Arvamus

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Eesti Perearstide Seltsi tagasiside Sotsiaalministri määrustele:

• Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord; ja

• Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.

 

Suur tänu arvesse võetud märkuste eest ning täiendava tagasiside andmise võimaluse eest. Sisseviidud muudatuste tulemusel on määruses sätestatud kohustused loogilisemad ning proportsionaalsemad.

Oleme tänulikud, et seletuskirjadesse lisati täiendavate ressursside otsmise kavatsused ning mõistame, et käesolevate määrustega ei pruugi otseselt olla võimalik rahastusmehhanisme ette näha, kuid soovime rõhutada, et koos täiendavate kohustuste panemisega tuleb siiski läbi mõelda ka rahastusmehhanismid, seda iseäranis valdavalt riiklikul rahastusel põhinevate üksuste puhul, mille suhtes kehtivad ka ulatuslikud tegevuspiirangud (ning seega puuduvad arvestatavad võimalused oma sissetuleku suurendamiseks). Kui kohustuste kehtestamise aluseks olev määrus ei võimalda rahastust muuta, siis tuleks paralleelselt muuta ka neid õigusakte, mis seda võimaldavad.

Lisaks soovime välja tuua, et § 4³ lõigetes 3 toodud 30 tunni nõue ei ole võrreldav perearstiabi regulatsiooniga, kuivõrd lisaks nädala vastuvõtutundide koguarvule on perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi määruses reguleeritud ka vastuvõtuaegade jaotumine päevade lõikes ning sätestatud nõue, et tegevuskoht peab olema tööpäeviti avatud vähemalt 8h päevas: 

• Vastuvõtuajad peavad olema igal tööpäeval ajavahemikus kella 8.00–18.00. Vähemalt ühel päeval nädalas peab vastuvõtt olema kuni kella 18.00-ni. 

• Perearsti tegevuskoht peab olema avatud ja patsientide vastuvõtule registreerimine tagatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas. /…/

Määruse praeguses sõnastuses sisalduv 30 tunni nõue apteekidele seevastu võimaldab hoida apteegi ka 5 päeva järjest suletuna ning siis kahel päeval nt 15+15 tundi avatuna.

Samuti jääb nõuete ja kirjelduste määruse tekstis meie hinnangul ebaselgeks, kuidas suhestuvad omavahel § 4³lõigetes 1, 3 ja 7 toodud nõuded. 

Lõpetuseks palume selgitust, kumb stsenaarium on perearstiabi kontekstis õige:

1. Kui perearstikeskuses on nt elekter ära, generaator töötab 1 tööpäeva (§ 4¹ lg 5) ja see saab kasutatud – ehk kavandatud toimepidevuse häire ennetavad meetmed on ammendunud – kas perearstikeskus peaks nüüd järgmise 24h jooksul uuesti taastama vältimatu abi võimekuse (§ 4¹ lg 2) või mitte? Kui jah, siis kuidas? 

2. Kui keskuses oli tulekahju, on keskusel 24h aega et panna püsti ajutine vältimatu abi osutav teenus (§ 4¹ lg 2) - ja nüüd see üles pandud teenus peab pidama vastu 24h (§ 4¹ lg 5)?

 

Lugupidamisega

Eesti Perearstide Selts