| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/25/6931-1 |
| Registreeritud | 05.09.2025 |
| Sünkroonitud | 08.09.2025 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saku Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saku Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Objekt: Oskari mü detailplaneering, Juuliku küla, Saku vald Harju maakond
Tellija: Amira Grupp OÜ, Toome pst 73, Tallinn
Mau & Pojad OÜ
Arhitekt: L.Korjus volitatud arhitekt, tase 7
Joonis: Põhijoonis Mõõtkava: M 1:1000 / A1
Staadium: DP
Leht: AS-4-03
Kuupäev: 7. juuli 2025
Töö nr: 24121
Decoland OÜ, reg. nr. 12078036, MTR EEP002252 Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn, Tel 5179747, [email protected]
Planeerija: A.Uus
50
50
5002 m² 1 Ä 50% / T 50%
2501 m²3 14m 3
5003 m² 2 Ä 50% / T 50%
2501 m²3 14m 3
6647 m² 4 3323 m²
Ä 50% / T 50%
3 14m 3
6680 m² 3 3340 m²
Ä 50% / T 50%
3 14m 3
2292 m² 8 -
L 100%
-- -
Planeeritava krundi lubatud hoonestusala
Olemasolev asfaltkattega sõidutee
OSKARI mü DETAILPLANEERING,
JUULIKU KÜLA, SAKU VALD, HARJU MAAKOND
PÕHIJOONIS M1:1000
Olemasolev kinnistu piir
TINGMÄRGID
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee teekaitsevöönd 50m äärmise sõiduraja välimisest servast
Planeeritava krundi piir
Olemasolev asfaltkattega kõnnitee
Detailplaneeringuga hõlmatava ala piir
Planeeritav asfaltkattega sõidutee ja parkla
Planeeritav asfaltkattega kõnnitee
P20
Planeeritavale krundile sissepääs
Planeeritav kõrghaljastus
Planeeritav parkimiskohtade arv parklas
PLANEERITAVA KRUNDI SIHTOTSTARVE
MAX HOONETE ARV KRUNDIL KOKKU
MAX EHITISTEALUNE PIND MAX HOONE KÕRGUS MEETRITES MAX KORRUSELISUS POS. NR
PLANEERITAVA KRUNDI PINDALA
Kr un
di p
os . n
r.
Kr un
di p
la ne
er itu
d si
ht ot
st ar
ve
Kr un
di s
ih to
ts ta
rv e
de ta
ilp la
ne er
in gu
jä rg
i
Kr un
di s
ih to
ts ta
rv e
ka ta
st ri
jä rg
i
Kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
m ²
M ax
k ru
nd i
eh iti
se al
un e
pi nd
m ²
M ax
tä is
eh itu
se %
(h
oo ne
+ va
rju al
us ed
)
M ax
h oo
ne te
a rv
kr
un di
l
M ax
k ru
nd i b
ru to
pi nd
m
²
Tu le
pü si
vu sk
la ss
M ax
k or
ru se
lis us
/ el
am u
ka tu
se ha
rja
kõ rg
us /
ab ih
oo ne
ka
tu se
ha rja
k õr
gu s
m
Ka tu
se k
al de
nu rk
°
Pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne
Pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
pl an
ee rit
ud
Ki ts
en du
se d
1 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 5002 2501 50 (40+10) 3 4527 TP2 3 / 14,0 0-10 19 24
Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks
naaberkinnistutele ja tehnovõrkude valdajatele
2 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 5003 2501 50 (40+10) 3 4504 TP2 3 / 14,0 0-10 18 24
Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks
naaberkinnistutele ja tehnovõrkude valdajatele
3 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 6680 3340 50 (40+10) 3 6012 TP2 3 / 14,0 0-10 24 30
Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks
naaberkinnistutele ja tehnovõrkude valdajatele
4 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 6647 3323 50 (40+10) 3 6028 TP2 3 / 14,0 0-10 25 30
Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks
naaberkinnistutele ja tehnovõrkude valdajatele,
kraavi kaitsevöönd
5 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 6718 3359 50 (40+10) 3 6046 TP2 3 / 14,0 0-10 25 30 Isiklik kasutusõigus
tehnovõrkude valdajatele
6 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 13292 6646 50 (40+10) 3 11962 TP2 3 / 14,0 0-10 48 60 Isiklik kasutusõigus
tehnovõrkude valdajatele
7 Looduslik
haljasmaa 100% HL Üm 100% 1904 - - - - - - - - -
Isiklik kasutusõigus tehnovõrkude valdajatele
14 Tee ja tänava maa LT L 100% 2292 - - - - - - - - - Isiklik kasutusõigus
tehnovõrkude valdajatele
PLANEERITAV ALA KOKKU 4,75 ha (47538 m²)
PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUSE TABEL
5002 m² 1 Ä 50% / T 50%
2501 m²3 14m 3
6718 m² 5 3359 m²
Ä 50% / T 50%
3 14m 3
13292 m² 6 6646 m²
Ä 50% / T 50%
3 14m 3
1904 m² 7 -
HL 100%
- - -
2 2
4 1
156
P24P24
P30 P30
P30
P60
4
6
5
4
4
16
8
16
8
Karjavärava tee ja Juuliku tee teekaitsevöönd 10m teekatte servast
Olemasolev keskpinge õhuliin
Olemasolev veevarustuse torustik
Olemasolev madalpinge õhuliin
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
Olemasolevsidetrass Olemasolev sidekaabel
Planeeringuga likvideeritav keskpinge õhuliin
Planeeringuga likvideeritav madalpinge õhuliin
Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev säiliva keskpinge õhuliini kaitsevöönd
Planeeritava keskpinge maakaabli kaitsevöönd
Olemasolev keskpinge maakaabel
10
10 2,5
10
Mittetöötav kanalisatsioonitorustik
SAKU VALLAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS
Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738
Saku 75501 www.sakuvald.ee
HARJUMAA E-post: [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
05.09.2025 nr 7-1/29-2
Terviseamet
Transpordiamet
Seisukoha küsimine
Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 ja
planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel seisukoha andmiseks Harju maakonna Saku valla
Juuliku küla Oskari maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise,
lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
korralduse eelnõu. Lisamaterjalina on kaasas ka arendaja poolt detailplaneeringu algatamiseks
esitatud esialgne eskiis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Raun
arhitekt-planeerija
ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi ülesannetes
Lisad:
1. Korralduse eelnõu
2. Korralduse lisa 1
3. Korralduse lisa 2
4. Korralduse lisa 3
5. Eskiisi joonis
Kristina Suits
671 2424 [email protected]
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
|
|
|
Tere!
|
|
Saku Vallavalitsus |
Objekt: Oskari mü detailplaneering, Juuliku küla, Saku vald Harju maakond
Tellija: Amira Grupp OÜ, Toome pst 73, Tallinn
Mau & Pojad OÜ
Arhitekt: L.Korjus volitatud arhitekt, tase 7
Joonis: Põhijoonis Mõõtkava: M 1:1000 / A1
Staadium: DP
Leht: AS-4-03
Kuupäev: 7. juuli 2025
Töö nr: 24121
Decoland OÜ, reg. nr. 12078036, MTR EEP002252 Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn, Tel 5179747, [email protected]
Planeerija: A.Uus
50
50
5002 m² 1 Ä 50% / T 50%
2501 m²3 14m 3
5003 m² 2 Ä 50% / T 50%
2501 m²3 14m 3
6647 m² 4 3323 m²
Ä 50% / T 50%
3 14m 3
6680 m² 3 3340 m²
Ä 50% / T 50%
3 14m 3
2292 m² 8 -
L 100%
-- -
Planeeritava krundi lubatud hoonestusala
Olemasolev asfaltkattega sõidutee
OSKARI mü DETAILPLANEERING,
JUULIKU KÜLA, SAKU VALD, HARJU MAAKOND
PÕHIJOONIS M1:1000
Olemasolev kinnistu piir
TINGMÄRGID
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee teekaitsevöönd 50m äärmise sõiduraja välimisest servast
Planeeritava krundi piir
Olemasolev asfaltkattega kõnnitee
Detailplaneeringuga hõlmatava ala piir
Planeeritav asfaltkattega sõidutee ja parkla
Planeeritav asfaltkattega kõnnitee
P20
Planeeritavale krundile sissepääs
Planeeritav kõrghaljastus
Planeeritav parkimiskohtade arv parklas
PLANEERITAVA KRUNDI SIHTOTSTARVE
MAX HOONETE ARV KRUNDIL KOKKU
MAX EHITISTEALUNE PIND MAX HOONE KÕRGUS MEETRITES MAX KORRUSELISUS POS. NR
PLANEERITAVA KRUNDI PINDALA
Kr un
di p
os . n
r.
Kr un
di p
la ne
er itu
d si
ht ot
st ar
ve
Kr un
di s
ih to
ts ta
rv e
de ta
ilp la
ne er
in gu
jä rg
i
Kr un
di s
ih to
ts ta
rv e
ka ta
st ri
jä rg
i
Kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
m ²
M ax
k ru
nd i
eh iti
se al
un e
pi nd
m ²
M ax
tä is
eh itu
se %
(h
oo ne
+ va
rju al
us ed
)
M ax
h oo
ne te
a rv
kr
un di
l
M ax
k ru
nd i b
ru to
pi nd
m
²
Tu le
pü si
vu sk
la ss
M ax
k or
ru se
lis us
/ el
am u
ka tu
se ha
rja
kõ rg
us /
ab ih
oo ne
ka
tu se
ha rja
k õr
gu s
m
Ka tu
se k
al de
nu rk
°
Pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne
Pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
pl an
ee rit
ud
Ki ts
en du
se d
1 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 5002 2501 50 (40+10) 3 4527 TP2 3 / 14,0 0-10 19 24
Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks
naaberkinnistutele ja tehnovõrkude valdajatele
2 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 5003 2501 50 (40+10) 3 4504 TP2 3 / 14,0 0-10 18 24
Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks
naaberkinnistutele ja tehnovõrkude valdajatele
3 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 6680 3340 50 (40+10) 3 6012 TP2 3 / 14,0 0-10 24 30
Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks
naaberkinnistutele ja tehnovõrkude valdajatele
4 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 6647 3323 50 (40+10) 3 6028 TP2 3 / 14,0 0-10 25 30
Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks
naaberkinnistutele ja tehnovõrkude valdajatele,
kraavi kaitsevöönd
5 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 6718 3359 50 (40+10) 3 6046 TP2 3 / 14,0 0-10 25 30 Isiklik kasutusõigus
tehnovõrkude valdajatele
6 Ärimaa 50% / Tootmismaa 50% Ä/T Ä 50% /
T 50% 13292 6646 50 (40+10) 3 11962 TP2 3 / 14,0 0-10 48 60 Isiklik kasutusõigus
tehnovõrkude valdajatele
7 Looduslik
haljasmaa 100% HL Üm 100% 1904 - - - - - - - - -
Isiklik kasutusõigus tehnovõrkude valdajatele
14 Tee ja tänava maa LT L 100% 2292 - - - - - - - - - Isiklik kasutusõigus
tehnovõrkude valdajatele
PLANEERITAV ALA KOKKU 4,75 ha (47538 m²)
PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUSE TABEL
5002 m² 1 Ä 50% / T 50%
2501 m²3 14m 3
6718 m² 5 3359 m²
Ä 50% / T 50%
3 14m 3
13292 m² 6 6646 m²
Ä 50% / T 50%
3 14m 3
1904 m² 7 -
HL 100%
- - -
2 2
4 1
156
P24P24
P30 P30
P30
P60
4
6
5
4
4
16
8
16
8
Karjavärava tee ja Juuliku tee teekaitsevöönd 10m teekatte servast
Olemasolev keskpinge õhuliin
Olemasolev veevarustuse torustik
Olemasolev madalpinge õhuliin
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
Olemasolevsidetrass Olemasolev sidekaabel
Planeeringuga likvideeritav keskpinge õhuliin
Planeeringuga likvideeritav madalpinge õhuliin
Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev säiliva keskpinge õhuliini kaitsevöönd
Planeeritava keskpinge maakaabli kaitsevöönd
Olemasolev keskpinge maakaabel
10
10 2,5
10
Mittetöötav kanalisatsioonitorustik
SAKU VALLAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS
Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738
Saku 75501 www.sakuvald.ee
HARJUMAA E-post: [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
05.09.2025 nr 7-1/29-2
Terviseamet
Transpordiamet
Seisukoha küsimine
Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 ja
planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel seisukoha andmiseks Harju maakonna Saku valla
Juuliku küla Oskari maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise,
lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
korralduse eelnõu. Lisamaterjalina on kaasas ka arendaja poolt detailplaneeringu algatamiseks
esitatud esialgne eskiis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Raun
arhitekt-planeerija
ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi ülesannetes
Lisad:
1. Korralduse eelnõu
2. Korralduse lisa 1
3. Korralduse lisa 2
4. Korralduse lisa 3
5. Eskiisi joonis
Kristina Suits
671 2424 [email protected]
Lisa 2
Saku Vallavalitsuse …. 2025
korraldusele nr ….
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Planeeritava ala andmed:
AADRESS Harju maakond, Saku vald, Juuliku küla, Oskari maaüksus ja lähiala
Katastritunnus: 71801:005:0544
Sihtotstarve: 60% maatulundusmaa, 40% tootmismaa
Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 5,4 ha.
Detailplaneeringu eesmärk:
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa,
üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine
äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja
rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise
põhimõtteline lahendus.
Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom
Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja
selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.
Planeeritav ala koosneb Oskari (71801:005:0544, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%,
pindala 47 538 m²), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545, transpordimaa 100%) ja
Karjavärava tee L1 (71901:001:0190, transpordimaa 100%) maaüksustest ning Juuliku-
Tabasalu tee (71801:005:0562, transpordimaa 100%) ja Juuliku tee (71801:005:0563,
transpordimaa 100%) maaüksuste osast (vt skeemi lisas 3).
Esitatud eskiislahendus on järgmine:
Arendaja soov on jagada Oskari maaüksus kuueks äri/tootmismaa krundiks ja lisaks üheks
transpordimaa krundiks ning üheks üldmaa krundiks ning määrata hoonestustingimused ja
ehitusalused pinnad äri/tootmismaa kruntidele. Kruntide hoonestusalad on võimalik kokku
liita ning rajada ühe hoone üle mitme krundi. Soovitud lubatud maksimaalne hoonetealune
pind on äri/tootmismaa kruntidel 50% (sh hooned 40% ja lisaks varjualused 10%), lubatud on
rajada krundile maksimaalselt 3 hoonet, suurim lubatud korruselisus on 3 ning hoone suurim
lubatud kõrgus katuseharja peale 14,0 m. Kruntidele on planeeritud laohooned koos
võimaliku väikesemahulise tootmistegevusega. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt
ohtlikke jäätmeid ei teki.
Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev
eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja
poolset üldist nägemust.
2
Juurdepääs planeeringualale on Juuliku teelt ja Karjavärava teelt.
Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneeringu
kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja
tootmisettevõtte maa-ala (ÄT), Tallinna ringtee ääres haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM)
ning idaosa on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL), kuhu on üldplaneeringus
ette nähtud kergliiklustee. Maaüksus jääb perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale.
Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) välja ehitamise kohustus on huvitatud
isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on
kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.
Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa
(ehk Oskari maaüksuse ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine
eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse
loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise
alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi planeeritava maaüksuse ja lähiala
ehitusprojekti aluseks.
Kuna tegemist on sisuliselt ühe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole
võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava
maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega
seonduvat.
Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab
planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste
strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukavaga, Saku valla ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, Saku valla jäätmekavaga ja Saku valla kliima- ja
energiakavaga. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv ümbruskonda sobiv
ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on
detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja
analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult
varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks
riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike
normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest
keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise
planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126
detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju
3
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
Planeeritav ala ja selle lähiümbrus
Planeeringuala piirneb Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 // Soomre (71801:003:0362),
Metsasiilu (71901:001:0140), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545), Juuliku
(71801:005:0561), Karjavärava tee 4 (71801:005:0407), Karjavärava tee 2 (71801:005:0408)
ja Juuliku tee (71801:005:0557, 71801:001:1636) maaüksustega.
Maaüksusel asus kunagi sigala. Tänaseks on kõik sigala hooned lammutatud ning tegemist on
hoonestamata rohumaaga. Planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata.
Saku valla üldplaneeringu järgi jääb Oskari maaüksuse ümbrusesse nii hajaasustusega alasid,
uut äri- ja tootmismaad ning haljasala ja parkmetsa maa-ala. Planeeritavast alast loodesse on
Saku valla üldplaneeringu kohaselt loodud võimalus perspektiive kompostimisväljaku
loomiseks. Selle planeerimisega pole alustatud ja hetkel pole ka teada, millal sellega üldse
alustatakse.
Lähteseisukohtade punktis 4.15 on öeldud, et lubatud on keskkonnasõbralik tootmine,
hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud
ettevõtlusest.
Lähteseisukohtade punktis 4.8 on öeldud, et detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala
analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada,
millised on ruumilise keskkonna analüüsile tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse
majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi
suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada, et miks eelistatakse üht lahendust teisele
ning millised on uushoonestuse rajamise ja planeeringuga kavandatu kaalutlused ja
põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone asukoht, mida üldse kogu planeeringuga
kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.
Seega üldiselt saab eeldada, et planeeritav tegevus hakkab sobituma ümbritsevasse keskkonda
ja ei lähe olemasolevate tegevustega tugevalt vastuollu.
Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja
mõjud
Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti
geoloogilise baaskaardi andmetel kaitsmata põhjaveega alaga. Negatiivne mõju põhjaveele
võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee
kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis.
Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete
järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete,
ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid.
Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete
sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab
võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus
4
teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu
ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki.
Planeeritaval alal ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe kaartide andmetel olulisi
looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning looduskaitsealuseid liike. Lähimaks
looduskaitsealuseks objektiks on ca 150 m kaugusel asuv III kaitsekatergooria hiireviu (Buteo
buteo, KLO9128005) piiritletud leiukoht. Leiukoha korral ei ole tegemist kaitsealaga ning
kaitsealuste liikide leiukohtades kehtib LKS § 48 lg 4 kohaselt isendikaitse. LKS § 55 lg-st 1
tulenevalt on kaitsealuse loomaliigi (sh linnuliigi) isendi tahtlik surmamine keelatud ning
sama § lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik
hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja
poegade üleskasvatamise ajal. Kuna nimetatud objekt jääb planeeritavast alast väljapoole, siis
sellele olulist mõju ei saa tekkida. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse
iseloomust tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib
tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või
killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või
valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna
planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele
loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja
kaugust planeeritavast alast, siis võib mõningane kaudne mõju kaitsealusele objektile olla.
Siiski ei ole põhjust eeldada, et see on oluline. Lindude puhul on alaei ole eeldada ka kaudset
negatiivset mõju. Hiireviu ehitab oma pesa metsa. Seega pesapaik jääb eeldatavasti siiski
sinna piiritletud leiukohta ja mitte planeeritavake alele. Jahiala valikul on hiireviu kaunis
paindlik. Eelistatakse rohumaid, kuid saaki otsivaid hiireviusid võib kohata ka põldudel,
lageraielankidel, sooservades, teeäärtes või talude lähedal. Kuna ka praegu on Juuliku tee 3
alal aastaid olnud tootmistegevus, siis tõenäoliselt ei ole seal tema peamist jahiala. Mõnevõrra
võib negatiivset mõjuda see, et ala plaanitakse tihedat täis ehitada ja müra võib tulla
praegusest rohkem. Samas jääb ümberringi looduslikku rahulikku ala järgi päris palju. Seega
pole põhjust eeldada, et planeeritava tegevusega oluliselt lähedal asuva hiireviu leiukohta
mõjutatakse.
Lähim kultuurimälestis on ca 130 m kaugusel ja selleks on ehitismälestis (Juuliku villa,
kultuurimälestiste registri nr 2952). Tegemist on väljapaistva baltisaksa arhitekti Robert
Natuse projekteeritud hoone. Sellel on kaitsevöönd, mis on 50 m laiune maa-ala mälestise
väliskontuurist arvates. Kuna see jääb planeeritavast alast väljapoole ja piisavalt kaugele, siis
otsene ja kaudne mõju puudub.
Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, rohelise võrgustiku,
kaitstavate loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju
neile ei saa tekkida.
Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal või selle vahetus naabruses. Seega rohevõrgustikule
eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata.
5
Planeeritava ala ei jää maardla peale või selle vahetuslähedusse. Seega otsest mõju
maavaradele ja maardlale ei teki. Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb
maavarasid siiski kasutada. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks
vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja
liiva. Teede ja parklate katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku
vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad.
Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt
mõju loodusressursside kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks
kasutatav tehnika.
Planeeringualal on järgmised kitsendused:
- elektripaigaldise kaitsevöönd,
- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd,
- puurkaevu (PRK0001512) veehaarde sanitaarkaitseala,
- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
- sideehitise kaitsevöönd.
Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.
Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase
joonega)
Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse
ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb
ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub
üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike
meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).
Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju
kohta välisõhu kvaliteedile.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt
eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra
6
(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb
arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et
tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil tuleb müra osas igal juhul
tagada normikohane müra. Seega olulist mõju eeldada ei ole. Samuti pole hetkel teadaolevalt
tegemist sellise tootmisega, mille puhul oleks oodata ülemäärast müra tekkimist.
Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski
tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat
vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist
vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes
jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud
sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et
ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste
kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.
Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas mõnevõrra liiklussagedust ja -
koormust. Juurdepääs planeeringualale on munitsipaalomandis olevalt Juuliku teelt ja
riigiomandis olevalt Karjavärava teelt. Seega olemasolevalele teele tekib koormust juurde ja
see võib mõjutada ümbruskonna elanikkonna senist liiklusolukorda. Samas on tegu teedega,
mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab. Seega olulist negatiivset lisanduvat
mõju oodata ei ole.
Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja
ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja
Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale
kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks
kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.
Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke
informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks
kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).
Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka
konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik
kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on
siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi
territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse
mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,
et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudseid elanikke. Ehitiste
kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.
Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise
valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.
Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust
oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi
7
ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui
jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas
eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket
minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane
jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult
olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.
Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja
energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).
Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes pole uute
tootmishoonetega harjunud. Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest
tegemist on Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist
keskkonnamõju ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad
sobituma olemasolevasse keskkonda. Olulisi tootmistegevusest tulenevaid mõjusid hetkel
teadaoleva informatsiooni kohaselt oodata ei ole.
Saku valla ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi üldiselt normaalse radoonisisaldusega
pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Riskide täielikuks maandamiseks
võiks soovituslikult ehitusprojekti koostamise käigus läbi viia täiendav radooniuuring.
Praeguse informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada ei ole.
Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev
vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja
võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi
negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on
võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida
valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid,
kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku,
rohevõrgustikku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne
mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka
sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse
kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning
jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja
jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni
ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.
Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,
heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude
analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline
8
ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-
ning taastumisvõimet.
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus
Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,
sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise
endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega
kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või
katastroofe.
Asjaomase asutuse seisukoht
Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Terviseametile ja Transpordiametile vastavalt
KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos
lisadega.
Keskkonnaamet on oma kirjas seisukohal …………
Terviseamet on oma oma kirjas seisukohal …………
Transpordiamet on oma oma kirjas seisukohal …………
Kokkuvõte
Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt
ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine vajalik.
Eelhinnangu koostas:
Maigi Tenisson
Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
tel 6712 421
Lisa 1
Saku Vallavalitsuse ....2025
korraldusele nr ....
LÄHTESEISUKOHAD
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Juuliku küla Oskari maaüksusel ja lähialal
I LÄHTEANDMED
1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise
tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;
1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;
1.3 Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;
1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna
korraldamine Saku vallas“;
1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19 „Detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
1.6 Planeerimisseadus (PlanS);
1.7 Saku valla kliima- ja energiakava 2030;
1.8 Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2035;
1.9 Maaüksuse plaan.
II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK
Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja
eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Oskari
maaüksusel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa,
üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine
äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,
heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Juurdepääs planeeringualale on Juuliku teelt ja Karjavärava teelt. Planeeritava ala suurus on
ligikaudu 5,4 ha.
Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneeringu kohaselt
asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on valdavas osas äri- ja
tootmisettevõtte maa-ala (ÄT), Tallinna ringtee ääres haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ning
idaosa on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL). Maaüksus jääb perspektiivse
ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) välja
ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused.
Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.
III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Juuliku külas.
3.2 Planeeritav ala koosneb Oskari (71801:005:0544, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%,
pindala 47 538 m²), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545, transpordimaa 100%) ja Karjavärava
tee L1 (71901:001:0190, transpordimaa 100%) maaüksustest ning Juuliku-Tabasalu tee
(71801:005:0562, transpordimaa 100%) ja Juuliku tee (71801:005:0563, transpordimaa 100%)
maaüksuste osast.
3.3 Planeeringuala piirneb Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 // Soomre (71801:003:0362),
Metsasiilu (71901:001:0140), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545), Juuliku
(71801:005:0561), Karjavärava tee 4 (71801:005:0407), Karjavärava tee 2 (71801:005:0408)
ja Juuliku tee (71801:005:0557, 71801:001:1636) maaüksustega.
3.4 Planeeritava ala suurus on ca 5,4 ha.
3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: maaüksusel asus kunagi sigala, tänaseks on kõik sigala hooned
lammutatud ning tegemist on hoonestamata rohumaaga.
3.6 Planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata.
3.7 Planeeringualal on kitsendusteks elektripaigaldise kaitsevöönd, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
vöönd, puurkaevu (PRK0001512) veehaarde sanitaarkaitseala, avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd ning sideehitise kaitsevöönd.
3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on Juuliku ja Karjavärava teelt.
3.9 Alal puudub kehtiv detailplaneering.
IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
4.1 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil
mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava
krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad
tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne. Kõigile joonistel kanda planeeringuala piir, leppemärkide
selgitused ning planeeringu koostaja kirjanurk ja joonise koostamise kuupäev.
4.2 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000) vormistades formaadile A4 ja kanda
skeemile orienteerumist lihtsustavate teede, tänavate, objektide jne nimetused.
4.3 Koostada kontaktvööndi analüüsi joonis, millele kanda olemasolev olukord ning kavandatud ja
kavandatavad detailplaneeringu lahendused, katastriüksuste piirid, sihtotstarbed, hoonete
kasutusotstarbed, korruselisus ja vajadusel kõrgus, ehitusjooned, kaitsevööndid, piirangud ja
kitsendused. Näidata puhke- ja virgestusalad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohelise
võrgustiku alad jms, samuti olulisemad teed, ühistranspordipeatused, avalikud objektid,
tõmbekeskused jms. Lisada väljavõte üldplaneeringust, näidata planeeringuala piir ja
juhtotstarbed.
4.4 Tugiplaanile kanda kinnistute piirid ja aadressid, katastriüksuste sihtotstarbed, tänavate-teede
nimed, seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad objektid ning nende kaitsevööndid,
dendroloogilise hinnangu positsiooni numbrid, võra või puistu ulatused ning väärtusklassid
vastavalt dendroloogilisele hinnangule, topo-geodeetilise alusplaani koostaja nimi, töö number
ja koostamise kuupäev.
4.5 Põhijoonisele kanda olemasolevad ja planeeritavad maaüksuste piirid, ehitusjooned ja
hoonestusalad seotuna maaüksuste piiridest, kavandatavate kruntide ehitusõigus,
vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluse ja parkimise, tehnovõrkude ja -rajatiste, avaliku
ruumi, kujade, servituutide, kitsenduste ning avalikuks kasutamiseks määratud alade ulatus
ning põhimõtteline lahendus. Määrata igale krundile number ja lisada iga krundi kohta
ehitusõiguse aken, mis sisaldab krundi kasutamise otstarvet, suurimat hoonete arvu ning
maapealse ja -aluse ehitisealust pinda krundil, hoone kõrgust meetrites ja korruste arvu,
olulisemad arhitektuursed nõuded tabelis või eraldi märkusena Vajadusel võib esitada eraldi
tehnovõrkude- ja rajatiste, liiklusskeemi vm täiendava joonise. Tehnovõrkude ja -rajatiste
põhimõttelises lahenduses määratakse: tehnovõrkude ja rajatiste ligikaudsed asukohad, mis
kavandatakse reeglina tänava maa-alale; vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel
sademe-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva
vee hulga suurenemise.
4.6 Nummerdada kõik lehed ja allkirjastada joonised, seletuskiri, menetlusdokumentide,
kooskõlastuste tabel jms planeeringu koostaja poolt.
4.7 Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala asukohta ja suurust, planeeritava ala ning
lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.
4.8 Detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-
ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna analüüsile
tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna
ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada,
et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse rajamise ja
planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone
asukoht, mida üldse kogu planeeringuga kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.
4.9 Kirjeldada vastavust üldplaneeringule jt alusdokumentidele.
4.10 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused
ja põhjendused, eraldi tuua välja vastavus lähteseisukohtadele, planeeringu koostamise käigus
esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.
4.11 Kirjeldada planeeritava ala krundijaotust. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala
ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim
lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast ja vajadusel ka
absoluutkõrgus, elamuühikute arv); hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus; nõuded
paiknemisele; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, viimistlusmaterjalid, katusekalle, jne,
samuti rajatiste ehitus ja kujundusnõuded, olemasolevate hoonete lammutamise ja
ümberehitamise nõuded; hoonete paiknemine krundil, ehitusjoone vajadus, katuseharja või
hoone põhimahu suund, abihoonete paigutus jms; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm;
nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse
põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete
lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus
planeeritaval maa-alal.
4.12 Kirjeldada vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise, avaliku kasutuse
jne planeerimise põhimõtted.
4.13 Tuua eraldi välja nõuded ehitusprojekti koostamiseks (võivad olla teemade kaupa erinevates
peatükkides), täiendavate uuringute ja kooskõlastuste ning koostöö vajadus.
4.13.1 Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus).
Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.
4.13.2 Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada
lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.
4.13.3 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.
4.13.4 Kavandatavate hoonete projekteerimisel arvestada Siseministeeriumi poolt koostatava
määrusega „Varjendite ja varjumiskohtade tehnilised nõuded" ja hoonetesse kavandada
nõuetele vastav varjend.
4.14 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule, Saku valla kliima- ja energiakavale
jt loetletud standarditele ja alusdokumentidele.
4.15 Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm
negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
4.16 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on planeeringuala põhjaosas 50% ja lõunaosas kuni
40% krundi pindalast.
4.17 Tallinna ringtee poolsete hoone puhul arvestada vaadeldavust ning pöörata täiendavat
tähelepanu hoonete arhitektuurile ning välisviimistlusmaterjalide valikule.
4.18 Arvestades kavandatava äri- ja tootmislinnaku suurust, planeerida töötajatele kõrghaljastatud
rekreatsiooniala. Soovitavalt kavandada puhkeale kompaktse üldplaneeringus ette nähtud 10%
haljastatava/looduslikuna säilitatava alana.
4.19 Tulenevalt Saku valla kliima- ja energiakava 2030 kavandada teede ja laadimisalade äärde
kõrghaljastust ning liigendada parklad kõrghaljastusega, et ennetada soojussaarte teket.
4.20 Kasutada maksimaalselt vett läbilaskvaid katendeid ja vältida ulatuslike kõvakatendiga alade
planeerimist. Katustelt tulev sademevesi immutada võimaluse korral kinnistutel.
4.21 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega
ning kanda need joonistele ja seletuskirja.
4.22 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, side)
varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist
ühistrassidega.
4.23 Planeeringus käsitleda ja joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
4.24 Detailplaneeringuga kavandatava kvartalisisese tee äärde näha ette kõnnitee ja tänavahaljastus.
Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.
4.25 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Teed,
parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.
4.26 Planeeringu koostamisel arvestada EVS 939-2:2021 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude
ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.
4.27 Seletuskirjas anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning
vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste
tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta. Säilitada
maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse
juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid
lahendusi.
4.28 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.29 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
4.30 Kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada
ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja -personalile.
Detailplaneeringus tuleb ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt
Saku valla jäätmehoolduseeskirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paberi ja kartongi,
pakendi ja biojäätmete liigiti kogumisega.
4.31 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.32 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.
Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt on tehniliselt reoveemahud ammendunud.
Reoveekoguste täiendaval vastuvõtul on takistuseks AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud liitumis- ja
teenuslepingus fikseeritud Tänassilma tehnopargist vastu võetavad (piiratavad) kogused.
Lisaks on vaja üle kontrollida Tänassilma tehnopargi piirkonna reovee peatorustike ja
reoveepumplate vastuvõtu- ja läbilaske võimekused, mis võib nõuda olemasolevate võrkude
ümberehitusi. Detailplaneeringu elluviimise eeltingimus on, et antud reoveemahtude küsimus
saab lahendatud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist ning reoveemahtude küsimuse
lahenemist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste ehituslubade
väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud, teed ja
kõnniteed jne).
4.33 Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2024 - 2035 nähakse
ette uue puurkaevpumpla ja veetöötlusjaama asukoht Tuisu tee piirkonnas. Detailplaneeringu
elluviijal tuleb arvestada veetöötlusjaama rajamiseks tehtavate kulude proportsionaalse
katmisega läbi liitumistasu arenduskomponendi.
4.34 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline
ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.
4.35 Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti seisukohtdega.
4.36 Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti seisukohtadega.
4.37 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS
5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala
olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.
5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse
naabermaaüksuste omanikud.
5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Terviseametiga ja
Transpordiametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad
kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus.
5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.
5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad
eraldi grupeeritult menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud,
võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.
5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla
üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide
seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/uldplaneering.
5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt
Saku valla geoinfosüsteemis Geoveeb .
5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg
failidena.
5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega
vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 a. määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu
põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.
5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega
kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse
poolt.
5.12 Planeering kehtestatakse eeldatavalt aastal 2026 või 2027 I pooles.
5.13 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,
kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole
vastuvõetud.
Lähteseisukohad koostas:
Kristina Suits
Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
tel 671 2424
SAKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Juuliku küla, Oskari
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine, lähteseisukohtade
andmine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
EELNÕU
Saku 2025 nr
Korraldus antakse planeerimisseaduse § 124 lõike 10 ja § 128 lõigete 1, 5 ja 6, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10 ja 22,
§ 33 lõike 2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti
2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu
18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3
punkti 1 ja 3 alusel ning tulenevalt Amira Grupp OÜ 21.07.2025. a esitatud detailplaneeringu
algatamise avaldusest.
Saku Vallavalitsuse 31.08.2015. a korraldusega nr 728 „Detailplaneeringu koostamise
algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ on algatatud Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksusel ja lähialal detailplaneering.
Edasisi menetlustoiminguid tehtud ei ole.
Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja
eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Oskari
maaüksusel.
Planeeritav ala koosneb Oskari (71801:005:0544, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%,
pindala 47 538 m²), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545, transpordimaa 100%) ja
Karjavärava tee L1 (71901:001:0190, transpordimaa 100%) maaüksustest ning Juuliku-
Tabasalu tee (71801:005:0562, transpordimaa 100%) ja Juuliku tee (71801:005:0563,
transpordimaa 100%) maaüksuste osast (vt skeemi lisas 3).
Planeeringuala piirneb Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 // Soomre (71801:003:0362),
Metsasiilu (71901:001:0140), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545), Juuliku
(71801:005:0561), Karjavärava tee 4 (71801:005:0407), Karjavärava tee 2 (71801:005:0408)
ja Juuliku tee (71801:005:0557, 71801:001:1636) maaüksustega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa,
üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine
äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja
rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline
lahendus. Juurdepääs planeeringualale on Juuliku teelt ja Karjavärava teelt. Planeeritava ala
suurus on ligikaudu 5,4 ha.
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)
kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on valdavas osas
äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT), Tallinna ringtee ääres haljasala ja parkmetsa maa-ala
(HM) ning idaosa on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL). Maaüksus jääb
perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni (ÜVK) välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud
ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla
üldplaneeringuga.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10
ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13
punkti 2 (infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes
KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu.
Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline
keskkonnamõju puudub.
Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Terviseametile ja Transpordiametile vastavalt
KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos
lisadega.
Keskkonnaamet on oma
Terviseamet on oma
Transpordiamet on oma
Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja
detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu
edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha
täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse
lisada.
1. Algatada Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksuse ja lähiala detailplaneering.
2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Juuliku küla Oskari
maaüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.
3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal
(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus
(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).
5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,
lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Postimees ning ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade
andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest
planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku
Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-
detailplaneeringud.
8. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavalitsuse 31.08.2015. a korraldus nr 728
„Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Marti Rehemaa
vallavanem Siiri Raagmets
vallasekretär
Lisa 3
Saku Vallavalitsuse
korraldusele nr
Saku vald
Juuliku küla
Oskari maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringuala skeem
Tingmärgid maaüksuse piir
planeeringuala piir
Koostas: Kristina Suits, planeeringuspetsialist
Lisa 2
Saku Vallavalitsuse …. 2025
korraldusele nr ….
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Planeeritava ala andmed:
AADRESS Harju maakond, Saku vald, Juuliku küla, Oskari maaüksus ja lähiala
Katastritunnus: 71801:005:0544
Sihtotstarve: 60% maatulundusmaa, 40% tootmismaa
Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 5,4 ha.
Detailplaneeringu eesmärk:
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa,
üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine
äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja
rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise
põhimõtteline lahendus.
Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom
Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja
selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.
Planeeritav ala koosneb Oskari (71801:005:0544, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%,
pindala 47 538 m²), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545, transpordimaa 100%) ja
Karjavärava tee L1 (71901:001:0190, transpordimaa 100%) maaüksustest ning Juuliku-
Tabasalu tee (71801:005:0562, transpordimaa 100%) ja Juuliku tee (71801:005:0563,
transpordimaa 100%) maaüksuste osast (vt skeemi lisas 3).
Esitatud eskiislahendus on järgmine:
Arendaja soov on jagada Oskari maaüksus kuueks äri/tootmismaa krundiks ja lisaks üheks
transpordimaa krundiks ning üheks üldmaa krundiks ning määrata hoonestustingimused ja
ehitusalused pinnad äri/tootmismaa kruntidele. Kruntide hoonestusalad on võimalik kokku
liita ning rajada ühe hoone üle mitme krundi. Soovitud lubatud maksimaalne hoonetealune
pind on äri/tootmismaa kruntidel 50% (sh hooned 40% ja lisaks varjualused 10%), lubatud on
rajada krundile maksimaalselt 3 hoonet, suurim lubatud korruselisus on 3 ning hoone suurim
lubatud kõrgus katuseharja peale 14,0 m. Kruntidele on planeeritud laohooned koos
võimaliku väikesemahulise tootmistegevusega. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt
ohtlikke jäätmeid ei teki.
Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev
eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja
poolset üldist nägemust.
2
Juurdepääs planeeringualale on Juuliku teelt ja Karjavärava teelt.
Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneeringu
kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja
tootmisettevõtte maa-ala (ÄT), Tallinna ringtee ääres haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM)
ning idaosa on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL), kuhu on üldplaneeringus
ette nähtud kergliiklustee. Maaüksus jääb perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale.
Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) välja ehitamise kohustus on huvitatud
isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on
kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.
Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa
(ehk Oskari maaüksuse ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine
eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse
loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise
alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi planeeritava maaüksuse ja lähiala
ehitusprojekti aluseks.
Kuna tegemist on sisuliselt ühe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole
võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava
maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega
seonduvat.
Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab
planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste
strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukavaga, Saku valla ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, Saku valla jäätmekavaga ja Saku valla kliima- ja
energiakavaga. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv ümbruskonda sobiv
ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on
detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja
analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult
varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks
riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike
normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest
keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise
planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126
detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju
3
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
Planeeritav ala ja selle lähiümbrus
Planeeringuala piirneb Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 // Soomre (71801:003:0362),
Metsasiilu (71901:001:0140), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545), Juuliku
(71801:005:0561), Karjavärava tee 4 (71801:005:0407), Karjavärava tee 2 (71801:005:0408)
ja Juuliku tee (71801:005:0557, 71801:001:1636) maaüksustega.
Maaüksusel asus kunagi sigala. Tänaseks on kõik sigala hooned lammutatud ning tegemist on
hoonestamata rohumaaga. Planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata.
Saku valla üldplaneeringu järgi jääb Oskari maaüksuse ümbrusesse nii hajaasustusega alasid,
uut äri- ja tootmismaad ning haljasala ja parkmetsa maa-ala. Planeeritavast alast loodesse on
Saku valla üldplaneeringu kohaselt loodud võimalus perspektiive kompostimisväljaku
loomiseks. Selle planeerimisega pole alustatud ja hetkel pole ka teada, millal sellega üldse
alustatakse.
Lähteseisukohtade punktis 4.15 on öeldud, et lubatud on keskkonnasõbralik tootmine,
hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud
ettevõtlusest.
Lähteseisukohtade punktis 4.8 on öeldud, et detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala
analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada,
millised on ruumilise keskkonna analüüsile tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse
majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi
suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada, et miks eelistatakse üht lahendust teisele
ning millised on uushoonestuse rajamise ja planeeringuga kavandatu kaalutlused ja
põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone asukoht, mida üldse kogu planeeringuga
kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.
Seega üldiselt saab eeldada, et planeeritav tegevus hakkab sobituma ümbritsevasse keskkonda
ja ei lähe olemasolevate tegevustega tugevalt vastuollu.
Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja
mõjud
Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti
geoloogilise baaskaardi andmetel kaitsmata põhjaveega alaga. Negatiivne mõju põhjaveele
võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee
kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis.
Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete
järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete,
ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid.
Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete
sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab
võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus
4
teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu
ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki.
Planeeritaval alal ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe kaartide andmetel olulisi
looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning looduskaitsealuseid liike. Lähimaks
looduskaitsealuseks objektiks on ca 150 m kaugusel asuv III kaitsekatergooria hiireviu (Buteo
buteo, KLO9128005) piiritletud leiukoht. Leiukoha korral ei ole tegemist kaitsealaga ning
kaitsealuste liikide leiukohtades kehtib LKS § 48 lg 4 kohaselt isendikaitse. LKS § 55 lg-st 1
tulenevalt on kaitsealuse loomaliigi (sh linnuliigi) isendi tahtlik surmamine keelatud ning
sama § lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik
hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja
poegade üleskasvatamise ajal. Kuna nimetatud objekt jääb planeeritavast alast väljapoole, siis
sellele olulist mõju ei saa tekkida. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse
iseloomust tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib
tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või
killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või
valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna
planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele
loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja
kaugust planeeritavast alast, siis võib mõningane kaudne mõju kaitsealusele objektile olla.
Siiski ei ole põhjust eeldada, et see on oluline. Lindude puhul on alaei ole eeldada ka kaudset
negatiivset mõju. Hiireviu ehitab oma pesa metsa. Seega pesapaik jääb eeldatavasti siiski
sinna piiritletud leiukohta ja mitte planeeritavake alele. Jahiala valikul on hiireviu kaunis
paindlik. Eelistatakse rohumaid, kuid saaki otsivaid hiireviusid võib kohata ka põldudel,
lageraielankidel, sooservades, teeäärtes või talude lähedal. Kuna ka praegu on Juuliku tee 3
alal aastaid olnud tootmistegevus, siis tõenäoliselt ei ole seal tema peamist jahiala. Mõnevõrra
võib negatiivset mõjuda see, et ala plaanitakse tihedat täis ehitada ja müra võib tulla
praegusest rohkem. Samas jääb ümberringi looduslikku rahulikku ala järgi päris palju. Seega
pole põhjust eeldada, et planeeritava tegevusega oluliselt lähedal asuva hiireviu leiukohta
mõjutatakse.
Lähim kultuurimälestis on ca 130 m kaugusel ja selleks on ehitismälestis (Juuliku villa,
kultuurimälestiste registri nr 2952). Tegemist on väljapaistva baltisaksa arhitekti Robert
Natuse projekteeritud hoone. Sellel on kaitsevöönd, mis on 50 m laiune maa-ala mälestise
väliskontuurist arvates. Kuna see jääb planeeritavast alast väljapoole ja piisavalt kaugele, siis
otsene ja kaudne mõju puudub.
Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, rohelise võrgustiku,
kaitstavate loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju
neile ei saa tekkida.
Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal või selle vahetus naabruses. Seega rohevõrgustikule
eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata.
5
Planeeritava ala ei jää maardla peale või selle vahetuslähedusse. Seega otsest mõju
maavaradele ja maardlale ei teki. Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb
maavarasid siiski kasutada. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks
vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja
liiva. Teede ja parklate katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku
vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad.
Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt
mõju loodusressursside kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks
kasutatav tehnika.
Planeeringualal on järgmised kitsendused:
- elektripaigaldise kaitsevöönd,
- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd,
- puurkaevu (PRK0001512) veehaarde sanitaarkaitseala,
- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
- sideehitise kaitsevöönd.
Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.
Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase
joonega)
Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse
ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb
ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub
üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike
meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).
Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju
kohta välisõhu kvaliteedile.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt
eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra
6
(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb
arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et
tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil tuleb müra osas igal juhul
tagada normikohane müra. Seega olulist mõju eeldada ei ole. Samuti pole hetkel teadaolevalt
tegemist sellise tootmisega, mille puhul oleks oodata ülemäärast müra tekkimist.
Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski
tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat
vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist
vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes
jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud
sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et
ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste
kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.
Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas mõnevõrra liiklussagedust ja -
koormust. Juurdepääs planeeringualale on munitsipaalomandis olevalt Juuliku teelt ja
riigiomandis olevalt Karjavärava teelt. Seega olemasolevalele teele tekib koormust juurde ja
see võib mõjutada ümbruskonna elanikkonna senist liiklusolukorda. Samas on tegu teedega,
mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab. Seega olulist negatiivset lisanduvat
mõju oodata ei ole.
Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja
ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja
Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale
kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks
kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.
Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke
informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks
kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).
Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka
konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik
kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on
siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi
territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse
mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,
et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudseid elanikke. Ehitiste
kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.
Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise
valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.
Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust
oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi
7
ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui
jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas
eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket
minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane
jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult
olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.
Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja
energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).
Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes pole uute
tootmishoonetega harjunud. Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest
tegemist on Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist
keskkonnamõju ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad
sobituma olemasolevasse keskkonda. Olulisi tootmistegevusest tulenevaid mõjusid hetkel
teadaoleva informatsiooni kohaselt oodata ei ole.
Saku valla ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi üldiselt normaalse radoonisisaldusega
pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Riskide täielikuks maandamiseks
võiks soovituslikult ehitusprojekti koostamise käigus läbi viia täiendav radooniuuring.
Praeguse informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada ei ole.
Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev
vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja
võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi
negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on
võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida
valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid,
kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku,
rohevõrgustikku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne
mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka
sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse
kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning
jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja
jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni
ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.
Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,
heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude
analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline
8
ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-
ning taastumisvõimet.
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus
Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,
sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise
endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega
kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või
katastroofe.
Asjaomase asutuse seisukoht
Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Terviseametile ja Transpordiametile vastavalt
KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos
lisadega.
Keskkonnaamet on oma kirjas seisukohal …………
Terviseamet on oma oma kirjas seisukohal …………
Transpordiamet on oma oma kirjas seisukohal …………
Kokkuvõte
Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt
ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine vajalik.
Eelhinnangu koostas:
Maigi Tenisson
Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
tel 6712 421
Lisa 1
Saku Vallavalitsuse ....2025
korraldusele nr ....
LÄHTESEISUKOHAD
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Juuliku küla Oskari maaüksusel ja lähialal
I LÄHTEANDMED
1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise
tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;
1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;
1.3 Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;
1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna
korraldamine Saku vallas“;
1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19 „Detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
1.6 Planeerimisseadus (PlanS);
1.7 Saku valla kliima- ja energiakava 2030;
1.8 Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2035;
1.9 Maaüksuse plaan.
II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK
Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja
eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Oskari
maaüksusel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa,
üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine
äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,
heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Juurdepääs planeeringualale on Juuliku teelt ja Karjavärava teelt. Planeeritava ala suurus on
ligikaudu 5,4 ha.
Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneeringu kohaselt
asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on valdavas osas äri- ja
tootmisettevõtte maa-ala (ÄT), Tallinna ringtee ääres haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ning
idaosa on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL). Maaüksus jääb perspektiivse
ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) välja
ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused.
Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.
III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Juuliku külas.
3.2 Planeeritav ala koosneb Oskari (71801:005:0544, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%,
pindala 47 538 m²), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545, transpordimaa 100%) ja Karjavärava
tee L1 (71901:001:0190, transpordimaa 100%) maaüksustest ning Juuliku-Tabasalu tee
(71801:005:0562, transpordimaa 100%) ja Juuliku tee (71801:005:0563, transpordimaa 100%)
maaüksuste osast.
3.3 Planeeringuala piirneb Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 // Soomre (71801:003:0362),
Metsasiilu (71901:001:0140), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545), Juuliku
(71801:005:0561), Karjavärava tee 4 (71801:005:0407), Karjavärava tee 2 (71801:005:0408)
ja Juuliku tee (71801:005:0557, 71801:001:1636) maaüksustega.
3.4 Planeeritava ala suurus on ca 5,4 ha.
3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: maaüksusel asus kunagi sigala, tänaseks on kõik sigala hooned
lammutatud ning tegemist on hoonestamata rohumaaga.
3.6 Planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata.
3.7 Planeeringualal on kitsendusteks elektripaigaldise kaitsevöönd, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
vöönd, puurkaevu (PRK0001512) veehaarde sanitaarkaitseala, avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd ning sideehitise kaitsevöönd.
3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on Juuliku ja Karjavärava teelt.
3.9 Alal puudub kehtiv detailplaneering.
IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
4.1 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil
mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava
krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad
tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne. Kõigile joonistel kanda planeeringuala piir, leppemärkide
selgitused ning planeeringu koostaja kirjanurk ja joonise koostamise kuupäev.
4.2 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000) vormistades formaadile A4 ja kanda
skeemile orienteerumist lihtsustavate teede, tänavate, objektide jne nimetused.
4.3 Koostada kontaktvööndi analüüsi joonis, millele kanda olemasolev olukord ning kavandatud ja
kavandatavad detailplaneeringu lahendused, katastriüksuste piirid, sihtotstarbed, hoonete
kasutusotstarbed, korruselisus ja vajadusel kõrgus, ehitusjooned, kaitsevööndid, piirangud ja
kitsendused. Näidata puhke- ja virgestusalad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohelise
võrgustiku alad jms, samuti olulisemad teed, ühistranspordipeatused, avalikud objektid,
tõmbekeskused jms. Lisada väljavõte üldplaneeringust, näidata planeeringuala piir ja
juhtotstarbed.
4.4 Tugiplaanile kanda kinnistute piirid ja aadressid, katastriüksuste sihtotstarbed, tänavate-teede
nimed, seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad objektid ning nende kaitsevööndid,
dendroloogilise hinnangu positsiooni numbrid, võra või puistu ulatused ning väärtusklassid
vastavalt dendroloogilisele hinnangule, topo-geodeetilise alusplaani koostaja nimi, töö number
ja koostamise kuupäev.
4.5 Põhijoonisele kanda olemasolevad ja planeeritavad maaüksuste piirid, ehitusjooned ja
hoonestusalad seotuna maaüksuste piiridest, kavandatavate kruntide ehitusõigus,
vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluse ja parkimise, tehnovõrkude ja -rajatiste, avaliku
ruumi, kujade, servituutide, kitsenduste ning avalikuks kasutamiseks määratud alade ulatus
ning põhimõtteline lahendus. Määrata igale krundile number ja lisada iga krundi kohta
ehitusõiguse aken, mis sisaldab krundi kasutamise otstarvet, suurimat hoonete arvu ning
maapealse ja -aluse ehitisealust pinda krundil, hoone kõrgust meetrites ja korruste arvu,
olulisemad arhitektuursed nõuded tabelis või eraldi märkusena Vajadusel võib esitada eraldi
tehnovõrkude- ja rajatiste, liiklusskeemi vm täiendava joonise. Tehnovõrkude ja -rajatiste
põhimõttelises lahenduses määratakse: tehnovõrkude ja rajatiste ligikaudsed asukohad, mis
kavandatakse reeglina tänava maa-alale; vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel
sademe-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva
vee hulga suurenemise.
4.6 Nummerdada kõik lehed ja allkirjastada joonised, seletuskiri, menetlusdokumentide,
kooskõlastuste tabel jms planeeringu koostaja poolt.
4.7 Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala asukohta ja suurust, planeeritava ala ning
lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.
4.8 Detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-
ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna analüüsile
tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna
ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada,
et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse rajamise ja
planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone
asukoht, mida üldse kogu planeeringuga kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.
4.9 Kirjeldada vastavust üldplaneeringule jt alusdokumentidele.
4.10 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused
ja põhjendused, eraldi tuua välja vastavus lähteseisukohtadele, planeeringu koostamise käigus
esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.
4.11 Kirjeldada planeeritava ala krundijaotust. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala
ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim
lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast ja vajadusel ka
absoluutkõrgus, elamuühikute arv); hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus; nõuded
paiknemisele; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, viimistlusmaterjalid, katusekalle, jne,
samuti rajatiste ehitus ja kujundusnõuded, olemasolevate hoonete lammutamise ja
ümberehitamise nõuded; hoonete paiknemine krundil, ehitusjoone vajadus, katuseharja või
hoone põhimahu suund, abihoonete paigutus jms; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm;
nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse
põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete
lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus
planeeritaval maa-alal.
4.12 Kirjeldada vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise, avaliku kasutuse
jne planeerimise põhimõtted.
4.13 Tuua eraldi välja nõuded ehitusprojekti koostamiseks (võivad olla teemade kaupa erinevates
peatükkides), täiendavate uuringute ja kooskõlastuste ning koostöö vajadus.
4.13.1 Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus).
Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.
4.13.2 Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada
lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.
4.13.3 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.
4.13.4 Kavandatavate hoonete projekteerimisel arvestada Siseministeeriumi poolt koostatava
määrusega „Varjendite ja varjumiskohtade tehnilised nõuded" ja hoonetesse kavandada
nõuetele vastav varjend.
4.14 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule, Saku valla kliima- ja energiakavale
jt loetletud standarditele ja alusdokumentidele.
4.15 Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm
negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
4.16 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on planeeringuala põhjaosas 50% ja lõunaosas kuni
40% krundi pindalast.
4.17 Tallinna ringtee poolsete hoone puhul arvestada vaadeldavust ning pöörata täiendavat
tähelepanu hoonete arhitektuurile ning välisviimistlusmaterjalide valikule.
4.18 Arvestades kavandatava äri- ja tootmislinnaku suurust, planeerida töötajatele kõrghaljastatud
rekreatsiooniala. Soovitavalt kavandada puhkeale kompaktse üldplaneeringus ette nähtud 10%
haljastatava/looduslikuna säilitatava alana.
4.19 Tulenevalt Saku valla kliima- ja energiakava 2030 kavandada teede ja laadimisalade äärde
kõrghaljastust ning liigendada parklad kõrghaljastusega, et ennetada soojussaarte teket.
4.20 Kasutada maksimaalselt vett läbilaskvaid katendeid ja vältida ulatuslike kõvakatendiga alade
planeerimist. Katustelt tulev sademevesi immutada võimaluse korral kinnistutel.
4.21 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega
ning kanda need joonistele ja seletuskirja.
4.22 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, side)
varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist
ühistrassidega.
4.23 Planeeringus käsitleda ja joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
4.24 Detailplaneeringuga kavandatava kvartalisisese tee äärde näha ette kõnnitee ja tänavahaljastus.
Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.
4.25 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Teed,
parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.
4.26 Planeeringu koostamisel arvestada EVS 939-2:2021 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude
ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.
4.27 Seletuskirjas anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning
vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste
tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta. Säilitada
maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse
juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid
lahendusi.
4.28 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.29 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
4.30 Kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada
ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja -personalile.
Detailplaneeringus tuleb ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt
Saku valla jäätmehoolduseeskirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paberi ja kartongi,
pakendi ja biojäätmete liigiti kogumisega.
4.31 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.32 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.
Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt on tehniliselt reoveemahud ammendunud.
Reoveekoguste täiendaval vastuvõtul on takistuseks AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud liitumis- ja
teenuslepingus fikseeritud Tänassilma tehnopargist vastu võetavad (piiratavad) kogused.
Lisaks on vaja üle kontrollida Tänassilma tehnopargi piirkonna reovee peatorustike ja
reoveepumplate vastuvõtu- ja läbilaske võimekused, mis võib nõuda olemasolevate võrkude
ümberehitusi. Detailplaneeringu elluviimise eeltingimus on, et antud reoveemahtude küsimus
saab lahendatud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist ning reoveemahtude küsimuse
lahenemist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste ehituslubade
väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud, teed ja
kõnniteed jne).
4.33 Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2024 - 2035 nähakse
ette uue puurkaevpumpla ja veetöötlusjaama asukoht Tuisu tee piirkonnas. Detailplaneeringu
elluviijal tuleb arvestada veetöötlusjaama rajamiseks tehtavate kulude proportsionaalse
katmisega läbi liitumistasu arenduskomponendi.
4.34 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline
ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.
4.35 Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti seisukohtdega.
4.36 Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti seisukohtadega.
4.37 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS
5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala
olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.
5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse
naabermaaüksuste omanikud.
5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Terviseametiga ja
Transpordiametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad
kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus.
5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.
5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad
eraldi grupeeritult menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud,
võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.
5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla
üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide
seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/uldplaneering.
5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt
Saku valla geoinfosüsteemis Geoveeb .
5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg
failidena.
5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega
vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 a. määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu
põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.
5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega
kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse
poolt.
5.12 Planeering kehtestatakse eeldatavalt aastal 2026 või 2027 I pooles.
5.13 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,
kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole
vastuvõetud.
Lähteseisukohad koostas:
Kristina Suits
Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
tel 671 2424
SAKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Juuliku küla, Oskari
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine, lähteseisukohtade
andmine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
EELNÕU
Saku 2025 nr
Korraldus antakse planeerimisseaduse § 124 lõike 10 ja § 128 lõigete 1, 5 ja 6, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10 ja 22,
§ 33 lõike 2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti
2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu
18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3
punkti 1 ja 3 alusel ning tulenevalt Amira Grupp OÜ 21.07.2025. a esitatud detailplaneeringu
algatamise avaldusest.
Saku Vallavalitsuse 31.08.2015. a korraldusega nr 728 „Detailplaneeringu koostamise
algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ on algatatud Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksusel ja lähialal detailplaneering.
Edasisi menetlustoiminguid tehtud ei ole.
Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja
eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Oskari
maaüksusel.
Planeeritav ala koosneb Oskari (71801:005:0544, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%,
pindala 47 538 m²), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545, transpordimaa 100%) ja
Karjavärava tee L1 (71901:001:0190, transpordimaa 100%) maaüksustest ning Juuliku-
Tabasalu tee (71801:005:0562, transpordimaa 100%) ja Juuliku tee (71801:005:0563,
transpordimaa 100%) maaüksuste osast (vt skeemi lisas 3).
Planeeringuala piirneb Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 // Soomre (71801:003:0362),
Metsasiilu (71901:001:0140), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545), Juuliku
(71801:005:0561), Karjavärava tee 4 (71801:005:0407), Karjavärava tee 2 (71801:005:0408)
ja Juuliku tee (71801:005:0557, 71801:001:1636) maaüksustega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa,
üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine
äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja
rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline
lahendus. Juurdepääs planeeringualale on Juuliku teelt ja Karjavärava teelt. Planeeritava ala
suurus on ligikaudu 5,4 ha.
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)
kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on valdavas osas
äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT), Tallinna ringtee ääres haljasala ja parkmetsa maa-ala
(HM) ning idaosa on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL). Maaüksus jääb
perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni (ÜVK) välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud
ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla
üldplaneeringuga.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10
ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13
punkti 2 (infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes
KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu.
Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline
keskkonnamõju puudub.
Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Terviseametile ja Transpordiametile vastavalt
KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos
lisadega.
Keskkonnaamet on oma
Terviseamet on oma
Transpordiamet on oma
Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja
detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu
edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha
täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse
lisada.
1. Algatada Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksuse ja lähiala detailplaneering.
2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Juuliku küla Oskari
maaüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.
3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal
(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus
(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).
5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,
lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Postimees ning ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade
andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest
planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku
Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-
detailplaneeringud.
8. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavalitsuse 31.08.2015. a korraldus nr 728
„Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Marti Rehemaa
vallavanem Siiri Raagmets
vallasekretär
Lisa 3
Saku Vallavalitsuse
korraldusele nr
Saku vald
Juuliku küla
Oskari maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringuala skeem
Tingmärgid maaüksuse piir
planeeringuala piir
Koostas: Kristina Suits, planeeringuspetsialist