Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu turismistrateegia avaliku konsultatsiooni kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 16.07.2025 nr 12.1.1/25-0417/-2T

Meie: 08.09.2025 nr 5-1/34-2

Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu

turismistrateegia avaliku konsultatsiooni kohta

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/25-01365 esitab Siseministeerium arvamuse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Euroopa Liidu (edaspidi EL) turismistrateegia

avaliku konsultatsiooni kohta. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond,

piirivalve- ja rändeosakond ning sisejulgeoleku osakond ([email protected]), kaasatud

oli ka Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), mille seisukohad on arvestatud alloleva

arvamuse koostamisel. Valdkonna eest vastutab sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik

([email protected]).

Siseministeerium on arvamusel, et EL-i turismistrateegia peab endas hõlmama ka julgeoleku-

ja rändealast vaadet ning olema tugevamalt seotud EL-i julgeoleku- ja viisastrateegiaga. Oluline

on järgida Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU toodud põhimõtet, mille kohaselt

julgeolekukaalutlusi võetakse arvesse kõigis EL õigusaktides, tegevuspõhimõtetes ja

programmides alates kavandamisest kuni rakendamiseni.

Turvalise keskkonna tagamine peab tuginema isikute vaba liikumise ja seadusliku rände (sh

turismi) edendamise kõrval süsteemsele ja järjekindlale valdkondlike sisejulgeoleku riskide

hindamisele ja maandamisele, kaasates teiste seas ka õiguskaitseasutused. Seetõttu peab EL-i

turismistrateegia hõlmama ka meetmeid ja algatusi seaduslike rändekanalite väärkasutamise ja

ebaseaduslike rändeskeemide tekkimise riskide hindamiseks ning ennetamiseks ja

tõkestamiseks, reisijate ja avaliku ruumi turvalisuse suurendamiseks ning järelevalvemeetmete

tõhustamiseks, sh reisijate andmete töötlemisel, ristkasutamisel ja säilitamisel. Tähtis on

tõhustada ja teha kättesaadavaks lahendused, sh IT-süsteemid, mis võimaldavad ennetada

ohtlike isikute, sh kurjategijate, sh sõjakurjategijate (nt Venemaa ekskombatantide) reisimist

EL-i ja liikmesriikide vahel. Eesmärgiks on vähendada sellega näiteks terrorismi ja

organiseeritud kuritegevuse, nt inimsmugeldamise ja inimkaubanduse ohtu. Tähelepanu

vajavaks teemaks on samuti turismivaldkonnas tegutsevate ettevõtete, sh majutuskohtade,

pädevuse suurendamine näiteks reisijate andmete töötlemisel (sh PNR/API arendamine),

isikusamasuse tuvastamisel või näiteks tegutsemisel kriisiolukorras.

19.06.25.a. Tallinnas toimunud Baltiriikide, Norra, Poola, Soome ja Rootsi siseministrite ning

Frontexi ja Euroopa Komisjoni kõrgete ametnike kohtumisel tehti ühisavaldus EL-i

2 (3)

piiriturvalisuse suurendamiseks. Ühisavalduses tõdetakse, et isegi täiemahulise sõjalise

agressiooni lõppemise korral Ukraina vastu jäävad Venemaalt pärinevad ohud EL-i

sisejulgeolekule püsima. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et

isikud, kes on või on olnud Venemaa relvajõudude või muude režiimi nimel tegutsevate

relvastatud üksuste teenistuses, ei saaks EL-i julgeolekut õõnestada ega Schengeni alal vabalt

liikuda. Eelkõige on oluline vältida elamislubade ja viisade andmist isikutele, kes on osalenud

Ukraina-vastases agressioonisõjas. Algatus vajab laiemat poliitilist toetust ja edendamist EL-i

tasemel.

Eesti, kui EL-i ja NATO välispiiride turvalisuse ja liidu julgeoleku tagamise olulisust rõhutav

riik, kelle julgeolekupoliitika põhialustes on suurimaks julgeolekuohuks märgitud Venemaa

tegevus, peab suurendama ka EL-i ja partnerriikide ohuteadlikkust ja toetama liidu-üleste

riskide hindamise ühtlustamist, maandavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist kõikides

valdkondades sh viisapoliitika ja turismivaldkonna poliitika kaudu. Reisimise mugavuse kõrval

on tähtis tagada asutuste ülese lähenemise ja riskide maandamise meetmete kaudu reisijate ja

avaliku ruumi turvalisus.

Peab arvestama, et turismi soodustamisega kaasneb ka seaduslike rändeteede väärkasutamine,

mille ennetamise ning tagajärgedega tegelemisel on liikmesriikide ja kogu EL-i

sisejulgeolekule oluline mõju. Turismi soodustamisega tõuseb liikmesriikide halduskoormus,

sh viisade menetlemise, aga ka järelevalveliste tegevuste ja tagasisaamise vaates. Muutunud

julgeolekukeskkonnas on seda enam oluline, et turism ei kujuneks liidu ja liikmesriikide

julgeolekut ohustavaks valdkonnaks

EL-i turismistrateegia võiks adresseerida ka strateegiliste partnerluste loomise ja säilitamise

vajalikkust ebaseadusliku sisserände päritolu- ja transiitriikidega, samuti viise koostöö

edendamiseks EL-i tasandil. Vajalik on tagada eelkontrollide tõhusus enne viisa väljastamist,

samuti ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike avastamine ja

tagasisaatmine. Senine PPA kogemus näitab, et turismi eesmärki väärkasutatakse EL-i

pääsemise ettekäändena. Erinevate väärkasutuste osas võib välja tuua kolm enamlevinud trendi:

1. Viisa ostlemine (ingl. k. Visa Shopping) ehk viisat taotletakse sellelt liikmesriigilt, kus

viisamenetlus on lihtsam, kiirem või järjekorrad lühemad. Tegelikult ei ole isikul aga

plaanis sellesse riiki reisida.

2. Lähteriikides on mitmeid teenusepakkujad, kes raha eest pakuvad turismiviisa

saamiseks vajalikke dokumente, sh koos reisiplaanidega. Tegelik taotleja reisi eesmärk

on aga muu.

3. Keelduva elamisloa/viisa otsuse järel muu liikmesriigi käest turismiviisa taotlemine,

mille alusel tegelikku sihtriiki pääseda. Probleeme on ka viisavaba liikumisega.

Siseministeerium on seisukohal, et jätkusuutlikule turismi arengule võib kaasa aidata ka EL-i

ülese kaugtöö viisa (ingl. k. Digital Nomad Visa) loomine. Mitmetel liikmesriikidel on juba

loodud spetsiifilised viisad kaugtöö tegijatele, kuid liikmesriikide vahel on reeglid killustunud.

Ühtse EL-i kaugtöö viisa loomine aitaks tõsta EL-i kui sihtkoha atraktiivsust, tugevdaks

seaduslike rändekanalite kasutamist ning suurendaks EL-i üleselt kaugtööd tegevate turistide

osas õigusselgust. Kaugtöö viisa võimaldab tuua EL-i inimesi ka hooajavälistel perioodidel,

3 (3)

võimaldab kaugtöö tegijatel turismi eesmärgil EL-is pikemalt viibida ning tugevdab

turismisektori mitmekesisust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]