Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu kooskõlastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Andres Sutt

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 16.07.2025 nr 1-4/25/3271; KLIM/25-

0803/-1K

Meie 08.09.2025 nr 2-3/2695

Energiamajanduse arengukava aastani 2035

eelnõu kooskõlastus

Austatud Andres Sutt

Kooskõlastame „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ eelnõu märkustega arvestamisel.

Tunnustame Kliimaministeeriumi põhjalikku tööd arengukava koostamisel. Arengukava ja selle

lisad on esitatud selges ja hästi struktureeritud vormis ning sellele lisatud lühikokkuvõte aitab

olulist kiiresti hoomata. Positiivsena toome esile ka konkurentsivõime temaatika eraldi käsitlemise

– see on Eesti majanduse tuleviku seisukohalt äärmiselt oluline.

Majanduse konkurentsivõime

 Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole piisavalt käsitletud energiaintensiivsete tööstusharude

eripärasid ja vajadusi. Nende ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik kavandada

erimeetmed, mis aitaks vältida tootmise ja investeeringute väljarännet. Samuti puudub

põhjalikum käsitlus ettevõtete, sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtete,

investeerimisvõimekusest ja ligipääsust kapitalile, mis on eelduseks rohepöördes vajalike

investeeringute tegemiseks. Oluline on, et kavandatavad lahendused oleksid

tehnoloogianeutraalsed ning looksid maksimaalset lisandväärtust Eesti majandusele.

 Kuigi arengukavas mainitakse teadmistepõhise majanduse tähtsust, puudub konkreetne seos

energiapoliitika ja rohetehnoloogia arendamise ning innovatsiooni ja teadusmahuka

ettevõtluse ning ekspordi edendamise vahel. Vajalik on „Energiamajanduse arengukava aastani

2035“ (edaspidi ENMAK) sidumine süsteemsemalt innovatsiooni- ja ekspordipoliitikaga.

Lisaks tuleb eelnõus täpsemalt hinnata, kuidas Eesti energiapoliitika mõjutab meie

rahvusvahelist konkurentsipositsiooni ja investeerimiskeskkonda, võrreldes Põhjamaade ja

Lääne-Euroopa riikidega. Puhtale energiale üleminek eeldab ka uute oskustega spetsialiste,

mistõttu on hädavajalik rõhutada tööjõu- ja hariduspoliitika sidumist energiamajanduse

arengusuundadega. Praeguses eelnõus on energiamajandust käsitletud liigselt eraldiseisvalt,

rõhutamata seoseid ülejäänud majanduse ja ka teiste valdkondadega, millest sõltub

energiamajanduse eesmärkide saavutamine. Palume eelnõu vastavalt täiendada.

2 (4)

Majanduslikud mõjud ja rahastus

 Juhime tähelepanu, et ENMAKi juures oleva majanduslike mõjude analüüsi põhjal

investeeritakse kokku 7,6 miljardit eurot ning selle pealt laekub maksutulu 1,1 miljardit. Seega

6,5 miljardit eurot jääb puudu. Palume selgitada, kuidas on plaanis võimalikke investeeringuid

rahastada?

 Arengukavaga tehtavatest investeeringutest ca kaks kolmandikku on import st raha läheb otse

riigist välja. Kas arengukava koostamise protsessis on analüüsitud ka võimalusi, kuidas on

võimalik maksimaalselt investeeringuteks minevat raha jätta Eesti majandusse?

 Eelnõu jõustumisega seotud majanduslike mõjude all on välja toodud, et sellega kaasneb

kulude kasv, mis kantakse edasi tarbijatele. Samas eesmärgina on välja toodud, et meie

elektrihind ei tohi tõusta naabrite hinna suhtes. Seega on eeldatud, et naaberriikides kasvavad

kulud veelgi kiiremini kui meil. Mis alustel on selline eeldus tehtud? Palume seletuskirja

täiendada.

Põlevkivisektor ja üleminek

 Põlevkivisektori kahanemise sotsiaalsete mõjude leevendamisel on viidatud õiglase ülemineku

fondi (edaspidi ÕÜF) meetmetele. Samas need said planeeritud üksjagu varem ja kestavad kuni

aastani 2029, arengukava aastani 2035. Kas näete vajadust hinnata, kas ÕÜF meetmed vajavad

pikendamist ka pärast ÕÜF selle perioodi lõppu seoses arengukava plaanidega?

 Kuna arengukava üks peamisi eesmärke on tagada energiajulgeolek, siis vedelkütuste tootmise

ja sektori jätkusuutlikkuse eest hea seismine peab olema arengukava lahutamatu osa. Seega

tuleb arengukava koosseisus käsitleda ka riigi vaadet põlevkiviõli tootmisele. Eesti on ainus

Euroopa Liidu riik, mille vedelkütuste väljavedu on suurem kui sissevedu, sektoril on

märkimisväärne majandusmõju. Põlevkiviõli on ka kohalik toode, mida saab maagaasi ja

vedelkütuse tarnehäirete korral kasutada kütteks nii kaugküttesoojuse tootmiseks kui

tööstustes. 2022 ja 2023 aasta maagaasi varustusraskuste tingimustes on põlevkiviõli

kasutusvõimekus kaardistatud. Palume eelnõu täiendada.

 Kas arengukavas on selginenud lahendusi/arengusuundi, mis aitaks värskendada hinnangut

tööjõuvajaduse vähenemise/ümberõppe vajadusele põlevkivisektoris. Seletuskirjas on

vastavad mõjud toodud, aga need põhinevad suuresti Praxise 2020 analüüsil. Ptk 1.2.9 toodud

tegevused sh energeetika valdkonna tööjõuvajaduse oskuste analüüs on tuleviku vaates väga

oluline. Juhime tähelepanu, et hetkel on OSKAl käimas energeetikavaldkonna oskus- ja

tööjõuvajaduse uuring.

Energiatõhusus ja hoonete rekonstrueerimine ning maakasutus

 Juhime tähelepanu, et hoonete rekonstrueerimist on puudutatud eelnõus küllaltki

pealiskaudselt. Kui on tehtud pikemaid prognoose sooja ja jahutusvajaduse kohta, siis tuleb

neid ka eelnõu koostamisel kasutada.

 Üleriigilise planeeringu koostamise käigus määratletakse eri valdkondade ruumilist arengut

tasakaalustavad maakasutuspoliitilised põhimõtted ja sihid, mis arvestavad muuhulgas

taastuvenergia kasutuselevõttu ning energiatõhususe eesmärke. Need põhimõtted on olulised

ENMAKi eesmärkide elluviimisel. Lisaks on plaanis kehtestada määruse tasandil

3 (4)

üldpõhimõtted riigivara maareservi kasutuse suunamiseks, mis mh käsitlevad maareservi

kasutamist energiatootmise vajadusteks.

Transport ja kütused ning varustuskindlus

 Juhime tähelepanu, et arengukava koosseisus tuleb käsitleda teiste energialiikide kõrval

transpordis kasutatavate kütuste kasutusega seonduvaid eesmärke ja tegevusi. Transpordi

energiatarbimine moodustab veerandi kogu Eesti energiatarbimisest, sellel on märkimisväärne

majandusmõju. Arvestades asjaolu, et tulenevalt EL regulatsioonidest peab transpordi

energiatarbimine muutuma lähema 5. aasta jooksul oluliselt energiatõhusamaks ja vähenema

kasvuhoonegaaside heide, tuleb muutus saavutada juhitult läbi poliitikameetmete. Kuigi tekstis

on toodud viide Transpordi- ja liikuvuse arengukavale 2021–2035, siis ei sisalda nimetatud

arengukava selliseid teemasid praktiliselt üldse ning on kliimaeesmärkide osas vananenud.

Palume eelnõu täiendada.

 Arengukava majanduslike mõjude peatükis tuleb hinnata transpordi heitmete vähendamisega

seotud investeeringute mahtu. Kui jääb kehtima eesmärk “tarbija maksab” ehk kavatsus tagada

heitmete vähenemine läbi transportkütuste CO2 maksustamise, tuleb vastavad majanduslikud

mõjud adekvaatselt ära hinnata. Palume eelnõu täiendada.

 ENMAK ühes transpordi- ja liikuvuse arengukavaga peab andma vastuse küsimusele, milliste

meetmetega ning millises proportsioonis on kavatsus transpordisektori heitmete vähendamise

saavutada. Palume eelnõu täiendada.

 Arengukava ja arengukava lisades tuleb energiajulgeoleku tagamise eesmärgistamisel,

kavandatavate tegevuste ja mõõdikute seadmisel käsitleda transpordi- ja vedelkütustega

varustatuse tagamist. Eestis sõltub üle 90% transpordisektori energiatarbimisest

imporditavatest kütustest, lisaks sellele on kogu elutähtsate ja oluliste teenuste toimepidevus

üles ehitatud elektrigeneraatorite ja nende käitamiseks vajalikule vedelkütuse olemasolule.

 Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna alameesmärgi all tuleb käsitleda lisaks elektri ja

kaugküttesoojuse hindade mõõdikutele ka transpordisektoris kasutatavate kütuste

kättesaadavust ja taskukohast hinda.

 Arengukava rahastamise prognoosi tuleb täiendada transpordi energiatarbimise muutmiseks

vajalike meetmete maksumusega. Kui lähtutakse poliitika raamdokumendis „ESTONIA

DRAFT NATIONAL POLICY FRAMEWORK DOCUMENT 2024,

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-

01/Estonia%202024.%20Draft%20National%20Policy%20Framework.pdf“ toodust, peaks

vastavad kuluprognoosid sisalduma ka arengukavas. Palume eelnõu täiendada.

 Arengukava viitab võimalusele asuda vajadusel hoiustama strateegilist alternatiivsete

transpordikütuste varu. Tegemist on keerulise ning arvestatava turumõjuga meetmega, mille

ülesehitus vajab selget raamistikku ja mille majanduslikud mõjud vajavad selgitamist.

 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisa 1 „Kavandatavate tegevuste ja tugiteemade

kirjeldus“ kriisideks valmisoleku peatükis tuleb käsitleda vedelkütuste varustuskindlust, sh

vedelkütusevarude olemasolu vajadust. Võttes arvesse Eesti transpordi energiatarbimise

sõltuvust enam kui 90% ulatuses imporditavatest vedelkütustest, samuti elutähtsate ja oluliste

teenuste ristsõltuvuste kaardistusel välja tulnud vajadust just alternatiivse

elektritootmisvõimekuse järele, on kütuse tarnehäirete ja/või ulatuslike elektrikatkestuste ja

4 (4)

sõjaliste kriiside korral vedelkütuste olemasolu elulise tähtsusega nii majanduse toimimiseks,

elus püsimiseks kui riigikaitseks. Palume eelnõu täiendada.

Arengukava struktuur

 Juhime tähelepanu, et kuigi arengukava on loogilise struktuuri ja selgete teemajaotustega, siis

eesmärkide käsitluse osa jääb põgusaks. Tuleks lisada ka eesmärkide valiku põhjendus ja samuti

näidata eesmärkide ja alaeesmärkide vahelisi seoseid: soovitame Tabeli 1 lk 8 teha eesmärkide

ja alaeesmärkide (mitte tegevuste) seoste kirjeldamise keskseks. Samuti juhime tähelepanu, et

eesmärgi sõnastus peaks kajastuma seisundit, kuhu soovitakse jõuda (mida omakorda toetavad

mõõdikud vastavate sihttasemetega). Palume eelnõu täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Karel Lember

+372 625 6402 [email protected]

Joonas Pärenson

+372 5885 1101 [email protected]