Tartumaa, Kambja vald, Laane küla, Lepikolaane maaüksuse ja lähiala detailplaneering kooskõlastamiseks

Lepikolaane DP_28.08.2025.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KARIN RAID PNOEE-47506212729 2025-08-28 08:01:26

3D.pdf

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa

Lepikolaane maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht: Kambja vald Joonise nimetus: planeeringu mahuline illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :135/22

Joonis1_situatsioon.pdf

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Lepikolaane maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

135/22

Joonis nr :

1

Joonis2_funkts.pdf

Joonis3_olol.pdf

Joonis4_põhijoonis.pdf

Joonis5_tehnovõrgud.pdf

Lepikolaane_seletuskiri_27.08.2025.pdf

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]

Töö nr: 135/22

Asukoht: Kambja vald, Laane küla, Lepikolaane

Lepikolaane maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 219539)

Huvitatud isikud: Alo Kiisholts

Anne Kiisholts

Märt Kiisholts

Planeeringu koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Tartu 2025

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS. ........................................................................................... 3

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, ANDMED PLANEERINGUALA KOHTA. ....... 3

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID. ....................................................................... 3

4. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS. ........................................................ 3

5. PLANEERIMISE LAHENDUS ........................................................................................................... 4

5.1 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ..................................................... 4 5.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................ 5 5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, VALITUD

PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED .................................................................... 6 5.4 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ........................................................................... 7 5.5 KRUNDI EHITUSÕIGUS ......................................................................................................................... 7 5.6 ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .................................................................................................. 8 5.7 KRUNTIDE HOONESTUSALADE PIIRITLEMINE ...................................................................................... 9 5.8 TEE MAA-ALAD, LIIKLUS-JA PARKIMISKORRALDUS ............................................................................ 9 5.9 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ......................................................................................... 10 5.10 EHITISTEVAHELISED KUJAD ............................................................................................................ 10 5.11 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .................................................................................... 10 5.12 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATAVA ELLUVIIMISEKS ................................ 14 5.13 ETTEPANEKUD KAITSE ALLA VÕETUD MAA-ALADE JA ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSEREŽIIMI

TÄPSUSTAMISEKS, MUUTMISEKS VÕI LÕPETAMISEKS. ............................................................................. 15 5.14 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................... 15 5.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ..................................................... 16 5.16 MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED NING

NENDE ULATUS ....................................................................................................................................... 16 5.17 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................ 16 5.18 PLANEERINGU RAKENDAMISE MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ....................................................... 17

6 . KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE JA KOOSTÖÖ VÕRGUETTEVÕTJATEGA: ............. 18

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Lepikolaane maaüksuse

omanikud. Detailplaneeringu koostamine Lepikolaane maaüksusele ja lähialale on

algatatud Kambja Vallavolikogu 24. augustil 2022 a. otsusega nr 60. Sama otsusega

kinnitati ka lähteseisukohad ja põhjendati keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmist. Käesolev planeering on koostatud üksikelamute ja nende abihoonete

ehitusõiguse määramiseks.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Lepikolaane

maaüksuse kruntimiseks eraldiseisvateks maaüksusteks ning elamumaa kruntidele

ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Samuti kavandatakse planeeringualale juurdepääs Näki teelt.

Planeeringuala suurus on ca 5,8 ha.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

Nimi: Lepikolaane

kü tunnus: 28301:001:0414

pindala: 57493 m²

maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

-Tartu maakonnaplaneering;

-Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Kambja valla

üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas;

-Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

-Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise

ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

-Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“:

-Väike-Näki maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 17.04.2024

korraldusega nr 227).

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Tartu Maakorralduse OÜ poolt

detsembris 2022 a. koostatud Lepikolaane katastriüksuse geodeetiline alusplaan

täpsusega M1:500, töö nr KE-8760.

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Laane külas. Planeeringuala

piirneb munitsipaalomandis oleva Näki teega.

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Ülenurme valla territooriumi osas

on piirkonna maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa ning maa-ala asub

hajaasutuses. Hajaasustuses on ehitusõigust omava krundi minimaalne suurus 5000 m².

Üldplaneeringu kohaselt ei ole tegemist detailplaneeringu koostamise kohutusega alaga,

kuid detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb asjaolust, et enam kui 5 krundi

moodustamisel elamuehituse eesmärgil on kohustus koostada detailplaneering.

Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Väljavõte maa-ameti fotolao lehelt www.maaamet.ee/fotoladu.ee Foto 1

Planeeringualal asuvad lagunenud kuur ja mõned metall konteinerid, ülejäänud maa-ala

on kasutuses põllumaana. Lepikolaane maaüksusel on ka osaliselt kasvanud

kõrghaljastus. Planeeringuala ümbritsevad ida ja lääne poolt elamud. Põhja poole jääb

Väike-Näki detailplaneeringuala, mis samuti hoonestatakse. Lõuna poole jääb

hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Planeeringuala lähipiirkonnas

asuv hoonestus on valdavalt viilkatusega ühe- ja kahekorruselised üksikelamud ning

nende abihooned.

Lähim bussipeatus „Näki“ asub Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres ca 1,7 km kaugusel

planeeringualast. Valla üldplaneering näeb ette perspektiivselt jalgratta ja jalgtee

rajamise Näki tee äärde, kuid planeeringu koostamise ajaks seda rajatud ei ole.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Lepikolaane maaüksus on üsna tasase reljeefiga ja kaldega lääne suunas. Maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku ca 61.50-64.80.

Planeeringuala piirneb kohaliku teega nimetusega Näki tee (nr 9490103).

Tehnovõrkude ühendused planeeringualal puuduvad.

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardile on planeeringualal

gleistumistunnustega leetunud mullastikuga ala LP(g). Detailplaneeringu koostamisel ei

ole teada detailplaneeringu realiseerimist takistavaid pinnase omadustest tulenevaid

tingimusi.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

5.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,

valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Käesoleva planeeringu eesmärk on katastriüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine,

tehnovõrkude, juurdepääsu ja haljastuse lahendamine.

Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei

kavandata üldplaneeringu muutmist.

Planeeritud ehitusõigus arvestab lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega,

st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise

põhimõttest. Lisanduv hoonestustihedus on valitud hajaasustusse sobivalt, kuna

elamukrundid on suuremad kui 5000m².

Hoonete vahel on piisavalt ruumi kruntidele viljapuu aedade jms kõrghaljastuse

rajamiseks.

Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui

suvekodu rajamise korral.

Samuti asub planeeringuala vallale kuuluva tee ääres, mis loob hea ühenduse sotsiaalse

taristuga. Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued elanikud, mis on positiivne

mõju ka majandusele.

Kokkuvõtvalt säilitab käesolev planeeringulahendus tasakaalu olemasoleva asustuse,

lisanduvat elamute ning loodusliku keskkonna vahel.

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

5.4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Detailplaneering näeb ette planeeringualale kümne elamumaa krundi moodustamise.

Juurdepääsutee rajamiseks moodustatakse kaks transpordimaa krunti ning üks krunt

puurkaevu rajamiseks.

Elamukrundid on ette nähtud üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks.

Planeeritavate elamukruntide suurused on suurusega üle 5000 m² ning täiendava

üldkasutatava mänguala vms rajamine ei ole vajalik.

Kavandatavate elamute elanike puhke- ja virgestusalana ning laste mängualadena jäävad

kasutusse elamukruntide aiad.

Maakasutuse koondtabel Tabel 1

Pos nr Krundi kasutamise

sihtotstarve

Krundi pindalad

Planeeringu eelne

Lepikolaane Maatulundusmaa 100% 57493 m²

Planeeringu järgne

Pos 1 Elamumaa 100% (EP) 5335 m²

Pos 2 Elamumaa 100% (EP) 5058 m²

Pos 3 Elamumaa 100% (EP) 5033 m²

Pos 4 Elamumaa 100% (EP) 5029 m²

Pos 5 Elamumaa 100% (EP) 5009 m²

Pos 6 Elamumaa 100% (EP) 5008 m²

Pos 7 Elamumaa 100% (EP) 5132 m²

Pos 8 Elamumaa 100% (EP) 5028 m²

Pos 9 Elamumaa 100% (EP) 5034 m²

Pos 10 Elamumaa 100% (EP) 5029 m²

Pos 11 Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa (OV) 75 m²

Pos 12 Tee-ja tänava maa-ala 100% (LT) 4938 m²

Pos 13 Tee-ja tänava maa-ala 100% (LT) 1785 m²

Kruntide pindalad on planeeringus määratud ligikaudsena ja pindalasid võib täpsustada

maakorraldustööde teostamisel.

5.5 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud:

• planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve;

• suurim lubatud hoonete arv krundil;

• hoonete suurimad lubatud kõrgused;

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

• hoonete suurimad lubatud ehitisealused pindalad.

Kruntide ehitusõigused on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 4) on näidatud hoonestusalad. Planeeritud

hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt iga krundi

ehitusõigusele. Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim

lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist ja luua

huvitavamat arhitektuuri. Hoonestusalade kaugus planeeritava tee poolsest küljest min 7

m, Näki tee poolsest piirist min 20 m, teistest krundi piiridest min 4 m.

Elamukruntidele antakse ehitusõigus:

- ühe üksikelamu (kood 11101);

- kahe abihoone (kood 12744) ehitamiseks.

Lisaks on lubatud püstitada igale elamukrundile 1 kuni 20 m² suurune hoone.

Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning istutada puid. Rajatisi võib ehitada

ja puid istutada ka väljapoole planeeritud hoonestusala arvestades kitsendusi ja

piiranguid.

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

5.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Pos nr Pos 1-10 Pos 10-13

Krundi suurim

lubatud ehitiste alune

pind

400m²

(elamu kuni 300 m², abihoone ei tohi olla

suurem kui elamu)

-

Lubatud korruselisus elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune),

abihoone kuni 1 korrus, räästa kõrgus mitte üle

3,6 m maapinnast;

-

Katusekalde

vahemik

15-30 kraadi

-

Katuse põhimahu

harjajoone suund

paralleelselt planeeritava teega -

Katuse tüüp viilkatus, kelpkatus -

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Katusekatte materjal katuseplekk, katusekivi -

Katusekatte värvid must, tumehall, pruun -

Välisviimistluse

materjalid

puit, kivi, krohv, klaas (soovituslikult

kombineeritult).

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder

jmt) kasutamine ning katmata palkmaja rajamine.

-

Kohustuslik

ehitusjoon

ei määrata -

Piirdeaed Sobivalt hoonete arhitektuuriga.

Kõrgus kuni 1,5 m. Keelatud on läbipaistmatud

piirded (aia pinnast min 25% peab olema

läbipaistev). Piirdena lubatud kasutada ka hekki,

kuid heki kõrgus ei tohi olla suurem kui 2m;

Hoonete rajamisel tuleb jälgida, et kavandatavad hooned harmoneeruksid piirkonna

ehituslaadiga ning oleksid ehitatud vastavalt heale ehitustavale.

5.7 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Planeeritud kruntidele on määratud hoonestusalad, mille piiresse on lubatud ehitada

hooned. Hoonestusalade kaugus planeeritava tee poolsest küljest min 7 m, Näki tee

poolsest piirist min 20 m, teistest krundi piiridest min 4 m. Kui normidele vastavat

tuletõrje veevarustust ei rajata on hoonestusala kaugus krundi piirist min 20 m ehk

hoonevaheline kaugus 40 m.

Põhijoonisel näidatud uushoonestusalad on seotud krundi piiridega. Hoonestusalade

suurus ja paigutus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala piirneb Näki teega ja Luige teega, millelt on kavandatud ka

planeeringualale juurdepääsud. Lisaks on planeeringuga kavandatud projekteerida ja

rekonstrueerida olemasolev Luige tee kuni Lepikolaane kinnistu lõunapoolse osani.

Parkimine tuleb näidata hoone ehitusprojektis ning parkimine peab toimuma oma

kinnistul. Kohalikult teel (Näki teel) parkimist ja tagurdamist ette ei nähta.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad (vt tabel 3).

Parkimine Tabel 3

Ehitise otstarve Planeeringuga ette nähtud parkimiskohtade arv krundil

Üksikelamu 3 kohta

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

Kõikidele kavandatavatele kruntidele tuleb juurdepääsud lahendada Pos 12 ja Pos 13

transpordimaadelt. Sõltuvalt hoonete täpsest paigutusest on lubatud projekteerimise

käigus kruntide sissepääsude asukohti kavandatavatelt teedelt nihutada. Vallale

kuuluvalt Näki teelt elamutele juurdepääsu teede rajamine ei ole lubatud. Planeeringuala

sisesed teed Pos 12 ja Pos 13 on kavandatud kõvakattega (tolmuvaba kate, kivi, asfalt

vms.)

Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Planeeringuala krundid tuleb vähemalt 10% ulatuses kruntide pindalast haljastada

kõrghaljastusega. Haljastust on lubatud rajada planeeringus märgitud hoonestatavatele

aladele.

Krunte ümbritsev piirdeaia kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise

käigus, sobivana hoonete arhitektuurse lahendusega. Naaberkruntide vaheliste piiretena

võib kasutada nii võrk-, puit- või metallaeda. Soovitav on hõredad piirdeaiad

kombineerida haljastusega. Täpsemad nõuded piirdeaiale on toodud Tabelis 2.

5.10 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning

planeeritud üksikelamute puhul on ette nähtud minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada

olulist kahju. Selle täitmiseks peab ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele

ehitisele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Planeeringuga kavandatud

hoonestusalad asuvad üksteisest normatiivsel kaugusel.

Planeeringualale on kavandatud tuletõrje veevarustuseks veemahuti Pos 12

transpordimaale.

5.11 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude planeerimisel on aluseks võetud võrguettevõtjate väljastatud tehnilised

tingimused.

Käesoleva detailplaneeringuga on lahendatud planeeritud elamute veevarustus,

reoveekanalisatsioon, elektri- ja sideühendused. Piirkonnas puuduvad võimalused

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks. Seetõttu rajatakse veega

varustamiseks puurkaev ja reovesi kanaliseeritakse lokaalselt. Kui piirkonda rajatakse

tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud, siis on maaomanikel kohustus liituda

tsentraalsete torustikega

Kõik tehnovõrgud on planeeritud maa-alustena. Tehnovõrkude täpne paiknemine

antakse täpsemalt vastavate projektiga.

Veevarustus

Planeeringualale on ette nähtud puurkaevu rajamine (Pos 11). Vastavalt planeeritule jääb

ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/d. Tulenevalt veetarbe hulgast

taotletakse planeeringuga puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist 10m-le. Vee

tarbimisel üle 10m3/ööpäevas on vajalik taotleda vee erikasutusluba ehk veeluba (alus:

veeseadus § 187 p 2).

Tuletõrje veevarustus

Planeeringuga kavandatakse Pos 12 transpordimaale tuletõrje veevarustuseks maa-alune

veemahuti ning teemaale hüdrant. Hüdrantide projekteerimisel tuleb tagada, et hooneteni

oleks tagatud nõutav vahekaugus hüdrantidest (100m).

Reoveekanalisatsioon

Planeeritavate elamute kanalisatsioon kogutakse ja suunatakse igal krundil asuvasse

bioloogilisse puhastisse ja seejärel immutatakse. Kanalisatsiooni täpne lahendus antakse

vastava projektiga. Kõik rajatavad kanalisatsioonisüsteemid peavad vastama

esitatavatele nõuetele ning nende lahendus tuleb kooskõlastada enne ehitamist kohaliku

omavalitsuse jt pädevate asutustega. Arvestada tuleb Pos 11 asuva puurkaevu asukohaga

ning tagada immutusala nõuetekohane kaugus puurkaevust.

Sajuvee ja liigniiskuse ärajuhtimine. Drenaaž.

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud juhtida hoonetest eemale ja loomulikul teel

immutada. Elamukruntide sademevett on keelatud vertikaalplaneerimisega juhtida

naaberkruntidele ja valla teele. Planeeritud tee sademevesi juhitakse tee äärde

kavandatud kraavi. Väänoja äärsetel kruntidel on võimalik juhtida sademevesi ka otse

kraavi.

Heit- ja sademevett ei ole lubatud juhtida pinnasesse puurkaevu sanitaarkaitsealal ega

hooldusalal ja lähemal kui 50m sanitaarkaitseala- või hooldusala välispiirist.

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

Planeeringualale jääb Laane II maaparandussüsteem koodiga 2103920020050002.

Kui on vajalik tagada naaberkinnisasjadel maaparandussüsteemi säilimine, tuleb see

ümber ehitada.

Vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 ja § 48 lg 1 alusel tuleb muu ehitise ja

maaparandussüsteemil paikneva kinnisasja ehitusprojektid ning selle kinnisasja siht- või

kasutusotstarbe muutmine kooskõlastada Maa-ja Ruumiametiga.

Ehitiste projekteerimisel tuleb lahendada drenaaźitorustike likvideerimine, ümber

juhtimine või säilitamine planeeringualal.

Tingimused projekti koostamiseks tuleb taotleda Maa- ja Ruumiametilt.

Maaparandussüsteemil paikneva kinnisasja ehitusprojektid ning selle kinnisasja siht- või

kasutusotstarbe muutmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud lokaalküttena. Planeeringualal on lubatud kasutada elektri,

vedel-, tahke-, maa-, õhk- ja kõik alternatiivkütte allikad. Eelistatud on

alternatiivkütteallikad- maa- ja õhk soojus, päikesepatareid jms. Keelatud on kasutada

õhku saastavaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi. Maakütet on lubatud paigaldada

kogu elamukrundi ulatuses.

Elektrivõrk

Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (nr 431553)

kavandatakse planeeringualale Pos 12 uus komplektalajaam. Alajaama asukoht nähakse

ette võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks

peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide planeeritakse 10 kV

maakaabelliiniga Külaveere:(Veeriku) alajaamast.

Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide

liitumiskilbist hooneteni on planeeritud maakaablitega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigus tagada servituudialana.

Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite

koridor.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud

planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Väljaspool detailplaneeringuala kulgevate kaablite trasside servituudi alad tuleb näidata

ehitusprojektis. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub

kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Elektrienergia

saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb

Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Telekommunikatsioonivõrk

Vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 37534884.

Ehitada 4-avaline multitorustik alates sidekaevust 101 kuni planeeringuala keskpunkti.

Planeeringuala keskpunkti paigaldada sidekaev KKS2 PL. Paigaldada sinna splitter 1/32.

Planeeringualale paigutada sidekaevud strateegilistesse punktidesse. Igasse hoonesse

paigaldada sidekaevust multitoru. Paigaldada alates sidekaevust 101 48-kiuline

singlemode optiline kaabel kuni planeeritud splitterini. Splitterist paigaldada 24-kiuline

singlemode optiline kaabel igasse hoonesse. Kui hooned on rohkem kui 8 siis muuta

splitteri lahendust. Sideprojekt kooskõlastada eelnevalt Teliaga. Kogu rajatav sidekanal

peab olema elektriliselt tuvastatav. Eelnevalt vajalik keevitada neljas jätkus Sisevõrgu

kirjeldus Eramajade sisevõrgud ehitada vähemalt CAT5E kaabliga.

Välisvalgustus

Planeeringuga nähakse ette tänavavalgustuskaablite ja tänavavalgustusmastide

paigaldamine.

Kruntide valgustus lahendatakse hoonete projekteerimisel hoonete- ja aia valgustitega.

Tehnovõrkude koondtabel Tabel 4

Tehnovõrk Pikkus

Elektrivarustus mastalajaamast elamukruntideni Ca 500 jm

Veevarustus puurkaevust elamukruntideni Ca 450 jm

Kõikide tehnovõrkude lahendusi on lubatud projekteerimisel täpsustada.

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

5.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele. Jäätmete kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide asendiplaanidel.

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud

oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine ja ehitustegevus ei tohi öisel ajal

häirida piirkonna elanikke.

Kohalikult teelt tulenevad võimalikud häiringud

Planeeritav ala külgneb kohaliku teega ning teeäärsetel maa-aladel on tõenäoline

normatiive ületavate keskkonnaparameetrite (müra, tolm, vibratsioon) esinemine.

Võimalike kaasnevate negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vähemal määral ka

vibratsioon) vähendamiseks on elamud paigutatud teest võimalikult kaugele.

Planeeringu koostamise jooksul ei ole läbi viidud spetsiaalset mürauuringut.

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võtta kasutusele meetmed kohalikult teelt

lähtuva müra vähendamiseks- nt kavandada tee poolsesse külge vähem aknaid, akende

kavandamisel rajada need võimalikult helikindlatena. Elamute projekteerimisel tuleb

järgida standarti EVS 842:2016 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kambja Vallavalitsus ei võta vastutust ega kohustusi seoses müra ja kohalikult teelt

lähtuva muu kahjuliku mõju vähendamiseks ette nähtud meetmete rakendamiseks

planeeringualal. Vastav vastutus on planeeringust huvitatud isiku kohustus, kes peab

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

tagama, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra

normtaset.

5.13 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitserežiimi.

5.14 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused. Pos 7 krundile seatakse

servituut või isiklik kasutusõigus Pos 12 tee maalt sademevee ära juhtimiseks kraavi.

Kõikidele ehitatavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate

kasuks. Isikliku kasutusõiguse ala ulatus määratakse kindlaks tehnovõrkude

projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja lahendus.

Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku

telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm sisemise läbimõõduga torustikul 2 m ja maa-

aluste vabavoolsete torustike puhul, mille sisemine läbimõõt on alla 250 mm ja mis on

paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.

*Omapuhasti kuja on 10m.

Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused

(maaparandussüsteem). Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti

likvideerimisel. Objekti likvideerimiseni tuleb arvestada kitsenduste talumise

kohustusega.

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

5.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse

väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi infole

(https://kitsendused.kataster.ee/public) asuvad Lepikolaane maaüksusel seadusjärgsed

kitsendused, mis on kajastatud tabelis 5 .

Katastriüksuse kitsendused Tabel 5

Piiranguvöönd Kitsendus Nimetus

Maaparandussüsteemi eesvoolu

kaitsevõõnd

maaparandussüsteem Laane I

Ranna või kalda veekaitsevöönd

maaparandussüsteem Laane I

Maaparandushoiu-ala maaparandussüsteem Laane II

Kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel kitsendused kustutatakse, seni kitsendused

säilivad.

5.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

koheselt hüvitama tekitatud kahju.

Planeeritav ala piirneb kohaliku teega. Kohaliku tee lähedusest tingituna on

olemasolevalt ja perspektiivselt ette näha liiklusest põhjustatud häiringute (võimalik

müra, õhusaaste, vibratsioon, tolm vms) mõningast ulatumist planeeringualale. Kambja

vald ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid teelt tulenevate häiringute

leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Leevendusmeetmete vajaduse

tekkimisel, kannab vastavad kulud planeeringuala elamukrundi igakordne omanik.

5.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on

kooskõlas valla üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise

eesmärgil on läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on positiivsed, võimaldades luua

piirkonnas uusi maastiku ning hajaasustusse sobivaid elukohti. Planeeringu

realiseerumisel kujuneb planeeringu alast loomulik jätk piirkonna üldisele

tasakaalustatult arenevale hajaasustuse hoonestusele.

Uute elanike lisandumine piirkonda soodustab piirkonna elanike omavahelist sotsiaalset

ja kultuurilist suhtlust ning aitab kaasa kogukonnatunde hoidmisele. Planeeringuga ette

nähtud kruntide haljastusnõuded, suured krundid ja hoovialade vahelised kaugused on

kavandatud looduskeskkonnale avalduvate mõjude tasakaalustamiseks ning on piirkonna

miljöösse sobivad.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks uusehitise püstitamisele ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele

ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja Pos 12 ja Pos

13 asuvate juurdepääsuteede ning kohaliku tee ristmiku väljaehitamine toimub huvitatud

isiku kulul. Kambja Vallavalitsuse ja detailplaneeringuala arendaja vahel on sõlmitud

leping nr 6-1/72-2 detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja rahastamiseks.

Lepingus on fikseeritud, et arendaja on nõus detailplaneeringu kohase tehnilise taristu

väljaehitamisega omal kulul.

Kambja Vallavalitsus ei väljastata enne ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud

L E P I K O L A A N E M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 18 –

planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised.

Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide

kanded kinnistusraamatus.

ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA:

Enne hoonete ehitamist tuleb:

1) Moodustada planeeringuga kavandatud krundid

2) Rajada elamukruntideni juurdepääsutee ning tehnovõrgud sh rekonstrueerida

olemasolev Luige tee kuni Lepikolaane kinnistu lõunapoolse osani.

3) Seada vajalikud servituudid ja isiklikud kasutusõigused tehnovõrgu valdajate

kasuks.

4) Rekonstrueerida ja/või ümber ehitada ehitusele ette jäävad

maaparandussüsteemid.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

6 . Kooskõlastuste kokkuvõte ja koostöö võrguettevõtjatega:

Kooskõlastava

asutuse nimi

Kuupäev Kooskõlastaja nimi

ja amet

Kooskõlastuse

asukoht

Päästeamet Lisade kaustas

OÜ Elektrilevi 22.07.2025 M.Erik Lisade kaustas

AS Telia 17.07.2025 M.Kukk Lisade kaustas

Maa-ja Ruumiamet Lisade kaustas

Transpordiamet Lisade kaustas