Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine




EELNÕU
12.08.2025


Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus

§ 1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Vajaduspõhiste õppetoetuste taotlemise, määramise ja ning maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

2) paragrahvi 15 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnau „täis- või osakoormusega“ sõnadega „või doktoriõppes“;

3) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Õppelaenu on õigus saada ühel õppeaastal iga-aastase riigieelarve seadusega sätestatud maksimaalmäära ulatuses ühest krediidiasutusest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui üheksa kalendrikuud, antakse ühel õppeaastal õppelaenu õppeaastas poole maksimaalmäära ulatuses.“;

4) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 16 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „kolm“ sõnadega arvuga „1,5“;

6) paragrahvi 16 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi krediidiasutusega kokku lepitud kommertsintressimäära alusel. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui neli protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse nelja protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe (edaspidi intressivahe), arvestades käesolevas lõikes sätestatud kohast riigile kehtivat intressivahe määra arvestuse alust ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimusi. Riigile kehtiva intressivahe määra arvestuse aluseks on tegelik intressivahe kommertsintressimäära ja õppijale kehtiva maksimaalse intressimäära vahel. Euribori määr fikseeritakse kaks pangapäeva enne iga kuuekuulise intressiperioodi algust, milleks on 1. september ja 1. märts.“;

7) paragrahvi 16 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „viie“ sõnaga „nelja“;


8) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) välisriigis õppiva õpilase ja üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta;“;

9) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) andmed õppelaenu taotleja laenukohustuste kohta;“;

11) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Krediidiasutus keeldub õppelaenu andmisest õpilasele ja üliõpilasele, kui takes ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele, on õppelaenuvõlglane või kelle kohta on maksehäireregistrisse kantud kehtiv maksehäire.“;

12) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „kahekordse“ sõnaga „neljakordse“;

13) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna tekstiosa „20-aastase“ sõnaga tekstiosaga „25-aastase“;

14) paragrahvi 19 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär ühe laenutaotleja kohta õppeaastas sätestatakse iga-aastase riigieelarve seadusega.“;

16) paragrahvi 21 lõiked 1−4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1−3 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasi maksma või ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses.
 
(2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud sätestatud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes vastu nõudeõigus kogu summa ulatuses, mille riikgi poolt krediidiasutusele tasustud summa ulatuses.

(3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja, kui kokku on lepitud uues maksegraafikus, riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud laenusumma tagastamata jäägilt.

(4) Laenusaaja põhjendatud taotluse alusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel leppida laenusaajaga kokku ositi maksmises.“;

17) paragrahvi 22 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja tekstiosa „, tema käendajatelt või pantijatelt“;

18) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;


19) paragrahvi 24 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Valdkonna eest vastutav minister võib õppelaenu saanud isikute arvestuse pidamiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.“;

21) seadust täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses:

„§ 45. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud, õppelaenu tagasimaksmine, õppelaenu tagamine ja riigitagatis

(1) Enne 2026. aasta 1. septembrit sõlmitud riigi tagatud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende sõlmimise ajal kehtinud tingimusi.

(2) Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitud enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiv õppelaenuleping ja kes ei ole asunud § 18 lõike 1 või 11 alusel laenu põhiosa summat tagasi maksma, võib krediidiasutuselt taotleda õppelaenulepingu muutmist või lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel vastavalt käesolevas seaduses toodud sätestatud tingimustele kohaselt, juhul kuid tingimusel, et laenu refinantseerimisel või lepingu muutmisel katab laenu intressi vahe krediidiasutus.

(3) Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitud enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiv õppelaenuleping ning kellel on tekkinud kohustus tasuda õppelaenu põhiosa ja intressid vastavalt § 18 lõikele 1 või 11 ,alusel kohustus tasuda õppelaenu põhiosa ja intressid, on kohustatud tasuma laenusumma ja intressidpeab seda tegema vastavalt lepingus kokkulepitud ja kuni 2026. aasta 1. septembrini kehtivas seaduses sätestatud tingimustele kohaselt.

(4) Kui käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul rakendub rRiigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul, tuleb krediidiasutusel taotlusele lisada taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentidele lisaks ka enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud käenduslepingud või pandilepingud ja kõikide lisade ärakirjad, mis on sõlmitud enne 2026/27. õppeaastat.";

22) seadust täiendatakse §-ga 46 järgmises sõnastuses:

„ § 46.  Seaduse järelhindamine
Haridus- ja Teadusministeerium koostab teeb koostöös Rahandusministeeriumiga järelhindamise koostöös Rahandusministeeriumiga hiljemalt 2030. aastaks, et hinnatadamaks 2026. aasta 1. septembril 2026. a jõustunud muutmise seaduse muudatuse rakendamise mõju ja tulemuslikkust.”.


§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. septembril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2025. a
___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2025. a
(allkirjastatud digitaalselt)