Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmine

1

EELNÕU

03.09.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ning perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „21.4.3.4“ tekstiosaga „21.4.3.1“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „89,8“ arvuga „73,5“;

3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4‒6 järgmises sõnastuses:

„4) 2027. aastal kuni 74,1 miljonit eurot;

5) 2028. aastal kuni 74,9 miljonit eurot;

6) 2029. aastal kuni 76,4 miljonit eurot.“;

4) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 1 asendatakse arv „17,6“ arvuga „21,8“;

5) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „7,6“ arvuga „9,4“;

6) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „159 530“ arvuga „154 245“;

7) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4‒6 järgmises sõnastuses:

„4) 2027. aastal kuni 154 132 tööturuteenusel osalemist;

5) 2028. aastal kuni 153 592 tööturuteenusel osalemist;

6) 2029. aastal kuni 152 943 tööturuteenusel osalemist.“;

8) paragrahvi 4 lõigetes 3‒5 asendatakse arv „2026" arvuga „2029";

9) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 7 lõike 8 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 7 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) toetatud töölerakendamist.“;

12) paragrahvi 7 lõike 9 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 2 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

2

14) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) toetatud töölerakendamine;“;

15) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse arv „9“ arvuga „111“;

16) paragrahvi 9 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 9 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 9 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Muule isikule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule töökeskse nõustamise teenust.“;

20) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 10 lõike 2 punktid 3 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 11 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tööharjutus,“;

23) paragrahvi 12 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „individuaalselt või grupis," sõnadega

„ühekordsete või korduvate individuaalsete või grupikohtumistena";

24) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 1 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 2 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Karjääriinfo vahendamise teenuse raames võib korraldada tööandjate ja haridusasutuste

külastusi ning töövarjupäevasid.

(5) Töötukassa võib lõikes 4 nimetatud tegevuste läbiviimiseks:

1) tellida või korraldada toitlustust, transporti ning kaasata spetsialiste või eksperte; 2) tellida või viia ellu teavitustegevusi ja kampaaniaid ning kaasata selleks spetsialiste või

eksperte; 3) tellida või viia ellu § 46 lõikes 1 nimetatud tegevusi, sealhulgas teenuse osutamiseks

vajalikke lahendusi, digilahendusi ning kaasata selleks spetsialiste või eksperte. (6) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.“;

27) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 23 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule

isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab

ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.“;

29) paragrahvi 23 lõike 10 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „6 lõike 5 ja“

tekstiosaga „62 lõigete 1 ja 3 ning“;

3

30) paragrahvi 23 lõike 10 punktides 1 ja 3‒4 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga

„18-aastane“;

31) paragrahvi 23 lõike 10 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 23 lõike 12 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „, 2 ja 5“ tekstiosaga „ja 2“;

33) paragrahvi 23 lõige 16 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 23 lõige 17 sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel ei võimaldata, kui valitud täienduskoolitusasutus

on koolituse taotleja tööandja või kui taotleja on täienduskoolitusasutuse juhtimis- või

kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle kuulub vähemalt 50%

täienduskoolitusasutusest või ta osutab täienduskoolitusasutusele koolitusteenust füüsilisest

isikust ettevõtjana või võlaõigusliku lepingu alusel.“;

35) paragrahvi 24 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „kutsevaliku“ sõnadega

„ettevalmistava õppe“;

36) paragrahvi 24 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „16-aastasele“

tekstiosaga „18-aastasele“ ja tekstiosa „6 lõike 5 ja“ tekstiosaga „62 lõigete 1 ja 3 ning“;

37) paragrahvi 24 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ta on 16-aastane kuni

vanaduspensioniealine ega“ sõnadega „ta ei“;

38) paragrahvi 24 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on 50% kuu töötasu alammäärast, mis

on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike

5 alusel.“;

39) paragrahvi 24 lõiget 11 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.“;

40) paragrahvi 26 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „arendamiseks“ sõnadega

„tasemeeksamiks ettevalmistaval eesti keele täienduskoolitusel“;

41) paragrahvi 26 lõike 6 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „uusi“ sõnadega „teadmisi ja“;

42) paragrahvi 26 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Koolitustoetust makstakse, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutus või

täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu täienduskoolituse pakkuja

(edaspidi koos koolitusasutus). Kui koolitustoetust taotletakse eesti keele tasemeeksamiks

ettevalmistavaks eesti keele täienduskoolituseks, peab täienduskoolitusasutusel olema

tegevusluba asjaomasel keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.“;

43) paragrahvi 26 lõike 16 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „koolitaja“ sõnaga

„koolitusasutus“ vastavas käändes;

44) paragrahvi 26 lõige 17 sõnastatakse järgmiselt:

4

„(17) Töötukassa keeldub koolitustoetuse andmisest või tunnistab koolitustoetuse andmise

otsuse kehtetuks, kui tööandja on taotluses märgitud koolitusasutus, samuti siis, kui

tööandjaks oleva koolitustoetust taotleva juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse üksuse

asutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või isik, kellele

kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on:

1) koolitusasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle

kuulub vähemalt 50% koolitusasutusest;

2) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev koolitusasutus või koolituse lektor, õppejõud,

juhendaja või muus sarnases rollis (edaspidi lektor) või

3) punktis 1 või 2 nimetatud isiku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine

majapidamine.“;

45) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, võla- ja sõltuvusnõustamist“ sõnadega „ja

võlanõustamist“;

47) paragrahvi 32 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 39 lõigetest 1 ja 3 jäetakse välja sõnad „tervisest tuleneva takistusega“;

49) paragrahvi 39 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Töötukassa võib toetatud töölerakendamise teenuse osutamiseks sõlmida

teenuseosutajaga halduslepingu.“;

50) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „liikumist tööturule“ sõnadega „tööle asumist“;

51) paragrahvi 41 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 365 päeva

viimase 450 päeva jooksul.“;

52) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 180 päeva

viimase 225 päeva jooksul ja kes on:

1) kuni 29-aastane;

2) 55-aastane või vanem;

3) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud või

4) tervisest tuleneva takistusega.

(32) Lõigetes 3 ja 31 nimetatud tööta olemiseks loetakse perioodi, kui isik ei olnud hõivatud

järgmiste tegevustega:

1) töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu

võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olemine, välja arvatud ajutine töötamine

tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses;

2) ettevõtluskonto omamine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;

3) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina,

Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku

lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise

aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või

linnapeana, osavalla või linnaosavanemana;

5

4) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine;

5) äriühingu juhatuse liikmeks, prokuristiks, täis- või usaldusühingut esindama volitatud

osanikuks, välismaa äriühingu filiaali juhatajaks või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha

juhiks olemine;

6) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liikmeks

olemine, kui juhtimis- või kontrollorgani liige sai selle eest tasu;

7) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud olemine;

8) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud elukaaslasena

osalemine;

9) õppimine õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes;

10) viibimine ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises

reservasendusteenistuses;

11) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse

saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasas olemine, kui talle

maksti abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel.“;

53) paragrahvi 41 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõikes 3 või 31“;

54) paragrahvi 41 lõige 41 sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Tööandja saab sama inimese tööle võtmisel uuesti palgatoetust taotleda, kui lõikes 6

nimetatud halduslepingu lõppemisest selle inimesega seonduvalt on möödunud vähemalt viis

aastat.“;

55) paragrahvi 41 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse taotlemist

olnud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimisorgani liige või

prokurist või usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub või on 36 kuu jooksul

enne palgatoetuse avalduse esitamist kuulunud sellest eraõiguslikust juriidilisest isikust

rohkem kui 50%.“;

56) paragrahvi 41 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks tööandjaga halduslepingu 12 kuuks. Alla

üheaastase tähtajalise töösuhte korral sõlmitakse haldusleping töölepingu kehtivuse ajaks.“;

57) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete

kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.“;

58) paragrahvi 41 lõiked 9–11 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest lõigetes 3 ja 31 nimetatud inimese tööle asumisest

arvates, kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(10) Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte

pikema aja eest kui kuus kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates ning mitte pikema aja

jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(11) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse

enne kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse

enne poole nimetatud tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on:

1) töölepingu seaduse § 79 või

2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.“;

6

59) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse tagasi osaliselt, kui töösuhe lõpetatakse lõikes

6 nimetatud halduslepingu kehtivuse ajal pärast kuue kuu möödumist töösuhte algusest või

alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse pärast poole töösuhte tähtaja möödumist ja

töösuhte lõpetamise aluseks on:

1) töölepingu seaduse § 79 või

2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.

(13) Lõikes 12 nimetatud osalise tagasinõude korral arvutatakse tagasinõude suurus, jagades

väljamakstud palgatoetuse summa lõikes 6 nimetatud halduslepingu tähtajaga, arvutatult

päevades, ning korrutades päevade arvuga, mille võrra töösuhe kestis halduslepingu tähtajast

vähem.“;

60) paragrahvi 45 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest inimese

elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse

kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas.

Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha

lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Kui teenusel

osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö,

makstakse sõidu- ja majutustoetust ühe päeva eest.“;

61) paragrahvi 47 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega

abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mistahes kolme aasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära

ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.“;

62) paragrahvi 47 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831

kohaselt mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul antud vähese tähtsusega abid

kumuleerida“ tekstiosaga „, komisjoni määruse (EL) 2023/2831 ja komisjoni määruse (EL)

nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abid kumuleerida nimetatud määrustes

sätestatud tingimustel“;

63) paragrahvi 48 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tegevusi.“;

64) paragrahvi 48 lõike 41 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „21.4.3.4“

tekstiosaga „21.4.3.1“;

65) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse arv „5“ arvuga „6“ ja arv „7585“ arvuga „12 949“;

66) paragrahvi 48 lõige 51 sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Toetuse andmine panustab lõike 41 punktis 1 nimetatud tegevusega projektispetsiifilise

väljundnäitaja „pikaajalise haiguslehe alusel töötajate tööalase rehabilitatsiooni teenuse

kasutajate arv“ saavutamisse. Toetuse andmise minimaalne väljundnäitaja on 594 tööalase

rehabilitatsiooni teenuse kasutajat.“;

67) paragrahvi 48 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks;

68) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

7

„(8) Lõike 4 punktis 4 nimetatud töötaja roheoskuste arendamiseks antava koolitustoetuse

raames annab tööandja töötukassale määratud ajal ja viisil lõigetes 5 ja 6 nimetatud

näitajatesse panustamise arvestamiseks ja tagasiside kogumiseksteenusel osaleva töötaja ees-

ja perekonnanime ning isikukoodi.“;

69) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud.“;

70) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 10–13 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui töötukassa otsustab tööturuteenuste osutamise enne 2026. aasta 1. jaanuari,

jätkatakse tööturuteenuste osutamist kuni 2025. aasta 31. detsembrini kehtinud tingimustel ja

korras.

(11) Paragrahvi 24 lõiget 11 kohaldatakse selle 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuvas redaktsioonis

ka inimeste suhtes, kellele tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne 2026. aasta 1.

jaanuari.

(12) Kui tööandja on enne 2026. aasta 1. jaanuari § 26 lõike 3 punktis 3 nimetatud

koolitustoetust taotlenud töötaja eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel, mis ei ole

tasemeeksamiks ettevalmistav eesti keele koolitus, ja töötukassa ei ole koolitustoetuse

maksmist enne 2026. aasta 1. jaanuari otsustanud, tehakse otsus ja makstakse koolitustoetust

kuni 2025. aasta 31. detsembrini kehtinud tingimustel ja korras.

71) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 13–14 järgmises sõnastuses:

„(13) Paragrahvi 41 lõikes 41 sätestatud viie aasta pikkust piirangut kohaldatakse ka

tööandjale, kes on sama töötaja eest palgatoetust saanud enne 2026. aasta 1. juulit.

(14) Kui tööandja taotleb §-s 41 nimetatud palgatoetust enne 2026. aasta 1. juulit ja töötukassa

ei ole palgatoetuse maksmist enne 2026. aasta 1. juulit otsustanud, tehakse otsus ja makstakse

palgatoetust kuni 2026. aasta 30. juunini kehtinud tingimustel ja korras.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 9–22, 24–26, 28–34, 36–49, 63, 69 ja 70 jõustuvad 2026. aasta

1. jaanuaril.

(2) Määruse § 1 punktid 50–59 ja 71 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

(3) Määruse § 1 punkt 35 jõustub 2026. aasta 1. septembril.

Kristen Michal

peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

03.09.2025

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi tööhõiveprogramm, määrus või THP).

Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused tööhõiveprogrammis hõlmavad

tööturuteenuste tingimuste ja sihtrühmade muudatusi, mis on vajalikud teenuste

kaasajastamiseks, töötuskindlustusvahendite säästliku kasutamise eesmärgil ning tulenevalt

rakenduspraktikast. Eelnõuga sätestatakse tööhõiveprogrammi rahaline maht ning väljund- ja

tulemusnäitajate sihtmäärad tööhõiveprogrammi lõpuni ehk aastateks 2027–2029 ning

vähendatakse tulenevalt kokkuhoiueesmärkidest ja sisulistest muudatustest 2026. aasta

eelarvet.

Olulisemad muudatused tööturuteenustes on palgatoetuse teenuse uuendamine ja erinevate

palgatoetuse skeemide ühtlustamine, mis lihtsustab nii skeemi haldamist kui ka selle

arusaadavust nii töötajate kui ka tööandjate jaoks. Samuti on olulised muudatused seotud

oskuste arendamisele suunatud teenustega. Et korrastada eesti keele õppe pakkumise skeeme

Eestis, lõpetatakse töötavatele inimestele eesti keele õppe pakkumine. Tulenevalt

õppimiskohustusliku vanuse tõusust Eestis korrigeeritakse nende inimeste vanusepiiri, kellele

oskuste arendamisele suunatud teenuseid võimaldatakse, ning lõpetatakse tasemeõppes

osalemise toetuse maksmine suvekuudel, mil õppetööd ei toimu. Lisaks lõpetatakse

dubleerimise vähendamiseks tööklubi, tööharjutuse ja sõltuvusnõustamise pakkumine.

Sõltuvusnõustamine jääb edaspidi inimestele kättesaadavaks tervishoiuteenusena. Tööklubi

vajalikud elemendid integreeritakse karjääriteenustesse ning tööharjutuse töövalmidust ja

töövõimet toetavad tegevused kaetakse toetatud töölerakendamise teenusega. Seejuures

laiendatakse varasemaga võrreldes toetatud töölerakendamise teenuse sihtrühma, et toetada

erinevaid enam tuge vajavaid töötuid, mitte vaid tervisest tuleneva takistusega inimesi.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur ([email protected], 5913 9212), sama

osakonna juhataja Kirsti Melesk ([email protected], 5443 0834), sama osakonna

nõunikud Annika Sepp ([email protected], 5911 9425), Anna-Liina Väkram (anna-

[email protected], 5911 5470), Heidi Paabort ([email protected], 5854 8258) ja

Reine Hindrekus-Koppel ([email protected], 5379 0331) ning sama osakonna

õigusnõunik Ilona Säde (ilona.sä[email protected], 5667 4014), töövaldkonna andmete juht Deisi

Tamme ([email protected], 5912 7349), töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik

([email protected], 5451 0226), strateegiaosakonna peaspetsialist Pille Penk

2

([email protected], 5918 2214) ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa

([email protected], 631 3609).

Juriidilisi ettepanekuid tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Käddi Tammiku ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS)1 muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega tehtavate muudatustega, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2026.

Vastavalt muudetakse määruse § 23 lõike 10 ja § 24 lõike 3 sissejuhatavaid lauseosi, mis

viitavad töötuskindlustuse seaduse sätetele. Samuti muudetakse § 24 lõikes 10 tasemeõppes

osalemise toetuse suuruse arvutamise aluseid (muudatus ei mõjuta toetuse suurust), kuna

TKindlS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudetakse ka

tööturumeetmete seadust ning töötutoetuse sätted tunnistatakse kehtetuks.

Samuti on eelnõu seotud täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS)2 muudatustega, mis jõustusid

1. aprillil 2025, ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine), mis jõustuvad 1. septembril

2025. Vastavalt on täpsustatud täienduskoolitusasutusega seonduvaid tingimusi § 23 lõikes 17

ja § 26 lõikes 10. Kõnealuste TäKS muudatustega kooskõlas sisaldavad määruse § 23 lõikes 2

nimetatud täiendkoolitused ka mikrokvalifikatsiooniõpet. Paragrahvides 23 ja 24 on asendatud

seoses õppimiskohutusliku vanuse tõusuga arv 16 arvuga 18. Seoses õppimiskohustusliku

vanuse tõusuga on muudetud ka tööturumeetmete seadust ning töötuna arvele saab alates

1. septembrist 2025 võtta alates 18. eluaastast või noorema, kui õppimiskohustus on täidetud.

Seega saavad õppimiskohustusliku vanuse tõstmise jõustudes alla 18-aastased noored, kellel ei

ole õppimiskohustus täidetud, töötukassa kaudu edaspidi teenuseid, mis ei sõltu töötuna arvel

olemisest, ehk teavitamist tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest, töövahendust,

karjääriinfo vahendust, karjäärinõustamist, töökeskset nõustamist ja oskuste arendamise

seminare. Lisaks saavad endiselt ka 16-17-aastased tervisest tuleneva takistusega noored muu

isikuna individuaalseid lahendusi ning kui nad õpivad, ka tööalase rehabilitatsiooni teenust.

Erinevalt tööturukoolitusest ja tasemeõppes osalemise toetusest, kus teenusetingimustes

sisaldub vanus, ei tingi need muudatused muudatusi tööhõiveprogrammis.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid

uusi kogutavaid andmeid eelnõuga ei lisandu.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määrusesse tehtavad muudatused,

paragrahv 2 muudatuste jõustumise ajad.

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse määruse § 1 lõike 2 punktis 2 meetme number „21.4.3.4“

numbriga „21.4.3.1“, kuna meetme numbrit muudeti Vabariigi Valitsuse korraldusega

1 RT I, 03.06.2025, 5. Töötuskindlustuse seadus–Riigi Teataja 2 RT I, 30.01.2025, 2. Täiskasvanute koolituse seadus–Riigi Teataja

3

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

kinnitamine“3 (edaspidi meetmete nimekiri).

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõike 2 punktis 3 sätestatud 2026. aasta

tööhõiveprogrammi maksimaalset eelarvet, vähendades seda 89,8 miljonilt 73,5 miljonile

eurole. Kokkuhoid on tingitud teenusetingimuste muudatustest. Kõige suurem vähenemine

tuleneb sellest, et alates 2026. aastast ei paku Eesti Töötukassa (töötukassa) enam töötavatele

inimestele eesti keele koolitust. Koolitusvaldkondade piiramise tõttu on töötute

tööturukoolituse kasutamine ka vähenenud. Tasemeõppe toetust ei maksta enam juuli ja augusti

eest.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 lõiget 2 punktidega 4–6, määrates

tööhõiveprogrammi rahalised mahud aastateks 2027–2029. Täiendus on vajalik, kuna kehtiv

tööhõiveprogramm sisaldab rahalisi mahtusid aastateks 2024–2026 ja tööhõiveprogrammi § 3

lõige 4 sätestab, et tööhõiveprogrammi rahaline maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse

hiljemalt 31. detsembriks 2025. Vastavates punktides sätestatud tööhõiveprogrammi aastased

maksimumeelarved sisaldavad nii tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kui ka ESF+ toetust

ja riikliku kaasfinantseerimise vahendeid.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 muudetakse määruse § 3 lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud ESF+

toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise rahalisi mahtusid aastateks 2024–2029. Kokku suureneb

välisvahendite eelarve osa 5,98 miljoni euro võrra. ESF+ muudetud eelarve on vastavalt 21,8

miljonit eurot varasema 17,6 miljoni asemel ning riiklik kaasfinantseering (edaspidi RKF) 9,4

miljonit eurot varasema 7,6 miljoni asemel. Seejuures suureneb meetme 21.4.2.3 eelarve 8 200

000 mln eurot (ESF+ ja RKF kokku) ning väheneb meetme 21.4.3.1 eelarve 2 113 546 (ESF+

ja RKF kokku) euro võrra. Lisavahendid suunatakse tervisest tuleneva takistusega inimeste

tööalase rehabilitatsiooni ning noorte karjääriinfo vahendamise teenustesse. Samas

vähendatakse oodatust väiksema nõudluse tõttu töötajate pikaajalise haiguslehe alusel

töötajatele pakutava tööalase rehabilitatsiooni teenuseks kavandatud kulu.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 4 lõike 1 punktis 3 väljundnäitaja

„tööturuteenusel osalenute arv“ sihtmäära aastaks 2026, vähendades seda 159 530 osalejalt

154 449 osalejani. Muudatus on seotud teenusetingimuste muudatusega. Kõige suurem

vähenemine tuleneb sellest, et alates 2026. aastast ei paku töötukassa enam töötavatele

inimestele eesti keele koolitust koolituskaardiga.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 tööhõiveprogrammi

väljundnäitajatega aastateks 2027–2029. Kehtiv tööhõiveprogramm sisaldab väljundnäitajaid

aastani 2026. Vastavalt § 4 lõikele 6 tuleb tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad

aastateks 2027–2029 kinnitada hiljemalt 2025. aasta lõpuks.

Eelnõu § 1 punktidega 8 pikendatakse määruse § 4 lõigetes 3, 4 ja 5 tööhõiveprogrammi

tulemusnäitajate kehtivust programmi lõpuni, s.o kuni aastani 2029.

Eelnõu § 1 punktidega 10–12 muudetakse §-s 7 tööturuteenuste loetelusid ning täpsustatakse,

mis teenused kuuluvad milliste tööturumeetmete alla. Paragrahvi 7 lõikes 5 tunnistatakse

kehtetuks punkt 2, mille tulemusena jäetakse meetme „töökeskne nõustamine“ teenuste

loetelust välja teenus „tööklubi“. Paragrahvi 7 lõikes 8 tunnistatakse kehtetuks punkt 1, mille

tulemusena jäetakse meetme „töövalmiduse toetamine“ teenuste loetelust välja teenus

3 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine–Riigi

Teataja

4

„tööharjutus“. Tööklubi ja tööharjutuse teenus jäetakse määrusest välja, kuna teenuste

osutamine lõpetatakse seisuga 31.12.2025. Paragrahvi 7 lõike 9 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks

ning teenus „toetatud töölerakendamine“ viiakse „töövõime toetamise“ meetme alt § 7 lõikes 8

sätestatud meetme „töövalmiduse toetamine“ alla, kehtestades selle § 7 lõike 8 punktina 5.

Muudatus on vajalik, sest meetme sihtrühm laieneb ega piirdu edaspidi vaid tervisest tuleneva

takistusega inimestega. Toetatud töölerakendamise teenuse sisu ei muutu. Täpsemad sisulised

selgitused tööklubi ja tööharjutuse teenuste lõpetamise kohta on käesoleva seletuskirja

selgitustes eelnõu § 1 punktide 28 ja 47 kohta. Toetatud töölerakendamise teenuse sihtrühma

laiendamine tuleneb vajadusest pakkuda haavatavatele sihtrühmadele intensiivset ja terviklikku

teenust töövalmiduse suurendamiseks, tööle asumiseks ja tööl püsimiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 muudetakse töötutele osutatavate teenuste loetelusid. Määruse

§ 9 lõige 2 sätestab, milliseid teenuseid osutatakse töötule. Muudatusega jäetakse § 9 lõikest 2

välja punktid 2 ja 9, kuna tööklubi ja tööharjutuse teenuseid alates 01.01.2026 ei osutata. Samas

täiendatakse määruse § 9 lõiget 2 punktiga 111, kuna toetatud töölerakendamise teenuse

sihtrühm laieneb ja edaspidi võivad seda teenust saada ka töötud, kellel ei ole tervisest tulenevat

takistust.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse määruse § 9 lõikes 3 loetelu, milliseid teenuseid ei osutata

õppivale töötule. Muudatusega eemaldatakse loetelust tööharjutus, kuna tööharjutuse teenust

enam edaspidi töötukassa ei osuta ühelegi sihtrühmale. Samas lisatakse õppivale töötule

mitteosutatavate teenuste loetellu toetatud töölerakendamine. Toetatud töölerakendamise

mudel sisaldab tööpraktikat ja palgatoetust, mida ei osutata õppivale töötule, mistõttu pole

asjakohane õppivale töötule toetatud töölerakendamise teenust osutada. Tuginetakse ka

asjaolule, et toetatud töölerakendamise teenuse sisust lähtudes ei ole enamjaolt inimesel

võimalik osaleda samal ajal täies mahus nii teenusel kui ka õppida.

Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõike 4 punkt 6, kuna toetatud

töölerakendamise teenust võidakse edaspidi osutada töötutele vastavalt vajadusele, sõltumata

sellest, kas neil on tervisest tulenev takistus. Vastav lõige sätestab just need teenused, mis on

suunatud spetsiifiliselt tervisest tuleneva takistusega inimestele.

Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõige 5, kuna sama paragrahvi

eelnevatest lõigetest selgub, millistele teenustele on töötutel õigus, ning lõikes 3 on täpsustatud,

milliseid teenuseid ei saa õppiv töötu. Muud töötutele osutatavad teenused on kättesaadavad ka

õppivale töötule ja seega ei ole see säte vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõike 6 punkt 2, kuna töötukassa

ei osuta edaspidi tööklubi teenust, sh ei osutata seda töötajatele.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse määruse § 9 lõike 10 sõnastust, kuna tööklubi teenust

edaspidi ei osutata. Loetelu enam vaja ei ole, vaid piisab ühest lausest, mis ütleb, et lisaks sama

paragrahvi lõikes 1 sätestatule osutatakse muule isikule töökeskse nõustamise teenust.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõike 1 punkt 3 seoses

tööharjutuse teenuse osutamise lõpetamisega. Vastav lõige reguleerib, millistel teenustel

osalemise puhul makstakse töötule tööturutoetusena stipendiumi.

Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse seoses tööharjutuse ja tööklubi teenuste osutamise

lõpetamisega kehtetuks määruse § 10 lõike 2 punktid 3 ja 8. Vastav lõige reguleerib, millistel

teenustel osalemise korral makstakse töötule tööturutoetusena sõidu- ja majutustoetust.

5

Eelnõu § 1 punktiga 22 jäetakse seoses tööharjutuse teenuse osutamise lõpetamisega määruse

§ 11 lõike 1 punktist 1 välja õigus jätkata tööharjutuse teenusega.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse määruse § 12 lõiget 5 selliselt, et tööturuteenuseid võib

muu hulgas osutada korduvate kohtumistena. Muudatus on vajalik, et oleks arusaadavalt

sätestatud, et erinevate teenuste raames võivad toimuda nii ühekordsed kui ka korduvad

kohtumised ja seda lõikes 5 nimetatud viisidel.

Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks määruse § 13 lõike 1 punktid 1 ja 6, kuna

edaspidi ei ole vaja teenuseosutajalt või tööandjalt tööklubi ja tööharjutuse teenusel osalemise

andmeid koguda, kuna teenuste osutamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks määruse § 14 lõike 2 punktid 2 ja 8 ehk

töötukassa infosüsteemi kaudu ei ole tööklubi ja tööharjutuse teenuse lõppedes enam vajadust

vahetada töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja vahel infot nende teenuste kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse määruse § 19 lõigetega 4, 5 ja 6. Lõige 4 sätestab, et

karjääriinfo vahendamise teenuse raames võib korraldada tööandjate või haridusasutuste

külastusi või töövarjupäevasid. Ettevõtete ja haridusasutuste vaheline koostöö on oluline

õpilaste karjäärivalikute toetamisel ning aitab tagada nende teadlikku ja sihipärast sisenemist

tööturule.

Töövarjupäevade, haridusasutuste ning tööandjate külastuste eesmärk on süvendada õpilaste

arusaama eri ametite tööülesannetest ja töökorraldusest, pakkudes neile vahetut kogemust

tööelust ning toetades nende karjäärialast arengut. Töövarjupäev võimaldab õpilasel kirjeldada

vaadeldud ametikoha tööülesandeid, analüüsida vajalikke oskusi ja isikuomadusi ning seostada

omandatud teadmisi ja oskusi oma õpingutega, mis aitab suunata neid tegema teadlikumaid

karjäärivalikuid. Kõneluse meetmega tagatakse õpilastele võimalus omandada praktilisi

teadmisi ja kogemusi, mis toetavad nende teadlike karjääri- ja õppevalikute tegemist ning

valmistavad neid paremini ette tööturule sisenemiseks. Kõikides tegevustes tuleb vajadusel

tagada ligipääsetavus erivajadusega õpilastele.

Lõige 5 sätestab, mis tegevusi täpsemalt tööandjate ja haridusasutuste külastustel ja

töövarjupäevadel toetatakse. Tegevused võivad sisaldada ka sihtrühma toitlustust ja transporti

ning kaasata võib spetsialiste või eksperte. § 46 lõikes 1 hõlmatud tegevustena toetatakse

töövarjupäevade tutvustamist ning teavitustegevusi. Töötatakse välja juhendmaterjal

tööandjatele töövarjupäevade ja ettevõttekülastuste korraldamiseks (sealhulgas kuidas, mida ja

kui palju noortele rääkida, mis meetodeid kasutada), samuti juhendmaterjal karjäärispetsialistile

ja õpetajale, kuidas ettevõttekülastuste ja töövarjupäevade külastusi kokku võtta. Samuti on

hõlmatud digilahendus töövarjupäevade ja ettevõttekülastuste kuvamiseks veebis.

Lõige 6 annab võimaluse sõlmida tööandjate või haridusasutuste külastuste ning

töövarjupäevadega seotud tegevuste elluviimiseks haldusleping. Töövarjupäevade ning

tööandjate külastuste korraldamisse kaasatakse Eesti Töötukassa koostööpartner, kes töötab

välja vajalikke lahendusi, digilahendusi ja materjale ning arendab töövarjupäevade

korraldamiseks sobiva keskkonna.

Eelnõu § 1 punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks määruse § 22, milles on sätestatud tööklubi

teenusega seonduv. Kuna tööklubi teenuse osutamine lõpetatakse 31.12.2025, tuleb ka vastav

säte kehtetuks tunnistada. Teenuse osutamise lõpetamise eesmärk on ühendada dubleerivad ja

sarnase eesmärgiga teenused, et edaspidi pakkuda inimestele vajaduspõhist sekkumist ühtse

tervikteenusena. Oma formaadilt kattub tööklubi karjääriteenuste raames pakutavate

6

grupiteenustega. Seega katab tööklubi olulised elemendid edaspidi karjäärinõustamine ja

karjääriinfo vahendamine grupis. Teenuse grupinõustamisena osutamise võimaluse annab § 12

lõige 5. Tegemist on eelkõige esmase tööturuteenusega toetamaks inimesi tööle liikumise või

töö vahetamise varajases etapis, kuid teenust on pakutud ka erinevate takistustega pikaajalistele

töötutele, kelle tööle liikumist toetavad tõhusamalt pikemaajalised ja mitmekülgset tuge

pakkuvad tööturuteenused (nt toetatud töölerakendamine, tööalane rehabilitatsioon). Väiksema

toevajadusega inimene saab edaspidi kasutada karjääriteenuse grupinõustamise teenuseid (sh

tööotsingu töötube) ning suurema toevajadusega inimene vastavalt toetatud töölerakendamise

või ka tööalase rehabilitatsiooni teenust.

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse määruse § 23 lõike 9 sõnastust. Sättes nimetatakse

sihtrühmad, kellele võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele

tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 31,

mille tulemusel ei võimaldata töötajatele enam eesti keele koolitust. Töötutega samadel

tingimustel võimaldatakse töötajale eesti keele koolitust vaid juhul, kui tegemist on

koondamisteatega töötajaga, kinnipeetava töötajaga, või kinnipeetava või pensioniealise muu

isikuga.

Eelnõu § 1 punktiga 29 asendatakse määruse § 23 lõikes 10 tekstiosa „§ 6 lõike 5“ tekstiosaga

„§ 62 lõigete 1 ja 3“. Muudatus on seotud alates 1. jaanuarist 2026 jõustuvate töötuskindlustuse

seaduse muudatusega4, mis tingivad vajaduse muuta viiteid seaduse sätetele.

Eelnõu § 1 punktiga 30 asendatakse määruse § 23 lõike 10 punktides 1 ja 3–4 tekstiosa „16-

aastane“ tekstiosaga „18-aastane“, viies sellega määruse sätted kooskõlla Eesti Vabariigi

haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

(õppimiskohustuse kehtestamine)5 tehtud muudatustega, mis jõustuvad 1. septembril 2025 ja

millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga 18. eluaastani. Sellega kooskõlas tõstetakse ka

töötukassa teenusele sisenemise alustamise vanus seniselt 16. eluaastalt 18. eluaastale.

Õppimiskohustusliku ea tõusuga seoses ei võeta alates 01.09.2025 enam töötuna arvele alla 18-

aastaseid inimesi, kellel on täitmata õppimiskohustus. Seega ei osutata ka töötavatele inimestele

suunatud teenuseid enam alla 18-aastastele inimestele, kuna õppimiskohustuslikus vanuses

inimesed on toetatud haridussüsteemis.

Eelnõu § 1 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks määruse § 23 lõike 10 punkt 5. Säte

tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi ei toetata tööturukoolituse raames töötaja eesti keele

õpet (vt ka eelnõu punkt 33). Muudatus on tingitud vajadusest vähendada täiskasvanutele

täiendusõppena eesti keele pakkumisel asutustevahelist dubleerimist, kasutada riigi vahendeid

eesti keele õppele sihitatumalt ja säästlikumalt. Muudatus on tingitud ka muutustest eesti keele

õppe tasuta kättesaadavuses: võrreldes varasemaga pakuvad enam tasuta eesti keele õppe

võimalusi samadele sihtrühmadele nii Kultuuriministeerium (eelkõige uussisserändajatele, kes

viimastel aastatel on moodustanud u 45% töötajate eesti keele õppe saajatest) kui ka Haridus-

ja Teadusministeerium (haridustöötajatele, kes viimastel aastatel on moodustanud 7–9%

töötajate eesti keele õppe saajatest). Muudatusega säilitatakse tööandjale võimalus taotleda

töötukassalt koolitustoetust oma töötajate eesti keele oskuse arendamiseks (vt § 26 lõige 3).

Seega on töötajatel tööturu vajadusest tulenevat eesti keele õpet edaspidi võimalik saada

tööandja koolitustoetuse kaudu, mis tagab parema seose tööturu vajadusega, tööandja osaluse

ning suurema paindlikkuse, et töötamist ja keeleõpet ühitada. Samuti säilib võimalus töötukassa

toel eesti keelt õppida töötuna registreeritud inimesel, koondamisteatega töötajal ja

kinnipeetaval töötajal, kes saavad ka muid tööturukoolitusi samadel tingimustel töötutega.

5 RT I, 01.07.2025, 3. Eesti Vabariigi haridusseadus–Riigi Teataja

7

Seega jätkatakse piiratud ressursside tingimustes eesti keele õppe pakkumist tööturuteenusena

tööturu mõttes prioriteetsetele sihtrühmadele, kelleks on töötud, lisaks toetatakse tööandja

osalusel töötajaid.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse määruse § 23 lõike 12 esimese lause sõnastust. Muudatus

on seotud eelnõu § 1 punktis 33 tehtava muudatusega, millega tunnistatakse kehtetuks määruse

§ 23 lõike 10 punkt 5. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka määruse § 23 lõikes 12 sätestatud loetelust

eemaldada punkt 5.

Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks määruse § 23 lõige 16, mis täpsustab

töötajatele eesti keele koolituse pakkumise tingimusi, kooskõlas sama paragrahvi lõike 10

punktiga 5, millega lõpetatakse töötajale eesti keele koolituse.

Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse määruse § 23 lõike 17 sõnastust, viies määruse terminid

kooskõlla 1. aprillil 2025 jõustunud TäKS-i regulatsiooniga. TäKS-iga kooskõlas asendatakse

seni kasutusel olnud „koolitaja” termin uue terminiga „täienduskoolitusasutus“. Sellega seoses

kohandatakse sätte sõnastust tervikuna, tuues selgemini esile olukorrad, kus tööturukoolitust

koolituskaardi alusel ei võimaldata võimaliku huvide konflikti tõttu, sest koolituse taotleja ja

täienduskoolitusasutus on omavahel seotud.

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse määruse § 24 lõike 2 teise lause sõnastust, et viia see

kooskõlla Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava muudatusega, millega

asendatakse „kutsevaliku õppekava“ „ettevalmistava õppe õppekavaga“.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse määruse § 24 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa.

Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava

muudatusega, millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga 18. eluaastani ning millega kooskõlas

tõstetakse ka töötukassa teenusega alustamise vanus 16. eluaastalt 18. eluaastale (vt rohkem

eelnõu § 1 punktis 32). Samuti muudetakse viiteid töötuskindlustuse seadusele seoses

töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

tehtud ja 1. jaanuaril 2026 jõustuvate muudatustega, mis tingivad vajaduse muuta viiteid

seaduse sätetele.

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse määruse § 24 lõike 3 punkti 6 sõnastust, ühtlustades

sõnastuse sama lõike teiste punktide sõnastusega, jättes sättest välja viite vanusele, kuna vanus,

mis kehtival kujul ei vasta Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava muudatusega, millega

tõstetakse õppimiskohustuslik iga 18. eluaastani, on toodud § 24 lõike 3 sissejuhatavas

lauseosas.

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse määruse § 24 lõike 10 sõnastust. Senises regulatsioonis

kasutatud riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär asendatakse 50

protsendiga kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil

kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel. Muudatus on tingitud töötuskindlustuse

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtavatest

muudatustest (tööturumeetmete seaduses (TöMS) tunnistatakse kehtetuks töötutoetuse sätted),

mis jõustuvad 1. jaanuaril 2026. Muudatuste jõustumise järel lõpetatakse töötutoetuse

maksmine ning seega ei kehtestata riigieelarvega enam selle 31-kordset päevamäära. Kuna

töötutoetuse 31-kordne päevamäär ning 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on

kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5

8

alusel, on sisuliselt samaväärsed (vastavalt TöMS § 23 lõikele 1 ei või päevamäära 31-kordne

korrutis olla väiksem kui 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud

eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel),

muudetakse määruses toetuse maksmise alust. Muudatus ei mõjuta seega ühes kuus makstava

tasemeõppes osalemise toetuse suurust.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse määruse § 24 lõike 11 sõnastust, sätestades edaspidi

tasemeõppes osalemise toetuse mittemaksmise juuli- ja augustikuu eest. Tasemeõppes

osalemise toetus on mõeldud õppimisega kaasnevate kulude katmiseks, suvekuudel õpet ei

toimu ja õppega seotud kulusid ei ole. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 4 lõike

kohaselt koosneb õppeaasta kümnest õppekuust ja kestab 1. septembrist 30. juunini, kõrg- ja

kutsekoolid õppetoetust suvekuude eest ei maksa. ÕÕS § 5 lõigete 7, 72 ja 74 alusel saavad nii

kutse- kui ka kõrgkoolis õppijad taotleda õppetoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas

– septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris

(veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Esimese aasta õpilane saab taotleda üks kord

aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Seega on koolides

õppeaasta pikkus ja kuud ning toetuse taotlemise võimalus seaduse alusel määratud. Sarnaselt

eelnimetatule käsitletakse edaspidi ka tasemeõppes osalemise toetuse puhul õppeperioodina

ÕÕS-is nimetatud perioodi ning toetust ei maksta enam suvekuude (juuli- ja augustikuu) eest,

mil õppetööd ei toimu.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse määruse § 26 lõike 3 punkti 3 sõnastust, täpsustades, et

koolitustoetuse kaudu toetatakse osalemist nendel eesti keele täienduskoolitustel, mille eesmärk

on valmistada õppija ette tasemeeksamiks. Erinevalt varem kehtinud sättest seab säte

koolitusele täpsemad ootused ja kriteeriumid ning muudatuse tulemusel ei rahastata enam neid

koolitusi, mille eesmärk on lihtsalt arendada inimese eesti keele oskust.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse määruse § 26 lõike 6 punkti 3 sõnastust vastavalt

uuendatud TäKS-ile. TäKS § 9 lõike 2 sõnastuse muutmisega määratleti seaduses „õpiväljundi“

termin: õpiväljund on õppimise tulemusel omandatavad teadmised ja oskused. Et viia

tööhõiveprogramm kooskõlla TäKS-iga, tuleb seni kehtinud sätet täiendada, rõhutades, et lisaks

omandatavatele oskustele on oluline ka teadmiste omandamine koolitustoetuse kaudu.

Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse määruse § 26 lõike 10 sõnastust vastavalt uuendatud

TäKS-ile ning sätestatakse „koolitusasutuse“ termin, mida kasutatakse järgnevates

koolitustoetuse sätetes. Määruse tähenduses on „koolitusasutus“ täienduskoolitusasutus või

täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu täienduskoolituse pakkuja,

kes korraldab koolitust. Samuti täpsustatakse, et koolitustoetuse kaudu võimaldatakse eesti

keele koolitust edaspidi vaid tasemeeksamiks ettevalmistamise eesmärgil. Võrreldes kehtiva

sättega on koolituse saamine piiratud keeletaseme saavutamiseks mõeldud koolitustega, välja

on jäetud nt suhtluskeele arendamise koolitused ning A1-taseme koolitused (mille

tasemeeksamit ei korraldata). Samuti sätestatakse nõue, et täienduskoolitusasutusel peab olema

tegevusluba vastaval keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks. Koolituse

läbiviimise tegevusloa olemasolu asjaomasel keeleoskustasemel on vajalik tagamaks koolituse

kvaliteeti.

Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse määruse § 26 lõike 16 punktide 1 ja 2 sõnastust tulenevalt

„koolitusasutuse“ termini lisamisest § 26 lõikesse 10. Sõna „koolitaja“ asendatakse sõnaga

„koolitusasutus“.

Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse määruse § 26 lõike 17 sõnastust. Muudatusega

sõnastatakse säte selgemalt ning lisatakse kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse seosed, kuna

9

koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana,

aga ka kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Lisaks on täpsustatud § 26 lõike 10 uuendamisest

tingitud termineid. Sõna „koolitaja“ asemel kasutatakse „koolitusasutus“, kui peetakse silmas

ettevõtjat, ja „lektor“, kui peetakse silmas inimest. Täpsustatud on, et töötukassal on õigus

koolitustoetuse andmisest keelduda või otsus kehtetuks tunnistada lõikes 17 sätestatud

tingimustel. Uuendatud sõnastus annab töötukassale kaalutlusõiguse, kui see peaks olema

asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks määruse § 31, kuna tööharjutuse teenuse

osutamine lõpetatakse seisuga 31.12.2025. Teenuse osutamine lõpetatakse eesmärgiga

ühendada dubleerivad ja sarnase eesmärgiga teenused ning pakkuda edaspidi inimestele

vajaduspõhist sekkumist ühe tervikteenusena. Olemuselt dubleerivad tööharjutuse teenuse

komponendid töövalmidust ning töövõimet toetavad tegevused toetatud töölerakendamise

teenuse raames pakutavat tuge. Määruse muudatusega (vt täiendavalt eelnõu § 1 punkt 48)

tehakse toetatud töölerakendamise teenus kättesaadavaks ka senisele tööharjutuse sihtrühmale,

mistõttu ei ole dubleerivate elementidega osateenuse osutamine mõistlik ning teenuse

osutamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse § 32 lõiget 2 ning sätestatakse, et edaspidi hõlmavad

nõustamisteenused psühholoogilist ja võlanõustamist. Sõltuvusnõustamine lõpetatakse seisuga

31.12.2025, kuna sõltuvusprobleemiga inimeste tulemuslik toetamine eeldab mitmekülgsemat

ja pikaajalisemat sekkumist, kui seda võimaldab töötukassa pakutav sõltuvusnõustamise teenus.

Tervishoid on see, mis peab tagama pikaajalise toetamise ja abi. Töötukassa pakub

sõltuvusprobleemiga inimestele tuge töökeskse nõustamise käigus, kui inimesel on välja

kujunenud haigusteadlikkus, ta on saanud piisava toe tervishoiusüsteemist ning on valmis tööle

asuma.

Eelnõu § 1 punktiga 47 tunnistatakse kehtetuks määruse § 32 lõike 4 punkt 2 lähtuvalt sellest,

et sõltuvusnõustamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 48 muudetakse määruse § 39 lõikeid 1 ja 3, jättes nende sõnastusest välja

viite tervisest tulenevale takistusele. Kui varem osutati toetatud töölerakendamise teenust vaid

tervisest tuleneva takistusega inimestele, siis pärast muudatusi osutatakse teenust kõigile, kes

vajavad tõhustatud tuge tööturule minekuks, välja arvatud puuduva töövõimega inimestele.

Kuna tööharjutuse ja tööklubi teenus lõpetatakse, pakutakse edaspidi toetatud töölerakendamise

teenust laiendatud sihtrühmale, sealhulgas neile, kes kuulusid varem tööklubi või tööharjutuse

sihtrühma. Toetatud töölerakendamise teenus on tulemuslik suurema toevajadusega inimeste

tööle asumise toetamiseks. Teenuse etapid pakuvad süvendatud kujul nii töövalmidust kui ka

töövõimet toetavaid komponente, seega teenust laiendatud sihtrühmale pakkudes kaetakse nii

senise tööklubi kui ka tööharjutuse pakutud tugi.

Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse määruse § 39 lõiget 5 ning sätestatakse TöMS § 6 lõikest

6 lähtuvalt, et töötukassa võib toetatud töölerakendamise teenuse osutamiseks sõlmida

teenuseosutajaga halduslepingu. See tähendab, et toetatud töölerakendamise teenust võib

osutada töötukassa ka ise (nt eeskätt, kui vastavas piirkonnas puuduvad teenuseosutajad vms).

Eelnõu § 1 punktiga 50 täpsustatakse palgatoetuse eesmärgi sõnastust, asendades „tööturule

liikumise“ „tööle asumisega“, mis vastab täpsemalt teenusega saavutatavale tulemusele.

Eelnõu § 1 punktidega 51–52 muudetakse palgatoetuse saamise tingimusi, ühtlustades

seejuures seni eri sihtrühmadele kohaldatud erinevaid tingimusi. Palgatoetuse kasutaja peab

olema töötuna registreeritud, kuid olulise muudatusena arvestatakse palgatoetusele

10

kvalifitseerumiseks tegelikku töötuse kestust varasema registreeritud töötuse kestuse asemel.

See on oluline mitteaktiivsete ja heitunud tööta inimeste kiiremaks ja tõhusamaks tööturule

aitamiseks. Kvalifitseerumiseks on muudatuse kohaselt kaks võimalust. Esiteks, määruse § 41

lõikes 3 sätestatud sihtrühm, kelleks on töötud, kellel ei esine lisariske, kvalifitseeruvad

teenusele tingimusel, et nad on olnud palgatoetusega tööle asumisele eelneva viimase 450 päeva

jooksul vähemalt 365 päeva tööta. Kehtiv nõue pikaajalistele töötute töötuse kestusele on see,

et nad on olnud töötuna registreeritud 12 kuud 15 kuu jooksul.

Teiseks, määruse § 41 uues lõikes 31 on sätestatud sihtrühm, kelleks on töötud, kellel on

lisariske ja kes kvalifitseeruvad teenusele tingimusel, et nad on olnud viimase 225 päeva jooksul

180 päeva tööta. Lisariskidega rühmadeks on: noored vanuses kuni 29 aastat (kaasa arvatud),

töötud vanuses 55+, tervisest tuleneva takistusega töötud ning töötud, kes on töötuna arvele

võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud. Kehtivate tingimuste kohaselt peab

tervisest tuleneva takistusega töötu ja noor vanuses 16–24 aastat olema töötuna arvel olnud

järjest vähemalt kuus kuud, vanglast vabanenule töötuna arvel oleku kestuse nõuet seatud ei

ole. Muudatusega laieneb noorte sihtrühm: vanusevahemikku pikendatakse 24 aastalt 29

aastani. Vanuserühma on laiendatud, et hõlmata ka praegu eraldi struktuurivahenditest

osutatava teenuse „Minu esimene töökoht“ sihtrühma, mille vanusevahemik on 15–29 ja mille

osutamine lõpetatakse seoses rahastuse lõppemisega 31.03.2026. Samas seoses

õppimiskohustusliku ea tõusu ja sellega seoses töötuna arvele võtmise vanuse tõusuga ei ole

edaspidi vanuse alampiir 16, vaid 18 aastat. Samuti lisandub uus sihtrühm: 55-aastased või

vanemad töötud, kuivõrd nende töölerakendumine on keskmise töötute rakendumisega

võrreldes oluliselt väiksem, sh kohati väiksem kui noortel. 55-aastaste ja vanemate töötute

töölerakendumise määr erineb 16-54-aastaste töötute töölerakendumise määrast 9,6%.

Määruse § 41 lõikega 32 sätestatakse, mida loetakse tööta olemiseks, mis annab õiguse

palgatoetusega tööle rakenduda. Tööta olemiseks loetakse perioodi, kui isik ei olnud hõivatud

TöMS § 8 lõike 4 punktides 3–11 ja 13 nimetatud tegevustega, mis üldjuhul välistavad ka

töötuna arvele võtmise. Erisusena ei vaadata, kas äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või

usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või

mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht sai tasu ja kas ta vastab töötuskindlustushüvitise

saamise tingimustele; ka füüsilisest isikust ettevõtja ja tema ettevõtte tegevuses osaleva

abikaasa või registreeritud elukaaslase puhul ei vaadata, kas füüsilisest isikust ettevõtja

ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ja kas nad vastavad

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Uue erisusena võrreldes praeguse olukorraga,

mis ei käsitle õppimist töötamisega võrdse ehk palgatoetust välistava tegevusena, loetakse

muudatuse kohaselt täiskoormusega või statsionaarses õppes õppimine sätestatud perioodi

kestel töötamisega võrdseks ehk palgatoetust välistavaks tingimuseks. Palgatoetusega ei toetata

äsja hariduse omandamisega tegelenud inimeste töölerakendamist põhjusel, et eeldatavalt on

nende konkurentsivõime tööturul seoses äsja omandatud haridusega piisav, et leida töö ilma, et

nende tööandjat rahaliselt toetataks.

Eelnõu § 1 punktiga 53 lisatakse määruse § 41 lõikesse 4 viide sama paragrahvi lõikele 31.

Muudatus on seotud eelnõukohase määruse § 1 punktis 54 kavandatud muudatusega, millega

lisatakse §-le 41 uus lõige 31, millega sätestatakse palgatoetuse sihtrühm, kellel on lisariske ja

kes kvalifitseeruvad palgatoetuse teenusele seetõttu soodsamatel tingimusel.

Eelnõu § 1 punktiga 54 muudetakse määruse § 41 lõikes 41 tingimusi sama tööandja poolt

sama inimese korduvalt palgatoetusega tööle võtmiseks. Kehtivas regulatsioonis ei ole see

lubatud ning tööandja saab sama inimese tööle võtmiseks palgatoetust taotleda ühe korra.

Muudatuse kohaselt võib palgatoetust taotleda korduvalt, kui eelmise palgatoetuse

halduslepingu lõppemisest sama tööandja juures on möödunud viis aastat. Muudatus suurendab

11

paindlikkust ning võimaldab teatud aja järel, kui inimene ei ole mõnda aega konkreetse tööandja

juures töötanud, uuesti proovida. Viieaastase perioodi kohaldamine tagab, et tööandjal ja

töötajal puudub hiljutine töökogemus, mis võimaldaks tööandjal hinnata inimese sobivust tööle,

mille olemasolul võiks seda teha ka palgatoetuseta. Samuti võib viie aasta jooksul muutuda

inimese olukord selliselt, et varasema töösuhte lõpetamise põhjused (nt tervisega seotud) ei

mõjuta enam valmidust tööandja heaks töötada.

Eelnõu § 1 punktiga 55 piiratakse ettevõtte juhtimis- ja kontrollorgani liikme, prokuristi või

enamusosaniku võimalust iseenda ettevõttes tööle vormistamiseks palgatoetust kasutada,

seades perioodi, kui isik ei tohi olla olnud enamusosanik, prokurist või juhtimis- või

kontrollorgani liige. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei tohi töötut, kes on palgatoetuse

taotlemise ajal juhtimis- või kontrollorgani liige või enamusosanik, palgatoetusega samasse

ettevõttese tööle võtta. Muudatuse kohaselt kohaldub see keeld ka eelnevale 36 kuule. Keelu

laiendamine on vajalik, et hoida ära toetuse väärkasutuse juhtumeid, kus inimene võetakse tööle

ettevõttese, kus ta on äsja või hiljuti olnud juhtivas rollis. Selline hiljutine seotus ettevõttega on

töölevõtmisel pigem konkurentsieelis: inimene tunneb ettevõtte tegevust ja ettevõttel on

ülevaade inimese võimetest, mistõttu ei ole palgatoetuse kasutamine värbamiseks asjakohane.

36 kuud ehk kolm aastat on piisavalt pikk periood, et välistada ettevõtte juhtimis- või

kontrollorgani liikme rolli teadlik ja tahtlik muutmine pelgalt palgatoetuse saamise eesmärgil.

Eelnõu § 1 punktiga 56 muudetakse määruse § 41 lõiget 6 ja täpsustatakse halduslepingu

sõlmimise tingimusi, sätestades, mis perioodiks haldusleping tööandjaga sõlmitakse. Kehtivas

õiguses sõlmitakse tööandjaga haldusleping ning ei ole sätestatud, mis perioodiks leping

sõlmitakse.

Eelnõu § 1 punkti 57 muudatus on tehniline: muudetakse sätete ülesehitust. Paragrahvi 41

täiendatakse lõikega 81, kus sätestatakse, milliseid tasusid palgatoetuse maksmisel arvesse

võetakse: palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete

kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

Kehtivas regulatsioonis sisaldub see selgitus lõikes 9 koos tingimustega, mitme kuu eest toetust

makstakse ja millise perioodi jooksul.

Eelnõu § 1 punktiga 58 muudetakse § 41 lõikeid 9–11. Sätestatakse mitme kuu eest toetust

makstakse ja millise perioodi jooksul. Olulise muudatusena makstakse kõigisse palgatoetuse

sihtrühmadesse kuulujate tööle võtmisel toetust kuue kuu eest, kuid mitte pikema aja jooksul

kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates. Tingimused muutuvad tervisest tuleneva

takistusega töötu jaoks, kellele kehtiva regulatsiooni järgi saab palgatoetust maksta pikemalt:

tähtajatu töösuhte korral kuni 12 kuu eest 24 kuu jooksul ning tähtajalise töösuhte korral

töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest kui 12 kuud.

Lõikes 10 sätestades toetuse maksmise kestuse erandi tähtajaliselt tööle võtmisel. Tähtajalise

töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest

kui kuus kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates ning mitte pikema aja jooksul kui 12

kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutuvad

tähtajalise töösuhte korral ka tingimused tervisest tuleneva takistusega töötule, kellel praegu on

võimalik toetust saada kuni 12 kuu eest. Nii nagu kehtivas regulatsiooniski, makstakse nii

tähtajatu kui ka tähtajalise töösuhte korral palgatoetust deklareeritud töötasu alusel ehk nende

kuude eest, mil tööandja on deklareerinud töötaja töötasu, ning hüvitatavat perioodi valida ei

saa. Kui tööandja deklareerib töötaja mitme kuu töötasu korraga ühes kalendrikuus, võetakse

selliselt deklareeritud töötasud arvesse ühe kalendrikuu palgakuluna ning töötukassa maksab

palgatoetust ühe kalendrikuu suuruses. Näiteks kui palgatoetusega tööle võetud inimese

töösuhe lõppeb mais ja tööandja deklareerib eelmise kuu (aprilli) ja jooksva kuu (mai) töötasu

12

ühel deklaratsioonil, siis töötukassa andmekogu andmetel makstakse palgatoetust ühe

kalendrikuu suuruses.

Lõikes 11 sätestatakse palgatoetuse tagasinõudmise õiguslikud alused. Palgatoetus tuleb

tööandjal täies ulatuses tagasi maksta, kui töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel või tööandja

algatusel koondamise või tööandja tegevuse lõppemise tõttu. Palgatoetus nõutakse tagasi täies

ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu möödumist töösuhte

algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel või tööandja

algatusel enne töösuhte poole tähtaja möödumist.

Eelnõu § 1 punktis 59 palgatoetuse osalise tagasimaksmise alused, täiendades määruse §-i 41

lõigetega 12 ja 13. Palgatoetus nõutakse tööandjalt tagasi osaliselt, kui töösuhe lõpetatakse

poolte kokkuleppel või tööandja algatusel halduslepingu kehtivuse ajal ning kui tähtajatu

töösuhte algusest on möödas üle kuue kuu või alla üheaastase tähtajaga töösuhte algusest on

möödas töösuhte pool tähtaega. Palgatoetus tuleb tööandjal osaliselt tagasi maksta, kui töösuhe

lõpetatakse poolte kokkuleppel või tööandja algatusel koondamise või tööandja tegevuse

lõppemise tõttu. Määruse § 41 lõikes 13 sätestatakse, et osaline tagasinõue arvutatakse tegeliku

töötamise perioodi eest ja väljamakstud palgatoetuste alusel. Arvesse võetakse kuni kuus

palgatoetuse makset, mis liidetakse. Summa jagatakse halduslepingu perioodi päevade arvuga

ning korrutatakse päevade arvuga, mille võrra töötaja töösuhe kestis halduslepingu perioodi

päevade arvust vähem. Palgatoetust ei pea tagastama, kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel

(TLS § 85 lg 1 ja § 86 lg 1 alusel), samuti kui tööandja ütleb töölepingu üles katseaja jooksul

(TLS § 86 lg 1 alusel), erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88 lg 1 alusel) või

majanduslikel põhjustel tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse

lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu (TLS § 89 lg 2 p 2). Varem ei ole

palgatoetust tööandjalt tagasi nõutud, kui töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel. Samas ei ole

poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamise korral selge, kelle algatusega on tegelikult tegu, ning

on tulnud ette olukordi, kus töötaja sõnul mõjutas tööandja teda poolte kokkuleppel töösuhet

lõpetama. Et vältida võimalikke kuritarvitusi ja arvestades, et tööandja on kaitstud tagasimakse

kohustuse eest juhul, kui töötaja ei läbi edukalt katseaega, tööleping lõpetatakse töötajast

tuleneval põhjusel või kui tööandjal tekib pankrotiolukord, loetakse edaspidi poolte

kokkuleppel töösuhte lõpetamine tagasinõude olukorraks.

Eelnõu § 1 punktiga 60 viiakse määruse § 45 lõike 2 sõnastus kooskõlla sõidu- ja

majutustoetuse arvutamise põhimõtete tegeliku praktikaga. Toetuse arvutamisel võetakse

alguspunktiks inimese elukoht, kust inimene liigub teenust saama. Kehtiva sätte sõnastuse järgi

võetakse toetuse arvutamisel alguspunktiks tööturuteenuse osutamise asukoht. Kuna töötukassa

kasutab rakendust Tark Tee võib alguspunkt tulenevalt näiteks ühesuunalistest teedest või

muudest liikluskorralduslikest asjaoludest mõjutada arvesse võetava vahemaa pikkust ja seeläbi

sõidu- ja majutustoetuse suurust.

Eelnõu § 1 punktidega 61–62 muudetakse määruse § 47 lõikeid 4 ja 8 tulenevalt

põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määruse (komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013)

muudatustest, mis jõustusid 16.12.2024. Näiteks suurendati komisjoni määruses vähese

tähtsusega abi ülemmäära ettevõtja kohta 25 000 eurolt 50 000 eurole ning ülemmäära

arvestatakse edaspidi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku kohta (varem kolme

eelarveaasta kohta). Samuti kohandati riiklikke ülempiire, mille arvutamisel võetakse aluseks

liikmesriigi põllumajandustoodangu väärtus.

Eelnõu § 1 punktiga 63 täiendatakse määruse § 48 lõiget 4 punktiga 6, millega lisatakse ESF+ist ja seda võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust rahastatava meetme 21.4.2.3

13

„Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” tegevustesse uus tegevus, milleks on § 19

lõikes 4 nimetatud karjääriinfo vahendamise teenuse raames korraldatavad tööandjate või

haridusasutuste külastused ja töövarjupäevad, sealhulgas koostöös väliste partneritega.

Eelnimetatud tegevusi (näiteks lahenduste ja materjalide väljatöötamist, transpordi, ürituste,

kampaaniate korraldamist ning teavitustööd) rahastatakse ESF+ist ja seda võimestavast

riiklikust kaasfinantseeringust.

Eelnõu § 1 punktiga 64 korrigeeritakse määruse § 48 lõikes 41 meetme number 21.4.3.4

vastavalt meetmete nimekirjas tehtud muudatusele numbriks 21.4.3.1.

Eelnõu § 1 punktiga 65 muudetakse määruse § 48 lõikes 5 punktide loetelu, mis panustavad

väljundnäitajasse, kuna § 48 lõike 4 punkti 6 on lisatud uus toetatud tegevus. Samuti

muudetakse vastavalt lisandunud tegevusele väljundnäitaja sihtmäära, tõstes selle 7 585

osaluskorralt 12 946 osaluskorrani. Sellest 2150 moodustab tööandja koolitustoetus ja 10 799

tööalane rehabilitatsioon. Seejuures tööalase rehabilitatsiooni osaluse suurenemine tuleneb

tööalase rehabilitatsiooni rahastamise pikendamisest 2027 lõpuni.

Eelnõu § 1 punktiga 66 kehtestatakse määruse § 48 lõikes 51 uus projektispetsiifiline

väljundnäitaja „pikaajalise haiguslehe alusel töötajate tööalase rehabilitatsiooni teenuse

kasutajate arv“. See on vajalik, kuna varem määruses olnud „püsiva töövõimekao

väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise

toetussüsteemi kasutajate arv“ on Sotsiaalministeeriumi vastutada olev väljundnäitaja, mille

kohta määruse alusel andmeid ei koguta. Meetme tegevused on jagatud Sotsiaalministeeriumi

ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel ning vastav Sotsiaalministeeriumi

näitaja oli määruses ekslikult. Uue projektispetsiifilise väljundnäitaja sihttase aastaks 2029 on

1745 tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajat.

Eelnõu § 1 punktiga 67 tunnistatakse määruse § 48 lõige 61 kehtetuks, kuna tulemusnäitaja

„uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust“ on kogu

töövõimekao ennetamise väljakujunemise süsteemi tulemusnäitaja, mille üle peab arvestust

süsteemi eest vastutav Sotsiaalministeerium.

Eelnõu § 1 punktiga 68 lisatakse määruse § 48 uus lõige 8, mis sätestab, et § 48 lõike 4 punktis

4 nimetatud töötaja roheoskuste arendamiseks antava koolitustoetuse raames saab töötukassa

tööandjalt lõigetes 5 ja 6 nimetatud näitajatesse panustamise arvestamiseks ja tagasiside

kogumiseks teenusel osaleva töötaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. See on vajalik, et

oleks selge, et ESF+ mõttes on sihtrühmaks ja lõplikuks kasusaajaks koolitusel osalevad

töötajad, mitte tööandjad. Paragrahvi 48 lõike 4 punkt 4 viitab sihtrühmana tööandjatele

tööhõiveprogrammi § 9 kohaste õigustatud isikute mõttes, mitte ESF+ tegevuste mõttes.

Eelnõu § 1 punktiga 69 lisatakse määruse § 50 lõikesse 2 uus punkt 6, mis sätestab, et

abikõlblikud kulud on uue tegevuse, § 19 lõigetes 4 ja 5 nimetatud karjääriinfo vahendamise

teenuse elluviimisega seotud kulud

Eelnõu § 1 punktidega 70–71 täiendatakse määruse § 57 lõigetega 10–14 ning kehtestatakse

rakendussätted seoses määruse muudatustega.

Lõige 10 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud tööturuteenuste osutamise enne

kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, ning siis jätkatakse tööturuteenuste osutamist kuni

2025. aasta 31. detsembrini kehtinud tingimustel ja korras. Töötukassa on tööturumeetmete

seaduse või tööhõiveprogrammi alusel otsustanud tööturuteenuste osutamise, kui on tehtud

otsus teenuse võimaldamise kohta, sõlmitud haldusleping, teenuse saamine on kokku lepitud

14

tegevuskavas või on töötukassa väljastanud kinnituskirja teenuse rahastamise kohta. Säte tagab,

et inimesed saaksid teenusel lõpuni osaleda enne määruse muudatust kehtinud tingimustel.

See on vajalik, kuna osadel teenustel muutuvad tingimused rangemaks ja on oluline, et inimesed

saaksid teenusel osaleda varem kehtinud soodsamatel tingimustel.

Lõige 11 sätestab, et § 24 lõike 11 2026. aasta 1. jaanuarist jõustuvat redaktsiooni kohaldatakse

ka inimeste suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise toetus enne 2026. aasta 1. jaanuari.

Säte on oluline, kuna tegemist on väga pika teenusega ehk tasemeõppe toetust makstakse kogu

õpingute nominaalaja vältel. Erisust tehes veniks erisuse aeg väga pikaks ja oleks

infosüsteemide arenduse mõttes kulukam. Kuigi sättel on tagasiulatuv mõju, siis sellega ei

kahjustata ebaproportsionaalselt juba tasemeõppes osalemise toetust saavate inimeste

õiguspärast ootust. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse eesmärgiga toetada inimese

õpinguid ajal, mil toimub reaalne õppetöö. Juulis ja augustis õppetööd ei toimu, mistõttu ei saa

inimesel olla õigustatud ootust, et talle makstakse toetust ajal, mil ta õppetöös ei osale.

Lõige 12 reguleerib olukorda, kus tööandja taotles koolitustoetust töötaja eesti keele oskuse

arendamiseks koolitusel, mis ei ole tasemeeksamiks ettevalmistav eesti keele koolitus, enne

kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, kuid töötukassa ei ole 31. detsembri 2025. aasta

seisuga veel otsustanud, kas maksta tööandjale koolitustoetust või mitte. Sellisel juhul otsustab

töötukassa koolitustoetuse maksmise kuni 2025. aasta 31. detsembrini kehtinud tingimustel ja

korras ning tööandjale võimaldatakse ka suhtluskeele arendamise eesti keele koolitusi ning A1-

taseme koolitusi (mille tasemeeksamit ei korraldata).

Lõige 13 täpsustab § 41 lõikes 41 sätestatud viie aasta pikkust palgatoetuse saamise piirangut

ning seda kohaldatakse ka tööandjale, kes on sama töötaja eest palgatoetust saanud enne 2026.

aasta 1. juulit. Vastasel korral tekib olukord, kus osa tööandjaid ei saaks palgatoetust enam

uuesti taotleda.

Lõige 14 reguleerib olukorda, kus tööandja taotles palgatoetust enne kõnesoleva määruse

muudatuste jõustumist, kuid töötukassa ei ole 30. juuni 2026. aasta seisuga veel otsustanud, kas

maksta tööandjale palgatoetust või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa palgatoetuse

maksmise kuni 2026. aasta 30. juunini kehtinud tingimustel ja korras. Tulenevalt

haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme,

kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid menetluse ajal muutuvad.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise.

Lõike 1 kohaselt jõustuvad määruse § 1 punktides 9–22, 24–26, 28–34, 36–49, 63, 69 ja 70

sätestatud muudatused 2026. aasta 1. jaanuaril, kuna muudatuste rakendamine nõuab

ettevalmistust (nt sihtrühma teavitamine, dokumentidesse vajalike muudatuste tegemine,

infosüsteemi arendamine).

Lõike 2 kohaselt jõustuvad määruse § 1 punktides 50–59 ja 71 sätestatud muudatused

2026. aasta 1. juulil, kuna palgatoetuse muudatused vajavad infosüsteemi arendusi.

Lõike 3 kohaselt jõustub määruse § 1 punkt 35 2026. aasta 1. septembril, kuna kutseõppeasutuse

seaduse muudatuste kohaselt suletakse kutsevaliku õppekavad hiljemalt 2026. aasta 31. augustil

ning alates 1. septembrist 2026. aastal pakuvad koolid ettevalmistavat õpet.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

15

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Määruse terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid ega muudeta olemasolevaid.

5. Määruse mõju

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne, sh

demograafiline mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõju olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ega infoühiskonda;

haridust, kultuuri ega sporti; riigikaitset ega välissuhteid ning siseturvalisust ega keskkonda,

mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

5.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Muudatus 1: tööturukoolitus (töötavatele inimestele) ning tasemeõppes osalemise toetuse

alumise vanusepiiri tõstmine 16. eluaastalt 18. eluaastale tulenevalt õppimiskohustusliku

ea tõusust

Mõjutatud sihtrühm: 16-17-aastased tööturukoolitust ja tasemeõppes osalemise toetust

saavad inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Kehtiva regulatsiooni järgi on koolikohustuslik iga noor kuni põhikooli lõpetamiseni või kuni

17-aastaseks saamiseni ning töötuna saab arvele võtta alates 16. eluaastast. Töötukassa pakub

tööturuteenuseid ja -toetusi samuti alates 16. eluaastast. 01.09.2025 jõustuva Eesti Vabariigi

haridusseadusega6 tõstetakse õppimiskohustuslik iga alates 2025/2026. õppeaastast

18. eluaastani või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Nimetatud seaduse muutmise

käigus muudeti ka tööturumeetmete seadust ja sätestati, et seoses õppimiskohustusliku ea

tõstmisega ei võeta alates 01.09.2025 enam töötuna arvele alla 18-aastaseid inimesi, kellel on

täitmata õppimiskohustus. 2024. aastal oli iga kuu keskmiselt arvel u 500 16-17-aastast töötut

(kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustas kõikidest arvel olnud töötutest keskmiselt 1%

(töötukassa, 2025). Samuti lõpetatakse neile töötutele osutatavate tööturuteenuste ja -toetuste

pakkumine. 16-17-aastased noored moodustavad kõikidest tööturuteenuste saajatest siiski väga

väikese osa, mis jääb sõltuvalt teenusest 0,04% (palgatoetus ja kvalifikatsiooni saamise

toetamine) ja 2,3% (tööotsingu töötuba) vahele (vt joonis 1). Uue õppimiskohustusliku vanuse

jõustudes saavad alla 18-aastased noored, kel ei ole õppimiskohustus täidetud, töötukassa kaudu

edaspidi vaid kõigile kättesaadavaid teenuseid (tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -

6 .Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(õppimiskohustuse kehtestamine) 447 SE (2024). Eelnõu - Riigikogu

16

toetustest teavitamine, töövahendus, karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine, töökeskne

nõustamine, oskuste arendamise seminarid) ja tervisest tuleneva takistusega muu isikuna

tööalast rehabilitatsiooni ning individuaalseid lahendusi.

Joonis 1. 16-17-aastaste noorte poolt selliste tööturuteenustega alustamine, mille osutamine alates 01.09.2025 alla 18-

aastastele lõpetatakse, 2024 (teenusekordade arv, üks inimene võis ühe teenusega alustada ka mitu korda). Allikas: töötukassa,

2025

Kuna eespool nimetatud muudatustest tulenevaid mõjusid on analüüsinud Haridus- ja

Teadusministeerium Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) seletuskirja mõjude analüüsis,

siis siin neid uuesti ei analüüsita.

Kõnesoleva määrusega tõstetakse oskuste arendamise tööturumeetme alla kuuluval töötavatele

inimestele suunatud tööturukoolitusel osalemise ning nii töötavate inimeste kui ka töötute

sihtrühmale suunatud tasemeõppes osalemise toetuse alumine vanusepiir 16. eluaastalt

18. eluaastani, et ühtlustada see uue õppimiskohustusliku eaga ning viia vastavusse nii Eesti

Vabariigi haridusseadusega kui ka tööturumeetmete seadusega. Töötukassa andmetel alustas

2024. aastal töötavatele inimestele suunatud tööturukoolitust vaid kolm 16-17-aastast noort,

mis moodustas 0,06% kõikidest unikaalsetest sellel aastal teenusega alustajatest (kokku u 5000

teenusega alustajat). 16-17-aastaseid tasemeõppe õpingute alustajaid ehk tasemeõppes

osalemise toetuse saajaid 2024. aastal ei olnud. Eeltoodust tulenevalt on kõnesoleva eelnõuga

tehtavatest muudatustest mõjutatud noorte sihtrühm marginaalne. Arvestades, et nimetatud

kahe teenusega on aasta jooksul alustanud vaid mõni üksik noor, on mõju ulatus ja sagedus

sihtrühma jaoks väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Kõnesolevatel määruse muudatustel ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Õppimiskohustusliku ea tõstmisest tulenevalt ei saa alates 2025. aasta septembrist enam töötuna

arvele võtta alla 18-aastaseid noori, kellel on õppimiskohustus täitmata. Neile ei pakuta enam

suuremat osa praegu kättesaadavatest tööturuteenustest, millest tulenevaid mõjusid on

analüüsitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

0,00%; 0

0,29%; 1

0,04%; 1

0,04%; 1

1,61%; 2

1,45%; 2

0,06%; 3

1,28%; 7

0,65%; 9

2,46%; 26

0,59%; 27

0,80%; 170

2,34%; 449

0,00% 0,50% 1,00% 1,50% 2,00% 2,50% 3,00%

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500

Tasemeõppes osalemise toetus

Kogemusnõustamine

Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötutele

Palgatoetus

Toetatud töölerakendamine

Tugiisikuga töötamine

Tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele

Tööharjutus

Tööpraktika

Tööklubi

Psühholoogiline nõustamine

Tööturukoolitus töötutele

Tööotsingu töötuba

17

muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) seletuskirja mõjude analüüsis7.

Kõnesoleva määrusega tõstetakse tööturukoolituse (töötavatele inimestele) ning tasemeõppes

osalemise toetuse alumine vanusepiir 16. eluaastalt 18. eluaastani. Kuna neid teenuseid on

2024. aasta jooksul kasutanud vaid mõni üksik noor, on mõjutatud sihtrühma suurus, mõju

ulatus ja sagedus väike.

Muudatus 2: muudatused töökeskse nõustamise (tööklubi), töövalmiduse toetamise

(tööharjutus, sõltuvusnõustamine) ja töövõime toetamise tööturumeetmete teenustes

(toetatud töölerakendamine)

Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Kõnesoleva määrusega lõpetatakse dubleerimise vähendamise eesmärgil töökeskse nõustamise

tööturumeetme alla kuuluva tööklubi teenuse osutamine, kuna see kattub oma olemuselt

karjääriteenuste tööturumeetme alla kuuluva grupis korraldatava karjääriinfo vahendamise

teenusega (tööotsingu töötuba). Seejuures lõpetatakse ka sellega seotud andmete vahetus

teenuseosutajate ja tööandjatega ning andmekorje. Kehtiva THP järgi on tööklubi eesmärgiks

valmistada töötu ette töö otsimiseks ning selle käigus antakse inimesele ülevaade tööturu

olukorrast ja töövõimalustest ning töötaja õigustest ja kohustustest, juhendatakse CV

koostamisel, tööintervjuuks valmistumisel ja muus juhendatud grupitegevuse vormis. Tööklubi

teenust osutatakse kõigile inimestele (sh töötutele, töötavatele inimestele, pensioniealistele ja

ajutise kaitse saajatele), välja arvatud lühiajalise töötamise registreeringuga välismaalastele.

Tööklubi teenusega alustas 2024. aastal 1057 unikaalset inimest. Osalejate arv on aastate

jooksul pidevalt vähenenud (2015–2017 oli unikaalseid teenusega alustajaid aastas u 3500,

aastatel 2022–2023 u 1400). Kõikidest unikaalsetest inimestest, kes 2024. aastal mõne

teenusega alustasid8 (u 84 300), moodustasid tööklubis osalejad vaid väikese osa (1,3%),

mistõttu on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.

Kuigi tööklubi teenuse sulgemine on sihtrühma jaoks negatiivne, on mõju ulatus siiski väike,

kuna sihtrühmal on võimalik kasutada teisi töötukassa pakutavaid teenuseid, näiteks

karjääriinfo vahendamist grupis (tööotsingu töötuba), mis on oma olemuselt tööklubiga sarnane

grupiteenus, aga samuti on nimetatud teenusel võimalus osaleda individuaalselt. Kui inimesel

on vajadus suurema toe järele, siis saab ta kasutada ka täpsemini suunatud teenuseid, nagu

tööalane rehabilitatsioon (suunatud kõikidele tervisest tuleneva takistusega või pikaajalise

haiguslehe ajal töötavatele inimestele) või toetatud töölerakendamist (muudatuste järel

kõikidele töötuna registreeritud inimestele), mille eesmärk on toetada inimese valmisolekut

siseneda avatud tööturule, toetada teda töö leidmisel ja töö hoidmisel. Mõju sagedus sõltub

sihtrühma vajadusest tööotsinguteks vajaliku toe ja nõustamise järele, olles väike nende

inimeste jaoks, kes seda ei vaja või kelle jaoks piisab lühiajalisest teenusest (nt tööotsingu

töötuba), ning keskmine nende inimeste jaoks, kes vajavad pikemaajalist teenust (nt tööalast

rehabilitatsiooni).

Samuti lõpetatakse muudatuste järel töövalmiduse toetamise tööturumeetme alla kuuluva

tööharjutuse teenuse osutamine, kuna teenus dubleerib toetatud töölerakendamise teenuse

raames pakutavat tuge. Kehtiva THP järgi on tööharjutuse eesmärgiks suurendada inimese

töövalmidust ja valmistada teda ette tööturule sisenemiseks. Teenus hõlmab tööotsinguid

7 Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(õppimiskohustuse kehtestamine) 447 SE (2024). Eelnõu - Riigikogu 8 Välja arvatud mitteisikustatud teenused.

18

soodustavaid tegevusi, sealhulgas inimese motiveerimist ja sotsialiseerimist ning töö otsimist

ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamist, mida tehakse rühmades ning pakutakse

töötuna registreeritud inimestele. 2024. aastal alustas tööharjutuse teenusega 539 unikaalset

inimest, seejuures on teenusel osalejate arv aasta-aastalt vähenenud (viimati ületas osalejate arv

tuhande aastal 2018, mil teenusega alustas u 1900 unikaalset inimest). Kõikidest unikaalsetest

inimestest, kes 2024. aastal mõne teenusega alustasid9, moodustasid tööharjutuse teenusel

osalejad vaid 0,6%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Tööharjutuse teenuse sulgemine on

sihtrühma jaoks negatiivne, kuid kuna sihtrühmal on edaspidi võimalik kasutada toetatud

töölerakendamise teenust, mis on muudatuste järel kättesaadav kõikidele töötutele, kellel on

selleks vajadus, on mõju ulatus väike. Võrreldes tööharjutusega on toetatud töölerakendamine

individuaalsem sekkumine, mis arvestab rohkem kliendi vajadustega ning mille peamiseks

eesmärgiks on töölerakendumine. Mõju sagedus sõltub sihtrühma vajadusest töövalmidust

suurendavate teenuste järele, olles regulaarne nende inimeste jaoks, kes kasutavad edaspidi

toetatud töölerakendamise teenust.

Eelnõuga lõpetatakse sõltuvusnõustamise teenuse osutamine kõikidele sihtrühmadele, kuna

sõltuvusnõustamine on oma olemuselt tervishoiuteenus ning sõltuvusprobleemiga inimeste

toetamine peab olema pikaajalisem, kui seda võimaldab töötukassa sõltuvusnõustamise teenus.

Kehtiva THP järgi on nõustamisteenuste eesmärgiks kõrvaldada inimese tööle saamise takistus

ning toetada inimest töö otsimisel, tööturuteenustel osalemisel ja tööle saamisel ning teenusel

on võimalik osaleda töötuna registreeritud inimestel ja koondamisteatega töötajatel.

2024. aastal alustas sõltuvusnõustamise teenusega 181 unikaalset inimest. Sellele eelneval

neljal aastal on teenusega alustanud unikaalseid inimesi olnud mõnevõrra vähem, jäädes

sõltuvalt aastast 114 ja 140 vahele. Kõikidest unikaalsetest inimestest, kes 2024. aastal mõne

teenusega alustasid10, moodustasid sõltuvusnõustamise teenusel osalejad 0,2%, mistõttu on

mõjutatud sihtrühm väike. Teenuse osutamise lõpetamisega halveneb sõltuvusprobleemiga

inimeste jaoks sõltuvusnõustamise kättesaadavus. Kuigi muudatuse jõustudes pakub töötukassa

edaspidi sõltuvusprobleemiga inimestele tuge töökeskse nõustamise käigus, on selles osalemise

eelduseks siiski, et inimene on saanud juba piisaval määral tuge tervishoiusüsteemist ning on

valmis tööle asuma, milles saab teda edasi toetada töötukassa. Juhul kui sõltuvusprobleemiga

inimestel on tervishoiusüsteemist asjakohase abi kättesaamisega raskusi, võib asjakohase abi

puudumine raskendada nende sõltuvusest vabanemist, mis võib omakorda halvendada nende

tööle jõudmist ja seal püsimist, mistõttu on mõju ulatus keskmine. Mõju sagedus sõltub

sihtrühma sõltuvusnõustamise vajadusest, olles sage nende inimeste jaoks, kel oleks vajadus

regulaarse sõltuvusnõustamise järele.

Eelnõuga viiakse toetatud töölerakendamise teenus töövõime toetamise tööturumeetme alt

töövalmiduse toetamise tööturumeetme alla ning laiendatakse meetme sihtrühma – kui kehtiva

THP järgi on teenust õigus saada vaid tervisest tuleneva takistusega inimestel, siis muudatuste

järel on see õigus kõikidel töötuna registreeritud inimestel (v.a puuduva töövõimega inimesed

ja õppivad töötud). Sihtrühma laiendamine ei too kaasa sisulisi muudatusi toetatud

töölerakendamise teenuses. Toetatud töölerakendamise teenuse eesmärgiks on suurendada

inimese valmisolekut siseneda avatud tööturule ja toetada teda töö hoidmisel. Teenus aitab

inimesel koostöös oma lähivõrgustiku ja tööandjaga leida ja säilitada sobiv töö, pakkudes talle

tuge tööotsingul, tööle asumisel ning tööelus toimetulekul. Teenusel osaleja saab muu hulgas

töötada tööpraktika kujul või ajutiselt. Teenus kestab kuni 12 kuud. 2024. aastal alustas

teenusega 124 unikaalset inimest, moodustades kõikidest mõne teenusega alustajatest11 0,1%.

Võttes arvesse tööklubi, tööharjutuse ja sõltuvusnõustamise teenuse sulgemist ning sihtrühma

9 Välja arvatud mitteisikustatud teenused. 10 Välja arvatud mitteisikustatud teenused. 11 Välja arvatud mitteisikustatud teenused.

19

märkimisväärset laiendamist, kasvab teenuse potentsiaalne sihtrühm. 2025. aasta aprilli lõpu

seisuga oli töötukassas registreeritud u 47 000 töötut, kellest u 9000 ehk u 19% olid tervisest

tuleneva takistusega töötud, st muudatuse tulemusena kasvab teenuse potentsiaalne sihtrühm

üle nelja korra. Kogu potentsiaalne sihtrühm siiski teenust ei vaja, töötukassa prognoosi

kohaselt kasvab muudatuste järel toetatud töölerakendamise teenuse kasutamine 420 teenusega

alustamiseni aastas. Teenuse sihtrühma laiendamine parandab teenuse kättesaadavust, mis

omakorda mõjutab positiivselt teenust saavate töötute võimalusi siseneda avatud tööturule ning

saada vajalikku tuge tööl püsimiseks.

Kehtiva THP kohaselt makstakse tööklubi, tööharjutuse, sõltuvusnõustamise ja toetatud

töölerakendamise teenuse saajale sõidu- ja majutustoetust ning toetatud töölerakendamise ja

tööharjutuse puhul lisaks stipendiumi. Muudatuste järel säilib toetatud töölerakendamise puhul

nii sõidu- ja majutustoetus kui ka stipendium. Nende inimeste jaoks, kes kehtiva THP alusel

oleksid osalenud tööklubi teenusel, kuid kelle puhul see asendub toetatud töölerakendamise

teenusega, kasvab stipendiumi võrra sissetulek ja nende majanduslik toimetulek paraneb.

Nende inimeste jaoks, kes kehtiva THP alusel oleksid osalenud tööharjutuse teenusel, kuid

muudatuste järel osalevad toetatud töölerakendamise teenusel, sissetulek ei muutu.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju ulatus keskmine.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavat mõju võib sihtrühmale avaldada eeskätt sõltuvusnõustamise teenuse sulgemine,

kuna erinevalt teistest suletavatest teenustest ei ole sellele pärast muudatusi tööturuteenuste

raames samaväärset asendust. Kuigi muudatuse eesmärgiks on sõltuvusprobleemiga inimeste

suunamine pikemaajalisele sõltuvusravile tervishoiusüsteemis, on siiski leitud, et Eestis ei ole

sõltuvushäire raviks vajalikud sotsiaal-, ravi- ja nõustamisteenused laialdaselt ja kõigis Eesti

piirkondades võrdselt kättesaadavad12. Muu hulgas on Sotsiaalministeeriumi koostatud vaimse

tervise tegevuskavas toodud välja, et oluline on parandada vaimse tervise teenuste

kättesaadavust just madalamatel tasanditel (väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised, sh

nõustamised, mis on suunatud eeskätt kergete ja mõõdukate vaimse tervise probleemide

lahendamisele), kuna senine keskendumine peamiselt vaid ülemistele tasanditele (statsionaarne

ja ambulatoorne ravi) ei ole jätkusuutlik lahendus13, 14. Vaatamata sellele, et töötukassa

sõltuvusnõustamise teenuse sihtrühm on olnud küllaltki väike, halveneb siiski sihtrühma jaoks

sõltuvusest vabanemist toetavate teenuste kättesaadavus, mis omakorda võib pikendada nende

töötuse kestust, suurendada pikaajalise töötuse riski tõenäosust ning raskendada nende

võimalusi jõuda pikaajalisse tööhõivesse, mis omakorda võib halvendada nende majanduslikku

toimetulekut. Riski maandab osaliselt, et sihtrühmale on kättesaadavad teised asjakohased

töötukassa teenused.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatused mõjutavad nelja tööturuteenust: tööklubi, tööharjutust, sõltuvusnõustamist ja

toetatud töölerakendamist. Tööklubi ja tööharjutuse teenuste sulgemisest sihtrühmale avalduva

mõju ulatus on väike, kuna need sulgetakse eeskätt teenuste kattuvuse vähendamiseks ning

nende asemel on olemas sarnase sisuga tööturuteenused. Sõltuvusnõustamise teenuse

12 Tervise Arengu Insituut (2024). Narkootikumide tarvitamise olukord Eestis 2023.

narkootikumide_tarvitamise_olukord_2023_parandatud_versioon.pdf 13 Sotsiaalministeerium (2022). Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026. 14 Kaljuste, K. E., Saks, K., Hämmal, J. ja Petermann, A. (2025). Uimasteid tarvitavatele inimestele suunatud

tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade. Kantar Emor. Uimasteid tarvitavatele

inimestele suunatud tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade | Tervise Arengu

Instituut

20

lõpetamisest tuleneva negatiivse mõju ulatus on keskmine, kuna puudub samaväärne

tööturuteenus ning tervishoiusüsteemis on vajalike teenuste kättesaadavus ebaühtlane. Toetatud

töölerakendamise teenuse sihtrühma oluline laiendamine vähendab teiste teenuste sulgemisest

tulenevaid negatiivseid mõjusid ning parandab teenuse kättesaadavust, mistõttu on selle puhul

mõju ulatus keskmine.

Muudatus 3: muudatused oskuste arendamise tööturumeetme teenustes (tööturukoolitus

töötavatele inimestele, koolitustoetus tööandjale ja tasemeõppes osalemise toetus)

Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Eelnõu muudatuste tulemusena ei saa töötavad inimesed edaspidi enam tööturukoolituse

raames osaleda eesti keele koolitusel (välja arvatud koondamisteate saanud töötavad inimesed

ning töötavad kinnipeetavad). Töötavatele inimestele säilib võimalus õppida eesti keelt

tööandja koolitustoetuse kaudu. Tööandja koolitustoetuse raames eesti keele õppe hüvitamise

puhul piiratakse koolitusi nende eesti keele koolitustega, mille eesmärk on valmistada õppija

ette tasemeeksamiks. Teatud tasemel keeleoskuse omandamine on eeltingimuseks paljudel

ametialadel. Välja jäävad A1-taseme ja üldise suhtlus- või tööalase keele arendamiseks

mõeldud kursused. Töötud, koondamisteatega töötajad, kinnipeetavad töötajad, kinnipeetavad

muud isikud ja pensioniealised muud isikud saavad endiselt tööturukoolituse raames osaleda

A1-taseme või eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavatel koolitustel, kuid mitte enam

suhtluskeele arendamise kursusel.

Töötukassa üks enim kasutatud töötust ennetavaid teenuseid on tööturukoolitused, millest üle

poole on olnud eesti keele koolitused; samuti on tööandjate seas olnud enim kasutatud

koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse arendamiseks.15 2024. aastal alustas töötukassa kaudu

eesti keele koolitust u 10 400 unikaalset inimest, mis moodustab 12% kõikidest mõne

töötukassa teenustega alustanud unikaalsetest inimestest16. Neist u 55% olid töötavad (u 4000

unikaalset inimest alustas eesti keele õpinguid tööturukoolitusega ja u 1900 unikaalset inimest

tööandja koolitustoetuse toel) ja 45% töötud (u 4700 unikaalset inimest)17. Töötukassa

prognoosi kohaselt väheneb muudatuse tulemusena eesti keele õppe pakkumine u 4000

koolituskoha võrra aastas, mis mõjutab u 3700 unikaalset inimest. 2024. a andmete põhjal

moodustavad need inimesed u 4% kõikidest töötukassa teenusega alustanud inimestest, mistõttu

on mõjutatud sihtrühm väike.

Muudatus vähendab töötavate inimeste tasuta eesti keele õppe võimalusi, mis võib negatiivselt

mõjutada nende tööl püsimist (vt täpsemalt ebasoovitavad mõjud). Keeleoskus on tööhõives

oluline – 2024. aastal oli tööhõive määr eesti keele valdajate seas 12-13 protsendipunkti võrra

kõrgem kui mittevaldajatel või igapäevase suhtluse piires keelest aru saajatel (vt joonis 2). Eesti

keele puudulik või ebapiisav oskus on üks peamisi Eesti ühiskonda lõimumist, sh näiteks

tööturule sisenemist pidurdavaid tegureid.18 Samas võimaldab muudatus prioriseerida eesti

keele õppe pakkumist suurema vajadusega sihtrühmadele: töötutele (kelle riskid tööturul on

15 Eesti Töötukassa (2022). Töötust ennetavad teenused. Teenuste kasutamine ja mõju käekäigule tööturul 16 Välja arvatud mitteisikustatud teenused. 17 Unikaalsete inimeste koguarv ei võrdu arvude summaga koolitusliikide lõikes, sest üks inimene võis eesti

keele koolitust alustada mitmes koolitusliigis. 18 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., Khrapunenko, M., Kivistik, K., Aavik, A.-L. ja Jurkov, K. (2023).

Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti

Uuringute Instituut. https://doi.org/10.23657/IBS.2023.7

21

juba realiseerunud) ja neile, kelle vajadust keeleõppeks on hinnanud tööandja, mis vähenenud

ressursside tingimustes võib parandada nende sihtrühmade keeleõppe kättesaadavust.

Samas on töötukassa analüüsi kohaselt töötavatele inimestele suunatud eesti keele koolitustel

katkestajate osakaal väga suur, seda eriti koolituskaardiga tööturukoolitusel, kus katkestajaid

on üle veerandi. Tööandja koolitustoetusega eesti keele õppijate seas on katkestajate osakaal

oluliselt väiksem, 11%. Eesti keele koolitusel on üldiselt positiivne mõju nii töötuse

ennetamisele kui ka töötajate töötasule. Koolituskaardiga tööturukoolituse puhul samas mõju

lühiajaliselt puudub, pikaajaliselt avaldub siiski positiivsena.19 Kuna töötukassa teenusena

säilib töötajatel eesti keele õppimise võimalus tööandja koolitustoetuse abil, on muudatuse

negatiivne mõju hinnanguliselt keskmine. Mõju sagedus sõltub sihtrühma tegelikust tööturuga

seotud vajadusest keeleõppe järele, olles sagedam nende jaoks, kes kehtiva THP järgi oleksid

saanud eesti keelt õppida, kuid muudatuste jõustudes enam mitte.

Joonis 2. 18–89-aastaste inimeste tööhõive määr (%) eesti keele oskuse järgi, 2024. Allikas: Tööpoliitika näitajad,

Statistikaamet, 2025

Eelnõu muudatuse tulemusena lõpetatakse tasemeõppes osalemise toetuse maksmine juulis ja

augustis, kuna neil kuudel üldjuhul kontaktõpet ei toimu ning õppega seotud vahetud kulud

puuduvad. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kuni pensioniealistele töötajatele ja

töötuna registreeritud inimestele, kellel puudub või on vananenud haridus või kellel on

terviseprobleemid. Toetust makstakse õppima asumise korral tasuta õppekohal kutsehariduse,

rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppekava järgi, mis arvestab majandustegevusalade

nõudlusega tööjõu ja oskuste järele või mis on terviseprobleemiga inimesele sobiv eriala.

Viimastel aastatel alustas tasemeõppe toetusega õpinguid veidi vähem kui 1200 inimest aastas,

moodustades kõikidest töötukassa tööturuteenustega alustajatest u 1,5%. Seega on muudatusest

mõjutatud sihtrühm väike.

Muudatus avaldab sihtrühmale negatiivset mõju, kuna tasemeõppes osalejate sissetulek

väheneb suvekuudel saamata jääva toetuse võrra. Toetuse suurus hakkab kõnesoleva eelnõu

muudatuse tulemusena olema 50% eelnenud aasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast20.

2025. aastal on toetuse suurus kuni 410 eurot kuus21, mis tähendab inimesele kuni 820 euro

suurust kaotust sissetulekus aastas. Töötavatele inimestele tähendab tasemeõppes osalemine

sageli pikemaajalist sissetulekute vähenemist (nt töökoormuse vähendamise tõttu), mida

tasemeõppes osalemise toetus aitab kompenseerida. Samuti võib suveperioodile langeda

19 Eesti Töötukassa (2022). Töötust ennetavad teenused. Teenuste kasutamine ja mõju käekäigule tööturul 20 Kehtiva korra alusel on toetuse suurus ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär,

mis aga on võrdne eelneva kalendriaasta töötasu alammääraga, mistõttu see muudatus sihtrühmale mõju ei

avalda. 21 Toetuselt peetakse kinni tulumaks (22%), juhul kui toetuse saaja ei esita avaldust maksuvaba tulu

arvestamiseks. Tulumaksu kinnipidamise korral on toetuse netosuurus 319,8 eurot kuus.

84%

82%

79%

71%

72%

60% 65% 70% 75% 80% 85% 90%

eesti keel on kodune keel

oskab rääkida ja kirjutada

oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida

saab igapäevase suhtlemise piires aru

ei oska eesti keelt

22

õppetööga seotud (sageli tasustamata) praktika, mistõttu pole võimalik töökoormust suvel

suurendada ja praktika tuleb sooritada puhkuse ajal. Muudatus mõjutab negatiivsemalt töötuid

tasemeõppe toetuse saajaid (2024. aastal olid uutest tasemeõppe toetuse saajatest 46% töötud),

kuna töötuse perioodil on inimese sissetulek üldjuhul niigi väiksem kui töist tulu teenides,

mistõttu moodustab tasemeõppe toetusest saadav lisasissetulek nende puhul kogu sissetulekust

proportsionaalselt suurema osa. Kokkuvõttes võib kaotatav osa toetusest olla inimese

toimetulekule märkimisväärse mõjuga, kuid teisalt ei ole tegemist sotsiaaltoetusega, vaid selle

eesmärk on katta õppimisega seotud kulusid, mistõttu on avalduva mõju ulatus keskmine. Mõju

avaldumise sagedus on harv, avaldudes toetuse saajate jaoks kaks kuud aastas.

Ebasoovitavate mõjude risk

Eesti keele õpe

Muudatus vähendab töötavate inimeste tasuta eesti keele kursustel osalemise võimalusi, mis

alternatiivsete keeleõppevõimaluste puudumise korral võib negatiivselt mõjutada sihtrühma

tööl püsimist. Tasuta keeleõppe alternatiive pakuvad ka teised riigiasutused (nt

Kultuuriministeerium Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) kaudu). Samuti on eesti keelt võimalik

õppida iseseisvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi arendatud keskkonna keeletee.ee kaudu ja

seda kuni keeleoskustasemeni B1, valmimisel on ka järgmiste keeletasemete kursused. Balti

Uuringute Instituudi hinnangul22 ületab siiski keeleõppe nõudlus riiklikku pakkumist oluliselt

ja kõigile motiveeritud inimestele ei ole võimalik keeleõpet kursuste kaudu pakkuda. Samas

analüüsis nenditakse, et sihtrühmade prioriseerimine, vähemalt mingis ulatuses, on suure

tõenäosusega siiski vajalik. Ka on leitud, et senine lai tasuta keeleõppe kursuste pakkumine ei

ole viinud oodatud tulemuseni. Täiskasvanute eesti keele õppe kulud on suured (viimase viie

aasta kulu eri teenuseosutajate (peamiselt INSA ja Eesti Töötukassa) peale kokku on u 66 mln

eurot), elanikkonna keeleoskuse paranemine on olnud aga tagasihoidlik (Eesti

integratsioonimonitooringu andmetel oli 2020. aastal teisest rahvusest eesti keelt oskavate Eesti

elanike osakaal enesehinnangu alusel 41%, 2023. aastal oli sama näitaja 46%23). Ebasoovitava

mõju avaldumise vältimiseks tuleb tagada sihtrühmadele piisavad keeleõppevõimalused muude

kanalite kaudu.

Tasemeõppes osalemise toetus

Võttes arvesse, et proportsionaalselt on tasemeõppes osalemise toetuse saajaid soo järgi rohkem

naiste seas (üle 60% toetuse saajatest) ning regionaalselt rohkem Kirde-Eestis (veerand kuni

kolmandik toetuse saajatest olenevalt aastast), siis on kahel suvekuul tasemeõppe toetuse

maksmise lõpetamise avaldatav negatiivne mõju neile sihtrühmadele proportsionaalselt

suurem. Seega võib muudatus potentsiaalselt suurendada niigi kõrgema suhtelise vaesuse

määraga rühmade vaesusriski: Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses

20,2% inimestest, sh 22,5% naistest ja 17,6% meestest, ning suhtelise vaesuse määr oli suurim

Ida-Virumaal, ulatudes 35%-ni. Samal ajal on oluline märkida, et toetuste süsteem tervikuna,

sealhulgas võimalus taotleda toimetulekutoetust, ning kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused

aitavad leevendada ajutist sissetulekute langust ning ennetada vaesusriski süvenemist. Seetõttu

võib hinnata ebasoovitavate mõjude avaldumise riski väikseks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

22 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., Khrapunenko, M., Kivistik, K., Aavik, A.-L. ja Jurkov, K. (2023).

Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti

Uuringute Instituut. https://doi.org/10.23657/IBS.2023.7 23 Voog, A., Hämmal, J., Esko, K., Seppel, K., Lauristin, M., Karu, M., Vihalemm, T. (2023). Eesti ühiskonna

lõimumismonitooring

23

Muudatused mõjutavad kolme tööturuteenust: eesti keele koolitust tööturukoolituse raames,

eesti keele koolitust tööandja koolitustoetuse raames ning tasemeõppes osalemise toetust.

Kõikidel juhtudel on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Eesti keele koolituse piiramine

võib avaldada negatiivset mõju töötajate tööl püsimisele, kuna vähendab tasuta keeleõppe

kursustel osalemise võimalusi, kuid mõju ulatus on keskmine, kuna osaliselt on kättesaadavad

alternatiivid ning töötukassa osutab teenust edasi töötutele ja tööandja kaudu ka töötajatele,

kellel on eesti keele õppeks tööga seotud vajadus. Mõju sagedus sõltub sihtrühma vajadustest.

Tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine kahel kuul aastas on keskmise negatiivse

mõjuga, kuna võib mõjutada haavatavate sihtrühmade toimetulekut. Mõju avaldub harva.

Töötavatele inimestele suunatud eesti keele koolituse sulgemise ebasoovitava mõju vältimiseks

tuleb tagada sihtrühmadele piisavad keeleõppevõimalused muude kanalite kaudu. Teiste

muudatuste puhul on ebasoovitavate mõjude avaldumise risk väike.

Muudatus 4: muudatused tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeetme

teenuses (palgatoetus)

Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Kõnesoleva eelnõuga ühtlustatakse palgatoetuse skeeme. Muudatuste järel täpsustatakse

palgatoetuse eesmärgi sõnastust ning asendatakse senine „tööturule liikumine“ sõnadega „tööle

asumine“, kuid see ei muuda teenuse enda sisulist eesmärki, milleks on toetada väiksema

konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras oleva inimese tööle värbamist ja soodustada

sihtrühma tööle asumist. Kehtiva THP järgi makstakse palgatoetust viie sihtrühma puhul:

1) töötud, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud,

2) töötud, kes on arvel olnud 12 kuud 15 kuu jooksul ja kelle arvelolek on vahepeal

lõppenud tööle asumise või aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise tõttu,

3) 16–24-aastased, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 6 kuud,

4) vanglast vabanenud töötud ja

5) tervisest tuleneva takistusega töötud, kes on olnud töötuna arvel vähemalt 6 kuud.

2024. aastal oli palgatoetusega töölerakendunuid ehk teenusega alustajaid kokku u 2500

unikaalset inimest, kes moodustasid kõikidest 2024. aastal mõne teenusega alustajatest24 u 3%,

mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Palgatoetusega töölerakendunutest u 62% (1553

unikaalset inimest) kuulusid pikaajaliste töötute sihtrühma. Tervisest tuleneva takistusega

teenusega alustajad moodustasid kõikidest teenusega alustajatest u 33% (816 unikaalset

inimest), noored u 4% (93 unikaalset inimest) ning vanglast vabanenud u 2% (47 unikaalset

inimest).

Muudatuste järel eristatakse edaspidi kahte suuremat palgatoetuse sihtrühma:

1) pikaajalised töötud ilma lisariskideta, kes on olnud ilma tööta 365 päeva (u 12 kuud)

450 päeva (u 15 kuu) jooksul, ning

2) riskirühma kuuluvad töötud, kes on olnud ilma tööta vähemalt 180 päeva (u 6 kuud)

viimase 225 päeva (u 7,5 kuud) jooksul; siia alla kuulub neli alasihtrühma:

1) kuni 29-aastased töötud (kaasa arvatud),

2) 55+ vanuses töötud,

3) tervisest tuleneva takistusega töötud ning

4) vanglast vabanenud töötud.

24 Välja arvatud mitteisikustatud teenused.

24

Muudatuse tulemusena tõuseb noorte sihtrühma ülemine vanusepiir 24. eluaastalt 29. eluaastani

ning lisandub täiesti uus sihtrühm 55+ vanuses töötute näol. Kuigi muudatuste järel ei ole noorte

vanusegrupi puhul enam alumist vanusepiiri seatud, siis tulenevalt õppimiskohustusliku ea

tõstmisest Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) ei maksta alates 2025. aasta septembrist

palgatoetust enam alla 18-aastaste puhul. Seega sisuliselt tõuseb sellega alumine vanusepiir

16. eluaastalt 18. eluaastani. Vanglast vabanenute ning tervisest tuleneva takistusega töötute

sihtrühma puhul muutusi ei ole. Pikaajalistele töötute sihtrühma, kelle arvelolek on vahepeal

lõppenud tööle asumise või aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise tõttu, muudatuste

jõustudes enam ei eristata, kuna registreeritud töötuse kestuse asemel mõõdetakse inimese

töötuseperioodi edaspidi tegelikult töötuna oldud aja järgi, mistõttu ei ole registreeritud töötuse

katkemise perioodiga sihtrühma eristamine asjakohane (vt täpsemalt järgmine lõik).

Sihtrühmade korrastamise tulemusena paraneb eelduslikult sihtrühma teenusetingimuste

mõistmine nii sihtrühma kui ka tööandjate jaoks. Võttes arvesse, et 55+ vanuses tööealiste

tööhõivemäär (2024. aastal 55–64-aastaste seas 75,7%)25 on madalam võrreldes üldise

tööhõivemääraga (20–64-aastaste seas 81,8%) ning töötuks jäädes on töötuse kestus pikem

(töötukassa andmetel oli 2025. aasta mai lõpu seisuga üle 55-aastastest töötuna arvel olnud

inimestest 54% olnud töötuna registreeritud üle kuue kuu, samas kui kuni 54-aastaste seas oli

see 43%), avaldab uue, 55+ vanuses töötute sihtrühma loomine positiivset mõju sihtrühma

töölerakendumise tõenäosusele ja tööl püsimisele. Töötukassa prognoosi kohaselt rakendub

muudatuste järel palgatoetusega tööle u 3900 unikaalset inimest aastas, kellest 35%

moodustavad ilma lisariskideta töötud ning 18% kuni 29-aastased, 20% üle 55-aastased, 26%

tervisest tuleneva takistusega töötud ning 1% vanglast vabanenud töötud.

Sarnaselt kehtivale THP-le peab inimene ka edaspidi palgatoetuse saamiseks olema töötuna

arvel, kuid võrreldes kehtiva THP-ga, mille kohaselt arvestatakse kõigi sihtrühmade puhul

töötuse kestust töötuna arvel oldud aja järgi, hakatakse muudatuste järel hindama tegelikku

töötuse kestust (hõlmab ka töötuna oldud aega, mil inimene ei olnud töötukassas töötuna arvele

võetud). Muudatuste järel peab ilma lisariskideta töötu olema palgatoetusele

kvalifitseerumiseks töötu olnud vähemalt 365 päeva (u 12 kuud) viimase 450 päeva (u 1,3

aastat) jooksul ning riskirühma kuuluv töötu vähemalt 180 päeva (u 6 kuud) viimase 225 päeva

(u 7,5 kuu jooksul). Muudatus mõjutab positiivselt neid potentsiaalseid teenuse saajaid, kes on

olnud enne pikalt mitteaktiivsed (nn heitunud) ning seejärel arvele tulnud ning kelle puhul

arvestatakse see aeg edaspidi töötuna arvel oldud aja hulka, ehk neil on võimalik kiiremini

palgatoetusega tööle rakenduda. Nende töötute jaoks olukord ei muutu, kes tulevad töötuna

arvele vahetult pärast töösuhte lõppemist ning kelle töötuse kestus ja registreeritud töötuse

kestus kattuvad. Samuti võib registreeritud töötuse kestuselt tegelikule töötuse kestusele

üleminek vajada vähemalt esialgu sihtrühma mõningast kohanemist, kuna praegu on

kinnistunud arusaam, et töötuse kestus on registreeritud töötuna arvel oldud periood.

Ei kehtiva ega muudetud THP järgi ei maksta õppiva töötu puhul palgatoetust, kuid tulenevalt

üleminekust registreeritud töötuse kestuselt tegelikule töötuse kestusele sätestatakse uues THP-

s, et palgatoetuse puhul ei arvestata tööta olemise perioodi hulka täiskoormusega või

statsionaarses õppes õppimist, mis on töötamisega võrdsustatud. Muudatus võib negatiivselt

mõjutada eeskätt neid töötuid, kellel küll võib olla haridus värskelt omandatud, kuid kellel

puudub sellele vaatamata valdkondlik töökogemus, või kes küll õppisid hiljuti, aga katkestasid

õpingud, mistõttu võib neil olla vaatamata hiljutisele õppimisele raskusi töö leidmisega. 2024.

aastal palgatoetust kasutanutest 65 inimest ei kvalifitseeruks palgatoetusele uue THP kohaselt,

kus õppimine on tööga võrdsustatud tegevus. Samuti võib muudatus avaldada negatiivset mõju

tervisest tuleneva takistusega õppivate töötute tööle saamise võimalustele, kuna kehtiva

25 Eesti Statistikaamet (2025). Tööpoliitika näitajad. Tööpoliitika näitajad

25

regulatsiooni järgi on neile erinevalt teistest õppijatest sätestatud erand ehk neil on praegu õigus

palgatoetust kasutada, kuid muudatuste järel enam mitte. 2024. aastal rakendus nimetatud

sihtrühmast palgatoetusega tööle 4 unikaalset inimest.

Kehtiva THP järgi saab tööandja kasutada sama töötaja tööle värbamiseks palgatoetust ühe

korra, kuid muudatuse järel saab tööandja palgatoetusega sama töötaja uuesti tööle võtta viie

aasta möödudes. Muudatus suurendab palgatoetuse kasutamise paindlikkust, võimaldades

pikaajalistel ning riskirühma kuuluvatel töötutel uuesti töötuks jäädes vajadusel sama tööandja

juures palgatoetusega tööle rakenduda, kuid arvestades, et kahe palgatoetuse perioodi

kasutamise vahele peab jääma vähemalt viis aastat, on mõju ulatus sihtrühma jaoks väike.

Võttes arvesse ka palgatoetuse osalise ja täieliku tagasimakse nõude muutusi tööandjate jaoks

(vt täpsemalt majanduslike mõjude all), on kokkuvõttes muudatuste mõju ulatus palgatoetuse

sihtrühma jaoks keskmine. Mõju sagedust ei ole vaja hinnata nende inimeste puhul, kes

palgatoetusega tööle ei rakendu, kuid mõju on regulaarne palgatoetuse sihtrühma jaoks.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatused võivad raskendada tervisest tuleneva takistusega õppivate töötute

töölerakendumist ja tööl püsimist, kuna kehtiva regulatsiooni järgi kvalifitseeruksid nad

palgatoetusele, samuti makstakse kehtiva regulatsiooni järgi nimetatud sihtrühma puhul

palgatoetust kuni 12 kuu eest, kuid muudatuste järel nad enam palgatoetusele ei kvalifitseeru.

2024. aastal rakendus palgatoetusega 4 inimest, kes kuulusid tervisest tuleneva takistusega

õppivate töötute sihtrühma. Võttes arvesse, et nimetatud sihtrühm on väga väike, ning asjaolu,

et inimesed tegelevad parasjagu hariduse omandamisega, mis suurendab nende

konkurentsivõimet tööturul, ei pruugi palgatoetus olla esmane teenus, mida sihtrühm

töölerakendumiseks vajab, mistõttu on ebasoovitava mõju avaldumise risk väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Kõnesoleva eelnõuga korrastatakse palgatoetuse sihtrühmi ja ühtlustatakse teenusetingimusi.

2024. aastal asus palgatoetusega tööle u 2500 unikaalset inimest, kes moodustasid kõikidest

2024. aastal mõne teenusega alustajatest26 u 3%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike.

Muudatuste järel jagunevad sihtrühmad kaheks: 1) pikaajalised töötud ning 2) riskirühma

kuuluvad töötud (noored, 55+, tervisest tuleneva takistusega ja vanglast vabanenud). Mõju

ulatus on sihtrühma jaoks keskmine – osa muudatusi parandab palgatoetuse kättesaadavust ja

avaldab sihtrühmale positiivset mõju (nt töötuse arvestus tegeliku tööta oldud aja järgi, 55+

sihtrühma lisandumine, noorte vanusepiiri tõus 29. eluaastani), samas osa muudatusi võivad

piirata toetuse kasutamist (nt õpingute aja mittearvestamine tööta olemise perioodi hulka,

tervisest tuleneva takistusega töötute sihtrühma puhul toetuse kestuse lühendamine 6 kuuni).

Mõju sagedus on teenuse kasutajate jaoks regulaarne, kuna muudatused mõjutavad otseselt

palgatoetuse määramise tingimusi.

5.2. Majanduslik mõju

Muudatused 1–3 mõjutavad tööandjaid kaudselt ning avalduva mõju ulatus sõltub sellest, kas

muudatuste tulemusena sihtrühmade ligipääs teenusele paraneb või halveneb, mis omakorda

parandab või raskendab sihtrühmade tööle asumist või tööl püsimist ja selle kaudu ka

tööandjaid ja majandust (vt täpsemalt sotsiaalsete mõjude all). Kuna mõju on kaudne, ei

analüüsita nende muudatuste puhul seda põhjalikumalt.

26 Välja arvatud mitteisikustatud teenused.

26

Muudatus 4: muudatused tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeetme

teenuses (palgatoetus)

Sihtrühm: tööandjad

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Palgatoetus on tööandjale suunatud palgakulude osaline hüvitamine, mille eesmärk on toetada

väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras oleva inimese tööle asumist, mistõttu

mõjutavad teenuses tehtavad muudatused otseselt ka tööandjaid. 2024. aastal oli palgatoetusega

töölerakendunuid ehk teenusega alustajaid u 2500 unikaalset inimest, kelle eest maksti

palgatoetust 2049 unikaalsele tööandjale, mis moodustab kõikidest Eesti tööandjatest

(2024. aastal oli Statistikaameti andmetel Eestis kokku u 158 400 ettevõtet, kellest 95%-l oli

vähem kui 10 töötajat) 1,3%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Perioodil 2019–2021

palgatoetust kasutanud unikaalsetest tööandjatest 75% kasutasid toetust ühe töötaja jaoks, 22%

2–4 töötaja jaoks27. Tervisest tuleneva takistusega töötajate tööandjate jaoks kasvavad

muudatuste järel töötaja palgafondi kulud, kuna palgatoetuse maksmise perioodi ühtlustamise

tõttu lüheneb nimetatud sihtrühma puhul palgatoetuse maksmise periood 12-lt kuult 6-le kuule.

Samas muudatus, mille kohaselt saab sama töötaja uuesti tööle võtta viie aasta möödudes,

suurendab vähesel määral riskirühma kuuluvate töötute tööle värbamise paindlikkust.

Võrreldes kehtiva THP-ga piiratakse täiendavalt ettevõtete juhtimis- ja kontrollorgani liikmete

ja enamusosanike võimalusi iseenda ettevõttesse tööle asudes palgatoetust kasutada. Kui

kehtiva regulatsiooni järgi ei saa palgatoetusega samasse ettevõttese tööle võtta töötut, kes on

sel hetkel juhtimis- ja kontrollorgani liige või enamusosanik, siis muudatuse järel ei maksta

palgatoetust ka siis, kui töötu on eelneva 36 kuu jooksul olnud samas ettevõttes juhtimis- ja

kontrollorgani liige või enamusosanik. 2024. aastal rakendus palgatoetusega tööle ehk alustas

teenusega 17 unikaalset inimest, kes olid eelneva 36 kuu jooksul olnud samas ettevõttes kas

juhtimis- või kontrollorgani liikmed ehk kes edaspidi enam palgatoetusele ei kvalifitseeru.

Kuigi sihtrühma jaoks piirab muudatus palgatoetusele ligipääsu, on tegemist distsiplineeriva

muudatusega, mille vajadus tuleneb praktilisest vajadusest vähendada palgatoetuse mitte-

eesmärgipärast kasutamist, kuna palgatoetuse puhul ei ole samas ettevõttes varem juhtivas rollis

olnud töötu väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras, vaid vastupidi, tal on

konkurentsieelis.

Kehtiva THP järgi tuleb tööandjal maksta saadud palgatoetus tagasi täies ulatuses, kui tähtajatu

või tähtajaline töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne palgatoetuse lepingu perioodi lõppu

(sõltumata töösuhte kestusest), sealhulgas tööandja algatusel, kui töösuhte jätkamine muutub

võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või koondamise tõttu (TLS § 89 lõige

1) või tööandja tegevuse lõppemisel (TLS § 89 lõike 2 punkt 1). Tööandja algatusel töösuhte

lõpetamise korral ei pea tööandja palgatoetust tagasi maksma ainult siis, kui ta lõpetab töötajaga

töölepingu katseaja jooksul (TLS § 86 lõige 1), erakorraliselt tingituna töötajast tulenevast

mõjuvast põhjusest (TLS § 88 lõige 1) või töötaja koondamisel erakorraliselt tingituna tööandja

pankrotist või pankrotimenetluse lõpetamisest, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu

(TLS § 89 lõike 2 punkt 2). Kehtiva regulatsiooni järgi ei pea tööandja palgatoetust tagasi

maksma, kui tööleping lõpetatakse tööandjast mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas

pooltevahelisel kokkuleppel (TLS § 79), kuid muudatuste järel nõuab töötukassa tööandjalt

palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui tähtajatu töösuhe lõpetatakse enne 6 kuu täitumist või alla

aastane töösuhe lõpetatakse enne töösuhte poole tähtaja möödumist ning kui töösuhte

lõpetamise aluseks on töölepingu lõpetamine kokkuleppel.

27 Eesti Töötukassa. Palgatoetuse analüüs perioodil 2019–2021.

27

Töötukassa andmetel lõpetati kõikide perioodil 2019–2021 THP palgatoetuse lepingute

katkestamiste puhul leping peaaegu pooltel juhtudel ehk 46%-l töötaja algatusel (ei kehtiva ega

uue THP järgi ei pea sel juhul tööandja palgatoetust tagasi maksma) ning 35%-l lõpetati see

poolte kokkuleppel. Samuti peab nii kehtiva THP järgi kui ka muudatuste järel tööandja

palgatoetuse tagasi maksma, kui tööandja ütleb töölepingu üles, kuna lepingu jätkamine on

võimatu tulenevalt töömahu vähenemisest, töö ümberkorraldamisest või koondamisest (§ 89

lõige 1) või tööandja tegevuse lõppemisest (§ 89 lõike 2 punkt 1). Võrreldes kehtiva THP-ga

lisandub palgatoetuse osalise tagasinõude võimalus. Tööandja peab palgatoetuse maksma

osaliselt tagasi juhul, kui ta lõpetab töötajaga palgatoetuse lepingu selle kehtivuse ajal, tähtajatu

töösuhe lõpetatakse pärast 6 kuu täitumist või alla aastane tähtajaline töösuhe lõpetatakse pärast

töösuhte poole tähtaja möödumist (samadel alustel nagu täies ulatuses tagasinõudmise korral

(§ 79 ning § 89 lõige 1 ja lõike 2 punkt 1). Muudatused võivad vähendada osa tööandjate jaoks

valmisolekut värvata palgatoetusega pikaajaliste töötute riskirühma kuuluvat töötut, kuna nii

osalise kui ka täieliku tagasinõude riski realiseerumise korral kaasneb tööandjale rahaline

kulutus (juba saadud palgatoetus tuleb tagasi maksta). Arvestades, et küllaltki suur osakaal

palgatoetuse katkestamise aluseks olevatest töölepingutest lõpetatakse poolte kokkuleppel, on

muudatuste mõju ulatus tööandjate jaoks keskmine. Võttes arvesse kõiki palgatoetusega

kaasnevaid muudatusi, sh sotsiaalsete mõjude all käsitletuid, on kokkuvõttes muudatuste mõju

ulatus tööandjate jaoks keskmine. Mõju sagedust ei hinnata nende tööandjate puhul, kes

palgatoetusega töötajat ei värba, ning mõju on regulaarne nende tööandjate jaoks, kes

palgatoetust kasutavad.

Ebasoovitavate mõjude risk

Kuna poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisega peavad olema mõlemad osapooled nõus, siis

olukordades, mil osapooled ei pea palgatoetuse lepingu perioodi kehtivuse jooksul töösuhte

jätkumist võimalikuks, võib tööandjate osalise või täieliku tagasimakse nõude vältimiseks

sageneda töölepingu ülesütlemine põhjustel, millega tööandjale ei kaasne tagasimakse nõuet,

näiteks võib tööandja survestada töötajat lepingut lõpetama töötaja algatusel.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

2024. aastal kasutas palgatoetust ligikaudu 2049 unikaalset tööandjat, mis moodustab 1,3%

kõigist Eesti tööandjatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Enamik tööandjaid kasutas

toetust ühe töötaja tööle võtmiseks. Mõju ulatus tööandjate jaoks on keskmine. Positiivne mõju

avaldub tööandjate jaoks paindlikkuse suurenemises (nt töötuse arvestus tegeliku tööta oldud

aja järgi, 55+ sihtrühma lisandumine, noorte vanusepiiri tõus 29. eluaastani, võimalus sama

töötaja taas tööle võtta viie aasta möödudes). Negatiivne mõju seisneb eelkõige toetuse

maksmise perioodi lühenemises (tervisest tuleneva takistusega töötute sihtrühma puhul),

juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ja enamusosanike võimaluste piiramises iseenda

ettevõttesse palgatoetusega tööle asuda ja tagasimaksekohustuste laienemises (töölepingu

lõpetamisel poolte kokkuleppel enne palgatoetuse lepingu tähtaja möödumist). Mõju sagedus

on palgatoetust saavate tööandjate jaoks regulaarne.

5.3. Mõju riigivalitsemisele

Muudatused 1–4

Mõju sihtrühm: Eesti Töötukassa

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

28

Kõnesoleva määrusega elluviidavad muudatused THP-s hõlmavad muudatusi teenuste

tingimustes ja sihtrühmades, mis on vajalikud teenuste kaasajastamiseks tulenevalt

rakenduspraktikast ning töötuskindlustusvahendite otstarbepärasest kasutamisest. Muudatused

mõjutavad töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab, mistõttu on

mõjutatud sihtrühm väike. Muudatused mõjutavad töötukassa teenuste sisu, teenuste

kvalifitseerumistingimusi, tööprotsesse ning töökoormust, kuid mõju suund ja ulatus

varieeruvad sõltuvalt iga üksiku muudatuse sisust. Muudatuste tulemusena ei osutata enam alla

18-aastastele, kes pole õppimiskohustust täitnud, tasemeõppes osalemise toetuse ja töötavatele

inimestele suunatud tööturukoolituse teenust (eesti keele õpe); lõpetatakse tööklubi,

tööharjutuse ja sõltuvusnõustamise pakkumine; kahel kuul aastas ei maksta enam tasemeõppes

osalemise toetust. Nimetatud muudatused ei avalda töötukassa töökorraldusele ega -koormusele

märkimisväärset mõju, eriti arvestades, et märgitud teenuste sihtrühmad on võrdlemisi

väikesed. Väheneda võivad töötukassa kulud: prognoosi järgi väheneb tööturukoolituse kulu

2026. aastal 3,66 miljoni ja 2027. aastal 5,89 miljoni euro võrra. Töötavate inimeste eesti keele

koolituste rahastamise lõpetamine vähendab karjäärispetsialistide töökoormust, kes praegu

selle sihtrühma nõustamisega tegelevad. Samas võib töötukassa hinnangul suureneda

tööandjate huvi tööandja koolitustoetuse vastu, et tõsta oma töötajate eesti keele taset, mis

suurendab eelduslikult toimingute mahtu ja teenuse eelarvet. Toetatud töölerakendamise

teenuse ja palgatoetuse teenuse sihtrühmade ja teenuste tingimuste muutmine toob kaasa

väikseid muudatusi töötukassa töökorralduses. Näiteks tuleb töötajaid koolitada selles, kuidas

hinnata teenusevajadust ja kuidas toetada kliente laienenud sihtrühma arvestades.

Muudatused eeldavad uute teenusetingimustega kohanemist, sh vähesel määral töötajate

koolitamist, et töötajad oleksid kursis muudetud tingimuste ja sihtrühmadega ning suudaksid

kliente korrektselt nõustada. Ajutiselt võib töökoormus suureneda ka seetõttu, et tuleb selgitada

muudatusi klientidele, vastata pöördumistele ning hallata üleminekuperioodil tekkivaid

keerulisemaid olukordi. Muudatustega kohanemist toetab töötukassa IT-süsteemide tugi, kuid

sihtrühmade ja teenuste sisu muutmine nõuab infosüsteemides arendusi. Olulises mahus

arendusi nõuavad palgatoetuse teenuse muudatused, kuna muutuvad teenusele

kvalifitseerumise alused ja lisanduvad uued sihtrühmad, mis nõuab muudatusi andmevahetuses

ja teenusetingimuste vastavuskontrollides. Palgatoetuse osalise tagasimakse nõude

arvestamiseks on vajalikud IT-arendused, mis võtavad aega ligikaudu 9 kuud.

Kokkuvõttes jääb töötukassa põhiülesanne – tööturuteenuste osutamine – muutumatuks. Siiski

nõuavad eelnõus kavandatud muudatused kohanemist uute teenusetingimuste ja

sihtrühmadega, mis toob kaasa ajutise töökoormuse kasvu ja muudatustega kohanemise. Mõju

ulatust võib seetõttu kokkuvõttes hinnata keskmiseks. Mõju avaldub eelkõige muudatuste

rakendamise alguses (töötajate koolitamine, uute tingimuste selgitamine, infosüsteemi

arendus), mistõttu on selle avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Teenuste dubleerimise vähendamine, sihtrühmade täpsem määratlemine ning toetusetingimuste

ühtlustamine muudavad teenuste haldamise lihtsamaks ja võimaldavad suunata töötukassa

vahendeid eesmärgipärasemalt. Muudatuste rakendamisega kaasneb ajutine töökoormuse kasv

seoses uute tingimustega kohanemise ja infosüsteemi arendamisega. Mõju avaldumise ulatus

on keskmine ning sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei prognoosita.

29

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Tööhõiveprogrammi tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste

sihtkapitalist (edaspidi sihtkapital) ja ESF+ vahenditest ning välisvahendite riiklikust

kaasfinantseeringust. Eelnõu muudatuste rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid ega

-tulusid.

Kokkuvõttes vähenevad perioodil 2026–2029 tööhõiveprogrammi tööturuteenuste kulud

sõltuvalt aastast 7,8–10,1 miljoni euro võrra (vt tabel 1). Tööklubi, tööharjutuse ning toetatud

töölerakendamise teenuse muudatused ei mõjuta nimetatud teenuste kulusid.

Tööhõiveprogrammi kulusid vähendavad järgmised muudatused (vt tabel 2):

 tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine suvekuudel (kulude kokkuhoid

sõltuvalt aastast 1,3–1,5 miljonit eurot aastas);

 eesti keele koolituse koolituskaardiga teenuse sulgemine töötavatele inimestele (kulude

kokkuhoid sõltuvalt aastast 4,2–7,1 miljonit eurot aastas);

 tööandja koolitustoetuse puhul töötaja eesti keele oskuse arendamiseks A1-taseme

keeleõppe toetamise lõpetamine (kulude kokkuhoid u 200 tuhat eurot aastas);

 palgatoetuse tingimuste muutmine (kulude kokkuhoid sõltuvalt aastast 400 000 kuni 1,8

miljonit eurot aastas);

 sõltuvusnõustamise teenuse sulgemine (kulude kokkuhoid u 80 tuhat eurot aastas);

 tööalase rehabilitatsiooni pakkumine pikaajalise haiguslehe ajal töötajatele, kuna

nõudlus on olnud prognoositust väiksem (ESF+ vahenditest) (kulude kokkuhoid

sõltuvalt aastast u 400 tuhat eurot aastas).

Perioodil 2026–2029 suurendavad tööhõiveprogrammi tööturuteenuste kulusid järgmised

muudatused:

 tööalase rehabilitatsiooni teenuse rahastamise pikendamine 2027. aastani (ESF+

vahenditest) (kulude kasv 2026. aastal 1,3 miljonit eurot ja 2027. aastal 6,7 miljonit

eurot);

 karjääriinfo vahendamisse tegevuse lisandumine (ESF+ vahenditest) (kulude kasv u 50

000 eurot aastas).

Muudatusega suurenevad ESF+ ja selle kaasfinantseeringu kulud, kuna rehabilitatsiooniteenuse

rahastamist ESF+ vahenditest pikendatakse 1,5 aasta võrra aastani 2027. Samuti lisatakse alates

1. jaanuarist 2026 karjääriinfo vahendamise teenuse alla ESF+ kaasrahastatav tegevus, mis

võimaldab korraldada töövarjupäevasid, sealhulgas koostöös väliste partneritega. Samas

vähendatakse ESF+ vahenditest kaasrahastatava pikaajalise haiguslehe alusel töötajate

rehabilitatsiooniteenuse kulusid, kuna nõudlus on olnud väiksem, kui prognoositi, ning osa

eelarvest suunatakse riigis ümber kaitsekulutustele. Muudatuste tulemusel suureneb ESF+ ja

selle riikliku kaasfinantseeringu eelarve osa 6,1 miljoni euro võrra.

Tabel 1. Tööhõiveprogrammi kogukulu perioodil 2024–2029

2024 2025 2026 2027 2028 2029

Kogukulu: kehtiv 70 823 346 79 797 263 81 313 687 83 242 849 85 120 559 87 439 706

Kogukulu: muudatusega 70 823 346 79 797 263 73 467 740 74 128 473 74 932 097 76 409 058

Kulude muutus 0 0 -7 845 948 -9 114 377 -10 188 462 -11 030 648

Allikas: töötukassa

30

Tabel 2. Teenuste kulude muutus   2024 2025 2026 2027 2028 2029

Tasemeõppes osalemise toetus

(kehtiv) 8 083 720 9 384 040 9 930 675 10 438 845 10 932 766 11 424 741

Kulude muutus: juuli-augusti

eest toetust ei maksta     – 1 290 988 – 1 357 050 – 1 421 260 – 1 485 216

Eesti keele koolitus:

koolituskaardiga töötajatele

(kehtiv) 5 997 434 6 037 266 6 490 075 6 695 161 6 894 856 7 088 983

Kulude muutus: teenuste

lõpetamine     – 4 153 648 – 6 695 161 – 6 894 856 – 7 088 983

Tööandja koolitustoetus eesti

keele oskuse arendamiseks

(kehtiv) 2 848 650 3 184 839 3 373 510 3 480 112 3 583 913 3 684 819

Kulude muutus: A1-taseme

keeleõppe toetamise lõpetamine     – 202 411 – 208 807 – 215 035 – 221 089

Palgatoetus (kehtiv) 10 822 090 11 971 807 12 447 039 12 833 151 13 282 055 13 701 489

Kulude muutus: tingimuste

muutmine     – 1 769 906 – 420 065 – 1 224 717 1 276 576

Sõltuvusnõustamine (kehtiv) 82 145 87 653 85 015 85 098 85 782 86 001

Kulude muutus: teenuse

lõpetamine     –76 514 –85 098 –85 782 –86 001

Tööklubi, tööharjutus,

toetatud töölerakendamine

(kehtiv) 931 769 1 218 324 1 782 947 1 843 299 1 909 180 1 969 195

Kulud jäävad samaks: teenuste

liitmine 931 769 1 218 324 1 782 947 1 843 299 1 909 180 1 969 195

Karjääriinfo vahendamine

(kehtiv) tegevuskulu

Kulude muutus: tegevuse

lisandumine ESF+ rahastusega – – + 50 000 + 50 000 + 50 000 + 50 000

Tööalane rehabilitatsioon

(kehtiv)

5 614 361 6 231 252 6 589 238 6 746 720 0 0

Kulude muutus: 2026, 2027

ESF+ lisarahastus

+ 1 253 280 + 6 746 720

Tööalane rehabilitatsioon

pikaajalise haiguslehe alusel

töötajatele (kehtiv)

– 58 815 587 444 659 112 712 411 1 248 898

Kulude muutus: eelarve

vähendamine

–400 884 –396 461 –395 102 –921 100

Allikas: töötukassa

Tabel 3. Tööhõiveprogrammi kulude jaotus finantsallikate lõikes 2026-2029

2026 2027 2028 2029

tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital 65 840 358 66 050 925 73 431 276 74 829 925

välisvahendid (ESF) 5 339 166 5 654 283 1 050 574 1 105 392

riiklik kaasfinantseering 2 288 215 2 423 265 450 247 473 741

kokku 73 467 740 74 128 473 74 932 097 76 409 058

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

Määruse § 1 punkte 9–22, 24–26, 28–34, 36–49, 65, 69 ja 70 rakendatakse alates 1. jaanuarist

2026. Määruse § 1 punkte 50–59 ja 71 rakendatakse alates 1. juulist 2026 seoses infosüsteemide

31

arendamisega. Määruse § 1 punkti 35 rakendatakse alates 1. septembrist 2026, kuna see on

seotud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava muudatusega, millega asendatakse

kutsevaliku õppekava ettevalmistava õppe õppekavaga.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste

Keskusele, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning teadmiseks Eesti

Töötukassale, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate

Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.

Muudatusi on arutanud töötukassa nõukogu 17.01.2025, 11.06.2025 ja Vabariigi Valitsus

28.03.2025. Vastavalt tööturumeetmete seaduse § 6 lõikele 6 kiidab enne Vabariigi Valitsusele

kinnitamiseks esitamist tööhõiveprogrammi heaks töötukassa nõukogu. Eelnõu esitatakse

heakskiitmiseks töötukassa nõukogu 23.09.2025. aasta istungile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

04.09.2025 nr 2-2/3160-1

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise

määruse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 12. septembriks 2025. Enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele peab selle vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõikele 6 heaks kiitma Eesti Töötukassa nõukogu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti

Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Töötukassa

Kristi Suur

+372 5913 1212, [email protected]