Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 11.06.2025 nr 2-5/25-01146;

12.1.1/25-0250/-1T

Meie 08.09.2025 nr 6-1/2260-9

Eesti seisukohad Euroopa Liidu lihtsustamise

paketi Omnibus IV kohta

Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu ettevõtjate halduskoormuse ja ELi ühtsel turul digipöörde

edendamise lihtsustamise paketi Omnibus IV kohta Vabariigi Valitsuse istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus;

2) seletuskiri;

3) kaasamistabel;

Evelin Tõnisson

+372 625 6353 [email protected]

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Justiits- ja

Digiministeerium

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku laiendada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

(VKE) väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate teatavaid praegu kohaldatavaid erandeid

ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, muutes isikuandmete kaitse üldmäärust

(IKÜM). Ettepaneku peamine eesmärk on toetada ettevõtete kasvu ja arengut, vähendades

halduskoormust ning lihtsustades aruandlusprotsesse.

Komisjoni ettepanek on muuta IKÜM-i järgmiseid sätteid:

 artikkel 4 – lisatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtja ja väikese ja keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtja mõisted.

 artikkel 30 – isikuandmete töötlemise toimingute register. Tegemist on kõige olulisema

muudatusega. Artiklis 30 on sätestatud, et iga vastutav töötleja ja volitatud töötleja peab pidama

töötlemistoimingute registrit ning millist teavet see register peaks sisaldama. Samuti on artiklis

toodud tingimused, millal seda kohustust täitma ei pea. Komisjoni ettepaneku eesmärk on

laiendada kõnealuse artikli kohast erandi kohaldamisala, muutes andmete töötlemise toimingute

registreerimise kohustuslikuks üksnes juhul, kui töötlemistoimingud kujutavad endast tõenäoliselt

suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele. Selle erandi kasutamine osutuks võimalikuks

organisatsioonidele, kus on vähem kui 750 töötajat.

 artikkel 40 – toimimisjuhendid. Artiklis 40 on sätestatud, et liikmesriigid, järelevalveasutused,

andmekaitsenõukogu ja komisjon peavad julgustama vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate

kategooriaid esindavaid ühendusi ja muid organeid koostama käitumisjuhendeid, võttes arvesse

eri töötlemissektorite eripära ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi.

Artikli kohaldamisala laiendatakse ka väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

 artikkel 42 – sertifitseerimine. Artiklis 42 on sätestatud, et liikmesriigid, järelevalveasutused,

andmekaitsenõukogu ja komisjon peavad eelkõige liidu tasandil julgustama isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklis 43 osutatud sertifitseerimisasutuste või pädevate järelevalveasutuste poolt

andmekaitse sertifitseerimismehhanismide ning andmekaitsepitserite ja -märkide loomist, võttes

sellega seoses arvesse VKE-de erivajadusi. Artikli kohaldamisala laiendatakse ka väikese ja

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

Arvestatud

seisukohapunktis 1.3 ja

seletuskirjas. Kasutame

saadud tagasisidet ka EL

nõukogu töögruppide

aruteludel.

2

Vastavalt eelpool toodule avaldab Eestile ilmselt kõige suuremat mõju artikli 30 muudatus. Siinkohal

on oluline meeles pidada, et muudatus käsitleb üksnes registri pidamise kohustuslikkust. Seega,

olenemata asjaolust, kas andmetöötlejal on andmetöötlusregistri pidamise kohustus või mitte, on tal

kohustus enne isikuandmete töötlemist läbi mõelda andmetöötluse protsess ja dokumenteerida

töötlemistoimingud, vastasel juhul ei ole andmetöötlejal võimalik tagada IKÜM artiklites 5, 13 ja 14

sätestatud põhimõtete ja kohustuste nõuetekohast täitmist. Täpsemalt peab vastutav töötleja tagama,

et isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev, isikuandmeid

töödeldakse õiguspärastel eesmärkidel, ning tagama võimalikult väheste andmete kogumine ja asjaolu,

et andmeid säilitatakse seni kui see on eesmärgi täitmiseks vajalik. Samuti tuleb vastutaval töötlejal

andmesubjektile teha teatavaks teave selle koha, milliseid isikuandmete kategooriad töödeldakse, mis

on töötluse eesmärk, õiguslik alus, säilitamise tähtaeg, kellele vastutav töötleja andmeid edastab.

Leiame, et nende nõuete täitmiseks on vajalik abivahend andmetöötlustoimingute registri pidamine.

Justiits- ja

Digiministeerium

Lisaks on töötlemistoimingute registri pidamine aluseks ka asjakohaste tehniliste ning korralduslike

turvameetmete rakendamisele, see kohustus on sätestatud üldmääruse artiklis 32. Isegi kui ettevõttel ei

ole enam IKÜM-i muudatuste järgselt registri pidamise kohustust juhul kui nende andmetöötlus ei oma

andmesubjekti õigustele ja vabadustele suurt ohtu, ei vabasta see ettevõtet teiste IKÜM-is sätestatud

kohustuste täitmisest, ettevõte peab endiselt omama ülevaadet andmetöötluse toimingutest,

informeerima andmesubjekte nendest ning ettevõtetele jääb endiselt alles hindamiskohustus. Leiame,

et teatud suurusega ettevõtetele registri pidamise kohustuse kaotamine tegelikult halduskoormuse

vähenemist kaasa ei too ja sisuliselt on ettevõtjatel oma kohustuste täitmiseks jätkuvalt mõistlik registrit

pidada.

Statistikaameti andmete kohaselt oli aastal 2024 Eesti ettevõtetes töötajaid järgmiselt:

 vähem kui 10 töötajat 150 612 ettevõttes;

 10-49 töötajat 6 461 ettevõttes;

 50-249 töötajat 1 118 ettevõttes;

 rohkem kui 250 töötajat 187 ettevõttes.

250 ja rohkem töötajat on Eestis seega vaid umbes 0,1% ettevõtetes, kellel on hetkel eranditeta kohustus

pidada töötlemise toimingute registrit. See tähendab, et tegelikkuses on registri pidamise kohustus juba

täna väga väikesel osal ettevõtetest ning suuremal osal rakendub kohustus vaid täiendavate tingimuste

täitmise korral. Seega on juba täna pea kõigil Eesti ettevõtetel võimalik üldmääruses sätestatud erandit

kasutada.

Siinkohal on oluline, et lisaks ettevõtte töötajate arvu puudutavale tingimusele muudetakse

abstraktsemaks ka tingimusi, millisel juhul peab töötlemistoimingute registrit pidama. Hetkel rakendub

Arvestatud

seisukohapunktis 1.3 ja

seletuskirjas.

3

registripidamise kohustus juhul kui ettevõtja või organisatsioon töötleb andmeid viisil, mis tõenäoliselt

ohustab andmesubjekti õiguseid ja vabadusi, kui ta ei töötle andmeid üksnes vahetevahel või kui ta

töötleb isikuandmete eriliike või süütegudega seotud andmeid (vt IKÜM art 30 lg 5).

Muudatusettepaneku kohaselt viited konkreetsematele töötlustoimingute juhtumitele kaotatakse ning

erandi kohaldamisala muudetakse üldisemaks. Edaspidi rakendub erand juhul kui

töötlemistoimingutega ei kaasne tõenäoliselt suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele.

Seega, kehtiva IKÜM-i sätte kohaselt on registri pidamise kohustus juhul kui kaasneb oht

andmesubjekti õigustele ja vabadustele. Euroopa Komisjon peab halduskoormust leevendavaks

meetmeks muudatust, mis kohustab tõenäolise ohu asemel hindama suure ohu olemasolu.

Suur oht andmesubjektidele on aga määratlemata abstraktne õigusmõiste, mida peavad

järelevalveasutused ja kohtud sisustama hakkama. Suure ohu mõiste on seotud IKÜM-i art 35 toodud

andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise kohustusega. IKÜM art 35 kohaselt peab vastutav töötleja

koostama andmekaitsealase mõjuhinnangu juhul kui tekib isiku õigustele ja vabadustele suur oht. On

arusaadav, et selguse huvides võiksid tingimused nii andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamiseks kui

ka andmetöötlustoimingute registri pidamiseks olla sarnased. Ehk riskipõhisust eeldavates kohustustes

samasugusest riski tasemest lähtumine täidab sätete grammatilisest tõlgendusest lähtudes Euroopa

Komisjoni taotletavat lihtsustamise eesmärki. Samas on Eesti ettevõtted justiits- ja digiministeeriumile

teadaolevalt andmekaitsealaste mõjuhinnangute küsimuses välja toonud, et neil on eriarvamusi selle

suhtes, millised andmetöötlustoimingud üldse endas suurt ohtu kujutavad ning millised võiksid olla

ettevõtjate kohustused sellise andmetöötlusega kaasnevate riskide maandamiseks.1 Seega lisaks

lihtsustamisele oodatakse ka suuremat täpsust selle kohta, mida käsitleda suure ohuna andmesubjekti

õigustele ja vabadustele.

Siinkohal võib olla abi IKÜM-i artiklite 40 ja 42 kohaldamisala laiendamisest ka väikese ja keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtetele. Artikkel 40 võimaldab ka vastutavate või volitatud töötlejate

kategooriaid esindavatele ühendustel ja muudel organitel, võttes arvesse eri töötlemissektorite eripära,

koostada käitumisjuhendeid. Sisuliselt võiks sellised ühendused ja organisatsioonid anda

kooskõlastatult järelevalveasutustega suuniseid andmesubjekti mõjutava suure ohu sisustamiseks.

Samuti võimaldavad artiklis 42 toodud sertifitseerimismehhanismid, andmekaitsepitserid ja -märgid

tagada andmetöötluse õiguspärasust. Vastavate juhiste koostamine ja täiendavate meetmete võtmine

muuhulgas just ettevõtjate ja neid koondavate ühenduste poolt on kindlasti tasakaalustava elemendina

asjakohane. Selline võimalus toetab ettevõtlusvabadust, aga samas suurendab ka ettevõtjate

esindusühenduste vastutust andmetöötlusega kaasnevate protsesside ja võimalike tagajärgede suhtes.

Siiani ei ole teadaolevalt Eestis siiani selliseid meetmeid siiski aktiivselt tarvitusele võetud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Samuti on täpsustamise vaatest asjakohane määruse põhjenduspunktides selgituste andmine selle kohta,

millal erandi kohaldamine asjakohane võib olla. Nt määruse eelnõu põhjenduspunkt 10 kohaselt pole

Teadmiseks võetud.

Kasutame saadud

4

töötlemistoimingute registrit ilmtingimata vaja pidada juhul kui töödeldakse eriliiki isikuandmeid

töösuhete ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonnas kohustuste ja õiguste teostamiseks.

Sellised näited aitavad kindlasti kaasa Euroopa Komisjoni eesmärgile lihtsustada ja täpsustada

andmetöötlusega seonduvaid kohustusi.

Seega tuleb silmas pidada, et riskipõhise lähenemise ja kaalutlusruumi võimaldamine suurendab ühelt

poolt nii ettevõtjate enda vastutust kui teiselt poolt ka võimalust kuritarvitusteks. Nimetatud

muudatused ei vabasta vastutavaid andmetöötlejaid nende kohustustest ning need võivad tuua kaasa

ettevõtete halduskoormuse vähenemise näilise mõju arvelt järelevalvealaseid riske.

Toetame algatust, sest see ühtlustab üldmääruse mõistekasutust ning suurendab nii riskipõhise

lähenemise kui seda tasakaalustava vastutuse põhimõtte olulisust üldmääruse rakendamisel. Samas

näeme ohtu, et määruse vastuvõtmine suurendab järelevalveasutuste ja kohtute töökoormust.

Leiame, et muudatus ei tohi tuua kaasa ebaselgust registripidamise kohutuse üle ning luua arusaama,

et andmetöötlusregistrit pidamine ei ole tarvilik. On oluline, et andmetöötlejad teadvustavad, et nad

peavad endiselt suutma tõendada isikuandmete töötlemise nõuete täitmist. Seetõttu peavad muudatused

looma eeldused selleks, et andmetöötlejatel oleks võimalik senisest paremini mõista, millal nad

töötlustoimingute registrit pidama peavad.

tagasisidet EL nõukogu

töögrupi aruteludes.

Justiits- ja

Digiministeerium

JDM küsis IKÜM muutmise kohta arvamust ka huvigruppidelt, arvamused on lisatud

kooskõlastustabelisse.

1. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Justiits- ja Digiministeeriumi märge

1.1 Määruse artikkel 30 muutmine – toetame

plaanitavat muudatust, kuna see aitab vähendada

tarbetut halduskoormust ettevõtjatele, kelle

andmetöötluse maht ja riskid on üldjuhul väikesed.

1.2 Määruse artikkel 40 muutmine - toetame antud

ettepanekut, kuna see aitab luua selgust ja õiguskindlust

erinevates sektorites tegutsevatele ettevõtjatele.

Arvestatud.

Selgitame, et olenemata asjaolust, kas

andmetöötlejal on andmetöötlusregistri

pidamise kohustus või mitte on tal

kohustus enne isikuandmete töötlemist

läbi mõelda andmetöötluse protsess ja

dokumenteerida töötlemistoimingud,

vastasel juhul ei ole andmetöötlejal

võimalik tagada IKÜM artiklites 5, 13 ja

14 sätestatud põhimõtete ja kohustuste

nõuetekohast täitmist.

2. Harju Maakohus Justiits- ja Digiministeeriumi märge

Määruse muudatused peaksid aitama kaasa väiksemate

ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimele.

Arvestatud.

Arvestatud vastavalt

Justiits- ja

Digiministeeriumi

ettepanekutele ning

osaliselt teadmiseks

võetud, et kasutada EL

nõukogu töögruppide

tasandi aruteludel.

5

Märgime, et ettevõtete ja asutuste halduskoormuse

vähendamine on igati tervitatav. Samas tuleb silmas

pidada, et riskipõhise lähenemise ja kaalutlusruumi

võimaldamine suurendab ka võimalust kuritarvitusteks.

Suur oht andmesubjektide õigustele ja vabadustele on

abstraktne õigusmõiste, mida tuleb kohtutel sisustama

hakata. Seetõttu on väga oluline, et läbirääkimiste

käigus oleksid huvirühmad kaasatud. Praeguses

menetlusstaadiumis ei ole ettepanekuid või märkuseid

eelnõule.

3. Andmekaitse Inspektsioon Justiits- ja Digiministeeriumi märge

3.1 Andmetöötlustoimingute registri pidamise

kohustuse seostamine üksnes vähemalt 750 töötajaga

ettevõtetega tekitab põhjendatud küsimusi. Eesti

kontekstis on tegemist väga suure organisatsiooniga,

mistõttu jääb ebaselgeks, millistele andmetele või

põhjendustele Euroopa Komisjon on sellise lävendi

määramisel tuginenud. 250 ja rohkem töötajat on Eestis

seega vaid umbes 0,1% ettevõtetes, kellel on hetkel

kohustus pidada töötlemise toimingute registrit. See

tähendab, et tegelikkuses on registri pidamise kohustus

juba täna väga väikesel osal ettevõtetest ning suurem

osa ei puutu vastava halduskoormusega üldse kokku.

3.2 Inspektsioon juhib tähelepanu, et

töötlemistoimingute register ei ole üksnes formaalne

dokumentatsiooninõue, vaid oluline tööriist vastutavale

andmetöötlejale tema töötlemisprotsesside

adekvaatseks analüüsiks ja kavandamiseks, sealhulgas

isikuandmete liikide, töötlemise eesmärkide, kestuse

ning meetodite selgitamiseks. Olenemata sellest, kas

vastutav andmetöötleja on registri pidamise kohustusest

vabastatud või mitte, lasub tal kohustus enne

isikuandmete töötlemise algust põhjalikult läbi mõelda

Arvestatud.

6

ja dokumenteerida töötlemistoimingute olemus –

selleta ei ole võimalik tõendada ega tagada IKÜMi

artiklites 5, 13 ja 14 sätestatud põhimõtete ning

kohustuste nõuetekohast täitmist. Lisaks on

töötlemistoimingute registri pidamine aluseks ka

asjakohaste tehniliste ning korralduslike turvameetmete

rakendamisele, mida nõuab IKÜMi artikkel 32.

3.3 Inspektsioon ei näe käesoleva ettepaneku

muudatustes selget õiguspärast eesmärki ega kasu,

arvestades, et nimetatud muudatused ei vabasta

vastutavaid andmetöötlejaid nende kohustustest ning

võivad tekitada regulatiivset segadust ning

halduskoormuse vähenemise näilise mõju arvelt

tõsisemaid järelevalvealaseid riske.

4. Eesti Andmekaitse Liit Justiits- ja Digiministeeriumi märge

1. Eesti Andmekaitse Liidu poolt peame vajalikuks

välja tuua, et isikuandmete töötlemise toimingute

registreerimine on saanud osaks tänapäevaste

digiteenuste jm äriprotsesside kaardistamisest.

Tänapäeval on normaalne, et ettevõtjad teavad/peavad

teadma, mis andmed (vara) neil on, mida selle varaga

tehakse, mis alusel ja kuidas on see vara kaitstud.

Isikuandmete töötlemise toimingute register on siin

olnud oluline ja tänuväärne abivahend ettevõtetele, et

mh tagada infoturve ning täita nt ISO 27001 jm

standardite nõudeid. Ettevõtte töötajate arv ei ole

määrav, oluline on info/andmete kaitse. Lisaks on

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud eraelu ja

perekonnaelu ning isikuandmete kaitse tagamise

kohustused. Isikuandmete töötlemise toimingute

registreerimiskohustus on esmane ja oluline kohustus,

Arvestatud osaliselt.

7

mis tegelikkuses tagab just nende põhiõiguste hartas

esitatud õiguste realiseerimist ja kaitset reaalses elus.

Komisjoni ettepanek loob olukorra, kus iga ettevõte

peab viima läbi nüüd isikuandmete töötlemise

toimingute registri pidamise asemel

andmekaitsealaseid mõjuhinnanguid.

Andmekaitsealane mõjuhinnang on see riskihalduse

vahend, mille alusel saab selgeks, kas tegemist on kõrge

riskiga andmetöötlustoiminguga. Kas

töötlemistoimingud kujutavad endast tõenäoliselt suurt

ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele?

Nendele küsimustele vastamine nõuab eraldi hindamist,

sest vastus küsimustele sõltub alati konkreetsest

kontekstist (nt mis andmeliigid, ulatuses, kus andmed

asuvad jne). Seetõttu on muudatus arusaamatu, sest

isikuandmete töötlemistoimingute ja riskide haldus

muutub mahukamaks ja keerulisemaks praktikas ning

andmetöötlejate vastutus nö laieneb, sest igaks-juhuks

on vaja nüüd täiendavalt hinnata ohte ja riske, et

tõendada enda hindamise kohustuste täitmist.

Kui kaob ära isikuandmete töötlemisetoimingute

registri pidamise kohustus ettevõtetel, kus on vähem

kui 750 töötajat, siis kuidas saavad need ettevõtted

üldse täita oma kohustust ja hinnata, kas neil on kõrge

riskiga andmetöötlused – kui nad ei tea, mis

andmetöötlusprotsessid neil üldse on? See tähendab

seda, et selleks, et ettevõte saaks oma kohustust täita,

peab ta ikkagi pidama isikuandmete töötlemise

toimingute registrit, sest muidu ei ole ettevõttel infot,

millised on need kõrge riskiga

äriprotsessid/andmetöötlustoimingud, mida ettevõte

läbi viib ja mille osas on registri pidamine siis

8

kohustuslik. Ehk tegelikkuses lisaks eelpool

väljatoodud lisa mõjuhinnangu läbiviimise vajadusele,

ei kao tegelikkuses registri pidamise vajadus

ettevõtetel.

Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et Euroopa Komisjoni

ettepanek ei arvesta reaalseid olusid andmehalduses ja

ettevõtete halduskoormus hoopis kasvab, sest lisaks

isikuandmete töötlemistoimingute registrile on nüüd

tarvis vaja veel tõendada riskide hindamise läbiviimist

füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele ning

ettevõtete dokumentatsioon ja halduskulud hoopis

kasvavad.

5. Eesti Meediaettevõtete Liit Justiits- ja Digiministeeriumi märge

Eesti Meediaettevõtete Liit on esitanud IKÜM-i

muutmise kohta murekohad meediaettevõtete

vaatevinklist (sh andmete kustutamise nõue, arhiivid,

küpsised jne).

Selgitame, et antud juhul muudetakse

määrust VKE-de andmetöötluse vaatest ja

muud IKÜMi sätted, sh ajakirjanduslikul

eesmärgil töötlemisele võimaldatavad

erandid muutmisele ei lähe.

Kliimaministeerium 1. Small-midcaps ettepanekus KLIMi puudutavad kohad:

F-gaasid (määrus 2024/573)

Seisukoht: Toetame fluoritud kasvuhoonegaaside registris (F-gas portal – F-gaaside register)

registreerimise kohustuse leevendamist ja selle seadmist ainult sellistele fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldavatele toodete ja seadmete impordile, mille kohta on sätestatud aruandluse kohustus (lävend)

ning selliste toodete ekspordile, millele on sätestatud piirang.

Põhjendus: Praegu kehtiva määruse sätte järgi tuleb registreerida kõik fluoritud kasvuhoonegaase (F-

gaase) sisaldavad tooted ja seadmed, mida imporditakse või eksporditakse, sõltumata kogusest.

Tegemist on uue kohustusega, sest varem kehtinud määruse järgi tuli registreerida ainult HFC-sid

(fluorosüsivesinikud) sisaldavad tooted ja seadmed ning ainult teatud lävenditest alates (vastavalt EL

517/2014 aktile).

Üldjoontes arvestatud

seisukohapunktis 1.4 ja

seletuskirjas. Detailsemad

ettepanekud leiavad

kasutamist EL nõukogu

töögruppide aruteludes.

9

Hetkel peavad F-gaaside registris registreerima ka väikesed ettevõtted, kes impordivad või ekspordivad

väga väikestes kogustes F-gaase sisaldavaid seadmeid. See tekitab neile halduskoormust.

Registreerimine on keeruline ja aeglane, põhjustades tihti tollis viivitusi ja lisakulusid ladustamise eest.

Euroopa Komisjon on öelnud, et selle sätte tõttu umbes lisandub kuus ligikaudu 2000 uut

registreeringut ELis.

Lai registreerimiskohustus on ebaproportsionaalne ega keskendu F-gaaside määruse olulistele

sihtgruppidele, sest see hõlmab väga väikeseid koguseid ja valdkondi, millel puuduvad

vähenduskohustused (näiteks väikestes kogustes F-gaase sisaldavate autode sisse- ja väljavedu).

Enamik registreeringuid ei ole seotud F-gaaside määruse kohustustega ja neid ei peaks nõudma.

Registreerimine peaks olema kohustuslik ainult siis, kui imporditud või eksporditud kogused ületavad

aruandluse lävendi ja avaldavad seega märkimisväärset mõju.

Mõjud: Komisjoni ettepanekut toetades vähendame väikeste ja keskmiste ettevõtete halduskoormust,

mis praegusel hetkel tekib mitte põhjendatult. F-gaaside portaalis registreerimise kohustuse sidumine

F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete aruandluse lävenditega tagab, et jälgitakse selliste toodete ja

seadmete importi ja eksporti, mille keskkonnamõju on oluline ja millel seab ka määrus teatud

kohustused ja piirangud. Väheneb ka Komisjoni ja tolliasutuste koormus ning ressursi saab suunata

oluliste valdkondade kontrollimisele (turustamise keeldude ja ekspordi keelu kontrollimisele).

Patareide ja akude määrus (vastused etteantud küsimustele):

1. Milline on Teie hinnang kavandatud muudatuste mõjule ettevõtete halduskoormusele ja kuludele?

Kavandatud muudatused vähendavad oluliselt SMC ettevõtete halduskoormust. Eestis on patareide ja

akude tootjate hulgas üksikud ettevõtted, kes ei kuulu ei VKE ega Small/Mid cap (SMC) ettevõtete

määratluse alla. Hoolsuskohustuse nõudest vabastatud ettevõtete ringi laiendamine SMC ettevõttele

leevendab oluliselt selliste ettevõtete halduskoormust. Hoolsuskohustuse nõuete täitmine ja aruannete

koostamise kulu on raske hinnata, kuid see võib ulatuda kuni ühe täiskoormusega töötaja tööjõukuluni.

Lisaks IT-süsteemide arendused. Tõenäoline kulutuste vahemik per ettevõte: 16 000–53 000 €

esimene aasta, seejärel auditijärgne ligi 10 000–30 000 €/a nõuetele vastamiseks ja aruannete

koostamiseks.

Kavandatud muudatus on Eesti ettevõtetele oluliseks leevenduseks.

2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda VKEdele kehtinud erisuste laiendamisel

ka small mid caps (SMC) ettevõtetele?

Me ei näe erisuste laiendamisele takistusi. Eestis on väga vähe ettevõtteid, kes tegelevad

majandustegevuse raames patareide ja akude tarnimisega ja kuuluvad suurettevõtte määratluse alla. See

tähendab, et hoolsuskohutuse nõue rakenduks Eestis vaid üksikutele ettevõtetele. Riskina võib

10

seejuures välja tuua Eesti turule jõudvate akude ja patareide tootmise ja tarnimise etappide

läbipaistmatust. Samal ajal oleks tegemist status quo jätkumisega. Ka täna on suur osa Eesti turule

jõudvatest patareidest ja akudest toodetud Hiinas ning sealsete valmistajate käest tooraine

kaevandamise ja akude valmistamisega seotud andmete kättesaamine on keeruline ja protsessid

läbipaistmatud. Hoolsuskohustuse nõuete rakendamine SMC ettevõtete suhtes survestaks patareide ja

akude valmistajad enda tootmist ümber korraldama ja võiks olla tõukeks tootmise Euroopasse

toomiseks.

Hoolsuskohustuse nõuete edasilükkamine võib kaasa tuua suuremas mahus akude impordi enne nõuete

jõustumist eesmärgiga vältida või pikemalt edasi lükata ettevõtete nõuete täitmist, kuid tegemist on

pigem madala riskiga, kuna tehnoloogiad arenevad pidevalt ja selline „lattu kogumine“ oleks ettevõtte

jaoks suure riskiga ettevõtmine.

Kliimaministeerium 2. Paketi teine osa digitaliseerimise kohta (vastused etteantud küsimustele):

1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes?

Nõustume Eesti seniste seisukohtadega nii kemikaalide, merenduse kui ringmajanduse valdkondades.

Eesti ettevõtted esitavad juba täna mitmel pool andmed ametiasutustele digitaalsel kujul ja paberkandjal

kasutusjuhendite kaotamine või vähendamine säästaks arvestatavas koguses materjali ja on kooskõlas

ka jäätmetekke vähendamise eesmärgiga.

2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda üleminekuga digitaalsetele

vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning kohustusele suhelda

turujärelevalveasutustega edaspidi üksnes elektroonsel teel?

Me ei näe takistusi järelevalveasutustele vaid elektroonilisel teel andmete esitamisel. Küll aga võib

kasutusjuhendite digitaalsel kujul kättesaadavusega tekkida probleeme kui ettevõtted likvideeritakse ja

nende kodulehed ei ole kasutajatele kättesaadavad. Seda riski aitaks maandada kasutusjuhendite

viimine digitaalse tootepassi (DPP) ning DPP-de koondamine ühtsele (üleliidulisele) platvormile,

milles säiliks andmed ka juhul kui ettevõtted tegevuse lõpetavad. Praktiliseks takistuseks võib olla ka

tootjate vajadus lisainvesteeringuteks, et nõutud digitaliseeritus tagada.

3. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks

olukordades, kus ELi harmoneeritud standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid?

Millised riskid võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda?

Toetame ettevaatlikku ja tingimuslikku volitamist, kui see on selgelt piiritletud, läbipaistva

menetlusega, ja täiendatud liikmesriikide ning sidusrühmade kaasamise mehhanismidega. Peame

oluliseks selget järelevalveraamistikku ja liikmesriikidele sekkumise võimaldamist, kui volitatud

tehniline spetsifikatsioon ei ole kooskõlas ühtse turu põhimõtetega või ohutusnõuetega.

Teadmiseks võetus ja

arvestatud osaliselt

seisukohapunktis 1.7

11

Komisjonile antav volitus võib vähendada liikmesriikide ja sidusrühmade osalust protsessis, mis võib

omakorda vähendada otsuste legitiimsust ja vastuvõetavust. Standardite koostamine on seni põhinenud

laiapõhjalisel konsensusel (nt CEN/CENELEC kaudu), kuid komisjoni otsused võivad jääda

suletumaks. Kui komisjon kehtestab spetsifikatsioone ilma tavapärase konsensusprotsessita, võivad

need anda eelise teatud tehnoloogiatele või tootjatele, eriti kui protsessis ei arvestata piisavalt laia

huvirühmade ringiga. Taolise volituse andmise korral on seega vajalik tagada laiapõhine kaasamine

ning piiritleda volitus eelkõige juhtudega, kus vajalike EL harmoneeritud standardite väljatöötamine ei

ole õnnestunud või on jäänud venima.

Sotsiaalministeerium Täname võimaluse eest anda arvamus Euroopa Komisjoni Omnibus IV lihtsustamise paketi kohta,

mille osas olete soovinud Sotsiaalministeeriumi arvamust isikukaitsevahendeid puudutavate

muudatuste osas.

Meie hinnangul käsitleb määrus (EL) 2016/425 tavapäraste (sh tavakasutajatele mõeldud)

isikukaitsevahendite tootmist ja turule toomist. Need on vahendid, mida kasutatakse kas üldiseks

isiklikuks kaitseks või töökeskkonna mõjudest tulenevalt – näiteks tolmu, niiskuse, mehaaniliste

vigastuste või muude sarnaste riskide vastu. Kui isikukaitsevahendit kasutatakse meditsiinilisel

eesmärgil, ei käsitleta seda enam määruse (EL) 2016/425 tähenduses isikukaitsevahendina, vaid see

liigitub meditsiiniseadmete hulka. Sellisel juhul rakenduvad eriregulatsioonidest, eelkõige määrusest

(EL) 2017/745, tulenevad erinõuded tootmisele, turustamisele, teabele ja muudele aspektidele.

Seejuures määrus (EL) 2016/425 ei reguleeri meditsiiniseadmete digitaalse vastavusdeklaratsiooni ega

kasutusjuhendi esitamist, ega saagi seda teha, kuna meditsiiniseadmete puhul kehtivad erinõuded, mis

tulenevad eelmainitud meditsiiniseadmete spetsiifilisest määrustest. Lisaks ei ole määrusel (EL)

2016/425 otsest seost ka Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 2 loetletud valitsemisala ülesannetega.

Sotsiaalministeeriumi haldusala pädevusse kuulub ravimiohutuse järelevalvesüsteem ning

meditsiiniseadmete tootmise, turule laskmise ja levitamise järelevalve, seega saame lihtsustamise

paketi II osa kohta anda arvamuse tuginedes meditsiiniseadmete ja ravimite valdkonna

kogemusele.

1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes?

Jah, nõustume.

2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda üleminekuga digitaalsetele

vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning kohustusele suhelda

turujärelevalveasutustega edaspidi üksnes elektroonsel teel?

Meditsiiniseadmete puhul on elektrooniline teabevahetus turujärelevalveasutuste vahel üldiselt tõhusalt

toiminud alates aastast 2011, kui võeti kasutusele esimene ELi meditsiiniseadmete andmebaas. Hetkel

on valmimas uus ELi meditsiiniseadmete andmekogu, mille ühe osana arendatakse välja ka eraldi

Arvestatud

seisukohapunktis 1.5, kus

toome seisukohana välja,

et toetame ettepanekut,

mille kohaselt ettevõtjad

peavad edaspidi esitama

tootealase teabe

turujärelevalveasutustele

digitaalsel kujul.

12

turujärelevalve elektrooniline süsteem. Nimetatud süsteemi täieliku toimivuse saavutamiseni on

komisjon ette näinud alternatiivse turvalise teavituskanali CircaBC, mille kaudu täidavad pädevad

asutused teabevahetusega seotud ülesandeid. Samuti on hetkel muutmisel komisjoni rakendusmäärus

(EL) 2021/2226, millega on kehtestatud meditsiiniseadmete elektrooniliste kasutusjuhendite eeskirjad.

Lisaks toimuvad hetkel läbirääkimised EL ravimiregulatsiooni muutmiseks, sh et võtta kasutusele

elektroonilised ravimi infolehed. Elektroonse pakendiinfolehe/kasutusjuhendi üle-euroopaline

kasutuselevõtt aitab paremini toote kohta teavet saada mitmes keeles, vähendaks kulusid ja kahju

keskkonnale. Digitaalse lahenduse kasutuselevõtul tuleks tagada rakenduste kasutajamugavus moel,

mis viiks paberil pakendi infolehe/kasutusjuhendi vajaduse ning selle väljastamisega seotud kulud

miinimumini. Selliste rakenduste väljatöötamiseks võiks EL pakkuda riikidele igakülgset tuge ja

edendada koostöövõimalusi riikide vahel. Uudsete elektrooniliste lahenduste rakendamisel on oluline,

et need töötatakse välja toote kasutajate erinevaid sihtrühmasid kaasates ning pööratakse tähelepanu ka

vajalike digioskuste parandamisele.

3. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks

olukordades, kus ELi harmoneeritud standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid?

Millised riskid võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda?

Meditsiiniseadme regulatsiooni kohaselt on selleks volitus komisjonile antud ja seda ka kasutatakse.

Selline lahendus on meie hinnangul mõistlik, kuna liikmesriigid on kaasatud, see võimaldab kokku

koguda ja hinnata liikmesriikide vajadusi, arvestada eripärade ja soovidega ning konsensusega

saavutatakse ka ühtlustamine.

Huvigrupid

Teatavate väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kättesaadavate leevendusmeetmete

laiendamine väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele ja meetmete edasine

lihtsustamine

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Eesti Elektroonikatööstuse

Liit

1. Milline on Teie hinnang kavandatud muudatuste mõjule ettevõtete halduskoormusele ja kuludele?

Mõnede COM(2025) 500 elementide mõju oleks eeldatavasti ettevõtete halduskoormust ja kulusid mõningal

määral vähendav, kuigi CSRD ja CSDDD osas ebapiisavalt (nende kehtestamine tuleks tühistada,

ebasoovitav ja halvasti põhjendatud halduskoormus jõuaks kardetavasti siiski ka väikeettevõteteni). DPP

detailid pole veel paigas, kuid selle kasutuselevõtt ähvardab suurte juurutamis- ja käigushoidmiskuludega

kõiki turuosalisi. Single Market Sherpa’de ametikohtade loomine liikmesriikides, EU Market Surveillance

Authority loomine jms koormab kogu ühiskonda.

Arvestatud

seisukohapunktis 1.5.

Ettepanekuid

võetakse arvesse

edasistes aruteludes.

Ettepanek 2

teadmiseks võetud.

13

2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda VKEdele kehtinud erisuste laiendamisel

ka small mid caps (SMC) ettevõtetele?

Mõju võib olla üldiselt positiivne, kuid on oht, et suurettevõtetest kliendid nõuavad oma VKE + midcap

tarnijatelt sellegipoolest täiemahlist aruandlust ja vastavaid protsesse.

Eesti Väike-ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest arvamust avaldada

kavatsuse kohta laiendada seni VKE-dele kehtinud erisusi ka small midcaps (SMC) ettevõtetele ehk väikese

ja keskmise turukapitulatsiooniga ettevõtetele ja defineerida ettevõtja suurusklass small midcaps.

Lihtsustamispaketi kohaselt soovitakse väikese ja keskmise turukapitulatsiooniga ettevõtteid defineerida

ettevõtjate eraldi suurusklassina small midcaps, milles töötajaid on kuni 750 ning aastakäive ei ületa 150

miljonit eurot või aastane bilansimaht ei ületa 129 miljonit eurot. Võrreldes keskmise suurusega

ettevõtjatega, mille puhul tulu ei ületa 50 miljonit eurot aastas ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul

250 inimest, oleks SMC ettevõtteid siiski väga suured ja sellest tulenevalt märkimisväärselt suurema

haldusvõimekusega. Kui Euroopas on umbes 210 500 keskmise suurusega ettevõtjat, siis ümmarguselt 43

400 suurettevõtja hulgas oleks seal umbes 38 000 SMC-d.

EVEA ei toeta väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele kehtivate erisuste laiendamist väikese ja

keskmise turukapitulatsiooniga ettevõtetele (SMC-dele). Erisuste laiendamine sobi kokku loogikaga, mille

järgi vajavad väiksema haldussuutlikkusega ettevõtjad teatud küsimustes riigi tuge ja leebemaid nõudeid.

Eeldada tuleks, et kõik suurettevõtted on võimelised kehtestatud nõudeid järgima ja neile kohaldatavad

erisused saaksid valdavalt olla valdkonnapõhised ning ei tohiks üldjuhul sõltuda nende suurusest.

Samuti ei toeta EVEA eraldi ettevõtjate suurusklassi defineerimist lisaks olemasolevatele suurusklassidele.

Eraldi suurusklassi defineerimine ei oma praktilist tähtsust juhul, kui sinna kuuluvatele ettevõtetele

regulatsiooni erisusi ei kohaldata. Samuti ei mõjuks eraldi ettevõtete suurusklaasi defineerimine hästi

õigusselgusele, sest juba praegugi on ettevõtete eraldi suurusklasse piisavalt palju.

EVEA hinnangul võiks ettevõtluse reguleerimisel hoopis kaaluda tavaks saanud lähenemise

ümberkujundamist ning üha rohkem muuta regulatsiooni selles suunas, et kõigile ettevõtetele kohaldatavate

üldreeglite kõrval võiks kehtestada rangemad erireeglid ainult suurettevõtetele.

Arvestatud osaliselt.

Seisukoht 1.1.

Toetame lähenemist,

et põhjendatud

juhtudel võib

rakendada rangemaid

nõudeid

suurettevõtjatele.

Tervikuna VKTKE

(SMC) määratlemise

osas ei ole me

määratluse vastu.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitab ja toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut laiendada VKEdele

kehtivaid lihtsustusi suuremale ettevõtete ringile. Näeme selles olulist sammu Euroopa Liidu

konkurentsivõime parandamisel ja ettevõtjate halduskoormuse leevendamisel.

Järgnevalt esitame vastused Teie poolt saadetud küsimustele.

1. Leiame, et muudatustel on positiivne mõju ettevõtete halduskoormusele ning kuludele, kuna see

vähendab ka halduskoormust nendel ettevõtetel, mis on küll kasvanud VKE mõõtmetest välja, kuid

Arvestatud osaliselt

seisukohtades 1.1 ja

1.2. Leiame, et

lihtsustused peaks

olema vaikimisi

kõigile ning ainult

14

ei ole veel suured kontsernid. Lihtsustatud aruandlusreeglid tähendavad vähem andmete kogumist,

süstematiseerimist ja esitamist, mis on eriti kasulik neile ettevõtetele, kes on just hiljuti VKE

piirmäärast välja kasvanud ja seisnud silmitsi uute, koormavamate reeglitega.

põhjendatud juhtudel

võiks kaaluda

rangemaid nõudmisi

suurettevõtjatele.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

2. Kuigi Kaubanduskoja seisukoht on toetav, näeme ka mitmeid potentsiaalseid takistusi ja riske, millega

tuleb arvestada, et tagada muudatuste edukas elluviimine. Kuigi SMC kategooria loob uue vahepealse

suuruse, võib see tekitada segadust "VKE" ja "SMC" vaheliste piiride ja kehtivate reeglite osas nii

ettevõtjate, reguleerijate kui ka finantsasutuste seas. On oluline tagada väga selge ja üheselt mõistetav

kommunikatsioon uute definitsioonide ja neile kehtivate reeglite kohta.

Lisaks, kuigi toetame põhimõtet, et halduskoormus peab vähenema kõikidel ettevõtjatel, tekitab VKEdele

kehtinud erisuste laiendamine kuni 750 töötajaga ettevõtetele küsimusi, kas see ei hajutata tähelepanu

mikro- ja väikeettevõtetelt. On oht, et kui Euroopa Komisjon pakub välja lihtsustusi või erandeid

väiksematele ettevõtjatele, siis mõtleb Euroopa Komisjon senisest enam ettevõtjatele, kus on näiteks 100

või 500 töötajat, kuid lihtsustuste tegemisel tuleks eelkõige lähtuda sellest, et sellest oleks abi ka väga

väikestel mikroettevõtjatel. Samas peame positiivseks seda, kui eelkõige mikroettevõtjatele ettenähtud

erisust saavad edaspidi kasutada ka SMCd. Vältida tuleb aga olukorda, kus lihtsustuste tegemisel mõeldakse

eelkõige SMCdele ja siis samu lihtsustusi kohaldatakse ka VKEdele.

Arvestatud

seisukohas 1.1 ja 1.2

Tooteinfo digitaliseerimine ja tehnilised spetsifikatsioonid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Eesti Elektroonikatööstuse

Liit

Osaleme ka ise DPP töörühmas, mis keskendub ennekõike elektroonikatoodete remondiga seotud

teemadele. Kui on huvi, võin detailidest rääkida.

1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes?

a. Digitaalse tootepassi (DPP) kasutuselevõtt on sisuliselt asjakohane, kuid DPP

käsitluseeskirjad ja andmeüksuste koosseis vajavad ülemäärase halduskoormuse

vältimiseks ratsionaalset lähenemist, et kohustuslikud nõuded kataks ainult

hädavajalikku, põhjendatud informatsiooni.

b. Tarbijale hädavajaliku info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded ning ohutusjuhendid

säilitamine toote ostuhetkel füüsilisel kujul on mõistlik.

c. Tarbijale võimaluse jätmine taotleda tootjalt kasutusjuhendit paberkujul ostu hetkel või

tagantjärele, piiratud ajalises aknas, on mõistlik.

Arvestatud

seisukohapunktis 1.5.

Ettepanekuid võetakse

arvesse edasistes

aruteludes.

15

2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda üleminekuga digitaalsetele

vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning kohustusele suhelda

turujärelevalveasutustega edaspidi üksnes elektroonsel teel?

Eesti majandusruumis olulisi takistusi ega riske pigem ei kaasne, või siis on nende

kõrvaldamine väiksema negatiivse majandusmõjuga kui digitaliseerimisega saavutatav

kasu.

3. Tootjal on kohustus anda tarbijale kasutusjuhend paberkujul nõudmisel, kas ostu sooritamise

hetkel või 6 kuud tagantjärele. Teie hinnangul, mis ajaraamis peaks tootja tarbijale tagantjärele

kasutusjuhendit paberkujul pakkuma?

Tõenäoliselt on 6-kuuline ajaline aken välja pakutud asjakohase analüüsi põhjal leitud

kompromissina tootja ja tarbija huvide vahel.

4. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks

olukordades, kus ELi harmoneeritud standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid?

Millised riskid võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda?

Kuna Euroopa Komisjonil puudub teadaolevalt tehniline pädevus kokku 20 määruse ja

direktiiviga määratletud valdkondades, puudub ka alus eeldamiseks, et Komisjonil oleks

võimekus uute spetsifikatsioonide tänaseks väljakujunenud

standardiseerimisprotsessidega võrreldes tõhusamaks väljatöötamiseks või täiendamist

vajavates standardites põhjendatud muudatuste tegemiseks. Kui Euroopa Komisjonile

selline volitus anda, siis ei saa välistada õhinapõhiste spetsifikatsioonide tekkimist, mis

nõuavad hilisemat ümbertegemist ning põhjustavad tootjatele täiendavaid kulutusi.

Halvemal juhul võib esineda poliitiliselt motiveeritud, „väärtuspõhiseid“ sekkumisi

standardiseerimisse.

MTÜ Eesti Standardimis-

ja Akrediteerimiskeskus

On mõistetav, miks olukorras, kus harmoneeritud standardite kättesaadavust puudutava Euroopa Kohtu

otsuse tagajärjel on tekkinud probleeme seoses harmoneeritud standardite süsteemi toimimisega,

tullakse välja alternatiivse skeemiga õigusaktide oluliste nõuete täitmist toetavate tehniliste

spetsifikatsioonide kehtestamiseks. Erandkorras, kui tõesti mingil objektiivsel põhjusel ei ole olnud

võimalik mõistliku ajaga harmoneeritud standardi väljatöötamine ja on selge vajadus detailsemate

tehniliste suuniste järele, võib sellise skeemi rakendamine olla ka põhjendatud. Asendada aga

massiliselt praegune harmoneeritud standarditel baseeruv süsteem tehniliste spetsifikatsioonidega

kätkeb endas meie hinnangul mitmeid ohte.

Ohud, mida näeme komisjoni poolt harmoneeritud standardite asemel tehniliste spetsifikatsioonide

kasutuselevõtuga, on seotud peamiselt spetsifikatsioonide kvaliteediga. Harmoneeritud standardite

Arvestatud

seisukohapunktis 1.5.

16

koostamisse panustab standardimissüsteemi kaudu väga suur hulk tehnilisi eksperte tervest Euroopast.

Standardimissüsteem on üles ehitatud viisil, mille kaudu tagatakse standardites kõikide huvigruppide

seisukohtade esindatus. Jääb arusaamatuks, kuidas tagatakse võrdväärse tehnilise kompetentsi ja

kõikide spetsifikatsiooni objektiks olevate turuosaliste arvamuse kaastatus tehniliste

spetsifikatsioonide koostamisel. Ei ole usutav, et Komisjoni käsutuses oleks ligilähedaseltki võrreldav

tehnilise kompetents või ekspertide võrgustik. Tulemuseks võivad olla mitterakendatavad, ebasobivad

lahendusi pakkuvad või äärmuslikel juhtudel suisa ohtlikud spetsifikatsioonid. Oht selleks on eriti suur

kui täiendavalt on eesmärk töötada spetsifikatsioonid välja kiiresti.

Asjaolu, et paljud harmoneeritud standardid baseeruvad rahvusvahelistel ISO või IEC standarditel,

aitab oluliselt kaasa kasutatud tehniliste lahenduste rahvusvahelisele tunnustatusele. Komisjoni

tehniliste spetsifikatsioonidega sama efekti saavutada on väga keeruline. Näeme ohtu, et

kõrvalekaldumine rahvusvahelisest ISO/IEC süsteemist võib viia probleemideni rahvusvahelises

kaubanduses ja seeläbi tuua kaasa eksportivatele ettevõtetele täiendavad kulud.

Eelnevat arvestades rõhutame, et kuigi teatud situatsioonides vajalik, ei lahenda antud õigusakt meie

hinnangul mõislikul viisil probleeme, mis on tekkinud harmoneeritud standardite kättesaadavusega

seotud Euroopa Kohtu otsuse järgselt. Nende lahendamiseks oleks vaja kiiremas korras algatada

arutelud liikmesriikide vahel, otsustamaks, kuidas ja mis alustel tekkinud situatsioonis Euroopa

standardimisega jätkata. Praegune olukord, kus Euroopa Komisjon on asunud seisukohale, et

standardiorganisatsioonid peaksid kaduvate finantseerimisvõimalustega jätkama tööd harmoneeritud

standarditega endisel viisil või kus teiste isikute (pean siin silmas ISO ja IEC-d) intellektuaalomandi

tasuta jagamine ilma selle eest õiglast kompensatsiooni maksmata ongi normaalne käitumine, ei ole

ilmselgelt jätkusuutlik. Need aspektid on viinud praeguste probleemideni harmoneeritud standarditega

ning nende küsimuste lahendamisega tuleks tekkinud probleemid ka lahendada.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) tänab võimaluse eest avaldad arvamust

Euroopa Komisjoni lihtsustuspaketti kohta, mis puudutab teatud tootealase info digitaliseerimist ja

tehniliste spetsifikatsioonide lubamist. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja vastused esitatud

küsimustele:

1. Seoses tooteandmete digitaliseerimise ja tehniliste spetsifikatsioonidega peame

oluliseks praktilisust ja proportsionaalsust. Kuigi digitaliseerimisel nähakse

potentsiaali, on vaja hoolikalt hinnata selle tegelikku mõju. Võimalike positiivsete

külgedena aitaks digitaliseerimine eeldatavalt näiteks vähendada ettevõtete

paberimajandust, mis omakorda võiks vähendada nende halduskoormust. Samuti

parandada andmete liikumise kiirust ja täpsust. Siiski on kriitilise tähtsusega

tagada, et kogutav ja esitatav teave oleks tõeliselt relevantne ning ei tekitaks

ettevõtjatele ülemäärast bürokraatiat, nagu oleme varem esile toonud seoses

Arvestatud

seisukohapunktis 1.5.

Komisjoni seletuskirjas

(SWD(2025)130) on

märgitud, et mitmed ELi

õigusaktid ei täpsusta

teabe esitamise formaati,

mistõttu on praktikas

levinud paberkandjal

dokumentide nõudmine.

See on tekitanud

ebajärjekindlust ja

17

digitaalse tootepassiga. On võimalik, et kõiki andmeid ei peaks ettevõtjad üldse

esitama või mitte nii põhjalikult. Samuti tuleb Euroopa Komisjoni volitamist

tehniliste standardite osas käsitleda väga ettevaatlikult ja teatud tingimustel, nagu

on täpsemalt kirjeldatud punktis 4.

2. Üleminek digitaalsetele vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning

kohustusele suhelda turujärelevalveasutustega üksnes elektroonsel võib endaga

kaasa tuua mitmeid praktilisi takistusi ja riske. Näiteks kõigil ettevõtetel ei pruugi

olla piisavat ligipääsu internetile või digitaalseid oskusi. See probleem on eriti

terav vanemaealiste ettevõtjate või väiksemate, maapiirkondades tegutsevate

ettevõtete puhul. Samuti peab olema tagatud ligipääs infole olukordades, kus

internetiühendus puudub või on häiritud (nt kriisiolukorrad). Lisaks erinevate

tootjate ja turujärelevalveasutuste süsteemide vahelise ühilduvuse tagamine võib

olla keeruline ja aeganõudev, mis omakorda võib tekitada viivitusi ja ebatõhusust

infovahetuses. Näiteks kui tootjad esitavad oma vastavusdeklaratsioone ja

kasutusjuhendeid erinevates andmeformaatides (nt PDF, XML) või erinevate

platvormide kaudu, peavad turujärelevalveasutused olema võimelised neid kõiki

lugema, töötlema ja analüüsima. Kui ühe tootja süsteem ekspordib andmeid ühes

formaadis ja turujärelevalveasutuse süsteem ootab teist formaati, tekib andmete

teisendamise vajadus, mis on aeganõudev ning võib sisse tuua ka vigu.

3. Leiame, et tootja peaks tarbijale tagantjärele paberkujul kasutusjuhendit pakkuma

mõistliku aja jooksul. Kuigi 6-kuuline ajaraam annab teatud paindlikkuse, on

enamasti vajadus paberkandjal juhendi järele kõige kriitilisem ostule järgnevatel

nädalatel, mil toodet paigaldatakse ja kasutusele võetakse. Seetõttu pooldame

lühemat tähtaega tagantjärele paberkandjal juhendi väljastamiseks, näiteks 1 kuni

3 kuud pärast ostu. Samas digitaalsed kasutusjuhendid võiksid olla tootja

veebilehel kättesaadavad kogu toote eeldatava eluea vältel.

4. Euroopa Komisjoni volitamise kohta toote tehniliste spetsifikatsioonide

väljatöötamiseks olukordades, kus ELi harmoneeritud standardit ei ole või see ei

kata kõiki olulisi ohutusnõudeid, soovime välja tuua, et sellise volitusega

kaasnevad mitmed riskid. Suurim risk on läbipaistmatus ja sidusrühmade sisendi

puudumine. Kui Euroopa Komisjonile antakse selline volitusnorm, tähendab see,

et enne tehnilise spetsifikatsiooni vastuvõtmist ei pruugi väljaspool Komisjoni

asuvad osapooled (ettevõtjad, erialaorganisatsioonid, liikmesriigid) sellest isegi

teada saada, rääkimata võimalusest anda sisendit. Kui Komisjoni "toodang" on

asjakohane, on see hea, kuid vastasel juhul võidakse luua uusi tarbetuid takistusi

ja probleeme. See piirab oluliselt sidusrühmade võimalust varakult kaasa rääkida

ja vältida võimalikke vigu või ebapraktilisi lahendusi. Seega toetab

lisakoormust.

Elektrooniline suhtlus

aitab ühtlustada praktikat

liikmesriikide vahel ning

loob eeldused

turujärelevalveprotsesside

automatiseerimiseks ja

tõhusamaks digitaalseks

järelevalveks.

Samuti mõistame KTK

poolt välja toodud

probleemkohti, mis

puudutavad

andmeformaatide

erinevusi. Selle teemaga

tegeleb MKM reaalaja

majanduse tegevuste

kaudu.

18

Kaubanduskoda volituse andmist tingimusel, et protsess on läbipaistev, kaasav ja

tugineb tugevale ekspertiisile, vältides liigset bürokraatiat ja tagades pideva

kooskõla teiste regulatsioonidega.

Eesti Proviisorapteekide

Liit

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostamas Eesti seisukohti seoses neljanda

lihtsustamispaketiga (nn OMNIBUS IV), mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja

edendada digipööret EL-i siseturul. Pakett sisaldab muuhulgas ka kaht Euroopa Komisjoni eelnõu

(COM(2025)503 ja COM(2025)504), mis näevad ette teatud tootealase info digitaliseerimist ja

tehniliste spetsifikatsioonide lubamist. Euroopa Komisjoni ettepanekus on loetletud tooterühmana ka

isikukaitsevahendid (määrus 2016/425) mille puhul on kirjas, et kui kasutusjuhend digitaliseeritakse,

peab tootja tagama paberkujul kasutusjuhendi nendele lõpptarbijatele, kes seda soovivad ostu hetkel

või 6 kuud pärast ostu.

Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) leiab, et paberkujul kasutusjuhendi tagamine on tootjate ülesanne

ning see ei tohi liikuda tarneahelas allapoole. Kui toode tuleb apteeki jaemüüki, siis on loogiline, et

ostja küsib tootele paberil kasutusjuhendit isikult, kes toote talle müüs. Lõppastmes tähendab see seda,

et vastavat tootja kohustust on justkui sunnitud edaspidi täitma apteek, mitte tootja. Ei ole usutav ega

praktikas teostatav vastava kohustuse täitmise suunamine tootjale ja tarbija ootele panemine ajaks, kuni

tootja saadab hulgimüüjale ja viimane apteegile paberkandjal kasutusjuhendi. Selline korraldus

muudaks lõpptarbijale paberil kasutusjuhendi saamise ebamõistlikult aeganõudvaks, mistõttu on

äärmiselt tõenäoline, et tegelikkuses hakkab vastavat tootja kohustust täitma apteek.

Samuti on tootjalt paberkandjal kasutusjuhendi küsimine liiga ressursikulukas, eeldades suhtlust

tootjaga, transporti või kasutusjuhendi trükkimise kulude kandmise kokkuleppe sõlmimist jne.

Kindlasti on probleemiks ka keelebarjäär. Pigem tähendab selline korraldus, et tootja vabaneb

digitaalse kasutusjuhendi korral paberkandjal kasutusjuhendiga seotud kulude kandmisest ning sellega

seotud kulud ja muud (administratiivsed) kohustused lasuvad tootja asemel jaemüüjal, sh apteegil.

Tootealase info digitaliseerimise algatusi saab toetada siis, kui kasutusjuhend hakkab edaspidi alati

olema digitaalne ning paberjuhendi küsimise õigust ei teki – tarbijal on võimalik sellega tutvuda tootja

veebisaidil. Alternatiivselt peab kasutusjuhendi küsimise õigus ammenduma kauba ostmisel. Oleks

üsna bürokraatlik ja apteekrite kvalifitseeritud tööjõudu ebaotstarbekalt kasutav, kui peame hakkama

kuni 6 kuud pärast ostu sooritamist välja selgitama erinevaid ostu puudutavaid detaile. Selleks, et teada

saada, kas konkreetne lõppkasutaja on õigustatud saama apteegist paberkandjal kasutusjuhendit, peame

esmalt veenduma, kas ta on ostnud toote justnimelt sellest apteegist. Seejärel peaks apteek tegelema

konkreetse toote kasutusjuhendi hankimisega hulgimüüjalt või tootjalt või viimase veebisaidilt.

6 kuud on ebamõistlikult pikk aeg lõppkasutajale kasutusjuhendi nõudmiseks ning lõpptarbijale sellise

õiguse andmisel tuleb nõudeõigus piirata ostuhetkega.

Ühtlasi leiame, et Euroopa Komisjon ei peaks sekkuma valdkondadesse, kus standardeid välja töötatud

ei ole. Toote ohutusega seonduvad üldregulatsioonid on EL-i tasandil välja töötatud ja määrusena ka

Teadmiseks võetud ja

osaliselt läbivalt

arvestatud seletuskirjas.

19

liikmesriikidele otsekohalduvad. Nendele ohutusnõuetele peavad tooted niikuinii vastama, mistõttu ei

ole vaja töötada välja ekstra nõudeid, mida tootjad peavad hakkama täitma toodete tootmisel, mille

osas tehnilised standardid puuduvad.

Eesti Põllumajandus- ja

Toiduamet

Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanekud (Omnibus IV): COM(2025)503, COM(2025)504 -

tagasisidele vastamine

Anname käesolevaga tagasisidet Teie poolt esitatud küsimustele:

1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes?

Jah PTA nõustub Eesti seniste seisukohtadega.

2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda üleminekuga digitaalsetele

vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning kohustusele suhelda turujärelevalveasutustega

edaspidi üksnes elektroonsel teel?

PTA ei näe olulisi sisulisi praktilisi takistusi ja riske v.a. problemaatika, mis võib tekkida ostujärgselt

paberkandjal dokumentide esitamise kohustusega.

3. Tootjal on kohustus anda tarbijale kasutusjuhend paberkujul nõudmisel, kas ostu sooritamise hetkel

või 6 kuud tagantjärele. Teie hinnangul, mis ajaraamis peaks tootja tarbijale tagantjärele

kasutusjuhendit paberkujul pakkuma?

Meie hinnangul piisaks, kui kasutusjuhendi andmise kohustus nõudmisel piirduks ostu hetkega.

Hilisem nõudmine võib tuua probleeme praktikas täitmisega.

4. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks

olukordades, kus ELi harmoneeritud standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid? Millised

riskid võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda?

PTA ei oska selles osas seisukohta võtta.

Arvestatud üldjoontes

seisukohapunktides 1.5,

1.6 ja 1.7.

Magnum Medical OÜ Magnum Medical OÜ toetab Euroopa Liidu algatusi, mis on suunatud digipöörde elluviimisele ja

ettevõtluskorra lihtsustamisele. Samas soovime juhtida tähelepanu võimalikele probleemidele, mis

kaasnevad Euroopa Komisjoni eelnõudes COM(2025)503 ja COM(2025)504 toodud ettepanekutega

seoses isikukaitsevahendite kasutusjuhendite digitaliseerimisega.

Käesolevas sõnastuses jääb tootja kohustus lõppkasutaja soovil tagada paberkandjal kasutusjuhend

ebamääraseks ning praktikas võib see koormus kanduda tarneahela järgnevatele lülidele – sealhulgas

hulgimüüjatele ja apteekidele. Reaalsuses tähendab see olukorda, kus lõpptarbija küsib kasutusjuhendit

otse apteegist ja viimane omakorda hulgimüüjalt, mis ei ole ei mõistlik ega kooskõlas tootja vastutuse

põhimõttega.

Kohustuse täitmise nihutamine tootjalt vahendajatele tekitab ebaõiglase koormuse, sh vajaduse

korraldada täiendavat suhtlust, logistikat ja katta trükkimisega seotud kulud. Tegemist oleks

administratiivse ja majandusliku lisakoormusega, mille puhul on suur tõenäosus, et tootja asemel peab

praktiliselt kasutusjuhendi väljastamise eest hoolt kandma hulgimüüja.

Teadmiseks võetud.

Ettepanek käsitleb

tehniliste

spetsifikatsioonide

koostamist olukordades,

kus puuduvad

harmoneeritud standardid,

mitte vastupidi.

20

Leiame, et selline lahendus on teostamatu. Kasutusjuhendi kättesaadavus digitaalsel kujul peaks olema

piisav ning kui paberkujul juhendi pakkumise võimalus säilib, tuleb see piirata ostuhetkega. Kuue kuu

pikkune periood loob ebaproportsionaalse halduskoormuse, mistõttu toetame õiguse piiramist vaid

ostuajahetkele.

Samuti ei toeta me ELi-poolset standardite kehtestamist valdkondades, kus puuduvad tehnilised

spetsifikatsioonid. Üldised tooteohutuse nõuded on juba olemas ja nende täitmine on tootjate kohustus

– lisanõuded loovad ebakindlust ja õigusselgusetust.

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes?

Üldjoontes nõustume Eesti seniste seisukohtadega. Digitaalsete lahenduste edendamine aitab

vähendada halduskoormust ja lihtsustab teabe kättesaadavust. Samas toetame seisukohta, et tarbijale

hädavajalik ohutusinfo peaks jääma kättesaadavaks ka füüsilisel kujul ning kasutusjuhendi paberkujul

esitamise võimalus peab säilima nõudmisel.

2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda üleminekuga digitaalsetele

vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning kohustusele suhelda turujärelevalveasutustega

edaspidi üksnes elektroonsel teel?

Peamised riskid ja takistused:

- Ligipääsetavusprobleemid ja kasutamine: eakamad või tehnoloogiliselt vähem oskuseid omavad

isikud võivad jääda hätta. Kõik lõpptarbijad ei pruugi olla võrdselt valmis digitaalsete dokumentidega

toimetulekuks. Eakad isikud või inimesed, kellel puudub juurdepääs digiseadmetele või internetile,

võivad vajada täiendavat tuge. Samuti on paljudes tööstusvaldkondades olukordi, kus kasutusjuhendit

on vaja kasutada tingimustes, kus digitaalse seadme kasutamine ei ole praktiline (nt ehitusplatsil,

välitingimustes). Siin võib digitaalne juhend osutuda vähemkasutatavaks võrreldes paberkandjal

versiooniga.

- Digivõimekus: teatud tootjad või turuosalised – eriti väiksemad ettevõtted/tehnoloogiliselt vähem

arenenud osapooled – ei pruugi omada vajalikke digitaalseid lahendusi või oskusi, mistõttu võib

diginõuete rakendamine asetada nad ebasoodsasse olukorda võrreldes suuremate või paremini

varustatud ettevõtetega.

- QR-koodide, veebisaitide või andmebaaside mittetoimimine võib põhjustada olukordi, kus vajalik

teave pole ajutiselt kättesaadav. Seda võib esineda näiteks serveririkke, linkide aegumise või muude

tehniliste probleemide tõttu. Seetõttu tuleks tagada mehhanismid, mis võimaldavad olulist teavet

kiiresti taastada või esitada ka muus vormis.

- Küberriskid: suurenenud sõltuvus digiplatvormidest toob kaasa vajaduse küberturbe tõhustamiseks.

Digitaalsete süsteemide laialdasem kasutuselevõtt suurendab ka riske seoses küberrünnakute,

andmelekete ja pahatahtlike tegevustega. Tooteinfo, kontaktandmed ja deklaratsioonid peavad olema

Arvestatud

seisukohapunktis 1.5.

Nõustume, et

digitaliseerimine

vähendab halduskoormust

ja lihtsustab teabe

kättesaadavust.

Halduskoormuse

vähendamine on pikalt

olnud Eesti üks põhihuve.

Digioskuste arendamine

on olnud Eesti prioriteet

teistes

poliitikadokumentides

sealjuures TAIE, Eesti

digiühiskond 2030

valdkonna arengukava jm.

21

kaitstud. Samuti tuleb arvestada isikuandmete kaitse nõuetega juhul, kui ettevõtete kontaktisikute või

tarbijate andmed liiguvad läbi digiplatvormide.

- Üleminekuperioodi vajadus: ettevõtjatele peaks olema tagatud piisav üleminekuaeg, et kohandada

oma süsteemid uutele nõuetele. Samuti võiks kaaluda ajutiste lahenduste lubamist (nt hübriidvormis

dokumentatsioon) seni, kuni digitaalsed lahendused on piisavalt laialdaselt rakendatud ja testitud.

3. Tootjal on kohustus anda tarbijale kasutusjuhend paberkujul nõudmisel, kas ostu sooritamise hetkel

või 6 kuud tagantjärele. Teie hinnangul, mis ajaraamis peaks tootja tarbijale tagantjärele

kasutusjuhendit paberkujul pakkuma?

Leiame, et paberkujul kasutusjuhendi väljastamine tarbijale 6 kuu jooksul on piisav aeg.

4. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks

olukordades, kus ELi harmoneeritud standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid? Millised

riskid võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda?

Toetame Euroopa Komisjonile volituste andmist tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks

juhtudel, kus standardid puuduvad või on ebapiisavad, kuna see võimaldab paindlikumat ja kiiremat

reageerimist turvalisuse ja kvaliteedi tagamisel. Siiski peab säilima selge piir Euroopa Komisjoni

volituste ja standardiorganisatsioonide rollide vahel.

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Liidu ettevõtjate halduskoormuse ja Euroopa Liidu ühtsel

turul digipöörde edendamise lihtsustamise paketi Omnibus IV kohta”

Lühikokkuvõte

Euroopa Komisjon esitas 21. mail 2025. aastal Euroopa Liidu (EL) lihtsustamise paketi (nn

Omnibus IV), mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja edendada

digipööret ELi ühtsel turul. Pakett koosneb kolmest osast:

1. Teatavate väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKEdele)

kättesaadavate leevendusmeetmete laiendamine väikese ja keskmise

turukapitulatsiooniga ettevõtetele (edaspidi VKTKE – inglise keeles small mid-caps)

ning lihtsustamismeetmed, et aidata kaasa nende konkurentsivõimele, rahastusele

juurdepääsule ja halduskoormuse vähendamisele.

2. Teatud tootealase info digitaliseerimine ja tehniliste spetsifikatsioonide

kasutuselevõtu lubamine.

3. Ettevõtjate kohustused seoses akude hoolsuskohustuse põhimõtetega.

Käesolevad seisukohad kujundatakse lihtsustamise paketi kahe esimese osa kohta (akude

hoolsuskohustuse seisukoht kujundati Vabariigi Valitsuses juba eraldi).

Omnibus IV ettepaneku esimene osa1 sisaldab kavatsust laiendada seni VKEdele (kuni

250 töötajat) kehtinud erisused ka VKTKEtele ja defineerida ettevõtja suurusklass

VKTKEd, milles on kuni 750 töötajat ning aastakäive ei ületa 150 miljonit eurot või aastane

bilansimaht ei ületa 129 miljonit eurot.

Omnibus IV ettepaneku teine osa2 sisaldab kavatsust teatud tootealase info

digitaliseerimiseks ja tehniliste spetsifikatsioonide kasutuselevõtu lubamiseks.

Algatuste mõjud Eestile on positiivsed. Peame oluliseks laiendada siiani VKEdele kehtinud

eelised, nagu konkreetsed erandid isikuandmete kaitse üldmääruse alusel või lihtsustatud

eeskirjad, näiteks prospektieeskirjad, mis muudavad väärtpaberite keskdepositooriumide

börsil noteerimise lihtsamaks ja vähem kulukaks, ka VKTKEdele. Eestis on küll ligi 99,9%

ettevõtjatest VKEd, kuid eelnõuga lihtsustuksid ka teatud tegevused nii-öelda kasvufaasis

olevatele ettevõtetele (Eestis on suurettevõtteid, millel on üle 250 töötaja 2024. a andmetel

187, neist osa moodustavad VKTKEd, mis on kasvavad ja kasvupotentsiaaliga ettevõtted).

Samuti on oluline tootega kaasas oleva info digitaaliseerimine tagades seejuures toote ohutu

kasutamise, kuna nii väheneb koormus ka looduskeskkonnale.

Eesti seisukohad EL lihtsustamispaketi Omnibus IV osas:

 Eesti peab oluliseks, et ELi ühtsel turul tegutsemise reeglid on võimalikult lihtsad,

ühetaolised ja vähekoormavad kõikidele ettevõtjatele, sõltumata nende suurusest.

Ainult põhjendatud juhtudel võiks üldreeglitest rangemad erinõuded sätestada

suurettevõtetele.

1 https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/extension-certain-mitigating-measures- available-small-and-medium-sized-enterprises-small-mid-cap_en 2 Digitalisation and alignment of common specifications - European Commission

2

 Eesti saab toetada Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust kuni 750 töötajaga ettevõtjale ja neile

leevenduste loomiseks tehtud lihtsustamisettepanekuid. Seejuures leiame, et see ei

tohi kahjustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist ega neile pakutavat

rahalist tuge.

 Eesti toetab isikuandmete kaitse üldmääruse lihtsustamisettepanekuid väikeste

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele leevenduste loomiseks. See aitab

suurendada nii riskipõhise lähenemise kui seda tasakaalustava vastutuse põhimõtte

olulisust isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisel. Seejuures peab andmeid

töötlevatel ettevõtetel olema võimalik senisest paremini mõista, millal nad

andmetöötluse registrit pidama peavad, mis tähendab muuhulgas vastavate mõistete

täpsemalt määratlemise vajadust. Peame oluliseks, et tehtavad muudatused ei

suurendaks järelevalveasutuste ja kohtute töömahtu, vastasel juhul peame vajalikuks

Euroopa Liidu rahalise toe olemasolu.

 Toetame fluoritud kasvuhoonegaaside registris (F-gaaside register) registreerimise

kohustuse leevendamist ja selle seadmist ainult sellistele fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldavatele toodete ja seadmete impordile, mille kohta on sätestatud aruandluse

kohustus ehk lävend ning selliste toodete ja seadmete ekspordile, millele on

sätestatud turule laskmise keeld.

 Eesti toetab ettevõtjate poolt turujärelevalveasutustele tootealase teabe esitamist

digitaalsel kujul.

 Eesti toetab tootega kaasasolevate kasutusjuhendite digitaliseerimist, kuid tarbijale

hädavajalik info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded ning ohutusinfo peab säilima

füüsilisel kujul. Samuti peab tarbijale jääma võimalus taotleda tootjalt

kasutusjuhendit paberkandjal eelistatult ostuhetkel või kuni kuus kuud pärast ostu.

 Toetame Euroopa Komisjoni õigust kehtestada toote tehnilisi spetsifikatsioone vaid

erandjuhtudel, kui Euroopa harmoneeritud standardid puuduvad või need ei kata

olulisi ohutusnõudeid. Peame oluliseks, et selline Euroopa Komisjonile antav volitus

oleks rangelt piiritletud, läbipaistev ja kaasav, et vältida õiguslikku ebakindlust.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 21. mail 2025. aastal lihtsustamispaketi (nn Omnibus IV) eesmärgiga

vähendada ettevõtjate halduskoormust ja edendada digipööret ELi ühtsel turul.

Omnibus IV paketi esimene osa (COM (2025) 501 ja 502) sisaldab kavatsust laiendada seni

VKEdele kehtinud erisused ka VKTKEdele ja defineerida ettevõtja suurusklass VKTKE,

milles on kuni 750 töötajat ning mille aastakäive ei ületa 150 miljonit eurot või aastane

bilansimaht ei ületa 129 miljonit eurot. Need VKTKEd (ligikaudu 38 000 äriühingut ELis)

saavad esimest korda juurdepääsu teatavatele olemasolevatele VKEde eelistele, nagu

konkreetsed erandid isikuandmete kaitse üldmääruse alusel või lihtsustatud eeskirjad, näiteks

prospektieeskirjad, mis muudavad väärtpaberite keskdepositooriumide börsil noteerimise

lihtsamaks ja vähem kulukaks.

Omnibus IV paketi teine osa sisaldab kavatsust teatud tootealase info digitaliseerimiseks ja

tehniliste spetsifikatsioonide lubamiseks (Euroopa Komisjoni eelnõud COM(2025)503 ja

COM(2025)504). Esimene viidatud eelnõu puudutab 13 direktiivi ning teine eelnõu 7 ELi

määrust.

3

Euroopa Komisjoni ettepanekutes on loetletud järgmised tooterühmad, millele

digitaliseerimise ja tehniliste spetsifikatsioonide muudatused kehtiksid:

 välitingimustes kasutatavad müraseadmed (direktiiv 2000/14/EC);

 transporditavad surveseadmed (direktiiv 2010/35/EU);

 ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes (direktiiv

2011/65/EU);

 väikelaevad (direktiiv 2013/53/EU);

 lihtsad surveanumad (direktiiv 2014/29/EU);

 elektromagnetiline ühilduvus (direktiiv 2014/30/EU);

 mitteautomaatkaalud (direktiiv 2014/31/EU);

 mõõtevahendid (direktiiv 2014/32/EU);

 liftid (direktiiv 2014/33/EU);

 ATEX-seadmed (direktiiv 2014/34/EU);

 madalpingeseadmed (direktiiv 2014/35/EU);

 raadioseadmed (direktiiv 2014/53/EU);

 surveseadmed (direktiiv 2014/68/EU);

 laevavarustus (direktiiv 2014/90/EU);

 köisteed (määrus 2016/424);

 isikukaitsevahendid (määrus 2016/425);

 gaasiseadmed (määrus 2016/426);

 masinad (määrus 2023/1230);

 akud ja akujäätmed (määrus 2023/1542);

 ökodisaini alla kuuluvad tooted (määrus 2024/1781).

Ettepanekutega kaasnevad olulisemad muudatused:

 tootjatele seatakse kohustus esitada toote vastavusdeklaratsioon digitaalsel kujul,

näiteks QR-koodi või veebilingi kaudu, kaotades seega vastavusdeklaratsiooni

paberkujul esitamise nõude;

 tootjatel tekib kohustus märkida tootele oma digitaalne kontakt, mille kaudu hakkab

toimuma kogu suhtlus turujärelevalveasutustega;

 edaspidi kaob tootjate kohustus panna tootega kaasa paberkandjal kasutusjuhend juhul,

kui kasutusjuhend on digitaliseeritud ja on tagatud sellele ligipääs. Juhul kui

kasutusjuhend digitaliseeritakse, peab tootja tagama paberkujul kasutusjuhendi seda

soovivatele lõpptarbijatele kas ostu hetkel või kuni 6 kuud pärast ostu. Ohutusalane

teave peab siiski endiselt olema esitatud tootel või paberkandjal, kui see on oluline toote

ohutuks kasutamiseks;

 Euroopa Komisjonile antakse volitus kehtestada tehnilisi spetsifikatsioone

olukordades, kus Euroopa harmoneeritud standardid puuduvad või kui neist ei piisa

oluliste tervise-, ohutus- või muude nõuete täitmiseks.

Eesti Euroopa poliitika (ELPOL) 2025-2027 kohaselt Eesti toetab tootega kaasasolevate

andmete digitaliseerimist, sealhulgas digitaalse tootepassi kasutuselevõttu. Leiame, et see

aitab vähendada tootega kaasasolevat paberimahtu ning võimaldab tõhusamalt tagada toodete

infonõuete täitmist. Samas peame oluliseks, et tarbijale hädavajalik info nagu hoiatused,

jälgitavusnõuded ning ohutusjuhendid säiliks füüsilisel kujul. Leiame, et kasutusjuhendi võib

olla digitaalne, kuid tarbijale peab jääma võimalus taotleda seda tootjalt paberkujul ostu hetkel

või tagantjärele.

4

ELPOL kohaselt toetab Eesti ka Euroopa Komisjonile pädevuse andmist töötada välja

tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike Euroopa harmoneeritud standardite

väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud venima. Oluline on, et tehniliste

spetsifikatsioonide tekst erinevates õigusaktidest oleks samasuguselt sõnastatud.

Lihtsustamise paketti kuuluvate direktiivide eelnõude vastuvõtmisel on nende ülevõtmiseks

vajalik siseriikliku õiguse täiendamine. Seega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1

kohaselt tuleb direktiivi eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti vastuvõtmiseks on

nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg Omnibusi IV esimese osa

(COM (2025) 501 ja 502) jaoks on 29.09.2025 ning teise osa (COM (2025) 503 ja 504) on 6.

oktoober 2025. Direktiivi eelnõu menetlemine toimub Euroopa Liidu nõukogu lihtsustamise

eritöörühmas.

Koostajad

Seisukohad ja seletuskirja koostasid VKE-dega seonduvalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo

Sempelson (557 1958; [email protected]), toote dokumentatsiooni

digitaliseerimisega seonduvalt ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna toote ohutuse nõunik

Risto Jõgi (639 7681; [email protected]) ja metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus

Urb (5663 2448; [email protected]), tehniliste spetsifikatsioonidega seonduvalt

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna kaubanduskaitse ja tehniliste kaubandustõkete

nõunik Karl Stern (625 6405; [email protected]), seletuskirja üldosadega seonduvalt

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353;

[email protected]). Justiits- ja Digiministeeriumi sisendi koondas EL asjade ja

väliskoostöö juht Kristiina Krause (51933390; [email protected]).

Kliimaministeeriumi sisendi koondas välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise

Merila (626 2843; [email protected]). Rahandusministeeriumi

ettepanekud koondas EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp (5301

8156; [email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna juhataja Marie

Allikmaa majanduse ja innovatsiooni asekantsleri ülesannetes (5885 1163;

[email protected]).

2. Sisu ja võrdlev analüüs

I) Väikese keskmise turukapitulatsiooniga ettevõtte määratlus. Teatavate väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtete leevendusmeetmete laiendamine väikestele

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele ja täiendavad lihtsustamismeetmed

a) Euroopa Komisjoni C(2025) 500 soovitus VKTKEde määratluse kohta

Euroopa tasandil kehtestatakse ühtne määratlus VKTKE-dele. VKTKEd on ettevõtted, mis

on suuremad kui tavapärased väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d), kuid siiski

väiksemad kui suured ettevõtted. Uue määratluse eesmärk on tagada, et EL poliitikad ja

regulatsioonid oleksid paremini kohandatud nende ettevõtete tegelikule suurusele ja

vajadustele, aidates kaasa konkurentsivõimele, rahastusele juurdepääsule ja halduskoormuse

vähendamisele.

5

Soovituse kohaselt loetakse ettevõte VKTKEeks juhul, kui ta annab tööd vähem kui 750

inimesele ning tema aastakäive ei ületa 150 miljonit eurot või tema aastane bilansimaht

ei ületa 129 miljonit eurot. Selle määratluse alusel peavad ettevõtted olema kas autonoomsed,

partnerettevõtted või seotud ettevõtted, kusjuures omandisuhted ja juhtimismõju määravad

nende klassifitseerimise. Ettevõtet ei loeta seotud ettevõtteks, kui vähemalt 25% selle osalusest

kuulub teatud tüüpi investoritele, näiteks riskikapitalifondidele, ülikoolidele, kohalikele

omavalitsustele (väikese eelarve ja elanikkonnaga) või nn business angel investoritele.

Arvestuse aluseks võetakse viimase kinnitatud majandusaasta andmed ning töötajate arv

põhineb aastatööühikutel. Praktikandid ning vanemapuhkusel olevad töötajad töötajate

arvestusse ei kuulu. Ettevõte kaotab või omandab VKTKE staatuse alles siis, kui ta ületab või

on alla määratletud piirmäärasid kahe järjestikuse majandusaasta jooksul.

Komisjon soovitab liikmesriikidel, Euroopa Investeerimispangal (EIP) ja Euroopa

Investeerimisfondil (EIF) kasutada seda määratlust ka oma programmides ja

rahastamisinstrumentides. Samuti peaksid statistilised andmed, mis käsitlevad VKTKE-sid,

põhinema selle määratluse alusel kogutud andmetel. Liikmesriike kutsutakse üles tagama, et

nende statistikaasutustel oleks juurdepääs vajalikele haldusandmetele, vältimaks lisakoormust

ettevõtetele.

Komisjon teeb ettepaneku laiendada mitmeid VKEde toetusmeetmeid ka väikestele keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

Komisjon on ka EL nõukogu tasandi aruteludes märkinud, et tulevikus võidakse laiendada

VKTKE erandeid ka järgmistes valdkondades: standardiseerimine, riigihanked, digitaalne

Omnibus, kosmosemäärus, tööstuse dekarboniseerimise kiirendamise algatus (IDAA) ja

kaitseõigusaktid. Lisaks on oodata uusi lihtsustamise Omnibus ettepanekuid kehtivate

õigusaktide muutmiseks.

b) COM (2025) 501 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrusi (EL) 2016/679, (EL) 2016/1036, (EL) 2016/1037, (EL)

2017/1129, (EL) 2023/1542 ja (EL) 2024/573 seoses teatavate väikestele ja keskmise

suurusega ettevõtetele kättesaadavate leevendusmeetmete laiendamisega väikestele

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele ja täiendavate lihtsustamismeetmetega3

EL määruse ettepaneku eesmärk on laiendada teatavaid praegu VKEde suhtes kohaldatavaid

õigusnorme ka VKTKEdele ning pakkuda välja lihtsustamismeetmeid järgmistes õigusaktides:

1. Isikuandmete kaitse üldmäärus – määrus (EL) 2016/679

Komisjon on teinud ettepaneku laiendada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE)

teatavaid praegu kohaldatavaid erandeid ka väikestele keskmise turukapitulatsiooniga

ettevõtjatele (VKTKE), muutes isikuandmete kaitse üldmäärust (IKÜM). Ettepaneku peamine

eesmärk on toetada ettevõtete kasvu ja arengut, vähendades halduskoormust ning lihtsustades

aruandlusprotsesse.

3 https://commission.europa.eu/document/7fd9c846-b894-4f9f-b164-3b926d1b264b_en

6

Komisjoni ettepanek on muuta IKÜM-i järgmiseid sätteid:

 artikkel 4 – lisatakse VKE ja VKTKE mõisted.

 artikkel 30 – isikuandmete töötlemise toimingute register. Tegemist on kõige olulisema

muudatusega. Artiklis 30 on sätestatud, et iga vastutav töötleja ja volitatud töötleja peab

pidama töötlemistoimingute registrit ning millist teavet see register peaks sisaldama.

Samuti on artiklis toodud tingimused, millal seda kohustust täitma ei pea. Komisjoni

ettepaneku eesmärk on laiendada kõnealuse artikli kohast erandi kohaldamisala, muutes

andmete töötlemise toimingute registreerimise kohustuslikuks üksnes juhul, kui

töötlemistoimingud kujutavad endast tõenäoliselt suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja

vabadustele. Selle erandi kasutamine osutuks võimalikuks organisatsioonidele, kus on

vähem kui 750 töötajat.

 artikkel 40 – toimimisjuhendid. Artiklis 40 on sätestatud, et liikmesriigid,

järelevalveasutused, andmekaitsenõukogu ja komisjon peavad julgustama vastutavate

töötlejate või volitatud töötlejate kategooriaid esindavaid ühendusi ja muid organeid

koostama käitumisjuhendeid, võttes arvesse eri töötlemissektorite eripära ning mikro-,

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi. Artikli kohaldamisala laiendatakse

ka väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

 artikkel 42 – sertifitseerimine. Artiklis 42 on sätestatud, et liikmesriigid,

järelevalveasutused, andmekaitsenõukogu ja komisjon peavad eelkõige liidu tasandil

julgustama isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 43 osutatud sertifitseerimisasutuste või

pädevate järelevalveasutuste poolt andmekaitse sertifitseerimismehhanismide ning

andmekaitsepitserite ja -märkide loomist, võttes sellega seoses arvesse VKE-de

erivajadusi. Artikli kohaldamisala laiendatakse ka VKTKEtele.

Eestile avaldab kõige suuremat mõju eeldatavasti IKÜMi artikli 30 muudatus. Siinkohal on

oluline meeles pidada, et muudatus käsitleb üksnes registri pidamise kohustuslikkust. Seega,

olenemata asjaolust, kas andmetöötlejal on andmetöötlusregistri pidamise kohustus või mitte,

on tal kohustus enne isikuandmete töötlemist läbi mõelda andmetöötluse protsess ja

dokumenteerida töötlemistoimingud, vastasel juhul ei ole andmetöötlejal võimalik tagada

IKÜM artiklites 5, 13 ja 14 sätestatud põhimõtete ja kohustuste nõuetekohast täitmist.

Täpsemalt peab vastutav töötleja tagama, et isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja

andmesubjektile läbipaistev, isikuandmeid töödeldakse õiguspärastel eesmärkidel, ning

tagama võimalikult väheste andmete kogumine ja asjaolu, et andmeid säilitatakse seni kui see

on eesmärgi täitmiseks vajalik. Samuti tuleb vastutaval töötlejal andmesubjektile teha

teatavaks teave selle koha, milliseid isikuandmete kategooriad töödeldakse, mis on töötluse

eesmärk, õiguslik alus, säilitamise tähtaeg, kellele vastutav töötleja andmeid edastab. Leiame,

et nende nõuete täitmiseks on vajalik abivahend andmetöötlustoimingute registri pidamine.

Lisaks on töötlemistoimingute registri pidamine aluseks ka asjakohaste tehniliste ning

korralduslike turvameetmete rakendamisele, see kohustus on sätestatud IKÜMi artiklis 32.

Isegi kui ettevõttel ei ole enam IKÜM-i muudatuste järgselt registri pidamise kohustust juhul

kui nende andmetöötlus ei oma andmesubjekti õigustele ja vabadustele suurt ohtu, ei vabasta

see ettevõtet teiste IKÜM-is sätestatud kohustuste täitmisest, ettevõte peab endiselt omama

ülevaadet andmetöötluse toimingutest, informeerima andmesubjekte nendest ning ettevõtetele

jääb endiselt alles hindamiskohustus. Leiame, et teatud suurusega ettevõtetele registri pidamise

kohustuse kaotamine tegelikult halduskoormuse vähenemist kaasa ei too ja sisuliselt on

ettevõtjatel oma kohustuste täitmiseks jätkuvalt mõistlik registrit pidada.

Statistikaameti andmete kohaselt oli aastal 2024 Eesti ettevõtetes töötajaid järgmiselt:

 vähem kui 10 töötajat 150 612 ettevõttes;

7

 10-49 töötajat 6 461 ettevõttes;

 50-249 töötajat 1 118 ettevõttes;

 rohkem kui 250 töötajat 187 ettevõttes.

250 ja rohkem töötajat on Eestis seega vaid umbes 0,1% ettevõtetes, kellel on hetkel eranditeta

kohustus pidada töötlemise toimingute registrit. See tähendab, et tegelikkuses on registri

pidamise kohustus juba täna väga väikesel osal ettevõtetest ning suuremal osal rakendub

kohustus vaid täiendavate tingimuste täitmise korral. Seega on juba täna pea kõigil Eesti

ettevõtetel võimalik IKÜMis sätestatud erandit kasutada.

Siinkohal on oluline, et lisaks ettevõtte töötajate arvu puudutavale tingimusele muudetakse

abstraktsemaks ka tingimusi, millisel juhul peab töötlemistoimingute registrit pidama. Hetkel

rakendub registripidamise kohustus juhul kui ettevõtja või organisatsioon töötleb andmeid

viisil, mis tõenäoliselt ohustab andmesubjekti õiguseid ja vabadusi, kui ta ei töötle andmeid

üksnes vahetevahel või kui ta töötleb isikuandmete eriliike või süütegudega seotud andmeid

(vt IKÜM art 30 lg 5). Muudatusettepaneku kohaselt viited konkreetsematele töötlustoimingute

juhtumitele kaotatakse ning erandi kohaldamisala muudetakse üldisemaks. Edaspidi rakendub

erand juhul kui töötlemistoimingutega ei kaasne tõenäoliselt suurt ohtu andmesubjektide

õigustele ja vabadustele. Seega, kehtiva IKÜM-i sätte kohaselt on registri pidamise kohustus

juhul kui kaasneb oht andmesubjekti õigustele ja vabadustele. Euroopa Komisjon peab

halduskoormust leevendavaks meetmeks muudatust, mis kohustab tõenäolise ohu asemel

hindama suure ohu olemasolu.

Suur oht andmesubjektidele on aga määratlemata abstraktne õigusmõiste, mida peavad

järelevalveasutused ja kohtud sisustama hakkama. Suure ohu mõiste on seotud IKÜM-i art 35

toodud andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise kohustusega. IKÜM art 35 kohaselt peab

vastutav töötleja koostama andmekaitsealase mõjuhinnangu juhul kui tekib isiku õigustele ja

vabadustele suur oht. On arusaadav, et selguse huvides võiksid tingimused nii

andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamiseks kui ka andmetöötlustoimingute registri

pidamiseks olla sarnased. Ehk riskipõhisust eeldavates kohustustes samasugusest riski tasemest

lähtumine täidab sätete grammatilisest tõlgendusest lähtudes Euroopa Komisjoni taotletavat

lihtsustamise eesmärki. Samas on Eesti ettevõtted justiits- ja digiministeeriumile teadaolevalt

andmekaitsealaste mõjuhinnangute küsimuses välja toonud, et neil on eriarvamusi selle suhtes,

millised andmetöötlustoimingud üldse endas suurt ohtu kujutavad ning millised võiksid olla

ettevõtjate kohustused sellise andmetöötlusega kaasnevate riskide maandamiseks.1 Seega

lisaks lihtsustamisele oodatakse ka suuremat täpsust selle kohta, mida käsitleda suure ohuna

andmesubjekti õigustele ja vabadustele.

Siinkohal võib olla abi IKÜM-i artiklite 40 ja 42 kohaldamisala laiendamisest ka väikese ja

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele. Artikkel 40 võimaldab ka vastutavate või

volitatud töötlejate kategooriaid esindavatele ühendustel ja muudel organitel, võttes arvesse eri

töötlemissektorite eripära, koostada käitumisjuhendeid. Sisuliselt võiks sellised ühendused ja

organisatsioonid anda kooskõlastatult järelevalveasutustega suuniseid andmesubjekti mõjutava

suure ohu sisustamiseks. Samuti võimaldavad artiklis 42 toodud sertifitseerimismehhanismid,

andmekaitsepitserid ja -märgid tagada andmetöötluse õiguspärasust. Vastavate juhiste

koostamine ja täiendavate meetmete võtmine muuhulgas just ettevõtjate ja neid koondavate

ühenduste poolt on kindlasti tasakaalustava elemendina asjakohane. Selline võimalus toetab

ettevõtlusvabadust, aga samas suurendab ka ettevõtjate esindusühenduste vastutust

andmetöötlusega kaasnevate protsesside ja võimalike tagajärgede suhtes. Siiani ei ole

teadaolevalt Eestis siiani selliseid meetmeid siiski aktiivselt tarvitusele võetud.

8

Samuti on täpsustamise vaatest asjakohane määruse põhjenduspunktides selgituste andmine

selle kohta, millal erandi kohaldamine asjakohane võib olla. Nt määruse eelnõu

põhjenduspunkt 10 kohaselt pole töötlemistoimingute registrit ilmtingimata vaja pidada juhul

kui töödeldakse eriliiki isikuandmeid töösuhete ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse

valdkonnas kohustuste ja õiguste teostamiseks. Sellised näited aitavad kindlasti kaasa Euroopa

Komisjoni eesmärgile lihtsustada ja täpsustada andmetöötlusega seonduvaid kohustusi.

Seega tuleb silmas pidada, et riskipõhise lähenemise ja kaalutlusruumi võimaldamine

suurendab ühelt poolt nii ettevõtjate enda vastutust kui teiselt poolt ka võimalust

kuritarvitusteks. Nimetatud muudatused ei vabasta vastutavaid andmetöötlejaid nende

kohustustest ning need võivad tuua kaasa ettevõtete halduskoormuse vähenemise näilise mõju

arvelt järelevalvealaseid riske.

Toetame määruse eelnõud, sest see ühtlustab IKÜMi mõistekasutust ning suurendab nii

riskipõhise lähenemise kui seda tasakaalustava vastutuse põhimõtte olulisust IKÜMi

rakendamisel. Samas näeme ohtu, et määruse vastuvõtmine suurendab järelevalveasutuste ja

kohtute töökoormust.

Leiame, et muudatus ei tohi tuua kaasa ebaselgust registripidamise kohutuse üle ning luua

arusaama, et andmetöötlusregistrit pidamine ei ole tarvilik. On oluline, et andmetöötlejad

teadvustavad, et nad peavad endiselt suutma tõendada isikuandmete töötlemise nõuete täitmist.

Seetõttu peavad muudatused looma eeldused selleks, et andmetöötlejatel oleks võimalik

senisest paremini mõista, millal nad töötlustoimingute registrit pidama peavad.

2. Määrus kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest – määrus (EL) 2016/1036

3. Määrus kaitse kohta subsideeritud impordi eest – määrus (EL) 2016/1037

Määrustega 2016/1036 ja 2016/1037 on kehtestatud ELi kaubanduseeskirjad, et kaitsta ELi

turgu dumpingu- ja subsideeritud hinnaga impordi eest kolmandatest riikidest.

Need kaks määrust on osa ELi kaubanduse kaitsemeetmete süsteemist, mis võimaldab ELil

uurida ja käsitleda ELi mittekuuluvate riikide dumpingut ja subsideerimist ning taastada

võrdsed võimalused ELi turul. Kui uurimine kinnitab selliste ELi tööstusharu kahjustavate

tavade olemasolu, kehtestab komisjon dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu,

tingimusel et see ei ole vastuolus ELi huvidega. Arvestades kaubanduse kaitsemeetmete

tehnilist olemust ja asjaolu, et uurimised nõuavad ELi ettevõtete aktiivset osalemist, on

komisjon loonud spetsiaalse VKEde tugikeskuse ja veebilehe ning avaldanud ka juhendi, mis

annab ettevõtjatele üldist teavet, tõstab teadlikkust menetlusprotsessist, tähtaegadest, mida

ettevõtjad peavad tegema ning mida neilt oodatakse. Spetsiaalne abikeskus pakub VKEdele

üldist, mitte-juhtumipõhist teavet kaubanduskaitse kohta, sh menetluste või juhtumite

algatamiseks kaebuste esitamise kohta.

Selleks, et ka VKTKEd saaksid abikeskuse juhiseid ja abi, näeb eelnõu ette VKEde sätete

laiendamist ka neile. Uurimiste puhul, kus ELi tööstusharu on killustatud ja koosneb suures

osas VKEdest, peaks uurimisperiood võimaluse korral langema kokku ettevõtete

majandusaastaga, mis hõlbustab ettevõtete uurimisi, kuna suur osa vajalikest andmetest oleks

nende finantsaruannetest hõlpsasti kättesaadav.

9

4. Finantsinstrumentide turgude direktiiv – direktiiv (EL) 2014/65

5. Prospektimäärus – määrus (EL) 2017/1129

Prospektimäärusesse lisatakse kriisilahendusasutuste tegevusega seonduvalt kaks täiendavat

erandit, mille korral ei ole vaja prospekti koostada (avalike pakkumiste korral (art 1 lg 4) ja

väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele võtmise korral. Nende eranditega seoses

täiendatakse ka määruses sätestatud termineid.

Prospektimääruses sätestatakse, et uut EL kasvuemissiooni prospekti võivad edaspidi kasutada

ka VKTKEd. Sellega seoses lisatakse art 2 ka VKTKE määratlus, mis on sisuliselt kas

kolmekordsed VKE künnised või MIFID II lisatav määratlus.

Samas jäetakse kasvuemissiooni prospekti kasutajate ringi laiendamisega paralleelselt uues

sõnastuses välja seni lubatud alla 50 miljoni euro suuruste avalike pakkumiste korral

kasvuemissiooni prospekti kasutamine (art 15a(1)(c)).

Samuti sisaldub selles ELi kasvuemissiooniprospekti kasutamine, mis on noteerimisseadusega

kehtestatud lihtsustatud prospekt väärtpaberite avalikuks pakkumiseks väärtpaberiturufondide

poolt, sealhulgas väärtpaberite noteerimiseks mitmepoolsetes kauplemissüsteemides.

6. Akude ja akujäätmete määrus – määrus (EL) 2023/1542 (rakendamistähtajad lükatakse

edasi algatusega COM (2025) 258, vt allpool)

Määrusega vabastatakse VKTKEd sarnaselt VKEdega hoolsuskohustuse eeskirjadest ja

patareide ja akude toorainete tarneahelate jälgimise eeskirjadest. Samuti vähendab see avaliku

aruandluse sagedust kõigi kaasatud äriühingute puhul igal aastalt ühele korrale iga kolme aasta

järel.

Eesti vaates me ei näe erisuste laiendamisele takistusi. Eestis on väga vähe ettevõtteid, kes

tegelevad majandustegevuse raames patareide ja akude tarnimisega ja kuuluvad suurettevõtte

määratluse alla. See tähendab, et hoolsuskohutuse nõue rakenduks Eestis vaid üksikutele

ettevõtetele. Riskina võib seejuures välja tuua Eesti turule jõudvate akude ja patareide tootmise

ning tarnimise etappide läbipaistmatust. Samal ajal oleks tegemist status quo jätkumisega. Ka

täna on suur osa Eesti turule jõudvatest patareidest ja akudest toodetud Hiinas ning sealsete

valmistajate käest tooraine kaevandamise ja akude valmistamisega seotud andmete

kättesaamine on keeruline ja protsessid läbipaistmatud. Hoolsuskohustuse nõuete rakendamine

VKTKEde suhtes survestaks patareide ja akude valmistajad enda tootmist ümber korraldama

ja võiks olla tõukeks tootmise Euroopasse toomiseks.

Hoolsuskohustuse nõuete edasilükkamine võib kaasa tuua suuremas mahus akude impordi

enne nõuete jõustumist eesmärgiga vältida või pikemalt edasi lükata ettevõtete nõuete täitmist,

kuid tegemist on pigem madala riskiga, kuna tehnoloogiad arenevad pidevalt ja selline „lattu

kogumine“ oleks ettevõtte jaoks suure riskiga ettevõtmine.

7. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv – direktiiv (EL) 2022/2557

Iga liikmesriik peab 17. jaanuariks 2026.a vastu võtma strateegia elutähtsa teenuse osutajate

toimepidevuse suurendamiseks. Selles strateegias peavad liikmesriigid kirjeldama juba

olemasolevaid meetmeid, mis hõlbustavad kriitilise tähtsusega üksustena määratletud VKEdel

kohustuste täitmist.

10

8. Fluoritud kasvuhoonegaaside määrus – määrus (EL) 2024/573

F-gaaside määruse kohaselt peavad kõik F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete importijad ja

eksportijad end ELi F-gaaside portaalis registreerima. Praegu taotleb F-gaaside portaalis iga

kuu registreerimist ligikaudu 2000 uut ettevõtjat, eelkõige VKEd, nagu väikesed kasutatud

autode edasimüüjad. Kavandatud muudatusega piirduks F-gaaside portaalis registreerimine

järgmisega:

 importijad, kes ületavad teatavaid (aruandluse) iga-aastaseid F-gaaside künniseid

 F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete eksportijad, kes ekspordivad selliseid tooteid

ja seadmeid, millele on ELis kehtestatud ekspordipiirang..

b) Direktiiv COM (2025) 502 leevendusmeetmete laiendamine väikestele keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele4

1) Direktiiv 2014/65/EL – finantsinstrumentide turgude (MiFID II) kohta. MIFID II

leevendatakse art 33(3)(a) VKE kasvuturu nõudeid. Kui seni pidi seal kauplevatest emitentidest

50% olema VKE-d, siis edaspidi peavad nendest emitentides 50% olema kas VKE-d,

VKTKEd, või mõlemad kokku. Ühtlasi lisatakse sellega seoses MIFID II ka art 4(1)(13a)

VKTKE määratlus. Muudatuste eesmärk on suurendada väiksemate ettevõtete juurdepääsu

kapitaliturgudele. Muudatus tihendab konkurentsi ja võib seega minimaalselt nõrgendada

VKEde positsiooni, samas on mõju Eesti VKEdel hinnanguliselt marginaalne. Samuti on

oluline ka VKTKEde ligipääs finantsvahenditele, nende olukord võrreldes suurettevõtjatega

jällegi paraneb.

2) Direktiiv (EL) 2022/2557 kriitiliste üksuste vastupanuvõime kohta, mille artiklit 4(2)(h)

muudetakse - liikmesriigid peavad oma kriitiliste üksuste strateegias kirjeldama toetavaid

meetmeid nii VKEde kui ka VKTKEde jaoks.

II) Tootega kaasasolevate dokumentide digitaliseerimine ja tehnilised spetsifikatsioonid

a) Direktiivi eelnõu COM(2025) 503 tootega kaasasolevate dokumentide digitaliseerimise

ja ühtsete tehniliste spetsifikatsioonide kohta5

b) Määruse eelnõu COM(2025) 504 tootega kaasasolevate dokumentide digitaliseerimise

ja ühtsete tehniliste spetsifikatsioonide kohta6

Muudetakse erinevaid ELi direktiive ja määruseid.

Direktiivid, milles olevaid kohustusi soovitakse ettepanekutega ühtlustada:

1. välitingimustes kasutatavad müraseadmed (direktiiv 2000/14/EC);

2. transporditavad surveseadmed (direktiiv 2010/35/EU);

4 https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/download/c78e46d9-8188-4cf0-9f79- 02bffb3b7c2c_en?filename=Proposal%20for%20a%20Directive%20-%20Small%20mid-caps.pdf 5 https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/download/88b875f6-9b92-429f-83f8- e7cbef24f733_en?filename=COM_2025_503_2_EN_ACT_part1_v2.pdf 6 https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/download/a133acb6-3d48-47e6-9c8a- 9b402bf4fb07_en?filename=COM_2025_504_1_EN_ACT_part1_v2.pdf

11

3. ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes (direktiiv

2011/65/EU);

4. väikelaevad (direktiiv 2013/53/EU);

5. lihtsad surveanumad (direktiiv 2014/29/EU);

6. elektromagnetiline ühilduvus (direktiiv 2014/30/EU);

7. mitteautomaatkaalud (direktiiv 2014/31/EU);

8. mõõtevahendid (direktiiv 2014/32/EU);

9. liftid (direktiiv 2014/33/EU);

10. ATEX-seadmed (direktiiv 2014/34/EU);

11. madalpingeseadmed (direktiiv 2014/35/EU);

12. raadioseadmed (direktiiv 2014/53/EU);

13. surveseadmed (direktiiv 2014/68/EU);

14. laevavarustus (direktiiv 2014/90/EU);

Määrused, milles olevaid kohustusi soovitakse ettepanekutega ühtlustada:

1. köisteed (määrus 2016/424);

2. isikukaitsevahendid (määrus 2016/425);

3. gaasiseadmed (määrus 2016/426);

4. masinad (määrus 2023/1230);

5. akud ja akujäätmed (määrus 2023/1542);

6. ökodisaini alla kuuluvad tooted (määrus 2024/1781)

Muudatuste eesmärk on toetada ELi ühtsel turul digitaalset üleminekut, vähendada

halduskoormust ning parandada andmete kättesaadavust ja suhtlemisvõimalusi ettevõtjate ja

riiklike asutuste vahel. Ühtlasi tugevdada ettevõtjate õiguslikku kindlustunnet olukordades, kus

ühtlustatud standardid puuduvad, ei ole kättesaadavad, ei ole piisavad või on vaja kiiret

tegutsemist.

Ettepanekutega tehtavad muudatused kokkuvõtlikult:

1) Elektrooniline vastavusdeklaratsioon - kui tootele peab lisama ELi

vastavusdeklaratsiooni (või samaväärse dokumendi), tuleb see koostada elektroonilisel

kujul ja teha kättesaadavaks veebiaadressi või masinloetava koodi kaudu.

2) Digitaalne kontaktandmete esitamine - tootjad peavad tootel näitama digitaalse

kontakti, mis võimaldab sidet teiste majandustegevuses osalejate ja pädevate

asutustega. Tulevikus võib selleks olla Euroopa ärikukru (European Business Wallet)

kaudu määratud digitaalne aadress.

3) Kasutusjuhendid elektroonilisel kujul - toodetega kaasnevad juhised võivad olla

elektroonilised, v.a ohutusalane teave, mis peab jääma paberkandjal või olema

märgitud tootele.

4) Aruandluskohustuste digitaliseerimine - kui ELi õigus seni lubas aruandlust kas paberil

või elektrooniliselt, tuleb see edaspidi esitada ainult elektroonilisel kujul.

5) Sidet riiklike asutustega tuleb pidada elektrooniliselt - ettevõtjate ja pädevate asutuste

vahelised andmevahetused peavad toimuma elektrooniliste kanalite kaudu.

12

6) Ühised tehnilised spetsifikatsioonid - luuakse ühtne alternatiiv mehhanism

harmoneeritud standarditele — „common specifications“ — tagamaks õiguskindlus

juhtudel, kus standardid puuduvad või ei sobi.

7) Teabe esitamine digitaalses tootepassis - kui tootele kehtib mõne muu ELi õigusakti

alusel digitaalse tootepassi kasutamise nõue, tuleb vastav vastavusdeklaratsiooni ja

juhiste info lisada sellesse digitaalsesse passi.

III) Akude ja akujäätmetega seotud hoolsuskohustused - COM (2025) 2587

EL määrus 2023/1542 (akud ja akujäätmed) kehtestab akude tarneahelas kasutatavate

toorainete (koobalt, looduslik grafiit, liitium, nikkel) nõuetekohase hoolsuskohustuse reeglid.

Ettevõtjatel on kohustus hinnata ja juhtida oma tarneahelates võimalikke inimõiguste ja

keskkonnaalaseid riske. Need kohustused pidid algselt rakenduma alates 18. augustist 2025.

Kuna nõuetele vastavate teavitatud asutuste määramine (näiteks vastavushindamise asutused)

viibib; ettevõtetel on vaja rohkem aega tarneahelate kohandamiseks; ning ELi tasemel

hoolsuskohustuse skeemid vajavad veel arendamist ja tunnustamist; tehakse ettepanek

rakendamise kuupäeva edasi lükata kahe aasta võrra, kuni 18. augustini 2027.

Samuti tehakse muudatus juhendite avaldamise tähtaegades, et need oleksid kooskõlas teise

asjakohase ELi õigusaktiga – ettevõtete kestlikkuse hoolsuskohustuse direktiiviga. Euroopa

Komisjon esitab juhised hiljemalt 26. juulil 2026.

Vabariigi Valitsus on algatuse kohta juba seisukoha kujundanud.

3. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

3.1. Õiguslik alus

Õiguslikuks aluseks on valitud ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel114 ja artikli

53 lõige 1, mis on muudetavate õigusaktide õiguslik alus.

Komisjon on rõhutanud, et õigusaktid, mida käesolevad ettepanekud mõjutavad, sisaldavad

samalaadseid sätteid VKEdele. Nende õigusaktide eesmärk on vähendada bürokraatiat VKEde

jaoks või aidata neil täita asjaomaste õigusaktidega neile pandud kohustusi, et muuta selliste

õigusaktide kohaldamine nende jaoks lihtsamaks ja vähem koormavaks. VKTKEde

halduskoormuse vähendamiseks on põhjendatud laiendada nende sätete kohaldamisala ka

VKTKEdele.

3.2. Subsidiaarsus

EL lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil

meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval

7 https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/download/44278d85-c0fe-4843-a4f3- f9d37f87e7e8_en?filename=COM_2025_258_F1_PROPOSAL_FOR_A_REGULATION_EN_V2_P1_ 4104928.PDF

13

määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu parem

saavutada ELi tasandil. Peale selle peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses

tuvastatud probleemiga.

Ettepanekute paketiga muudetakse ELi õigusakte, mis kehtestavad ettevõtjatele erinevaid

kohustusi, mida saab muuta üksnes ELi tasandil. ELi liikmesriikide konkurentsivõime ja

ettevõtjate seisukohast kasulik, kui teatavaid praegu VKEde suhtes kohaldatavaid eeskirju

laiendatakse VKTKEtele. Seega on ettepanekute pakett subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas.

3.3. Proportsionaalsus

EL lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad

konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. Algatuse

kohaselt on eelnõude muudatused suunatud ettevõtete kohustuste lihtsustamisele ja

korrastamisele, ilma et see kahjustaks direktiivide eesmärke. Teisisõnu muudetakse EL

õigusaktide sisu proportsionaalsemaks.

VKEdele juba kehtivate ELi õigusest tulenevate teatavate sätete laiendamine VKTKEdele on

proportsionaalne, kuna on põhjendatud kohelda VKTKEsid võrdväärselt VKEdega ja see aitab

lihtsustada ELi õigusraamistikku üldiselt.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

4.1 Mõju majandusele

Euroopa Komisjon on hinnanud, et Omnibus IV paketiga on võimalik vähendada ELi ettevõtete

aastaseid halduskulusid 400 miljoni euro võrra, mis lisandub varasemate

lihtsustamismeetmetega juba sihtrühmaks seatud 8 miljardile eurole. Uue VKTKEde

kategooriaga leevendavad meetmed vastavuskohustusi ja vabastavad seega ressursse ELi ühtse

turu kasvuks ja investeeringuteks. Meetmed suurendavad VKEde stiimuleid laienemiseks,

digitaliseerivad regulatiivseid protsesse, vähendavad bürokraatiat ja toetavad komisjoni

eesmärki vähendada halduskulusid käesoleva ametiaja lõpuks kokku 25% ja VKEde puhul

35%. Kokkuvõttes EL ühtse turu tõhusus suureneb, kuna ettevõtted saavad kulusid vähendada

ja ressursse rohkem innovatsiooni suunata.

Protsentuaalselt on 250–749 töötajaga VKTKEsid kõige rohkem elektroonika ja taastuvate

energiaallikate valdkonnas ning lennundus- ja kaitsetööstuses ELis.

Komisjon toob ettepaneku põhjendustes esile, et uuringust ELi keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaardistamiseks ja iseloomustamiseks8 ilmnes, et keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel on ELi majanduses oluline roll, sest nende arvele langeb 13

% üldisest tööhõivest. Uuringus leiti, et VKTKEd on olulisel kohal ELi konkurentsivõime ja

tehnoloogiate arendamise seisukohast keskse tähtsusega tööstusökosüsteemides, nagu

8 B. Dachs, I. Siedschlag, W. Yan, M. Yoveska, F. Boeira, S. Ivory, „Study to map, measure and portray the EU mid-cap landscape – Final report“ (Uuring ELi keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaardistamiseks, mõõtmiseks ja iseloomustamiseks – lõpparuanne), Euroopa Liit, 2022, kättesaadav aadressil https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/ad5fdad5-6a33-11ed- b14f-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-277396461

14

elektroonika, lennundus- ja kosmosetööstus, kaitsetööstus, energeetika, energiamahukad

tööstusharud ja tervishoid. Keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad kuuluvad

ettevõtlussegmenti, mis eristub nii VKEdest kui ka suurettevõtetest. VKEdega võrreldes

kasvavad nad kiiremini: umbes 20 % neist olid kolm aastat tagasi VKEd; ning nende

innovatsiooni- ja digitaliseerimistase on kõrgem, kuigi teatavad probleemid, nagu

halduskoormus, on neil sarnased ning uued õigusaktid võiksid olla ka nende suhtes

proportsionaalsemad ja nemadki vajavad sihipärast toetust. Selleks et võimaldada VKEdel

sujuvalt kasvada väikesteks keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjateks, on oluline neid

probleeme sidusalt käsitleda.

Kõiki erinevaid mõjusid kokku võttes hinnanguliselt säästab see koondpakett ELi ettevõtetele

79,2–93,3 miljonit eurot aastas. Komisjon on oma ettepanekutes märkinud, et need arvud on

konservatiivsed ja tegelik kokkuhoid on tõenäoliselt suurem. Samuti ei ole mõned eespool

loetletud õigusaktid ebapiisavate andmete tõttu selles arvutuses arvesse võetud (näiteks

kaubanduskaitse ja patareide määrused). Läbivaadatud määrused ja kriitiliste üksuste

vastupidavuse direktiiv pakuvad aga VKTKEtele kvalitatiivseid eeliseid lisaks rahalisele

mõjule. Need puudutavad suures osas selgemaid ja lihtsamaid juriidilisi kohustusi ning

VKEdele juba kättesaadavate täiendavate juhiste või tugistruktuuride kättesaadavaks tegemist

ka VKTKEdele.

Ettepanekute paketiga lihtsustatakse ELi õigusruumi ja potentsiaalselt väheneb ettevõtjate

halduskoormus.

4.1.1 Teatavate väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKEdele)

kättesaadavate leevendusmeetmete laiendamine väikestele keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtetele ja meetmete edasine lihtsustamine

Eestile on algatuse mõju positiivne. Eestis on kokku ligi 160 000 ettevõtet 2024. a seisuga

(täpsemalt oli 2024. a 158 378 majanduslikult aktiivset ettevõtet: https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused), millest 99,9 % on VKEd. Ettepanekuga

laienevad VKEdele rakenduvad nõuded vastavates valdkondades.

Algatustes esile toodud plaan laiendada VKEde leevendusmeetmeid väikestele keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtetele, toob Euroopa Komisjoni hinnangul tõenäoliselt kaasa

kokkuhoidu mitte vaid VKEdele, vaid ka VKEdele ja laiemale ettevõtluskeskkonnale. Kuigi

mõned seadused hõlmavad kogu ettevõtluskeskkonda või suurt osa sellest ja on tõenäoliselt

kohaldatavad enamiku väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete suhtes (nt

isikuandmete kaitse üldmäärus), kehtivad teised seadused ainult väikesele ettevõtete

alamrühmale (nt prospektimäärus).

Komisjon on hinnanud, et näiteks MiFID II ja prospektimäärusest tulenevalt võiks kasu olla

635 VKE (Hinnanguline maksimaalne kasusaajate arv umbes 635 ettevõtet, mis on umbes 14%

kõikidest noteeritud ettevõtetest ELis, kelle turukapitalisatsioon on kuni 1 miljard eurot) poolt

aastas tekitatud 20 000–35 000 eurot ettevõtte kohta (kuni 70% kulude vähendamine: nt 35 000

€ kokkuhoid tavapärasest 50 000 € kulust). Need arvud tooksid VKEdele aastas kokku 12,7

kuni 22,2 miljonit eurot.

Isikuandmete kaitse üldmääruse puhul on komisjon esialgselt hinnanud, et hoolimata otseste

andmete puudumisest, võib esialgselt eeldada, et kavandatav muudatus võiks VKEdele ja

VKEdele kogu ELis kokku hoida umbes 66 miljonit eurot aastas.

15

Dumpingu- ja subsiidiumivastast menetlust viib läbi Euroopa Komisjon ja kuna info asjast

potentsiaalselt huvitatud isikute (eksportivate tootjate, ELi tootjate, importijate, kasutajate)

kohta on konfidentsiaalne, siis puudub ülevaade selle kohta, kui suures osas on Eesti VKE-d

seni osalenud. Komisjoni sõnul ei ole võimalik sundida ettevõtjaid uurimises koostööd tegema,

see on ettevõtja enda otsus. Samuti ei näe komisjon, et VKE-dele mõeldud spetsiaalse abilaua

töökoormus oluliselt VKTKEdele juurdepääsu võimaldamisega suureneks. Komisjon toob

oma töödokumendis välja, et kuna ettepaneku sätted keskenduvad peamiselt teadlikkuse

tõstmisele ja üldise teabe pakkumisele kaubanduskaitse kohta, samuti ettevõtete uurimistes

osalemise hõlbustamisele, viies uurimisperioodid võimaluse korral vastavusse

majandusaastaga, puudub kvantifitseeritud hinnang, kui palju väiketootjad võivad rahaliselt

kokku hoida.

Komisjoni ettepanekut toetades vähendame väikeste ja keskmiste ettevõtete halduskoormust,

mis praegusel hetkel tekib mitte põhjendatult. F-gaaside portaalis registreerimise kohustuse

sidumine F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete aruandluse lävenditega tagab, et jälgitakse

selliste toodete ja seadmete importi ja eksporti, mille keskkonnamõju on oluline ja millel seab

ka määrus teatud kohustused ja piirangud. Väheneb ka komisjoni ja tolliasutuste koormus ning

ressursi saab suunata oluliste valdkondade kontrollimisele (turustamise keeldude ja ekspordi

keelu kontrollimisele).

Eestis on patareide ja akude tootjate hulgas üksikud ettevõtted, kes ei kuulu ei VKE ega

VKTKEtete määratluse alla. Hoolsuskohustuse nõudest vabastatud ettevõtete ringi

laiendamine VKTKEle leevendab oluliselt selliste ettevõtete halduskoormust.

Hoolsuskohustuse nõuete täitmine ja aruannete koostamise kulu on raske hinnata, kuid see võib

ulatuda kuni ühe täiskoormusega töötaja tööjõukuluni. Lisaks IT-süsteemide arendused.

Tõenäoline kulutuste vahemik ühe ettevõtte kohta: 16 000–53 000 € esimene aasta, seejärel

auditijärgne ligi 10 000–30 000 €/a nõuetele vastamiseks ja aruannete koostamiseks.

4.1.2 Tootedokumentide digitaliseerimine

Tootega seotud dokumentide – eelkõige kasutusjuhendite ja vastavusdeklaratsioonide –

digitaliseerimine võib ettevõtjatele tuua märkimisväärset kulude kokkuhoidu. Komisjoni

hinnangul ulatub potentsiaalne aastane kogusääst ligikaudu 301 miljoni euroni.

Sellest:

 isikukaitsevahendite sektoris hinnatakse säästuks 100–150 miljonit eurot,

 kodumasinate puhul 170 miljonit eurot,

 meditsiiniseadmete puhul vähemalt 13 miljonit eurot,

 vastavusdeklaratsioonide ja tehniliste toimikute digitaliseerimine võib lisaks säästa

ligikaudu 1 miljon eurot aastas.

Need säästud tulenevad eelkõige trüki- ja logistikakulude vähenemisest ning dokumentide

lihtsamast haldamisest.9

Eestis võib kasutusjuhendite digitaliseerimine esialgu kaasa tuua vajaduse tarbijate

teavitamiseks, kuna osa tooteid ei pruugi enam sisaldada paberil kasutusjuhendit. Sellisel juhul

9 Euroopa Komisjoni dokument SWD(2025) 130 final, lk 19, 22-23.

16

tuleb tarbijale selgitada, et juhendi digitaalse kättesaadavuse tagamine on tootja kohustus ning

vajadusel saab paberil juhendi tootjalt eraldi tellida.

Kauplejad saavad tarbijate ootustele vastamiseks kasutada mitmeid lahendusi, näiteks:

 printida kasutusjuhendid ise välja,

 sõlmida tarnelepingud, millega tootja või importija tagab teatud arvu paberjuhendite

olemasolu, kokku leppida printimiskulude hüvitamises.

Arvestades, et kehtiva korra kohaselt on tootjatel/importijatel kohustus lisada tootele paberil ja

eesti keelde tõlgitud kasutusjuhend ning kauplejatel on kohustus nende olemasolu kontrollida,

on vastavad kokkulepped tarneahelas juba täna vajalikud. Seetõttu ei too digitaliseerimine

kauplejatele kaasa olulist lisakoormust, vaid pigem nõuab olemasolevate protsesside

kohandamist.

4.1.3 Tehnilised spetsifikatsioonid

Harmoneeritud standardite valmimise hilinemisel võib ettevõtjatel tekkida ebakindlus ja

kaasneda lisakulud, kuna nad peavad kasutama alternatiivseid vastavuse tõendamise meetodeid

ja kolmanda osapoole hindamisi, mis on sageli kallid. Näiteks ulatuvad need kulud

mänguasjade puhul 500–1 000 euroni mudeli kohta ning keerukamate toodete, nagu masinad,

puhul isegi kuni 275 000 euroni. Lisaks otsestele kuludele tekitab alternatiivsete tõendamise

meetodite otsimine ja rakendamine ebakindlust ning täiendavat töömahtu, mida on raske

kvantifitseerida. Tehnilised spetsifikatsioonid võivad aidata neid kulusid vähendada,

Kokkuhoiu ulatus võib sõltuda sellest, kui sageli jäävad harmoneeritud standardid tulevikus

kättesaamatuks (Allikas: Euroopa Komisjoni töödokument SWD(2025) 130 final).

4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele

Tootega seotud dokumentide digitaliseerimine ei mõjuta oluliselt turujärelevalveasutuste

igapäevast töökorraldust. Muudatustega mõjutatud tootegruppide üle teostavad Eestis

järelevalvet Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (surveseadmed, masinad,

sideseadmed, elektroonika jne), Transpordiamet (väikelaevad, laevavarustus) ning

Keskkonnaamet (ohtlikud ained elektroonikas, akud- ja akujäätmed). Eesti praktikas on harv

juhus, kui ettevõtjatelt nõutakse dokumentide esitamist paberkandjal ja posti teel – valdavalt

toimub suhtlus elektrooniliselt. Küll aga võib digitaliseerimine mõjutada kasutusjuhendite

kättesaadavuse kontrolli. Kui tootja on otsustanud kasutusjuhendi esitada üksnes digitaalsel

kujul, ei ole paberkandjal juhendi olemasolu võimalik enam süsteemselt kontrollida. Sellisel

juhul saab järelevalveasutus hinnata nõude täitmist peamiselt juhtumipõhiselt – näiteks tarbija

kaebuse alusel – ning tagantjärele. Samas jääb ametiasutustele vajadusel alles võimalus

kontrollida nõuete täitmist ka omal algatusel (ex officio), eelkõige läbi kontrollostude.

5. Eesti seisukohad

5.1 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu ühtsel turul tegutsemise reeglid on võimalikult

lihtsad, ühetaolised ja vähekoormavad kõikidele ettevõtjatele, sõltumata nende

17

suurusest. Ainult põhjendatud juhtudel tuleks üldreeglitest rangemad erinõuded

sätestada suurettevõtetele.

18

Selgitus: Vähekoormav, lihtne ja selge õiguskeskkond on konkurentsivõimelise

ettevõtluskeskkonna ja ELi ühtse turu toimimise oluline komponent. Selline õiguskeskkond

peaks kohalduma kõikidele ettevõtjatele ning võimalikud erandid sõltuvalt ettevõtte suurusest

peaksid olema põhjalikult kaalutud ja analüüsitud. Ainult põhjendatud juhtudel tuleks kaaluda

rangemate nõuete kehtestamist suurettevõtjatele, tulenevalt nende olulisest mõjust ja

võimalikest riskidest, kuid üldjuhul peaksid kehtestatavad piirangud tulenema konkreetse

valdkonna konkreetseid riske silmas pidades, mitte lähtuma niivõrd ettevõtte suurusest.

5.2 Eesti saab toetada Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust kuni 750 töötajaga ettevõtjale ja neile

leevenduste loomiseks tehtud lihtsustamisettepanekuid. Seejuures leiame, et see ei tohi

kahjustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist ega neile pakutavat rahalist

tuge.

Selgitus: Oluline on, et VKEd Euroopa majanduse kasvumootorina oleksid jätkuvalt erinevate

poliitikainstrumentide keskmes. Poliitikakujundamises tuleks jätkuvalt lähtuda “kõigepealt

mõtle väikesele” põhimõttest, kuna valdava enamiku Euroopa ja Eesti majandusest

moodustavad VKEd, millest omakorda suurima osa mikroettevõtjad. VKTKE suurusklassi

ettevõtja mõistet võime välja pakutud parameetrite lõikes toetada, ent sellise ettevõtja

defineerimine ei tohiks liigutada fookust eemale ettevõtjate põhimassist, kelleks on

mikroettevõtjad. Samuti on oluline, et VKEdele mõeldud vahendid ei kahaneks kui VKTKE

suuruses ettevõtjaid nendega võrdsetel alustel käsitleda. Eesti VKEd ei jää toetusest ilma - see

on lihtsalt tulevikku vaatavalt hüpoteetiline risk, võttes arvesse, et samasuurest rahastust

toetatakse suuremat hulka ettevõtjaid. Samas on varasemalt teatud juhtudel ka Eestil olnud

soov suuremaid ettevõtjaid toetada, kuid VKE piirang on teatud juhtudel olnud seda piiravaks

asjaoluks.

Saame ka toetada teatavate väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKEdele)

kättesaadavate leevendusmeetmete laiendamine väikese ja keskmise turukapitulatsiooniga

ettevõtetele.

5.3 Eesti toetab isikuandmete kaitse üldmääruse lihtsustamisettepanekuid väikeste

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele leevenduste loomiseks. See aitab

suurendada nii riskipõhise lähenemise kui seda tasakaalustava vastutuse põhimõtte

olulisust isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisel. Seejuures peab andmeid

töötlevatel ettevõtetel olema võimalik senisest paremini mõista, millal nad andmetöötluse

registrit pidama peavad, mis tähendab muuhulgas vastavate mõistete täpsemalt

määratlemise vajadust. Peame oluliseks, et tehtavad muudatused ei suurendaks

järelevalveasutuste ja kohtute töömahtu, vastasel juhul peame vajalikuks Euroopa Liidu

rahalise toe olemasolu.

Selgitus: IKÜM-i muutmisel VKTKEdele leevendusmeetmete loomiseks on suurima mõjuga

andmete töötlemise toimingute erandi kohaldamisala laiendamine, muutes

andmetöötlusregistri kohustuslikuks üksnes juhul, kui töötlemistoimingud kujutavad endast

tõenäoliselt suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele. Selle erandi kasutamine

osutuks võimalikuks organisatsioonidele, kus on VKTKE definitsiooni kohaselt vähem kui 750

töötajat. Peame oluliseks, et IKÜM-i muudatused ei tooks kaasa ebaselgust registripidamise

kohutuse üle ega looks arusaama, et andmetöötlusregistri pidamine ei ole vajalik.

19

On oluline, et andmetöötlejad teadvustavad, et peavad endiselt suutma tõendada isikuandmete

töötlemise nõuete täitmist. Seetõttu peavad ettepanekuga tehtavad muudatused looma eeldused

selleks, et andmetöötlejatel oleks võimalik senisest paremini mõista, millal nad

töötlustoimingute registrit pidama peavad. Leiame, et „suur oht andmesubjektidele“ on

määratlemata abstraktne õigusmõiste, mida järelevalveasutused ja kohtud peavad sisustama

hakkama ning seega näeme teatavat ohtu, et pakutud muudatused võivad suurendada

halduskoormust ning järelevalveasutuste ja kohtute töömahtu. Seega on lisaks IKÜM-i

lihtsustamisele vajalik täpsemalt määratleda, mida käsitleda suure ohuna andmesubjekti

õigustele ja vabadustele.

5.4 Toetame fluoritud kasvuhoonegaaside registris (F-gaaside register) registreerimise

kohustuse leevendamist ja selle seadmist ainult sellistele fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldavatele toodete ja seadmete impordile, mille kohta on sätestatud aruandluse

kohustus ehk lävend ning selliste toodete ja seadmete ekspordile, millele on sätestatud

turule laskmise keeld.

Selgitus: Praegu kehtiva määruse sätte järgi tuleb registreerida kõik fluoritud kasvuhoonegaase

(F-gaase) sisaldavad tooted ja seadmed, mida imporditakse või eksporditakse, sõltumata

kogusest. Tegemist on uue kohustusega, sest varem kehtinud määruse järgi tuli registreerida

ainult HFC-sid (fluorosüsivesinikud) sisaldavad tooted ja seadmed ning ainult teatud

lävenditest alates (vastavalt EL 517/2014 aktile).

Hetkel peavad F-gaaside registris (F-gas portal) end registreerima ka väikesed ettevõtted, kes

impordivad või ekspordivad väga väikestes kogustes F-gaase sisaldavaid seadmeid. See tekitab

neile halduskoormust. Registreerimine on keeruline ja aeglane, põhjustades tihti tollis viivitusi

ja lisakulusid ladustamise eest. Euroopa Komisjon on öelnud, et selle sätte tõttu lisandub kuus

ligikaudu 2000 uut registreeringut ELis.

Laiaulatuslik registreerimiskohustus on ebaproportsionaalne ega keskendu F-gaaside määruse

olulistele sihtgruppidele, sest see hõlmab väga väikeseid koguseid ja valdkondi, millel

puuduvad vähenduskohustused (näiteks väikestes kogustes F-gaase sisaldavate autode sisse- ja

väljavedu). Enamik registreeringuid ei ole seotud F-gaaside määruse kohustustega ja neid ei

peaks nõudma.

F-gaaside registreerimine peaks olema kohustuslik ainult siis, kui imporditud või eksporditud

kogused ületavad aruandluse lävendi ja avaldavad seega märkimisväärset mõju. EL määruse

2024/573 artikkel 26 sätestab tegevused ja fluoritud kasvuhoonegaaside lävend-kogused, mille

korral tuleb esitada andmeid Euroopa Komisjonile. Leiame, et registreerimiskohustus on

põhjendatud vaid neil juhtudel.

Alates 12. märtsist 2025 on keelatud eksportida IV lisas osutatud vahtusid, tehnilisi aerosoole,

paikseid külmutus- ja kliimaseadmeid ning paikseid soojuspumpasid, mis sisaldavad selliseid

fluoritud kasvuhoonegaase või põhinevad neil gaasidel, mille globaalse soojendamise

potentsiaal on 1 000 või enam. Leiame, et F-gaaside registris ekspordi registreerimine on

mõistlik vaid selliste seadmete puhul, millele on kehtestatud ekspordikeeld.

5.5 Eesti toetab ettevõtjate poolt turujärelevalveasutustele tootealase teabe esitamist

digitaalsel kujul.

20

Selgitus: Tootealane teave hõlmab kogu tootega nõutud dokumentatsiooni aga eelkõige tootja

nõutele vastavusega seotud dokumente nagu nt toote disaini ja tootmisinfot, koostisosade

loetelu, teostatud (labori)katsetuste tulemusi aga ka kasutajale suunatud juhiseid ja

kontaktandmeid. Ettepaneku kohaselt oleks see info edaspidi kättesaadav digitaalsel kujul, et

vähendada halduskoormust ja toetada digipööret.

Euroopa Komisjoni ettepaneku seletuskirjas10 on rõhutatud, et mitmed tootealased ELi

õigusaktid ei täpsusta tootealase teabe esitamise formaati, mistõttu on praktikas levinud

turujärelevalveasutuste poolt paberkandjal dokumentide nõudmine. See on tekitanud

ebajärjekindlust ja lisakoormust. Elektrooniline suhtlus aitab ühtlustada liikmesriikide vahel

praktikat ning loob eeldused turujärelevalveprotsesside automatiseerimiseks ja tõhusamaks

digitaalseks järelevalveks.

Samuti võimaldab elektrooniline teabevahetus kiiremat, kulutõhusamat ja kestlikumat suhtlust

ettevõtjate ja turujärelevalveasutuste vahel. Digitaalne edastamine vähendab vajadust

paberdokumentide käsitlemiseks, säilitamiseks ja postitamiseks, mis omakorda vähendab

halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka ametkondadele.

Ühtlasi on oluline tagada vajalike dokumentide ligipääsetavus ka tehniliste tõrgete korral ning

piisav üleminekuperiood, mis võimaldab kohaneda uute nõuetega. Ettevõtjale jääb kohustus

dokumendid kättesaadavaks teha. Kui ta koostööpartneri teenus (nt pilveteenus) ei tööta, siis

jääb ettevõtjale ikkagi kohustus dokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks teha. Tähelepanu

tuleb pöörata ka sellele, et tootealased digitaalsed dokumendid oleksid tavapäraste tehniliste

vahendite kaudu ka lihtsasti ligipääsetavad ja avatavad. Eesti on varasemalt toetanud tootega

kaasasolevate andmete digitaliseerimist, sealhulgas digitaalse tootepassi kasutuselevõttu.11

5.6 Eesti toetab tootega kaasasolevate kasutusjuhendite digitaliseerimist, kuid tarbijale

hädavajalik info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded ning ohutusinfo peab säilima füüsilisel

kujul. Samuti peab tarbijale jääma võimalus taotleda tootjalt kasutusjuhendit

paberkandjal eelistatult ostuhetkel või kuni kuus kuud pärast ostu.

Selgitus: Toote digitaalsed kasutusjuhendid võimaldavad teabe lihtsamat uuendamist,

mitmekeelse kättesaadavuse ja audiovisuaalse sisu lisamise võimalust. Samuti tagavad

digitaalsed kasutusjuhendid selle, et juhend on kättesaadav ka aastaid pärast ostu. Samas peab

jääma võimalus paberkandjal juhendi taotlemiseks neile tarbijatele, kes seda vajavad. Eelkõige

haavatavamale tarbijagrupile, kellel puuduvad vahendid või oskused digitaalsete

kasutusjuhendite avamiseks.

Tarbijate vajadus toote paberkandjal kasutusjuhendi järele on kõige suurem vahetult pärast ostu

– toote paigaldamisel või esmakordsel kasutamisel. Seetõttu on mõistlik piirata paberkandjal

juhendi nõudmise võimalus ostuhetkele või lühikesele perioodile pärast ostu. Küll aga on

10 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT Accompanying the documents Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directives 2000/14/EC, 2011/65/EU, 2013/53/EU, 2014/29/EU, 2014/30/EU, 2014/31/EU, 2014/32/EU, 2014/33/EU, 2014/34/EU, 2014/35/EU, 2014/53/EU, 2014/68/EU and 2014/90/EU of the European Parliament and of the Council as regards digitalisation and common specifications and Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulations (EU) No 765/2008, (EU) 2016/424, (EU) 2016/425, (EU) 2016/426, (EU) 2023/1230, (EU) 2023/1542 and (EU) 2024/1781 as regards digitalisation and common specifications (SWD(2025)130). 11 Nt Eesti seisukohad mänguasjade ohutuse määruse kohta. 16.11.2023 nr 2-5/23-01785-3.

21

oluline, et kehtestatakse ühtne kõikidele toodetele kohalduv selge ja piiratud ajaraam, millal

tarbija paberkandjal kasutusjuhendit võib nõuda - olgu selleks siis kas ostuhetk, 1 kuu, 3 kuud

või 6 kuud nagu Euroopa Komisjon ette näeb. See aitab vältida arusaamatuste tekkimist ostjate

ja müüjate vahel ning tagab vajaliku õigusselguse osapooltele nende õiguste ja kohustusega

seonduvalt. Samuti aitab see vältida olukordi, kus tarbijad eeldavad, et paberkandjal juhend on

alati kättesaadav, kuigi see ei pruugi enam olla tootja kohustus. Ühtlasi lihtsustab ühtne tähtaeg

kauplejate tegevust tarbijate teavitamisel paberil kasutusjuhendi nõudmise ajaraami kohta.

22

Vältima peab olukorda, kus tootja kohustus pakkuda paberil kasutusjuhendit langeb kaupleja

õlule. Arvestades asjaolu, et kasutusjuhendi digitaliseerimine ja sellega kaasnev

kulukokkuhoid on tootjale võimalus, mitte kohustus, siis oleks ebasoovitav, kui kaupmehed

jäävad vastutama tootja sellekohase kohustuse eest ning peaksid võtma sellekohase täiendava

suhtluse, logistika ja trükikulud endi õlule. Eeltoodu tõttu toetame Euroopa Komisjoni pakutud

lahendust, mille kohaselt paberil kasutusjuhendi pakkumine on sõnaselgelt tootja, mitte

kaupleja, kohustus. Kauplejatele tähendab see, et tarbijate taotluste tõhusaks käsitlemiseks

peaksid kauplejad esmalt selgitama, et paberkandjal kasutusjuhendi esitamise kohustus lasub

tootjal. Samas saavad nad aidata tarbijat, pakkudes näiteks vormi või kontaktandmeid, mille

kaudu saab taotluse tootjale edasi suunata, või kasutades tootel või pakendil märgitud

digitaalkontakti, et tootjat sellisest soovist teavitada. Mõned kauplejad võivad vabatahtlikult

või koostöös tootjaga otsustada digitaalse juhendi ise välja printida ja kohe kliendile üle anda,

eriti jaemüügisituatsioonides, kuigi see ei ole nende seaduslik kohustus.

Igal juhul peab tootega seotud ohutusinfo (hoiatused, jälgitavusinfo) jääma füüsiliselt tootele,

pakendile või kaasasolevatele dokumenditele. See on eriti oluline olukordades, kus digitaalsete

seadmete kasutamine ei ole praktiline (nt ehitusplatsil, välitingimustes) või kui tarbijal puudub

ligipääs digivahenditele. Kasutusjuhend erineb ohutusinfost selle poolest, et kasutusjuhend on

toote juurde kuuluv dokument, mis sisaldab teavet selle paigaldamise, kasutamise, hooldamise,

tehniliste omaduste, kokkupaneku ja tõrkeotsingu kohta ning aitab lõppkasutajal toodet õigesti

ja tõhusalt kasutada. Ohutusjuhised on kasutusjuhendi alamliik, mis keskendub konkreetselt

tervise- ja ohutusalastele aspektidele, nagu hoiatused, riskide tuvastamine (nt elektrilöök,

tulekahju), ohutu käsitsemine ja hoiustamine, hädaolukorra juhised ning ELi õigusest

tulenevad ohutusnõuded. Need on eriti olulised tarbijate ja mitteprofessionaalsete kasutajate

kaitsmiseks ning seetõttu tuleb need alati esitada paberkandjal või tootele märgituna.

5.7 Toetame Euroopa Komisjoni õigust kehtestada toote tehnilisi spetsifikatsioone vaid

erandjuhtudel, kui Euroopa harmoneeritud standardid puuduvad või need ei kata olulisi

ohutusnõudeid. Peame oluliseks, et selline Euroopa Komisjonile antav volitus oleks

rangelt piiritletud, läbipaistev ja kaasav, et vältida õiguslikku ebakindlust.

Selgitus: Euroopa Komisjonile antakse volitus kehtestada rakendusaktidega tehnilisi

spetsifikatsioone olukordades, kus Euroopa harmoneeritud standardid puuduvad või kui neist

ei piisa oluliste tervise-, ohutus- või muude nõuete täitmiseks.

See ettepanek puudutab paljusid tootevaldkonna EL-i õigusakte, mis kasutavad nn uut

lähenemisviisi. See tähendab, et õigusaktides määratakse kindlaks vaid üldised nõuded, näiteks

tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks. Täpsed tehnilised reeglid jäetakse aga harmoneeritud

standardite tasandile. Tootjad saavad kasutada CE-märgist, et näidata, et nende tooted vastavad

nendele toodetele kehtestatud nõuetele. Toote kvaliteedi tagamisel tähendab see rohkem

standardite kasutamist ELi õigusaktide asemel.

Harmoneeritud standard annab reeglina vastavuse eelduse õigusakti nõuete täidetuse osas, mis

teeb selle kasutamisest lihtsa viisi tõendada õigusaktide oluliste nõuete täitmist. Enamus

harmoneeritud standardite järgmine on vabatahtlik, see tähendab, et jääb ka muu võimalus

tõendamaks, et toode vastab õigusakti nõuetele.

23

Ettepaneku kohaselt võivad aga edaspidi paljudes tootekategooriates tehnilised detailid

harmoneeritud standardite asemel olla sätestatud tehniliste spetsifikatsioonidena Euroopa

Komisjoni rakendusaktides.

Kuna standardite koostamine toimub kindlate põhimõtete alusel, mis tagab läbipaistvuse ja

ekspertiisi erinevate sidusrühmade kaasamise kaudu, tuleks ka Euroopa Komisjoni tehniliste

spetsifikatsioonide koostamisprotseduur selgemalt määratleda.

Euroopa standardimisorganisatsioonid (nt CEN – Euroopa Standardimiskomitee, CENELEC –

Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomitee) töötavad laiapõhjalise ekspertiisi ja

huvirühmade kaasamise põhimõttel. Harmoneeritud standardite koostamisse panustavad

eksperdid ettevõtetest, teadusasutustest, avalikust sektorist, kodanikuühiskonnast jm üle

Euroopa. See tagab, et standardid on tehniliselt asjakohased, tasakaalustatud ja loovad eelduse

rahvusvahelisele tunnustatusele. Selles kontekstis vajab täpsustamist Euroopa Komisjoni

tehnilise võimekuse küsimus. Kaasamise käigus väljendasid mitmed osapooled muret, et

Euroopa Komisjonil puudub piisav tehniline kompetents ja eksperdivõrgustik, et iseseisvalt

koostada kvaliteetseid ja rakendatavaid tehnilisi spetsifikatsioone. Kiirustades koostatud või

poliitiliselt kallutatud spetsifikatsioonid võivad osutuda ebapraktiliseks. Leiti, et halvimal juhul

võib esineda poliitiliselt motiveeritud sekkumisi.

Siinjuures on oluline selgitada, miks harmoneeritud standardite koostamine võtab teinekord

kauem aega. Standardid koostatakse kindlate põhimõtete alusel, milleks on kaasatus, avatus,

läbipaistvus, konsensus, aja- ja asjakohasus, kättesaadavus. Erinevate standardimise

sidusrühmade kaasamine ja konsensuse saavutamine kõigi osapoolte vahel standardite

koostamisel võib olla ajaliselt pikk protsess, kuid kõigi osapoolte ärakuulamine ja

ettepanekutega arvestamine on taganud selle, et Euroopa taristu on kõrge kvaliteediga.

Kiirustamine standardite koostamisel võib tähendada aga järeleandmiste tegemist kvaliteedis.

Euroopa Komisjoni lihtsustamise paketile tagasiside andmisel toodi ka välja, et kui

spetsifikatsioonide koostamine toimub ilma piisava kaasamiseta, võib see viia ebaselgete või

vastuoluliste nõueteni, mis omakorda suurendab ettevõtete kulusid (nt vajadus ümber

kujundada tooteid, teha täiendavaid katseid või läbida kolmanda osapoole hindamisi). See on

eriti koormav väiksematele tootjatele ja eksportijatele, kelle jaoks rahvusvaheliste standardite

ja Euroopa harmoneeritud standardite kattuvus on kriitilise tähtsusega. Paljud harmoneeritud

standardid põhinevadki rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide ISO ja IEC standarditel

(ISO – Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon, IEC – Rahvusvaheline

Elektrotehnikakomisjon). Kui Euroopa Komisjon kehtestab paralleelselt oma

spetsifikatsioone, võib see viia lahknevusteni rahvusvaheliste nõuetega ja tekitada takistusi ELi

ettevõtete ekspordile.

Vältimaks eelnevalt kirjeldatud võimalikke probleeme peaks Euroopa Komisjoni tehniliste

spetsifikatsioonide kehtestamise volituse kehtima jäämisel nende rakendamine toimuma

selgete menetlusreeglite alusel, mis tagavad: varajase ja sisulise kaasamise (sh ettevõtjad,

teadusasutused, standardiorganisatsioonid, liikmesriigid), läbipaistvuse, selge

otsustusprotsessi, kooskõla olemasolevate rahvusvaheliste standarditega.

Eestil on Euroopa standardiseerimisstrateegia raames väljendanud seisukohta Euroopa

Komisjonile pädevuse andmisest tehniliste spetsifikatsioonide koostamise kohta.12

24

6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud

sisendit Justiits- ja Digiministeeriumilt, Riigikantselei Julgeoleku ja riigikaitse

koordinatsioonibüroolt, Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt,

Sotsiaalministeeriumilt ning Välisministeeriumilt.

Arvamuse saatsid Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium

ning Sotsiaalministeerium. Huvigruppidest saatsid oma ettepanekud: Andmekaitse

Inspektsioon, Eesti Andmekaitse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Põllumajandus-

ja Toiduamet, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Harju Maakohus, Magnum

Medical OÜ, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on

võimaluse korral arvestatud.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.

12 Vabariigi Valitsuse seisukoht Euroopa standardimisstrateegia kohta 2022. aastal: „Toetame Euroopa

Komisjonile pädevuse andmist õigusaktides sätestatud juhtudel töötada välja tehnilisi spetsifikatsioone

olukordades, kus vajalike harmoneeritud standardite väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud venima.

Selleks on vajalik horisontaalse lähenemisviisi loomine selle kohta, millistel tingimustel Euroopa Komisjon oma

rakendusaktidega neid tehnilisi spetsifikatsioone välja töötada saab, kuna selline lähenemine looks

õigusselgust.“

EELNÕU

………

VABARIIGI VALITSUS

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ettevõtjate halduskoormuse ja Euroopa Liidu ühtsel

turul digipöörde edendamise lihtsustamise paketi Omnibus IV kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa

Liidu ettevõtjate halduskoormuse ja Euroopa Liidu ühtsel turul digipöörde edendamise

lihtsustamise paketi Omnibus IV kohta.

1.1 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu ühtsel turul tegutsemise reeglid on võimalikult

lihtsad, ühetaolised ja vähekoormavad kõikidele ettevõtjatele, sõltumata nende suurusest.

Ainult põhjendatud juhtudel võiks üldreeglitest rangemad erinõuded sätestada suurettevõtetele.

1.2 Eesti saab toetada Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust kuni 750 töötajaga ettevõtjale ja neile

leevenduste loomiseks tehtud lihtsustamisettepanekuid. Seejuures leiame, et see ei tohi

kahjustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist ega neile pakutavat rahalist tuge.

1.3 Eesti toetab isikuandmete kaitse üldmääruse lihtsustamisettepanekuid väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele leevenduste loomiseks. See aitab suurendada nii

riskipõhise lähenemise kui seda tasakaalustava vastutuse põhimõtte olulisust isikuandmete

kaitse üldmääruse rakendamisel. Seejuures peab andmeid töötlevatel ettevõtetel olema

võimalik senisest paremini mõista, millal nad andmetöötluse registrit pidama peavad, mis

tähendab muuhulgas vastavate mõistete täpsemalt määratlemise vajadust. Peame oluliseks, et

tehtavad muudatused ei suurendaks järelevalveasutuste ja kohtute töömahtu, vastasel juhul

peame vajalikuks Euroopa Liidu rahalise toe olemasolu.

1.4 Toetame fluoritud kasvuhoonegaaside registris (F-gaaside register) registreerimise

kohustuse leevendamist ja selle seadmist ainult sellistele fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldavatele toodete ja seadmete impordile, mille kohta on sätestatud aruandluse kohustus ehk

lävend ning selliste toodete ja seadmete ekspordile, millele on sätestatud turule laskmise keeld.

1.5 Eesti toetab ettevõtjate poolt turujärelevalveasutustele tootealase teabe esitamist digitaalsel

kujul.

1.6 Eesti toetab tootega kaasasolevate kasutusjuhendite digitaliseerimist, kuid tarbijale

hädavajalik info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded ning ohutusinfo peab säilima füüsilisel

kujul. Samuti peab tarbijale jääma võimalus taotleda tootjalt kasutusjuhendit paberkandjal

eelistatult ostuhetkel või kuni kuus kuud pärast ostu.

1.7 Toetame Euroopa Komisjoni õigust kehtestada toote tehnilisi spetsifikatsioone vaid

erandjuhtudel, kui Euroopa harmoneeritud standardid puuduvad või need ei kata olulisi

ohutusnõudeid. Peame oluliseks, et selline Euroopa Komisjonile antav volitus oleks rangelt

piiritletud, läbipaistev ja kaasav, et vältida õiguslikku ebakindlust.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär