Riigieelarvelise toetuse andmine religiooni ja identiteedi teemaliseks rahvusvaheliseks aruteluks

Lisa 1

Toetuse saaja

Jrk

nr

Asutus Tegevus-

ala

Projekt Nimetus,

tegevused või

projekti nimi

Summa Piirkond või

toetuse saaja

nimi

1 Siseministeerium 01600 S10-K-

SYNDMUS

Kõrgetasemelise

rahvusvahelise

konverents

10 800 Tartu Ülikool,

usuteaduskonna

instituut

Lisa 2

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU TINGIMUSED

1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu (edaspidi leping) eesmärk on reguleerida

Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, käskkiri

riigieelarvelise toetuse eraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks (edaspidi ka käskkiri),

toetuse saaja taotlus, kui see on nõutud, ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on

sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks riigieelarvelist toetust

juba saanud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on käskkirjas nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite

eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava tegevuse käigus;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja

arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude

täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 107 lõikes 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb

riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada toetuse andja nõudmisel lepingus nimetatud andmed või aruanded toetuse

kasutamise kohta; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetus või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäänud osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest

arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või

kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta;

3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu

tingimustele;

3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves

üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama

toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja

tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus;

3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras

tehtud kulusid;

3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud;

3.2.17. viidata kõigis toetust puudutavates sõnumites ja kanalites toetuse andjale.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust käskkirjas ja lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas

kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud

peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamis-

dokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade

elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste

elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid. Kõigi eespool nimetatud

aruannete päisesse peab lisama riigieelarvelise toetuse eraldamise ja lepingu sõlmimise

käskkirja registreerimisnumbri ja -kuupäeva.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne

tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saaja

peab puudused kõrvaldama kümne tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib

kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus

tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud

sellist.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja

kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu kümne tööpäeva

jooksul aruande saamisest arvates.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse

esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast

kasutamist on toetuse saajal.

5.3. Toetuse täieliku või osalise tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast

viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest arvates;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust

taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on

pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine

ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste

täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Kui lepingu kontaktisik, kontaktandmed, pangarekvisiidid või muud andmed muutuvad,

on pooled sellest kohustatud teineteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik poolte varem teatatud andmed kehtivad

ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Lepingut ei pea muutma, kui toetuse saaja kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga

suurendab või vähendab summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu

kogumaksumust.

9.5. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingumuudatust, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegselt lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva

jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei

ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete

kehtivust.

11.3. Leping jõustub, kui käskkirjas nimetatud tingimused on täidetud, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

KÄSKKIRI

05.09.2025 nr 1-5/60

Riigieelarvelise toetuse andmine religiooni

ja identiteedi teemaliseks rahvusvaheliseks

aruteluks

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“§ 28

punktide 5 ja 19 ning kooskõlas 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 toodud

„Siseministeeriumi valitsemisala“ eelarvega ja siseministri 14. juuli 2021. a käskkirja nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ punktidega 1.5, 2.3 ja 2.4

1. Lähtudes sidusa Eesti 2021-2030 arengukava üldeesmärgist ja tegevussuunast

„Kogukondlik Eesti“, annan riigieelarvelist toetust käskkirjas nimetatud tingimustel Tartu

Ülikoolile (edaspidi ka toetuse saaja) summas 10 800 eurot eesmärgiga toetada

kõrgetasemelise rahvusvahelise konverentsi korraldamist, millega edendada kriitilist ja

interdistsiplinaarset arutelu religiooni ajalooliste, teoloogiliste ja tänapäevaste suhete üle

laiemas kultuurilises ja ühiskondlikus kontekstis, keskendudes sellele, kuidas ajaloolised ja

ideoloogilised raamistikud mõjutavad religioonilisi identiteete ning nende pärandit

tänapäeva ühiskonnas.

2. Toetuse saajale eraldatav riigieelarveline toetus ei kvalifitseeru vähese tähtsusega abiks.

3. Toetuse saajal tekib õigus toetust saada pärast riigieelarvelise toetuse lepingu

(edaspidi leping) sõlmimist Siseministeeriumiga.

4. Kinnitan lepingu tingimused lisas 2. Kui toetuse saaja on lisa 2 kätte saanud, käsitatakse

seda pakkumusena sõlmida leping.

5. Kinnitan nõustumuse vormi lisas 3.

6. Leping toetuse saajaga loetakse sõlmituks, kui toetuse saaja allkirjaõigusliku esindaja

digiallkirjaga vormikohane nõustumus on esitatud Siseministeeriumile e-posti aadressil

[email protected] Nõustumus tuleb esitada hiljemalt 15. septembriks 2025.

7. Siseministeerium kannab toetuse saaja arvelduskontole lisas 1 määratud summa

21 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist.

8. Lepingu raames tehtavad sihtotstarbelised kulud on abikõlblikud alates

1. juulist kuni 31. oktoober 2025. a.

9. Toetuse saaja on kohustatud esitama lepingus ettenähtud aruanded hiljemalt 15.11.2025.

10. Siseministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on Ringo Ringvee, usuasjade ja

kodanikuühiskonna nõunik, e-post [email protected].

11. Riigieelarvelise toetuse eesmärgipärast, sihtotstarbelist ja säästlikku kasutamist vastavalt

siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“

kehtestatud nõuetele kontrollib Siseministeeriumi kontaktisik.

2 (2)

12. Käesolevat käskkirja võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1

kohaselt halduskohtus 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa 1. Toetuse saaja

Lisa 2. Riigieelarvelise toetuse lepingu tingimused

Lisa 3. Nõustumus pakkumusele

Lisa 4. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm