Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmine

EELNÕU

01.09.2025

KÄSKKIRI

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

7. septembri 2023. a käskkirja nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste

arendamise toetamine“ muutmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ (viimati muudetud

majandus- ja tööstusministri 3. juuli 2025. a käskkirjaga nr 80) kinnitatud lisas „Põlevkivisektori

töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ järgmised muudatused:

1) sõnastan punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 järgmiselt:

„3) kellele on töötuskindlustuse seaduse § 6 alusel pärast 23. septembrit 2023. a tehtud

töötuskindlustushüvitise määramise otsus või kellele on tehtud töötuskindlustushüvitise

määramise otsus, kuid hüvitist ei maksta töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 või § 12 lõike 2

alusel ning töötuskindlustushüvitise määramise otsus on tunnistatud kehtetuks;“;

2) asendan punkti 2.1.2.1 alapunktis 4 arvu „100“ arvuga „150“;

3) asendan punkti 2.2.1.2.1 esimeses lauses tekstiosa „riikliku koolitustellimuse alusel, riigi

tegevustoetusest“ sõnaga „riigieelarvest“;

4) asendan punkti 2.2.1.2.1 teises lauses sõna „kutsevaliku“ sõnadega „ettevalmistava õppe“;

5) sõnastan punkti 2.2.1.2.2 alapunkti 2 järgmiselt:

„2) 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab põlevkivisektori ettevõttes

töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja kellel on arvestatud

töötuskindlustuse seaduse § 62 lõigete 1 ja 3 ja § 7 lõigete 1–23 ja 4 alusel töötuskindlustusstaaži

vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.“;

6) täiendan punkti 2.2.1.2.6 kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.“;

7) asendan punkti 2.2.2.2.1 alapunktis 2 arvu „16“ arvuga „18“;

2

8) asendan punktis 3 esitatud tabeli veerus „Vahe-sihttase (2024)“ arvu „203“ arvuga „50“ ning

veerus „Sihttase (2029)“ arvu „1266“ arvuga „1064“;

9) asendan punktis 4 toodud tabeli järgmise tabeliga: Summa Osakaal 1 ÕÜFi toetus 3 492 140 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 1 496 631 30% 3 Eelarve kokku 4 988 771 100%

10) asendan punktis 5.1.1 arvu „30“ arvuga „40“;

11) asendan punktis 5.1.2 tekstiosa „riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär“

tekstiosaga „50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud

aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel“;

12) täiendan käskkirja lisa punktidega 12.3–12.8 järgmises sõnastuses:

„12.3. Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 oktoobris 2025. a jõustunud muudatust

kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a.

12.4. Käskkirja lisa punkti 2.2.1.2.6. 1. jaanuarist 2026. a jõustunud redaktsiooni kohaldatakse ka

isikute suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise toetus enne 1. jaanuari 2026. a.

12.5. Kui Eesti Töötukassa on enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud maksta käskkirja lisa punktides

2.1 ja 2.2 nimetatud toetust, jätkatakse toetuse maksmist kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud

tingimustel ja korras.

12.6. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust ja asus tööle enne 1. jaanuari

2026. a ning Eesti Töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 1. jaanuari 2026. a, tehakse

otsus ja makstakse toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.

12.7. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust enne 1. jaanuari 2026. a ja asus

tööle alates 1. jaanuarist 2026. a, tehakse otsus ja makstakse toetust 1. jaanuarist 2026. a kehtivatel

tingimustel ja korras.

12.8. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.2 nimetatud toetust enne 1. jaanuari 2026. a ja Eesti

Töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 1. jaanuari 2026. a, tehakse otsus ja makstakse

toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.“.

Käskkirja punktid 2, 5–7, 10 ja 11 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a ning punkt 4 jõustub 1. septembril

2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

04.09.2025 nr 2-2/3158-1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

7. septembri 2023. a käskkirja nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja

oskuste arendamise toetamine“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri

7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste

arendamise toetamine“ muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) eelnõu lisa.

Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa, Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava

seirekomisjon, Euroopa Komisjon, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskus

Pille Penk

+372 5918 2214, [email protected]

01.09.2025

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise

käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja

nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“.

Muudatuse eesmärk on muuta soodsamaks tööle asumise toetuse tingimusi ning viia

tasemeõppes osalemise toetuse tingimused kooskõlla 1. jaanuaril 2026. a ja 1. septembril

2026. a jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm

2024–2029“ (edaspidi THP) § 24 muudatustega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna nõunik Annika Sepp (tel 5911 9425, [email protected]), sama osakonna

tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde

(tel 5667 4014, [email protected]) ning strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille

Penk (tel 5918 2214, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kaheteistkümnest punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse punkti 2.1.2.1. alapunkti 3 sõnastust selliselt, et õigus tööle

asumise toetusele tekiks ka nendel inimestel, kellele määrati töötuskindlustushüvitis

töötuskindlustuse seaduse § 6 alusel, kuid hüvitist ei maksta tulenevalt töötuskindlustuse

seaduse § 6 lõikest 4 või § 12 lõikest 2, sest inimese töötuna arvelolek lõppeb enne hüvitise

maksmise ooteaja lõppemist (näiteks inimene asus tööle). Praktikas tunnistab Eesti Töötukassa

(edaspidi töötukassa) eelkirjeldatud olukorras töötuskindlustushüvitise määramise otsuse

kehtetuks. Kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood on alanud ja isik asub tööle, siis

töötukassa lõpetab töötuskindlustushüvitise maksmise töötuskindlustuse seaduse § 13 alusel.

Kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood ei ole ooteperioodi (8-30-60 päeva) tõttu veel

alanud ja isik asub tööle, siis tunnistatakse määramise otsus kehtetuks, kuna maksmise periood

ei jõudnud veel alata ja isikul hüvitisele õigus ei tekkinud.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse punkti 2.1.2.1. alapunkti 4 sõnastust, pikendades perioodi,

mille jooksul peab inimene toetuse saamise tingimustele vastamiseks tööle asuma 100 päevalt

alates töötuskindlustushüvitise määramise otsuse tegemise päevast, 150 päevale. Perioodi

pikendamine võimaldab sihtrühmale pikemat aega tööotsinguteks ja vajadusel täiend- või

ümberõppeks. Praktikas on ilmnenud, et 100 päevast võib jääda väheks oma oskustele sobiva

töökohta leidmiseks. Lisaks võib sektorist väljunud töötajatel olla terviseprobleeme ja on vaja

aega, et tegeleda tervise taastamisega.

Eelnõu punktidega 3 ja 4 muudetakse punkti 2.2.1.2.1 sõnastust.

Üldises korras jõustuva muudatusega (punkt 3) viiakse sõnastus kooskõlla kehtiva THP 24

lõikega 2 ning riiklik koolitustellimus ja tegevustoetus asendatakse riigieelarvega.

Alates 01.09.2026. a jõustuva muudatusega viiakse sõnastus kooskõlla vastavalt 1. septembrist

2026. a jõustuvale THP § 24 lõike 2 teise lause muudatusele. Säte viiakse kooskõlla Eesti

Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse

kehtestamine) tehtava muudatusega ning kutsevaliku õppekava asendatakse ettevalmistava

õppe õppekavaga.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse punkti 2.2.1.2.2 alapunktis 2 toetust saavate töötajate alumist

vanusepiiri, tõstes selle kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP § 24 lõike 3

muudatustega 16-lt eluaastalt 18-le. Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla Eesti Vabariigi

haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine)

tehtava muudatusega, millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga 18-aastani ning millega

kooskõlas tõstetakse ka töötukassa teenusele sisenemise vanus vastavalt 16-lt eluaastalt 18-le.

Vastavalt õppimiskohustusliku ea tõusule ei võeta alates 1. septembrist 2025. a enam töötuna

arvele alla 18-aastaseid inimesi, kellel on täitmata õppimiskohustus. Kooskõlas sellega ei

osutata ka töötavatele inimestele suunatud teenuseid enam alla 18-aastastele inimestele, kuna

õppimiskohustuslikus vanuses inimesed on toetatud haridussüsteemis. Samuti lisatakse

kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP § 24 lõike 3 muudatustega viited

töötuskindlustuse seadusele seoses töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadusega tehtud ja 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate muudatustega.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse punkti 2.2.1.2.6 kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate

THP § 24 lõike 11 muudatustega, tingimusega, mille kohaselt ei maksta edaspidi tasemeõppes

osalemise toetust juuli- ja augustikuu eest. Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud

õppimisega kaasnevate kulude katmiseks, suvekuudel õpet ei toimu ja õppega seotud kulusid

ei ole. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 4 lg 1 kohaselt koosneb õppeaasta

käesoleva seaduse tähenduses kümnest õppekuust ja kestab 1. septembrist 30. juunini, kõrg- ja

kutsekoolid õppetoetust suvekuude eest ei maksa. ÕÕS § 5 lg 7, lg 72 ja lg 74 alusel saavad nii

kutse- kui kõrgkoolis õppijad taotleda õppetoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas –

septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris

(veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Esimese aasta õpilane saab taotleda üks kord

aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Seega on koolides

õppeaasta pikkus ja kuud ning toetuse taotlemise võimalus seaduse alusel määratud. Sarnaselt

eelnimetatule käsitletakse edaspidi ka tasemeõppes osalemise toetuse puhul õppeperioodina

ÕÕS nimetatud perioodi ning toetust ei maksta enam suvekuude (juuli- ja augustikuu) eest, mil

õppetööd ei toimu.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse punkti 2.2.2.2.1 alapunktis 2 toetust saavate töötajate alumist

vanusepiiri, tõstes selle kooskõlas tasemeõppe toetuse saajatega 16-lt eluaastalt 18 aastale (vt

rohkem seletuskirja punktis 4).

Eelnõu punktiga 8 muudetakse punktis 3 „Näitajad“ meetmete nimekirja väljundnäitaja vahe-

sihttaset (2024) ja sihttaset (2029). Näitajad on korrigeeritud vastavalt uuele prognoosile, mis

põhineb senisel rakendumisel ning käesoleva eelnõu muudatuse eeldataval mõjul meetmetesse

sisenemisele.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse punktis 4 tegevuskava eelarvet. Eelarvet vähendatakse

2 154 086 euro võrra (sealhulgas ÕÜFi toetus 1 507 860 eurot ja riiklik kaasfinantseering

646 244 eurot). Eelarvet muudetakse nii aastate kui ka meetmete lõikes.

Tööle asumise toetuse eelarve vähenemine on seotud toetuse saajate arvu vähenemisega.

Oskuste arendamise meetme kulude vähenemine on peamiselt seotud alampalga (prognoosi)

muudatusest (vähenemisest) ning asjaolust, et ÕÜF mikrokvalifikatsiooni õppekavad avanevad

alles 2025. aasta sügisel ja toetuse väljamaksed tehakse 2026. aastal.

Eelnõu punktiga 10 muudetakse punktis 5.1.1. sätestatud tööle asumise toetuse suurust,

suurendades seda kehtivalt 30 protsendilt isiku keskmisest ühe kuu töötasust põlevkivisektori

ettevõttes või ettevõtetes, 40 protsendini. Toetuse lagi, 1000 eurot ühes kuus, jääb samaks.

Toetuse määra tõstmise eesmärk on suurendada toetuse kasutamist ja hoogustada sihtrühma

tööle liikumist.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse punkti 5.1.2. kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a. jõustuvate THP

§ 24 lõike 10 muudatustega. Viide töötutoetuse päevamäärale asendatakse viitega töötasu

alammäärale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Tasemeõppe toetuse suuruseks on

muudatuse kohaselt 50% töötasu alammäärast. Senises regulatsioonis kasutatud riigieelarvega

kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär asendatakse 50 protsendiga kuu töötasu

alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu

seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõike 5 alusel. Muudatus on tingitud töötuskindlustuse seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtavate muudatustega

(tööturumeetmete seaduses tunnistatakse kehtetuks töötutoetuse sätted), mis jõustuvad 1.

jaanuaril 2026. a. Muudatuste jõustumisel lõpetatakse töötutoetuse maksmine ning seega ei

kehtestata riigieelarvega enam ka selle 31-kordset päevamäära. Kuna töötutoetuse 31-kordne

päevamäär ning 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale

eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel on sisuliselt

samaväärsed (vastavalt tööturumeetmete seaduse § 23 lõikele 1 ei või päevamäära 31-kordne

korrutis olla väiksem kui 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud

eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel),

muudetakse käskkirja lisas toetuse maksmise alust vastavalt. Tehtav muudatus ei mõjuta seega

igakuiselt makstava tasemeõppes osalemise toetuse suurust.

Eelnõu punktiga 12 lisatakse käskkirja kuus rakendussätet.

Punkti 12.3. kohaselt kohaldatakse käskkirja lisa punkti 2.1.2.1. alapunkti 3 tagasiulatuvalt

alates 1. märtsist 2025. a

Punkt 12.4. sätestab, et käskkirja lisa punkti 2.2.1.2.6.1. jaanuarist 2026. a jõustunud

redaktsiooni kohaldatakse ka isikute suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise toetus enne

1. jaanuari 2026. a. Sellega toetatakse kokkuhoiueesmärke.

Punkt 12.5. reguleerib olukorda, kus töötukassa on enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud maksta

käskkirja lisa punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud toetust, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni 31.

detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.

Punkt 12.6. reguleerib olukorda, kus isik taotles punktis 2.1. nimetatud toetust (s.o toetus tööle

asumise toetus) ja asus tööle enne 1. jaanuari 2026. a, kuid töötukassa ei ole 31. detsembri 2025.

a seisuga veel otsustanud, kas isikule maksta toetust või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa

toetuse maksmise kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. Tulenevalt

haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme,

kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid menetluse ajal muutuvad.

Punkt 12.7. reguleerib olukorda, kus isik taotles punktis 2.1. nimetatud toetust (s.o toetus tööle

asumise toetus) enne 1. jaanuari 2026. a ja asus tööle alates 1. jaanuarist 2026. a. Sellisel juhul

kohaldatakse toetuse maksmise otsuse tegemisel 1. jaanuarist 2026. a jõustuvat redaktsiooni

kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.

Punkt 12.8. reguleerib olukorda, kus isik taotles punktis 2.2. nimetatud toetust (s.o tasemeõppes

osalemise toetus ja mikrokvalifikatsiooni omandamise) enne 1. jaanuari 2026. a ja töötukassa

ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 31. detsembrit 2025. a, tehakse otsus ja makstakse

toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.

3. Määruse mõjud

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne, sh

demograafiline mõju, (2) mõju majandusele, (3) mõju regionaalarengule ja (4) mõju

riigivalitsemisele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja

kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta

infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning

siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

3.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Mõjutatud sihtrühm: Ida-Virumaa põlevkivisektori ettevõtte töötajaid või selles töötanud

inimesed, kes saavad tööle asumise toetust, tasemeõppes osalemise toetust või

mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust.

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Eelnõuga muudetakse tööle asumise toetuse tingimusi sihtrühmale soodsamaks ja vähesel

määral muudetakse ka tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise

toetuse tingimusi. Tööle asumise toetus on suunatud Ida-Virumaa põlevkivisektorist

koondatutele. Eelnõuga pikendatakse 100-lt päevalt 150-le päevale ajaperioodi, mille jooksul

sihtrühma kuuluv inimene peab tööle asuma. Samuti tõstetakse tööle asumise kuist toetuse

suurust 30%-lt 40%-ni toetuse saaja keskmisest kuisest töötasust põlevkivisektori ettevõttes

(maksimaalne kuine toetuse brutosumma on jätkuvalt 1 000 eurot). Muudatustega

leevendatakse tööle asumise toetuse kvalifitseerumise tingimusi, kuivõrd see on rakendunud

plaanitust aeglasemalt. Lisaks täpsustatakse võrreldes hetkel kehtiva käskkirjaga, et tööle

asumise toetust makstakse ka neile sihtrühma kuuluvatele inimestele, kellele on määratud

töötuskindlustushüvitis, kuid kellele ei ole seda välja makstud tulenevalt asjaolust, et tema

arvelolek lõppeb enne hüvitise ooteaja täitumist. Kuna tööle asumise toetus on täielikult seotud

töötajate põlevkivisektorist väljumisega ja ulatuslikke koondamisi pole sektoris teenuse

rakendamise jooksul toimunud, on sektorist väljumine olnud väikesemahuline. Töötukassa

andmetel tuli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt arvele 7 500 uut töötut, kellest ca 1 000 inimest

(13%) tulid arvele Ida-Virumaal. Koondatuid tuli üle Eesti keskmiselt arvele 1 100 inimest

kuus, kellest ca 135 (12%) tulid arvele Ida-Virumaal. Töötuid, kelle töötusele eelnev

töökogemus oli Ida-Virumaa põlevkivisektoris tuli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt arvele 35

ning neist omakorda 52% ehk ca 18 inimest lahkusid sektorist koondamise tõttu. Seega

moodustasid töötud, kelle töötusele eelnev töökogemus oli Ida-Virumaa põlevkivisektoris ca

0,5% kõikidest 2024. aastal keskmiselt kuu jooksul arvele tulnud uutest töötutest ning Ida-

Virumaa põlevkivisektorist koondatud ca 1,6% kõikidest uutest töötutest, kelle viimane töösuhe

lõppes koondamise tõttu, mistõttu on tööle asumise toetuse puhul muudatusest mõjutatud

sihtrühma suurus väike.

Lisaks põlevkivisektorist väljumisele on tööle asumise toetuse puhul eelduseks ka vabade

töökohtade olemasolu, kuid vabade töökohtade arv on Ida-Virumaal olnud languses. 2024.

aastal oli üle Eesti (sh ka välismaal) keskmine vabade töökohtade arv kuu jooksul ca 8 000,

millest 9% (ca 750) asusid Ida-Virumaal. Võrreldes 2023. aastaga oli 2024. aastal Ida-Virumaal

23% vähem vabu töökohti (üle Eesti ca 10% vähem). Tööle asumise toetuse tingimuste

muudatused mõjutavad potentsiaalseid teenuse sihtrühma kuuluvaid inimesi positiivselt,

kuivõrd seeläbi suurenevad nende võimalused toetusele kvalifitseeruda. Tööle liikumisele

eelneva perioodi pikendamine 100 päevalt 150 päevale annab põlvekivisektoris töö kaotanud

inimestele rohkem aega töö leidmiseks ja vajadusel täiend- või ümberõppeks. Senise töötukassa

põlevkivisektori töötajate rakendumise statistika kohaselt on 100 päeva jooksul rakendunuid

võrreldes 150 päeva jooksul rakendunutega keskmiselt 1,5 korda rohkem (aluseks

töötuskindlustushüvitise saajad). Toetuse määra tõstmine 30%-lt 40%-ni toetuse saaja

keskmisest kuisest töötasust põlevkivisektori ettevõttes (max brutosumma on 1 000 eurot kuus)

suurendab eelduslikult sihtrühma kuuluvate inimeste motivatsiooni toetusega tööle asuda.

Muudatusega võrdsustub tööle asumise toetuse suurus alates 101. päevast makstava

töötuskindlustushüvitise asendusmääraga. See teeb inimese vaatest toetusega tööle asumise

varasemast tasuvamaks ja kaob ära võimalik demotiveeriv tunnetus, et

töötuskindlustusehüvitise asemel tööle asumise toetuse valimisega kaotatakse väljateenitud

hüvitises. Koondina on tööle asumise toetuse muudatuste positiivne mõju ulatus sihtrühma

jaoks keskmine. Toetuse määra tõstmisest avalduv mõju sagedus on toetuse saamise perioodi

jooksul regulaarne, teiste muudatuste puhul aga harv, kuivõrd mõjutavad teenusele

kvalifitseerumist.

Tasemeõppes osalemise toetuse ning mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse puhul

kuuluvad toetuse sihtrühma lisaks töötutele, kes töötusele eelnevalt sektoris töötasid ka sektoris

töötavad inimesed. 2024. aastal alustas Ida-Virumaal tasemeõppe toetusega õpinguid 317

inimest, mis moodustas ca 2% kõikidest vastaval aastal Ida-Virumaal mõne teenusega

alustajatest (13 800 inimest). Käesoleva TATi alusel tasemeõppe toetusele sisenejaid oli 2024.

a 30. Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust 2024. aastal veel ei makstud. Sellest tulenevalt

on muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühma suurus väike. Eelnõuga viiakse tasemeõppes

osalemise toetuse suuruse arvutamise põhimõtted vastavusse 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate

THP muudatustega ning toetuse suurus hakkab käesoleva eelnõu muudatuse tulemusena olema

50% eelnenud aasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast. Hetkel kehtiva korra alusel on

toetuse suurus ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär, mis aga

on võrdne eelneva kalendriaasta töötasu alammääraga, mistõttu see muudatus sihtrühmale mõju

ei avalda.

Samuti sätestatakse, et tasemeõppe toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Muudatus

avaldab sihtrühmale negatiivset mõju, kuna tasemeõppes osalejate sissetulek langeb

suvekuudel saamata jääva toetuse arvelt. 2025. aastal on toetuse suurus kuni 410 eurot kuus,

mis tähendab inimesele kuni 820 euro suurust kaotust sissetulekus aastas. Töötavatele

inimestele tähendab tasemeõppes osalemine sageli pikemaajalist sissetulekute vähenemist (nt

töökoormuse vähendamise tõttu), mida tasemeõppes osalemise toetus aitab kompenseerida.

Samuti võib suveperioodile langeda õppetööga seotud (sageli tasustamata) praktikaperiood,

mistõttu pole võimalik ka töökoormust suvel tõsta ja praktika tuleb sooritada puhkuse ajast.

Muudatus mõjutab negatiivsemalt töötuid tasemeõppe toetuse saajaid (2024. aastal olid

kõikidest uutest tasemeõppe toetuse saajatest 33% töötud), kuna töötuse perioodil on inimese

sissetulek üldjuhul niigi madalam kui töist tulu teenides, mistõttu moodustab ka tasemeõppe

toetusest saadav täiendav sissetulek nende puhul kogu sissetulekust proportsionaalselt suurema

osa. Käesoleva TATi alusel tasemeõppe toetuse saajad on valdavalt olnud töötajad. Kokkuvõttes

võib kaotatav osa toetusest olla inimese toimetulekule märkimisväärse mõjuga, kuid teisalt ei

ole tegemist sotsiaaltoetusega, vaid selle eesmärk on katta õppimisega seotud kulusid, mistõttu

on avalduva mõju ulatus keskmine. Mõju avaldumise sagedus on harv, avaldudes toetuse saajate

jaoks kaks korda aastas. Tasemeõppes osalemise toetuse muudatused suurendavad ka

õigusselgust ning sihtrühmade vahelist võrdset kohtlemist, sest eelnõuga ühtlustatakse

nimetatud teenuste ja toetuste tingimused 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP muudatustega.

Eelnõuga tõstetakse tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise

toetuse alumist vanuspiiri 16-lt aastalt 18-le aastale, mis on seotud 1. septembril 2025. a

jõustuva Eesti Vabariigi haridusseadusega1, millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga alates

2025/2026 õppeaastast 18-eluaastani või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni ning

millest tulenevalt ei võeta muudatuste jõustudes enam töötuna arvele alla 18-aastaseid inimesi,

kellel on täitmata õppimiskohustus. Kuna 2024. aastal ei olnud ühtegi alla 18-aastast

tasemeõppes osalemise toetusega õpinguid alustanut, on praktikas nimetatud muudatuse puhul

otseselt mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus väike. Õppimiskohustusliku ea

tõusust tulenevaid tulenevaid mõjusid on analüüsinud Haridus-ja Teadusministeerium

haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja

mõjude analüüsis, mistõttu siinkohal neid täpsemalt ei analüüsita.

Ebasoovitavate mõjude risk

Kahel suvekuul tasemeõppe toetuse maksmise lõpetamisest avalduv negatiivne mõju võib

potentsiaalselt suurendada kõrgema suhtelise vaesuse määraga rühmade vaesusriski:

Statistikaameti andmetel elas 2023. a suhtelises vaesuses 20,2% inimestest ning suhtelise

vaesuse määr oli suurim Ida-Virumaal, ulatudes 35%-ni. Samal ajal on oluline märkida, et riski

vähendab toetuste süsteem tervikuna, sealhulgas võimalus taotleda toimetulekutoetust ning

kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, aitavad leevendada ajutisi sissetulekute langusi ning

ennetada vaesusriski süvenemist. Seetõttu võib hinnata ebasoovitavate mõjude avaldumise riski

madalaks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Tööle asumise toetuse tingimuste muudatused mõjutavad sihtrühma kuuluvaid inimesi

positiivselt, kuivõrd seeläbi suurenevad nende võimalused toetusele kvalifitseeruda. Samuti on

positiivse mõjuga tööle asumise toetuse määra tõstmine, mis suurendab eelduslikult sihtrühma

kuuluvate inimeste motivatsiooni toetusega tööle asuda. Muudatustest mõju ulatus on

keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Toetuse määra tõstmisest avalduv mõju

1 Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse

kehtestamine) 447 SE. (2024). Veebilehel: Eelnõu - Riigikogu

sagedus on toetuse saamise perioodi jooksul regulaarne, teiste muudatuste puhul aga harv,

kuivõrd mõjutavad teenusele kvalifitseerumist.

Tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine kahel kuul aastas on keskmise negatiivse

mõjuga, kuivõrd võib mõjutada negatiivselt haavatavate sihtrühmade toimetulekut.

Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski

maandab toetuste süsteem tervikuna, sealhulgas võimalus taotleda toimetulekutoetust ning

kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, mis aitavad leevendada ajutisi sissetulekute langusi

ning ennetada vaesusriski süvenemist. Lisaks on oluline rakenduslikult ja sihtrühma võrdse

kohtlemise seisukohast oluline kohaldada THP-s ja käesolevas määruses õigusaktis samu

tingimusi.

Eelnõuga tõstetakse tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise

toetuse alumise vanuspiir 16-aastalt 18-aastani. Kuna neid teenuseid ei ole 2024. aastal 16–17-

aastased noored kasutanud, on mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus väike.

3.2. Majanduslik mõju

Muudatused mõjutavad tööandjaid kaudselt ning avalduva mõju ulatus sõltub sellest, kas

muudatuste tulemusena paraneb sihtrühmade ligipääs teenusele või halveneb, mis omakorda

parandab või raskendab sihtrühmade tööhõivesse liikumist või tööhõives püsimist ja selle

kaudu ka tööandjaid ja majandust tervikuna (vt täpsemalt sotsiaalsete mõjude all). 2024. a oli

Statistikaameti andmetel Eestis kokku ca 158 400 ettevõtet, kellest ca 4% (ca 6 800 ettevõtet)

asusid Ida-Virumaal. Tööle asumise toetuse muudatused on küll sihtrühma tööhõivesse

liikumist kiirendavad, mis omakorda avaldavad positiivset mõju nendele tööandjatele, kes uusi

töötajaid vajavad, kuid teisalt sõltub tööandjatele avalduv positiivne mõju otseselt toetusele

kvalifitseeruvate inimeste arvust ehk Ida-Virumaa põlevkivisekorist koondatud inimestest, kes

on valmis 150 päeva jooksul tööle asuma. Teistest muudatustest avalduva mõju ulatus

tööandjate jaoks on kaudne, ei ole neid põhjalikumalt analüüsitud.

3.3. Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm: töötukassa

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Käesoleva eelnõuga elluviidavad muudatused mõjutavad töötukassat, kes tööturuteenuseid

osutab ja tööturutoetusi maksab, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Muudatused

mõjutavad vähesel määral töötukassa teenuste sisu ja kvalifitseerumistingimusi ning seekaudu

ka nende tööprotsesse ning töökoormust. Tasemeõppes osalemise toetuse tingimused viiakse

kooskõlla 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP muudatustega, mis eeldavad küll töötukassa

vaatest muudatustega kohanemist, kuid teisalt lihtsustab erinevatele sihtrühmadele suunatud

sama teenuse osutamise rakendamist. Enim mõjutavad töötukassat tööle asumise toetuses

tehtavad muudatused, mis ei ole seotud THP-s tehtavate muudatustega ehk mis tuleb teha neist

eraldiseisvalt ning mis nõuavad mõningast kohanemist uute teenuse tingimustega, mis toob

kaasa ajutise töökoormuse kasvu ja vajaduse muudatustega kohaneda. Mõju avaldub eelkõige

muudatuste rakendamise alguses (töötajate koolitamine, uute tingimuste selgitamine), mistõttu

on selle avaldumise sagedus harv. Kokkuvõttes ei avalda muudatused töötukassa

töökorraldusele ega -koormusele märkimisväärset mõju, kuivõrd töötukassa põhiülesanne ei

muutu, mistõttu on mõju ulatus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuste rakendamisega kaasneb ajutine töökoormuse kasv seoses uute tingimustega

kohanemisega. Mõju avaldumise ulatus ning sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei

tuvastatud.

3.4. Mõju regionaalarengule

Mõju sihtrühm: Ida-Virumaa põlevkivisektori ettevõtte töötajaid või selles töötanud inimesed

ja nende leibkonnad

Muudatused mõjutavad Ida-Virumaad ja sealses põlevkivisektoris2 töötavaid ja töötanud

inimesi ning nende leibkondi, kuivõrd eelnõuga muudetavad tööturuteenused on otseselt

suunatud Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajatele või sealt väljuvatele inimestele. Praxise3

(2020) analüüsi kohaselt töötas 2019. a lõpu seisuga Ida-Virumaa põlevkivisektori

tuumikettevõtetes 5 800 inimest, mis moodustas kõikidest 2019. a Ida-Virumaa hõivatutest ca

10%. Sektoris hõivatud inimeste leibkondades elas kokku ligi 16 000 inimest. Eeltoodust

tulenevalt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Tööle asumise toetuse tingimuste

leevendamine ja toetuse suuruse tõstmine 30%-lt 40%-ni toetuse saaja keskmisest kuisest

töötasust põlevkivisektori ettevõttes (max 1 000 eurot kuus) lihtsustab toetusele

kvalifitseerumist ja suurendab eelduslikult sihtrühma motivatsiooni toetusega tööle asuda.

Tööle asumise ning töötasu teenimise läbi paraneb sihtrühma ja nende leibkondade sotsiaalne

ja majanduslik toimetulek ning säilib sihtrühma tööharjumus ning tööalased teadmised ja

oskused, mis mõjutab positiivselt Ida-Virumaa inimeste toimetulekut ning piirkonna

majandusarengut. Tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise

toetuse alumise vanuspiiri tõstmine regiooni spetsiifilisi mõjusid ei avalda, kuivõrd nende

toetuste puhul ei ole alaealisi toetuse saajaid 2024. aastal olnud.

Ebasoovitavate mõjude risk

Tasemeõppes osalemise toetuse suvekuudel maksmise lõpetamisest tulenevaid võimalikke

regionaalseid negatiivseid mõjusid on analüüsitud sotsiaalsete mõjude all.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Tööle asumise toetuse muudatustel on Ida-Virumaale põlevkivisektori töötajatele ja sektorist

lahkuvatele inimestele positiivne mõju, mis omakorda mõjutab positiivselt ka piirkonna

majandusarengut. Kuigi potentsiaalselt on teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste arv keskmine,

on praktikas seni toetuse kasutajaid olnud vähe. Mõju sagedus sihtrühma kuuluvate inimeste

jaoks on regulaarne vaid toetuse saamise perioodil, kuid piirkonna arengule on mõju

pikaajaline.

2 Töötukassa käsitleb põlevkivisektori ettevõtetena järgmisi ettevõtteid: Eesti Energia AS, Enefit Industry AS, Enefit Power

OÜ, Enefit Solutions AS, KIRDE VARAD AS, Osaühing VKG Kaevandused, VIRU KEEMIA GRUPP AS, Osaühing VKG

Energia, OÜ VIRU RMT, VKG Logistika OÜ, VKG OIL AS, KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ ning ORICA EESTI

OSAÜHINGUT. 3 Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-

Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

5. Märkused

Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.

6. Käskkirja jõustumine

Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1. alapunktis 3 tehtud muudatust (eelnõu punkt 1) rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a.

Käskkirja lisa punktides 2.2.1.2.1., 3 ja 4 tehtud muudatused (eelnõu punktid 3, 8 ja 9) ning

lisatavad rakendussätted (eelnõu punkt 12) jõustuvad üldises korras, ehk allakirjutamise päeval.

Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1. alapunkti 4 (eelnõu punkt 2) ning punktide 2.2.1.2.2., 2.2.1.2.6.,

2.2.2.2.1., 5.1.1. ja 5.1.2. (eelnõu punktid 2, 5–7, 10 ja 11) muudatused jõustuvad 1. jaanuaril

2026. a.

Käskkirja punktis 2.2.1.2.1. tehtud muudatus (eelnõu punkt 4) jõustub 1. septembril 2026. a.

7. TAT muudatuste kooskõlastamine

Eelnõu esitakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste

Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning

arvamuse avaldamiseks töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.