RTK vaideotsus rahuldamata jätmiseks

Tallinna Tehnikaülikool

[email protected]

Ehitajate tee 5

Tallinn

19086, Harju maakond

05.09.2025 nr 11.3-1/25/4150

Registrikood: 74000323

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 32 lõikele 2 ning haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 Riigi

Tugiteenuste Keskus

otsustab:

jätta Tallinna Tehnikaülikooli 19.08.2025 esitatud vaie rahuldamata ning Riigi Tugiteenuste

Keskuse 30.07.2025 haldusotsus nr 11.3-1/25/3592 kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine

ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine

(Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) ja perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 32 lg 2 alusel vaatas

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi Tallinna Tehnikaülikooli

19.08.2025 esitatud vaide.

1.2. Tallinna Tehnikaülikool taotleb vaides RTK 30.07.2025 haldusotsuse nr 11.3-1/25/3592

kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, st taotluse uueks

hindamiseks.

2. Asjaolud

2.1. RTK tegi Astra+ määrusega reguleeritud toetusmeetmes 30.07.2025 haldusotsuse nr 11.3-

1/25/3592 (edaspidi mitterahuldamise otsus), millega jättis rahuldamata Tallinna

Tehnikaülikooli 09.05.2025 esitatud toetuse taotluse projekti nr 2021-2027.1.01.25-1083

„C2Grid (Command and control platvorm) 3D alade rekonstrueerimise platvormi loomine“

rahastamiseks.

2.2. Mitterahuldamise otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et taotleja Tallinna Tehnikaülikooli

(edaspidi taotleja või vaide esitaja) 09.05.2025 esitatud taotluse summa ületas toetusmeetme

rahastamise eelarvet. Rahastamise eelarvet ei ületa taotlused, mille koondhinne on kõrgem kui

4,00 punkti. Vaide esitaja taotlus sai hindamise tulemusena valikukriteeriumite koondhindeks

3,84 punkti.

2.3. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale 19.08.2025 vaide. RTK juhtis vaide esitaja

tähelepanu vaides esinenud puudustele, mille järgselt esitas taotleja 27.08.2025 korrektse

vaide. Kokkuvõtvalt heidab taotleja vaides ette projektitaotlusele antud hindamistulemusi, mis

taotleja hinnangul olid kas puudulikult põhjendatud või põhjendused valikukriteeriumite sisu

arvestades asjakohatud.

2.4. Taotleja ei nõustu osaliselt valikukriteeriumitele nr 2, 3 ja 4 antud ekspertkomisjoni

hinnangutega ning leiab, et tõenäoliselt pole ekspertkomisjon hindamisel piisavalt arvesse

võtnud taotluse kõiki materjale.

2.5. Vaide esitaja selgitab, et valikukriteeriumi nr 2 „Projekti põhjendatus (kaal 30%)“ hindamisel

ei ole asjakohane ekspertkomisjoni seisukoht, et spin-offi või kommertsialiseerimise detailne

äriplaan ei ole esitatud. Taotleja viitab taotluse dokumendile C2Grid deck, kus on väidetavalt

näha spin-offi teekaarti ning juba potentsiaalsete klientide olemasolu. Äriplaani esitamise

kohustust ja vajadust taotleja eitab. Valikukriteeriumi nr 3 „Projekti kuluefektiivsus (kaal

15%)“ hinnangut vaidlustades ei nõustu taotleja ekspertkomisjoni etteheitega, et kulude plaan

oli liiga üldine. Samuti, et taotluses pole välja toodud projektiga tegelema hakkavat meeskonda

sh konkreetseid nimesid. Toetusmeetme õigusaktide ja hindamiskriteeriumi järgi ekspordi- ja

finantsprognoosi ei pidanud esitama, mistõttu on ekspertkomisjoni etteheide nende puudumise

kohta taotleja hinnangul põhjendamatu.

2.6. Valikukriteeriumi nr 4 „Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)“

hinnet on ekspertkomisjon muu hulgas põhjendanud projektimeeskonna nimede puudumisega,

mistõttu on meeskonna kvalifikatsiooni raske hinnata. Taotleja vaidleb vastu: „Ülikooli

eripära ning muutvate meeskondade tõttu tudengite seas, polnud vajalik nimesid nimetada,

aga nimed on taotluses olemas nii IVAR kodulehel (https://ivar.taltech.ee/) kui ka taotluse

dokumendis C2Grid deck.“

3. RTK seisukohad

3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK

kontrollib mitterahuldamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides

esitatud argumentidest ja vastuväidetest.

3.2. Tallinna Tehnikaülikooli 09.05.2025 esitatud taotluse jättis RTK rahuldamata Astra+ määruse

§ 18 lg 10 punktis 3 nimetatud põhjusel, et taotluse rahastamise summa ületas Astra+

toetusmeetmes tegevuse nr 3 eelarvet. Rahastamise summa ei ületa eelarvet taotlustel, mille

koondhinne on kõrgem kui 4,00 punkti. Hindamise tulemusena sai vaide esitaja taotlus

valikukriteeriumite koondhindeks 3,84 punkti, mis on madalam 4,00 punktisest

miinimummäärast, mille saavutamisel taotlus ei oleks ületanud tegevuse nr 3 rahastamise

eelarvet.

3.3. Astra+ määruse § 18 lg 7 alusel viiakse hindamine läbi rakendusüksuse kinnitatud

valikumetoodika järgi, mille rakendusüksus kooskõlastab enne kinnitamist rakendusasutusega

ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Astra+

toetusmeetme tegevuses nr 3 on valikumetoodika kinnitatud sekkumise „Teadusuuringute

mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkuse toetamine (ASTRA+)“ ekspertkomisjoni hindamisjuhendis tegevuse 3 taotluste

hindamiseks (edaspidi hindamisjuhend).

3.4. Vastavalt Astra+ määruse §-le 18 ja lõike 7 alusel koostatud hindamisjuhendile hinnatakse

projekti järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti kooskõla valdkondliku

arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2)

projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus

projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega. Valikukriteeriumite lõikes hinnatakse projekte skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5

(suurepärane). Numbrilise skaala väärtushinnangud on järgmised: 1) „mitterahuldav“ (1) -

kriteeriumi tingimused pole täidetud; 2) „rahuldav“ (2) - kriteeriumi tingimustele vastavuses

on olulisi puudujääke, suurem osa kriteeriumitest pole täidetud; 3) „hea“ (3) - vastab osaliselt

kriteeriumi tingimustele, esineb puudujääke; 4) „väga hea“ (4) - vastab suures osas kriteeriumi

tingimustele, esineb üksikuid puudujääke; 5) „suurepärane“ (5) - vastab täielikult kriteeriumi

tingimustele. Hindamisprotsess on kahe-etapiline – esmalt taotluste individuaalne hindamine

ja seejärel ekspertkomisjoni koosolek – mille tulemusena koostatakse iga taotluse kohta

konsensuslik hindamisleht.

3.5. RTK märgib, et konsensuslikus hindamislehes toodud hinnangud on tehtud Astra+

ekspertkomisjoni poolt, kes on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses

hindamisjuhendile ja ekspertkomisjoni töökorrale. Ekspertkomisjoni kuulusid kooskõlastatult

Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõltumatud eksperdid ja komisjoniliikmed ning RTK-l ei

ole alust ekspertkomisjoni tööd kahtluse alla seada ning RTK-le tehtud ettepanekut mitte

arvestada. Seetõttu ei ole RTK pädev hindama ekspertkomisjoni poolt antud seisukohti, täpselt

nagu ei ole RTK-l õigus muuta ekspertkomisjoni poolt antud hindeid.

3.6. ÜSS § 12 sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja

-korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või

koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel

projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Eesti

õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata

sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu

Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult

hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste

omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad.

Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on

asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu

Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310.

3.7. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud

ekspertkomisjoni põhjendused valikukriteeriumite nr 2, 3 ja 4 hindamisel on asjakohatud ja

täiesti sobimatud ning irduksid hindamiskriteeriumite sisust. Mitterahuldamise otsusele lisatud

konsensuslikust hindamislehest nähtuvalt on ekspertkomisjon toonud kõikide kriteeriumide

puhul välja piisavad põhjendused ühes selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele

vajakajäämistele ja puudustele. RTK rõhutab, et ekspertkomisjon teostas hindamise ühes

vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga taotluses esitatud andmetele ja lisadele (sh

dokumendile C2Grid deck) tuginedes. RTK-l puudub konkreetse projekti teadusliku sisu

nõustamiseks valdkondlik kompetents, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa ümber

3.8. hinnata ekspertkomisjoni hinnangut, vaid ta saab hinnata üksnes selle õiguspärasust.

Konsensuslikust hindamislehest ei nähtu, et vaide esitaja taotluse menetlemisel ja hindamisel

on rikutud Astra+ määruses või hindamisjuhendis kehtestatud menetluskorda ja

kaalumisreegleid.

3.9. Valikukriteeriumi nr 2 hindamist kommenteerides tuleb märkida, et spin-offi või

kommertsialiseerimise äriplaani osas ei ole kehtestatud kindlat vormi- ega dokumendinõuet,

küll aga on sellekohast sisulist teavet valikukriteeriumi nr 2 kirjelduses selgesõnaliselt nõutud.

Kriteeriumi kirjeldusest nähtub, et muu hulgas hinnatakse projekti kommertspotentsiaali ja

kommertsialiseerimisvõimalusi, niisamuti projektis ettenähtud tegevuste panust projekti

teadus- ja arendustegevuse tulemuste kommertsialiseerimiseks seatud eesmärkide

saavutamiseks. RTK juhib tähelepanu, et ekspertkomisjoni etteheited ei piirdu

valikukriteeriumi nr 2 hindamisel üksnes vaides väljatoodud spin-offi või

kommertsialiseerimise äriplaani puudustega. Konsensuslikus hindamislehes on täiendavate

puudustena välja toodud veel järgmised, hinde alandamist mõjutanud asjaolud: samas sõltub

mitmete töövoogude õnnestumine tarkvaraarenduse riskidest; tehnoloogia lõplik

eksportpotentsiaal sõltub edukast kasutajapoolest ja turu vajadustest; IP osas vihjeid ei anta.

3.10. Valikukriteeriumi nr 3 hindamisel on projektitaotlusele ette heidetud kulude ebapiisavat

analüüsi. Samas on kuluefektiivsuse ja planeeritud kulude realistlikkuse ja vajalikkuse

hindamine selle valikukriteeriumi hindamisel peamiseks komponendiks. Projekti

meeskonnaliikmete nimede osas on ekspertkomisjon rõhunud ebaselgusele, kas meeskond on

juba moodustatud või alles moodustamisel. Taotleja omalt poolt kinnitab seda ebaselgust,

märkides vaides, et taotluse lisadokumendis on välja toodud üksnes osad nimed. Meeskonna

koosseisu selgusetusele ja võimalikele muutustele viitab ka taotleja järgmine väide: „Et tegu

on ülikooli meeskonnaga, kus tudengite osalejad võivad muutuda. Kui vaadata IVAR laborite

projekte, ja meeskonna koosseisu siis saab aru, et projektimeeskond saab olla tugev ja pädev,

nimesid nimetamata.“ RTK eelnev seisukoht kehtib ka valikukriteeriumi nr 4 osas tehtud

taotleja etteheite kohta.

3.11. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et Tallinna Tehnikaülikooli taotluse menetlemisel ja

hindamisel on rikutud seadustes, Astra+ määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis

sätestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid. Isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse

motivatsioon ei ole täiuslik, on mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue,

et haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning

haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub

õiguslik alus (viited õigusaktidele) ning viide konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni

ettepanekule, mis sisaldab haldusakti faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja

millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud

juhul toodud mitterahuldamise otsuse punktis 1 ja konsensuslikus hindamislehes.

3.12. Juhul, kui taotleja soovib oma taotlust lasta Astra+ juhtkomisjonil uuesti hinnata, on taotlejal

võimalik sama taotlus esitada RTK-le uue taotlusvooru raames, mis prognooside kohaselt

kuulutatakse välja selle aasta viimases kvartalis. Taotlust uuesti esitades saab taotleja arvesse

võtta konsensuslikus hindamislehes toodud tagasisidet ning selle põhjal esitatavat taotlust

täiendada.

3.13. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätab RTK Tallinna Tehnikaülikooli

vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kari Treial

513 0504

[email protected]