Kiri

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn

Meie 08.09.2025 nr 2-2/2025/0959

Arvamus elektrituruseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule

Austatud Andres Sutt

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) tänab võimaluse eest avaldada

arvamust elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi eelnõu).

Käesolevaga esitab TTJA oma arvamuse ja tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktis 9 täiendatakse elektrituruseadust (edaspidi ELTS) §-ga 651. Kavandatav

ELTS § 651 lg 1 näeb ette, et võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatav riist- või

tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. ELTS § 651 lg 2 lisab, et riigi julgeoleku

ohustamiseks loetakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 873 lõikes 2 nimetatud

asjaolude ilmnemist. Kavandatavas sättes viidatud ESS § 873 lõige 2 toob välja, et kasutatav

riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut (1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste

pakkujast tuleneva suure riski tõttu (edaspidi suure riskiga riist- või tarkvara) või (2) riist- või

tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu. Kui ESS regulatsioonis

loetakse antud asjaolude ilmnemisel riist- või tarkvara julgeolekut ohustavaks just siis, kui

kõnealust riist- või tarkvara kasutatakse sidevõrgus, siis ELTS kavandatav regulatsioon

laiendab julgeoleku ohu mistahes viisil võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks

kasutatavale riist- või tarkvarale.

TTJA esmase hinnangu kohaselt seisneks reaalne riigi julgeoleku ohustamise võimalus

eelkõige selliste ESS § 873 lg-s 2 kirjeldatud riist- või tarkvarade kasutamisel, mis on seotud

elutähtsa teenuse osutamise võrguga. ELTS § 651 lg-te 1 ja 2 koosmõjus kavandatav

regulatsioon näeb riigi julgeoleku ohustamise märksa laiemaks, seades nõude mistahes

võrguteenuse osutamisele ja kasutamisele ning sellega seonduvalt kõikidele riist- ja

tarkvaradele.

TTJA palub lisada seletuskirja selgitus, kas ja mis põhjus(t)el on eesmärk seada nõuded

ühetaoliselt kõikidele võrguteenustele ning nendega mistahes viisil seotud riist- ja

tarkvaradele. Samuti palume seletuskirjas täpsemalt analüüsida, kuidas väiksemate

võrkudega seotud riist- või tarkvarad riigi julgeolekut võivad ohustada.

2 (6)

2. Kavandatav ELTS § 651 lg 4 näeb ette, et tegevusloaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara

hankides ELTS § 651 lg 1 nimetatud nõudest ehk nõudest riist- või tarkvara hankides hinnata

ohtu julgeolekule ja võtta seda hankimise käigus arvesse. Seletuskiri lisab, et kohustuse

seadmisel piirdutakse üksnes tegevusloaga võrguettevõtjatega, kuna nemad osutavad avalikku

võrguteenust. TTJA ei mõista ELTS § 651 lg 4 sätestamise vajadust, kuivõrd võrguteenuse

osutamisel on kõikidel võrguettevõtjatel võimalik kasutada üksnes ELTS § 651 lg-le 1 vastavat

riist- ja tarkvara. Kui hangitakse riist- või tarkvara võrguteenuse osutamiseks, siis on ettevõtjal

ka ilma ELTS § 651 lg 4 regulatsioonita vajalik tagada selle vastavus ELTS § 651 lg-le 1,

kusjuures ELTS § 651 lg 1 hõlmab kõiki võrguteenuse osutajaid (nii tegevusloaga kui ilma).

TTJA hinnangul ei sea ELTS § 651 lg-s 4 sätestatu võrguettevõttele ELTS § 651 lõikeid 1 ja 2

arvestades täiendavaid kohustusi. Seevastu seatakse järelevalvekohustus lisaks kasutusel

olevatele riist- või tarkvaradele ka hankeprotsessile.

TTJA palub täiendavalt analüüsida kavandatava ELTS § 651 lg 4 vajalikkust. Kui

leitakse, et ELTS § 651 lg-s 4 toodud regulatsioon on siiski vajalik, siis palume selles osas

seletuskirja täpsustada.

3. Täiendavalt, kuivõrd kavandatava ELTS muudatusega seatakse võrguteenuse osutamiseks ja

kasutamiseks kasutatavale riist- või tarkvarale tehnilisi nõudeid, palub TTJA analüüsida, kas

ja kuidas ELTS-is kavandatavad nõuded võrguteenuse osutamisel kasutatava riist- ja tarkvarale

mõjutavad seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS) alusel läbiviidavaid auditeid (nt

elektripaigaldiste auditeid). Palume selle seos välja tuua ning vajadusel täpsustada, millisel

määral peaksid audiitorid olema võimelised hindama julgeolekuga seotud tehnilisi nõudeid.

4. Eelnõuga kavandatakse lisada TTJA-le järelevalvepädevus ELTS § 651 sätestatud nõuete osas

(ELTS § 93 lg 42). Seletuskirjas on selgitatud, et kuivõrd TTJA teostab järelevalvet ka ESS

analoogsetele sätetele, siis on mõistlik ka ELTS alusel kehtestatud nõuetele järelevalvet

analoogselt jätkata. Kui ELTS muudatusega oli plaanis lisada kõikide võrguteenuste

osutamisel ESS-iga analoogne järelevalvesüsteem, siis juhime tähelepanu ESS-is sellise

tõhusa järelevalve teostamiseks ette nähtud vahenditele. Näiteks on ESS § 873 lõike 4 kohaselt

sideettevõtja kohustatud teavitama TTJA-d sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast ja lõike

6 kohaselt taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks TTJA luba. Seeläbi on TTJA-l

ESS-i regulatsiooni alusel piisavalt teavet sidevõrkudesse paigaldatavatest seadmetest, et

tagada tõhus järelevalve julgeoleku nõude tagamiseks. Samas ei nähta selliseid teavitamis- ja

loakohustusi ette elektrivõrgu pakkujatele. TTJA hinnangul on hetkel kavandatavate

muudatuste puhul ekslik väita, et TTJA-l oleks võimalik ELTS § 651 üle teostada järelevalvet

analoogselt ESS-ga. Kui ELTS § 651 järelevalve reguleerimisel on eesmärk ESS-i laadse

järelevalve teostamine, siis tuleks kõikidele võrguteenuse osutajatele lisada täiendavad

teavitamis- ja loakohustused.

Samuti juhime tähelepanu, et TTJA-le ei ole ELTS § 651 üle järelevalve teostamiseks ette

nähtud ühtki korrakaitseorgani järelevalve erimeedet. Kui hetkel kehtiva ELTS § 93 lg 4 puhul

viidatakse TTJA järelevalve teostamisel tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevustele, siis

ELTS § 93 lg 42 osas järelevalve teostamiseks tuleks lähtuda ELTS-ist. Kuna eelnõus pole

märgitud muudatusi TTJA järelevalvemeetmete osas, siis võiks TTJA ELTS § 651 üle

järelevalvet teostades kasutada järelevalve üldmeetmeid (korrakaitseseaduse (edaspidi KorS)

3. peatüki 2. jagu) ehk eelkõige teha teavitustoiminguid ja rakendada haldussundi. TTJA-le ei

ole antud pädevusi erimeetmetele, mida on vaja rikkumise tuvastamiseks (küsitlemine,

dokumentide nõue, seadmete läbivaatus jmt). Teeme ettepaneku lisada TTJA-le õigus

kasutada järelevalve teostamiseks vajalikke erimeetmeid.

3 (6)

Täiendavalt juhime tähelepanu, et kõikide võrguteenuse osutamisel ja kasutamisel kasutatavate

riist- ja tarkvarade nõuetele vastavuse osas (ning vastavalt ELTS § 651 lg-s 4 kavandatavalt ka

hankemenetluses selliste nõuete hindamise üle) on TTJA-le lisatud täiendav

järelevalvekohustus, kuid ei ole märgitud TTJA-le vajaliku ressursi eraldamist. TTJA vajab

hetkel eelnõus kavandatava ELTS § 651 üle järelevalve teostamisel lisaressurssi 1

täiendava ametikoha võrra. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas tagatakse TTJA-le

vastav ressurss julgeoleku ohtu ennetavate nõuete üle järelevalve teostamiseks.

5. Eelnõu § 1 punktis 4 lisatakse ELTS § 44 lg-s 11 ja 12 avatud tarnija kohustus

riskimaandusstrateegia tagamiseks.

Eelnõu seletuskirjas on kavandatava muudatuse osas muuhulgas välja toodud eesmärk, et

„fikseeritud hinnaga lepingute puhul kehtiks lepingus kokkulepitud hind kuni lepingu tähtaja

lõpuni ka energiahinnakriiside ajal“. Lisaks on Kliimaministeerium 19.02.2025 oma

veebilehel avaldanud ELTS muudatuste ja nende mõjude kohta artikli, mille teises lauses on

toodud järgnev eesmärk: „Muudatuste eesmärk on kaitsta tarbijaid, kes saavad kindluse, et

olukordades, kui hind kallineb, ei saa fikseeritud hinnaga paketti elektrimüüja poolt

ühepoolselt muuta.“1

Hetkel kehtiv ELTS näeb ette elektrimüüjale võimaluse muuta lepingu tingimusi (sh hinda)

ühepoolselt vaid olukorras, kus muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest (ELTS § 89

lg 31). Hinna muutmine tulenevalt energiahinnakriisidest (nagu mainitud eelnõu seletuskirjas)

ei ole tänaste õigusaktidega lubatud ning fikseeritud hinnaga tähtajaliste lepingute hinna

muutmise võimalusi kavandatav säte ei piira ega laienda. Sellest tulenevalt ei kaitse TTJA

hinnangul hetkel kavas olev riskimaandusstrateegiate rakendamise nõue tarbijat

energiahinnakriisidest tulenevate ohtude eest nagu eelnõu seletuskiri seda kirjeldab.

Seadusemuudatus kaitseb tarbijat eelkõige tarnija elektriportfelli tõrgete, tarnehäirete ja tarnija

pankroti eest. TTJA nõustub, et sellises vormis riskijuhtimise nõue on vajalik, asjakohane ja

korrektselt üle võetud vastavast EL direktiivist, kuid möönab, et see ei täida eelnõu

seletuskirjaga püstitatud eesmärki tarbijate jaoks hinnakindluse tagamiseks ning eesmärgi

saavutamiseks tuleks kaaluda ka lisameetmeid.

TTJA poole on pöördunud palju tarbijaid mh lepingu pika tähtaja ja sellega seotud suure

leppetrahvi probleemiga. Elektrituru ebastabiilsuse olukorras kutsusid elektrimüüjad tarbijaid

üles sõlmima lepinguid, milles fikseeritud hind kuni 7 aastaks. Tähtajaliste elektrilepingute

puhul rakendub lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel reeglina leppetrahv, mis lepingu tähtaja

pikkusest tulenevalt võib olla küllaltki suur. TTJA leiab, et energiakriisi mõjul sõlmitud

fikseeritud hindadega tähtajaliste lepingute ohukohti oleks tarbijate jaoks võimalik leevendada

lepingute maksimaalse tähtaja piiramisega. Elektrimüügi lepingud tarbijatega on teatud

aspektides sarnased sideteenuste tarbijalepingutega tulenevalt kestvuslepingute omapärast.

TTJA on ka varasemate ELTS muudatusettepanekute raames teinud ettepaneku näha

kodutarbijatega sõlmitavatele tähtajalistele elektrilepingutele ette maksimaalne tähtaeg,

sarnaselt sideteenuse lepingutele, milleks on 2 aastat (ESS § 96 lg 6 ja § 99 lg 5, millega on

üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (sidedirektiiv) artikkel

105).

Arvestades elektrimüügi ja sideteenuste valdkondades sõlmitud tarbijalepingute sarnasusi

leiab TTJA, et üldisele riskimaandusstrateegia nõudele lisaks võiks ELTS ette näha

1 Kliimaministeerium. „Elektrituruseaduse muudatused annavad tarbijatele rohkem kaitset hinnatõusu eest“

https://kliimaministeerium.ee/uudised/elektrituruseaduse-muudatused-annavad-tarbijatele-rohkem-kaitset-

hinnatousu-eest (07.09.2025)

4 (6)

maksimaalse tarbijalepingu tähtaja. Tarbijal on väga raske, kui mitte võimatu, prognoosida

energiaturgude liikumist mitme aasta peale. Elektrimüüjal on selleks paremad analüütilised

vahendid ja ligipääs turuteabele. See tekitab olukorra, kus pikaajalise lepingu sõlmimisel on

riskid ebavõrdselt tarbija kanda, mis väljendub kõige tõenäolisemalt tarbija jaoks kõrgemalt

fikseeritud hinnas. Pikaajaline leping võtab tarbijalt võimaluse reageerida turumuutustele ja

vahetada paketti soodsama vastu ilma suurte leppetrahvideta. Lisaks leiab TTJA, et

maksimaalse lepingukestuse defineerimine elavdaks elektriturgu ning vähendaks

energiakriisist tingitud vajadust fikseeritud hinnaga tähtajalise lepingu muutmiseks.

Eelnevast tulenevalt teeb TTJA ettepaneku lisada eelnõusse ELTS-i täiendav muudatus,

mis seaks tähtajalise elektrimüügilepingu maksimaalseks kestuseks 24 kuud.

Lisaks eelnõus kavandatavale teeb TTJA täiendavalt järgmised ettepanekud.

6. ELTS § 421 lg-ga 2 on sätestatud, et süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormi ning

võimaldab turuosalisel, kellel selleks on selleks seadusjärgne kohustus ja õigus, sealt andmeid

saada. TTJA ei ole ELTS tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapooleks

andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. Andmevahetusplatvormil olemasolevad

mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA-le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga

reguleeritud kasutusel olevate elektripaigaldiste ohutuse üle. SeOS ja KorS võimaldavad küll

andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selge õiguslik alus riskipõhise järelevalve teostamise

eesmärgil täiendavate andmete küsimiseks puudub. Tõhusama riskipõhise järelevalve

teostamiseks on vajalik anda TTJA-le andmevahetusplatvormil olevatele andmetele

ligipääsuõigus. TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõusse ELTS-i täiendav muudatus,

millega antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks

andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus.

7. Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 102 lg-ga 1 on sätestatud, et süsteemihaldur

loob andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele,

kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole maagaasiseaduse tähenduses

turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete

saamiseks. Andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on

TTJA-le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate

gaasipaigaldiste ohutuse üle. SeOS ja KorS võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida,

kuid selge õiguslik alus riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil täiendavate andmete

küsimiseks puudub. Tõhusama riskipõhise järelevalve teostamiseks on vajalik anda TTJA-le

andmevahetusplatvormil olevatele andmetele ligipääsuõigus. TTJA teeb ettepaneku lisada

eelnõusse MGS-i täiendav muudatus, millega antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks

ja ennetustegevuseks andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus.

8. Tarbijaõiguste ja tähtajaliste elektrimüügilepingute kontekstis peab TTJA oluliseks juhtida

tähelepanu ka 13.06.2025 jõustunud ELTS § 89 lg-le 31 ja lg 4 viimasele lausele, mis näevad

ette järgmist:

„(31) Müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi, kui

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest.

(4) … Kui elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või

agregeerimislepingut, ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest.“

Nimetatud sätted loovad olukorra, kus tarbija ja elektrimüüja õiguste ja kohustuste tasakaal on

märkimisväärselt müüja kasuks. Seadusandja on lubanud elektrimüüjal ühepoolselt muuta

5 (6)

(fikseeritud hinnaga) lepingu hinda ning samas ei anna tarbijale ühtegi mõistlikku

õiguskaitsevahendit, pannes tarbija lepingu muutumisega sundseisu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1711 põhjenduspunktid 11 ja 16 toovad

välja järgmist: „(11) Elektrituru korralduse muudatused peaksid tagama, et taastuvelektri

suurenevast kasutuselevõtust ja üldisemast energiasüsteemi ümberkujundamisest saadav kasu

jõuaks tarbijateni, sealhulgas kõige kaitsetumate tarbijateni, ning kaitsma neid

lõppkokkuvõttes energiakriiside eest ja takistama seda, et veelgi rohkem kodutarbijaid langeks

energiaostuvõimetuse lõksu. Need muudatused peaksid leevendama fossiilkütuste, eelkõige

gaasi kõrgete hindade mõju elektrihindadele, et kodutarbijad ja ettevõtjad võiksid saada

pikemas perspektiivis kasu taskukohasest ja kindlast energiast, mis on toodetud kestlikest

taastuvatest ja vähese CO2 heitega energiaallikatest, ning energiatõhusatest lahendustest

üldiste energiakulude alandamisel, mis võib vähendada vajadust laiendada elektrivõrku ja

tootmisvõimsust.

(16) Energiakriisi ajal puutusid tarbijad kokku äärmiselt volatiilsete energia

hulgimüügihindadega ja neil on olnud vähe võimalusi energiaturul osaleda. Seetõttu on

paljudel kodutarbijatel olnud rahalisi raskusi ja nad ei ole suutnud arveid tasuda. Kõige

rängema hoobi on saanud kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetusest mõjutatud tarbijad,

kuid selliseid raskusi kogevad ka keskmise sissetulekuga kodutarbijad. Kõrgetel

energiahindadel võib olla negatiivne mõju ka tarbijate tervisele, heaolule ja üldisele

elukvaliteedile. Seepärast on oluline suurendada tarbijate õigusi ja kaitset, et võimaldada

tarbijatel saada kasu energiasüsteemi ümberkujundamisest, siduda nende energiaarved lahti

lühiajalistest hinnakõikumistest energiaturgudel ning luua tarnijate ja tarbijate vahel uus

riskitasakaal.“

TTJA hinnangul ei taga kavas olev seadusemuudatus direktiivist 2024/1711 tulenevat eesmärki

tagada kodutarbijatele hinnakindlus, takistada kodutarbijate langemist energiaostuvõimetuse

lõksu ja luua tarnijate ja tarbijate vahel uus riskitasakaal. Ühtlasi rikub kõnealune säte

lepinguvabaduse ja poolte tasakaalu põhimõtet. Leping peaks olema pooltevaheline

vabatahtlik kokkulepe, kuid ELTS § 89 lg-te 31 ja 4 koosmõju muudab tähtajalise

elektrimüügilepingu tarbija jaoks ühepoolseks kohustuseks, mida müüja võib seadusega

ettenähtud juhtudel muuta. See tähendab, et tarbija on kohustatud aktsepteerima müüja poolt

muudetud tingimusi või maksma (ulatuslikku) leppetrahvi vabanemaks lepingust, milles

kokkulepitud tingimusi on tema nõusolekuta muudetud. Tarbija, olles sundseisus, kaotab

kontrolli oma kulude üle, mis on eriti ohtlik energiakriiside ajal, kui õigusaktide muudatused

võivad kaasa tuua olulisi hinnatõuse.

Lisaks on ELTS § 89 lg 31 sõnastus TTJA hinnangul väga laia tõlgendamisruumiga ega piira

müüja vajadust lepingutingimuste muutmiseks. Õigusaktide muutmisega kaasnev mõju

elektrimüüjale võib mitte otseselt seonduda tarbijalepingutega, nt lisanduv aruandekohustus,

keskkonnatasu jne. Hetkel kehtiv regulatsioon ei defineeri, millistel põhjustel lepingu hinda

muuta võib, vaid annab üldise loa õigusaktist tuleneva muudatuse vajaduse puhul

lepingutingimusi muuta. Sealjuures ei ole defineeritud, kas ELTS § 89 lg-s 31 nimetatud

„muutmise vajadus“ tähendab olukorda, kus muutmata kujul oleks leping vastuolus uue

kohalduva õigusaktiga või on hõlmatud igasugune võimalus õigusakti muutmise tulemusel ka

lepingu eritingimusi muuta. Sätte õigusselgust tuleks TTJA hinnangul eeltoodud põhjustel

parandada.

Eelnevast tulenevalt teeb TTJA ettepaneku täiendada ELTS § 89 lg-t 4 selliselt, et hinna,

hinnastruktuuri ja arvutamise meetodi või hinnaperioodi muutmisega mittenõustumise

korral oleks tarbijal õigus leping ilma lisatasuta üles öelda (st säte jääks kehtima

olukorras, kus muudetakse muid lepingu tingimusi peale hinnaga seonduva).

6 (6)

Lisaks teeb TTJA ettepaneku täiendada ELTS § 89 lg-t 31 selliselt, et hinna muutmise

õigus peaks olema põhjendatud lepingu täitmise kulude olulise suurenemisega või et see

välistaks fikseeritud hinnaga tähtajaliste lepingute hinna muutmise.

TTJA palub eelnõu edasises menetluses eeltoodud ettepanekutega arvestada. Palume arvestada

TTJA ressursivajadusega julgeoleku ohtu ennetavate nõuete üle järelevalve teostamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Grete Leesmann

[email protected]