Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/25/13380-2 |
Registreeritud | 05.09.2025 |
Sünkroonitud | 08.09.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Vormsi Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Vormsi Vallavalitsus |
Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Vormsi Vallavalitsus
Külamaja
91301, Lääne maakond, Vormsi
vald, Hullo küla
Teie 11.08.2025 nr 7-1/173/2025
Meie 05.09.2025 nr 7.2-2/25/13380-2
Seisukohtade väljastamine Edelahansase
detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud algatamise eelselt seisukohti Söderby külas Edelahansase detailplaneeringu
(Edelahansase katastriüksus, tunnus 90701:003:0136 ja Läänehansase katastriüksus, tunnus
90701:003:0137, edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele olid muuhulgas lisatud ka
planeeringu algatamise otuses eelnõu, keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
ja lähteseisukohad.
Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuste sihtotstarbe muutmine elamumaaks või
maatulundusmaaks elamute ehitamise õigusega, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine
üksikelamute ja abihoonete rajamiseks koos vajalike tehnovõrkudega ning juurdepääsuteega.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 16131 Vormsi ringtee km 24,006-24,101. Riigitee keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 71 autot.
Lähtudes KeHJS § 33 lg 6 ei ole Transpordiametil vastuväiteid KSH algatamata jätmise otsusele,
kuid juhime teie tähelepanu ebatäpsustele eelhinnngus ning palume eelhinnangut korrigeerida.
a) Eelhinnangu kolmandas lõigus ja otsuse seletuskirjas olev lause „Planeeringuala jääb teega
külgnevas osas teekaitsevööndisse mille hooldusala on äärmise sõiduraja välimisest servast on
30 meetrit“ ei ole korrektne. Palume see lause sõnastada järgnevalt: „Planeeringuala jääb
riigiteega külgnevas osas teekaitsevööndisse, mille ulatus äärmise sõiduraja välimisest servast
on 30 meetrit“.
b) Eelhinnangu osas 3 olev lause „Juurdepääs otse avalikult teelt Edelahansase ja Läänehansase
on olemas riigiteelt-Vormsi ringtee“ ei ole korrektne. Mahasõite riigiteelt ei ole rajatud või
nende rajamist taotletud. Palume laused sõnastada järgnevalt: „Edelahansase ja Läänehansase
kinnistud piirnevad riigiteega nr 16131 Vormsi riigitee. Riigiteelt juurdepääsude rajamiseks
tuleb taotleda nõuded Transpordiametilt“.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad
planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Riigiteelt juurdepääsude kavandamisel tuleb lähtuda normides toodud nõuetest (sealhulgas
nõuded ristmike vähimale vahekaugusele, nähtavusele, jms).
2 (3)
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu
koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades riigitee
liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning asjaoluga, et riigitee
kaitsevööndis puudub selgelt väljakujunenud hoonestusjoon, kavandada hoonestus tee
kaitsevööndist väljapoole.
4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.
5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2
joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
8. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) või,
selle olemasolul, veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele
maale (riigitee katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud
võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral).
Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja
hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet).
9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva
keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee
võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).
Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud riigitee
ristumiskohad tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
3 (3)
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje-Ly Rebas
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
58581095, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|