töölepingu seaduses toodule on

Euroopa Kohus enda 02.03.2023 otsuses kohtuasjas nr C-477/21 IH vs MÁV-START

juhtinud tähelepanu, et tööajagraafikute tegemisel tuleb arvestada sellega, et igapäevane

puhkeaeg ei ole osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele

puhkeajale. Kuna kehtiva töölepingu seaduse sõnastus seda tõlgendust ei arvesta1, hakkas

Tööinspektsioon eeltoodust tulenevalt alates 01.01.20242 lähtuma tõlgendusest, et töötajale

1 Vt ka https://www.err.ee/1609178302/anu-kirss-euroopa-kohtu-otsus-ei-noua-puhkeaja-pikendamist 2https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-selgitab-mis-muutub-graafikuga-tootavate-inimeste-jaoks-too-ja- puhkeaja

tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka

iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi olenevalt tööaja

arvestusest. Vaatamata sellele, et töölepingu seaduse vastavatele kitsaskohtadele3 on

juhtinud tähelepanu ka näiteks Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjon4, mis koosneb

igapäevaselt tööõiguse valdkonnas praktiseerivatest vandeadvokaatidest, ei ole töölepingu

seadust selles osas tänaseni muudetud5.

Kuna sarnaselt vee-ettevõtetega rakendatakse ka kaugkütteettevõtetes valveaega töötajate

suhtes, keda võib vaja minna väljaspool tavapärast tööaega, nt avariiolukorras, on üsna

keerukas tööajagraafikuid koostada vastavalt ülaltoodud nõudele, sest paraku on

inimressurss piiratud.

Juhime tähelepanu, et olukord on kaugkütteettevõtetele kriitilise tähtsusega ka suurenevate

kulude mõttes. Nimelt on eriti väiksemad kohalikud omavalitsused agarad kehtestama

rangeid toimepidevuse nõudeid, mis aga avalduvad kõrgemas tarbijahinnas. Samuti on selge,

et kõik elutähtsa teenuse osutajatele kohalduvad nõuded ja taristu julgeolekuga seotud

tegevused vajavad tulevikus lisatöötunde, mis üheltpoolt survestavad täiendavatele

tööjõukuludele.

Töölepingu seaduses on valveaja osas sätestatud erand info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, mis lubab eeltoodud piirangutest kõrvale kalduda,

kui täidetud on töölepingu seaduse § 48 lõikes 21 6 nimetatud lisatingimused. Selle sätte

kohaselt ei pea valveaja määramisel tagama igapäevase ja -nädalase puhkeaja kasutamise

võimalust täistööajaga töötavale töötajale, kelle tööülesanne on info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe

tagamine, kui:

1. kokkulepe on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

2. töötaja saab valveajal reageerimist vajavaid tööülesandeid täita, kasutades info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid töökohta ilmumata;

3. pooled on kokku leppinud mõistlikus reageerimisajas, mille jooksul on töötaja

kohustatud asuma tööülesandeid täitma;

4. valveaja kestus kalendrikuus ei ületa 130 tundi;

5. töötajale tagatakse kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kalendrikuus;

6. kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust.

Leiame, et eeltoodud erandi punkte 1 ja 3–67 on vaja laiendada ka kaugküttesektorile

arvestades sektori eritingimusi, et tagada kaugkütteteenuse toimepidevuseks vajalik

inimressurss ning samal ajal hoida kulud tarbijate jaoks kontrolli all. Kuna ka

kaugkütte-ettevõtete töötajate tööülesannete hulka kuulub soojus- ja elektrienergia teenuste

3 Et kõige selgem viis olukorra lahendamiseks ja aastakümneid kehtinud 36 tunni reegli säilitamiseks oleks seaduse täpsustamine selliselt, et töölepingu seaduse §-s 52 sätestatud 36 tundi ei saaks käsitleda iganädalase puhkeajana, vaid tegemist oleks selgelt iganädalase ja igapäevase puhkeaja summaga. 4 https://cms.advokatuur.ee/app/uploads/2024/06/Toooiguse-komisjoni-istungi-protokoll-11.06.2024.pdf 5 Muu hulgas töölepingu seaduse §-i 52 puudutav seaduseelnõu 602 SE läbis 11.06.2025 Riigikogus esimese lugemise. 6https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-selgitab-mis-muutub-graafikuga-tootavateinimeste-jaoks-too-ja- puhkeaja 7 Erinevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutsevatest ettevõtetest ei ole punkti 2 võimalik kütte-ettevõtetele laiendada, kuna töötajad paraku ei saa valveajal reageerimist vajavaid tööülesandeid alati täita ilma töökohta ilmumata.

ja taristu järjepideva toimimise tagamine, esitame eelnimetatud ettepaneku töölepingu

seaduse muutmiseks kas seaduseelnõu 602 SE raames või eraldiseisvalt.

Soovime rõhutada, et igapäevase ja iganädalase puhkeaja täpsustamine töölepingu seaduses

selliselt, et 36- ja 48-tunnine iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab igapäevast

minimaalset 11-tunnist järjestikust puhkeaega, aitab küll olukorra lahendamisele kaasa, kuid

ainult osaliselt ja pigem vähe ning seega on vajalik ka valveaja erandi laiendamine.

Lugupidamisega

/ allkirjastatud digitaalselt /

Siim Umbleja

Juhatuse liige

[email protected] 5165943

Büroo: Maakri 19/1, 10145 Tallinn

Tel: 6556 275

E-post: [email protected]

Internet: www.epha.ee

Reg.nr: 80027237

Riigikantselei

[email protected]

[email protected]

[email protected]

Sotsiaalministeerium

[email protected]

[email protected]

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Riigikogu õiguskomisjon

[email protected]

[email protected]

linnar.liivamä[email protected]

Meie: 05.09.2025 nr 17

Töölepingu seaduse muutmisest

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing esindab soojuse- ja energiavaldkonnas tegutsevaid

ettevõtteid üle Eesti. Eelmise aasta 18.10.2024 toimunud hädaolukorra seaduse muudatusest

tulenevalt on kaugküttega varustamine elutähtis teenus sõltumata ettevõtte või

võrgupiirkonna suurusest. Toimunud muudatus on kaasa toonud teenuse osutamisel teatud

probleemkohad tulenevalt kehtiva töölepingu seaduse liigselt jäigast regulatsioonist.

Eelevast tulenevalt teeme ettepaneku ning ühtlasi toetame varasemalt Eesti Vee-ettevõtete

Liidu poolt 15.11.2024 riigikantseleile saadetud ettepanekut laiendada töölepingu seaduses

sätestatud valveaja üldregulatsiooni erandi kohaldamisala.

Töölepingu seaduses on reguleeritud nii töötajate tööaeg, puhkeaeg kui ka valveaeg.

Valveaja määramisel tuleb arvestada, et tagatud oleks igapäevase ja iganädalase puhkeaja

kasutamise võimalus (TLS § 48 lg 2, § 51, § 52). Lisaks töölepingu seaduses toodule on

Euroopa Kohus enda 02.03.2023 otsuses kohtuasjas nr C-477/21 IH vs MÁV-START

juhtinud tähelepanu, et tööajagraafikute tegemisel tuleb arvestada sellega, et igapäevane

puhkeaeg ei ole osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele

puhkeajale. Kuna kehtiva töölepingu seaduse sõnastus seda tõlgendust ei arvesta1, hakkas

Tööinspektsioon eeltoodust tulenevalt alates 01.01.20242 lähtuma tõlgendusest, et töötajale

1 Vt ka https://www.err.ee/1609178302/anu-kirss-euroopa-kohtu-otsus-ei-noua-puhkeaja-pikendamist 2https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-selgitab-mis-muutub-graafikuga-tootavate-inimeste-jaoks-too-ja- puhkeaja

tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka

iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi olenevalt tööaja

arvestusest. Vaatamata sellele, et töölepingu seaduse vastavatele kitsaskohtadele3 on

juhtinud tähelepanu ka näiteks Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjon4, mis koosneb

igapäevaselt tööõiguse valdkonnas praktiseerivatest vandeadvokaatidest, ei ole töölepingu

seadust selles osas tänaseni muudetud5.

Kuna sarnaselt vee-ettevõtetega rakendatakse ka kaugkütteettevõtetes valveaega töötajate

suhtes, keda võib vaja minna väljaspool tavapärast tööaega, nt avariiolukorras, on üsna

keerukas tööajagraafikuid koostada vastavalt ülaltoodud nõudele, sest paraku on

inimressurss piiratud.

Juhime tähelepanu, et olukord on kaugkütteettevõtetele kriitilise tähtsusega ka suurenevate

kulude mõttes. Nimelt on eriti väiksemad kohalikud omavalitsused agarad kehtestama

rangeid toimepidevuse nõudeid, mis aga avalduvad kõrgemas tarbijahinnas. Samuti on selge,

et kõik elutähtsa teenuse osutajatele kohalduvad nõuded ja taristu julgeolekuga seotud

tegevused vajavad tulevikus lisatöötunde, mis üheltpoolt survestavad täiendavatele

tööjõukuludele.

Töölepingu seaduses on valveaja osas sätestatud erand info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, mis lubab eeltoodud piirangutest kõrvale kalduda,

kui täidetud on töölepingu seaduse § 48 lõikes 21 6 nimetatud lisatingimused. Selle sätte

kohaselt ei pea valveaja määramisel tagama igapäevase ja -nädalase puhkeaja kasutamise

võimalust täistööajaga töötavale töötajale, kelle tööülesanne on info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe

tagamine, kui:

1. kokkulepe on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

2. töötaja saab valveajal reageerimist vajavaid tööülesandeid täita, kasutades info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid töökohta ilmumata;

3. pooled on kokku leppinud mõistlikus reageerimisajas, mille jooksul on töötaja

kohustatud asuma tööülesandeid täitma;

4. valveaja kestus kalendrikuus ei ületa 130 tundi;

5. töötajale tagatakse kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kalendrikuus;

6. kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust.

Leiame, et eeltoodud erandi punkte 1 ja 3–67 on vaja laiendada ka kaugküttesektorile

arvestades sektori eritingimusi, et tagada kaugkütteteenuse toimepidevuseks vajalik

inimressurss ning samal ajal hoida kulud tarbijate jaoks kontrolli all. Kuna ka

kaugkütte-ettevõtete töötajate tööülesannete hulka kuulub soojus- ja elektrienergia teenuste

3 Et kõige selgem viis olukorra lahendamiseks ja aastakümneid kehtinud 36 tunni reegli säilitamiseks oleks seaduse täpsustamine selliselt, et töölepingu seaduse §-s 52 sätestatud 36 tundi ei saaks käsitleda iganädalase puhkeajana, vaid tegemist oleks selgelt iganädalase ja igapäevase puhkeaja summaga. 4 https://cms.advokatuur.ee/app/uploads/2024/06/Toooiguse-komisjoni-istungi-protokoll-11.06.2024.pdf 5 Muu hulgas töölepingu seaduse §-i 52 puudutav seaduseelnõu 602 SE läbis 11.06.2025 Riigikogus esimese lugemise. 6https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-selgitab-mis-muutub-graafikuga-tootavateinimeste-jaoks-too-ja- puhkeaja 7 Erinevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutsevatest ettevõtetest ei ole punkti 2 võimalik kütte-ettevõtetele laiendada, kuna töötajad paraku ei saa valveajal reageerimist vajavaid tööülesandeid alati täita ilma töökohta ilmumata.

ja taristu järjepideva toimimise tagamine, esitame eelnimetatud ettepaneku töölepingu

seaduse muutmiseks kas seaduseelnõu 602 SE raames või eraldiseisvalt.

Soovime rõhutada, et igapäevase ja iganädalase puhkeaja täpsustamine töölepingu seaduses

selliselt, et 36- ja 48-tunnine iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab igapäevast

minimaalset 11-tunnist järjestikust puhkeaega, aitab küll olukorra lahendamisele kaasa, kuid

ainult osaliselt ja pigem vähe ning seega on vajalik ka valveaja erandi laiendamine.

Lugupidamisega

/ allkirjastatud digitaalselt /

Siim Umbleja

Juhatuse liige

[email protected] 5165943